MKM. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Tere Edastame Teile manusena lisatud Rae Vallavalitsuse kirja. Lugupidamisega Mari Liis Laanvee Kantselei spetsialist Rae Vallavalitsus Telefon: 605 6740 E-mail: [email protected] Veeb: www.rae.ee Harju Maavalitsus [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 6-1/1947 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitame ettepanekute tegemiseks Rae Vallavolikogu 15. novembri 2016 otsusega nr 171 algatatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse. Palume ettepanekud esitada hiljemalt 10.aprill 2017. Teavitame, et 09.märts 2017 kl 18.00 toimub Peetri kooli aulas üldplaneeringu lähteseisukohtade projekti esmane tutvustus. Rae valla kodulehel, põhjapiirkonna üldplaneeringu alajaotuses (http://www.rae.ee/pohjapiirkond), on võimalik osaleda elektroonilises küsitluses, mille käigus soovime välja selgitada Rae vallaga seotud elanike ja ettevõtjate vajadused ja ootused piirkonna ruumilise arengu kohta ning olla edaspidi kaasatud üldplaneeringu menetlusse. Küsitlusele on võimalik vastata kuni 10. aprill 2017. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Põldmäe abivallavanem Lisad: 1. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu lähteseisukohad, projekt 01.03.2017 2. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus, projekt 01.03.2017 Koopia: Keskkonnaamet [email protected] Maanteeamet [email protected] Maa-amet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Tehnilise järelevalve amet [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Kiili Vallavalitsus [email protected] Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected] Peetri külavanem [email protected] Järveküla külavanem [email protected] Rae küla külavanem [email protected] Assaku aleviku külavanem [email protected] Uuesalu küla külavanem [email protected] Lehmja küla külavanem [email protected] Pildiküla küla külavanem [email protected] Kurna küla külavanem [email protected] Rail Baltic Estonia OÜ [email protected] BlueSky Projekt OÜ [email protected] Compakt Kinnisvara OÜ [email protected] OÜ Sõpruse Majad [email protected] Laam Kinnisvara OÜ [email protected] Hausers Grupp OÜ [email protected] IBE Estonia OÜ [email protected] Uuesalu Arendus OÜ [email protected] Stina Metsis 651 3921 [email protected] Kadri Raus 605 6745 [email protected]  Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering Lähteseisukohad Projekt 01.03.2017 Rae vald 2017 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 Sisukord 1. Algatamine ja üldplaneeringu ala piir............................................................................................... 3 2. Eesmärk ............................................................................................................................................... 3 3. Aluseks olevad planeeringud ja arengudokumendid..................................................................... 4 3.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ ........................................................................................... 4 3.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ ... 9 3.3. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“.....................10 3.4. Harju maakonnaplaneeringu Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskonnatingimused“ – roheline võrgustik........................................................................................10 3.5. Rae valla üldplaneering ...........................................................................................................10 3.6. Rae valla arengukava 2016-2025 ..........................................................................................11 3.7. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 ......14 4. Teostatavate uuringute vajadus ..................................................................................................... 14 4.1. Mürakaart ja õhusaaste modelleerimine ...............................................................................14 4.2. Liikuvusuuring ...........................................................................................................................15 4.3. Väärtuslike põllumaade uuring ...............................................................................................15 4.4. Rohevõrgustiku väärtuste hindamine ....................................................................................16 4.5. Radooniuuring ...........................................................................................................................18 4.6. Sademevee ja üleujutusega alade uuring .............................................................................18 5. Üldplaneeringu ülesehitus ja ettepanekud ....................................................................................19 5.1. Metoodika...................................................................................................................................19 5.2. Tiheasustatud keskkonna planeerimine ................................................................................21 5.3. Roheline võrgustik ....................................................................................................................22 5.4. Taristu .........................................................................................................................................23 5.5. Etapilisuse kujundamine ..........................................................................................................23 5.6. Koostatavad joonised ...............................................................................................................23 6. Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld ................................................................................................24 7. Kaasamiskava ...................................................................................................................................24 7.1. Sihtrühmade ülevaade ja esialgne kaasatavate nimekiri ...................................................24 7.2. Info- ja kommunikatsioonikanalid ...........................................................................................25 7.3. Tegevuskava .............................................................................................................................25 8. Üldplaneeringu koostamise ajakava ja töögrupid ........................................................................26 8.1. Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tinglik ajakava 26 8.2. Töögrupid ...................................................................................................................................27 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 1. Algatamine ja üldplaneeringu ala piir Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu (edaspidi põhjapiirkonna üldplaneering) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Rae Vallavolikogu 15.11.2016 otsusega nr 171. Rae Vallavolikogu 21.02.2017 otsusega nr 186 on algatatud üldplaneeringu piiri laiendatud. Põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut ligikaudu 27500 ha suurusel alal Rae valla põhjaosas. Planeeringuga hõlmatud ala põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna vaheline administratiivpiir, lõunapiiriks Kurna oja ja Kurna ojast alates Tallinna ringtee ning idapiiriks Pirita-Ülemiste kanal. Üldplaneeringusse on haaratud kogu ulatuses Peetri alevik, Assaku alevik, Järveküla, Uuesalu, Rae, Lehmja ja Pildiküla ning osaliselt Kurna küla. Joonis 1. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu piir. 2. Eesmärk Rae valla üldplaneering on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Rae valla põhjaosa on Tallinna lähedusest tingituna kõige suurema planeerimissurvega, mistõttu vajab see piirkond täpsemat ruumilist planeerimist. Üldplaneering ei anna ülevaadet planeeritud tiheasustusaladel asuvate elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alasid teenindava sotsiaalse taristu mahust ja paiknemisest, täpsetest Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 hoonestustüüpidest ja –tihedusest ning piirkondi ühendavate sõidu- ja kergliiklusteede võrgustiku ning rohe- ja virgestusalade paiknemisest. Seega on keeruline hinnata, milliseks kujuneb üldplaneeringu pikaajaline mõju olemasolevale elukeskkonnale. Kuna Rae valla põhjaosa on kõige kiiremini arenev piirkond, kus elamupiirkondi teenindava taristu planeerimise surve on väga suur, siis on selles piirkonnas vajalik määrata täpsemad ruumilise planeerimise arengusuunad, mille mõju on võimalik paremini hinnata. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu peamiseks eesmärgiks on võrreldes Rae valla üldplaneeringuga täpsemalt lahendada järgmised planeerimisseaduse § 75 lõikest 1 tulenevad ülesanded: 1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 3) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 4) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 5) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine; 6) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 7) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 8) alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 9) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 10) käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Ülejäänud planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringu ülesannete lahendustena kantakse põhjapiirkonna üldplaneeringusse üle Rae valla üldplaneeringu lahendused. Suure tõenäosusega tuleb Rae Vallavalitsusel kui planeeringu koostamise korraldajal Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ajaks kiirema arenguga piirkondadele kehtestada ajutine planeerimis- ja ehituskeeld maksimaalselt kuni neljaks aastaks. Kuna tegemist on üldplaneeringuga, millega muudetakse Rae valla haldusterritooriumi ühe osa ruumilise planeerimise põhimõtteid, siis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikest 2 tulenevalt on kohustuslik läbi viia planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Aluseks olevad planeeringud ja arengudokumendid 3.