Keskkonnaamet Teie 08.05.2026 nr 7-28/26/8878
[email protected] Meie 12.06.2026 nr 20-1/3779
Vastus taotlusele
Edastasite Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse algatada järelevalve Viljandi Vallavalitsuse korralduse
nr 127 õiguspärasuse osas (leitav siit).
Täname Teid pöördumise eest. Informatsioon kohalike omavalitsusüksuste tegevuse kohta on meile
oluline.
Antud juhtumi asjaoludest nähtuvalt otsustas Viljandi Vallavalitsus 24.03.2026 korraldusega nr 127 ning
tuginedes maakatastriseaduse § 18 lõikele 1 punktile 3, § 18 1 lõikele 1 ning arvestades kinnisasja
omaniku esitatud avaldust, määrata Võistre külas asuva Vesiroosi katastriüksuse (kinnistu nr 19674550,
katastritunnus 89901:001:2073, pindala 7573 m², sihtotstarve 100 % maatulundusmaa) sihtotstarbeks
100 % elamumaa.
Taotluse kohaselt püstitati Vesiroosi katastriüksuse metsamaa kõlvikule õigusliku aluseta ehitised.
Vesiroosi katastriüksus piirneb Võistre järvega, millest lähtuvalt ulatub kinnisasjale kalda
ehituskeeluvöönd (looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõige 1, § 38 lõige 1), mis metsamaal laieneb kalda
piiranguvööndi ulatuses (LKS § 37 lõige 1, § 38 lõige 2). Keskkonnaamet teavitas 31.12.2025
maaomanikku kirjas nr 7-28/25/24470 mittelubatud ehitustegevuse üle järelevalvemenetluse
algatamisest.
Esmalt selgitame, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiits- ja
Digiministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle.
Ministeeriumi poolt teostatava järelevalve eelduseks on VVS § 75 3 lõikest 4 tulenevalt kohaliku
omavalitsuse üksuse haldusakti õigusvastasus ja avaliku huvi rikkumine. Mõlemad eeldused peavad
olema täidetud samaaegselt. Sõltumata sellest, kas tingimused on või ei ole täidetud, on Justiits- ja
Digiministeeriumil kaalutlusõigus küsimuses, kas järelevalvet alustada või mitte. Eelnev tähendab, et
ainuüksi asjaolu, et kohaliku omavalitsuse üksus on olnud mõne juhtumi puhul õigusvastaselt
tegevusetu, ei tähenda veel, et täidetud oleks ka avaliku huvi rikkumise kriteerium. Muidugi peab
haldusorgani tegevus alati olema õiguspärane, aga ministeeriumi järelevalve objektiks on vaid sellised
haldusaktid, mis kahjustavad ka mõnda olulist avalikku huvi.
Justiits- ja Digiministeerium pöördus ka Maa- ja Ruumiameti poole seoses maakatastriseaduse § 18
rakendamisega olukorras, kus maa sihtotstarvet muudetakse kinnistul, millel asub ebaseaduslik ehitis.
Saime vastuseks, et sihtotstarbe kandmine maakatastrisse ei seadusta õigusliku aluseta püstitatud
ehitist. Seetõttu ei anna elamumaa olemasolu veel õigustatud ootust ehituskeeluvööndisse ehitamiseks
(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-15-18582/47). Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda
Keskkonnaameti nõusolekul. Märgime, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda
ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus LKS §-s 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati
või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise
õiguspärasuse osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Kuivõrd kõnealusel katastriüksusel asub ka metsamaa kõlvik ning metsaseaduse (MS) § 3 lõike 3
kohaselt ei loeta elamumaad metsamaaks, siis vastavalt LKS § 38 lõikele 2 ja MS § 3 lõikele 3 vähendab
elamumaa sihtotstarbe määramine varem piiranguvööndi piirini ulatunud ehituskeeluvööndit
automaatselt, sest tegemist ei ole enam metsamaaga. Nimelt vastavalt LKS § 38 lõikele 2 metsamaal
metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
Vastavalt kõnealuse kinnisasja suhtes kehtivale üldplaneeringule (Saarepeedi valla üldplaneering)
sihtotstarbe määramisel või muutmisel väljaspool detailplaneeringuga kohustusega alasid lähtutakse
maakatastriseadusest. Mistõttu vaatamata sellele, et metsamaa kõlviku osas piiranguvöönd vähenes
automaatselt maa sihtotstarbe muutmisega, ei tee see veel antud maakorraldustoiminguga seotud
haldusakti õigusvastaseks. Maa sihtotstarve näitab, milleks maad võib kasutada, kuid piiranguvööndi
või ehituskeeluvööndi ulatus tuleb seadusest, kaitse-eeskirjast või eraldi planeeringu- ja
kooskõlastusmenetlusest.
Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei muuda haldusakti (katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks)
õigusvastaseks see, kui kohalik omavalitsus määrab elamumaa sihtotstarbe maal, millel on
piiranguvöönd. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud
pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Keskkonnajärelevalve seaduse § 7 lõike 4 kohaselt, kui Keskkonnaamet leiab, et kohaliku
omavalitsusüksuse keskkonnaalane haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub
avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest
arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse
või anda nõutav haldusakt välja. Seega on ka Keskkonnaametil võimalik algatada järelevalve Viljandi
Vallavalitsuse korralduse nr 127 õiguspärasuse osas.
Kokkuvõtteks ei tuvastanud me antud juhtumi puhul õigusvastast haldusakti. Juhul, kui tulevikus antakse
õigusvastaseid haldusakte, on Justiits- ja Digiministeeriumil võimalik nende haldusaktide üle eraldi
järelevalvet teostada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Victoria Tamme
nõunik
Victoria Tamme 53523094
[email protected]
2