Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Riigikantselei Meie 01.06.2026 nr 8-1/4321-1 Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Eelnõu seletuskirja lisad 1 ja 2 Liisi Moks [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 01.06.2026 Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–9 nimetatud keeldumise aluseid ei arvestata raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa andmise korral.“; 2) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside piiramise sagedusluba ilma käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.“; 3) paragrahvi 115 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadiosidet tohivad piirata: 1) Kaitsevägi, Kaitseliit, julgeolekuasutus, Politsei- ja Piirivalveamet, vangla ning Päästeamet seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel ohu väljaselgitamise ja tõrjumise, korrarikkumise kõrvaldamise või väljaõppe eesmärgil; 2) siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas tegutsev õppeasutus ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 12 nimetatud asutus väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil selleks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealal; 3) teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandad isikud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 väljastatud sageduslubade alusel ning ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealal.“; 4) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Raadioside piiramine on raadioside osaline või täielik takistamine raadiotehniliste vahenditega sagedusloa alusel.“; 5) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud raadioside piiramise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 6) paragrahvi 115 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „muudetud määrusega (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122)“ tekstiosaga „muudetud määrusega (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), direktiiviga (EL) 2022/2380 (ELT L 315, 07.12.2022, lk 30–43), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/1717 (ELT L 223, 11.09.2023, lk 1–3), direktiiviga (EL) 2024/2749 (ELT L, 2024/2749, 08.11.2024) ning direktiiviga (EL) 2024/2839 (ELT L, 2024/2839, 07.11.2024)“. 1 § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 31 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel;“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn … ……………2026 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026 2  01.06.2026 Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega laiendatakse elektroonilise side seaduses (ESS) isikute ringi, kes võivad raadiosidet piirata. Samuti täpsustatakse, millistes olukordades on võimalik raadiosidet piirata. Praegu kehtiv regulatsioon ei vasta enam väljakujunenud julgeolekuolukorrale. Samuti ei ole võimalik raadiosidet piirata väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Võrreldes seni kehtinud korraga ei pane seaduse eelnõuga kavandatavad muudatused osapooltele uusi kohustusi, mistõttu halduskoormus ei muutu. Eelnõukohase seadusega antakse raadioside piiramiseks juurde õigusi, mis vastavad paremini tänaseks väljakujunenud julgeolekuolukorrale. Lisaks muudetakse eelnõukohase seadusega riigilõivuseaduse (RLS) sätet, mille kohaselt on raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemine vabastatud riigilõivust. See muudatus on vajalik, kuna eelnõuga laiendatakse nende isikute ringi ja eesmärke, kes ja mis eesmärgil saavad raadiosidet piirata. Eelnõuga kaasneb valdavalt positiivse mõju riigi julgeolekule, elutähtsate teenuste toimepidevusele ning droonitõrje ja sellega seotud väljaõppe ning arendustegevuse võimaldamisele. Eelnõu ei suurenda ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormust, kuna neile ei panda uusi kohustusi. Samas võib nende jaoks avalduda vähene ja ajutine mõju mobiilsideteenuste kättesaadavusele raadioside piiramise mõjupiirkonnas. Raadioside piiramine võib mõjutada ka lennunduses kasutatavaid sagedusi, kuid seda tingimusel, et raadiosidet piiravat seadet kasutatakse lennujaama läheduses. Selliste riskide maandamiseks on loodud mehhanism, mis nõuab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks sagedusluba. Vastava sagedusloa annab selleks TTJA, kes kaalub sagedusloa andmisel erinevaid riskitegureid ja seab nende maandamiseks sagedusloale vajalikud tehnilised tingimused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas ([email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu ([email protected]) ja ekspert Endrik Kriisa ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (teenistusest lahkunud). 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse elektroonilise side seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2025, 18 ja riigilõivuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.04.2026, 3 1 Kõnealune eelnõu on seotud Riigikogu õiguskomisjonis 05.05.2026 menetlusse võetud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (mehitamata õhusõidukite tõrje rollijaotus) 902 SE ja Riigikogu riigikaitsekomisjonis 07.05.2026 menetlusse võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (lahinguvalve) 907 SE. Korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu reguleerib riigikaitseobjektide kaitsmist raadioside piiramise abil. Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse üheks eesmärgiks on võimaldada lahinguvalves oleval kaitseväelasel kasutada erivahendina raadioside segajat. Kehtiv elektroonilise side seaduse § 115 lg 1 punkt 1 sätestab, et kaitsevägi võib raadiosidet piirata üksnes riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil. Selline piirang kitsendab oluliselt eesmärgi täitmise võimalusi, mida kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega taotletakse. Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus laiendab raadioside piiramise õiguseid kaitseväe jaoks ning ei piiritle seda ainult objekti territooriumiga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on laiendada raadioside piiramise õigust, et tagada avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse nii ohu ennetamisel, tõrjumisel kui ka korrarikkumise kõrvaldamisel. Samuti tekiks võimalus kasutada raadioside piiramist väljaõppel ja tehnoloogia arendamisel, mis on väga olulised võimed muutunud julgeolekuolukorras. Raadioside piiramist (segamist) reguleerib Eestis ESS-i § 115, mille kohaselt tohib raadiosidet piiravat seadet kasutada üksnes avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks Kaitsevägi, vangla ning sisejulgeolekut tagav asutus. Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks peab selle omanik taotlema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (edaspidi TTJA) sagedusloa. Justiits- ja Digiministeerium küsis 2025. aasta kevadel asjaosaliste arvamust, kas raadioside piiramise õigusega isikute ringi ning piiramise aluseid oleks vaja laiendada. Samuti küsisime tagasisidet praeguse sagedusloa menetlemise protseduuri ja menetluse kestuse kohta. Arvamust küsiti Siseministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt, Transpordiametilt, Kaitseväe peastaabilt, Kaitseliidult, Politsei- ja Piirivalveametilt, Kaitsepolitseiametilt, Telia Eesti AS-ilt, Elisa Eesti AS-ilt, Tele2 Eesti AS-ilt, Levira Eesti AS-ilt, Riigiside Sihtasutuselt, AS-ilt Eesti Varude Keskus, OÜ-lt VKG Energia, Elering AS-ilt, Enefit Power OÜ-lt, Elektrilevi OÜ-lt, Imatra Elekter AS-ilt, AS-ilt Jetoil, AS-ilt Alexela, Neste Eesti AS-ilt, Circle K Eesti AS-ilt, AS-ilt Olerex, AS-ilt Tallinna Lennujaam, AS-ilt Tallinna Sadam, Lennuliiklusteeninduse AS-ilt, Sisekaitseakadeemialt, Eesti Lennuakadeemialt ja Kaitseväe Akadeemialt. Tagasisidet andsid Siseministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseväe peastaap, Transpordiamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Eesti Varude Keskus, Eesti Energia AS, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS. 2 Julgeolekuolukorrast lähtuvalt on tekkinud vajadus laiendada mehitamata õhusõidukite tõrjeks kasutatavate raadiosidet piiravate seadmete kasutusõigust, et tagada riigi jaoks kriitilise taristu kaitse. Näiteks on eesmärk luua võimalused kaitsta elektrialajaamasid, gaasipaigaldisi või kütuste ladustamiseks kasutatavaid objekte. Vastavad sätted on käesolevast eelnõust välja võetud, kuna riigikaitseobjektide kaitset käsitleb korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (mehitamata õhusõidukite tõrje rollijaotus) (902 SE). Samuti on oluline tõhustada mehitamata sõidukite tõrjumiseks vajalikku väljaõpet. Selles näevad endal selget rolli ja vajadust raadioside piiramise õiguse järele Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia. Eestis on mitu ettevõtet, kes arendavad ja ehitavad mehitamata sõidukeid või raadiosidet piiravaid seadmeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on äärmiselt oluline, et sellistel ettevõtjatel oleks võimalus oma tooteid katsetada, sh juhtudel, kui raadioside ei toimi. Selleks on vaja luua õiguslikud eeldused raadioside piiramiseks katsetamise eesmärgil. Vastasel juhul ei oleks võimalik Eestis tegutsevatel tootjatel oma toodete kvaliteeti hinnata ja nad ei suudaks konkureerida teistes riikides tegutsevate tootjatega. Metroserdi rakendusuuringute keskus arendab praegu aktiivselt mehitamata õhusõidukite tehnoloogiat. Ühe võimaliku arengusuunana nähakse muu hulgas katsekeskkonna loomist (polügoon), kus saaks pakkuda tootjatele võimalust katsetada mehitamata sõidukeid olukorras, kus raadioside on häiritud või katsetada raadioside piirajate tööd. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei koostatud enne seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu on kiireloomuline väljakujunenud julgeolekuolukorra tõttu. Eelnõuga luuakse võimalus Eesti kaitsetööstuse arendamiseks näiteks mehitamata sõidukite valdkonnas, kuna neile tootjatele antakse võimalus oma toodangu katsetamiseks olukordades, kus mehitamata sõidukite juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Eestis toodetakse muu hulgas ka raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid. Eelnõu loob võimalused toodetud seadmete katsetamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektroonilise side seadust. Punktiga 1 täiendatakse § 14 lõikega 11. Vastava lõike lisamine on vajalik, kuna see sätestab, milliseid sagedusloa andmisest keeldumise aluseid ei ole võimalik arvestada raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa andmisel. Näiteks on sellised juhtumid vaba raadiosageduskanali puudumine või oht raadiohäirete tekkimiseks. Kuna raadioside piiramise eesmärk ongi raadiohäirete tekitamine kasutuses oleval raadiokanalil, siis nimetatud keeldumise alused ei ole põhjendatud. Punktiga 2 täiendatakse § 211 lõikega 5, mille kohaselt võib TTJA kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal anda või muuta raadioside piiramise sagedusluba ilma §-s 115 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks. Sellise erandi sätestamine on vajalik, kuna kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib olla olukordi, kus vajalik sagedusluba tuleb väljastada oluliselt kiiremini, kui sagedusloa väljastamise kord seda tavatingimustel võimaldaks. 