Viljandi Vallavalitsus
[email protected]
Kauba tn. 9
71020, Viljandi linn Meie 19.06.2026 nr 20-1/3779
Tähelepanu juhtimine
Justiits- ja Digiministeeriumile esitati taotlus algatada järelevalve Viljandi Vallavalitsuse korralduse
nr 127 õiguspärasuse suhtes.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lõikele 1 teostab Justiits- ja Digiministeerium
haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Ministeeriumi poolt
teostatava järelevalve eelduseks on Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 3 lõikest 4 tulenevalt kohaliku
omavalitsuse üksuse haldusakti õigusvastasus ja avaliku huvi rikkumine. Sõltumata sellest, kas
tingimused on või ei ole täidetud, on Justiits- ja Digiministeeriumil kaalutlusõigus küsimuses, kas
järelevalvet alustada või mitte.
Avalik huvi on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, hõlmates
laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi. Ka ehituskeeluvöönd on seadusega kehtestatud avalikes
huvides.
Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54. Nimelt,
haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse
alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
Kui valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 tööpäeva jooksul
haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku
tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja
(VVS § 753 lõige 4). Sama paragrahvi lõige 8 sätestab, et juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole
30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku kirjaliku
ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat
haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib valdkonna eest vastutav
minister või tema volitatud ametnik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras
esitada protesti.
Korraldusega nr 127 otsustas Viljandi Vallavalitsus, tuginedes maakatastriseaduse § 18 lõikele 1
punktile 3, § 181 lõikele 1 ning arvestades kinnisasja omaniku esitatud avaldust, määrata Võistre külas
asuva Vesiroosi katastriüksuse (kinnistu nr 19674550, katastritunnus 89901:001:2073, pindala 7573
m², sihtotstarve 100 % maatulundusmaa) sihtotstarbeks 100% elamumaa.
Seejuures põhjendas vallavalitsus katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramist järgnevalt:
„Vesiroosi katastriüksusel paikneb elukondlik hoone, mida kasutatakse järjepidevalt elamispinnana.
Tegeliku elamispinnana kasutamisele viitab ka asjaolu, et omaniku ametlik elukoht rahvastikuregistri
järgi asub samal kinnistul. Arvestades maa tegelikku kasutust elamuna ning selle toimimist inimese
püsiva elukohana, on põhjendatud määrata katastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa.“.
Keskkonnaamet on märkinud, et „Vesiroosi (89901:001:2073) teostati 21.11.2025 kontroll, mille käigus
kontrolliti kallasraja avatust ja looduskaitseseaduse nõuete täitmist Võistre järve piiranguvööndi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
ulatuses. Selle raames tehti fotosid ja vajadusel määrati täpsus GPS-iga (Emlid Reach RS2+)
probleemsete ehitiste nurgapunktid. Kontrolliga tuvastati, et Vesiroosi kinnistul paikneb piiranguvööndis
kolm ehitist ning kahe ehitise vahel on ka terrass. Hooneteni on rajatud ka kruusakattega tee. Maa- ja
Ruumiameti fotolao fotode kohaselt seisuga 20.04.2023 ehitised puuduvad, kuid on olmes kruusaplats.
29.04.2024 fotolao foto kohaselt on püstitatud tõenäoliselt kaks hoonet. Ehitised asuvad Võistre järve
piiranguvööndis metsamaal, kus ehituskeeluvöönd laieneb piiranguvööndi piirini. Ehitusregistri kohaselt
Vesiroosi maaüksusel ehitised puuduvad. Õuemaa kõlvik puudub.“. Keskkonnaameti esitatud
materjalidest nähtuvalt kinnitab ka katastriüksuse omanik, et hooned ei ole seadustatud ehk on ehitatud
õigusliku aluseta.
Ministeeriumi hinnangul on Keskkonnaamet õigesti osundanud, et katastriüksusele elamumaa
sihtotstarbe määramine võimaldab koos edasiste tegevustega kahandada ehituskeeluvööndi ulatust,
järgimata seejuures seaduses sätestatud korda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lõike 1 punktile 3 määratakse ehitist teenindavale
katastriüksusele kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku
kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel.
Nagu korralduses nr 127 viidatud, on elamumaa sihtotstarve määratud põhjusel, et katastriüksusel
paikneb elukondlik hoone, mida kasutatakse järjepidevalt elamispinnana. Teisisõnu, korralduse
kohaselt on sihtotstarbe määramise aluseks ehitise tegelik kasutus. Korralduses ei ole viidatud teistele
MaaKatS § 18 lõike 1 punktis 3 nimetatud alternatiividele (ehitusluba, ehitisteatis, vallavalitsuse kirjalik
nõusolek või kasutusluba).
Ministeeriumi hinnangul ei ole MaaKatS § 18 lõike 1 punktiga 3 kooskõlas katastriüksusele sihtotstarbe
määramine õigusliku aluseta ehitatud ehitise alusel. Õigusliku aluseta ehitise ehitamine ehk
ebaseaduslik tegevus ei saa olla katastriüksusele sihtotstarbe määramise õiguspäraseks aluseks.
Ministeeriumi seisukohta toetab ka MaaKatS § 18 lõike 1 seletuskiri. Seletuskirjas on märgitud, et „kui
puudub kehtiv detailplaneering ja detailplaneeringu koostamise kohustus või linna- või vallavalitsus ei
pea detailplaneeringu koostamist vajalikuks, tuleb kohalikul omavalitsusel teha kaalutlusotsus,
arvestades maaüksuse tegelikku õiguspärast kasutust ja üldplaneeringuga kavandatut.“. Seega on ka
seadusandja tahteks olnud võimaldada katastriüksuse sihtotstarbe määramisel lähtuda selle tegelikust
kasutusest ainul juhul, kui kasutus on õiguspärane.
Eelnevast tulenevalt on korraldus nr 127 õigusvastane.
Ministeerium on otsustanud käesoleval juhul VVS § 753 lõikes 4 nimetatud ettepaneku tegemise asemel
piirduda tähelepanu juhtimisega korralduse nr 127 õigusvastasusele. Kohalikul omavalitsusel on
põhiseaduse §-st 154 tulenev enesekorraldusõigus. Seega on Viljandi Vallavalitsusel võimalik
iseseisvalt jõuda otsustuseni, kuidas viia korraldus nr 127 seadusega kooskõlla.
Märgime seejuures, et Keskkonnaamet on 18.06.2026 kirjaga nr 7-9/26/11070-2 juhtinud Viljandi
Vallavalitsuse tähelepanu sellele, et ka Vesiroosi (89901:001:2073) katastriüksuse ja Siimu
(89901:001:2074) katastriüksuse osa liitmisel tekkivale katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe
määramine oleks eelnevalt välja toodud põhjusel õigusvastane.
Kui Viljandi Vallavalitsus korralduse nr 127 õiguspärasust ei kõrvalda ning annab selle alusel järgnevaid
– korralduse nr 127 õigusvastasusest tingitult – õigusvastaseid haldusakte, on ministeeriumil võimalik
ka nende haldusaktide suhtes järelevalvet teostada ning esitada Viljandi Vallavalitsusele ettepanek
haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks ning seejärel pöörduda protestiga halduskohtusse.
Avaldame lootust, et Viljandi Vallavalitsus pöörab sellele kohast tähelepanu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Glen Roosaar
nõunik
2
Glen Roosaar 53293222
[email protected]
Lisaadressaadid: Keskkonnaamet
3