Taotlus

HARKU VALLAVALITSUS PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND Lennuamet [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 12-1/256-16 Naage külas Keila metskond 26 maaüksuse osa ja selle lähiala detailplaneeringu esitamine tutvumiseks ja kooskõlastamiseks Harku Vallavolikogu 31. jaanuar 2019 otsusega nr 2 algatati detailplaneeringu koostamine Naage külas Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:011:1068) maaüksuse osal. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused kavandada maaüksuse läänepoolsele osale, u 180 m² suurusele alale Jahilossi tee äärde, ärimaa sihtotstarbega krunt ehitusõigusega u 60 m kõrguse mobiilsidemasti ja selle teenindamiseks vajalike hoonete püstitamiseks, samuti juurdepääsu ja tehnovõrkudega varustamise lahendamiseks. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö- väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga hajaasustusalal. Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik tehnomastide kavandamisel. Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 4, edastame kooskõlastamiseks OÜ Hirundo poolt koostatud Naage külas Keila metskond 26 maaüksuse osa ja selle lähiala detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taniel Vain Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003 Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Lisad: 1) Seletuskiri 2) Situatsiooniplaan 3) Põhijoonis-tehnovõrkudega Kogu detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda järgneval lingil: https://kaart.harku.ee/DP/180827_256/avalik/2019.06.20_DP%20vastuv%C3%B5tmiseks/. Kirja koostaja: Laine Vain Planeeringute spetsialist [email protected], 600 3858  SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Töö nimetus: KEILA METSKOND 26 MAAÜKSUSE OSA JA SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERING Töö nr: HDP-06/2018 Tellija: ELISA EESTI AS Koostaja: Hirundo OÜ, juhatuse liige Taimi Kirs Huvitatud isiku esindaja: ELISA EESTI AS juhatuse liige Sami Jussi Petteri Seppänen Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Vääna-Jõesuu külas alljärgnevat maaüksust: Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik lähiaadress tunnus (katastri liik) Keila metskond 26 19801:011:1068 - 309,81ha maatulundusmaa Riigiomand Keila metskond 26 kü haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Detailplaneeringu koostamise ülesanne on kavandatavale ärimaa krundile 60m kõrguse vabaltseisev terassõrestik raadiosidemasti planeerimine koos seda teenindava sidekonteineriga. Raadiosidemasti paigaldamisega soovitakse tagada piirkonna mobiilsideteenuse kättesaadavus ja mobiilset internetti. Planeerimisel nähakse ette võimalus mobiilsidemasti ristkasutamiseks erinevate operaatorite poolt arvestada masti tehnilisi parameetreid erinevate operaatorite antennide paigaldamise võimaldamiseks. Planeeringu koostamise alused:  Planeerimisseadus;  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;  Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneering;  Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“;  Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering – „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused„;  Harku valla ehitusmäärusega;  Harku Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 2 algatatud „Naage külas Keila metskond 26 maaüksuse osa ja selle lähiala detailplaneering“ Planeeringu koostamise lähtedokumendid:  Õigusaktid ja neist tulenevad eritingimused;  Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;  Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine;  Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus; 2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA Kehtiva Harku valla üldplaneeringu järgi ( kehtestatud HVV 17.10.2013 otsus nr 138) asub taotletav planeeringuala hajaasustatud alas, juhtotstarve on leebe režiimiga looduslik haljasmaa. Vastavalt Harku valla üldplaneeringule on tehnomastide kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus ega takista vastuvõetud üldplaneeringu elluviimist, kuna detailplaneeringuga muudetakse olemasoleva katastriüksuse sihtotstarvet vaid 0,05% ulatuses, siis antud detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev detailplaneering. Planeerimisseaduse §142 p1 lg1 on kirjas, et kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on, kui toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. VÄLJAVÕTE KEHTESTATUD HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGUST (alates 17.10.13) Planeeringu ala asukoht KEILA METSKOND 25 MAAÜKSUSE OSA ja SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERING HDP-06/2018 2 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeritav maa-ala asub Harku valla, Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt vahetus läheduses. Keila metskond 26 katastriüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega, mis koosneb 309,81 ha metsamaast. 4. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 4.1. ASIKOHT Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas Harku vallas Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna mnt vahetus läheduses. Raadiosidemasti maa-ala planeeritakse RMK maadele ning juurdepääs on Jahilossi teelt 4.2. PINNAS Planeeritava ala mullastiku struktuuriks Maa-ameti mulla kaardi andmete järgi on Keskmiselt leetunud leedemuld (LII). Mulla lõimiseks on peenliiv (pl ). Planeeringu ala asukoht 4.3. RELJEEF JA HALJASTUS Planeeritava ala looduslik reljeef on tasane. Planeeritav ala on väike ala Keila metskonna maaüksusest. Planeeritava ala asukoht on valitud selliselt, et vältida kõrghaljastuse likvideerimist, seetõttu on planeeritav ala on looduslik rohumaa üksikute puude ja põõsastega. 4.4. HOONESTUS Planeeritaval alal hoonestus puudub KEILA METSKOND 25 MAAÜKSUSE OSA ja SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERING HDP-06/2018 3 4.5. TEED Juurdepääs planeeritud raadiosidemastini on tagatud 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt kaudu Jahilossi teelt. 4.6. TEHNOVÕRGUD Planeeringu alal puuduvad tehnovõrgud. 4.7. KEHTIVAD PIIRANGUD Planeeritav ala ei asu Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus (kehtestatud Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k) määratud rohevõrgustiku rohekoridoris vaid vahetult selle läheduses. 5. DETAILPLANEERING 5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandatavale ärimaa krundile 60m kõrguse raadiosidemasti planeerimine koos seda teenindava sidekonteineriga. Raadiosidemasti paigaldamisega soovitakse tagada piirkonna mobiilsideteenuse kättesaadavus ja mobiilset internetti. Detailplaneeringu koostamise ülesanne on:  Jagada olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus, nii et moodustataks üks ärimaa sihtotstarbega krunt ning määrata sellele 60m kõrgusega vabaltseisev terassõrestikmasti koos ühe seadmekonteineriga ja ümbritsetud piirdeaia püstitamise ehitusõigus.  Planeerimisel näha ette võimalus mobiilsidemasti ristkasutamiseks erinevate operaatorite poolt. Arvestada masti tehnilisi parameetreid erinevate operaatorite antennide paigaldamise võimaldamiseks.  Selgitada välja tehnilised ja keskkonnaalased võimalused ja vastuolud planeeritavale maa- alale raadiosidemasti püstitamiseks.  Töötada välja planeeringuala liiklusskeem.  Määrata kindlaks heakorrastus- ja haljastustööde ulatus planeeringualal.  Täpsustada planeeringuala kohta käivaid mitmesuguseid erinõudeid (geodeetiliste märkide säilitamisest, servituutidest, tulekaitse abinõudest jne).  Selgitada välja planeeringuala tehnovõrkudega varustamise vajadused ja võimalused. Planeeritavad krundid Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine nr kasutusotsta planeeritud katastriüksusest m² lahtutavate sihtotstarve rve DP liigi suurus m² liites, lahutades osade pindala katastriüksuse järgi (+/-) m² liikide järgi 1 OA 100 179 19801:011:1068 -179 Maatulundusmaa MM 100 3097921 19801:011:1068 -3097921 Maatulundusmaa MM- metsamajandusmaa, OA- sideehitise maa KEILA METSKOND 25 MAAÜKSUSE OSA ja SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERING HDP-06/2018 4 Näitajad kruntide kohta Pos Krundi Maks Maks Maks Maa Sihtotstarbe nr planeeritud hoonestus- täisehitus korruselisus Siht- osakaal % pind m² alune pind % otstarve m² 1 179 13 1 I OA Ä - 100 2 3097921 - - - MM M - 100 Katastriüksuse liigi järgi: M- maatulundusmaa, Ä- ärimaa Masti kõrvale on ette nähtud paigaldada lukustatava uksega moodulhoone. Moodulhoone on viilkatusega (kõrgusega 2,9m), välismõõtudega 2,4x3,75m. Moodulhoone koosneb metallkarkassile kinnitatud soojustatud ja polümeerkattega lainelise terasplekiga kaetud seinapaneelidest, värvitooniga RAL 7047. Hoone on automaatselt ventileeritav ja elektriküttega köetav. Moodulhoonesse paigaldatakse sideaparatuur. Antennimastid ja moodulhoone on maandatud. Moodulhoone ja masti ümber on ette nähtud rajada lukustatava jalgväravaga tsingitud terasvõrkude paneelidest aed kõrgusega 2m. Pinnas objektil on kaetud killustikuga . Juurdepääs mobiilsidemastile planeeritakse Jahilossi teelt, kuhu rajatakse 3,5m killustik-kattega juurdepääsutee/parkla. Antennimast on varustatud lennuohutustuledega, mis süttivad vastavalt välisvalgustuse tugevusele automaatselt. Raadiomast ei kujuta ohtu ümberkaudsetele inimestele ja loodusele. Šveitsi teadlased, kes analüüsisid elektromagnetlainete mõju, sh wifi alas levivaid raadiolaineid ja mobiilimastide läheduses olemise tagajärgi, jõudsid järeldusele, et igapäeva keskkonnas oleva inimese tervisele mõõdetav mõju puudub ehk tervise kvaliteeti see ei muuda. Ka ülitundlike inimeste terviseriskid ei ole ühegi uuringu järgi suurenenud. Küll aga näitas üks laborihiirtega tehtud katse, et pikaajaline elektromagnetväli võib olla Alzheimeri tõve vastase toimega, sest hiirtel-vanuritel (21- kuni 27-kuused), keda kahe kuu jooksul mõjutati elektromagnetväljaga, paranesid oluliselt nii mälu kui ka kognitiivsed võimed. Hirmu mobiiltelefoni ees aitab ehk vähendada teadmine, kuidas see töötab. Tegemist on põhimõtteliselt geniaalse kombinatsiooniga telefonist ja raadiost. Kumbagi neist kahest suurest tehnoloogiasaavutusest me karta ei oska, sest need olid kasutusel juba enne meie sündi. (//www.epl.ee/archive/article.php?id=64874374) 5.2. PLANEERINGU KITSENDUSED „Elektroonilise side seadus¹“ peatükk 11¹ Raadiosidemastidele esitatavad nõuded §120² Raadioseadmetele esitatavad nõuded ning raadioseadme nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine: KEILA METSKOND 25 MAAÜKSUSE OSA ja SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERING HDP-06/2018 5  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib Euroopa Komisjoni õigusakti alusel kehtestada määrusega kindlatele raadioseadmeklassidele ja konkreetset tüüpi seadmetele olulisi nõudeid eesmärgiga tagada: 1) raadioseadme koostalitlusvõime lisatarvikutega, eelkõige ühtsete laadijatega, ja sidevõrkude kaudu teiste raadioseadmetega, ning võimalus ühendada raadioseadet Euroopa Liidus kasutatavate asjakohaste liidestega; 2) raadioseadme ja sidevõrgu koostalitlusvõime; 3) raadioseadme turvaseadmete olemasolu kasutajate sõnumi saladuse ja isikuandmete kaitsmiseks; 4) pettuste vältimine; 5) juurdepääs päästeasutusele; 6) raadioseadme kohandatus erivajadustega inimestele kasutamiseks; 7) raadioseadme ja selle tarkvara ühilduvus. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega tehnilised nõuded raadioseadmetele, mida kasutatakse käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud sagedusloa alusel, eesmärgiga vältida raadiohäireid, tagada seadmete koostoime ning inimese tervise ja keskkonna kaitse elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest. (3) Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Raadioseadme ja selle kasutamist võimaldava tarkvara tootja peab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud korras Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud raadioseadmeklassidesse kuuluvate raadioseadmete puhul: 1) hindama raadioseadme ja selle kasutamist võimaldava tarkvara nõuetele vastavust; 2) esitama käesoleva lõike punkti 1 kohase vastavushindamise kohta teabe Euroopa Liidu liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud korras. [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016] 5.3. VERTIKAALPLANEERING Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist ja maapinna kallakust. Sadeveed immutada pinnasesse. 5.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Planeeritava krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad. 5.4.1. TULEOHUTUSNÕUDED Mobiilsidemasti tarbeks tuleohutusnõudeid ei ole . Tuleohutuse tagamine tuleb teostada vastavalt Tuleohutuse seadusele. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ vastavalt Siseministri määrusele nr 17 5.4.2. ELEKTRIVARUSTUS Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele NR 325010. Detailplaneeringu ala hoone elektriga varustamine on ette nähtud Vetelpääste:(Tabasalu) alajaama fiidrist F2. Detailplaneeringus on näidatud planeeritav 0,4 kv maakaabelliini trass ja objekti KEILA METSKOND 25 MAAÜKSUSE OSA ja SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERING HDP-06/2018 6 elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Planeeritavate tehnovõrkude ristumised riigiteega tuleb projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil. Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. 6. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri lähtuvalt EVS 809-1:2002  Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem.  Juurdepääs, nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekivad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleks hoonete tagumisi sissepääse, mis on tänavalt nähtamatud. 7. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: • Maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; • planeeringujärgsete servituutide seadmine; • detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; • alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel . 8. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Detailplaneeringu autor: Maakorralduse insener Taimi Kirs 19.06.2019 KEILA METSKOND 25 MAAÜKSUSE OSA ja SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERING HDP-06/2018 7