3 Punktiga 3 muudetakse § 115 lõiget 1, kus sätestatakse juhud, kellel ja mille korral on lubatud raadiosidet piirata. Seni kehtiva korra kohaselt on võimalik raadiosidet piirata vaid avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Vastav õigus on olemas Kaitseväel, vanglal ja sisejulgeolekut tagaval asutusel. Praeguseks väljakujunenud julgeolekuolukorras ei ole need alused ja isikute ring enam piisavad. Raadioside piiramise vajadused on väga erinevad, seda võidakse rakendada näiteks mõne isiku kaitseks (riigipea visiit), pommikahtluse korral või ka juba konkreetse pommi või mehitamata õhusõiduki kahjutuks tegemiseks. Seega võib olla vajadus raadioside piiramiseks nii ohu kahtluse korral kui ka juba korrarikkumise tõrjumiseks. Suur ohutegur on mehitamata õhusõidukid ja nende tõrjumine. Üks võimalus neid tõrjuda on häirida sidekanaleid, mida nad kasutavad, ehk mõjutada raadiosidet piirava seadmega, mille tulemusel on võimalik mehitamata õhusõiduk maandada enne sihtmärgini jõudmist. Samas ei saa märkimata jätta, et ohtu võivad kujutada ka mehitamata maismaa- ja meresõidukid. Lisaks on väga oluline harjutada raadioside piiramist ja mehitamata sõidukite tõrjumist väljaõppe eesmärgil, milleks praegune regulatsioon tegelikult õigust ei anna. Eelnõu annaks raadioside piiramise kasutamise õiguse väljaõppe eesmärgil Kaitseväele, Kaitseliidule ja vanglale ka julgeolekuasutusele (Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet), Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile ja õppeasutusele, mis tegutseb siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Selliste õppeasutustena peetakse silmas Sisekaitseakadeemiat, Lennuakadeemiat ja Kaitseväe Akadeemiat. Samuti luuakse võimalus raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Eestis kasvab mehitamata sõidukite tööstus, kuid tooteid on vaja katsetada ka olukordades, kus nende juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Kehtiv õigus sellist võimalust ette ei näe. See võib omakorda tekitada olukorra, kus tootjad lahkuvad Eestist riikidesse, kus sellised võimalused on neile loodud. Mehitamata sõidukite tootjatele ei nähta ette otsest õigust taotleda raadioside piiramise sagedusluba. Toodete katsetamiseks on neil võimalik kasutada loodavaid polügoone, kuhu Kaitsevägi, Kaitseliit või Sisekaitseakadeemia on raadiosidet piiravad seadmed paigaldanud. Tööstus (kolmas isik) saab katsetada vastavatel polügoonidel kokkuleppel selle omanikuga. Lisaks on üks oluline mehitamata sõidukite katsetamise võimaluste pakkuja Metroserdi rakendusuuringute keskus, kes saaks samuti oma polügoonil luua võimaluse raadioside piiramiseks. Kuna Eestis valmistatakse muu hulgas ka raadioside piiramiseks vajalikke seadmeid, siis on äärmiselt oluline, et ka need ettevõtted saaksid oma seadmeid katsetada. Selliste ettevõtete puhul ei ole mõistlik, et nad hakkaksid igaüks endale sobilikku katsekeskkonda avatud ruumis looma. Nendel juhtudel saaksid ettevõtted katsetada raadioside piiramiseks mõeldud seadmeid teiste isikute loodud sobilikus keskkonnas. Seda oleks võimalik teha näiteks Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi haldusalas olevatel polügoonidel. Punktiga 4 täiendatakse § 115 lõikega 11. Lõige 11 defineerib raadioside piiramise mõiste. Punktiga 5 muudetakse § 115 lõikes 2 olevat volitusnormi, mille kohaselt kehtestab täpsema raadioside piiramise tingimused ja korra Vabariigi Valitsus. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 115 lõige 3, kuna puudub vajadus majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määrusele nr 109 „Nõuded 4 elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“1. Määrus kordab paljuski ESS-is sätestatut ning sellise kordamise järele puudub vajadus. Vajalikud sätted viiakse üle käesoleva eelnõu punktis 5 nimetatud uude volitusnormi. Punktiga 7 korrastatakse seaduse normitehnilist märkust direktiivi 2014/53/EL2 osas. Lisades viited direktiivile (EL) 2022/23803, komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2023/17174 ning direktiividele (EL) 2024/27495 ja (EL) 2024/28396. Nimetatud direktiivi muudatused on varasemalt üle võetud majandus- ja taristuministri 04.07.2016 määrusega nr 46 „Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“7 ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 18.07.2023 määrusega nr 47 „Olulised nõuded raadioseadmetele eesmärgiga tagada raadioseadme koostalitlusvõime lisatarvikutega“8. Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigilõivuseadust. Eelnõuga muudetakse RLS-i § 31 lõike 2 punkti 7, mille kohaselt on raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel vabastatud riigilõivust. Kehtiva RLS-i kohaselt on riigilõivust vabastatud raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. Eelnõu annab edaspidi õiguse raadiosidet piirata ka teatavatele õppeasutustele väljaõppeks ning teadus- ja arendustegevuseks. Nimetatud eesmärgid aitavad suurendada riigi elutähtsate teenuste toimepidevust, loovad eeldused arendada tõhusamaid tehnoloogiaid mehitamata sõidukite tõrjumiseks ning vajalike tehniliste oskustega inimeste väljaõpetamiseks. Eeltoodu põhjal on mõistlik mitte kehtestada riigilõivu, kui taotletakse sagedusluba raadiosidet piiravate vajalike seadmete kasutamiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse ESS-i terminoloogiat. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 1 Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62–106). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2380, 23. november 2022, millega muudetakse direktiivi 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 315, 07.12.2022, lk 30–43). 4 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/1717, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL seoses laadimispistikute ja laadimise sideprotokolli tehnilise kirjeldusega kõigi raadioseadmete kategooriate või klasside puhul, mida on võimalik juhtmega laadida (ELT L 223, 11.09.2023, lk 1–3). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2749, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse, ühtsete spetsifikatsioonide vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis on tingitud siseturu hädaolukorrast (ELT L, 2024/2749, 08.11.2024). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2839, millega muudetakse direktiive 1999/2/EÜ, 2000/14/EÜ, 2011/24/EL ja 2014/53/EL toidu ja toidu koostisosade, välitingimustes tekitatava müra, patsientide õiguste ja raadioseadmete valdkonna teatavate aruandlusnõuete osas (ELT L, 2024/2839, 07.11.2024). 7 Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord. 8 Olulised nõuded raadioseadmetele eesmärgiga tagada raadioseadme koostalitlusvõime lisatarvikutega. 5 6. Seaduse mõjud Eelnõuga laiendatakse raadioside piiramise õigust omavate isikute ringi ning täpsustatakse raadioside piiramise aluseid ja korda. Muudatused mõjutavad eeskätt riigi julgeolekut ja avalikku korda tagavaid asutusi, TTJA-d, asjaomaseid õppeasutusi ning mehitamata sõidukeid või raadiosidet piiravaid seadmeid arendavaid ettevõtteid. Mõju avaldub peamiselt riigi julgeoleku, avaliku korra ja riigiasutuste töökorralduse valdkonnas ning kaudselt ka majanduses kaitsetööstuse ja tehnoloogiaarenduse võimaluste paranemise kaudu. Olulist sotsiaalset, demograafilist, keskkonna- ega regionaalset mõju eelnõuga eeldatavalt ei kaasne. Vähene ja ajutine mõju võib avalduda mobiilsidesideteenuste kättesaadavusele raadioside piiramise mõjupiirkonnas. Samuti võib raadioside piiramine segada lennundussageduste kasutamist eeldusel, et piiratakse vastavaid sagedusi lennujaama läheduses. Negatiivsete mõjude maandamiseks on aga sätestatud kohustus, et raadiosidet piirava seadme kasutamiseks on vajalik taotleda TTJA-st sagedusluba. Sagedusloa andmisel saab TTJA kaaluda erinevaid tehnilisi tingimusi, mis maandaksid negatiivseid mõjusid. Praegu on õigus raadiosidet piirata Kaitseväel, vanglal ja sisejulgeolekut tagaval asutusel avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Ukraina sõja õppetunnid näitavad selgelt, et elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavaid objekte rünnatakse mehitamata õhusõidukitega. Sellised objektid võivad olla näiteks elektrialajaamad, kütusehoidlad jne. Raadioside piiramine on üks meede, mida saab kasutada oluliste objektide kaitseks mehitamata õhusõidukite vastu, kuna raadioside puudumisel on võimalik seade alla kukutada või objektist mööda juhtida. See meede ei taga objektide jaoks sajaprotsendilist kaitset, kuna mehitamata õhusõidukid võivad sihtmärgile ka lukustuda või töötada sellistel sagedustel, mille segamiseks raadiosidet piiravad seadmed ei ole ette nähtud, kuid sellest hoolimata aitab raadiosidet piiravate seadmete kasutamine mehitamata õhusõidukitest tingitud ohtusid maandada. Lisaks reaalse ohu tõrjumisele on väga oluline, et mehitamata sõiduki tõrjet oleks võimalik praktiliselt käsitleda õppeasutustes, kes tegelevad näiteks siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Need asutused on näiteks Sisekaitseakadeemia, Lennuakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik raadiosidet väljaõppe eesmärgil piirata. Eestis tegutseb mitu ettevõtet, kes toodavad mehitamata sõidukeid ja kelle toodang vajaks katsetamist ka sellistes olukordades, kus raadioside ei toimi. Selleks on vaja raadioside piiramisega luua katsetamiseks piirkonnad, kus mehitamata sõidukite juhtimiseks vajalik raadioside puudub. Praktikas tähendab see õppepolügoone, kus on võimalik raadioside piirata selliselt, et see tavapärast igapäevaelu ei häiriks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Oluline on rõhutada, et eelnõuga ei panda kellelegi kohustust hakata raadiosidet piirama, vaid antakse selleks õigus. Eelnõul on positiivne mõju Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalale, kuna see annab võimaluse raadioside piiramise kasutamiseks ka väljaõppe otstarbel. 6 Positiivne mõju on ka teadus- ja arendustegevusega tegelevatele ettevõtetele ning õppeasutustele, mis tegelevad siseturvalisuse, riigikaitse või lennunduse valdkonnas. Kehtiva õiguse kohaselt neil raadioside piiramise õigust ei ole. Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on eelpool nimetatud asutused ja ettevõtted, kelle tegevus on seotud riigi julgeoleku või avaliku korra tagamisega ning institutsioonid ja asutused, kes tegelevad mehitamata sõidukite (õhk, vesi, maismaa) kasutamise väljaõppe või nende tehnoloogiate arendamisega. Hinnanguliselt peaks vastavate ettevõtete ja asutuste hulk jääma alla 30. Raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt. Ohu tõrjumisest saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua raadioside lühiajaline häirimine. Juhul, kui edaspidi lennutatakse ilma eelneva kooskõlastuseta mehitamata õhusõidukeid lennukeelualas, kus on kasutuses ka raadiosidet piiravad seadmed, siis tähendab see seda, et eksisteerib oht, kus mehitamata õhusõiduki omanik jääb oma varast ilma, kuna see võib maandamisel puruneda. Raadioside piiramine võib mõjutada ka lennunduses kasutatavaid sagedusi, kuid seda tingimusel, et raadiosidet piiravat seadet kasutatakse lennujaama läheduses. Selliste riskide maandamiseks on loodud mehhanism, mis nõuab raadiosidet piirava seadme kasutamiseks sagedusluba. Vastava sagedusloa annab selleks TTJA, kes kaalub sagedusloa andmisel erinevaid riskitegureid ja seab vajadusel nende maandamiseks sagedusloale vajalikud tehnilised tingimused. Teoreetiliselt võib raadioside piiramine mõjutada ka haiglates kasutatavate seadmete tööd, mis töötavad WiFi või mobiilsidevõrgus, kuid seda ennekõike ohuolukorra tõrjumisel ja eeldusel, et ohuolukord on tekkinud haigla läheduses. Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse käigus raadioside piiramine ei mõjuta haiglate tööd, kuna sellisel juhul toimub raadioside piiramine polügoonidel. Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse raames raadioside piiramine ei mõjuta igapäevast mobiilside kasutamist, kuna nimetatud eesmärkidel toimub raadioside piiramine selleks ettevalmistatud aladel, näiteks polügoonidel. Eelnõu soodustab kaitsetööstuse arengut, mis omakorda tähendab Eesti riigile laekuvat lisamaksutulu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine ei too riigile kaasa otseseid kulusid. TTJA töökoormus tõuseb vähesel määral, kuna suureneb sagedusloa taotlemise õigust omavate isikute ring, ning ametile lisandub kooskõlastuse läbiviimise kohustus ministeeriumitega piiravate tingimuste ajakohasena hoidmise jaoks. 7 8. Rakendusaktid ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel tunnistatakse kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele“ (RT I, 02.12.2015, 7; kättesaadav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/102122015007) volitusnorm, mistõttu muutub eelviidatud määrus kehtetuks. ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel: 1) tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“ (RT I, 29.12.2024, 14; kättesaadav Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024014); 2) kehtestatakse uus Vabariigi Valitsuse määrus „Raadioside piiramise tingimused ja kord“. Antud määrus asendab eelmises punktis kehtetuks tunnistatud määrust. Uues määruses sätestatakse täpsemad tingimused ja kord raadioside piiramisele, arvestades antud eelnõus tehtud ESS-i muudatustega. Määrusega täpsustatakse raadioside piiramise üldiseid tehnilisi tingimusi (näiteks piiramise ajaline kestus, keeld segada raadiosagedusi väljaspool sagedusloaga kehtestatud tingimusi jne). Lisaks määratletakse põhimõtted, kuidas ja millal toimub TTJA ja avalikkuse teavitamine piiramise faktist ning kuidas toimub piirkondade määratlemine asutuste poolt, kus raadioside piiramist rakendada ei tohi (näiteks lennuväljade ümbrus). Määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Kuna eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kellelegi kaasa kohustusi vaid sellega antakse õigus raadioside piiramist võimaldavate seadmete kasutamiseks, kui selleks nähakse vajadust, siis jõustuvad muudatused üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) 26-0280 kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe peastaabile, Transpordiametile, Kaitsepolitseiametile, Eesti Lennuakadeemiale, Sisekaitseakadeemiale, Lennuliiklusteeninduse AS-ile, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti Energia AS-ile, Elektrilevi OÜ-le, Elering AS-ile ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kaitseministeerium9 kooskõlastasid eelnõu märkustega. Kliimaministeerium ei kooskõlastanud eelnõu. Eelnõule esitasid arvamuse Lennuliiklusteeninduse AS, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ning Riigikantselei. Ülevaade märkuste ja arvamuste arvestamisest ning mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas 2. 9 Kaitseministeeriumi kiri on märkega asutusesiseseks kasutamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 3 (1)). 8 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …….. 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 9  Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ eelnõu Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel. § 1. Raadioside piiramine (1) Raadiosidet võib piirata sagedusloa alusel sagedusloal kehtestatud tingimuste kohaselt. (2) Raadioside piiramisel on keelatud tekitada raadiohäireid väljaspool sagedusloaga määratud geograafilist piirkonda või sagedusala. (3) Raadioside piiramise ajaline kestus peab olema minimaalne, mis tagab raadioside piiramise eesmärgi täitmise. (4) Raadiosaateseadme kiirgus ja ribavälised kiirgused peavad vastama Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union, ITU) raadioside sektori soovituses SM.328 ja SM.1541 või muudes samaväärsetes soovitustes esitatud nõuetele. § 2. Piirangute seadmine raadioside piiramisele (1) Raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks võivad põhjendatult lisada piiravaid tingimusi alljärgnevad ministeeriumid: 1) Justiits- ja Digiministeerium; 2) Kaitseministeerium; 3) Kliimaministeerium; 4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 5) Siseministeerium; 6) Sotsiaalministeerium. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet küsib lõikes 1 nimetatud ministeeriumide käest objektide loetelu koos nendele lisatud piiravate tingimustega, mille kohta on asjaomasel ministeeriumil piiravaid tingimusi raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kasutamiseks. (3) Lõikes 2 nimetatud objektide loetelu koos piiravate tingimustega värskendatakse minimaalselt kord kahe aasta jooksul. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestab sagedusloa andmisel lõikes 2 toodud objektide ja piiravate tingimustega. (5) Vajaduse korral teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kontrollmõõtmise. § 3. Raadioside piiramine teadus- ja arendustegevuse eesmärgil kolmandate isikute poolt (1) Kolmandad isikud võivad raadiosidet piirata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. 1 (2) Lõikes 1 nimetatud isik saab raadiosidet piirata elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt väljastatud sageduslubade alusel ja tingimustel ning sagedusloa omaniku nõusolekul. (3) Lõikes 1 nimetatud isik esitab sagedusloa omanikule: 1) sooviavalduse raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil; 2) info raadioside piiramise aja ja koha kohta; 3) info raadiosidet piirava tehnilise vahendi kirjelduse, sealhulgas piiratavate raadiosageduste ning kiirgusvõimsuse kohta; 4) info planeeritavate kahjulike mõjude riskimaandamise meetme kasutamise kohta. (4) Sagedusloa omanik võib lubada teadus- ja arendustegevuse läbiviijal raadiosidet piirata selleks ettevalmistatud harjutus- ja väljaõppealadel. (5) Sagedusloa omanik võib vajaduse korral teha raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi kontrollmõõtmise. (6) Raadioside piiramise korral sagedusloa tingimustest kinnipidamise eest vastutab sagedusloa omanik. § 4. Raadioside piiramisest teavitamine (1) Raadioside piiramiseks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel peab nähtaval kohal olema selgitav teave selle kohta, et piirkonnas võib esineda raadiosidehäireid või raadioside kasutamine on piiratud. (2) Teabe raadioside piiramise piirkonna, kasutatava vahendi, eeldatava kestuse ja piiratavate raadiosageduste kohta peab raadioside piiramise õigust omav isik edastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile enne raadioside piiramist, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. (3) Kui enne ootamatu sündmuse toimumist ei ole võimalik esitada teavet raadioside piiramise kohta või kui julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole teabe esitamine otstarbekas, siis teavitab raadioside piiramise õigust omav isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit raadioside piiramise piirkonnast, raadioside piiramise kestusest ja piiratud raadiosagedustest peale raadioside piiramise lõppu ühe tööpäeva jooksul. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. aasta määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“ tunnistatakse kehtetuks. 2  Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Kooskõlastustabel Esitaja/märkuse sisu Märkuse/ettepaneku arvestamine / mittearvestamine Kliimaministeerium 25.03.2026 nr 1-5/26/890-4 Kliimaministeerium ei kooskõlasta elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse Märkus on võetud teadmiseks. muutmise seaduse eelnõu järgmistel põhjustel. 1. Kliimaministeerium toetab põhimõtet anda elutähtsa teenuse osutajatele (edaspidi ETO) Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset võimalus kaitsta oma kriitilist taristut mehitamata õhusõidukitest tulenevate ohtude eest. puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on Samas peame oluliseks, et kavandatav regulatsioon oleks selgelt piiritletud, kooskõlas nii kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva riigisiseste arengute kui ka Euroopa Liidu õigusega ega tooks kaasa põhjendamatut eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja halduskoormust ega õiguslikku ebaselgust. sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus Juhime tähelepanu, et Riigikantselei ettevalmistamisel olev mehitamata õhusõidukite seire (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. ja tõrje regulatsioon näeb ette kitsama lähenemise, mille kohaselt piiritletakse tõrjeõigus eelkõige riigikaitseobjektideks määratud kriitilise taristuga ning nähakse ette nii passiivsete kui ka vajadusel kineetiliste meetmete kasutamine. Samuti on kavas koondada peamine vastutus mehitamata õhusõidukite tõrje eest Politsei- ja Piirivalveamet kätte. Leiame, et selline lähenemine on põhjendatud ning aitab vältida olukorda, kus elutähtsat teenust korraldavad asutused peaksid hakkama iseseisvalt hindama kriitilise taristu staatust ning andma sellest tulenevalt ETO-dele õiguse raadiosidet piirata. See tooks kaasa märkimisväärse halduskoormuse kasvu ning võib tekitada ebaselgust erinevate taristute ja teenuste toimimisele avalduvate mõjude osas. 2. Juhime tähelepanu võimalikule vastuolule Euroopa Liidu õigusega seoses raadioside Märkus on võetud teadmiseks. tahtliku häirimise (jamming) lubatavusega. Euroopa Liidu raamistikus on raadioside häirimine tsiviilkäibes üldjuhul keelatud ning lubatud üksnes väga piiratud erandina Raadioside häirimine on üldjuhul keelatud ning riigikaitse ja julgeoleku eesmärkidel, eeldusel et vastavat tegevust viivad läbi pädevad raadiohäirete tekkimise riskide maandamiseks on riigiasutused. Eelnõus kavandatud lähenemine, mis võimaldaks raadioside häirimist ka ELi tasandil sätestatud kohustus raadioseadme teatud tsiviilsetele osapooltele, ei näi olevat nende põhimõtetega kooskõlas. Eeltoodust kasutamiseks taotleda riigilt sagedusluba. tulenevalt leiame, et raadioside häirimisega seotud pädevus peaks jääma selgelt Sagedusloaga sätestatakse vajalikud riigiasutustele ning regulatsioon peaks olema kitsamalt piiritletud, et tagada õigusselgus, 1 vältida vastuolu Euroopa Liidu õigusega ning minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid raadiosageduste kasutamise tehnilised tingimused, teistele sidevõrkudele ja elutähtsatele teenustele. mis aitavad vältida raadiohäireid. Küll on lisaks sätestatud näiteks Raadioseadmete direktiivis (2014/53/EL) erand, et riigikaitse ja riigijulgeoleku valdkonnas on võimalik kasutada seadmeid, mis ei vasta raadioseadmete direktiivile (näiteks antud juhul raadioside piiramist võimaldav seade). Leiame, et ka raadioside piiramise seadmete kasutamise väljaõpe või seadmete arendamine ja testimine on selgelt kooskõlas nii riigikaitse kui ka -julgeoleku tagamise eesmärkidega. Kui väljaõpet või testimist tehakse kontrollitult selleks ettevalmistatud polügoonil ja sagedusloa alusel, on ka raadiohäirete tekkimise risk, mis mõjutaks kolmandaid osapooli, maandatud. 