Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering

Vesiniku t oru p uhul soovita kse s elge t info t ja olemasoleva taristu koridori ka alumist 2990850 682625 0 0 Maikuus külastasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Elering kohalikk e omavalitsus i (24) , kes jäävad vesinikukoridori riigi eriplaneeringu ala sse , et planeerimisega seonduvat tutvustada. Esialgsed trassi variandi d peaksid selguma 2027. aasta alguses . Põhjamaade–Balti v esinikukoridor (Nordic-Baltic (Nordic-Baltic Hydrogen Corridor – NBHC) on kuue riigi (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa) ühi ne algatus ja Eesti on asunud oma osa pla neerima . K oridor i kavandamine läbi Eesti aitab luua tehnilised ja majanduslikud eeldused kohapealse teks arend uste ks ning loob võimaluse olla osaks Euroopa energiasüsteemist tulevikus. Eesti jaoks tähendab see energiajulgeoleku suurendamist, võimalust teenida transiiditulu , kohaliku vesinikutaristu loomist , uusi investeeringuid ja tööstusvõimalusi piirkondades . Planeeri misprotsess on algusjärgus ning o mavalitsuste roll on siin oluline - just kohalikud teadmised ja kogukondade ootused aitavad kujundada piirkondadele kasulikke lahendusi. Val lad tõstatasid kolm peamist teemat: mõju kogukondadele – kuidas torustik mõjutab elukeskkonda ja maaomanikke; ohutus – vesiniku käitlemise standardid ja riskijuhtimine; kohalik kasu – haruühendused tööstus e le, investeeringud, energiajulgeolek, kompensatsioonid Väga oluliseks peetakse võimalusel juba olemasolevate taristukoridoride ( Rail Baltica , tänased gaasitrassid ) kasutamist, et vähendada keskkonna mõj u ning v õimalikult vähe uut maad hõivata ja sellega maaomanikele piiranguid kaasa tuua . Samuti nähakse kohalikul tasandil vajadust lihtsa ja praktilise kommunikatsiooni järele, eriti ohutuse ja keskkonnamõju teemal. Valitsus algatas Eesti osa riigi eriplaneeringu 23.03.2026 ning selle koostamine kestab eeldatavalt kuni kolm aastat. Lisainfo: riigiplaneering.ee/vesinikutaristu ( lehel võimalik liituda uudiskirjaga - nii jõuab planeeringu info otse e-postile ) . Maaomanik eg a , keda võimalikud trassi d puudutav ad , võetakse otse ühendust eesti.ee kontaktide kaudu eeldatavalt 2027. aasta alguses . Piirkonna elanik el j t huvilis tel tasub jälgida kohalikke infokanaleid , kus ilmub kogu teave nii väljapanekute kui avalike arutelude kohta. Maa-aluse torustiku rajamine tähendab eelkõige ajutisi ehitusaegseid piiranguid. Pärast toru paigaldamist ei jää maa peale nähtavat osa. Endistviisi saab jätkuda põllupidamine ja ka metsamaa kasutus , vaid kaitsevöönd hoitakse hoolduse ja ohutuse jaoks puudest ja kõrgematest taimedest vaba. Positiivse investeerimisotsuse korral võiks torustik valmida kõige varem 2035. a astal. Vesinikku kasutatakse peamiselt tööstuses Seda kasutatakse E uroopas väetiste, kütuste ja kemikaalide tootmisel. 2024. aastal tarbiti Euroopas 7,9 miljonit tonni ( 260 TWh ) vesinikku , mis on samaväärne Hispaania aastase elektritarbimisega . Suurim tarbija on Saksamaa, k es kasutas 2023. aastal 55 TWh . Tulevikus nähakse v esinikku eelkõige lahendusena valdkondades, mida on keeruline elektrifitseerida , näiteks raske - ja keemiatööstus, merendus. Vesinik ei ole mõeldud asendama tavapärast elektrit kodus, vaid täiendama energiasüsteemi seal, kus muud lahendused ei ole piisavad või tehniliselt võimalikud. Prioriteedid: k eskkon d ja ohutus Keskkonna vaates nähakse vesinikku