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneeringus määratakse maa- ja veealade üldised kasutamistingimused. Tingimuste seadmisel on lähtepunktiks, et maakonnaplaneeringu elluviimine toimub eelkõige üldplaneeringute kaudu ning maakonnaplaneeringuga seatavad tingimused on eelkõige sisendiks üldplaneeringute koostamisele. Tulenevalt planeerimisseaduse § 3 lg 3 saab kinnisomandile kitsendusi seada kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel. Harju Maakonnaplaneeringuga 2030+ esitatakse üldplaneeringute koostamisel järgnevad tingimused: Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 3.1.1. Linnalise asustusega alad • Kohaliku arengu suunamisel sh üldplaneeringute koostamisel tuleb polüfunktsionaalsete keskustena ette näha eelkõige maakonnaplaneeringu järgseid linnalise asustusega alasid. Isetoimiv polüfunktsionaalne keskus eeldab, et teenuste ja töökohtade kättesaadavus kohapeal on piisav selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse. Üldplaneeringutega saab täpsustada maakonnaplaneeringu järgsete linnalise asustusega alade piire. Uute linnalise asustusega alade kavandamist käsitletakse erandina. Linnalise asustusega alade põhimõttelised asukohad on kajastatud maakonnaplaneeringu joonisel Asustuse suunamine, millest tuleb lähtuda üldplaneeringute koostamisel. Joonis 2. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest „Asustuse suunamine“ • Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või üldplaneeringuga. Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng. Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt ning maanteede planeeritavatest trassikoridoridest). • Soodustada tuleb puhkemajandusliku ettevõtluse arendamist (nt kohalikel ettevõtjatel põhineva koostöövõrgustiku loomist). Linnalistel aladel ja nende vahetus läheduses on soovitav vältida lageraiet – metsased linnalähivööndid säilivad puhkealadena. Soodustada tuleb rekreatsioonirajatiste kavandamist asustusalade läheduses, nt jalutus-, jooksu- ja suusaradasid – paranevad võimalused puhkealade mitmekülgseks kasutamiseks. • Üldplaneeringu koostamisel tuleb vältida valglinnastumise tunnustele vastava asustuse, sh monofunktsionaalsete elamualade, kavandamist, millele on iseloomulik: ligipääsu sõltuvus isiklikust transpordist, paiknemine reisirongi- ja bussipeatusest eemale, avalike teenuste puudumine või nende vähesus, kaubanduse areng ribaliste vormidena piki suuremaid maanteid, toetades logistilist mugavust, kuid eirates elanikkonna väljakujunenud, igapäevaselt toimivaid liikumistrajektoore. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 • Kehtivate detailplaneeringute puhul, mis jäävad väljapoole maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala ning vastavad valgalinnastumisele iseloomuliku asustuse tunnustele (vt eelnevad punktid) on kohustus kaaluda nende kehtetuks tunnistamise vajadust. • Üleujutusaladel on soovitav ehitustegevust vältida. Kui see ei ole võimalik, peavad ehitustegevusele eelnema edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides läbiviidavad vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. • Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustusega aladel: Linnalise asustusega alad hõlmavad nii elamualasid, tootmisalasid, äripiirkondi kui ka tihedale asustusele omaseid puhkealasid. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. Liikuvus linnalistel aladel põhineb erinevate transpordiliikide integreerimisel (ühistransport, sh rong, kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad) ja eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ning tervislikke liikumisviise. Linnalise asustusega aladele ulatuvad rohelise võrgustiku osad on eelkõige puhkeotstarbelised. Oluline on säilitada ja parandada rohelise võrgustiku sidusust nii linnalise asustusega ala siseselt kui ka ühendusi teiste rohevõrgu struktuuridega. Sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel. Linnalise asutusega rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste planeerimisel tuleb hinnata mõju rohetaristule, selle säilimisele ja toimimisele. • Uute linnalise asustusega alade kavandamine on erand, mis eeldab põhjendatud argumentatsiooni ja arutelu avaliku planeerimisprotsessi raames. Uute suuremate elamualade kavandamine on lubatud linnalise asustusega arenguala sees ja tuleb siduda terviklikult olemasoleva kompaktse asustusega. • Linnalise asustusega alade piiride täpsustamisel üldplaneeringutega tuleb lähtuda ennekõike olemasolevast maakasutusest. • Linnalise asustusega alade juurde kuuluvate tootmisalade tuleb ette näha puhveralad, millega tagatakse tootmistegevuse jätkumisest tulenevate mõjude leevendamine. • Üldplaneeringutes määratakse linnalise asustusega alade piires tiheasumid , millele koostatakse ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudelid • Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks. • Tiheasumi soovitavaks tiheduseks on 500 in/km2 , erandkorras vähem (nt elaniketa tootmis- ja ärialade puhul). • Tagada erinevatel keskuse tasanditel nõutud teenuste olemasolu (Joonis 3) 3.1.2. Roheline võrgustik • Tallinna lähiala valdade järgmistes üldplaneeringutes tuleb tähelepanu pöörata rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja võimalusel neid ka kaardistada, lähtudes siis juba konkreetsemalt rohetaristu kontseptsioonist. Tulenevalt asustuse ja inimtegevuse intensiivsest survest on vajalik pöörata Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes enam tähelepanu rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja võimalusel kaardistada neid, lähtudes konkreetsemalt ka rohetaristu kontseptsioonist. • Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta. Tuumaladele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute (kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid). • Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas. Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 Joonis 3. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringust 2030+ „Erinevatel keskuse tasanditel optimaalne teenuste vajadus“ 3.1.3 Taristu • Reserveerida Tallinna väikese ringtee (Tartu maantee Delta) perspektiivne trassikoridor – Tallinnas Smuuli tee pikenduse ühendamine, lennuraja alt läbi Rae valla, Valdeku tänavaga Tallinnas. Eesmärk on Ülemiste ristmiku ja Tallinnasse siseneva Tartu maantee liikluskoormuse hajutamine ning Tallinna tagamaa asustusalade paremate ühendusteede tagamine. • Üldplaneeringute koostamise käigus tuleb üle vaadata avalikult kasutatavate teede kaitsevööndite ulatus ja seda vajadusel täpsustada. • Üldplaneeringute raames tuleb kehtivate normdokumentide alusel määrata teede ristumiskohtade ja kogujatee rajamise üldised põhimõtted, et tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 • Avalikult kasutatavate teede eritasandiliste ristumiste ja ühendusteede asukohad ja maavajadus täpsustatakse üldplaneeringute raames koostöös Maanteeametiga. • Põhimaanteede ristumised teiste teede ja raudteega tuleb lahendada liiklusohutusest tulenevalt eelistatult eritasandiliselt, vajaduse määramisel tuleb eelnevalt arvesse võtta nii teede liiklussagedust kui ka projekteerimisnorme. • Põhimaanteedel välditakse täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv liiklusvoog. • Rail Baltic raudteetrassi koridor, mille eesmärk on kiirraudteeühenduse loomine Lääne- Euroopaga ja Eesti sisese regionaalse raudteeühenduse parandamine Pärnu suunal. Euroopa laiusega (1435 mm) perspektiivne reisiraudtee ühendus täiendava haruna mööda olemasolevat raudteekoridori Sakust läbi Männiku Ülemiste raudteeterminali, mille eesmärk on muuta Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli realiseerumisel Rail Balticu Ülemiste ühistransporditerminal tupikjaamast läbisõidetavaks vahejaamaks. Rail Baltic raudtee eesmärk on luua kiirraudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt kiire regionaalne ühendus Pärnu suunal. Maakonnaplaneeringu joonisel „Tehnilised võrgustikud“ on kajastatud Rail Balticu perspektiivne trassikoridor. Tallinna Ülemistele on kavandatud Rail Baltic reisirongide lõppjaam, mis integreeritakse Tallinna ühistransporditerminaliga ning luuakse jätkuühendused erinevatele linna- ja regionaalühendustele. Rail Baltic kaubavedude transiidikoridor suunatakse Muuga sadamasse ja reisirongide depoojaam on ette nähtud Rae valda Tallinna piirile. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic perspektiivsele trassikoridorile kohalike peatuste põhimõttelised asukohad (vt joonis 4, peatuste põhimõttelised asukohad on kantud ka joonisele “Tehnilised võrgustikud”). Joonis 4. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest „Tehnilised võrgustikud“ Trassikoridor - maakonnaplaneeringutega määratav raudtee trassikoridor on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd koos trassi „nihutamisruumiga". Rae vallas on trassikoridori laius maakonnaplaneeringus märgitud 350m. Trassikoridori sees paikneb kavandatav raudteemaa koos kaitsevööndiga, mille ulatus on üldjuhul 66 m ja mis orienteeruvalt alates 35 m joonest piiratakse aiaga. Raudteemaa - raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa (liinid, nõlvad, hooldusteed, müratõkked jms). Raudteemaa ulatus koos kaitsevööndiga on üldjuhul 66 m, laiem võib raudteemaa olla raudtee erilahendite korral (jaamades, meldepunktides, lisaradade puhul). Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 „Nihutamisruum" (hajaasustuses vastavalt 142 m ja suuremates asulates 42 m) on vajalik, et võimaldada projekteerimise käigus vajalikke täpsustusi. Kõiki projekteerimisel vajalikke detaile ei ole võimalik arvestada maakonnaplaneeringute koostamisel tulenevalt regionaalplaneerimisele omasest lähenemisviisist ning koostatavate kaartide suurest üldistusastmest. Rohevõrgustiku osas tuleb arvestada raudteetrassi leevendusmeetmetega nagu laiendustega sillaavad ja ökoduktid. Maaparandussüsteemidele on ettenähtud osaline ümberehitus raudteetrassi ääres. Täpsem lahendus valmib raudtee eelprojektiga 2018a I kvartalis. Joonis 5. Harju Maakonnaplaneeringuga 2030+ planeeritud Rail Baltica trassikoridor • Maakonnaplaneeringuga on kavandatud põhimõtteline kergrööbastranspordi koridor Tallinna-Lennujaama-Mõigu–Jüri trassikoridor Tallinna linnas ja Rae vallas. • Vältida tuleb üleliigseid kergliiklustee katkestusi ja teeületusi. Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond. Kaalumisel tuleb arvestada, et kergliiklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi põhjustada kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse tõttu. Vältida tuleb kergliiklusteede põhjendamatuid ja ohtlikes kohtades ristumisi raudteega. Kergliiklusteede ristumised raudteetrassiga kavandada eelkõige eritasandilistena. Ühetasandiliste ülekäikude rajamine peab olema põhjendatud nende planeerimis- ja projekteerimistööde käigus. 3.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ Teemaplaneeringu lahendus on tänaseks aegunud ja selles toodud andmed on uuendatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 3.3. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“ Teemaplaneeringu lahendus on sisse kantud Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ ja Rae valla üldplaneeringusse. 3.4. Harju maakonnaplaneeringu Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ – roheline võrgustik Teemaplaneeringu lahendus on sisse kantud Harju maakonnaplaneeringusse 2030+ ja Rae valla üldplaneeringusse. Teemaplaneeringu alusel tuleb pöörata Tallinna lähiala valdade üldplaneeringutes tähelepanu rohelise võrgustiku erinevatele elementidele ja võimalusel neid ka kaardistada, lähtudes siis juba konkreetsemalt rohetaristu kontseptsioonist. Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud on teemaplaneeringus määratletud läbi põhjaliku eelhindamise ja neid on käsitletud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel kui maakondlikult olulisi puhke- ja looduväärtusega alasid. 3.5. Rae valla üldplaneering Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering on aluseks edasiste täpsustavate osaüldplaneeringute ja teemaplaneeringute koostamisele, mille alusel jätkuvalt valla arengut suunata. • Valla üldplaneering on suuremates arengupiirkondades kõrgekvaliteedilise asumiruumi saavutamiseks liialt suure üldistusastmega arengudokument. Rae valla üldplaneeringuga nähakse vajadust koostada üldplaneeringud Peetri alevikus ja selle ümbruses ning Järveküla külas. Koostatavate üldplaneeringute eesmärgiks on kohalike keskuste kujundamine, mis pakuksid esmavajalikke teenuseid elanikele nende kodukohas. Üldplaneeringutega tuleb täpsemalt määratleda: - arengupiirkondade sisene struktuur ja maakasutused - üldkasutatavate maade paiknemine ja ülesanded - keskuste ja puhkealade asukohad ja ülesanded - jäätmekäitluse maade asukohad - lokaalne liiklusskeem - arhitektuursed tingimused - täpsustada ehitusõigused ja kruntide miinimumsuurused - kaugküttepiirkondade piirid ja trasside asukohad ning nendega kaasnevad piirangud. • Koostada täpsustav teema- või osaüldplaneering valla loodeosas, Järveküla küla lääneosas paikneva ulatusliku haljasala ja parkmetsa maa arendamiseks ning selleks täpsemate tingimuste seadmiseks. Eelkõige tuleb koostatava täpsustava teema- või osaüldplaneeringuga lahendada elamuehituse lubamine ning tingimused. • Üldplaneering annab suunised puhke- ja virgestusalade teemaplaneeringu koostamiseks, mis määraks puhkeotstarbeliste objektide, virgestusmaade ja elamumaade asukohad ja tingimused ning kergliiklusteede võrgu arenguvajadused. • Ettepanekud uuringute läbiviimiseks: -Täpsemaks ülevaate saamiseks radooni levikust Rae vallas tuleb läbi viia põhjalikum ja detailsem kogu valla territooriumit hõlmav uuring. -Läbi tuleb viia põhjavee uuring, selgitamaks välja radoonikliidide sisaldus, ning Ülemiste järve ümbruse hüdrogeoloogiline uuring. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 -Uurida on vaja ka erinevatest tööstusettevõtetest (võimalusel ka liiklusest) lähtuva õhusaaste koosmõju. 3.6. Rae valla arengukava 2016-2025 Arengukava seab eesmärgi valla eri piirkondade osaüldplaneeringute koostamise 2016-2020. 3.3.1. Rahvastikuprognoos Perioodil 2011-2016 on Rae valla elanike arv tervikuna kasvanud 26% ehk 3292 inimese võrra (vt. tabel 1). Seejuures eristub selgelt Peetri kant, kus elanikkonna kasv on olnud kiireim. Tabel 1. Rae valla elanike arvu muutus 2011-2016 (Allikas: Rae valla arengukava) 2011 2016 Muutus Muutus, % Jüri kant 5533 6016 483 9% Lagedi kant 1326 1494 168 13% Peetri kant 4332 7018 2686 62% Vaida kant 1483 1438 -45 -3% Kokku 12674 15966 3292 26% Rae valla rahvaarv kasvab tulenevalt lähteaasta vanusstruktuurist ja sündimuskäitumisest igal juhul enam kui 20 000 elanikuni, kasvu-stsenaariumi realiseerudes 30 000 elanikuni. Viimasel juhul moodustab poole elanikkonnast Peetri kandi rahvastik. Prognoosikohaselt suureneb Peetri kandi rahvaarv järgmiselt: Aastaks 2025 • baas-stsenaariumi kohaselt 2016. aastaga võrreldes ligikaudu 13% ehk ligikaudu 8100 inimeseni; • kasvu-stsenaariumi järgi, mis võtab arvesse viimaste aastate rände- ja sündimuskäitumist suureneb rahvaarv 43% võrra ligikaudu 12 500 elanikuni. Aastaks 2030: • baas-stsenaariumi kohaselt 2016. aastaga võrreldes ligikaudu 18% ehk ligikaudu 8500 inimeseni; • kasvu-stsenaariumi järgi, mis võtab arvesse viimaste aastate rände- ja sündimuskäitumist suureneb rahvaarv 50% võrra ligikaudu 14 100 elanikuni. 18000 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 2042 2044 2046 2048 Peetri baas Peetri kasvu Joonis 6. Rahvaarvu prognoos Peetri kandis aastani 2048 (Allikas: Rae valla arengukava) Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 16000 14125 14000 12578 12000 9644 10000 8137 8510 7641 8000 7018 6000 4000 2000 0 2016 2020 2025 2030 Peetri baas Peetri kasvu Joonis 7. Rahvaarvu prognoos Peetri kandis aastani 2030 (Allikas: Rae valla arengukava) Rahvastikuprognoosist ilmneb, et baas-stsenaariumi puhul on lasteaiaealiste laste arv juba käesolevaks aastaks maksimumi saavutanud, sh Peetri kandis. Järgneval 15 aastal on selle stsenaariumi järgi oodata eagrupi vähenemist. Kasvu-stsenaariumi korral on oodata lähikümnendil laste arvu suurenemist kolmes kandis. Kuigi prognoosiperioodi vaates on laste arvu muutus laineline, siis kümne aasta pärast võib lasteaiakohtade vajadus Peetri kandis olla ca 500 võrra olemasolevast kõrgem. 2015/2016 õppeaastal töötas Peetri-Lasteaed põhikooli kooliosa suure ülekoormusega, kus 648 koolikohta on täidetud 798 õpilasega. Peetri piirkonnas valmis 2016 sügis 650 kohaga Järveküla Kool, kuhu loodavad koolikohad toovad leevendust kuni õppeaastani 2018/2019. Põhihariduse omandamise eas laste arv vallas suureneb lähiaastatel igal juhul. Baas- stsenaariumi korral jääb nõudluse kõrghetkel 2022-2023 vallas puudu umbes 500 koolikohta, samas 2030. aastaks on laste arv langenud taas võrreldavale tasemele lähteaastaga ja väheneb seejärel veelgi. Kasvustsenaariumi korral on kõrghetkeks aastal 2030 põhikoolieas lapsi võrreldes lähteaastaga Peetri kandis 155% enam, need koolikohad laste koolitamiseks Rae valla territooriumil puuduvad. Teisalt langeb 30 aasta perspektiivis laste arv taas lähteaastaga võrreldavale tasemele. Oluline on märkida, et tegelik põhikooliealiste arv jääb tõenäoliselt baas- ja trendistsenaariumi vahele. Gümnaasiumiealiste arv kasvab igal juhul. Samas tuleb arvestada, et suur osa vanuserühmast asub omandama hoopis ametiharidust või eelistab õppimist lähedalasuvates Tallinna koolides. Riigigümnaasiumi rajamine Jüri alevikus omab olulist positiivset mõju teenusevajaduse rahuldamisel. 2016 aastal moodustab Peetri kandis kogu elanikkonnast lasteaiaealiste laste osakaal 15%, põhikooliealiste laste osakaal 15% ja gümnaasiumiealiste osakaal vaid 1,5%. Arengukava kohaselt on need numbrid 2030. aastal keskeltläbi lasteaiaealised 10%, põhikooliealised 20% ja gümnaasiumiealised 7%. