Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuste kohta ettepanekute küsimine

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS Üldplaneeringu koostöö tegijad ja kaasatavad kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1/1846 isikud (vastavalt adressaatide nimekirjale) Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuste kohta ettepanekute küsimine Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.oktoobri 2018 otsusega nr 53 algatati Põhja -Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolt on valminud üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus, mis on lähtealusteks edasisele üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Vastavalt PlanS § 81 lg 1 esitame Teile üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse materjalid, mis on lisatud digitaalse dokumendina. Ootame Teie ettepanekuid üldplaneeringu lähteseisukohtadele vastavalt Teie pädevusvaldkonnale ja samuti palume Teie hinnangut keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasusele ja piisavusele (alus PlanS § 81 lg 2) hiljemalt 15. augustiks 2019 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse e-posti aadressile: [email protected] või paberkandjal postiaadressile Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 87701. Juhul, kui Teie ettepanekuid ei ole eelnimetatud tähtpäevaks laekunud, loeb Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, et Te ei soovi ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjatatud digitaalselt) Mait Talvoja majandusosakonna juhataja Reet Olev, 5622 4688 [email protected] Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764  Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu LÄHTESEISUKOHAD ETTEPANEKUTE KÜSIMISEKS Põhja – Pärnumaa vallavalitsus Veebruar-juuni 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 3 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA VAJADUS.................................... 3 2. LÄHTEALUSED ......................................................................................................................... 4 3. PLANEERITAVA ALA ULATUS ................................................................................................. 4 4. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ................................................ 5 5. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED .............................................................. 5 1. Transpordivõrgustik ja muu infrastruktuur:......................................................................... 5 2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohad, kalmistud: .......................................................... 6 3. Tehnovõrgud ja rajatised: ................................................................................................ 6 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitised: .................................................................................... 6 5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või funktsionaalselt seotud ehitised: ............. 6 6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine ....................................................... 6 7. Supelranna ala määramine .............................................................................................. 6 8. Tänava kaitsevööndi laiendamine..................................................................................... 6 9. Kõrgveepiiri märkimine siseveekogul ................................................................................ 6 10. Rohe- ja kompensatsioonialade, väärtuslike maastike ning loodusobjektid ........................... 6 11. Kallasrajale juurdepääsude tagamine ............................................................................... 7 12. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndid .................................................................................. 7 13. Maardlad........................................................................................................................ 7 14. Miljööväärtuslikud alad ja üksikobjektid ............................................................................. 7 15. Valla ajaloomälestiste, arheoloogiamälestiste ja arhitektuurimälestiste ning kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete ja kasutustingimuste määramine ........................................... 8 16. Planeeringuala üldised maakasutus- ja ehitustingimused ................................................... 8 17. Riigikaitselised maa-alad ................................................................................................. 8 18. Puhke ja virgestusalad .................................................................................................... 8 19. Metsamassiivide kaitse tuleleviku eest ja lageraie tegemise piirangud ................................. 8 20. Müra normtasemete kategooriad ...................................................................................... 8 21. Liikluskorraldus ............................................................................................................... 8 22. Krundi minimaalsuuruse, maksimaalse ehitusmahu, hoonete paiknemise piirangu määramine8 23. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Tiheasutusalad. Arhitektuurivõistluse korraldamise nõue. .................................................................................................................... 9 24. Maaparandussüsteemid ja neist lähtuvad kitsendused ....................................................... 9 25. Sundvalduste seadmine ja sundvõõrandamine .................................................................. 9 26. Sanitaarkaitsealaga veehaarded ...................................................................................... 9 27. Muud ülesanded ............................................................................................................. 9 6. VALLA VÄÄRTUSED ....................................................................................................................... 9 7. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA....................................................................................... 9 8. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE AJAKAVA .............................................................................. 9 9. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD ................................................ 11 10. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE KAASAMISE KAVA ............................................................. 11 11. KOOSTÖÖ TEGIJAD ..................................................................................................................... 11 12. KOOSTAJAD ................................................................................................................................. 12 2 SISSEJUHATUS Allpool on esialgsed eesmärgid ja nõuded, mida asjaomased asutused ja koostöötegijad ning kaasatavad saavad täiendada. Ettepanekute alusel täiendatud lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus avalikustatakse ja võetakse siis vastu, mille alusel hakatakse planeerima. Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2017 määruse nr 9 „Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine, jõustus 18. jaanuaril 2017 alusel moodustus 21. oktoobril 2017 Halinga valla, Tootsi valla, Vändra valla ja Vändra alevi ühinemise teel uus omavalitsusüksus – Põhja-Pärnumaa vald, mis on ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane. Joonis 1. Põhja-Pärnumaa vallaks ühinenud valdade nimetused ja piirid. Algataja: Põhja-Pärnumaa vallavolikogu algatas 24.oktoobri 2018 otsusega nr.53 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Lähteülesande koostaja: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA VAJADUS Üldplaneeringu põhieesmärk on määrata valla ruumilise arengu üldised põhimõtted ja suundumused ning leida maa-alade otstarbekaim ja jätkusuutlikum kasutusviis võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis kirjeldab, selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringuga seatud eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab kaalutlused, mille alusel toimub üldplaneeringu protsessi jaoks valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 20.juuni 2018 otsusega nr 41 “Ühinenud omavalitsuste üldplaneeringute ülevaatamine” on kinnitatud ühinenud valdade üldplaneeringute ülevaatuse tulemused ja tehtud järeldused. Põhja-Pärnumaa vallas kehtivad kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni Halinga valla, Vändra valla ja Kaisma valla üldplaneeringud. Eelnevate planeerimisseadusest tulenevate ülevaatamiste käigus on üldplaneeringud jäetud kehtima ja uute algatamist vajalikuks ei peetud. 3  Vändra alevi üldplaneeringu analüüsi tulemusel on arengud olnud küll positiivsed ja tehnilise infrastruktuuri areng plaanipärane, kuid üldplaneering tervikuna on kaotanud ajakohasuse. Tootsi vallal kehtestatud üldplaneering puudub, kuid eeltööna on koostatud üldplaneeringu eskiis ja Tootsi valla KSH programm aastal 2015. Arvestades läbiviidud haldusreformi, 1. juulil 2015 kehtima hakanud ehitusseadustikku, planeerimisseadust ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest tulenevat üldplaneeringu algatamise kohustust ning asjaolu, et enamik haldusreformi tulemusel tekkinud Põhja-Pärnumaa valla kehtivaid üldplaneeringuid on sisult ja vormilt aegunud, või puuduvad, on uue uue üldplaneeringu koostamine asjakohane. 2. LÄHTEALUSED 1. Üldplaneeringu lähtedokumendid on: • Eesti Vabariigi seadused, • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, • Pärnu maakonnaplaneering, kehtestatud 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74, • Pärnu maakonna kehtivad teemaplaneeringud: - Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Soomaa piirkonna teemaplaneering“, - Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" - Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramine Pärnu maakonnas" - Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0" - Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" • Arengustrateegia Pärnumaa 2035+ • Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030, • Üldplaneeringud: - Vändra alevi üldplaneering, kehtestatud Vändra Alevivolikogu 18.06.1998.a. otsusega nr. 44 - Vändra valla üldplaneering,kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21.09.2010.a. määrusega nr.30 - Halinga valla üldplaneering,kehtestatud Halinga Vallavolikogu 31.10.2012.a. määrusega nr.22 - Kaisma valla üldplaneering,kehtestatud Kaisma Vallavolikogu 03.02.2009.a. määrusega nr. 4 - Naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud • Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering,kehtestatud osaliselt Vändra vallavolikogu 05.07.2016 määrusega nr.11 • Kehtivad detailplaneeringud; • Kaitseeeskirjad: - Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri, - Taarikõnnu looduskaitseala kaitse-eeskiri, - Vahenurme looduskaitseala kaitse-eeskiri, - Virussaare looduskaitseala kaitse-eeskiri, • Põhja-Pärnumaa valla õigusaktid, • Pärnumaa uuringud: Edela-eesti asustuse elujõu säilitamine. Eesti Maaülikool.2018 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19109285/Edelaeestiastuseelujoud2018.pdf/f98f2eb 9-8ecc-4eee-a454-f58fd913d7b4 • ja Pärnu maakonna ühistranspordiuuring https://maakonnaplaneering.ee/parnumaa1, • Eesti väikeasulate uuring https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate-uuring • Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring (AS Maves- valmib juuli 2019) • Töös ettetulevad täiendavad uuringuvajadused lepitakse eraldi kokku või viiakse läbi hange vastavalt kehtivatele seadustele. 3. PLANEERITAVA ALA ULATUS Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Põhja-Pärnumaa valla territoorium. Üldplaneering tuleb koostada kõikide valla osade kohta ja kokkuvõttes peavad need osad moodustama ühe tervikliku strateegilise dokumendi. 4  Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Valla territoorium on 1010,1 km². Elanike arv 01.01.2019 seisuga on 8381 inimest. Põhja-Pärnumaa valla piirinaabrid on Pärnu linn, Lääneranna vald, Märjamaa vald, Kehtna vald, Türi vald, Põhja- Sakala vald, Tori vald. Halduskeskused asuvad Vändra alevis (vallamaja), Pärnu Jaagupi alevis ja teeninduskeskus Tootsi alevis. Vallas on 86 küla. 4. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu põhimõtetest. Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse piirkondadele iseloomulikke väärtusi (väärtustepõhine lähenemine), mis võimaldab arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata. Selleks tuleb esmalt koostada ja anlüüsida erinevaid arengustsenaariume ja hinnata ka stsenaariumide realiseerimisega kaasneda võivad olulised mõjud. Välja valitud stsenaariumi baasil sõnastatakse valla ruumilise arengu eesmärgid täpsemalt, mille juures arvestatakse ka ilmnenud väärtusi ning pikaajalisi strateegilisi arenguid. ▪ Asustuse suunamisel lähtutakse eelkõige tihendamise printsiibist (alakasutatud või kasutusest välja langenud maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristus kasutuselevõtmine); ▪ Kasutusest väljalangenud maa-aladele leitakse uusi ja uuenduslikke kasutusviise ning võimalikku ehitatud keskkonna „tagastamist“ loodusele; ▪ Soodustatakse ressusse (sh energia) säästvaid lahendusi; ▪ Avalik ruum arendatakse ja kujundatakse vananeva elanikkonna vajadusi ja universaalkujunduse põhimõtteid arvestades; ▪ Soodustatakse erinevaid liikumisviise, pöörates suuremat tähelepanu jalgsi-ja jalgrattaga liiklejate vajadustele; ▪ Valla asumite siseste piirkondade identiteeti tugevdatakse läbi väärtuste määratlemise ja asumite piiritlemise; 5. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED Koostatava Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu ülesanded tulenevad planeerimisseaduse §75-st. 1. Transpordivõrgustik ja muu infrastruktuur: 1) Valda läbivad VIA BALTICA ja RAIL BALTICU trassid; 2) analüüsida liikuvusvajadust lähtuvalt liikumise sihtpunktidest, kasutajagruppide eripäradest ja arvestades säästva liikuvuse põhimõtteid; 3) määratakse ühendusteede vajadus ja asukohad, tänavavõrgu üldine iseloom (tänavaruumi arendamise põhimõtted; 5  4) täpsustada kergliiklusteede realistlikke vajadusi arvestades tänaseid ja perspektiivseid töö- ja elukohti ning perspektiivseid liikumissuundi; 5) alternatiivsete energiallikate kasutamiste põhimõtete määramine (väiketuulikud, päikesejaamad, maasoojus); 6) seadustest tulenevate piirangute nagu maanteekaitsevööndid, tehnovõrkude kaitsevööndid mittemärkimine üldplaneeringus numbriliselt. Need võivad muutuda ja üldplaneeringut on keeruline muuta – viidata seadusandlusele ja tulevikus muutuda võivatele õigusaktidele. 2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohad, kalmistud: 1) Liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks on jäätmejaamad Vändras ja Pärnu-Jaagupis ;analüüsida täiendavate asukohtade vajadust; 2) Kalmistute asukoha ja arengu põhimõtete määramine; 3) loomade matmiskohtade võimalikud asukohad (seakatk, suuremad lemmikloomad). 3. Tehnovõrgud ja rajatised: 1) Näidata ära ÜVK alad; 2) Kaardistada tulekustutusvee asukohad. 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitised: 1) Tuuleparkide alade määramine ; 2) Päikesejaamade alade määramine. 5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või funktsionaalselt seotud ehitised: Lähteseisukohtade faasis vajadust veekogusse rajatavate ehitiste kavandamiseks ei ole, kuid teemat tuleb täpsustada üldplaneeringu koostamisel. 6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine 1) Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel; 2) Kaaluda ettevõtluse arendamise variante VIA BALTICA ja RAIL BALTIC trassi äärsetel aladel; 3) Põllumajanduslikuks tootmiseks sobivate alade ja nende kasutustingimuste määramine. 7. Supelranna ala määramine Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel, s.h. jõgedele paatide juurdepääsukohad maismaalt. 