võimalusena vähendada fossiilkütuste kasutamist tööstuses ja transpordis. Ehkki täna toodetakse seda peamiselt fossiilkütustest, arendatakse üha enam taastuvelektril põhinevat rohevesinikku, et vähendada CO₂ heidet. Kuna v esinikku kasutatakse tööstuses juba pikalt , toimub selle käitlemine sarnaselt maagaasile rangete standardite järgi . Nagu iga energiatehnoloogia puhul, on ka siin üks olulisemaid planeerimise lähtekohti ohutus . Elering omab aastakümnete pikkust kogemust maagaasi ülekandevõrgu arendamisel ja haldamisel, s h kõrgsurve torustike, seiresüsteemide ja taristu töökindluse tagamisel. Nii välditakse või leevendatakse v õimalikk u keskkonnamõju ka praegu planeerimise varases etapis. Protsessis hinnatakse eraldi mõju loodusele , põhjaveele , kaits e aladele , inimese le . Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ​ ja selle toimimiseks vajaliku taristu ​ riigi eriplaneering Monika Korolkov Siim Iimre Marju Kaivapalu-Kaasik Maa- ja ruumipoliitika osakond Teadus- ja Vesiniku taristu planeeringute arendustegevuse juht projektijuht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Elering Elering Riigi eriplaneeringu eesmärk ja maksumus • Riigi eriplaneeringu (REP) eesmärk on kavandada Põhjamaade-Balti vesinikukoridori Eesti osa ja selle toimimiseks vajalik taristu. • REPi tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Põhjamaade-Balti vesinikutaristu ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. • REP-iga kavandatakse vesinikutaristu sh vesiniku ülekandetorustik, kraanisõlmed (8-20 km tagant) jaotus- ja mõõtejaamad (kuni 2) ning kompressorjaamad (kuni 2). Torustik projekteeritakse maa-alusena vähemalt 1 m sügavusele (sügavus maapinnast toru peale). • Rajatav vesinikutaristu on strateegiline võimalus Eestile osaleda Euroopa tuleviku energiasüsteemis, tugevdades energiajulgeolekut ja majanduslikku positsiooni. Vesinikutaristu rajamine toetab kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamist ning loob pinnase uute madala heitmega tööstuste tekkeks, edendades seeläbi Eesti majandusarengut. • Planeeringu eeldatav maksumus asukoha eelvaliku etapis on 1,5 mln eurot. Planeeringu koostamist rahastab Elering AS (50% ulatuses Euroopa Liit). • Planeering algatati 23.03.2026 www.riigiteataja.ee/akt/324032026001 Projekti taust • Sept. 2022 käivitasid 6 gaasi süsteemihaldurit, Soome Gasgrid Finland, Eesti Elering, Läti Conexus Baltic Grid, Leedu Amber Grid, Poola GAZ-SYSTEM ja Saksamaa ONTRAS projekti nimetusega ”Põhjamaade-Balti vesinikukoridor” (Nordic-Baltic Hydrogen Corridor). • 28.11.2023 Euroopa Komisjon lisas vesinikukoridori projekt prioriteetsete energiataristu projektide nimekirja (PCI list). • 01.06.2025 Vesinikukoridori projektipartnerid allkirjastasid Euroopa 50% kaasrahastamise lepingu teostatavusuuringute läbiviimiseks. • 01.12.2025 Elering AS esitas taotluse Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. • 25.02.2026 Toimus vesinikumajanduse infopäev: "Milliseid võimalusi avab vesinik Eesti majanduses?