3. Leiame, et eelnõu ei käsitle piisava põhjalikkusega raadioside häirimisega kaasnevaid Märkust ei ole arvestatud. riske lennuohutusele ega taga asjakohaste ennetavate meetmete süsteemset rakendamist. Eriti problemaatiline on eelneva riskihindamise selge nõude puudumine. Kehtivas praktikas Rõhutame, et nii täna kehtiv, kui ka plaanitav uus ei sisalda raadioside häirimiseks esitatav sagedusloa taotlus piisavat teavet taotleja poolt sagedusloa taotlemise protseduur annab võimaluse kavandatud riski maandamise meetmete kohta. Selle tulemusena on riskide tuvastamine ja Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, asjakohaste maandamismeetmete määratlemine suures osas jäänud sagedusloa Kliimaministeeriumi, Majandus- ja kooskõlastajate kanda. Selline lähenemine ei taga tasakaalustatud ega piisavalt läbipaistvat Kommunikatsiooniministeeriumi, menetlust. Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi Peame vajalikuks, et potentsiaalne raadioside häirija hindaks eelnevalt oma kavandatava haldusalal lisada omapoolsed piiravad tingimused, tegevuse mõju ning esitaks koos taotlusega ka konkreetsed riski maandamise meetmed. See mida TTJA sagedusloa andmisel aluseks võtab. võimaldaks kooskõlastajatel paremini hinnata taotleja teadlikkust ja võimekust ning toetaks Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise sisulisemat ja tõhusamat otsustusprotsessi. Samas rõhutame, et eelneva riskihindamise nõue selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus ei asendaks kooskõlastajate rolli, vaid täiendaks seda. täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud hindamata. 2  Seega leiame, et kahjulike kõrvalmõjude tekkimise riskid on sellega piisavalt maandatud sh lennundusele. 4. Eelnõu ei ole praegusel kujul piisavalt kooskõlas rahvusvaheliste lennundusnõuetega. Märkust ei ole arvestatud. Vastavalt ICAO Annex 10 – Aeronautical Telecommunications standarditele peab riik enne raadiosüsteemide katsete või võimaliku häiringu lubamist rakendama kõik vajalikud Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille ettevaatusabinõud kahjuliku häiringu vältimiseks. See hõlmab eelnevat tehnilist ja käigus Justiits- ja Digiministeeriumi, ohutusalast hindamist (riskianalüüs või safety assessment). Samuti tuleneb Annex 10-st Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, kohustus tagada aeronautiliste sageduste kaitse häiringu eest, mis eeldab häiringuriski Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, eelnevat hindamist. Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi haldusala saavad anda omapoolsed piiravad tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski kolmandatele osapooltele. Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud hindamata. 5. Tuleb arvestada, et GNSS-signaalide ja raadioside häirimist käsitletakse otsese ohuna Märkus on võetud teadmiseks. lennuohutusele. Vastavalt EASA alusmäärusele (EL) 2018/1139 peab riik kehtestama meetmed, mis ei ohusta lennuohutust. Sellest tulenevalt peab iga tegevus, mis võib Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille mõjutada navigatsioonisüsteeme, lennujuhtimise sidet või GNSS-signaale, läbima käigus Justiits- ja Digiministeeriumi, asjakohase ohutushindamise. Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi haldusala saavad anda omapoolsed piiravad tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski kolmandatele osapooltele. Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud 3  hindamata. Ka praeguse kehtiva regulatsiooni raames saab GNSS signaalide häirimist teostada ning seda võib teha üksnes lennuohutuse eest vastutava kooskõlastusega ning nende poolt esitatud tingimuste alusel. Sama põhimõte jääb kehtima uue eelnõuga planeeritava regulatsiooni raames. 6. Leiame, et eelnõu ei taga piisavalt Euroopa Liidu õiguse nõuete täitmist. Euroopa Märkust ei ole arvestatud. elektroonilise side seadustik (direktiiv (EL) 2018/1972) kohustab liikmesriike vältima kahjuliku häiringu teket. Ilma eelneva riskihindamiseta ei ole võimalik seda kohustust TTJA hindab enne sagedusloa andmist võimalikke praktikas täita. kaasnevaid riske ja sätestab sagedusloale vajalikud tehnilised tingimused, mis maandavad võimalikke riske. Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille käigus Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi haldusala saavad anda omapoolsed piiravad tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski kolmandatele osapooltele. 7. Raadioside häirimiseks kasutatavad seadmed ei ole tsiviilkäibes vabalt kättesaadavad Märkust on arvestatud osaliselt. ning nende hankimine ja kasutamine on seotud riigikaitseliste protsessidega. Samuti on häirimise tehnilised parameetrid ja ulatus üldjuhul käsitletavad tundliku teabena. Sellest Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset tulenevalt jääb ebaselgeks, millisel viisil ja milliste teadmiste alusel peaksid eelnõus puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on nimetatud laiendatud isikute ringi kuuluvad osapooled sellist tegevust õiguspäraselt ja kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva ohutult teostama. eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. Raadioside piiramine väljaõppe või teadus- ja arendustegevuse eesmärgil on piiritletud selleks ettevalmistatud keskkondadega (polügoon), mis 4  maandab riski, et raadioside piiramisega kaasnevad riskid mõjutaksid kolmandaid osapooli. 8. Eelnõu kohaselt peab sagedusloa taotleja, kelleks on ka riigi enamusosalusega äriühing Märkus on võetud teadmiseks. või ETO, lisama taotlusele elutähtsa teenuse toimepidevust korraldadavalt asutuselt (edaspidi ETKA) või valdkonda koordineerivalt ministeeriumilt saadud kooskõlastuse. Kui Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset taotleja seda teinud pole, jätab TTJA sagedusloa andmata. Seletuskirjas on märgitud, et puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on halduskoormust ettevõtjatele ei kaasne, kuid eelnõuga tekib ettevõtjal, kes on riigi kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva enamusosalusega või ETO, uue regulatsiooni järgi topelt halduskoormus sagedusloa eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja taotlemisel: sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 1) taotleja, kes on riigienamusosalusega või ETO, peab saama kinnituse ETKA-lt või (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt; 2) taotleja peab taotlema sagedusloa. Seletuskirjas ei ole kaalutud, miks ei võiks TTJA ise küsida kinnitust valdkonna ETKA-lt või valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt. Sarnane protsess toimib täna näiteks hoonestusloa menetluses, kus TTJA hoonestusloa andjana peab küsima asjaomase asutuse arvamust (EhS § 1135). 9. Jääb ebaselgeks, miks eelnõu punkti 1 kohaselt määratakse kinnituse andjaks osadel Märkus on võetud teadmiseks. juhtudel kaks asutust. Kui merenduses on täna ETKA ja valdkonna eest vastutav ministeerium sama asutus, siis teistes valdkondades nii olla ei pruugi. See tähendab, et Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset osades valdkondades võib riigienamusosalusega ettevõttel või ETO-l tekkida segadus, puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on kellelt ta kooskõlatuse saama peab. Protsessi võib pikendada ka valdkonna eest vastutava kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva ministeeriumi ja tema haldusalas oleva ETKA vahelise kokkuleppe puudumine, kes eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja kooskõlatuse andma peab. Niinimetatud kahele asutusele saatmine ja ootamine, kes enne sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus vastab, toob kaasa töökoormuse kasvu mõlemale ametiasustusele. (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. 10. Teeme ettepaneku saata eelnõu arvamuse avaldamiseks ka AS-le Tallinna Sadam, kel Märkus on võetud teadmiseks. tekib õigus eelnõukohaseid taotlusi tegema hakata. Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osalema edasistes aruteludes. Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. 5  Kaitseministeerium 30.03.2026 nr 5-7/26/25-41 Siseministeerium 08.04.2026 nr 1-7/87-7 Justiits- ja Digiministeerium esitas Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse Märkust on arvestatud. avaldamiseks elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle lisad. Käesolevaga esitab Siseministeerium omapoolsed ettepanekud eelnõu ning selle Eelnõud on täpsustatud vastavalt ettepanekule. lisade muudatusteks: 1. Teeme ettepaneku siduda raadioside piiramine riigiasutuste vastutusvaldkondadega ning riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) poolt konkreetsete olukordadega: 1.1 Eelnõuga muudetav elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 lg 1 p 1 sõnastus ei anna piisavalt selget liigendust, millisel asutusel, millise vastutusvaldkonna ülesannete täitmiseks raadioside piiramise õigus antakse. Loetellu tuleks vastutusvaldkonnana lisada kuriteo tõkestamine julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 4 kohaselt ning asutuste loetelus tuleks nimetada JAS alusel riigi julgeolekut tagavad asutused. Seetõttu leiame, et ülesannete ja õiguste loetelu ei saa olla selliselt, nagu eelnõus pakutud on ja soovitame loetelu koostamisel lähtuda lennundusseaduse § 41 analoogiast. 