dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Justiits- ja Digiministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus nõudele

Justiits- ja Digiministeerium · 2. juuni 2026
Viit
2-6/26-2971-3
Registreeritud
2. juuni 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Asjaajamine ja infotehnoloogiahaldus
Sari
2-6 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
2-6/2026
Vastutaja
Heddi Lutterus (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond)

Failid

  • 📎REM_2026_1042_1.asice312 KB

Sisu (failidest)

OÜ Karo Mets Teie: 16.04.2026 Tambet Song Meie: Kuupäev digiallkirjas nr 4.3-1/1042-1 Vastuskiri Austatud härra Song Täname Teid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile saadetud algatuskirja eest, milles juhite tähelepanu metsanduse ja põllumajanduse ebavõrdsele kohtlemisele pesitsusperioodi piirangute ja eelkontrolli rakendamisel. Teie tõstatatud küsimused on põllumajandussektori konkurentsivõime ja õigusselguse seisukohalt olulised. Esitame ministeeriumi seisukohad Teie ettepanekutele ja küsimustele, kuid käsitleme teemat põllumajanduse vaatest. I Halduspraktika ühtlustamine ja ettepanek kehtestada põllumajanduses täiendav eelkontroll Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et metsanduse ja põllumajanduse majandustegevuse olemus ja mõju elurikkusele on bioloogiliselt ja tehnoloogiliselt erinevad. Kuigi Looduskaitseseaduse § 55 kehtib universaalselt kõigile, ei pea me otstarbekaks metsanduses rakendatava eelkontrolli metoodika (nt 40 m vahedega läbikammimine ja kirjalikud kontrollaktid) automaatset ülekandmist põllumajandussektorisse. Põllumajandusmaa on majandatav ala, kus agrotehnilised tööd (seemne külvist saagi koristuseni) saavad toimuda vastavalt aastaaegadele ja need sõltuvad oluliselt ilmastikutingimustest. Teie poolt pakutud kohustuslik eelkontroll igal katastriüksusel tähendaks põllumajandustootjatele ebamõistlikku halduskoormust ja kulusid ning see ohustaks toidujulgeolekut ja sektori jätkusuutlikkust. II Vastused püstitatud küsimustele  Õiguslik alus ja standardite erinevus: Metsanduse ja põllumajanduse erinev kohtlemine tuleneb peamiselt ökosüsteemide eripärast. Mets on pikaajaline ja stabiilne elupaik liikidele, kelle pesitsustsükkel on häiringute suhtes tundlikum. Põllumajandusmaal pesitsevad liigid on reeglina kohastunud dünaamilise keskkonnaga. Praegune halduspraktika tugineb Keskkonnaameti Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 riskihinnangutele, kus raietegevust loetakse suurema negatiivse mõjuga tegevuseks kui tavapärast põllumajanduslikku maakasutust.  Pesitsusriski hindamine: Oleme nõus Teie tähelepanekuga, et põllumajandusmaal on häiring korduv. Kuid erinevalt metsast, kus raie muudab elukeskkonda aastakümneteks, on põllumajandustööd lühiajalised.  Võrdsuspõhimõte: Võrdsuspõhimõte nõuab sarnaste olukordade sarnast kohtlemist. Meie hinnangul ei ole metsa raiumine ja rohumaa niitmine oma olemuselt identse mõjuga tegevused, mistõttu on erinev lähenemine eelkontrollile õiguslikult põhjendatav erisustega tegevuste mõjus ja kestuses.  Tingimuslikkus: Põllumajandussektoris on lindude pesitsusaegne kaitse juba reguleeritud täiendavalt läbi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimuslikkuse süsteemi, täpsemalt HPK (maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmine) 8 standardi kaudu. Vastavalt kehtestatud nõuetele on põllumajandustootjatel keelatud puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist. HPK nõuete rikkumine toob kaasa kõigi taotletavate pindala ja loomapõhiste toetuste vähendamise, mis on sektoris efektiivne ennetav meede. Seega leiame, et põllumajanduses on pesitsusaegne kaitse tagatud läbi tingimuslikkuse süsteemi viisil, mis on proportsionaalne sektori eripäradega. Lisaks rakendatakse ühises põllumajanduspoliitikas keskkonnameetmeid, mis aitavad kaasa keskkonnahoidlike põllumajanduspraktikate suuremale levikule. Nende seas on ka selliseid tegevusi, mis mõjuvad põllulindudele positiivselt (nt mahepõllumajandus, maastikuelementide soodustamine, rohumaaribade jätmine põldude äärtesse ja keskele, talvine taimkate, vahekultuurid jpt). Täiendava, metsandusega sarnase eelkontrolli kihi lisamine põllumajandustegevusele (nt kündmine või niitmine) oleks vastuolus halduskoormuse vähendamise põhimõtetega. III Kokkuvõte Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei pea vajalikuks algatada Teie poolt kirjeldatud ranges vormis eelkontrolli korda põllumajandussektoris. Leiame, et keskkonnahoid ja majandustegevus peavad olema tasakaalus ning piirangud peavad olema proportsionaalsed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Rannik Põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna juhataja Koopia: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Siim Suure 5647 4914, [email protected] 2 (2)
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →