KMH programmile seisukoha andmine

Hr Ahto Tuuling Teie 20.02.2017 nr 16-7/16-1489-017 Tehnilise Järelevalve Amet Meie 20.03.2017 nr 7-12/17/1223-2 KMH programmile seisukoha andmine Austatud härra Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet esitas Keskkonnaministeeriumile ettepanekute esitamiseks Eesti pump- hüdroakumulatsioonijaama (edaspidi PHAJ) hoonestusloa keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi. Keskkonnaministeerium teeb KMH programmile järgnevad ettepanekud: 1. lk 43 kohaselt viiakse KMH aruande koostamise raames läbi mere- ja merepõhja elustiku uuring. Palume selle käigus hinnata põhjalikult võimalikke mõjusid kalastikule; 2. ptk 5 „Mõju põhja- ja pinnaveele“ käsitleda mere puhul lisaks vee keemiale ka veevõtu ja veeheite mõju merepõhjasetete liikumisele ning võimalikke hüdroloogilisi muutusi (sadam lähedal); 3. lk 43 kohaselt tuleb KMH aruandes väga põhjalikult kirjeldada šahtide rajamisel pealiskorra kivimikihtide (sh veepidemete) ohutu läbindamise tehnoloogiat. Palume seda teha ja arvestada ka asjaoluga, et šahtide rajamistööd mõjutavad otseselt ka Paldiski joogiveehaaret. Sellest tulenevalt peab KMH aruandes olema eraldi välja toodud PHAJ rajamise mõju Paldiski joogiveehaardele ja linnas paiknevatele puurkaevudele; 4. palume kasutada põhjavee kirjeldamisel korrektset hüdrostratigraafilist liigestust ja veekihtide lühendeid. Nt mõiste "põhjavee horisondid" vaja parandada; 5. lk 43 kohaselt tuleb enne PHAJ rajamist läbi viia põhjalik geoloogiline, mis eeldab kontroll- ja seirepuurkaevude rajamist tegelike PHAJ maa-aluste rajatiste planeeritava sügavuseni. Geoloogilise uuringu käigus tuleb kaardistada ka piirkonna hüdrogeoloogia (tardkivimite monoliitsus, lõhede ning rikete olemasolu, põhjaveekihtide ja murenemiskooriku hüdrogeoloogilised parameetrid, sh kivimite poorusus, veejuhtivus jms). KMH aruandes peab olema esitatud hüdrogeoloogilise uuringu tulemusena ala hüdrogeoloogiline mudel; 6. suurte veekoguste sisse- väljapumpamisel hakkavad ka mere põhjasetted liikuma ning neist vabaneb omakorda veekeskkonda erinevaid saasteaineid, mis sinna ajaga kogunenud on. Lk 43 kohaselt tehakse KMH aruande koostamise käigus põhjasetete proovid võimaliku reostuse määramiseks merepõhjas. Palume enne setteproovide võtmist teha esmalt setete liikumise modelleerimine, et välja selgitada mõjutatava ala suurus määramaks ala, kust põhjasetete proovide võtmine on vajalik; 7. lk 39 on kirjutatud: veehaarde kaudu satub mere-elustik (eeskätt väikevormid) maa-alustesse reservuaaridesse, kus suur osa neist tõenäoliselt hukkub. Vee tagasi merre pumpamisel mõjub see negatiivselt merevee kvaliteedile. Palun täpsustage kuidas välditakse elustiku torrusattumist, kui veevõtuks läheb. Või seda ei tehtagi? Kuna naabruses Natura ala, siis selline tegevus võib hakata mõjutama ala kaitseväärtusi (nn kiiritunud surnud loomad pumbatakse tagasi merre, kust linnud neid sööma võivad hakata); 8. kui arendaja kavandab valmistada ehitamisel ülejäävast kaevisest ehituskillustikku ning seda turustada, tuleb maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) järgi ehitamisel maapõues tehtavate tööde Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802  käigus üle jääva kaevise võõrandamiseks või selle väljaspool kinnisasja tarbimiseks küsida luba Keskkonnaametilt (MaaPS § 97); 9. lehekülgedel 20 kuni 22 esitatud geoloogiline ülevaade (punkt 4.4.) on ebatäpne. Palume asendada termin „lade“ terminiga „kihistu“. Läbilõike liigendamisel tuleb üldjuhul kasutada Maa-ameti kodulehel olevat „Eesti geoloogilise digitaalkaardistamise“ juhendi seletuskirjas olevaid juhiseid; 10. lk 21 palume korrigeerida sõnad: Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-Ordoviitsiumi Kallavere lade sõnadega Alam-Ordoviitsiumi ja Ülem-Kambriumi Kallavere kihistu; 11. lk 21 on samuti mainitud Ülem-Ordoviitsiumi Pakerordi ladet. Sellist ühikut ei ole olemas, palume korrigeerida; 12. lehekülgedel 20-21 antud kihtide sügavused ei ole korrektsed, sest esitatu põhjal jäävad lüngad sisse. Näiteks on kirjutatud, et kiht 9 on sügavusel 19,40-20,9 m, aga järgmine kiht 10 on sügavusel 19,9-21,6 m. Palume vaadata üle kõik toodud kihid ja korrigeerida; 13. palume parandada lk 22 olevat tabelit nr 4.1. Näiteks on seal kirjutatud, et Kallavere kihistus on biodetriitne lubjakivi, mis ei ole korrektne. Palume geoloogilise osa terminid üle vaadata ning tagada nende korrektsuse. Geoloogilise osa korrigeerimine on olulise tähtsusega, sest rajatis kavandatakse ehitada maapõue; 14. palume kirjeldada analoogset PHAJ mujal riikides (maa-alust, mis läbib mitmeid erinevaid joogiveeallikana kasutatavaid põhjaveekihte), sh maa-aluste ehitiste ja šahtide rajamise metoodikat ning põhjavee kaitse meetmeid; 15. palume KMH aruandes kirjeldada kuidas toimub maapõuest kaevise ärastamine. Kas kasutatakse ka lõhkamistöid. Palume hinnata kuidas lõhkamistööd võiksid mõjutada naabruses asuvat suurõnnetusohuga Alexela kütusehoidlat; 16. kavandatava tegevuse vahetus läheduses paiknevad Natura 2000 alad ning KMH programmi lk 42 ütleb, et KMH programmis on viidud läbi Natura eelhindamine. Vaadates KMH programmi, siis Natura eelhindamist seal ei ole. Sellest tulenevalt palume programmi täiendada ning eraldi punktis välja tuua Natura eelhindamine. Keskkonnaministeerium palub selles kirjas esitatud märkustega arvestada ka Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel ning PHAJ KMH aruande koostamisel arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt Paldiski Linnavalitsusele 17.02.2017 kirjaga nr 7-15/17/583-2 esitatud märkustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ado Lõhmus asekantsler Teadmiseks: Paldiski Linnavalitsus Birgit Parmas 626 2974, [email protected] Eda Andresmaa 626 2987, [email protected] Indrek Ambos [email protected] Janne Tamm 626 2980, [email protected] Kersti Türk 626 2809, [email protected] Rein Raudsep 626 2971, [email protected]