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 4500 4276 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 Põhikooliealiste laste arv baas-stsenaarium Põhikooliealiste laste arv kasvu-stsenaarium Koolikohtade arv Joonis 8. Põhikooliealiste laste arv Rae vallas kuni aastani 2048 (Allikas: Rae valla arengukava) 2500 2219 2000 1500 1000 500 0 Lasteaiaelaitse laste arv baas-stsenaarium Lasteaiaelaitse laste arv kasvu-stsenaarium Lasteaiakohtade arv Joonis 9. Lasteaiaealiste laste arv Rae vallas kuni aastani 2048 (Allikas: Rae valla arengukava) 3.3.2. Väljakutsed Arengukavas on välja toodud järgmised täpsemad väljakutsed: • Koolikohtade puudus põhikooli osas Peetri kandis, üldine koolikohtade tagamine • Alushariduse tagamine kas lasteaia või lastehoiu näol Peetri ja Lagedi piirkondades. • Peetri kandis puuduvad noortekeskused. • Rekreatsioonialade ja rohealade puudus (nt Peetri piirkonnas). Uusasumites on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik planeerida ja rajada mänguväljak, mida valmimise järgselt hakkab hooldama vald. Samas puudub täna selge ülevaade, kus ja mis vanuses inimestele mingeid atraktsioone on. Vajadus on täiskasvanute jõuatraktsioonide ja koerte jalutusväljakute järele. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 • Rõhuasetus on välistel spordialadel. Sisespordialadega tegelemiseks napib vallal rahalisi võimalusi. • Peetris puuduvad ruumid erinevate ürituste läbiviimiseks (kontserdid, konverentsid). • Puudub sobiv väliürituste korraldamise koht. • Puudub täismõõtmetes staadion. • Täiendavad meelelahutusvõimalused (kino, spaa jms) puuduvad. • Peetris ja selle lähiümbruses ei ole kohapeal tagatud esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine. • Tänastest hooldekodukohtadest ei piisa, et rahuldada kasvavat vajadust (hetkel kõik hooldekodukohad täis, ostetakse teenust teistest hoolekandeasutustest). • Uutel planeeringualadel elanike vajadustele vastava sotsiaalse infrastruktuuri puudumine. Elukeskkonna, tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine ei suuda käia käsikäes hoogsa planeerimis- ning arendustegevusega. Vajalik on kindlustada arendajatepoolne panus sotsiaalse taristu arendamisse. • Suur surve üksikutele piirkondadele – Tallinna ringteest pealinna poole jäävad alad. • Keskusalade puudumine uusasumites. • Valla põhjaosas on vähe rohealasid, puudub kõrghaljastus. • Vallal ei ole oma jäätmejaama. • Riigimaanteelt vajalike mahasõitude puudumine (eelkõige Tallinna väikese ringtee puudumine) – tekivad ummikud, liikumine on raskendatud; pärsib ettevõtlust, halveneb kohalike elanike elukvaliteet, sest tipptundidel on pealinna tööle jõudmine ja õhtul koju tulek keeruline. • Odavamate elamispindade puudus – tootmistöölised tulevad piirkonda väljastpoolt. 3.7. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 Rae Vallavolikogu 17. mai 2016 otsusega nr 153 on algatatud Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava korrigeerimine aastateks 2017-2028. Arendamise kava koostamise eesmärgiks on kaardistada praegune olukord ning kavandada arengusuunad ja -võimalused järgnevaks 12 aastaks. Koostatava töö tulemuse alusel kantakse lahendus sisse põhjapiirkonna üldplaneeringusse. 4. Teostatavate uuringute vajadus 4.1. Mürakaart ja õhusaaste modelleerimine Modelleerida olemasolevatelt kõrval- ja põhimaanteedelt ning lennuliiklusest müra ja õhusaaste kaart tulenevalt olemasolevast ja prognoositavast olukorrast. Arvestada seejuures planeeritud väikese ringtee ja Rail Baltica raudteetrassiga, kergrööbastranspordi koridoriga Tallinna- Lennujaama-Mõigu–Jüri ning olemasoleva ja planeeritavate tootmistegevustega. Mürauuringu koosseisus esitada mudelist 3d pildid ning mõõteprotokollid. Keerulisematest kohtadest esitada vertikaalne müralevimise kaart. Mürakaartidel esitada kruntide piirid, et tagada parem loetavus. Mudel peab hõlmama kokkulepitud alast veidi suuremat ala. Arvestada Rae valla üldplaneeringu käigus koostatud Tallinna väikese ringtee keskkonnamõju eksperthinnanguga (Hendrikson&Ko, Juhan Ruut, 2011). Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 4.2. Liikuvusuuring Analüüsida rahvastiku liikumisviise ja võimalusi. Rae valla põhjapiirkonda läbib riigimaantee Tallinn-Tartu–Võru-Luhamaa tee ning see piirneb lõunast riigimaanteega Tallinna ringtee. Lisaks kulgeb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega paralleelselt kohalik maantee 11330 Järveküla-Jüri tee ja piirkonda läbib veel 11334 Raeküla tee T2 ja 11113 Assaku-Jüri tee. Kohalike maanteede ääres on suures osas olemas juba väljaehitatud kergliiklusteed või on nad planeeritud Rae valla kehtiva üldplaneeringuga. Kohalike maanteede ääres liiguvad kohalikke piirkondi teenindav ühistransport ja koolibussid. Liikuvusuuringus analüüsida piirkonnas elavate ja töötavate ning perspektiivselt lisanduvate inimeste liikumismustreid ja liikumist puudutavad eelistusi. Tuua välja erinevate liikumisviiside osakaalud (nt. töö, kodu, teenused ja vabaaja veetmine), liikumisvajadused ja peamised sihtkohad, sõidukite (autode, jalgrataste) arv leibkonnas ja vajadused, ühistranspordi kasutatavus. Arvestada nii olemasolevat hetkeseisu (kergliiklusteede olemasolu, ühistransport, ristmike läbilaskvus) kui ka perspektiivseid lahendusi (nt. perspektiivselt rajatav Tallinna väike ringtee, Rail Baltica rongitrass koos Assaku peatusega, kergrööbastranspordi koridor Tallinna- Lennujaama-Mõigu–Jüri), mille alusel saab täpsustada näiteks kergliiklusteede võrgustikku, korraldada ühistranspordi peatusi ja keskust ning kategoriseerida olemasolevate ja planeeritavate teede klassid. 4.3. Väärtuslike põllumaade uuring Vastavalt planeerimisseaduse § 56 on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks väärtuslike põllumajandusmaade, maastike ja looduskoosluste säilitamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Vastavalt planeerimisseaduse § 75 on üldplaneeringu üheks ülesandeks väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel „Ruumilised väärtused“ on Peetri alevikus, Järveküla külas, Assaku alevikus ja Rae külas väga ulatuslikus osas maad (k.a. olemasolevad elamumaad) määratud väärtuslikuks põllumaaks. Samuti kattuvad olulisel määral praegu kehtiva Rae valla üldplaneeringuga määratud perspektiivsed elamumaad ning äri- ja tootmismaad maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike põllumaadega. Sellest tulenevalt tuleb koostada väärtuslike põllumajandusmaade hinnang, mille alusel saab määrata arengualade ulatuse. Maakonnaplaneeringu alusel tuleb üldplaneeringute raames täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt ning maanteede planeeritavatest trassikoridoridest). Väärtuslik põllumajandusmaa on kantud maakonnaplaneeringu joonisele Ruumilised väärtused. Koostamisel on Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega määratakse väärtuslike põllumaade kasutustingimused. Muudatusega defineeritakse üheselt väärtuslik põllumajandusmaa, selle kaitse- ja kasutustingimused on seadusega sätestatud ja väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. Riigi poolt tagatakse sellega ülevaade ja kontroll väärtuslike põllumajandusmaade kasutamise üle ning tõkestatakse nende maa-alade siht- ja kasutusotstarbe muutmine. Nimetatud eelnõu kohaselt loetakse riikliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks selline põllumajandusmaa massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga. Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmisest madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem selle maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Eelnõu väljatöötamisega kaasneb ka Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 põllumajandusmaa massiivide kaardikiht, kus on kajastatud väärtusliku põllumajandusmaa massiivid. Selle kaardikihi andmete alusel on Eesti keskmine põllumajandusmaa boniteet 40 hindepunkti ning Harjumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 39 hindepunkti. Tulenevalt eelnõus välja töötatud põhimõtetest on Harjumaal väärtuslikud need vähemalt ühe hektari suurused maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on 39 hindepunkti või enam. Joonis 10. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest „Ruumilised väärtused“ Rae valla kehtiva üldplaneeringu alusel on maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikud põllumaad perspektiivseteks tiheasustusaladeks (elamumaa, äri- ja tootmismaa). Põhjapiirkonna üldplaneeringuga tuleb täpsustada maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike põllumaade ulatust, milleks tuleb hinnata lisaks nende maade: • kasutust (kui kasutatakse, siis järelikult on tootja jaoks väärtuslik); • asukohta ja ligipääsetavust, mis on oluline tootmise seisukohast; • mullastiku iseloomu; • maa suurust ja kuju, mis on oluline tootmise seisukohast; • mullastikukriteeriumid nagu nt boniteet. 