1.2 Eelnõuga muudetav ESS § 115 lg 1 p 3 sõnastus „riiklikult olulise objekti kaitseks“ on Märkus on võetud teadmiseks. liialt üldine ja kõikehõlmav, mistõttu tuleks sätestada ka konkreetsed situatsioonid, mille realiseerumisel võib raadiosidet piirata. Minimaalselt tuleks nimetatud piirangud sätestada Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset seletuskirja juurde lisatud Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on kord“ kavandis (edaspidi määruse kavand). Praegusel juhul ei täpsusta määruse kavand kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja poolt raadioside piiramise eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja aluseid. Määruse kavand § 4 lg 1 sätestab, et ETO võib raadiosidet piirata teenuse sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus osutamiseks vajaliku objekti kaitseks. Samuti sätestab määruse kavand § 4 lg 4, et riigi (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. enamusosalusega äriühing võib piirata raadiosidet enda tegevuseks olulise objekti kaitseks. Seega laiendatakse raadioside piiramiseks küll õigustatud isikute ringi, kuid see õigus jäetakse liialt üldiseks, mis võib tekitada praktikas ebaselgeid olukordi. Elektroonilise side seaduses või vähemalt määruse kavandis tuleks selgelt loetleda konkreetsed situatsioonid, mille korral ETO või riigi enamusosalusega äriühing tohib raadiosidet piirata (nt vahetu oht objektile). Eelnõu kohaselt antakse ESS § 115 lg 1 p 3 puhul õigus raadiosidet piirata riigi enamusosalusega äriühingule või elutähtsa teenuse osutajale. On kaheldav, kas ESS § 115 lg 1 p 1 kavandatav sõnastus katab ära selle, et ESS § 115 lg 1 p 3 nimetatud objektide 1 Kaitseministeeriumi kiri on märkega asutusesiseseks kasutamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 3 (1)). 6 kaitseks saavad raadioside piiramist kasutada ka asutused, kellel võib see vajadus olla, nt Politsei- ja Piirivalveamet. Üksikut objekti puudutav oht ei pruugi olla alati selline, mis mahub riigi julgeoleku tagamise alla, samuti võivad osad objektid asuda avalikkusele piiratud ligipääsetavusega kohtades, kus ei ole seost avaliku korra tagamisega. Seetõttu on otstarbekas sätestada ka riigiasutusete puhul raadioside piiramine objektide kaitseks selgesõnaliselt. Analoogiaks võib siin võtta lennundusseaduse § 601 politsei poolt valvatavate objektide osas. 1.3 Täiendavalt soovime märkida, et ETO-l riiklikult olulise objekti näitena on seletuskirjas Märkus on võetud teadmiseks. toodud elektritaristu – samas enamus kriitilisest elektritaristu objektidest on muutumas riigikaitseobjektideks. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus (668SE) räägitakse Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset ajutiselt ja alaliselt kaitstavast olulisest objektist, mille ründamine, hõivamine, puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva täita kriisiülesannet. Ehk need objektid peaks katma ka olulised ETO objektid ja eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja perspektiivis võiks ajutiselt ja alaliselt kaitstavad olulised objektid katta eelnõus pakutava sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus „riiklikult olulise objekti“. Seega vajaks mõiste „riiklikult oluline objekt“ kohendamist (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. ja/või seletuskirjas täpsemat selgitamist. 2. Juhime tähelepanu, et määruse kavand § 4 lg 4 kasutab terminit „enda tegevuseks oluline Märkus on võetud teadmiseks. objekt“, mis on oluliselt laiem kui eelnõuga muudetava ESS § 115 lg 1 p-s 3 kasutatav „riiklikult oluline objekt“. Taoline terminoloogiline lahknevus võib jätta riigi Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset enamusosalusega äriühingule liialt vaba valiku, millistel objektidel raadiosidet piirata. puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on Seaduse eelnõu tasandil on raamistus kitsam, seega peaks ka määruse kavand selle järgi kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva joonduma. eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. 3. Siseministeerium palub kaaluda raamistiku loomist selleks, et arendada ühtne e-teenus Märkus on võetud teadmiseks. sageduslubade taotluste esitamiseks, kooskõlastamiseks ja otsustamiseks. Praegune e-posti ja dokumendihaldussüsteemide kaudu kooskõlastuste küsimine tekitab märkimisväärset Eelnõuga kavandatakse sageduslubade taotlemise halduskoormust ning killustab teabevoogu. Keskne keskkond vähendaks koormust, ja kooskõlastuste andmise protsessi lihtsustamist, kiirendaks ja tõstaks menetluse läbipaistust. Sealjuures oleks võimalik kehtestada mis vähendaks tänast halduskoormust nii tingimused reeglipõhise automaatse kooskõlastusringi loomiseks. Määruse kavand § 7 sagedusloa taotleja kui ka kooskõlastajate jaoks. annab Siseministeeriumile õiguse seada piirangud raadioside piiramisele objekti põhiselt, aga ei näe ette protseduuri, kuidas Siseministeerium saab teavet objektidest, kus piiramise Sagedusloa taotlemise protsess on e-teenusena võimekust taotletakse või on taotletud. kasutatav. 7 4. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud järgmist: „Raadioside piiramine mõjutab selle Märkus on võetud teadmiseks. mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu tõrjumise Ohuteavitus on Eestis mitmekihiline, mis hõlmab hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt. Ohu tõrjumisest erinevaid sidekanaleid või ka näiteks sireene. saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua mobiilside lühiajaline Mitmekihilisus loob paremad eeldused inimeste häirimine.“ Siseministeerium märgib, et raadioside piiramisega kaasnev mõju võib olla ka teavitamiseks ka olukorras, kus vahetu ohu näiteks ohuteavituse kanalite toimimise pärssimine. Näiteks võib ründedroonide takistamise tõrjumiseks on vajalik mingeid raadioside kanaleid eesmärgil olla piiratud ka varjumishoiatuste jõudmine inimesteni, kes on potentsiaalses piirata, et hoida ära potentsiaalne suurem kahju. rünnakalas. Samas on just sellisel ajahetkel oluline tagada, et mõjupiirkonnas viibivaid isikuid rünnakust viivitamata teavitatakse. Seega tuleks täpsemalt hinnata, millist mõju võib Sagedusloa andmisel säilib protseduur, mille avaldada raadioside piiramine isikute suhtes, kes on potentsiaalses rünnakualas ning mis käigus Justiits- ja Digiministeeriumi, protseduuri järgi on võimalik katkestada raadioside piiramine kui ohu tõrjumisest tekkiv Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, kahju on suurem kui saadav kasu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi haldusala saavad anda omapoolsed piiravad tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel aluseks võtab. Seeläbi saab ohuteavituse eest vastutav ministeerium lisada piiravaid tingimusi nimetatud riski maandamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 10.04.2026 nr 2-3/784-2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab käesolevat seadusemuudatust Märkus on võetud teadmiseks. ning kiidab algatust laiendada raadioside segamise võimalusi. See on oluline tehnoloogiline arendusetapp, mida erasektoril on siiamaani olnud praktiliselt võimatu testida. Pakutud Nõustume, et drooni juhtimissagedused on seadusandliku muudatusega loodaks paindlikud õiguslikud võimalused selle tehnoloogia kitsaskoht ja see vajab tähelepanu. Hetkel väljub testimiseks ning seejuures loodaks potentsiaal Eestile konkurentsieelise tekitamiseks ettepanek eelnõu skoobist. mehitamata lennunduses ja laiemalt sidearendustehnoloogiates. Täiendavalt teeb MKM ettepaneku kaaluda seadusemuudatuse raames järgmiseid elemente: Eraldi sagedusala leidmine on võimalik 1. Suheldes erasektori esindajatega mehitamata lennunduse ning kaitsetööstuse valdkonnast osapooltega läbi arutada. Vajaliku sagedusala on ilmnenud teatavad takistused raadioside tugevusvõimsustega varajase faasi ettevõtetel, leidmisel on vajalik muuta ettevõtlus ja kes veel eraldi sageduslubade taotlemiseks pole piisavalt küpses faasis. Nimelt on infotehnoloogiaministri määrust „Eesti valdkonnas juba pikemalt kasutusel seadusandlikkust standardsest maksimumist (100mW) raadiosagedusplaan“. võimsamad saatjad ning paljud alustajad kasutavad neid teadmata, et see pole lubatud või seda nõuet mitte täites. Samaaegselt on mehitamata lennundus valdkonnana kiiresti arenev 8 ja vajab aina enam sagedusruumi. Selle pinnalt peaks kaaluma võimalust määrata mehitamata lennunduseks eraldi sagedusala ja/või võimaldada sellel sagedusalal senisest maksimumist suuremaid võimsusi ilma eraldi sagedusloa taotluseta (nt 1-2W). Seejuures võib luua sides sarnase amatöör testsüsteemi nagu on lennunduses A1/A3 piloodilubade näol, mis on lihtsasti ja kiiresti kättesaadav, kuid tagab riigi perspektiivist piisava ohutuse. Täpse lahenduse usaldame valdkondlike ekspertide kätte, kuid selge on, et mehitamata lennundusel on vaja aina enam ruumi sagedusaladel ning seal kasutatavad võimsused ei ole enam kooskõlas tehnoloogilise arenguga. 2. Lisaks side segamise võimaluse puudusele on sektor varasemalt toonud esile ka Märkus võetud teadmiseks. puudujäägid tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtul ja testimisel, milles videopilti edastatakse kõrgemal kui 6.1GHz (kuni 8GHz) sagedusel. Samuti soovitakse kasutada ka Erinevate tehnoloogiate testimine (va varieeruvaid sagedusi, et testida side segamise vastaseid tehnoloogiaid, et mehitamata raadiosageduse piiramine) on täna võimalik, kui õhusõiduk või muu tehnoloogia suudaks side segamise oludes hakkama saada. Sektori selleks leidub vaba raadiosagedusressurss. TTJA suunitlusel teeme ettepaneku, et sarnaselt side segamise õigusele võiks ka nende annab selleks otstarbeks võimaluse korral tehnoloogiliste võimaluste teadusarenduslike testimise õiguse anda laiendatud ringile sagedusloa. asutustele, kes saaksid omakorda seda võimalust pakkuda ettevõtetele teenusena. Eelnõu kontekstis luuakse mehitamata sõidukite tõrjeks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealad ning see lihtsustab see ka ettepanekus välja toodud murekohta. Lennuliiklusteeninduse AS (e-mail 25.03.2026 KLiMi) ESS_MS raadioside piiramine SK Märkus võetud teadmiseks. “Oluline on rõhutada, et raadioside piiramine mehitamata õhusõidukite tõrjumise eesmärgil peab toimuma kooskõlas kehtiva lennundusseaduse § 41 lõikega 1. See tähendab, et kui Sagedusloa andmisel raadioside piiramiseks säilib näiteks elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) soovib kaitsta mõnda kriitilist objekti, siis protseduur, mille käigus Justiits- ja tuleb selle objekti ümbruses kehtestada lennukeelutsoon mehitamata õhusõidukitele Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, vastavalt lennundusseaduses sätestatule.” Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommentaar: Kui mõne kriitilise objekti juures toimub raadioside piiramine (nt. Kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna vangla) ja sellel võib olla otsene mõju lennundusele ja selle ohutusele (nt. Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi GNSS signaali segamine), kuidas see info/teadmine jõuab EANSi, kes haldusala saavad anda omapoolsed piiravad vajadusel/võimalusel teavitab õhusõidukeid võimalikest häiringutest? ETTEPANEK: tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel Tuleb luua sagedusloa omanikule raadioside piiramise korral seotud osapoolte aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski teavitamise kord. kolmandatele osapooltele. Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid 9  panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud hindamata. “Punktiga 1 täiendatakse § 12 lõikega 5, mille kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja või Märkus on võetud teadmiseks. riigi enamusosalusega äriühing riiklikult olulise objekti kaitseks sagedusloa taotlemisel taotlusele lisama vastava elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse (edaspidi Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset ETKA) või valdkonda korraldava ministeeriumi kinnituse raadioside piiramise vajaduse puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on kohta vastaval objektil.” kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva Kommentaar: Kas ETKA või valdkonda korraldav ministeerium on piisavalt pädevad eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja hindama erinevate objektide asukoha ja raadioside piiramise mõju lennundusele? sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. “Punktiga 3 täiendatakse § 14 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse uus sagedusloa Märkus võetud teadmiseks. andmise keeldumise alus. Kuna riigi enamusosalusega äriühing või ETO peab eelnõu § 1 punkti 7 (ESS-i § 115 lõige Sagedusloa andmisel raadioside piiramiseks säilib 12) kohaselt raadioside piiramiseks vajaliku sagedusloa taotlemiseks küsima ETKA või protseduur, mille käigus Justiits- ja valdkonda koordineeriva ministeeriumi käest kooskõlastuse, kas plaan luua mingi tema Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, valduses oleva objekti kaitseks selle ümber raadioside piiramise võimekus on üldse Kliimaministeeriumi, Majandus- ja põhjendatud ja mõistlik, siis on vaja sätestada ka alus, et vastava kooskõlastuse puudumisel Kommunikatsiooniministeeriumi, on TTJA-l õigus sagedusluba mitte väljastada.” Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi Kommentaar: Mis saab näiteks olukorras, kus Tallinna vanglas on raadioside haldusala saavad anda omapoolsed piiravad piiramine teatud olukordades õigustatud aga mõju lennundusele ja ohutusele võib olla tingimused, mida TTJA sagedusloa andmisel suur? Kuidas EANS saab teada, et antud territooriumil tegeletakse raadioside aluseks võtab, maandavad häirete tekkimise riski piiramisega (nt. GNSS)? kolmandatele osapooltele. Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud hindamata. “Samuti luuakse võimalus raadioside piiramiseks teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Märkus on võetud teadmiseks. Eestis kasvab mehitamata õhusõidukite tööstus, kuid tooteid on vaja katsetada ka olukordades, kus nende juhtimiseks vajalik raadioside ei toimi. Kehtiv õigus sellist Eelnõu ei muuda NOTAMi väljastamise võimalust ette ei näe. See võib omakorda tekitada olukorra, kus tootjad lahkuvad Eestist põhimõtteid ega polügoonida kinnitamise korda. 10 riikidesse, kus sellised võimalused on neile loodud. Mehitamata õhusõidukite tootjatele ei Eelnõu soodustab valdkondlikku teadus- ja nähta ette otsest õigust taotleda raadioside piiramise sagedusluba. Toodete katsetamiseks on arendustegevust. neil võimalik kasutada loodavaid polügoone, kuhu Kaitsevägi, Kaitseliit või Sisekaitseakadeemia on raadiosidet piiravad seadmed paigaldanud. Tööstus saab katsetada vastavatel polügoonidel kokkuleppel selle omanikuga. Lisaks on üks oluline mehitamata õhusõidukite katsetamise võimaluste pakkuja Metroserdi rakendusuuringute keskus, kes saaks samuti võimaluse oma polügoonil luua võimaluse raadioside piiramiseks.” Kommentaar: Kas raadioside piiramise ajaks väljastatakse NOTAM (kui võib mõjutada õhusõidukeid)? Kuidas kinnitatakse polügoonide alad? “Punktiga 7 täiendatakse § 115 lõigetega 11 ja 12. Märkus on võetud teadmiseks. Lõige 11 defineerib raadioside piiramise mõiste. Lõikes 12 sätestatakse, et kui raadioside piiramiseks taotleb sagedusluba ETO või riigi Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset enamusosalusega äriühing, siis peaks ta enne küsima ETKA-lt või valdkonda korraldavalt puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on ministeeriumilt kinnituse, kas konkreetse objekti kaitseks on vaja luua raadioside piiramise kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva võimekus. Selline nõue on põhjendatud, kuna elutähtsa teenuse osutajaid on palju ning eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja riiklikult olulisi objekte veelgi rohkem, seega oleks vaja objektiivset hinnangut, kas ühe või sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus teise objekti jaoks on raadioside piiramise võimekuse loomine põhjendatud. TTJA on küll (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. sagedusloa väljastaja, kuid tal puudub pädevus hinnata vastavate objektide olulisust. Objektiivset hinnangut on kõige pädevam andma ETKA või valdkonda korraldav ministeerium. Sellise nn filtri kasutamine enne sagedusloa andmist aitab vältida raadioside piiramise liiga laialdast ja põhjendamatut kasutamist.” Kommentaar: Kuidas on tagatud, et raadioside piiramise luba kooskõlastades ETKA või valdkonda korraldav ministeerium on arvestanud lennunduse kriitiliste objektidega ning ka võimalike mõjudega õhusõidukitele ja lennundusteenuse pakkujatele? “Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeoleku ja elutähtsate teenuste toimepidevuse Märkus on võetud teadmiseks. suurendamisele. Muid valdkondi eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta. Eelnõu rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju ning eelnõu ei avalda Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks on mõju elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule.” jätkuvalt ette nähtud sagedusloa taotlemise Kommentaar: Kas on arvestatud võimalikku mõju lennundusele? protseduur, mille käigus saavad Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi haldusala asutused esitada oma piiravad 11  tingimused. Sagedusloaga antavad tehnilised kasutustingimused tagavad, et riskid lennundusele oleks maandatud. Samuti käsitleb sagedusloa andmise protsess ise selliste riskide hindamist ning TTJA-l on õigus täiendavaid kooskõlastusi küsida ja piiranguid panna kui mingi valdkonna riskid on jäänud hindamata. “Raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste Märkust on arvestatud. kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad Sõna „mobiilside“ on asendatud sõnaga seadmed ei tööta alaliselt. Ohu tõrjumisest saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida „raadioside“. võib kaasa tuua mobiilside lühiajaline häirimine.” Kommentaar: Kust tuleb mobiilside? Võidakse segada ka teisi sagedusi. Kas kuskil on välja toodud, mis sagedustel on lubatud raadiosidet piirata? Seletuskirja lisa määruse kavand Märkus on võetud teadmiseks. “(2) Lõikes 1 nimetatud isik saab raadiosidet piirata elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt väljastatud sageduslubade alusel ja tingimustel ning sagedusloa Raadiosidet piirava seadme kasutamiseks on omaniku nõusolekul.” jätkuvalt ette nähtud sagedusloa taotlemise Kommentaar: Kuidas ja kellega kooskõlastatakse GNSS segamised? Võib olla otsene protseduur, mille käigus saavad ka mõju lennundusele. Kliimaministeeriumi asutused esitada oma piiravad “(5) Sagedusloa omanik võib vajaduse korral teha raadiosidet piirava raadiotehnilise tingimused kus arvestatakse mõju lennundusele vahendi kontrollmõõtmise.” (kaasaarvatud GNSS-i segamisele esitatavad Kommentaar: Kuidas see võimalik on? Mis saab juhul, kui sagedusloa omanikul pole NOTAM-i nõuded) vahendeid või teadmisi (kompetentsi) seda teha? “(3) ETKA hindab objekti olulisust riigi toimimiseks vajaliku kriitilise taristu kontekstis ja Sagedusloa omanik võib delegeerida piiramise kooskõlastab taotluse või jätab selle kooskõlastamata.” õiguse ning samas jääb vastutama sagedusloa Kommentaar: Kas ja kuidas arvestatakse mõju lennundusele? tingimuste täitmise eest. Tingimuste kontrolliks “§ 6. Raadioside piiramisest teavitamine 3 võib loa omanik seadme üle mõõta. Juhul kui ta (1) Raadioside piiramiseks ettevalmistatud harjutus- või väljaõppealadel peab nähtaval ise seda ei suuda võib ta seda taotleda TTJA-st või kohal olema selgitav teave selle kohta, et piirkonnas võib esineda raadiosidehäireid või keelduda õiguse edasi andmisest. raadioside kasutamine on piiratud. Siiski on hetkel huvipooli, kes soovivad nimetatud (2) Teabe raadioside piiramise piirkonna, kasutatava vahendi, eeldatava kestuse ja teenust ettevalmistatud keskkonnas pakkuda ning piiratavate raadiosageduste kohta peab raadioside piiramise õigust omav isik edastama 12 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile enne raadioside piiramist, välja arvatud on arvestanud vajadusega omada nimetatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. kompetentsi. (3) Kui enne ootamatu sündmuse toimumist ei ole võimalik esitada teavet raadioside piiramise kohta või kui julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt ei ole teabe esitamine otstarbekas, Raadioside piiramist riigi enamusosalusega siis teavitab raadioside piiramise õigust omav isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja poolt ei Ametit raadioside piiramise piirkonnast, raadioside piiramise kestusest ja piiratud käsitleta enam selles eelnõus. raadiosagedustest peale raadioside piiramise lõppu ühe tööpäeva jooksul.” Kommentaar: ETTEPANEK: Lennuliiklust mõjutavate häirimiste korral tuleb Teavitamisnõudeid, mis ei tulene eelnõuga teavitada ka EANSi (nii GNSS kui ka muud lennunduses kasutatavad käsitletavast regulatsioonist saab lisada iga sagedusvahemikud). olukorra kohta eraldi läbi ministeeriumite poolt esitatavate piiravate tingimuste. Muud kommentaarid: Kommentaarid on võetud teadmiseks.  Kuidas EANSi teavitatakse, kui segamisel (raadioside piiramisel) võib olla mõju teenuse pakkumisele või õhusõidukitele? Sagedusvahemike kasutus sõltub konkreetsest  Näitena Tallinna vangla - asub sektoris, kus saabuvad ja lahkuvad õhusõidukid raadioside piiramise seadmest. kasutavad GNSS süsteeme. GNSS signaali kadumisel võib olla otsene mõju lennuohutusele. Seega ei ole võimalik, et Tallinna vangla kasutab segajat ilma, et Mõju hindamist lennundusele ja teavitamist on EANS ei oleks teadlik (kes saab vajadusel jagada vahetud infot õhusõidukitele). käsitletud eelnevas punktis  Eelnõus ei tooda välja, mis sagedusi/sagedusvahemikke lubatakse segada ning kes koordineerib võimalikud harjutusalad (nt. kus Lennuakadeemial on võimalik Vastutaja sõltub konkreetsest juhtumist. segamist harjutada).  Kuidas toimub teavitamine (või kooskõlastamine) lennundusega otseselt seotud raadioside piiramise korral (nt. GNSS segamine)?  Kes vastutab kui raadioside piiramisest tingituna tekib ohtlik olukord või lennundus intsident? Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 24.03.2026 nr 5.