Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 20. jaanuar 2021
- Viit
- LÕRP-0/21/168
- Registreeritud
- 20. jaanuar 2021
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÕRP-0/2021
- Vastutaja
- Laura Jõgisoo (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, II osakond)
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 27.11.2020, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Jõgisoo
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20760000107
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 320 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXX XXXXXXX (xxxxxxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: 28.01.2020
Kohtueelses menetluses esitati XXXXXX XXXXXXX le kahtlustus KarS § 320 lg 1 järgi
selles, et tema, andis 28.01.2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas toimunud kohtuistungil
kriminaalasjas nr 1-19-xxxx kannatanuna ülekuulamisel teadvalt vale ütlusi selle kohta, et
28.04.2019 Tartus korteris abikaasa XXXXXX XXXXXXX ga toimunud lahkheli käigus
tõukas XXXXXX teda vastu kätt. Enda ütluste kohaselt XXXXXX tõukamise tagajärjel maha
ei kukkunud ning tüli käigus vigastusi ei saanud. Enne ülekuulamist hoiatati XXXXXX
XXXXXXX vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest.
Ingvar XXXXXXX on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja xx.xx.2020 kohtuotsusega süüdi
tunnistatud mh KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et tema 28.04.2019 xkella 17.00 paiku lõi Tartus
korteris oma abikaasat XXXXXX XXXXXXX korduvalt rusikaga näkku ja vastu käsivarsi,
seejärel lõi maha kukkunud kannatanule jalaga kehasse, põhjustades talle füüsilist valu ning
õlavartele punetavad laigud, marrastused ja hematoomid. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu
xx.xx.2020 määrusega.
XXXXXX XXXXXXX esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü KarS § 320 lg 1
järgi on tõendatud menetluses kogutud tõenditega: Tartu Maakohtu Võru kohtumaja
xx.xx.2020 kohtuotsuse väljatrükiga ja sama kriminaalasja kohutistungi protokolli väljatrükiga
ning tunnistaja/kannatanu allkirjalehega.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda,
et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja
selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg
7). Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist teise astme
kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette võimaliku karistusena
kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 320 lg 1)
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo
toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Samuti on selline vajadus üldjuhul
olemas, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest
karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse (s.o oportuniteedi) printsiibi kaalutlusel
lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõendanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse
tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi.
Kahtlustatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Isik on küll ühe korra väärteokorras
varasemalt karistatud, kuid see tegu jääb aastasse 2012. Nimetatud asjaolu viitab seaduskuuleka
elu elamisele XXXXXX XXXXXXX poolt. Lisaks andis XXXXXX XXXXXXX ütlusi
kannatanuna kriminaalasjas, kus kahtlustatav oli tema abikaasa. Prokuratuuri hinnangul saab
asuda seisukohale, et tegemist oli ühekordse, juhuslikku laadi kuriteotunnustega teo
toimepanemisega ja üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku karistamine vajalik.
Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud XXXXXX XXXXXXX elustiiliks ega
sagedaseks käitumismustriks.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on
mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest
ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et XXXXXX
XXXXXXX on küll valeütluste andmises süüdi, kuid antud süü nende tegude puhul ei ole
niivõrd suur, et isikut peaks kohtulikult karistama. Samuti ei ole alust arvata, et
kriminaalkaristuse asemel oportuniteediprintsiibi rakendamine võib tingida kuritegude
toimepanemise jätkamise. Isik on saanud aru oma teo keelatusest ning puudub informatsioon
selle kohta, et isik oleks samalaadsete või teiste kuritegude toimepanemist jätkanud.
XXXXXX XXXXXXX nõustub menetluse lõpetamisega oportuniteedi alusel ning ta on nõus
täitma talle määratavat kohustust.
XXXXXX XXXXXXX le on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202
lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.
Tulenevalt eeltoodust leian, et XXXXXX XXXXXXX suhtes on võimalik lõpetada
kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20760000107 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- KrMS § 202 lg 2 p 3 järgi kohustub XXXXXX XXXXXXX tegema 70 tundi
üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise tähtajaks on 27.05.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: kehtivat tõkendit ei ole.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: asitõendid puuduvad
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei ole registrisse kantud
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavale
Laura Jõgisoo
abiprokurör
Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse
lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse
toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et
kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS §
202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.
___________________________________________________________________________
(nimi ja allkiri)