4.4. Rohevõrgustiku väärtuste hindamine Rae valla põhjaosa loodepiirkonnas on säilinud suures osas kõrghaljastusega kaetud ala, mis on määratud üldplaneeringus osaliselt haljasala ja parkmetsamaaks ja osaliselt kaitsemetsaks ning on rohevõrgustiku osa. Samuti on ala Harju Maakonna teemaplaneeringus "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" tuumalasid T9 ühendava rohekoridori K9 osa. Nimetatud ala on nö Tallinna roheline vöönd ja linnaelanike lähipuhkeala. Tallinna rohelise vööndi piir järgib püsivaid infrastruktuuri elemente (raudtee, Tallinna ringtee, suuremad maanteed). Rohelise vööndi metsad on asukoha tõttu suurlinna läheduses kõrge puhkeväärtusega. Keskkonnaseisundi kaitsmiseks on need otstarbekas planeeringutega määrata kaitsemetsa kategooriasse. Metsaalade arvamine kaitsemetsa kategooriasse toimub vastavalt Metsaseadusele. Juhtfunktsioonina fikseeritakse kaitsefunktsioonidest olulisim, kuid Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 tähelepanuta ei tohi jätta ka teisi. Kaitsemetsa looduslikke tingimusi arvestava ehituskeelu rakendamine toimub planeeringute alusel, milles võib kehtestada ka kohalikke norme. Enamus rohevõrgustiku elemente ja väärtuslikke maastikke. Kirjeldatud maastik on ka Rae vallale tähenduslik, sest omab selle valla tähenduses erilist identiteeti. Rae valla põhjaosa on suurte metsamassiivide ja okaspuumetsade osas vaene, seega omab sellel alal olev männimets kõrget väärtust. Samas asustus soovib tungida reeglina maastikuliselt kõige kaunimatesse paikadesse. Rohevõrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist, mis tagab ökoloogilise kommunikatsiooni (tasakaalustatud aine- ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Samuti tagab rohevõrgustik keskkonna loodusliku iseregulatsiooni ja loomade elupaikade säilimise, loomade vaba rände ning taimestiku levimise ja liikide säilimise. Uuringu käigus tuleb hinnata looduskooslust ja selle väärtust, tuua välja väärtuslikumad ja vähemväärtuslikumad piirkonnad. Uuring peaks andma seisukoha nimetatud ala säilitamiseks ja tingimused/võimalused ala kasutamiseks inimtegevuse poolt. Lootusprojekt OÜ poolt on koostatud 2015 projekt „Ülemiste järve perspektiivne rannapromenaad“. Millega on Ülemiste järve äärde ette nähtud laud- ja multšikattega teed. Kõik üldplaneeringuga ette nähtavad teed peavad jääma välja Ülemiste järve sanitaarkaitsevööndist. Hinnata uuringu käigus Ülemiste järve äärde planeeritavate matkaradade mõju Ülemiste järve seisundile ja rohevõrgustiku toimimisele. Joonis 11. Lootusprojekt OÜ töö nr 1512 „Ülemiste järve perspektiivne rannapromenaad“ Kõrghaljastatud ala hakkab läbima ka Rail Baltic raudteetrass, mis lõhub olemasoleva looduskeskkonna kaheks. Rohevõrgustiku osas tuleb kindlasti arvestada raudteetrassi leevendusmeetmetega nagu laiendustega sillaavad ja ökoduktid. Koostatud on Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 4.5. Radooniuuring Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja- Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. Radooniuuringu käigus koostada Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuala hõlmav täpsustatud kaart vastavalt mõõtmistulemustele. Olemasoleva Harjumaa pinnase radooniriski kaardi alusel jääb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest läänepoole normaalse (30-50 kBq/m³) ja idapoole kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq/m³). Üldplaneeringu koostamisel saab täpsema radooniriski avaldumise kaardi abil planeerida ja määrata üldiseid maakasutamistingimusi. Kuna detailplaneeringu üheks eesmärgiks on keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine, siis on kasulik kui teave radooniriskiga alade kohta on eelnevalt teada ja sellega osatakse arvestada. Joonis 12. Väljavõte Harjumaa pinnase radooniriski kaardist (Allikas: Keskkonnaministeerium) 4.6. Sademevee ja üleujutusega alade uuring Koostada piirkonna sademevee ärajuhtimiseks uuring ning hinnata üleujutusega alade ulatust. Koostamisel on uus ÜVK arengukava, millega tuleb uuringu koostamisel arvestada. KIV Kolm Grupp OÜ poolt on koostatud uuring Rae valla veed seisuga 07.04.2010, mis vajab täpsustamist. Hinnata kõrgvee ajal nimetatud uuringuga mõõdetud pinnasevee taset, olemasolevat maapinna kõrgust ja Ülemiste järve maksimaalset taset, mis kõrgvee perioodil võib tõusta 36.80 m-ni. Arvestada PB Maa ja Vesi AS 13.10.2011 ja 18.03.2013 eksperthinnanguga „Rae valla Peetri küla Vana-Tartu mnt truupide kohta“ ja Maves AS 2009 tööga Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekt“ .Ülemiste järv saab oma vee Vaskjala-Ülemiste kanali ja Kurna oja kaudu ligi 1772 m² pinnaveehaardevalgalalt ning järve edela- ja lõunaosas põhjaveevooluga. Jättes nn põhjaveevalgalast välja sanitaarkaitseala piirist kaugemad piirkonnad Kurna oja ja Vaskjala-Ülemiste kanali ääres ning kuivendatud alad (nagu lennuväli), on Ülemiste järvele oluliseks põhjaveevoolu lähivalgalaks ligi 9 km² suurune ala ümber järve (vt lisa 1). Ülemiste järve lähivalgalal Rae valla Peetri ja Järvekülast tuleb sademe- ja heitvesi kokku koguda ja Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 juhtida väljapoole Ülemiste valgala, st ei tohi kasutada suublana Ülemiste järve, Ülemiste järve suubuvaid kraave (Vana-Tartu mnt ääres), Kurna oja, Vaskjala-Ülemiste kanalit ega kanaliga ühenduses olevaid kraave (eeskätt Rae peakraav ja Vana Ülemiste-Vaskjala kanal). Joonis 13. Rae valla üleujutustega alad, kaardistatud Rae Vallavalitsuse poolt 2010 kevad Lähivalgalalt sademetevee ärajuhtimine väljapoole Ülemiste järve valgala on küll soovitusliku iseloomuga aga arenduse tulemusena ei või suurendada riski joogiveehaarde veekvaliteedile ega suurendada sinna juhitavaid veekoguseid. Kaetud pinna lisandumisega suureneb äravool ja ala intensiivne kasutamine suurendab riski veekvaliteedi halvenemiseks. 5. Üldplaneeringu ülesehitus ja ettepanekud 5.1. Metoodika Vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu peamine eesmärk planeeritava territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ning aluste ettevalmistamine detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste väljastamiseks, seega pöörati peamine tähelepanu ennekõike maakasutuse ja ehitamisega seonduda võivate küsimustelahendamisele. Käesoleva planeeringuga on võetud kasutusele mõiste “maa reserveerimine”. Maa reserveerimise all mõistetakse seda, et planeeringuga on maa-ala reserveeritud muuks maakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune maakasutamise sihtotstarve. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgiga kasutusele võttu vaid seda, et antud ala oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, reserveeritud otstarbel kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevuse korral). Näiteks maade reserveerimine elamualaks või mõnel teisel eesmärgil. Üldplaneeringuga ei eristata olemasolevat ja planeeritud maakasutust. Ka näiteks olemasolevad elamualad reserveeritakse elamumaa juhtfunktsiooniga, et välistada perspektiivis alale teisi maakasutusega vastuolus olevaid juhtfunktsioone. Maa reserveerimiseks on võetud kasutusele mõiste juhtfunktsioon. Juhtfunktsioon on ala põhimõtteline kasutusviis, st kogu tegevus sellel alal on allutatud põhisihtotstarbest tulenevale eesmärgile, nt elamuala tähendab sellist ala, mille peamiseks maakasutuse viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad kõrvalkasutusviisid nagu liiklus, haljastus, mänguväljakud jne. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 Juhtfunktsioon hõlmab ka olemasolevat maakasutust, seega tagab järjepidevuse. Kasutusalade nimestik ehk juhtfunktsioonid on planeeringu aluseks olevate mõistete ja tähistuste süsteem (vt. Tabel 2). Loendi koostamisel on arvestatud üldplaneeringu tasemega ja ühildatavust seadustega, näiteks maa sihtotstarvetega. Samuti ei pea planeeringuga määrama kõiki tabelis toodud põhisihtotstarbeid vaid valla seisukohast vajalikke. Tabelis 2 toodud juhtotstarbed võivad vajadusel üldplaneeringu koostamise käigus muutuda või täpsustuda. Tabel 2. Kasutatavad juhtfunktsioonid Tähis Juhtfunktsioon Seletus Maa sihtotstarve A Ühiskondlike ehitiste Alale võib kavandada ühiskondlike maa üldkasutatavaid hariduse, ehitiste maa (Üh) teaduse, kultuuri, sakraal, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, spordi- ja vabaaja harrastusega seonduvaid asutusi. B Ärimaa Alale on lubatud kavandada ärimaa (Ä) (kaubandus- ja kaubandus-, teenindus-, teenindusettevõtted) toitlustus- ja vabaaja harrastamisega seonduvaid asutusi ja ettevõtteid ning büroosid ja parklaid. BT Ärimaa Alale on lubatud kavandada lao- ärimaa (Ä) (lao- ja logistikahooned) ja logistika- ning büroopindasid. EV Väikeelamute maa Alale võib kavandada elamumaa (E) väikeelamuid (ühepere- ja ühiskondlike kahepereelamuid) ning neid ehitiste maa (Üh) teenindavaid haljasalasid/ üldkasutatav ühiskondlikke ehitisi. maa (Üm) ER Ridaelamute maa Alale võib kavandada ridaelamuid elamumaa (E) ja kuni kahekorruselisi ühiskondlike galeriikorterelamuid ning neid ehitiste maa (Üh) teenindavaid haljasalasid/ üldkasutatav ühiskondlikke ehitisi. maa (Üm) EK Korterelamute maa Alale võib kavandada kuni 3- elamumaa (E) korruselisi korterelamuid ning neid ühiskondlike teenindavaid haljasalasid/ ehitiste maa (Üh) ühiskondlikke ehitisi. üldkasutatav maa (Üm) EKB Korterelamute maa Alale võib kavandada kuni 5- elamumaa (E) ärimaa kõrvalotstarbegakorruselisi korterelamuid koos ärimaa (Ä) piirkonda teenindava kaubandus-, üldkasutatav teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja maa (Üm) vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning neid teenindavaid haljasalasid. T Tootmismaa Alale võib kavandada keskkonda tootmismaa (T) mittehäirivat tootmist. H1 Laste mänguväljakute Alale võib kavandada laste spordi- ühiskondlike maa ja mänguväljakuid, parke, ehitiste maa (Üh) haljasalasid. üldkasutatav Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 maa (Üm) H2 Kõrge rekreatiivse Alale võib kavandada spordi- ja üldkasutatav väärtusega haljasala mänguväljakuid, parke, maa (Üm) maa haljasalasid, matka- ja spordiradasid, mis ühendavad külade eri piirkondi. HK Kaitsehaljastuse maa Ala, kus maakasutus on maatulundusmaa ( reguleeritud metsaseadusega M) KM Kaitsemets Ala, mis on olemasolev metsamaa maatulundusmaa ( ja kus tuleb tagada olemasoleva M) metsa säilimine. Kaitsemetsa maal on keelatud lageraie. Raiete puhul tuleb kaitsemetsa maal tagada metsa uuenemine peale raiet. RR Raudtee reservmaa Ala, mis on reserveeritud Rail transpordimaa (L) Baltica raudteetrassi jaoks. Seni maatulundusmaa ( kuni raudteed ei ole, on lubatud M) ala kasutada põllu-, metsa- või puhkealana (nt spordiväljakud jms, mis ei eelda hooneid). Alale on lubatud samuti rajada teid ja tehnovõrke. C Keskusemaa Alale võib kavandada kaubandus- elamumaa (E) , teenindus- ja vabaaja ärimaa (Ä) harrastusega seonduvaid ühiskondlike ettevõtteid ning asutusi, ehitiste maa (Üh) ühiskondlikke hooneid, alakorrusel paiknevate kaubandus- ja teenindusruumidega elamuid, parklaid, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid. 5.2. Tiheasustatud keskkonna planeerimine • Arvestada Arengukava 2016-2025 rahvastikuprognoosiga elamumaade planeerimisel. Planeeritav elamumaa peab olema korrelatsioonis lähtuvalt maksimaalselt kasvustsenaariumi ettepanekuga aastaks 2030. • Arvestada Arengukava 2016-2025 rahvastikuprognoosiga lasteaedade ja põhikoolide planeerimisel. Näha ette täpsed asukohad tulenevalt planeeritud elanike arvust. Kasvustsenaariumi alusel on planeeritud 2030 elanike arvuks Peetri piirkonnas 14000. 