Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

0 5 . 0 6 .202 6 Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni (TI) juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub oma töös 1. jaanuaril 2018. a jõustunud t öövaidluse lahendamise seadusest (TvLS). TVK-de tööd juhivad TVK juhatajad, kes peavad vastama TvLS -i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja kelle nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. Eestis on kaheksa TVK-d, kus töötab kaheksa TVK juhatajat. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse TvLS-is TVK juhataja hindamise sätteid ning täiendatakse seadust TVK juhataja värbamise, koolitamise, ametist vabastamise ja koostöövestluse sätetega . Muudatuste eesmärk on kaotada TVK juhataja perioodiline hindamine ja selle asemel pöörata senisest suuremat tähelepanu TVK juhataja teadmiste hindamisele tema värbamisel, samuti keskenduda tema pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele. K ehtiv TVK juhataja hindamise süsteem on jäik ega täida oma eesmärki. E i ole alust arvata, et juhataja oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise ülesande põhjal hinnatakse, võiksid ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue eksami tegemine oma tavatöö kõrvalt on TVK juhatajale koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhataja tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu. S amas ei ole reguleeritud värbamisprotsess, mille käigus oleks asjakohasem teh a TVK juhataja kandidaatide sobivuse ühekordne hindamine. S eaduse tasandil ei ole praegu ka ette nähtud võimalusi TVK juhataja arengu toetamiseks ja koolitamiseks, mis on oluline TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks . Seega kaotatakse e elnõu ko hase sea duse ga TVK juhataja perioodiline hindamine ja nähakse ette lisa meetmed TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks. Seadusesse lisatakse TVK juhataja värbamist puudutav ad sätted , sätes tades võimaluse lasta teha teste, lahenda da kaasust ja pidada vestlus t , ning kaasates TVK juhataja kandidaatide sobivuse hindamis s e komisjon i . Samuti reguleeritakse alustava TVK juhataja sisseelamist, andes Tööinspektsioonile ülesande määrata TVK juhatajale teatud perioodiks mentor, kellele makstakse lisatasu ja kes annab hinnangu alustava TVK juhataja ametisse sobivuse kohta. T ööinspektsioonil tekib kohustus pidada TVK juhatajaga koostöövestlusi ja koostada TVK juhatajate koolituskava. Lisaks antakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) õigus põhjendatud kahtluse korral kokku kutsuda komisjon, et hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele ning vajaduse korra l TVK juhataja ametist vabastada. Muudatustel on positiivne mõju TVK juhatajatele, kuna neile pakutakse senisest enam tuge ja enesetäiendamise võimalusi ning seeläbi aitavad muudatused hoida TVK töö head kvaliteet sena i . Muudatustega lisanduvad mõned uued ülesanded Majandus- ja Kommunikatsioonimini s teeriumile ning Tööinspektsioonile, kuid lisanduv koormus ei ole suur. Töövaidluskomisjoni pöördujate halduskoormus eelnõu järgi ga ei suurene . 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna ekspert Liis Tõnismaa ( HYPERLINK "mailto:[email protected];" [email protected] ) ja töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ( HYPERLINK "mailto:[email protected]" \h [email protected] , 5916 2680) . Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ( HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] , 5451 0226) . Õiguslik ke e ttepanekuid on tei nu d Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ( HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] ) . Keeletoimetuse on tei nud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja d Inge Mehide ( HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] ) ja Mari Koik ([email protected]) . 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse TvLS -i redaktsiooni RT I, 24.11.2020, 6 . Eelnõule eelnes töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamis e kavatsus, mis edastati kooskõlastamiseks ja arvamus e avaldamiseks 31.12.2025. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Muudatuste peamine eesmärk on tagada TVK-de töö hea kvaliteet , pöörates senisest suuremat tähelepanu TVK juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele . K andideerimisprotsessi täienda mise ja TVK juhatajate ametist vabastamise reguleerimise eesmärk on tagada , et TVK juhataja kandidaatidel oleksid head teadmised õigusaktidest ning TVK juhataja tööks sobivad isik s u se omadused. Alates 2018. aastast korraldatakse TVK juhatajatele regulaarseid hindamisi. Hindamise eesmär k giks on võimaldada perioodiliselt hinnata isiku ametikohale sobivust, hinnates eelkõige kvalifikatsioonitase t ning tööõiguse ja töövaidluse menetlusõiguse tundmis t ja kohaldamis t . TVK juhatajaid hinnatakse kord kolme aasta jooksul. Hindamise sisu ja korraldus t reguleerib hindamise korra määrus (vt ka määruse lisasid: kaasuse ja vestluse hindamislehed). Kui TVK juhataja hindamist ei läbi , tunnistatakse t a ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ja vabastatakse ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel (TvLS § 7 lg 6). Praeguseks on põhjust kahelda, et hindamine sellisel kujul on vajalik ja täidab oma eesmärki. Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ning ei ole alust arvata, et tema oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise ülesande põhjal hinnatakse, võiksid ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue eksami tegemine oma tavatöö kõrvalt on TVK juhatajatele koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhatajate tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu. Kehtivas õiguses ei ole TVK juhataja värbami st reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja konkurss , välja valitud kandidaadid lahendavad kaasuse ja nendega tehakse intervjuud. Kaasus on pigem keskmise raskusega ja selle lahendamise põhjal ei ole võimalik põhjalikult kontrollida kandidaadi teadmisi tööõigusest eg a menetlusõigusest. Kuivõrd siinse eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate regulaarne hindamine, tuleks nende teadmisi ja isiksuseomaduste sobivust hinnata tööle võtmisel. Alustaval TVK juhatajal puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline TVK juhataja ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ja vajab lisaks õigusalastele teadmistele ka teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK juhataja töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluses otsuse tegemine jne), kuivõrd TVK juhataja on oma töös sõltumatu. Sõltumatus tähendab praegusel juhul eelkõige seda, et TVK kui kohtuväline töövaidlus i lahendav organ on töövaidluse lahendamise menetluslikes küsimustes ja lahendite tegemisel sõltumatu ja võtab töövaidlust lahendades aluseks riigisisesed õigusaktid, eelkõige töölepingu seaduse ja muud töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eestile siduvad välislepingud, sh Euroopa Liidu õigusaktid , ning poolte töösuhet reguleerivad eeskirjad ja muud poolte vahel kehtivad kirjalikud kokkulepped, pidades sh silmas töösuhtele kohaldatava riigi õigust. Sõltumatus ei ole TVK juhataja kui isiku privileeg, vaid see on eeldus TVK-l kui töövaidlust lahendaval organil ja ka TVK juhatajal kui kollektiivse organi liikmel neil lasuva kohtuvälise töövaidluse lahendamise ülesande funktsiooni kohaseks täitmiseks. Eel nimetatud murekohti kirjeldati ja nendele pakuti lahendusi töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamiskavat s uses. Eelnõuga kavandatavad muudatused erinevad mõnevõrra väljatöötamiskavatsuses välja pakutud lahendustest. Enam ik arvamuse avaldajatest toetas hindamise lõpetamist, värbamise reguleerimist, TVK juhatajale koolituste tagamist ja mentori määramist ametisse sisseelamise toetamiseks. Väljatöötamiskavat s uses pakuti ühe lahendusena TVK juhatajale kolme aastase katseaja rakendamist, mille jooksul saa ks teda ametist vabastada, kui ta ei vasta esitatud nõutele. See lahendus sai pigem negatiivset tagasisidet, mistõttu sellisel kujul ettepanek eelnõusse ei jõudnud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. T öövaidluse lahendamise seaduse muutmine Eelnõu kohase seaduse ga tehakse muudatused töövaidluse lahendamise seaduse s . P unktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõiked 4 – 6. Muudatus on seotud TVK juhataja perioodilise hindamise lõpetamisega. Kehtiva õiguse järgi hinnatakse TVK juhataja ametisse sobivust iga kolme aasta tagant. Nüüdseks on leitud , et hindamine praegusel kujul ei ole vajalik , kuivõrd see ei täida oma eesmärki . Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ja esimesel ametisoleku aastal . Kui hiljem esineb asjaolusid, mis võivad viidata TVK juhataja ametisse sobi matu sele, tule ks tema pädevust hinnata nende asjaolude tekkimisel. E elnõu kohaselt ga lisataksegi seadusesse asjaomased muudatused (vt punkt 2 ). TVK juhataja puhul ei kaalutud hindamise asemel avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) k ohast sarnast lähenemi st , mille järgi kohaselt on keskastmejuhtide ametiaeg viis aastat. TVK töö kvaliteedi tagamiseks on oluline, et ametis oleksid kogenud TVK juhatajad , ja ei ole otstarbekas TVK juhatajaid iga viie aasta järel uuesti värvata. TVK juhataja puhul ei ole asjakohane roteerumine ega avalikus sektoris erinevatel ametikohtadel töötamine, mi llega on eelnõus 836 SE põhjendatud tähtajalise ametisuhte soodustamis t . Punkti 2 kohaselt täiendatakse seadust §- de ga 7 1 – 7 4 . Paragrahv 7 1 reguleerib TVK juhataja värbamist. Lõike s ga 1 sätestatakse, et TVK juhataja ametikohale kandideerija õigusalaseid teadmisi, oskusi ja isik s u se omadusi võib hinnata vestluse, kaasuse lahendamise ülesande ja testidega. Kaotades perioodilise hindamise, tuleb leida muid viise tagamaks, et TVK juhataja ametis on inimesed, kes on pädevad ja täidavad ametikoha nõude i d. TVK juhataja pädevust on mõistlik hinnata põhjalikumalt tema värbamisel. Seega võib kandidaate ees oodata kaasuse lahendamine ja vestlus, mida tehakse ka praegu . Lisaks võidakse TVK juhataja konkurs i l kasutada teste. Test iga peaks eelkõige saama hin nata kandideerija teadmisi TVK juhataja tööd puudutavates t õigusaktides t (nt töölepingu seadus, TvLS , võlaõigusseadus). Lisaks võidakse teha näiteks laialdaselt kasutuses olevaid vaimse te võime te kuse ja isik s u se omaduste teste. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on jäetud paindlikkus otsustada, milliseid vahendeid kandidaatide hindamiseks kasutada, kuid eeld atavasti ei otsustata selle üle igal värbamisel eraldi . Eesmärk on pigem anda võimalus vajaduse korra l värbamisprotsessi mingi aja pärast muuta, kui selgub, et mõni ette nähtud hindamisviis ei täida oma eesmärki või ei sobi muul põhjusel. Lõikega 2 reguleeritakse kandidaadi ametikohale sobivuse hindamist, mida teeb komisjon . Komisjoni kaasat akse Justiits- ja Digiministeeriumi, Tööinspektsiooni, töövaidluskomisjoni juhatajate, Eesti Kohtunike Ühingu ja ülikooli de (eelkõige õigusteadust õpetavate ülikoolide) esindajad. Sarnases koosseisus tegutseb ka praegu komisjon, kes hindab regulaarselt TVK juhatajate ametisse sobivust , kuid värbamisel ei ole seni komisjoni rakendatud . Komisjoni liikmete eesmärk on esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad enim töövaidluste lahendamise üldis t arengu t ja kvaliteedi järjepidev u st. Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja hindamiskomisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (lõige 3). Paragrahv 7 2 reguleerib alustava TVK juhataja ametikohale sisseelamist ja hindamist . Alustava TVK juhatajana käsitatakse igat ametikohal alustavat TVK juhatajat olenemata sellest, kas varem ollakse samas ametis olnud või mitte, kuivõrd ka uuesti alustav TVK juhataja võib vajada tuge sisseelamiseks. Lõike 1 kohaselt määrab Tööinspektsioon alustavale TVK juhatajale teiste töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentor i kuni 12 kuuks alates ametikohal e asumisest. Alustaval TVK juhatajal puudub praegu sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ja eeldab lisaks õigusalastele teadmistele ka teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK juhataja töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluse kohta otsuse tegemine jne), kuivõrd TVK juhataja on oma töös sõltumatu. Seega aitaks kogemusega TVK juhataja tugi alustaval TVK juhatajal kiiremini tööga tuttavaks saada ja paremini kohaneda. Mentorlusperiood i pikkus on jäetud lahtiseks, et mentori määramisel oleks Tööinspektsioonil võimalik arvestada konkreetse TVK juhataja soove ja vajadusi ning ka varasemat töökogemust . Mentor i valimisel tuleb arvestada, et mentoriks olemine on TVK juhataja jaoks vabatahtlik . Tööinspektsioo nil on võimalik otsustada , kuidas mentor valida, võttes arvesse n äi t eks TVK juhatajate töökoormust ja soovi mentori ülesandeid täita . Kuivõrd mentori ülesandeid täitval TVK juhatajal tekib lisa koormus, peab mentori ülesannete täitmine olema tasustatud. Seetõttu makstakse m entoriks nimetatud TVK juhatajale mentorlusperioodi eest lisatasu 5% ametipalgast. Lõi ge 2 näeb ette , et a lustavale TVK juhatajale määratud mentor annab tema kohta hinnangu hiljemalt mentorlusperioodi lõpuks . Hinnangu andmine enne mentorlusperioodi lõppu võib tulla kõne alla juhul, kui on ilmselge, et inimene ei sobi TVK juhataja ametisse ega saa tööd jätkata. Muudel juhtudel tuleks hinnangu andmisega oodata mentorlusperioodi lõpuni. Kui mentor leiab , et TVK juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsioon teha MKM- ile ettepaneku vabastada TVK juhataja ametist ametikoha nõuetele vasta mata jätmise tõttu . Ametikoha nõuete le vasta mata jätmisega on tegemist eelkõige siis, kui TVK juhatajal puuduvad sobivad isik s u se omadused või vajalikud õigusalased teadmised ning need puudused mõjutavad oluliselt tema töö kvaliteeti ja võimet TVK juhataja ametikohal töötada. Tööinspektsiooni ettepaneku ja mentori hinnangu põhjal võib MKM otsustada TVK juhataja ametist vabastada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel . TVK juhatajatele ei ole mõistlik rakendada ATS -i §-s 24 ametnikele ette nähtud katseaega, kuivõrd neli kuud on liiga lühike aeg, et hinnata TVK juhataja ametisse sobivust. Lisaks on TVK juhatajad oma töös sõltumatud, mistõttu ei saa nende sobivust hinnata Tööinspektsioon ega MKM. Seega nähakse hinnangu andmise kohustus ette mentorile, kelleks on teine TVK juhataja , ning hinnang antakse mentorluse lõppedes. Paragrahv 7 3 reguleerib TVK juhataja tagasisidestamist ja koolitamist. Lõike 1 kohaselt peab Tööinspektsioon vähemalt korra aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga koostöövestluse , mille käigus arutatakse TVK juhataja arenguvajadus i (sh koolitusvajadus t ) ja töötingimusi, antakse tagasisidet töövaidluskomisjoni juhataja töö kohta ja räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid . Sellega luuakse TVK juhatajale ametnike oma ga sarnane koostöövestluse vorm formaat , mis võimaldab anda TVK juhatajale vajalikku tagasisidet tema tegemiste kohta ning võimaluse tal väljendada oma soove ja vajadusi seoses koolituste ja töökeskkonna ga ning juhtida tähelepanu lahendamist vajavatele muredele. Koostöövestluse l võib näiteks teha ülevaate menetlus i puudutavate näitajate kohta : menetlustähtaegade järgimine, keskmine menetlusaeg, töökoormus, kaebused jm tagasiside, statistilised näitajaid (nt kompromisside, keeldumiste või rahuldatud nõuete osakaal) . Tööinspektsioonil on võimalik vajaduse korra l otsustada koostöövestluse täpsem sisu , arvestades TVK juhatajate soove ja vajadusi . Koostöövestlus t on võimalik vajaduse korral pidada ka rohkem kui korra aastas . Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ametnike arengu- ja koostöövestluse regulatsioon on ATS -i § -s 30. Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka nimetatud regulatsiooni kohaldamist TVK juhatajale, kuid ATS -i § 30 lõikes 1 sätestatud vestluse sisu ei arvesta TVK juhataja töö eripäraga. TVK juhataja töö sarnaneb rohkem kohtunik u kui tavalise ametnik u töö le. TVK juhataja on sõltumatu ning keeruline on mõõta ja arutada tema töö tulemusi nii, nagu ametnike puhul tehakse. Tööinspektsioon korraldab küll TVK-de tööd, kuid neile uusi ülesan deid and a saab selgesõnaliselt seaduses. Seetõttu on oluline määratleda TvLS-is koostöövestluse mõiste TVK juhataja omapära arvestades ja anda Tööinspektsioonile selle vestluse pidaja roll . Lisatav TvLS -i § 7 3 on ATS -i § 31 l õike 3 suhtes erinorm. TVK juhataja esimesel ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt ka ks kor da . Nii on võimalik paremini toetada TVK juhatajat ametisse sisseelamisel ja kiiremini reageerida esile kerkinud muredele. Lõige 2 reguleerib TVK juhataja koolitamist. Tööinspektsioon selgitab iga l aastal välja TVK juhatajate koolitusvajaduse ning koostab, arvestades TVK juhatajate ja MKM-i arvamust, koolituskava, milles märgib kohustuslike koolituste mahu. TVK töö kvaliteedi hoidmiseks on vaja tagada, et TVK juhatajad oleksid hea kvalifikatsiooniga, sh nende oskused vastaksid TVK juhataja töö nõu e tele, nende õigusalased teadmised oleksid ajakohased ja nende otsused lähtuksid kohtupraktikast. Seetõttu on oluline võimaldada TVK juhatajatele regulaarselt koolitusi asjakohastel teemadel. Praegu puudub süsteemne TVK juhatajate koolituskohustus või -programm . TVK juhatajate suhtes kohaldatakse ATS -i § 31. Sättest tuleneb Tööinspektsioonile kohustus rakendada abinõusid ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks, sh kavandada ametiasutuse eelarvesse