„ Planeeringuala • Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, • Planeeringuala Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, suurus u 6432 km2 Saku, Saue vald; • Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa vald; • Lääne maakonnas Lääne- Nigula vald; • Järva maakonnas Türi vald; • Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde vald ja Pärnu linn; • Viljandi maakonnas Põhja- Sakala, Mulgi ja Viljandi vald; • Valga maakonnas Tõrva vald. • Planeeringualas on u 99 634 katastrit • Õuealadega on planeeringualast kaetud 134,7 km2 (kokku u 16 212 õueala ehk 2,1 %) • Erinevate looduskaitseliste piirangutega on planeeringualast hõlmatud ca 18% (1 158 km2) Riigihankega hangitav meeskond Riigi eriplaneeringu, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamise meeskond: Töögrupi juht Linnustiku ekspertarvamuse koostamise meeskond Planeerija Linnustiku juhtekspert Geoinformaatika spetsialist Rändlindude ekspert KSH juhtekspert Maismaalinnustiku ekspert Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist Loomastiku ekspertarvamuse koostamise meeskond Kultuuriliste mõjude hindamise spetsialist Käsitiivaliste ekspert Majanduslike mõjude hindamise spetsialist Loomastiku juhtekspert Planeerimis- ja keskkonnaõiguse ekspert Kahepaiksete ekspert Graafilise disaini tegija Roomajate ekspert Assistent Taimestiku ekspertarvamuse koostamise meeskond Kommunikatsioonispetsialist Taimestiku ekspert Asukoha eelvaliku etapi eskiisprojekti koostamise Maastike sidususe ekspert lähteülesande koostamise meeskonda kuulub vähemalt: Natura ekspertarvamuse koostaja Vesinikutaristu projekteerija Natura 2000 ekspert Kompressorjaama projekteerija Geoloogia ekspertarvamuse koostaja Vesiniku tehniline ekspert Geoloogia ekspert Arheoloogia eksperthinnangu koostaja Riskianalüüsi koostaja Arheoloogia eksperthinnangu koostaja Riskijuhtimise/ohutuse spetsialist Riigihankega hangitavad uuringud/ tööd (1) 1. Sotsiaalmajanduslik analüüs Hinnata vesinikukoridori ja sellega seotud taristu võimalikke mõjusid sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule, arvestades planeeringu eesmärke ja mõjuala. 2. Arheoloogiline eksperthinnang Tuvastada planeeringualal paiknevad kultuuriväärtused ja hinnata nende säilimise tagamise võimalusi vesinikukoridori kavandamisel ja elluviimisel. 3. Loomastiku ekspertarvamus Hinnata vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamisega kaasnevaid mõjusid loomastikule ning anda sisend asukohaalternatiivide võrdlemiseks 4. Linnustiku ekspertarvamus Selgitada planeeringualal esinevate linnuliikide ja nende elupaikade seisund ning hinnata vesinikukoridori ja taristu rajamisega kaasnevaid mõjusid linnustikule. 5. Käsitiivalised Hinnata vesinikukoridori ja sellega seotud taristu võimalikku mõju käsitiivalistele ning toetada trassi- ja asukohaalternatiivide võrdlemist. 6. Maahõive ja taimestiku ekspertarvamus Hinnata vesinikukoridori ja taristu rajamise mõjusid maahõivele, taimkattele ja rohevõrgustiku toimimisele ning anda sisend asukohaalternatiivide võrdlemiseks. Riigihankega hangitavad uuringud/ tööd (2) 7. Natura 2000 eelhindamine ja vajadusel Natura asjakohane hindamine Selgitada vesinikukoridori ja taristu rajamise võimalikke mõjusid Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ning hinnata alternatiivide teostatavust. 8. Vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu eskiisprojektid Töötada välja tehniliselt realistlikud lahendused vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning võrrelda asukohaalternatiive. 9. Müra ja vibratsiooni modelleerimine Hinnata vesinikukoridori rajamise ja käitamisega kaasnevat müra ja vibratsiooni ning nende vastavust kehtivatele nõuetele. 10. Kliimakindluse analüüs Hinnata vesinikukoridori ja taristu rajamise ning käitamise mõju kliimale ja kliimamuutustele ning kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele. 11. Geoloogiline analüüs Hinnata vesinikukoridori ja sellega seotud taristu rajamiseks sobivaid geoloogilisi tingimusi ning tuvastada võimalikud riskid ja leevendusmeetmed. 12. Riskianalüüs Tuvastada vesinikukoridori ja taristu rajamise ning käitamisega seotud ohud, hinnata nende tõenäosust ja mõju ning määrata vajalikud ohutusmeetmed.  Vesiniku tarbimine täna (2024 numbrid) • Euroopas tarbiti 2024 aastal 7,9 Mt vesinikku (260 TWh). • 99% täna tarbitud vesinikust toodetakse tööstuste juures fossiilkütustest (maagaasist). • 95% tarbitavast vesinikust kulub kemikaalide tootmisele (väetised, kütused ja muud kemikaalid). • Euroopas on täna 1636 km vesinikutorustikke. • Suurim vesiniku tarbija Euroopas on Saksamaa. Tarbides 55 TWh aastal 2023. Eesti huvides on Saksa-Soome vesinikutoru rajamine mööda maismaad … sest lisaks transiiditulule loob vesinikutaristu Eestis uusi võimalusi, mida meil on võimalik realiseerida, kui soovi on: ➢ Energiajulgeolek ➢ Elektrisüsteemi varustuskindlus ➢ Täiendav majanduskasv ja uus tööstus ➢ Ekspordivõimalused elektritootjatele ➢ Heitmete vähendamine Miks mitte importida elektrit? Suurte energiamahtude jaoks on torutransport pikema maa peale väga palju odavam. • Torustikud ja merekaablid maksavad enam-vähem sama palju. • Torustikud suudavad mitu korda rohkem energiat üle kanda. Miks vesinikukoridori vaja on? • Vesiniku tarbimine Euroopas 260 TWh aastas, • Saksamaa on Euroopa suurim vesiniku tarbija, prognoositakse tarbimise kahekordistumist aastaks 2030, • Saksa riik on otsustanud rajada 9000km siseriiklikku vesinikutorustikku aastaks 2032, 5,2 • Aktiivselt otsitakse Euroopa sisest asendust tänasele fossiilsele vesinikule – Soome suudab osa sellest vajadusest täita 5,3 keskkonnasõbraliku vesinikuga, • Eestil geograafiline positsioon võimaldab meil saada kasu Soome- Saksamaa vahelisest transiidist, 0,9 4,8 • Konkureerime siinjuures teiste projektide ja regioonidega. 55 23 TWh 35 13 3,2 19 Vesiniku tarbimine 2024, TWh Mis kasu on vesinikutaristust Eestile? • Transiiditulu Soome ja Saksamaa vahelisest vesiniku transiidist, • Eesti kui oluline lüli Põhjamaade ja Kesk-Euroopa energiavoogudes, • Võimalus uuteks energia- ja tööstusinvesteeringuteks läbi kohaliku tootmise ja tarbimise, • Võimalus uue majandussektori arendamiseks ning kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomiseks, • Mitmekesisem energiavarustus vähendab sõltuvust üksikutest tarnijatest / kütustest / hindadest, • Luuakse eeldused siseriikliku taristu laiendamiseks. Vesinikutaristu projekt viiakse ellu vaid siis, kui see on Eestile majanduslikult ja ühiskondlikult kasulik.  Plaan Eestis • Märts 2026 – otsus riigi eriplaneeringu algatamiseks.​ • 2028 lõpp – eeldatav riigi eriplaneeringu kehtestamine​. Gaasitrassi ehitus (2019)​ • 2029+ – rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine.​ • 2030-2032 – eeldatav investeerimisotsus.​ • 2032+ – rrojekteerimine, ehitamine​. • 2035+ – eeldatav vesinikukoridori valmimine.​ Paldiski kompressorjam (2021)​ Gaasitrass Keila lähistel (2023)  Põhjamaade – Balti vesinikukoridori REP ajakava 2026 2027 2028 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 REP agatamine Konsultatsiooni hange Trasside visandamine LS ja visandatud trasside avalikustamine Maismaa ​LS ja visandatud trasside muudatused REP ja KSH I etapi aruande koostamine Avalikustamine REP ja KSH I etapi aruande täiendamine REP kehtestamine Täname kuulamast!