10%lasteaialapsed 1400 last 7-8 lasteaeda (180 kohalist) 20% põhikoolilapsed 2800 last 4 põhikooli (650 kohalist) • Täpsustada Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud linnalise asustusega ala piire. Luua eraldi polüfunktsionaalsed keskused, mis eeldab, et teenuste ja töökohtade kättesaadavus kohapeal on piisav selleks, et valdav osa elanikest ei peaks igapäevaselt pendeldama suurematesse keskustesse. Ette tuleb näha lisaks osaliselt väljakujunenud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 keskusele Peetri alevikus, keskused Järveküla ja Uuesalu külas, Assaku alevikus ja Rae külas. Määrata linnalise asustusega alade piires tiheasumid, millele koostada ruumilise arengu alusena vajadusel ruumimudelid. • Planeerida vähemalt üks kohaliku tähtsusega keskuseala Peetri alevik, kus on vastavalt Harju Maakonnaplaneeringule (vt. joonis 3) kohalik keskuseala järgmiste teenustega: põhikool(id), lasteaiad, raamatukogu, sularahaautomaat, postkontor, spordisaal, päevakeskus, rahvamaja, sotsiaaltöötaja vastuvõtt, noortekeskus, tankla. Lisaks näha ette Peetri alevikus keskväljaku, laululava, tervisekeskuse, kultuurikeskuse, raamatukogu (kooliväline) asukohad. Vältida valglinnastumise tunnustele vastava asustuse tekkimist – monofunktsionaalsete elamualade tekkimist. • Näha ette Peetri alevikus teenindava ärimaa juhtfunktsiooniga alad, kuhu saaks tekkida nt. kino, spa, spordikeskus, väiksemad ärid, kauplused ja teeninduspinnad. • Täpsustada elamualade teenindamisega ettenähtud lastemänguväljakute ja haljasalade paiknemist, suhet planeeritud elamumaadesse ning sidumist kergliiklusteede võrgustikuga. • Näha ette suuremad kõrge rekreatiivse väärtusega haljasalad, mis ühendavad eri külade piirkondi. Määrata nendel täpsemad ehitus- ja kasutustingimused. Soodustada tuleb rekreatsioonirajatiste kavandamist asustusalade läheduses, nt jalutus-, jooksu- ja suusaradasid, mis parandavad võimalusi puhkealade mitmekülgseks kasutamiseks. Ühendada haljasalad puhkemajandusliku ettevõtluse arendamisega. Metsased alad säilitada ja siduda ühisesse haljasalade võrgustikku. Ülemiste järve äärde planeerida loodusrada. • Näha ette ühine jäätmejaama asukoht põhjapiirkonnas, mis oleks hea ligipääsetavusega, aga mitte silmatorkavas asukohas. • Täpsustada üldplaneeringuga Harju Maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud väärtuslike maastike piire. Selleks tellida väärtuslike põllumaade uuring. • Lähtuvalt Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ üleujutatavatele aladele mitte uusi elamumaa krunte planeerida. Võimalikud üleujutatavad alad kaardistatakse täpsustava uuringuga. • Tootmisalad eraldada elamualadest puhveraladega, millega tagatakse tootmistegevusest tulenevate mõjude leevendamine. • Näha ette hoonestuse tihendamine planeeritud Tallinna väikesest ringteest põhjapoole jäävatel aladel. Arvestada, et Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ on ettenähtud tiheasumi soovitavaks minimaalseks tiheduseks 500 in/km2, erandkorras vähem (nt elaniketa tootmis- ja ärialade puhul). Määrata eri piirkondade asustustihedus ja tsoneerida alad vastavalt planeeritavale juhtotstarbele (vt. Tabel 2). • Määrata täpsed ehitustingimused piirkondade kaupa. 5.3. Roheline võrgustik • Koostada Tallinna lähiala rohevõrgustiku ja –koridoride väärtuste hinnang ja sellest tulenevalt määrata nende kasutus- ja ehitustingimused. Kaardistada rohelise võrgustiku erinevad elemendid. • Tuumalade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtfunktsiooni ei ole soovitatav muuta. Rail Baltica trassikoridor lõikab läbi kehtiva üldplaneeringuga ettenähtud rohevõrgustikku. Tuumaladele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud taristute rajamine, kuid kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid). • Rohelise võrgustiku koridoridel tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist ja vältida lageraiet. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 5.4. Taristu • Reserveerida maa Tallina väikesele ringteele -– Tallinnas Smuuli tee pikenduse ühendamine, lennuraja alt läbi Rae valla, Valdeku tänavaga Tallinnas. Reserveerida kahetasandilise ristmiku ala Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega. • Liikuvus tiheasustatud aladel põhineb erinevate transpordiliikide integreerimisel (ühistransport, sh rong ja tramm, kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad). Näha ette ja planeerida rööbasraudtee trassikoridor piki Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed koos peatuste asukohtadega. Siduda peatuste asukohad sõlmpunktidega ja kergliiklusteede võrgustikuga, et soodustada piirkondlikku arengut ja keskustealade tekkimist. Reserveerida Rail Baltica eelprojektiga planeeritava Assaku lähirongipeatuse asukoht ja näha ette sidusus ülejäänud taristuga. Vastavalt vajadusele kaardistada bussipeatuste olemasolevad ja võimalikud perspektiivsed suunad ja peatuste asukohad. Näha ette vähemalt üks „pargi ja reisi“ parkla Tallinna linna piirile, mis siduda ühistranspordi peatusega. • Täpsustada perspektiivsete kergliiklusteede paiknemist ja siduda need planeeritavate keskusalade, haljasalade ja mänguväljakutega. • Töötada välja teedevõrgustik erinevate kasutustasemetega: nt. magistraaltee, kohalik maantee, kohaliku tähtsusega läbiv tee, jaotustänav, kõrvaltänav. Näha ette teede tüüpristlõiked. • Reserveerida ja täpsustada Rail Baltica trassikoridor, vastavalt koostatavale eelprojektile. Projekt annab täpsemad lahendused nagu risted, ümberehitatavad teed, ökoduktid, peatused jms (valmib Harjumaa osas 2018). Raudtee kaitsevöönd - raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala. Kaitsevööndi laius linnades ja asulates 30 m ning väljaspool linnasid ja asulaid 50 m. Raudtee kaitsevööndis (väljaspool aiaga piiratavat ala) võib hoonete ja rajatiste ehitamine, seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. 5.5. Etapilisuse kujundamine Vastavalt Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ toodule toimub tiheasumi arendamine põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks. Sellest tulenevalt nähakse üldplaneeringus ette elamuehitus jagada I, II ja III etappi, kasutades põhimõtet, et järgnevat etappi ei ole võimalik planeerima hakata enne, kui eelnev etapp on elluviidud. 5.6. Koostatavad joonised • Maakasutuse juhtotstarve – tähistatakse maa juhtotstarve (vt. Tabel 2) • Tsoneerimisplaan – tuuakse välja täpsemalt hoonestuse tüübid piirkonniti ja ehituse etapilisus. Määratakse ehitustingimused piirkondade kaupa. • Sotsiaalne taristu – tähistada olemasolevad ja planeeritavad ühiskondlike ehitiste asukohad. Arvestada olemasoleva ja reaalselt planeeritud elanike arvuga ning vajadusel tuua konkreetsed arvud piirkonniti välja. • Liiklusskeem – Tähistatakse olemasolev ja planeeritav teedevõrk, erinevad teede kasutustasemed. Täpsustatakse kergliiklusühendused ning tähistatakse sõlmpunktid ja objektid, mille vahel ühendusi luuakse (lastemänguväljakud, külaplatsid, vaja veetmise Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 kohad, teenindava iseloomuga hoonestus, olemasolevad ja perspektiivsed ühiskondlikud hooned). Tuuakse välja kõrgemat rekreatiivset väärtust omavad matka- ja loodusrajad ning erinevaid piirkondi ühendavad suuremad haljasalad. • Rohestruktuur ja puhkealad – Täpsustatakse olemasoleva rohevõrgustiku piire ning tähistatakse väärtuslikud ning vähem väärtuslikud piirkonnad. Võimalusel näha ette rohevõrgustiku alale kõrgemat rekreatiivset väärtust omavad matka- ja loodusrajad ning leida võimalused tiheasustuse haljasalade ning rohevõrgustiku ühendamiseks. Tähistada suuremad haljasalad, külaplatsid ning laste mänguplatsid. Tähistada puhkealade kaugused elamualadest. • Tehnovõrgud – kantakse peale kehtestatud Rae valla üldplaneeringu lahendus ja korrigeeritud „Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028“ lahendus. 6. Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld Vastavalt planeerimisseaduse § 79 võib üldplaneeringu koostamise korraldaja kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtimise ajal võib planeeringualal või selle osal keelata: detailplaneeringu kehtestamise, ehitise püstitamiseks ehitusloa andmise, projekteerimistingimuste andmise, katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmise. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. Põhjendatud juhul võib planeerimis- ja ehituskeelu kehtivust pikendada kuni nelja aastani. Suure tõenäosusega tuleb Rae Vallavalitsusel kui planeeringu koostamise korraldajal Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ajaks kiirema arenguga piirkondadele kehtestada ajutine planeerimis- ja ehituskeeld maksimaalselt kuni neljaks aastaks. Vallavalitsus määrab planeerimis- ja ehituskeeluga piirkonnad üldplaneeringu eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kava koostamise käigus. Üldplaneeringu protsessis tuleb analüüsida täiendavalt ka kehtivaid detailplaneeringuid, vajadusel selgitatakse välja nende kehtetuks tunnistamise vajadus. Eesmärgiks on siinkohal planeeringute sidususe selgus ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamise järjepidevuse säilitamine. 7. Kaasamiskava 7.1. Sihtrühmade ülevaade ja esialgne kaasatavate nimekiri Vastavalt planeerimisseaduse § 9 on esitatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte. Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Planeerimisseaduse § 76 reguleerib koostööd ja kaasamist üldplaneeringu koostamisel, vastavalt millele kaasatakse üldplaneeringu koostamisse: • valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, planeeringualaga; Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 • piirnevad kohaliku omavalitsuse üksused; • maavanem; • isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada; • isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud; • asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu; • planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kõige suurema sihtrühma, keda üldplaneering kõige otsesemalt puudutab on hõlmatava ala elanikkond ja maaomanikud. Peetri kandi elanike arv 2016 aastal on ligikaudu 7000 elanikku. Lisaks puudutab see maaomanikke, kelle maa ei ole hoonestatud ja nad ei oma sissekirjutust rahvastikuregistrisse. Oluline on kaasata ka piirkonna suuremad arendajad, kes omavad piirkonnas maad ja kes tegelevad piirkonnas pideva arendustegevusega. Kaasamiskavas esitatud kaasatavate loetelu ei ole lõplik, seda täiendatakse ja korrigeeritakse üldplaneeringu koostamise ja kaasamistegevuste käigus. Naaberomavalitsused: Tallinna linn, Kiili vald; Riigi ametiasutused: Harju Maavalitsus, Keskkonnaamet, Maanteeamet, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Terviseamet, Tehnilise järelevalve amet, Lennuamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium; Kohalikud arendajad ja ettevõtted: BlueSky Projekt OÜ, Compakt Kinnisvara OÜ, OÜ Sõpruse Majad, Laam Kinnisvara OÜ, Hausers Grupp OÜ, Rail Baltic Estonia OÜ, IBE Estonia OÜ, Uuesalu Arendus OÜ ; Kodanikuühendused ja külaseltsid: MTÜ Peetri Selts, Peetri, Järveküla, Assaku, Uuesalu, Rae, Lehmja, Pildiküla ja Kurna külaseltsid. 7.2. Info- ja kommunikatsioonikanalid Info- ja kommunikatsioonikanalid tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse mõlemat piirkondlikku väljaannet „Harju Elu“ ning „Rae Sõnumid“, teavituseks kasutatakse ka internetiportaali www.rae.ee ning Rae valla grupi facebooki lehte. Operatiivsema iseloomuga teateid avalikustatakse omavalitsuse koduleheküljel. Asjakohased teatiseid ja kuulutused (tutvustavate koosolekute, arutelude, avalikustamise kohta) esitatakse ka paberkandjal Peetri raamatukogus. Eskiisi tutvustamisefaasis viiakse koosolekutel osalejate seas läbi küsitlus, milles muuhulgas soovitakse välja selgitada huvitatud isikute eelistused, kuidas nad soovivad üldplaneeringu koostamisega seotud infot saada ning protsessi kaasatud olla. Lisaks meediast ning ametlikest infokanalitest teabe saamisele, pakutakse välja ka võimalus saada operatiivselt teavet e-posti teel ning selgitatakse välja, kas kaasatavatel on huvi internetipõhise interaktiivse kaasamisvormi (veebifoorum, sotsiaalmeedia – facebooki grupp) vastu, mida vajadusel ka rakendatakse. 7.3. Tegevuskava Kaasamistegevuste kavandamisel lähtutakse alljärgnevatest efektiivse kaasamise põhimõtetest: • Kaasamine varases etapis; Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 • Konsulteerimiseks ja osalemiseks kaasatakse osapooled lahenduse väljatöötamisele võimalikult vara ja kogu protsessi vältel; • Ladus kommunikatsioon; • Koostamisega seotud teave tehakse avalikuks. Sealjuures arvestatakse osapoolte infole ligipääsemise võimalusi. Kaasamisega seotud dokumentatsioon või viited sellele on alates kaasamise algatamisest avalik nii elektrooniliste infokanalite, kuid vajadusel ka alternatiivsete infokanalite (raamatukogud, külaliikumine jm) vahendusel. Avalikkust teavitatakse ka massimeedia kaudu; • Tehakse vahekokkuvõte kaasamise käigus saadud tagasisidest; • Kaasatud osapooli teavitatakse kaasamise tulemustest, kõik osapooled saavad kaasamise algatajalt koondvastuse, milles sisalduvad kõik esitatud, nii aktsepteeritud kui ka tagasilükatud ettepanekud. Ettepanekute tagasilükkamist põhjendatakse. Kaasamiseks rakendatakse alljärgnevaid tegevusi: • Laiaulatuslik teavitus loetletud kommunikatsioonikanaleid kasutades; • Kaasamiskavas kaardistatud huvirühmadele edastatakse infot üldplaneeringu koostamise protsessidest; • Üldplaneeringu lähteseisukohti tutvustav koosolek (Peetri alevikus), kus tutvustatakse koostamise eesmärke, protsessi ja taustainfot. Küsitluse läbiviimine kaasatavuse osas ja ettepanekud eskiisi koostamiseks. Küsitlusvormi on võimalik täita nii elektrooniliselt (linki levitatakse elektroonsetes kommunikatsioonikanalites ning edastatakse asjaosalistele e- postiga) kui paberkandjal (levitatakse algatuskoosolekutel). Küsitluse tulemused ning selle raames tehtud ettepanekute ja küsimuste tagasiside tehakse osalejatele soovi korral teatavaks (eeldab kontaktandmete märkimist) ning tulemusi tutvustatakse edasistel aruteludel; • Üldplaneeringu esialgseid lahendusi tutvustav koosolek (Peetri alevikus, Järveküla koolis); • Küsitluse läbiviimine – eskiisi faasis koostatakse küsitlusvorm, mille eesmärk on välja selgitada asjaosaliste peamiseid hoiakud ja seisukohad lähteseisukohtadele. Küsitlusvormi raames nähakse ette võimalus esitada ettepanekuid ning küsimusi piirkonna kujundamiseks ja informatsiooni hankimiseks, mis on seotud üldplaneeringu koostamise protsessiga. • Peale lähteseisukohtade ja üldplaneeringu esialgset lahendust tutvustavaid arutelusid toimub üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise pikem protsess. Peale üldplaneeringu valmimist toimub avalik väljapanek ning avalikustamisüritused. Peale avalikku väljapanekut on huvitatud isikutel määratud tähtaja jooksul võimalik teha muudatusettepanekuid ning esitada vastuväiteid. Ettepanekud ja vastuväited analüüsitakse, vajadusel kontakteerutakse nende tegijatega ning võetakse seisukoht ettepanekute ja vastuväidete arvestamise võimalikkuse kohta. 8. Üldplaneeringu koostamise ajakava ja töögrupid 8.1. Üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tinglik ajakava Tegevus Teostamise aeg Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja november- keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine, detsember 2016 algatamisest teavitamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine detsember 2016- veebruar 2017 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 01.märts 2017 ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta märts-mai 2017 seisukohtade küsimine ja ettepanekute sisseviimine ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kinnitamine mai 2017 ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine mai 2017- veebruar 2018 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja avalik arutelu veebruar-aprill 2018 Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine aprill 2018 ÜP ja KSH aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse mai-juuni 2018 avaldamiseks Kooskõlastamise tulemuste analüüs ja vajadusel ettepanekute juuli-oktoober 2018 sisseviimine; uuesti kooskõlastamiseks esitamine ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine, teavitamine avaliku väljapaneku ja detsember 2018 avaliku arutelu toimumisest ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu jaanuar-märts 2019 Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute sisseviimine ja aprill-august 2019 arvestamine ÜP esitamine Harju maavanemale heakskiitmiseks september- detsember 2019 ÜP kehtestamine jaanuar 2020 8.2. Töögrupid Üldplaneeringu koostamisel on ette nähtud 5-6 liikmeline töörühm, mida juhatab ja kutsub kokku üldplaneeringutega tegelev arhitekt. Vajadusel kaasatakse protsessi teisi erialaspetsialiste. Maakasutus ja tsoneerimine üldplaneeringute arhitekt/peaarhitekt Sotsiaalne taristu abivallavanem Rail Baltic abivallavanem Liiklusskeem teehoiuspetsialist Rohevõrgustik keskkonnaspetsialist Koostas Stina Metsis Arhitekt  Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Projekt 01.03.2017 Rae vald 2017 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering Sisukord 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus......................................................... 2 2. Hindamismetoodika ............................................................................................................................ 3 3. Seosed asjakohaste muude strateegiliste planeerimisdokumentide ja arendusdokumentidega ............................................................................................................................. 4 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ....... 4 5. Koostöö ja kaasamine ........................................................................................................................ 5 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatav ajakava .......................................................... 