selleks vajalikud vahendid. TVK juhatajad peavad teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks täiendama oma ametialaseid teadmisi ja oskusi. Samas on TVK juhatajad pidanud oluliseks koolitusvõimalust just menetlusõiguslikes ja kohtupraktikat puudutavates küsimustes. Praegu osalevad TVK juhatajad üldiselt samadel koolitustel, kus osalevad Tööinspektsiooni muud teenistujad (eelkõige iga-aastased koolitused , arvestades teenistujate vajadus i , ja MKM-i töövaldkonna nõunike korraldatavad koolitused tööõigusalaste seadus e muudatuste või rakenduspraktika kohta), kuid TVK juhatajate kui töövaidluse lahendajate koolitusvajadus on suurem . Seejuures on vaidluse osapoolte õiguste kaitse aspektist võtmetähtsusega, et TVK juhatajad oleksid hästi kursis kõige uuema kohtupraktika ja tsiviilkohtumenetlust puudutavate põhimõtetega. Seet õttu antakse eelnõu kohaselt Tööinspektsioonile ülesanne selgitada välja TVK juhataja koolitusvajadus ja selle alusel koostada koolituskava . Koolituskava koostami sel tuleb arvesta da ka MKM-i arvamust . MKM saab hinnata, kas TVK juhatajale ette nähtud koolitused on asjakohased ning aitavad tal pädevust hoida ja arendada . Lõike 3 kohaselt on Tööinspektsioonil võimalik vajaduse korra l kehtestada täpsem kord koolituste ja koostöövestluste jaoks. Paragrahv 7 4 reguleerib TVK juhataja ametist vabastamist. Lõige 1 näeb ette, et MKM võib põhjendatud kahtluse korral teha § 7 1 lõikes 2 nimetatud komisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikoha nõuetele . Mõnes Teatud olukor ras dades võib sattuda kahtluse alla, kas TVK juhataja vastab endiselt TvLS -i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele. M agistrikraadi olemasolu, kuriteo toimepanemine, kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandamine ja advokatuurist väljaheitmine on kergesti kontrollitavad faktid ning nende le nõuete le vastamist on lihtne kontrollida. Samas peab TvLS -i § 7 lõike 2 kohaselt TVK juhataja tundma tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist ning olema ametikohale vajalike võimete , isiksuse - ja kõlbeliste omadustega . TVK juhataja tehtud otsuste, läbiviidud menetluste ja tema kohta tehtud kaebuste põhjal võib tekkida kahtlus, et TVK juhataja ei täida nimetatud nõudeid. Hindamine ei saa t eha oimuda siiski iga väiksema vea või kaebuse tõttu . TVK juhataja peab olema korduvalt valesti käitunud või peab nähtu ma selgelt ja järjepidevalt , et ta ei tunne vajalik k e õigusakt e . Enne hindamise korraldamist saab tekkinud mure sid vajaduse korra l arutada TVK juhatajaga koostöövestlusel ja selgitada välja , k as teda saaks probleemide lahendamisel toetada . Kuivõrd TVK juhataja on sõltumat u , kutsutakse TVK juhataja hindamiseks kokku sama komisjon, kes hindab TVK juhataja kandidaate värbamisprotsessis. Komisjoni rakendamine võimaldab tagada TVK juhataja hindamise objektiivsuse. Lõi g e 2 annab komisjonile vabaduse hindamise põhjal otsustada, mis TVK juhatajaga edasi toimub. Komisjon võib anda soovitusi TVK juhataja oskuste ja teadmiste täiendamiseks, kui nähakse, et ta võib ennast parandada. Samas on komisjonil võimalus teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek TVK juhataja ametist vabasta da . Lõige 3 võimaldab komisjonil otsuse tegemiseks hinnata TVK juhataja teadmisi. Selleks võib korraldada testi või kaasuse lahendamise . Selline hindamine sarnaneb praegu kehtiva õiguse kohaselt ette nähtud regulaarse hindamisega, mille käigus TVK juhataja lahendab kaasuse ja läbib vestluse. Seega vabane b TVK juhataja regulaarse hindamise läbimise kohustusest ja tema ametisse sobivust hinnatakse ainult juhul, kui tekib päriselt kahtlus, et t a ei sobi ametisse. Kui TVK juhataja hindamise tulemusel teeb komisjon ettepaneku t a ametikohalt vabastada, tehakse seda ATS -i § 95 alusel ametikoha nõuetele vasta mata jätmise tõttu (lõige 4). 3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs Põhiõiguse riive Eelnõu ga kavandatud muudatused on eelkõige seotud inimese õigusega vabalt valida töökohta. Põhiseaduse (PS) § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS -i § 29 on mitmetahuline õigus, hõlmates nii isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse (PS § 29 l g 1), kui ka õigust riigi positiivsele tegevusele selle vabaduse kindlustamisel (PS § 29 l g- d 3 ja 4). Siiski võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Ühe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate isikute ohutus ja heaolu. Sellised on ka TvLS- i s sätestatud nõuded TVK juhataja ametikohale ja siinne eelnõu ei puuduta neid nõudeid, vaid sätestatakse, kuidas nõuetele vastavust kontrollitakse ametikohale kandideerimisel ja ametisoleku ajal. Seega ei mõjuta kavandat ud avad muudatused oluliselt PS -i § 29 lõikes 1 sätestatud õiguse teostamist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid . 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l on kokkupuude Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga . Harta artikli 47 kohaselt on igaühel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. 6 . Seaduse mõjud Muudatustega Uue regulatsiooniga luuakse TVK juhataja sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamise süsteem. Alustava TVK juhataja toetamiseks hakatakse rakendama mentorlust kuni 12 kuu jooksul. Lisaks hakatakse kõigi TVK juhatajatega regulaarselt pidama koostöövestlusi ning välja selgitama nende koolitusvajadus t , mille alusel koostatakse TVK juhatajate ja MKM - i arvamust arvestav koolituskava. L õpetatakse senine perioodiline, iga kolme aasta järel toimuv ametisse sobivuse hindamine. Selle asemel hakatakse juhatajate sobivust hindama põhjalikumalt värbamisprotsessis, alustava juhataja puhul mentorlusperioodi lõpus ja edaspidi üksnes põhjendatud vajaduse korral ametiaja jooksul. Lisaks kehtestatakse sätted, mille kohaselt peavad enne muudatuse jõustumist ametisse nimetatud TVK juhatajad läbima ühe korra õigusalaste teadmiste testi. Seaduse rakendamisega kaasneb sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutustele. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti , keskkonda , infotehnoloogiat ja infoühiskonda , riigikaitset ja välissuhteid , siseturvalisust ega regionaalarengut. 6.1 . Sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: t öövaidluskomisjonide juhatajad Eestis on kaheksa töövaidluskomisjoni, igaühe l on üks juhataja. Muudatused puudutavad kõiki TVK juhatajaid, kuid kokkuvõttes väikest sihtrühma. Muudatuste tulemusena muutub TVK juhataja ametisse sobivuse hindamise ja ametialase arengu süsteem toetavamaks, paindlikumaks ja sisulisemaks. Suurem rõhk läheb juhataja põhjalikumale valimisele värbamisprotsessis, sisseelamise toetamisele ja ametialase arengu järjepidevale toetamisele kogu ametiaja jooksul. Juhataja professionaalset pädevust toetatakse ja arendatakse senisest enam mentorluse, koostöövestluste ja sihitud koolituste kaudu. Mentoriks valitud TVK juhatajal suureneb sellega mõnevõrra töökoormus . P raktikas on viimastel aastatel korraldatud ligikaudu üks konkurss aastas, seega on mentorlusega seotud lisakoormus eeld atavasti siiski väike . Mentorirolli on võimalik kogenumate TVK juhatajate vahel periooditi jagada , kuna pikaajalise kogemusega TVK juhatajaid on ametis mitu. Koostöövestlused ja sihitud koolitused pakuvad edaspidi TVK juhatajatele paremaid võimalusi töökorralduse s ja oma tööalase s arengu s kaasa rääkida ning oma teadmisi ja oskusi vajaduspõhiselt arendada. Seni on TVK juhatajad saanud osaleda peamiselt teistele TI ametnikele suunatud koolitustel, mis ei pruugi alati arvestada TVK juhataja töö spetsiifilisi vajadusi. TVK juhatajate sisseelamise ja arengu toetamise tulemusena võivad paraneda nende ametialased oskused, motivatsioon ning töö kvaliteet. Muudatuste tulemusena väheneb perioodilise hindamise roll ja TVK juhatajate pädevuse hindamine muutub vajaduspõhiseks. See võib vähendada juhatajates pinget, mis tuleneb kohustuslikust formaalse iseloomuga testimisest, millega kaasneb ametist vabastamise risk isegi töö kvaliteedi ja töö sisu seisukohast ebaoluliste eksimuste tõttu. Kuigi sellised juhtumid on praktikas väga ebatõenäolised, kaasneb sellega siiski psühholoogiline pinge, mis võib halvendada töö kvaliteeti. Kuigi ka vajaduspõhine hindamine võib teatud määral tekitada ebakindlust, kuna hindamine ei ole enam ette teada ja võib seega tulla ootamatult, eeldab sellise hindamise algatamine alati põhjendatud kahtlust ning senise praktika kohaselt on vajadus selleks tõenäoliselt väga harv. U us süsteem võimaldab TVK juhatajal vajaduse korral selle s protsessis oma teadmisi ja oskusi ka selgitada või täiendada. Seega edaspidi TVK juhataja jaoks hindamiste arv ja sellega kaasnev stress tõenäoliselt vähenevad . Praegu on pikaajalise, st viie või enama aasta pikkuse staažiga TVK juhatajaid ametis mitu. Kokkuvõttes võib muudatuste tulemusena väheneda TVK juhatajate tööga seotud pinge , samal ajal võib tugevneda nende ametialane tugi , paraneda võivad arenguvõimalused, mis võib suurendada tööalast kindlustunnet ja autonoomiat ning parandada psühhosotsiaalset töökeskkonda. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna TVK juhatajate töökorraldus teatud määral muutub, kuid see ei muuda nende põhitegevust ega nõua märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kavandatud meetmeid rakendatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kaasnevad sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub töövaidluskomisjoni aastas vastavalt 0,3% ja 0,2% . TVK juhatajate töö kvaliteedi paranemine võib omakorda parandada töövaidluskomisjonide otsuste kvaliteeti, mis võib vähendada edasikaebamiste arvu ja võimaldada töövaidluste pooltel saada oma vaidlusele kiirem ja usaldusväärsem lahendus. Seega võib kaudselt avalduda positiivne mõju ka tööturu teistele osa liste le. Samas on mõju eeld atavasti väike , kuna andmed ei viita olulistele süsteemsetele kvaliteediprobleemidele. TVK otsusega pöördutakse maakohtusse keskmiselt ligikaudu 15% juhtudel ja rohkem kui üle pooltel juhtudel jõuab kohus TVK-ga samale järeldusele, mis viitab, et TVK otsuste kvaliteet on juba praegu üldjoontes hea . 6.2 . Mõjud riigiasutustele Sihtrühm: Tööinspektsioon Muudatuste tulemusena ühest küljest TI töökoormus väheneb, kuna lõpeb TVK juhatajate perioodiline hindamine, milles TI hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Hindamine muutub vajaduspõhiseks ja senise praktika põhjal võib eeldada, et tõenäoliselt hakatakse vajaduspõhiseid hindamisi korraldama väga harva. Teis est küljest toovad muudatused TI-le kaasa korralduslikke lisa ülesandeid, nagu põhjalikum värbamisprotsess ja TVK juhatajate arengu toetamine. Suurem koormus võib tekkida eelkõige muudatuste rakendamise algjärgus , näiteks koostöövestluse formaadi väljatöötamisel. Samuti on koolituste korraldamiseks vaja planeerida lisa raha. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on siiski piiratud, kuna TVK juhatajad (8 inimest) moodustavad väikese osa kõikidest TI töötajatest ( ca 90 inimest) ning uued tegevused toimuvad kord aastas ja on planeeritava töömahu ja kuluga . Sihtrühm: M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeerium MKM - i töökoormus tõenäoliselt väheneb nagu TI-l, kuna lõpeb TVK juhatajate perioodiline hindamine, milles MKM hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Teisalt lisanduvad MKM - ile uued ülesanded, nagu arvamuse avaldamine TVK juhatajate iga-aastase koolituskava kohta ja õigusalaste teadmiste testi väljatöötamine. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on piiratud, kuna TVK juhatajaid on vähe ning värbamis i ja võimalik ke sobivuse hindamis i toimu b pigem harva. Muudatused ei muuda MKM - i põhifunktsioone ega eelda märkimisväärseid kohanemistegevusi. Sihtrühm: hindamiskomisjoni liikmed (kohtud, ülikoolid ning Justiits- ja Digiministeerium ) Kehtiva korra kohaselt osalevad Justiits- ja Digiministeeriumi , kohtunike ja ülikoolide esindajad hindamiskomisjoni liikmetena TVK juhatajate iga kolme aasta järel toimuvas perioodilises hindamises. Muudatuste tulemusena muutub komisjoni liikmete osalemine hindamisprotsessis vajaduspõhiseks. Seetõttu võib komisjoni töö olla edaspidi mõnevõrra rask emini planeeritav. Sisuliselt komisjoni töö olemus ei muutu ning värbamis i ja võimalik ke sobivuse hindamis i toimu b pigem harva. Senise praktika kohaselt on TVK juhataja värbamisi toimunud ligikaudu üks kord aastas ja ametis olevate TVK juhatajate vajaduspõhiseid hindamisi hakkab tõenäoliselt esinema väga harva. Seega on mõju väike . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakend a misega kaasnevad kulud Tööinspektsioonile seoses TVK juhatajate le koolituste võimaldamisega ja alustava TVK juhataja mentorile makstava lisatasuga. MKM-ile võivad kaasneda kulud seoses värbamisel kasutatava testi koostamisega. Kulud on kava s katta Tööinspektsiooni eelarvest ja võimaluse korra l Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Vajaduse korral taotletakse lisa vahendeid riigieelarvest. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamisega (haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 1) kehtetuks tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017 . a määrus nr 71 „ Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord “ (RT I, 13.07.2023, 78) . 