8. Tänava kaitsevööndi laiendamine Senistele arengutele tuginedes laiendamiseks vajadus puudub. 9. Kõrgveepiiri märkimine siseveekogul Täpsustada Kaisma Suurjärve veepiirid kõrgvee perioodidel (kas on üleujutusteks ohtu?) (Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kinnitatud 07.01.2016 Vabariigi Valitsuse poolt) 10. Rohe- ja kompensatsioonialade, väärtuslike maastike ning loodusobjektid Lähtuda eelkõige kolmest aspektist – ökoloogilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest. ▪ Ökoloogiline aspekt näeb ette rohealade ja kompensatsioonialade baasil rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmist. Ökoloogilise aspekti käsitluses lähtutakse kolmest põhielemendist – pinnas (sh. aluspõhi, pinnamood ja pinnakate, taimkate), vesi (põhja- ja pinnavesi) ja kliima. Töös käsitletakse õhusaaste mõju haljastusele. Analüüside aluseks peaks olema enne koostatud maastikuanalüüs. Selgitatakse välja planeeringualal eksisteerivad loodus- ja poollooduslikud maastikud ning kirjeldatakse vajalikke režiime koosluste, märgalade ja veekogude säilimiseks. ▪ Sotsiaalne aspekt tegeleb kergliikluse, puhke- ja virgestusalade määramisega. Analüüs toetub arengukava koostamise käigus läbiviidud elanike küsitlusele (vajadusel tehakse uus küsitlus), mille alusel leida üles kitsaskohad haljasalade kasutuse kättesaadavuse, piisavuse ja kasutamise tingimustes. Määratakse ära ka alad, mis on otstarbekas rohealade võrgustikust välja jätta (kui neid on). 6  ▪ Kultuuriline aspekt arvestab vajadusega teadvustada, säilitada ja väärtustada väärtuslikud kultuurmaastikud: pargid, haljasalad, metsad, pärandkultuurmaastikud, muinsuskaitselased maastikud ja maastiku inimtekkelised üksikelemendid. 1. tehakse ettepanekud valla rohealade kavandamiseks, muutmiseks ja väärtustamiseks ning nende arengusuundade määramiseks; puhke- ning virgestusalade loogilise struktuuri kavandamine; 2. Selgitatakse välja rohestruktuuride väärtused ökoloogilisest (sh. maastikulisest ), sotsiaalsest ja kultuuriajaloolisest aspektist; 3. Täpsustatakse rohealade arengusuunad valla arengukavast lähtuvalt; 4. Selgitatakse välja rohekoridoride toimimise tingimused ning nähakse ette vanade parkide jätkusuutlikkuse analüüs ning uute parkide ja haljasalade tekkekohad ja võimalused; 5. Antakse juhtnööre roheliste alade väärtuste säilitamiseks ja arendamiseks ning luuakse alused nende sidumiseks investeeringukavade ja –plaanidega; 6. Määratakse rohealade põhijuhtotstarve ja lisaotstarbed ning võimalikud ehitustingimused (kus võiksid olla toetava otstarbena linnaaianduse maa asukohad alevites); 7. Valmistatakse ette alused ja seatakse tingimused detailplaneeringute koostamiseks rohealadel ja mitte koostamise võimalused; 8. Töötatakse välja rohealadele ja kompensatsioonialadele detailplaneeringute tegemise kord; 9. Kujundatakse rohe- ja kompensatsioonialade ruumilise arengu põhimõtted (k.a võimaliku hoonestamise kord: suurused, võimalused); 10. Määratakse režiimid rohe-ja kompensatsioonialade säilimiseks ja väärtustamiseks ja nn linnametsade raie tingimused (vajadusel); 11. Täpsustatakse jõgede ranna-, kaldapiirangut ning ehituskeeluvööndit arvestades juba kehtivaid detailplaneeringuid. Määratakse ligipääsuvõimalused kallasradadele ja kallasradade kasutamise kord; 12. Tehakse ettepanekuid väärtuslike alade ja loodusobjektide kaitse alla võtmiseks ning üldiste kasutustingimuste seadmiseks, et tagada nende säilimine (vajadusel); 13. Väärtuslike põllumaade asukohtade määramine; 14. Tehakse ettepanekud keskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise tasandi kaudu; 15. Põhjendatud vajaduse ilmnemisel tehakse ettepanek maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ täpsustamiseks. 11. Kallasrajale juurdepääsude tagamine Määrata üldplaneeringuga asukohad; vaata ka p.10. 12. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndid 1) Vaadata üle üldplaneeringu koostamisel; vt ka p.10. 2) Kaaluda ehituskeeluvööndite vähendamise vajadusi valla veekogudel (nt magistraalkraavid, mis pole seda). 13. Maardlad 1) Vallas olevad maardlad kaardistada: töötavad, ammendatud ja perspektiivsed; 2) Määrata aladest tekkivad kitsendused, 3) Kruusakarjääride ammendumisel kaaluda võimalusi tulekustutusvee hoidlate tekkimiseks, spordi ja puhkealadena kasutusele võtmiseks karjäärides. 14. Miljööväärtuslikud alad ja üksikobjektid 1) Määratakse üldplaneeringu koostamisel (nt. Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Tootsi alevites hoonestusalad, kaunid vaated); 2) Vajalik on varem kehtestatud üldplaneeringutega määratud miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ja kasutustingimuste ülevaatamine ja täpsustamine. 7 15. Valla ajaloomälestiste, arheoloogiamälestiste ja arhitektuurimälestiste ning kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete ja kasutustingimuste määramine 1) Analüüsitakse kultuuripärandi objektide säilitamise ja rekonstrueerimise-renoveerimise võimalusi ja piiranguid; 2) Vajadusel määratakse uute objektide lisanimekiri ( näiteks Tootsi tehased, elamud Tootsi alevis). 16. Planeeringuala üldised maakasutus- ja ehitustingimused 1) Määratakse üldplaneeringu koostamisel (arvestades ka aiamaade alade perspektiivset elamumaaks kujunemist); 2) Maakasutuse juhtotstarvete määramisel arvestada valdavale juhtotstarbele lisaks seadusandluses lubatud kõrvalotstarvete määramise võimalusega või toetavate otstarvete määramisega, et paindlikumalt läheneda tulevikus üldplaneeringule (näiteks ettevõtlusala + korterelamu-, tootmis- või laondusettevõtlusala kõrvalotstarve); 3) Tööstus-ja ettevõtlusalade maakasutuse ja ehitustingimuste määramisel arvestada elanikkonna kahanemise tingimustes toimiva majanduskeskonna tagamisega ja ettevõtluse arengu toetamisega; 4) Talukohtade kaardistamine; 5) Asustuse suunamisel lähtutakse eelkõige infrastruktuuri omavate piirkondade tihendamisest (vältida nn. Põlluarenduste tekkimist); 6) Analüüsida Via Baltica trassi äärse maa- ala võimaliku ettevõtluspiirkonnana (Halingas, Libatses jm.). 17. Riigikaitselised maa-alad Eeldatavalt vajadus riigikaitselise otstarbega maa-ala määramiseks puudub, teemat täpsustatakse koostöös Kaitseministeeriumiga. 18. Puhke ja virgestusalad 1) Määratakse üldplaneeringu koostamisel; 2) Tuuakse välja vabaõhu puhkealade arendamise prioriteedid ja kasutuspõhimõtted, 3) sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks vajalike alade ja nende kasutustingimuste määramine (vabaõhuürituste korraldamiseks alade asukoha määramine, haridusasutused, spordiehitised/-rajad jm). 19. Metsamassiivide kaitse tuleleviku eest ja lageraie tegemise piirangud 1) Määratakse vajadusel üldplaneeringu koostamisel; 2) Määratakse olemasolevad ja perspektiivselt rajatavad piirkonnad tulekustutusvee tiikide ja hoidlate asukohtadele metsades või nende lähistel. 20. Müra normtasemete kategooriad Määratakse üldplaneeringu koostamisel tulenevalt õigusaktidest. 21. Liikluskorraldus 1) Lähtuvalt uutest kehtivatest parkimisnormatiividest määrata parkimise põhimõtted nii autodele kui jalgratastele arvestades piirkondade eripära; 2) Määratakse liikluskorralduse üldised põhimõtted; 3) Määratakse, kus on ebaturvalised piirkonnad? (kiiruspiirangu vajadus, jalgteede vajadus). 22. Krundi minimaalsuuruse, maksimaalse ehitusmahu, hoonete paiknemise piirangu määramine Määratakse üldplaneeringu koostamisel lähtuvalt erinevate piirkondade eripärast (vt. ka p.16). 8  23. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Tiheasutusalad. Arhitektuurivõistluse korraldamise nõue. 1) Määratakse üldplaneeringu koostamisel; 2) Olemasolevad üldplaneeringute kohased tiheasutusalad vaadatakse üle ja vajadusel vähendatakse. Lähtuvalt kahanevast elanikkonnast (eelnevad üldplaneeringud olid liiga optimistlikud suurte elamualade rajamisel) puuduvad enamik kohtades tiheasutusala tingimused ja ka perspektiiv nende tekkimiseks. Tiheasutusalade määramisel tuleb arvestada, et osa olemasolevaid alasid on pigem hajaasutuse piirkond ja seetõttu tuleks üldplaneeringuda vaadata üle asutusüksused. 