5 7. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja andmed ..................................................................................................................... 5 8. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud isikute ja asutuste ettepanekud ................................................................................................................................................. 6 1 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus Käesoleva keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi KSH) strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (edaspidi põhjapiirkonna üldplaneering). Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Rae Vallavolikogu 15.11.2016 otsusega nr 171. Põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut ligikaudu 27 500 ha suurusel alal Rae valla põhjaosas. Planeeringuga hõlmatud ala põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna vaheline administratiivpiir, lõunapiiriks Kurna oja ja Kurna ojast alates Tallinna ringtee ning idapiiriks Pirita-Ülemiste kanal. Üldplaneeringusse on haaratud kogu ulatuses Peetri alevik, Assaku alevik, Järveküla, Uuesalu, Rae, Lehmja ja Pildiküla ning osaliselt Kurna küla. Rae valla põhjaosa on Tallinna lähedusest tingituna kõige suurema planeerimissurvega, mistõttu vajab see piirkond täpsemat ruumilist planeerimist. Joonis 1. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu piir. KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse üldplaneeringu koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid (PlanS § 2 lg 3). Nõudeid keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. 2 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering PlanS § 74 lg 4 ja KeHJS § 33 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pärast üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist koostab üldplaneeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (PlanS § 80 lg 1). Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave (PlanS § 80 lg 2). Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele (PlanS § 80 lg 3). 2. Hindamismetoodika Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendikesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt kerkivale vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Objektipõhist hindamist Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu KSH käigus tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust ei teostata. Samadel põhjustel ei kavandata KSH käigus ulatuslikke välitöid. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude allikate materjale. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. Üldplaneeringu käigus tehtavad uuringud on loetletud põhjapiirkonna üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 4. Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim, kõigile osapooltele võimalikult meelepärane ja keskkonda arvestav lahendus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid, alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse loodus-, tehis- ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Töö käigus täpsustatakse ka piiriülese mõju esinemise võimalikkus, hetkeseisuga piiriülese mõju avaldumist ette näha ei ole. Keskkonnamõjude laiapõhjalise hindamise kaasabil on eesmärgiks jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate looduskeskkonna, sotsiaalsete ja majanduslike protsessidega, samuti Rae valla, Harju maakonna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. 3 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu peamiseks eesmärgiks on võrreldes Rae valla üldplaneeringuga täpsemalt lahendada järgmised planeerimisseaduse § 75 lõikest 1 tulenevad ülesanded: 1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 3) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 4) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 5) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine; 6) puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 7) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 8) alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist; 9) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 10) käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Ülejäänud planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringu ülesannete lahendustena kantakse põhjapiirkonna üldplaneeringusse üle Rae valla üldplaneeringu lahendused. 3. Seosed asjakohaste muude strateegiliste planeerimisdokumentide ja arendusdokumentidega Seosed asjakohaste muude strateegiliste planeerimisdokumentide ja arendusdokumentidega on esitatud üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 3. 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjutusi: • looduskeskkonnale, sh veestik, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik; • tehiskeskkonnale, sh tehniline taristu, liikluskorraldus, jäätmemajandus, riigikaitselised vajadused; • sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh inimese tervis läbi müra, välisõhu kvaliteedi, radooni jm; miljööalad ja muinsuskaitselised objektid; ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringuga kavandatud tegevused ei too esialgsel hinnangul kaasa olulisi negatiivseid mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele. Mõjusid inimese tervisele võivad kaasa tuua kavandatud raudteeliin, uued tööstusalad, liikluskorraldus jt tegevused ning nende mõjude olulisust on kavas hinnata KSH käigus. Piiriülest keskkonnamõju ei ole ette näha. Töö käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju Rae valla haldusterritooriumil, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid. KSH aruandes pakutakse välja leevendavad meetmed tegevusega kaasneva keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks. 4 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering Hindamisel tuleb arvestada ka väljapoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Mõjude hindamisel tuleb jääda üldplaneeringu täpsusastmesse ning keskenduda eelkõige olulistele kaasnevatele mõjudele ning teemadele mida saab reguleerida üldplaneeringuga. Pole ette näha, et planeeringu tulemusena muutuks kiiresti ja oluliselt planeeritava ala naaberkeskkond (sh majanduslik ja sotsiaalne), seetõttu jääb hinnatav mõju peamiselt planeeritava ala piiresse. Siiski tuleb arvestada võimalikke mõjusid vahetutele naaberaladele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise osana kaalutakse võimalikke alternatiive kavandatavatele tegevustele. Alternatiivid selgitatakse välja töö käigus. 5. Koostöö ja kaasamine Üldplaneeringu koostamisse ja KSH protsessi kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH kavatsuse koostamise seisuga) on esitatud koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu lähteseisukohtades (ptk 7). Üldplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda. Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse huvitatud isikutele seisukohavõtuks. Kaasatavate isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatav ajakava Üldplaneeringu koostamise ning KSH läbiviimise protsess on integreeritud ning kulgeb paralleelselt. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole KSH ja üldplaneeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on koostatud ajakava esialgne ning see võib protsessi käigus muutuda. Üldplaneeringu ning KSH eeldatav ajakava on esitatud üldplaneeringu lähteseisukohtade alapeatükis 8.1. 7. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja andmed Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kehtestaja on Rae Vallavolikogu (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa); Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa); KSH koostaja on hetkel teadmata, pärast KSH väljatöötamise kavatsusele seisukohtade küsimist korraldatakse hange KSH töörühma leidmiseks. 5 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 8. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud isikute ja asutuste ettepanekud … Koostas Kadri Raus Keskkonnajärelevalve spetsialist 6 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering Lisa 1. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus 7 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 8 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 9 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering Lisa 2. Rae Vallavolikogu 15.novembri 2016 otsuse nr 171 „Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise algatamine“ muutmine 10 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 11 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering 12 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 9. m�rts 2017. a. 13:51 Adressaat: MNT Teed; TJA - Avalik Teema: Rae valla p�hjapiirkonna �ldplaneeringu l�hteseisukohad ja keskkonnam�ju strateegilise hindamise v�ljat��tamise kavatsus Manused: E-kiri.pdf; Rae valla pohjapiirkonna uldplaneeringu la....bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud 08.03.2017 1.10-17/17-0086/17-2002 Tere, Rae Vallavalitsus on lisaks MKMle saatnud oma 07.03.2017. a kirja nr 6-1/1947 "Rae valla p�hjapiirkonna �ldplaneeringu l�hteseisukohad ja keskkonnam�ju strateegilise hindamise v�ljat��tamise kavatsus"ettepanekute tegemiseks ka Maanteeametile ja TJAle. Ministeeriumi koondvastuse koostamiseks saatke oma Rae Vallavalitsusele adresseeritavad kirjad teadmiseks ka MKMle hiljemalt 31.m�rtsiks 2017. Tervitustega Eda Paju �ldosakond 639 7610; [email protected]