-1-1/38-1 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab Justiits- ja Märkus on võetud teadmiseks. Digiministeeriumit kaasamise eest elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõud analüüsinud ja Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset esitame selle kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud. puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kes võivad raadiosidet piirata ja täpsustatakse, millistes kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva olukordades on võimalik raadiosidet piirata. See on oluline teema ja toob kaasa mõju eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja mobiilside teenuse osutajate poolt osutatava elutähtsa teenuse toimimisele. Seda eriti 13 seetõttu, et eelnõuga antav raadioside piiramise õigus ei sõltu mobiilside teenuse osutajate sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus enda tegevusest. Samuti ei anna eelnõu mobiilside teenuse osutajatele kaasa rääkimise (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. õigust või veto-õigust, kui luba piiramiseks seaduse alusel väljastatakse. Eelnõuga tekib juurde terve rida isikud, kellel õigus häireid tekitada on. Hetkel ei näi olevat piisavalt hinnatud mobiilsideteenuse toimimise ja kvaliteedi mõju olukorras, kus teine elutähtsa teenuse osutaja (riigi enamusosalusega ETO) seatakse eelisseisu ja õigustatakse häirete tekitamist. Isegi juhul, kui paigaldatakse piiramiseks häireseade konkreetsele objektile, levivad häired ka väljapoole ning mõjutavad piirkonnas tegutsevate mobiilside teenuse osutajatele teenust. Seadusest ja sageduslubadest tulenevalt on mobiilside teenuse osutajaid kohustatud tagama teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi, mistõttu on oluline, et kommunikatsioon ja mõju hindamine oleksid selged, koordineeritud ja läbipaistvad. Oluline on, et mistahes häiringu tekitamise puhul oleks peamine kommunikatsioon ja põhjendused riigi poolt (riigi julgeolek), et maandada avalikkuse ootusi ning vältida väärarusaamu elutähtsate teenuste võimaliku katkestuse või kvaliteedi languse kohta. ITL-i seisukohad eelnõu kohta on järgmised: 1. märkus on võetud teadmiseks. 1. Eelnõu ülesehitus ei taga piisavalt kaitset vältimaks ülemäärast mõju Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset mobiilsideteenusele kui elutähtsale teenusele. puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on 2. Isikute ringi laiendamine ei ole proportsionaalne ning ei arvesta piisavalt kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva mobiilsidevõrkude toimimise ja avalikkuse ohutuse aspekti (sh hädaabikõned). eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja 3. Eelnõu lisaks oleva rakendusakti „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ (edaspidi: sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus määruse kavand) tekst ei loo täiendavat selgust ega kindlustunnet, et piiramine oleks (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. minimaalne, erandlik, põhjendatud ja kontrollitud. 4. Määruse kavand kordab eelnõu üldiseid põhimõtteid ega täpsusta menetlust ega Raadioside piiramine väljaõppeks või teadus- ja kohustusi. arendustegevuse eesmärgil toimub selleks 5. Puuduvad selged nõuded mobiilside teenuse osutajate kaasamisele, teavitamisele ja ettevalmistatud keskkonnas (polügoonil), mis piiramise mõjude hindamisele. maandab piisavalt riske, kus raadioside piiramine 6. Piiramise tehnilised nõuded on sõnastatud pigem soovitustena. võiks mõjutada üldkasutatavate mobiilsidevõrkude 7. Ebaselgeks jääb mõiste „kolmas isik“ ja „sagedusloa omanik“. tööd. Raadioside piiramine riigikaitse või riigi julgeoleku eesmärgil on proportsionaalne meede, et hoida ära suurem ühiskondlik kahju võrreldes ajutise mobiilsideteenuse kvaliteedi halvenemisega. 2. märkus on võetud teadmiseks. 14  Vt punkt 1 selgitust. 3. märkus on võetud teadmiseks. Rakendusakti kavand sätestab, et piiramise kestus peab olema minimaalne ja olema suunatud ohu tõrjumisele. 4. märkus on võetud teadmiseks. Rakendusakti kavand täpsustab seaduse muutmise seaduse eelnõus sätestatut. 5. märkus on võetud teadmiseks. Vt punkt 1 selgitust. 6. märkus on võetud teadmiseks. Konkreetsemad nõuded esitatakse sagedusloal, mille väljastamisel TTJA kaalub vajalikke tehnilisi nõudeid, et raadioside piiramisest tingitud riskid oleks maandatud. 7. märkust on arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud. Selgitame oma seisukohti järgmiselt: Märkus on võetud teadmiseks. 1. Õigustatud isikute ringi laiendamine Elutähtsa teenuse osutajate kriitilise taristu kaitset Eelnõu näeb ette ulatusliku laienduse subjektidele, kellel oleks õigus raadiosidet piirata, puudutav osa on eelnõust välja jäetud, kuna seda on omades selleks seaduslikku alust. kavas reguleerida Riigikogus menetluses oleva Leiame, et sellisel kujul uutele õigustatud isikutele piiramise õiguse andmise korral: eelnõuga 902SE „Korrakaitseseaduse muutmise ja a) Ei ole tagatud, et piiramist kasutatakse üksnes vältimatu vajaduse korral. Kuna piiramine sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus ei ole tehniliselt võttes üksnes lokaalne tegevus siis piiramisel kasutatavad seadmed (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)“. tekitavad ilmselgelt häireid ka väljaspool konkreetset objekti või territooriumi. Seetõttu peab selline piiramine olema pigem erandlik, selgelt põhjendatud ning rangelt kontrollitud; Raadioside piiramine väljaõppeks või teadus- ja b) Ei ole piisavalt hinnatud mõju mobiilsideteenuse kvaliteedile ja seeläbi ka avalikkuse arendustegevuse eesmärgil toimub selleks ohutusele (sh hädaabikõnedele); ettevalmistatud keskkonnas (polügoonil), mis maandab piisavalt riske, kus raadioside piiramine võiks mõjutada üldkasutatavate mobiilsidevõrkude 15 c) Asetatakse elutähtsa teenuse osutajad olukorda, kus nad võivad samaaegselt olla nii tööd. Raadioside piiramine riigikaitse või riigi segaja kui häirest mõjutatav teenusepakkuja. Pealegi see võib hakata mõjutama nende endi julgeoleku eesmärgil on proportsionaalne meede, et teenuseid. hoida ära suurem ühiskondlik kahju võrreldes d) Piiramist läbi viivad uued isikud ja teenusepakkujad ei ole pädevad hindama ise ajutise mobiilsideteenuse kvaliteedi piiramise proportsionaalsust ega mõju, mistõttu me ei saa toetada sellisel kujul teadus- ja halvenemisega. arendustegevusega seotud õppeasutustele ja teisele elutähtsa teenuse osutajale iseseisvat piiramise õiguse andmist. ITL-i ettepanek õigustatud isikute ringi laiendamise osas on jätta piiramisõigus vaid julgeolekuasutustele, Kaitseväele, PPA-le, Päästeametile ning mitte laiendada seda isikute ringi, sh teadus- ja arendustegevuseks või teise ETO teenuse eelistamiseks. Teadus- ja arendustegevus ei peaks toimuma reaalvõrgus, vaid selleks ettevalmistatud keskkonnas (nt polügoonil, varjestatud ruumis). Ka eelnõu seletuskirjas tunnistatakse, et selline piiramine häirib paratamatult tavaelu ja teenuseid. 2. Kiirmenetlus ja riskide hindamine ning kommunikatsiooniplaan Märkus on võetud teadmiseks. Eelnõu näeb ette võimaluse anda piiramisloa kõrgendatud valmisoleku või eriolukorra ajal ilma tavapärast menetluskorda järgimata. TTJA hindab riske ka kiirmenetluse korral. Leiame, et isegi kiirmenetluse puhul peab olema kohustuslik minimaalne riskihindamine ja Määruse kavandis on sätestatud uus ja tõhusam mobiilside teenuse osutajate eelnev kaasamine. Piiramise mõju hindamisel tuleb arvesse kord, kuidas käib sagedusloa taotluse võtta, et häired levivad alati ka väljapoole planeeritud ala. Seetõttu peab piiramisloa kooskõlastamine. Uue korra kohaselt küsib TTJA menetlus sisaldama: Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, • ülevaadet riigi kommunikatsiooniplaanist piirkonna elanikele ja asutustele, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja • kõrvalmõjude süsteemset hindamist. Kommunikatsiooniministeeriumi, Kuna raadioside piiramised tekitavad häireid osutatavate teenuste kvaliteedile või sidevõrgu Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi taristu erinevatele elementidele, siis ilma piiramise infota võib tekkida olukord, kus haldusala asutuste käest objektide loetelu koos operaatorid peavad tegema asjatut tööd side kvaliteedi languse põhjuste väljaselgitamiseks. nendele lisatud piiravate tingimustega, mille kohta Mobiilside teenuse osutajad ei saa ega tohi olla olukorras, kus nemad peavad avalikkusele on asjaomasel ministeeriumil piiravaid tingimusi selgitama riigi poolt rakendatud meetmeid või vastutama teenuse kvaliteedi tajutava raadiosidet piirava raadiotehnilise vahendi languse eest. kasutamiseks. Sellist päringut ei tehta igakordselt, Seetõttu tuleb eelnõus ja määruse kavandis selgelt sätestada: kui sagedusluba taotletakse vaid infot küsitakse üks • Riigi avalik teavitamiskohustus seoses piiramise ja mõjudega; kord ning seda värskendatakse minimaalselt iga • Mobiilside teenuse osutajate teavitamise kohustus enne piirangu rakendamist või kahe aasta järel. Selline kord muudab sagedusloa erandjuhul vahetult pärast seda. menetlemise kiiremaks. Tänase korra kohaselt • Menetluse etappide sidumine konkreetsete tähtaegade ja infovahetusega osapoolte vahel küsib sagedusloa taotleja iga kord sagedusloa ning tagada, et piiramise loa menetlemisel hinnatakse süsteemselt mõju ka taotlemise käigu eelpool nimetatud ministeeriumitelt kooskõlastuse. Uus kord 16 mobiilsideteenusele. Mobiilsideteenuse häirimisega seotud riskid peavad olema hinnatud võimaldab seetõttu TTJAl ka kiirmenetluse korral tegevuse kõikides etappides (ka loa andmisel), mitte üksnes järelevalve tasandil. hinnata kaasnevaid riske. • Piiramiseks õigustatud isiku selged õigused ja kohustused. Hetkel on määruse kavandis räägitud kolmandast isikust, sagedusloa omanikust täpsustamata, kas tegemist on Oluline on rõhutada, et kiirmenetlus on võimalik piiramisega seotud sagedusloaga või keda selle sagedusloa omaniku all silmas peetakse. kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise Regulatsioon peab olema kõigi osapoolte jaoks selge ja ühemõtteline, et vältida valesti seisukorra või sõjaseisukorra ajal. See tähendab, tõlgendamise riske ja ettenähtud kohustuste täitmata jätmist. et riik peab sellisesse olukorda jõudes igal juhul • Täpsustada määruse kavandis piiramise lubatavad tehnilised tingimused, sh kasutatavate käivitama elanikkonna laiema teavituse. raadioseadmete võimsus, geograafiline mõjuala, mõõtmiste teostamise kohustus, häirete ennetamine väljaspool vajalikku mõjuala. Kolmandat isikut käsitletakse teadus- ja arendustegevust käsitlevas paragrahvis ja nende all peetakse silmas teadus- ja arendustegevusega tegelevaid ettevõtjaid, kes ise oma õigust raadiosidet piirava seadme kasutamiseks sagedusluba taotleda. Seadme kasutamiseks vajalikud tehnilised tingimused määratletakse konkreetse sagedusloaga. Sagedusloaga sätestatavad tingimused tulevad elektroonilise side seaduse § 11 lõikest 4. ITL-i ettepanekud eelnõu muutmiseks: Märkuseid ei ole arvestatud. • Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetav ESS § 115 lg 1 – kitsendada isikute ring tagasi julgeolekuasutustele ja kui see on oluline siis teadus-ja arendustegevuseks vastavalt Isikute ringi laiendamise vajadust on selgitatud nõuetele selleks ettenähtud väljaõppe polügoonidel või laborites. eelnõu seletuskirjas. • Eelnõu § 1 punktiga 7 lisatav ESS § 115 lg 1¹ – lisada kohustus hinnata mõju Teadus- ja arendustegevuse eesmärgil raadioside ümbritsevale sidevõrgule ja raadiosidet kasutavatele teenustele, s.h mobiilsideteenusele. piiramine on võimalik selleks ettevalmistatud • Eelnõu § 1 punktidega 2-4 täiendatav ESS § 14 (keeldumise alused) – täpsustada, et keskkonnas. See on eelnõus kirjas ja