24. Maaparandussüsteemid ja neist lähtuvad kitsendused 1) Koostöös Põllumajandusametiga määrata kindlaks olemasolevad töötavad drenaažisüsteemid põldudel ja uute süsteemide rajamise vajadus; 2) Vajadus on käsitleda sadevee ärajuhtimise lahendusi valla probleemsetes piirkondades. 25. Sundvalduste seadmine ja sundvõõrandamine Praeguses etapis vajadust ei näe. 26. Sanitaarkaitsealaga veehaarded Täpsustub üldplaneeringu koostamisel . 27. Muud ülesanded 1) Üldplaneeringu protsessi käigus analüüsida koos piirivaldadega piiriüleste rajatiste ja alade käsitlemist (tuulepargid, looduskaitsealad); 2) Analüüsida võimalust üldplaneeringuga sätestada detailplaneeringute elluviimise põhimõtteid (taristute väljaehitamisega seotud kohustused, servituutide vajadused); 3) Kaaluda võimalusi detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise või elluviimise tähtaegade määramisel; 4) Leida võimalusi, kuidas üldplaneering toetaks elanikkonna suurenemist ja piirkonna arengut. 6. VALLA VÄÄRTUSED Vaata vastavaid punkte üldplaneeringutes ja KSH VTK-s. 7. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Üldplaneeringu elluviimise kavaga tuleb välja töötada üldplaneeringu rakendusvõimalused, anda sisend teistele strateegilistele dokumentidele, valla investeeringute jaotusele. Määrata tuleb võimalik ajakava ja prioriteedid valla maa omandamise ja võõrandamise vajaduse, ühiskondlike objektide realiseerimise, tehnilise taristu väljaehitamise ja avaliku ruumi arendamise kohta. Üldplaneeringu protsessis tuleb täiendavalt analüüsida kehtivaid detailplaneeringuid ja vajadusel selgitada välja nenede kehtetuks tunnistamise vajadus. Eesmärgiks on planeeringute sidususe selgus ja asustuskohtade kujunduse järjepidevuse säilitamine. Üldplaneeringu elluviimise osas vajavad käsitlemist ka näitajad, mille puhul üldplaneeringu ülevaatamise käigus tuleks kaaluda selle uuendamsie vajadust (nt. Rahvaarvu oluline muutus). 8. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE AJAKAVA Üldplaneeringu ja KSH ajakava koostamise on aluseks on seadustega (PlanS, KeHJS,HMS) sätestatud planeeringu ja KSH menetlused. Vastavalt KeHJS-e §36 lg 2 p4 tulenevalt sisaldab KSH programm keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast. Planeeringu koostamise ja KSH menetlus ühendatakse võimalikult ulatuslikult. ÜP lahenduse väljatöötamine ja KSH läbiviimine ning nende avalikustamised viiakse läbi vastastikku seostatult, üheaegselt ja asamade 9  avalike väljapanekute ning arutelude raames. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate ametkondade ja huvigruppide koostöös. Üldplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning avalike arutelusid (üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut: TOIMUMISE AEG/TÄITMINE Üldplaneeringu ja KSH algatamine 24.10.2018 Algatamise teade Avalikes Teadaannetes (AT)ja veebilehel 26.10.2018 Algatamise teade valla ajalehes November 2018 Kaasatavate ja koostöö tegijate informeerimine algatamisest 02.11.2018 Algatamise teade maakonnaajalehes 03.11.2018 Töögrupi moodustamine 2019 I töökoosolek valla juhtgrupiga. Üldplaneeringu olemuse selgitus, üldistes eesmärkides Jaanuar 2019 kokkuleppimine, esialgsed seisukohad lahendatavate ülesannete osas Üldplaneeringu lähteseisukohtade koostamine Jaanuar-Juuni 2019 Esialgsete lähteseisukohtade koondamine ja vallale menetlemiseks esitamine Märts 2019 Üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine Juuni 2019 töökoosolek töögrupiga – esialgsete lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse Juuni 2019 tutvustamine; valla väärtuste ja ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamine ja kaardistamine Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Juuli-august 2019 planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) Laekunud ettepanekutele vastusseisukohtade väljatöötamine August 2019 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esitatud September-oktoober ettepanekutega) avalikustamine veebilehel 2019 Riigihange üldplaneeringu ja KSH koostamise konsultandi leidmiseks Oktoober-november 2019 Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamine (koostamise etapid kirjutatakse täpsemalt lahti November 2019- mai koostamise eel) 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine Põhja-Pärnumaa volikogule Mai-juuli 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate teavitamine Juuli 2020 (14 päeva enne avalikustamist) ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehe, valla lehes ja kodulehel Juuli 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) August-september 2020 Kirjalikele arvamustele vastatakse kirjalikult 30 päeva jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu ja Oktoober 2020 esitatakse seisukoht ajalehes ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine ettepanekute alusel November 2020 Avaliku arutelu ajast teavitamine ajalehes ja valla kodulehel Detsember 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu Jaanuar 2021 Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info avaldamine ajalehes ja Jaanuar 2021 valla kodulehel Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest Veebruar 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine kaasatutele Märts-aprill 2021 Vallavolikogu seisukoht laekunud ettepanekutele Aprill 2021 ÜP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele Mai -Juuni 2021 Laekunud seisukohtadele vastamine Vajadusel kooskõlastamise kordamine KSH tulemuste lisamine ÜP-sse ÜP vastuvõtmine Juuni 2021 ÜP avalikustamisest teavitamine ajalehes ja valla kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö Juuni 2021 tegijatele ja kaasatavatele ÜP avalik väljapanek Juuli 2021 Põhja-Pärnumaa vallavolikogu seisukoht laekunud arvamustele August 2021 Kirjalikult esitatud arvamustele vastamine ÜP avalikust arutelust teavitamine ajalehes, valla kodulehel ja kirjaga arvamuse esitajale 10  ÜP avaliku arutelu korraldamine August-september 2021 ÜP avaliku arutelu tulemuste avalikustamine ajalehes ja valla kodulehel September-november Vajalike muudatuste tegemine ÜP-s 2021 ÜP esitatakse heakskiitmiseks rahandusministeeriumile (PlanS §90) ÜP kehtestamine (PlanS §91) Detsember 2021 ÜP kehtestamisest teavitamine ajalehes ja valla kodulehel, Ametlikes Teadaannetes ning Detsember 2021 puudutatud isikute, koostöö tegijate ja kaasatute teavitamine Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile ja Maa-ametile Detsember 2021- jaanuar 2022 ÜP ülevaatamine 5 aasta pärast peale kehtestamist ÜP ülevaatamise tulemuste esitamine rahandusministeeriumile 6 kuu jooksul peale ülevaatamist Ajakava võib muutuda ÜP koostamise käigus. 9. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid ja eksperthinnangud: - Keskkonnamõjude strateegiline hindamine, sh majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna mõjude hindamine - Ettevõtjatele suunatud küsitlus- ümarlaud 10. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE KAASAMISE KAVA Kaasamine on antud kontekstis stateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tehtav koostöö erinevate huvigruppidega, et tagada nende huvide kaitse. Kaasamise eesmärk on Põhja-Pärnumaa valla arengut suunav ja võimaldav üldplaneering, mis seotakse üldplaneeringu eesmärgiga, üldpõhimõtete ja käsitletavate teemadega. Kaasamise eesmärgid: - Koguda infot olukorra, probleemide, vajaduste ja ootuste kohta; - Koguda uusi ideid senise olukorra parandamiseks; - Informeerida huvilisi plaanidest ja saavutada neile toetus; - Saada tagasisidet senistele tegevustele või plaanidele; - Saada teada osalejate eelistused erinevate lahendusvõimaluste puhul; - Langetada otsus koos osalejatega või delegeerida otsustamine neile; - Saavutada otsuse parem vastuvõtt ja rakendamine - Koostöösuhete tugevdamine; - Kodanikuaktiivsuse kasvatamine - Kaasamiseks kasutatavad viisid: - Informeerimine – teated, lühiartiklid Pärnu Postimehes ja Põhja-Pärnumaa vallalehes, info valla koduleheküljel internetis ja facebookis, teavitused e-kirjadega ja teated avalikel infostendidel (raamatukogud) - Konsulteerimine – konkreetsed küsimustikud - Osalus - arutelud, koosolekud, töögrupid - Kaasamise ajakava on ühildatud üldplaneeringu koostamise ajakavaga. 