Tiina Uudeberg
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] 03.06.2026 nr 14-10.33/164-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Taotlus Justiits- ja Digiministeeriumi ametliku
seisukoha saamiseks kestvusnõude täitmise
ning varade sihtotstarbelise kasutamise
tingimuste selgitamiseks
Siseministeerium (edaspidi ka elluviija) palub „Siseministeeriumi valdkondliku digipöörde“
projekti (edaspidi ka projekt) elluviijana investeeringute kestvusnõudest kinni pidamiseks
täpsustavaid suuniseid.
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25. augusti 2023. a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise
tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (edaspidi: TAT) 7. punkti järgi tuleneb
sihtotstarbelise aja arvestus projekti abikõlblikkuse lõpukuupäevast ehk kuupäevast, mil kõik
projekti tegevused peavad olema lõpetatud. TATi järgi on projekti abikõlblikkuse lõpukuupäev
31.08.2029.
Rakendusüksuse (RÜ) seisukoht on, et sihtotstarbelist kasutamist saab hakata arvestama ka
tervikliku valdkondliku digipöörde projekti viimase makse tegemisest alates. Siseministeeriumi
valitsemisala ja partnerasutused saavad sihtotstarbelist kasutamist hakata lugema
"Siseministeeriumi valdkondliku digipöörde" projekti viimase makse tegemisest alates. See
tähendab, et kestvusnõue on kogu projektile ehk ei arvestata nö alamprojekte (arendusi), vaid
ühtset ühe valitsemisala tervikprojekti. Seega kestvusnõude arvestus algab kas projekti
abikõlblikkuse lõppkuupäevast, 31.08.2029 või projekti lõppmakse tegemisest. Viimaseks
loetakse RÜ poolt tehtavat makset automaatselt siis, kui elluviija on märkinud süsteemis makse
"viimaseks" ja sellele on tekkinud seisund "makstud".
Alates projekti abikõlblikkuse lõpukuupäevast (31.08.2029) või projekti viimasest väljamaksest
peavad 5 aastat varad säilima ja neid tuleb sihtotstarbeliselt kasutada. Kui projekti viimane
makse toimub varem, siis saab 5 aasta lugemist varem alustada. Nt kui viimane makse on tehtud
aastal 2027, siis hakatakse kehtivust lugema alates 2027.
Kuna Siseministeeriumi esimesed tegevused lõppesid 2025 ja projektid järjest lõppevad ning
varade arvele võtmiseks on vaja määratleda vara kestvusnõude tähtaeg, siis on vaja konkreetset
suunist, kuidas määrata korrektne kuupäev, kui see on täna teadmata (pole teada, millal on tervik
projekti viimane makse "makstud" seisundis).
RÜ hinnangul, ei ole sihtotstarbeline kasutamine ja kestvusnõue üksteisest sõltuvad. Kasutusele
võib võtta, aga arvestama peab, et kestvusnõue hakkab kehtima alates viimasest maksest või
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
abikõlblikkuse lõpukuupäevast. RÜ justkui ei keela asutuse sisemist vara arvele võtmist, kui
just asutuse enda raamatupidamises pole eraldi nõuet, et asutuse sisemine arvele võtmine ja RÜ
sihtotstarbelise aja arvestuse nõue peavad olema omavahel seotud või kattuma.
Täna saab lähtuda valmis projektide varade arvele võtmisel kas kuupäevast 31.08.2029 või tuleb
oodata ülejäänud projekti tegevuste valmimist. Kuna digitehnoloogia on kiires arenguperioodis,
siis võib kestvusnõude ajaperioodil esineda hindamiste ja analüüside tulemusel vajadust
olemasolevat arendust muuta ja/või täiendada. Kui võtta valmis arendused täna varana arvele ja
samal ajal lähtuda projekti lõpukuupäevast 31.08.29 (+ 5 aastat), siis oleks arenduste kestlik
säilitamise periood 8+ aastat, kuid nii pika ajaperioodi jooksul esineb suure tõenäosusega
vajadust olemasolevat täiendada/parandada.
Projekti elluviija vajab siinkohal selgemat põhjendust, miks tuleb sihtotstarbelist kasutamist
hakata lugema alates projekti viimasest väljamaksest või projekti abikõlblikkuse
lõpukuupäevast (31.08.2029). Kas ei oleks võimalik varade arvelevõtt teha eraldi iga projekti
põhiselt, et arvestus algaks iga konkreetse projekti viimasest maksest alates? Kus on täpsemalt
reglementeeritud, millises mahus võib arenduste-funktsionaalsuste tulemeid kestvusnõude
perioodil muuta? Millal on muudatused põhjendatud? Millist ja kui suurt muudatust/täiendust
loetakse oluliseks muudatuseks arenduste eesmärgi või rakendustingimuste muutmisel, et võiks
lugeda arendust mitte nõuetele vastavaks? Millisest hetkest peetakse
järelkontrollis/auditeerimisel seda rikkumiseks ning võib kaasneda tagasinõude risk?
Elluviija palub rakendusasutuse (Justiits- ja Digiministeerium) seisukohta, et elluviija saaks
anda valitsemisala ja partnerasutustele kestvusnõude täitmiseks selged juhised ning sellega
vältida võimalikke vigu varade arvele võtmisel ja kestvusnõude tähtaja määratlemisel ning
sellega kaasnevaid riske ajaperioodil, kui varasid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Maarja Steinberg 6125031
[email protected]
2 (2)