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse jõustumiseks ei ole vaja ette näha üleminekuaega. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega. 10 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esita t i eelnõude infosüsteemi ( EIS ) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla le , Merle Erikson ile ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ -le . Eelnõu kohta olid märkused Justiits- ja Digiministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil, Tööinspektsioonil, töövaidluskomisjoni juhatajatel ja Eesti Advokatuuril. Märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas . ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 202 6 (allkirjastatud digitaalselt) EELNÕU 5 .0 6 . 2 0 2 6 Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiked 4 – 6 tunnistatakse kehtetuks; 2) seadus t täiendatakse §-dega 7 1 – 7 4 järgmises sõnastuses: „ § 7 1 . Töövaidluskomisjoni juhataja värbamine (1) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele võib hinnata vestluse, kaasuse lahendamise ülesande ja testidega. (2) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust nõuetele hindab komisjon. (3) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja hindamiskomisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 7 2 . Alustav a töövaidluskomisjoni juhataja juhendamine ja hindamine (1) Tööinspektsioon määrab alustavale töövaidluskomisjoni juhatajale teiste töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentor i kuni 12 kuuks ametikohal e asumisest arvates , arvestades alustava töövaidluskomisjoni juhataja varasemat töökogemust ja tema vajadusi . Mentoriks nimetatud töövaidluskomisjoni juhatajale makstakse mentorlusperioodi eest lisatasu vastavalt poolte kokkuleppele . (2) Mentor annab Tööinspektsioonile a lustava töövaidluskomisjoni juhataja kohta kirjaliku hinnangu hiljemalt mentorlusperioodi lõpuks . Kui mentori antud hinnangust nähtub, et töövaidluskomisjoni juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsioon teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek u vabastada töövaidluskomisjoni juhataja ametist avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vasta mata jätmise tõttu. § 7 3 . Töövaidluskomisjoni juhataja koostöövestlus ja koolitused (1) Tööinspektsioon peab vähemalt üks kord aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga koostöövestluse, mille käigus arutatakse töövaidluskomisjoni juhataja arenguvajadusi ja töötingimusi, antakse tagasisidet tema töö kohta ja räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid . Töövaidluskomisjoni juhataja esimesel ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt ka ks kor da . Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (2) Tööinspektsioon selgitab iga l aastal välja töövaidluskomisjoni juhatajate koolitusvajaduse ning koostab töövaidluskomisjoni juhatajate ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust arvestades töövaidluskomisjoni juhatajate koolituskava, milles märgib kohustuslike koolituste mahu. (3) Koostöövestluse pidamise ja koolituste korraldamise korra kehtestab vajaduse korra l Tööinspektsioon. § 7 4 . Töövaidluskomisjoni juhataja ametist vabastamine (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib põhjendatud kahtluse korral teha käesoleva seaduse § 7 1 lõikes 2 nimetatud komisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikoha nõuetele . (2) Komisjon võib anda soovitusi töövaidluskomisjoni juhataja le soovitusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada töövaidluskomisjoni juhataja ametist. (3) Enne ametist vabastamise üle otsustamist võib komisjon hinnata töövaidluskomisjoni juhataja teadmisi, kohustades teda tegema testi või kaasus e lahendamise ülesanne t. (4) Komisjoni ettepanekul vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vasta mata jätmise tõttu. “ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………. 202 6 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 202 6 . a (allkirjastatud digitaalselt) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 16.06.2026 nr 2-2/1378-6, [email protected] MKM/26-0435/-2K Meie 03.07.2026 nr 8-2/2932 Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu. Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Pilleriin Lindsalu Aili Sandre Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898