selgitatud segamisluba ei tohi anda juhul, kui tehniline mõju sideteenustele, eriti mobiilsidele ületab seletuskirjas. mõistlikku taset. Raadioside piiramine on vajalik ohuolukordade ennetamiseks või tõrjumiseks. Sellega võivad kaasneda teatavad ajutised mobiilside kvaliteedi häired konkreetses piirkonnas, kus raadiosidet piiravat seadet kasutatakse, kuid need häired on oma mõjult väiksemad, kui oht, mis võib 17  realiseeruda, kui seda ei tõrjuta. Näiteks potentsiaalse pommi kahjutuks tegemine avalikus kohas. Mobiilside teenuse kontekstis hinnatakse hädaabi kättesaadavust. ITL-i ettepanekud määruse kavandi muutmiseks: Märkused on võetud teadmiseks. Määruse kavandis on puudulikud: • geograafilise mõjuala nõuded, Seadme kasutamiseks vajalikud tehnilised • maksimaalsed lubatud segamisel kasutavate raadiosaateseadmete võimsused, tingimused määratletakse konkreetse • sideoperaatorite protsessi kaasamise kirjeldus ja vajalikud tehnilised meetmed; sagedusloaga. Sagedusloaga sätestatavad (teavitamine, mõõtmised). tingimused tulevad elektroonilise side seaduse § 11 Teeme ettepaneku: lõikest 4. • täpsustada tehnilisi kriteeriumeid : • lisada kohustuslik sideettevõtete eelinfoteavitus (v.a otsene oht); Eelnõust tulenevalt teavitatakse raadioside • lisada sideettevõtete kaasamine standardprotseduuridesse. piiramisest TTJA-d. Kolmandad mõjutatud Lisaks täpsustada viiteid sätetele nii eelnõus kui määruse kavandis (vt määruse kavandi § lg osapooled saavad seda infot pärida TTJA-st, mille 2 sisalduv viide ESS § 115 lg 2 p 1 ja 2, mida ei eksisteeri). TTJA väljastab kui teabe julgeoleku tase ei piira selle jagamist Kokkuvõtteks leiame, et seadusest tulenev piiramise õigus ja alused peaksid olema Märkus on võetud teadmiseks. minimaalsed, erandlikud ning jääma nn viimase võimaluse meetmeks. Me ei toeta seadusega õigustatud isikute ringi laiendamist teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ja piiramatult nii, et piiramise sagedusloa omanikud võivad lihtsustatud korras häirida elutähtsat teenust. Selline laiendamine ei ole õigustatud olukorras, kus mobiilside teenuse osutajate kui elutähtsa teenuste osutajate kohustusi ei ole selle võrra vähendatud ega vabastatud elutähtsa teenuse osutamisest või teenuse kvaliteedi tagamisest. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada. Oleme valmis neid ka täiendavalt selgitama. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (e-mail 25.03.2026 MKMi) Edastan Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse (EVS) kommentaarid seoses EIS-s Märkus on võetud teadmiseks. kooskõlastamisel oleva eelnõuga „Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus“ (EIS-i toimik JDM/26-0280). 18 Kommentaarid puudutavad seletuskirja lisas olevat rakendusakti kavandit „Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused ja kord“ eelnõu“ ning elektroonilise side seaduse (ESS) kehtiva redaktsiooni § 1901 ja § 1965. Rakendusakti kavand: Märkust on arvestatud. - määruse eelnõu alguses on viidatud, et määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 4 alusel, kuid peaks ilmselt olema „lõike 2“; - § 1 lõikes 4 toodud sättes on kohustus järgida Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) soovitusi, mille puhul on EVS-i hinnangul tegemist riigisisese kohustusliku standardite järgimisega. Seetõttu juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. ESS-i kehtiv redaktsioon Märkus on võetud teadmiseks. Palume võimalusel korrigeerida ka ESS-i § 1901 lg 3 p 1 ja § 1965 lg 5 p 1 sõnastusi, mis sisaldavad samuti riigisiseseid kohustuslikke viiteid standarditele. § 1901 lg 3 p 1 puhul oleme teadlikud, et 3G load on juba ammu välja antud ja sätet ei kasutata enam, mistõttu on ehk võimalik kaaluda ka ebakorrektse standardiviitega seonduva kehtetuks tunnistamist vm sobivat lahendust. Riigikantselei 13.04.2026 nr 2-10/26-00702-1 Justiits- ja Digiministeerium on eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele Märkust on arvestatud. kooskõlastamiseks ja huvirühmade arvamuse avaldamiseks esitanud elektroonilise side seaduse (ESS) ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (RLS) eelnõu (eelnõu). ESS § 115 lg 1 on muudetud ja täpsustatud. Eelnõu eesmärk on seletuskirja kohaselt laiendada raadioside piiramise õigust, et tagada kriitilise taristu kaitse ning võimaldada väljaõpet ja tehnoloogia arendamist muutunud Raadioside piiramine Kaitseväe, Kaitseliidu, julgeolekuolukorras. julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti, 1. Eelnõu § 1 p 6, ESS § 115 lg 1 p 1 – kehtiv ESS § 115 sätestab raadioside piiramise vangla ning Päästeameti poolt on piiritletud nende alused ning raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks. seadusest tulenevate ülesannetega. Eelnõu § 1 p-ga 6 muudetakse ESS § 115 ning laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad raadiosidet piirata. Kui kehtiv ESS § 115 lubab raadiosidet piirata Kaitseväel ja vanglal Väljaõppe ning teadus- ja arendustegevuse (piiramine on seotud territooriumiga) ning julgeolekut tagaval asutusel (piiramine on seotud eesmärgil on võimalik raadiosidet piirata üksnes sündmusega), siis eelnõu laiendab märkimisväärselt raadioside piiramiseks õigustatud selleks ettevalmistatud keskkonnas (näiteks isikute ringi. polügoonil). Riigikantselei palub seletuskirjas põhjalikult analüüsida niivõrd laia õiguse andmist (ohu ennetamisel ja tõrjumisel kui ka korrarikkumise kõrvaldamiseks või väljaõppe eesmärgil). Sagedusloa andmise protsessi vältel hinnatakse ka vastavalt taotletud eesmärgile loa andmise 19 Kahtleme, kas raadioside piiramise õiguse laiendamine on vajalik ja õigustatud ning kas piiranguid ja lisatingimusi. Juhul kui luba riske on piisavalt hinnatud. taotletakse arendustegevuseks mitte ohu Tegemist on ääretult laia normiga, mis võimaldaks näiteks ennetamise raames Kaitseväel ja likvideerimiseks siis kõrvalised mõjud peavad Kaitseliidul üle Eesti raadiosidet piirata ilma kohustuseta hinnata meetme olema oluliselt madalamad kui ohu ennetamisel. proportsionaalsust või sellega kaasnevat mõju vms. Kui vahetu ohu tõttu raadioside piiramisel kestab raadioside piiramine ohu tõrjumiseni ja võiks eeldada, et see aeg ei ole pikk, siis näiteks õppuste puhul tuleb arvestada ja näha ette regulatsioon, et raadiosidet ei tohiks piirata järjest kauem teatud ajast – see võimaldaks maandada raadioside piiramisest tulenevaid riske. Kuna raadioside piiramise piirkonnad võivad olla väga erinevad (tiheasustus, hajaasustus, mitmed olulise tähtsusega taristud lähestikku) ja sellest sõltub ka piiramise mõju ümbritsevale, siis toome näitena selle, et 2025. aastal kehtestas Kaitsevägi lennupiirangu ala pooles Eestis, kuna eeldati mehitamata õhusõiduki (MÕS) ohtu üle Venemaa Föderatsiooni piiri. Kui need kaks meedet esinevad ühel ajal (raadioside piirang ja lennupiirangu ala), siis võib juhtuda, et seatakse ohtu nt kõned kiirabisse, hobilennundus ja lennundus ning lennuohutus tervikuna. Seetõttu teeme ettepaneku ohu ennetamise, õppuste ning teadus- ja arendustegevuse eesmärgil raadioside piiramise korral sätestada seaduses selged raamid näiteks piirkonna, piiramise aja ja kestuse kohta (nt õppuste piirkond on mõni suurem linn, õppus toimub nädala sees ja see toimub kolm päeva – kuidas sellisel juhul riske maandada?) või seletuskirjas selgitada, kuidas sellisel juhul riske maandatakse (näiteks saab teadus- ja arendustegevuse eesmärgil raadiosidet piirata ainult vastaval polügoonil). 2. Eelnõu § 1 p 6, ESS § 115 lg 1 p 3 – kuivõrd oluline on vaadata taristu kaitset tervikuna Märkust on arvestatud. ning käsitleda seda koos riigikaitseobjektide taristukaitse nõuete määrusega, lähtudes kihilise kaitse põhimõttest – st füüsilised taristukaitse nõuded kombineerituna mh Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud. raadioside segamise võime ning aktiivsete tõrjemeetmetega, siis teeme ettepaneku lähtuda kehtivast riigikaitseobjektide õigusraamistikust, arvestades, et riigikaitseobjektide protsessis on juba paigas selged kriteeriumid objektide nimetamiseks, valimiseks ja hindamiseks ning vajaduse korral ka nende kaitse nõustamiseks. Riigikantselei ettevalmistatud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (mehitamata õhusõidukite tõrje rollijaotus) kohaselt võimaldatakse raadiosidet piirata turvatöötajal ja turvajuhil mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks turvaobjektil, mis on riigikaitseseaduse alusel määratud alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb riigikaitseseaduse § 85 lõike 1 punktis 2 nimetatud riigikaitseobjekti turvaplaanist, 20 turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras. Palume see muudatus eelnõust välja jätta ning Riigikantselei lisab sätte muudetud kujul enda ettevalmistavasse paketti. 3. Olete seletuskirjas märkinud, et raadioside piiramine mõjutab selle mõjupiirkonnas Märkust on arvestatud. viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral. Juhime tähelepanu, et raadioside piiramine ei pruugi mõjutada ainult sideteenuste kättesaadavust. Raadioside Seletuskirja on täpsustatud. piiramine mõjutab ka lennuliiklust ja lennuohutust, samuti näiteks haiglate tööd. Palume teil seletuskirja täiendada ja selgitada välja kõikvõimalikud ohud, mida raadioside piiramine võib kaasa tuua, ning selgitada, kuidas võimalikke ohte maandada. 4. Samuti toote seletuskirjas esile, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu Märkus on võetud teadmiseks. tõrjumise hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt (lk 7). Palume tuua näiteid, kui kaua võib kesta raadioside piiramine. Raadioside piiramise ajalist kestvust reguleeritakse Kuivõrd eelnõus reguleeritakse ka teadus- ja arendustegevuse raames raadioside piiramist, sagedusloa tingimustega. Näiteks tavapraktika kas tuleb seletuskirjas märkida, kuidas sellisel juhul raadioside piiramist rakendatakse – kui droonitõrje eesmärgil raadioside piiramisel on ei tõrjuta ohtu, siis kui kaua töötavad raadioside piiramist võimaldavad seadmed? kestus maksimaalselt 5 minutit, mille järel tuleb Samuti palume analüüsida, kas võib olla raadioside piiramise tagajärjel ka oht kellegi elule veenduda kas oht on jätkuv, ning ohu olemasolus või tervisele (näiteks ei saa sel ajal kutsuda kiirabi, väikesaarelt ei ole võimalik inimest veendumisel võib uuesti 5 minutit tõrjuda. Ohu õhusõidukiga mandrile haiglasse tuua), ning kui on, siis kes sellisel juhul tekkinud kahjude olemasolu või selle kadumises veendumiseks saab eest vastutab. rakendada drooniradareid või nende puudumisel veendudtakse visuaalselt. Teadus- ja arendustegevuse kontekstis tuleb samuti hinnata millise minimaalse ajaga saavutatakse soovitud tulem ning vastavad piirangud pannakse sagedusloale. TTJA loa andmisel järgib minimaalsuse põhimõtet et minimeerida kõrvalised mõjud. ESS § 14. sätestab keeldumise alused sagedusloa andmisele kus TTJA võib keelduda loa andmisest kui taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda. Hädaabi kättesaadavust hinnatakse sõltuvalt ohu tõsidusest mida neutraliseeritakse. 21