Ahto Tuuling Teie 20.02.2017 nr 16-1489-017
Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] Meie 09.03.2017 nr 6-3/17/2880-2
Seisukoht Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju
hindamise programmile
Austatud Ahto Tuuling
Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 151 lõike 2 alusel seisukoha andmiseks Eesti pump-hüdroakumulatsiooni-
jaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi (OÜ Hendrikson
& Ko töö nr 2728/16).
KMH programmi kohaselt soovib Energiasalv Pakri OÜ rajada Paldiski linna pump-
hüdroakumulatsioonijaama (edaspidi PHAJ), mis koosneb maa-alusest, graniidikihis asuvast
reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega
ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus,
alajaam jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest
tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises: elektrienergiat tarbitakse, kui vett
pumbatakse alumisest reservuaarist ülemisse, ehk kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse
ülejääk või elektrihind on odav ning elektrienergiat toodetakse ehk vett lastakse ülemisest
reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari, kui süsteemis on elektritootmisvõimsuse
puudujääk või elektrihind on kõrge. Šahti allosas paiknevas turbiinisaalis paiknevad
elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile elektrit toodavad (vee liikumisel merest
reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaal asuv teenindav
kompleks kavandatakse kinnistutele Pallase piirkond 16 ja osaliselt Pallase piirkond 18.
Keskkonnaamet esitab seisukoha Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa KMH
programmile oma pädevusvaldkonnast lähtuvalt.
Juhime tähelepanu järgnevale:
1. Programmis on kirjutatud, et vajalik on uuring šahtide rajamise kohta, millega läbindatakse
Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekihid. Rõhutame
siinkohal, et vastav uuring tuleb läbi viia mõjude hindamise jooksul (mitte hiljem), et teada
saada kavandatava tegevuse tegelikku võimalikku mõju põhjaveele. Oluline on, et
läbindamise tehnoloogia välistaks Ordoviitsiumi ja/või Ordoviitsium-Kambriumi
põhjaveekihtide segunemise Kambrium-Vendi põhjaveekihiga (Paldiski linna peamine
joogiveeallikas) nii šahtide rajamise ajal kui ka PHAJ töötamise ajal tulevikus. Tähelepanu
tuleb pöörata Paldiski linna valmisolekule hädaolukorras, kui šahtide rajamise käigus peaks
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
ümbruskonnas joogiveeallikana kasutatavate põhjaveekihtide veekvaliteet halvenema
hakkama või põhjaveetase alanema.
2. Mõjude hindamisel tuleb eraldi välja tuua ka analüüs/modelleerimine kunstsaare rajamisel
tekkiva heljumi mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sh mõjule pelaagilistele kaladele.
Heljumi leviku analüüsi juures tuleb välja tuua erinevad heljumi levikusuunad ja kaugused
erinevate tuulte korral. Lisaks tuleb välja pakkuda parimad ajaperioodid kunstsaare
rajamiseks ning eeldatav ehitusaeg (kaua sellise kunstliku saare ehitamine aega võtab).
3. Programmi peatükis 2.1.1. on märgitud, et materjali vedu tarbijatele hakkaks toimuma
raudteetranspordiga (ca 40%) ja autotranspordiga (ca 60%), millest osa moodustab
autotransport Paldiski sadamatesse killustiku laadimiseks laevadele. KMH käigus tuleb
hinnata, mil määrab mõjutab Paldiski sadamates killustiku laadimine laevadele välisõhu
kvaliteeti ehk kas läbi Paldiski sadamate on võimalik planeerida killustiku väljavedu.
4. Programmi peatükis 2.1.1. on kirjutatud, et maapealsesse teenindavasse kompleksi
kuuluvad šahtid. Märgime täpsustavalt, et maa peale jäävad šahtide avad ja šahtid ise maa-
alusesse osasse.
5. Juhime tähelepanu, et programmi peatükis 4.4.2 esitatud ala stratigraafilises jaotuses toodud
terminid ei ole korrektsed. Terminid, mis antud peatükis on märgitud lademeteks, on
tegelikult kihistud. Korrektselt on märgitud Pakerordi lade. Samuti ei ole korrektne
leheküljel 21 alt kolmandas lõigus toodud käsitlus (olemas on Kotlini lade ja Voronka
kihistu). Palume antud käsitlus üle vaadata ja korrigeerida.
6. Juhime tähelepanu, et tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lõikest 1 on II kaitsekategooria
liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. KMH
programmi joonistel 4.4 ja 4.5 on kujutatud II kaitsekategooriasse arvatud liikide elupaigad.
7. Palume programmi peatükis 5 selgelt välja tuua, et KMH aruande käigus teostatakse Natura
(eel)hindamine.
8. Programmi peatükis 5 on märgitud, et mõju välisõhu kvaliteedile avaldub PHAJ rajamise
käigus tootmisseadmetest, –hoonetest ja masinatest välisõhku suunatavate saasteainete
heitena. Kuna eelnevast selgub, et PHAJ rajamisega toimub graniidi purustamine ja
vaheladustamine, siis tuleb KMH käigus hinnata ka graniidi vaheladustamisega kaasnevat
mõju keskkonnale ja välisõhu kvaliteedile.
9. Peatükis 5 on märgitud, et vibratsiooni põhjustab veehaarde rajamisel lõhkamistööd. KMH
käigus tuleb hinnata, kas ja mil määral lõhkamistööd võivad mõjutada piirkonnas asuvaid
hooneid ja rajatisi, sh Paldiskis paiknevat terminali.
10. Kuna tinglikult võib pidada PHAJ maa-aluse kompleksi rajamist sarnaseks protsessiks
kaevanduse avamisega, siis peab kindlasti kogu PHAJ rajamise protsessi väga põhjalikult
hindama, et kuidas see mõjutab keskkonda ja kuidas tagatakse just maa-aluste rajatise
turvalisus. Nagu ka juba eelnevalt mainitud, tuleb mõjude hindamisel erilist tähelepanu
pöörata põhjaveele ja selle kaitsele. Kuna šahtide rajamisel läbitakse mitmeid
põhjaveekihte, siis tuleb käsitleda seda, kuidas vältida läbindamisel põhjavee reostumist ja
varu vähenemist, eriti just avamiskaeveõõnete puhul. Samuti on oluline välja tuua, kuidas
tagatakse maa-aluste reservuaaride püsivus.
11. Programmi peatükis 5 mõjude hindamisel pinnasele tuleks analüüsida ka maapinna
stabiilsust ja võimalikke deformatsioone graniidi lõhkamise ajal ja PHAJ töötamise ajal.
2 (3)
12. Programmi peatükis 7 tabelis 7.1 on kirjutatud: „Kuigi vastavalt seadusele on KMH
programmi avaliku väljapaneku korraldamine Otsustaja (Keskkonnaministeerium)
ülesanne…“. Juhime tähelepanu, et antud juhul on otsustajaks Tehnilise Järelevalve Amet.
Vaatamata esitatud märkustele on Keskkonnaamet seisukohal, et seisukoha andmiseks esitatud
Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa KMH programm on asjakohane ja piisav
KMH läbiviimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Jürgenson
juhataja
Põhja regioon
Egle Alt 384 8689
[email protected]
3 (3)