11. KOOSTÖÖ TEGIJAD Kooskõlastavad asutused: Türi vallavalitsus [email protected] Põhja-Sakala vallavalitsus [email protected] Kehtna vallavalitsus [email protected] Märjamaa Vallavalitsus [email protected] Pärnu Linnavalitsus [email protected] Tori vallavalitsus [email protected] Lääneranna vallavalitsus [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] 11 Keskkonnaministeerium (vajadusel) [email protected] Siseministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Lennuamet [email protected] Maa-amet [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Maanteeamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Päästeamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Terviseamet [email protected] Veterinaar- ja Toiduamet [email protected] Kaastatavad asutused, huvirühmad ja isikud: 1. Rahandusministeerium 2. Rail Baltic Estonia OÜ (12734109) [email protected] 3. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS (10786958) [email protected] 4. Eesti Erametsaliit [email protected] 5. Valga Puu OÜ [email protected] 6. Karo Mets, Eremka OÜ [email protected] 7. Eesti Erametsaliit [email protected] 8. Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] 9. Metsatervenduse OÜ [email protected] 10. OÜ Metsagrupp [email protected] 11. MTÜ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 12. AS Mako 13. Adven Eesti AS 14. Elektrilevi OÜ 15. Elering AS 16. Telia AS 17. Tele 2 Eesti AS 18. Elisa Eesti AS 19. Eesti Lairiba Arenduse SA 20. Vallaelanikud valla kodulehe kaudu,avalikud arutelud 21. Vabaühendused 22. Äriettevõtted 23. MTÜ-d Eelpoolnimetatud koostöö ja kaasatavate valim ei ole lõplik, seda täiendatakse ja korrigeeritakse üldplaneeringu ja kaasamistegevuste käigus. 12. KOOSTAJAD Üldplaneeringu lähteseisukohad koostas Põhja-Pärnumaa valla planeerimis- ja arenguspetsialist Reet Olev. 12  Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS Põhja – Pärnumaa vallavalitsus märts 2019 SISUKORD 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KAVANDATAVA TEGEVUSE OBJEKT JA EESMÄRK ............... 3 2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ....................................................................................... 4 3. PLANEERITAVA JA HINNATAVA ALA ISELOOMUSTUS .............................................................................................. 5 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................................. 6 5. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE ........................................................................ 7 6. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ...................................................................................... 7 7. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD PEAMISED ÜLESANDED .......................................................................... 7 8. KSH SISU JA METOODIKA ............................................................................................................................................. 9 9. VALLA VÄÄRTUSED KESKKONNA HINDAMISE SEISUKOHAST .............................................................................. 12 10. KSH KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA .................................................................................................................. 13 11. KSH HUVIGRUPID ........................................................................................................................................................ 13 12. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAJA ANDMED JA KSH KOOSTAJA ANDMED ............................................................... 13 2 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KAVANDATAVA TEGEVUSE OBJEKT JA EESMÄRK Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) objekt on Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (edaspidi: ÜP või üldplaneering). Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2017 määruse nr 9 „Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine, jõustus 18. jaanuaril 2017 alusel moodustus 21. oktoobril 2017 Halinga valla, Tootsi valla, Vändra valla ja Vändra alevi ühinemise teel uus omavalitsusüksus – Põhja-Pärnumaa vald, mis on ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane. Joonis 1. Põhja-Pärnumaa vallaks ühinenud valdade nimetused ja piirid. Üldplaneeringu alaks on kogu Põhja-Pärnumma valla haldusterritoorium ja sellega külgnevate valdade lähiümbrus, et tagada sidusvõrkude nagu rohevõrgustik ja infrastruktuur toimimine. Üldplaneeringu põhieesmärk on määrata valla ruumilise arengu üldised põhimõtted ja suundumused ning leida maa-alade otstarbekaim ja jätkusuutlikum kasutusviis võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Teised üldplaneeringu eesmärgid tulenevad planeerimisseadusest (PlanS §75 lg 1ja lg 2 sätestatud ülesanded) ja on kirjeldatud Üldplaneeringu lähteseisukohtades. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis on PlanS §74 lg 4 ja KeHJS §33 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuslik. KSH väljatöötamise kavatsus märgib keskkonnamõju hindamise ulatuse ja eeldatatava ajakava ning määrab põhimõtted, mille alusel KSH aruanne kirjeldab, selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringuga seatud eesmärke ja käsitletavat territooriumi. 3 KSH näitab kaalutlused, mille alusel toimub üldplaneeringu protsessi jaoks valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisssüsteemi seaduse (edaspidi: KeHJS) § 311-st on vaja arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamiseks, mis on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (PlanS §3 lg 4). Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu KSH põhieesmärk on üldplaneeringu koostamise protsessis anda hinnang looduskeskonna ja inimtegevuse sünenergia moodustamise võimalustele inimese tervise, heaolu, vara ja kultuuripärandi säilitamisel ning üldplaneeringu elluviimisega kaanevate asjakohaste mõjude ja nende ulatuse hindamist looduskeskonnale. Ühtlasi pakkuda välja leevendavaid meetmeid kahjulike mõjude ennetamiseks, leevendamiseks, võimalikuks vältimiseks või heastamiseks ning jätkuva seirega tagada jätkusuutlik keskkond ja areng. Lisaks on KSH eesmärk konsulteerida üldplaneeringu parima lahenduse väljatöötamisel, et tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, jätkusuutlik areng ning avalikkuse kaasatus keskkonnaalaste otsuste tegemisse. 2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE LÄHTEALUSED 1. Lähtedokumendid on: 1.1. Eesti Vabariigi seadused, * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, * Pärnu maakonnaplaneering, kehtestatud 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74, 1.2. Pärnu maakonna kehtivad teemaplaneeringud: * Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Soomaa piirkonna teemaplaneering“, * Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" * Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramine Pärnu maakonnas" * Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0" * Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" 1.3. Arengustrateegia Pärnumaa 2035+ 1.4. Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030, 1.5. Üldplaneeringud: * Vändra alevi üldplaneering, kehtestatud Vändra Alevivolikogu 18.06.1998.a. otsusega nr. 44 * Vändra valla üldplaneering,kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21.09.2010.a. määrusega nr.30 * Halinga valla üldplaneering,kehtestatud Halinga Vallavolikogu 31.10.2012.a. määrusega nr.22 * Kaisma valla üldplaneering,kehtestatud Kaisma Vallavolikogu 03.02.2009.a. määrusega nr. 4 4  * Naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud * Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering,kehtestatud osaliselt Vändra vallavolikogu 05.07.2016 määrusega nr.11 1.6. Kehtivad detailplaneeringud; 1.7. Kaitseeeskirjad: * Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri, * Taarikõnnu looduskaitseala kaitse-eeskiri, * Vahenurme looduskaitseala kaitse-eeskiri, * Virussaare looduskaitseala kaitse-eeskiri, 1.8. Põhja-Pärnumaa valla õigusaktid, 1.9. Pärnumaa uuringud: * Edela-eesti asustuse elujõu säilitamine. Eesti Maaülikool.2018 * https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19109285/Edelaeestiastuseelujoud2018.pdf/f 98f2eb9-8ecc-4eee-a454-f58fd913d7b4 * Pärnu maakonna ühistranspordiuuring https://maakonnaplaneering.ee/parnumaa1, * Eesti väikeasulate uuring https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate-uuring/ * Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring (AS Maves- valmib juuli 2019) * Töös ettetulevad täiendavad uuringuvajadused lepitakse eraldi kokku või viiakse läbi hange vastavalt kehtivatele seadustele. 3. PLANEERITAVA JA HINNATAVA ALA ISELOOMUSTUS Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Põhja-Pärnumaa valla territoorium. Üldplaneering ja KSH aruanne tuleb koostada kõikide valla osade kohta ja kokkuvõttes peavad need osad moodustama ühe tervikliku strateegilise dokumendi. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et uue valla territooriumi osaks on ka Tootsi vald, mille maa-alale üldplaneering täiesti puudub ja keskkonnamõju tuleb hinnata esmakordselt ÜP koostamise seisukohast lähtuvalt. Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Valla territoorium on 1010,1 km². Elanike arv 01.01.2019 seisuga on 8381 inimest. Valla elanike arv näitab vähenemistrendi. 5 Põhja-Pärnumaa valla piirinaabrid on Pärnu linn, Lääneranna vald, Märjamaa vald, Kehtna vald, Türi vald, Põhja- Sakala vald, Tori vald. Halduskeskused asuvad Vändra alevis (vallamaja), Pärnu Jaagupi alevis ja teeninduskeskus Tootsi alevis. Vallas on 86 küla. Suurimad külad rahvaarvult on Libatse (350), Vihtra (256),Pärnjõe (228), Suurejõe (197), Kergu (179), Vaki (122), Kaisma (118), Kaansoo (114). Elanikkond on koondunud põhliselt alevitesse – Vändra (2051), Pärnu-Jaagupi (1103) ja Tootsi ( 753). Tootsi valla elanikkonna kõrgaeg oli 80-ndate aastate alguses -1481 inimest. Üldine ülevaade ühinenud valdadest on leitav praegu kehtivatest üldplaneeringutest, v. A. Tootsi vald. Tootsi endine alevvald, millel varasem üldplaneering üldse puudub, moodustuski sisuliselt Tootsi alevist. Omavalitsuse staatuse sai ta alevina 06.06.1991.a. ja valla staatuse 25.08.1993.a. Suurus 1,8m². Alev tekkis 1930- ndatel aastatel toimunud küttereformiga ja oli seotud põhiliselt turbatööstusega (küttebriketi tootmine). Tootsi alev jääb piirnevale Tootsi karjamõisa alale, mis oli Pärnu linnamõis. Turbatööstuse hiilgeaeg saabus 1937.a. kui otsustati rajada Suursoo serva Pööravere (Tootsi) briketivabrik – tol ajal moodsaim suurtööstus Eestis. Tootsi raudteejaamast rajati vabriku juurde 3km pikkune haruraudtee. Kuivendatud soost veeti turvast rabaraudtee võrgu abil vabrikusse.Toodang jõudis turule 1939 a alguses. Samaaegselt alustati esimeste elamute ja hoonete rajamisega. 1941 alustas algkool, 1945 tehase lasteaed, 1955 valmis koolimaja, 1962 kauplus-söökla, 1977 siseujula, 2014 hooldekodu. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on liitunud 85 % alevi elanikest. Põhilised elamutüübid olid tehasetööliste korterelamud (ligi 550 korterit). Ühepereelamuid on üle 35. Tootsit saab lugeda tehase ümber koondunud asulaks koos oma infrastruktuuri ja teenindusega. Tänaseks on briketivabrik tegevuse lõpetanud (suleti 2011 aastal) ja ettevõtte (praeguse nimega AS Tootsi Turvas) tegevusalad on küttefreesturba, kütte tükkturba ja kasvufreesturba kaevandamine, pakendatud kasvu- ja küttetükkturba tootmine, hakkepuidu tootmine ja soojuse tootmine väikekatlamajades. 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Põhitegevus on ühinenud valdade tegevuste sünkroniseerimine. Vändra vallal, Vändra alevil, Halinga vallal ja Kaisma vallal on olemas üldplaneeringud ja nende varasema koostamise käigus hinnatud ka keskkonnamõjusid. Tootsi on turbatööstusliku taustaga alev. Tingituna monofunktsionaalsusest, kompaktsusest ja mõningasest ruumilisest eraldatusest (asend põhimaanteede ja kõrgema tasandi tõmbekeskuste suhtes – s.h. rongiliikluse lõpetamisest) on arendustegevus Tootsis olnud pigem tagasihoidlik – detailplaneeringute koostamise vajadus on olnud minimaalne ning omavalitusus kinnitas esimese arengukava alles 20 aastat peale vallaks saamist. Koostatav üldpülaneering on valla jaoks esimene ja KSH-d varem teostatud ei ole.. Üldplaneeringute eeldatavate strateegiliste mõjude hindamisel seatakse kavandatavale tegevusele üks ja ainus võimalus: - Ühtse ja tasakaalustatud üldplaneeringu koostamine kogu valla territooriumile, kaasates protsessi avalikkust ja ametkondi ning võttes arvesse KSH tulemusi. 6 5. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE Põhja- Pärnumaa valla üldplaneering ja sellele KSH koostamine algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt 24.oktoobril 2018 otsusega nr.53. (vt.lisa 1). Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis on PlanS §74 lg 4 ja KeHJS §33 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuslik. Põhja- Pärnumaa valla üldplaneering ja sellele KSH koostamine algatamisest teatati 26.10.2018 Ametlikes Teadaannetes, 03.11.2018 Maakonnalehes Pärnu Postimees ja Põhja-Pärnumaa valla kodulehel. Kõik seadustest tulenevad teavitused (uuringud, kooskõlastused, arvamuste avaldused) ja muu asjakohane teave avalikustatakse koostamise korraldaja (Põhja-Pärnumaa vallavalituse) kodulehel ning järgitakse planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid avalikustamise protsessile. 6. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu põhimõtetest. Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse piirkondadele iseloomulikke väärtusi (väärtustepõhine lähenemine), mis võimaldab arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata. Selleks tuleb esmalt koostada ja anlüüsida erinevaid arengustsenaariume ja hinnata ka stsenaariumide realiseerimisega kaasneda võivad olulised mõjud. Välja valitud stsenaariumi baasil sõnastatakse valla ruumilise arengu eesmärgid täpsemalt, mille juures arvestatakse ka ilmnenud väärtusi ning pikaajalisi strateegilisi arenguid. - Asustuse suunamisel lähtutakse eelkõige tihendamise printsiibist (alakasutatud või kasutusest välja langenud maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristus kasutuselevõtmine); - Kasutusest väljalangenud maa-aladele leitakse uusi ja uuenduslikke kasutusviise ning võimalikku ehitatud keskkonna „tagastamist“ loodusele; - Soodustatakse ressusse (sh energia) säästvaid lahendusi; - Avalik ruum arendatakse ja kujundatakse vananeva elanikkonna vajadusi ja universaalkujunduse põhimõtteid arvestades; - Soodustatakse erinevaid liikumisviise, pöörates suuremat tähelepanu jalgsi ja jalgrattaga liiklejate vajadustele; - Valla asumite siseste piirkondade identiteeti tugevdatakse läbi väärtuste määratlemise ja asumite piiritlemise; 7. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD PEAMISED ÜLESANDED Koostatava Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu ülesanded tulenevad planeerimisseaduse §75-st. Ja on detailsemalt ära toodud üldplaneeringi lähteseisukohtades, mis on KSH väljatöötamise kavatsuse kõrval võrdväärse 7  tähsusega. Transpordivõrgustik, tehniline taristu ja muu infrastruktuur: - valla elanike vajadusi arvestava tehnilise taristu ja teede ning tänavatevõrgu toimivuse tagamine - analüüsida liikuvusvajadust lähtuvalt liikumise sihtpunktidest, kasutajagruppide eripäradest ja arvestades säästva liikuvuse põhimõtteid; - määratakse ühendusteede vajadus ja asukohad, tänavavõrgu üldine iseloom (tänavaruumi arendamise põhimõtted; - täpsustada kergliiklusteede realistlikke vajadusi arvestades tänaseid ja perspektiivseid töö- ja elukohti ning perspektiivseid liikumissuundi - taastuvenergia ja kohalike ressursside kasutusele võtmise toetamine ning alternatiivsete energiallikate kasutamiste põhimõtete määramine (väiketuulikud, päikesejaamad, maasoojus). Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine - kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine - valla piirkondade sidumine ühtselt toimivaks keskkonnaks ning terviklikult toimiva elu-, majandus-, loodus- ja kultuurilise keskkonna moodustamine, eelduste loomine asulate võrgu koostoimimiseks, - kaaluda ettevõtluse arendamise variante VIA BALTICA ja RAIL BALTIC trassi äärsetel aladel - põllumajanduslikuks tootmiseks sobivate alade ja nende kasutustingimuste määramine Rohe- ja kompensatsioonialade, väärtuslike maastike ning loodusobjektid - rohealade ja kompensatsioonialade baasil rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine.. - teadvustada, säilitada ja väärtustada väärtuslikud kultuurmaastikud: pargid, haljasalad, metsad, pärandkultuurmaastikud, muinsuskaitselased maastikud ja maastiku inimtekkelised üksikelemendid. - tehakse ettepanekud valla rohealade kavandamiseks, muutmiseks ja väärtustamiseks ning nende arengusuundade määramiseks; puhke- ning virgestusalade loogilise struktuuri kavandamine - Täpsustatakse rohealade arengusuunad valla arengukavast lähtuvalt. - Selgitatakse välja rohekoridoride toimimise tingimused ning nähakse ette vanade parkide jätkusuutlikkuse analüüs ning uute parkide ja haljasalade tekkekohad ja võimalused. - Määratakse režiimid rohe-ja kompensatsioonialade säilimiseks ja väärtustamiseks ja nn linnametsade raie tingimused (vajadusel) - Täpsustatakse jõgede ranna-, kaldapiirangut ning ehituskeeluvööndit arvestades juba kehtivaid detailplaneeringuid. Määratakse ligipääsuvõimalused kallasradadele ja kallasradade kasutamise kord - Tehakse ettepanekuid väärtuslike alade ja loodusobjektide kaitse alla võtmiseks ning üldiste kasutustingimuste seadmiseks, et tagada nende säilimine (vajadusel) - Väärtuslike põllumaade asukohtade määramine; - Tehakse ettepanekud keskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise tasandi kaudu - Põhjendatud vajaduse ilmnemisel tehakse ettepanek maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ täpsustamiseks - Vallas olevad maardlad kaardistada: töötavad, ammendatud ja perspektiivsed, määrata aladest tekkivad kitsendused ja tulevikuperspektiivid ammendunud maardlate kasutuselvõtuks 8 Miljööväärtuslike alade ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete ja kasutustingimuste määramine Planeeringuala üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine 8. KSH SISU JA METOODIKA KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid, et tagada keskkonnaaspektide maksimaalne arvestamine üldplaneeringus ning teha ettepanekuid sobivaima lahendusvariandi valikuks. Hinnatavad keskkonnakomponendid on: Looduskeskkond a) Elurikkus, loomastik ja taimestik; b) Rohevõrgustik ja selle toimimine; - Kaitstavad loodusobjektid; c) Natura alade eelhindamine. Olulist keskkonnamõju ilmnevate tegevuste korral viiakse läbi ka asjakohane hindamine; d) Voolu ja seisuveekogude kalda kaitsevööndite hindamine ja vajadusel suurendamine või vähendamine; e) Põhjavee kasutus ja kaitse; f) Väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamine, nende kaitse ja kasutustingimuste määramine; g) Väärtuslike maastike analüüs ja hidmine; h) Asula või külade kaitseks müra, tormi, lumetuisu, õhusaaste ja tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju tõkestamiseks raietele piirangute seadmise analüüs Tehiskeskkond a) Veevarustus ja kanalisatsioon; - Veeseaduse § 241 järgi reoveekogumisalade piiritlemine ja tingimuste seadmine ning hajaasustuses reovee käitlemise erinevate variantide hindamine ning soovitamine vastavalt põhjavee katsmise ja maaparanduse tingimustele; - Joogivee (s.h. põhjavee kaitsmine) kvaliteedi parandamine; b) Maakasutuse juhtotstarvete vastastikused mõjud ja sidusus ning eraldatus (s.h. maardlatele tingimuste ja võimaluste, ka kitsenduste seadmise käsitlemine); c) Teed ja liikluskorraldus; - Riigimaanteede rekonstrueerimise, rajamise ja piirangute kavandamisel lähtuda Vabariigi valitsuse 13.09.2018 korraldusega nr. 220 kinnitatud dokumendist „Riigiteede teehoiukava aastateks 2018- 2022“ https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigiteede_teehoiukava_2018-2022.pdf - Hinnatakse maakasutuse ja teedevõrgu kavandamisel avalduvat mõju liiklusohutusele, vastavalt EL direktiivi 2008/96 artiklile 3, Maanteeameti liiklusohutusprogrammile 2016-2025; - Analüüsida VIA BALTICA ja RAIL BALTIC -u negatiivsete mõjude täiendava vähendamise võimalusi; 9  d) Elektri- ja mobiilsidevõrk; - 330/110kV ülekandeliinid; - Tuulikute teenindamiseks vajalik alajaamade võrgustik; - Mobiilimastid; e) Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME); - Tuuleenergiaparkide piiride täpsustamine (Võidula tuulepark) lähtuvalt piiranguid seadvate elamumaade muutusest/ likvideerumisest; f) Korraldatud jäätmekäitlus ja jääkreostus; Sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline keskkond a) Sotsiaalne infrastruktuur - Olemasoleva sotsiaalse infrastruktuuri objektide võrgu kasutamise potentsiaal; - Sotsiaalhoolekand- ja tervishoiuasutused; b) Puhke-ja virgestusalad; c) Väärtuslikud maastikud ja vaated, miljööväärtused, nende piirid ja kaitsmine; d) Kultuuriloolised objektid ja nende kaitsmine; e) Ajaloo-ja kultuurimälestiste kaitse ja säilitamine; - Lähtutakse Muinsuskatseameti registritest, objektide ja alade kaitsevöönditest ja piirangutest (ajaloolised hooned, objektid, tähised); - Arvestatakse ajaperioodide kultuuripärandite kihistusega ja nende väärtusega; - Käsitletakse 20. sajandi arthitektuuri seisukorda, võttes aluseks projekti „Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemused ja muude uuringute tulemused; - Analüüsida Tootsi turbatööstuse hoonete ja elamute väärtuslikeks ehitisteks nimetamise vajadust ja võimalust; f) Elanikkonna tervise aspektid lähtuvalt õhusaastest, mürast, radooniohust, lenduvatest pestitsiididest jne. Puuduva üldplaneeringuga Tootsi valla täiendavad teemavaldkonnad: Tootsi on ühinenud valdadest madala maakasutuse intensiivsusega väike vald, kus üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt ei kaasne püsiva iseloomuga olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Sellest tulenevalt on üldplaneeringule KSH aruande koostamise peamiseks eesmärgiks võimalike keskkonnaga seonduvate kaalutlusvigade (nt kõrgema tasandi strateegiliste dokumentide mittearvestamine maakasutustingimuste seadmisel) ärahoidmine jooksvalt ÜP koostamise käigus, sest ka väikese, kuid siiski võimaliku olulise mõju avaldumise tõenäosuse korral tulev leida abinõud, millega riske vähendada või vältida. Üldplaneeringu ja KSH väljatöötamise kavatuse (VTK) koostamisel on ilmnenud peaasjalikult sotsiaalset keskkonda mõjutavad asjaolud, millele enim tähelepanu pöörata. Need on: a. Strateegilised dokumendid. Tootsi valla piirkonna strateegilised arengueesmärgid on seotud Tootsi hääbuvasse tööstuskülla erinevate ettevõtete otsimisega ja tööstusküla propageerimisega maakonnas. Varasem vastuolu piiriüleste mõjude kohta on tänaseks likvideeritud, sest Vändra 10  vald on praegu üks osa ühinenud vallast. b. Maaomandi kasutamise ja käsutamise küsimused. Tootsi alev oli Vändra vallas asuvale Metsakülas paiknevale Tootsi turbatootmisele suunatud nn. Elamurajoon. Seega omab endine Tootsi vald ca valla suurust sidusat maa-ala Vändra vallas, millele kehtivad Vändra valla üldplaneeringuga seatud maakasutuse- ja ehitustingimused. Samas saab neid tingimusi kohaldada vaid kaudselt, sest Vändra valla ühinemisel Kaisma vallaga ei koostatud uut üldplaneeringut ja kehtima jäeti Kaisma valla üldplaneering endise Kaisma valla territooriumil. Tegemist on selle kandi ainsa tootmispiirkonnaga, millele üksikasjalikumate tingimuste seadmine ja kestlik arendamine on Tootsi alevi elujõulisuse suhtes võtmetähtsusega. Maakasutustingimuste määramata jätmisega võib eeldatatavalt kaasneda oluline negatiivne mõju varale – investeerimissuutlikkuse vähenemine, kuna arengudokumentides kajastamata objektidele ei õnnestu taotleda toetusi arengufondidest; detailplaneeringute koostamise kohustus (lisanduv aja - ja rahakulu), sest maakasutuse täiendamisel või muutmisel on automaatselt tegemist üldplaneeringu muutmisega. c. Üldplaneeringu rakendamise oluline positiivne mõju. Vallal puudus seni ÜP ja esimene arengukava valmis 2013a. Sellest tulenevalt on senine valla arengueesmärkide seadmine ja täitmine toimunud tõenäoliselt ebaproportsionaalsemalt, killustatumalt ja avalkkust vähem kaasavalt kui see oleks toimunud nimetatud dokumentide olemasolul. KSH aruande peamine eesmärk on varustada otsustajat keskkonnaalase teabega ning levinud praktika järgi käsitletakse seejuures eelkõige negatiivse iseloomuga keskkonnamõjusid. Varem kehtinud Planeerimisseaduse alusel pidid kohalikud omavalitsused tagama valla üldplaneeringu kehtestamise hiljemalt 01.07.2007. Arvestades asjaolu, et Tootsi vallal puudub kehtestatud üldplaneering jätkuvalt on asjakohane ka oluline positiivne keskkonnamõju, mis võib kaasneda ÜP rakendamisega (lisandub oluline osa teavet, mis vallal siiani puudus). Samuti kergendab üldplaneeringu olemasolu arendus- ja ehitustegevust, sest praegu see on sisuliselt olematu kuna iga uue hoone ehitusega kaasneb üldplaneerigu menetlusega detailplaneeringu koostamise kohustus (seetõttu planeeringuid ei olegi tehtud). Oluliste keskkonnamõjude hindamine on osa üldplaneeringu koostamisest, kus mõlemad tegevused (üldplaneeringu koostamine ja KSH) on korraldatud vastava seadusega. Hinadamise raamistiku moodustab KSH eksperdi, planeerija ja kohaliku omavalitsuse koostöö planeerimisprotsessi vältel. Mõjude hindamise lähtepunktiks on kehtivad asjakohased strateegilised dokumendid (õigusaktid, nende alusel kehtestatud määrused, kõrgema tasandi planeeringud ja arengukavad jne.). Nende loetelu on antud punktis 2. KSH koostamisel lähtutakse riigi andmebaasidesse (EELIS, VEKA, Maa-ameti geoportaal jt.) koondatud infost ning kasutatakse varem koostatud ja koostamisel olevaid uuringuid, riiklikke- ja maakondlikke sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Keskkonda käsitletakse hindamisel kõige laiemas mõttes – kogumina loodus-, sotsiaal-, majandus-, ajaloolis- kultuurilisest ning tehiskeskkonnast. Keskkonnaaspektidele avalduvate võimalike oluliste mõjude hindamisel 11  lähtutakse eeskätt olemasolevast teabest ja uuringutest. KSH käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste või arenguvõimaluste elluviimisega kaasnevaid võimalkke olulisi mõjusid. Vajadusel seatakse hindamise tulemusena leevendavad ja seiremeetmed, et tagada erinevate keskkonnaaspektide arvestamine kehtestatavas üldplaneeringus. KSH järelduste paikapidavust kontrollitakse huvigruppide ja avalikkuse kaasamise abil. Hindamine teostatakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Objektipõhist hindamist (v.a täpsustatud mõjud VIA BALTICA ja Rail Balticu arengutest lähtuvalt-kasutades nende objektide mõjude hindamise materjale) KSH käigus ei teostata. Samuti ei ole ette näha suuremahulisi välitöid, täiendava elustiku inventuure ja keskkonnauuringuid. Hindamisel kasutatakse KSH üldtunnustatud metoodikat. Metoodikat täpsustatakse mõjude hindamise käigus, kui andmed on konkreetsemad. Hinadmisel arvestatakse ka väljaspoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ja piiriüleste arengutega (nt. Tori vallaga ühised tuuleenergiapargid). 9. VALLA VÄÄRTUSED KESKKONNA HINDAMISE SEISUKOHAST Valla tugevus on soodne asend ja Pärnu lähedus tõmbekeskusena (Via baltica ja perspektiivne Rail Baltic läbivad valda, viimasele tuleb Tootsi ka kohalik raudteepeatus), puhas looduskeskkkond, põllumajandustraditsioonid ja korras põllud, aktiivne kirikuelu ja kultuuritraditsioonid, maavarad. Looduskeskkond ja kaitsealad – Soomaa rahvuspark, Taarikõnnu looduskaitseala, Virussaare rabasaar Maima rabas ja Vahenurme looduskaitseala, Avaste, Kesu sookaitseala. Kaitse all on ka neli parki: Pööravere. Kaelase, Halinga ja Enge. Loodusvarad - Anelema, Rukki ja Kaelase dolomiidileiukohad, Pitsalu küla ja Soosalu küla kruusamaardlad, mitmed turbakarjäärid, järvelubja perspektiivalad Valistre ja Vaharu alal. Hoiualad - Avaste, Kaisma, Lavassaare, Oese soo ja Selja-Põdra hoiuala Püsielupaigad - Kuralepa must-toonekure püsielupaik, Mäliste metsise püsielupaik, Pitsalu kanakulli püsielupaik, Sahamaa kanakulli püsielupaik Põhja-ja pinnavesi – põhjavesi on geoloogilsest seisukohast nõrgalt kaitstud (Halinga piirkond, Kaisma piirkond). Põhjavee kvaliteedi hetkeseis vajaks selgitamist, veetarbimise piiranguid praegu ei esine. Jõed ja teised veeallikad – Kaisma järvede maastik, tihe jõgedevõrk , millest suuremad on Pärnu jõgi, Vändra jõgi, Käru jõgi, Enge jõgi (pikkus 36 km, valgala 232m²), Elbu oja (22km, valgala 102m²), Maima peakraav (avalikult kasutatv veekogu) jne. Paisjärved – Langerma veehoidla, Pärnu-Jaagupi alevi veehoidla, Pitsalu kruusakarjäär. Neid kasutatakse supelkohtadena. Soode ja rabade liigirikas kooslus, tamme puisniit, loopealne (alvar) Pere küla lähedal. Tugev põllumajanduspiirkond, rikkalik riigimetsade ja erametsade poolest. Põhjalikumat tutvustust leiab ka kehtivatest üldplaneeringutest. 12 10. KSH KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA Üldplaneeringu ja KSH ajakava koostamise on aluseks on seadustega (PlanS, KeHJS,HMS) sätestatud planeeringu ja KSH menetlused. Vastavalt KeHJS-e §36 lg 2 p4 tulenevalt sisaldab KSH programm keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast. Planeeringu koostamise ja KSH menetlus ühendatakse võimalikult ulatuslikult. ÜP lahenduse väljatöötamine ja KSH läbiviimine ning nende avalikustamised viiakse läbi vastastikku seostatult, üheaegselt ja asamade avalike väljapanekute ning arutelude raames. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate ametkondade ja huvigruppide koostöös. Üldplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning avalike arutelusid (üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Üldplaneeringu ja KSH protsessi ajakava on toodud üldplaneeringu lähteseisukohtades. 11. KSH HUVIGRUPID KSH koostamiswse kaasatavad isikud ja asutused, keda üldplaneeringu koostamine võib eeldatavalt mõjutada ja/või kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu ja KSH protsessis osalemise vastu on ära toodud üldplaneeringu lähteseisukohtades punktis 12. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE KAASAMISE KAVA. 12. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAJA ANDMED JA KSH KOOSTAJA ANDMED Üldplaneeringu ja KSH algataja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa vallavolikogu (Pärnu-Paide mnt.2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 87701). Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa vallavalitsus ((Pärnu-Paide mnt.2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 87701, [email protected] ). Üldplaneeringu ja KSH algatamise volikogu otsuse ning planeeringu koostamise dokumentidega on võimalk tutvuda Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse veebilehel. http://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering Täiendavat teavet ÜP ja KSH koostamise korraldamise kohta saab Põhja-Pärnumaa vallavalitusest ((Pärnu-Paide mnt.2, Vändra alev), kontaktisik on planeerimise- ja arenguspetsialist Reet Olev (tel. 5622 4688, e-post: [email protected] ). 13 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 01.07.2019 14:17 Adressaat: MNT Teed <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuste kohta ettepanekute küsimine Manused: Uldplaneeringu koostoo tegijad ja kaasatav....bdoc Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuste kohta ettepanekute küsimine Registreerimise kuupäev: 01.07.2019 Registreerimise number: 1.10-17/19-0042/5042. Tere, palun ettepanekuid Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsustele hiljemalt 7. augustiks 2019. Tervitades Eda Paju Rahandusministeerium Ühisosakonna peaspetsialist 639 7610 [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee