Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks

18.05.2026 nr 15 MINISTRI MÄÄRUS Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse riigieelarvelistest vahenditest avaliku sektori innovatsiooni tarbeks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi meede). (2) Meetme raames ei anta toetuse taotlejale riigiabi või vähese tähtsusega abi. § 2. Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi ning kiirendada tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris. (2) Toetuse andmise tulemusena võib oodata: 1) avaliku sektori innovatsiooni- ja teadus-arendustegevuste arvu kasvu; 2) tehisaru rakenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu suurenemist avalikus sektoris; 3) avaliku lähtekoodiga lahenduste arvu suurenemist avalikus sektoris; 4) tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate teemalise teadlikkuse ja oskuste kasvu avalikus sektoris; 5) avaliku sektori efektiivsuse paranemist; 6) kulude kokkuhoidu avalikus sektoris; 7) halduskoormuse vähenemist ettevõtjale ja kodanikule; 8) läbipaistvuse kasvu avalikus sektoris kasutatavate tehnoloogiate kohta. (3) Tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisele iseloomulikult võib toetatava projekti käigus ilmneda, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Sellisel juhul loetakse toetuse eesmärk täidetuks, kui projekt on ellu viidud heas usus, kooskõlas kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on dokumenteeritud ja avalikustatud. § 3. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) Algoritmi kasutuse ülevaate vorm on dokument, mis tagab, et algoritmide kasutus ja loogika on üheselt mõistetavalt dokumenteeritud ja avalikustatud. 1 2) Lahenduse (tarkvara) lähtekood on inimloetav programmeerimiskeelne tekst, mis kompileeritakse või tõlgendatakse arvutiprogrammiks; 3) Otsene avalik teenus on asutuse teenus kodanikule või ettevõtjale, kes saab teenuse abil täita oma kohustuse või kasutada õigust, mille riik on talle seadusega andnud. 4) Privaatsuskaitse tehnoloogiad on info- ja sidetehnoloogilised meetmed, tooted või teenused, mis kaitsevad privaatsust andmete välistuse või vähendamisega või isikustatavate andmete tarbetu ja/või soovimatu töötluse vältimisega, samas säilitades süsteemi võimed; 5) Tehisarusüsteem on vastavalt tehisaru määrusele masinpõhine süsteem, mis on projekteeritud töötama erineval autonoomsuse tasemel ning mis võib pärast juurutamist olla kohanemisvõimeline ja mis saadud sisendist otseste või kaudsete eesmärkide saavutamiseks järeldab, kuidas genereerida väljundeid, näiteks prognoose, sisu, soovitusi või otsuseid, mis võivad mõjutada füüsilist või virtuaalset keskkonda; 6) Tehisaru määrus (AI act) on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus). § 4. Toetuse andja Toetuse andja on Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi toetuse andja), kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teostab toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood § 5. Toetatavad tegevused Toetatakse käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja tulemusi saavutada aitavaid tegevusi, sealhulgas alusuuringuid, rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendusi: 1) tehisarulahenduste arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris, sealhulgas selleks vajalike rakendusuuringute ja testimiste läbiviimist, uute tehnoloogiate, protsesside, teenuste või lahenduste välja töötamist ja nende valideerimist; 2) privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris, sealhulgas selleks vajalike rakendusuuringute ja testimiste läbiviimist, uute tehnoloogiate, protsesside, teenuste või lahenduste välja töötamist ja nende valideerimist. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on kindlasummalise maksena tehtavad kulud, mis on vajalikud § 5 sätestatud tegevuste tegemiseks ja mis vastavad taotluse rahuldamise otsusele ning on vajalikud, et viia ellu toetatavad tegevused. (2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) värbamisteenus; 2) tehnoloogiate, protsesside, teenuste või lahenduste tavapärase toimepidevuse tagamine ja haldamine; 3) püsikulud, sealhulgas püsivad majandamiskulud; 4) litsentside uuendamine ja nende kulude tõus. 1 AI ülevaade | Kratid 2 § 7. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud. (2) Projekti tegevused peavad olema lõppenud hiljemalt 31.10.2027. (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse rahuldamist toetuse andja poolt. 3. peatükk Toetuse taotlemine, nõuded taotlusele, nõuded taotlejale ning toetuse suurus § 8. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt § 5 nimetatud tegevuste rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse taotluste vastuvõtmise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab toetuse andja teada oma veebilehtedel. (2) Toetuse andja teavitab oma veebilehtede www.justdigi.ee, www.kratid.ee ning Toetuse andja asjakohaste võrgustike kaudu e-kirja teel taotlusvooru avamise ja sulgumise kuupäevast ning toetuste eelarvest vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlusvooru eelarve on 2 000 000 eurot. (4) Kui taotlust ei esitata taotlusvoorus määratud tähtajaks, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata. § 9. Nõuded taotlejale Toetuse taotlejad võivad olla: 1) valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused; 2) põhiseaduslikud institutsioonid; 3) kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused; 4) kohalike omavalitsuste üksuste liidud; 5) avalik-õiguslikud juriidilised isikud; 6) mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust või kui projekt vastab tema põhikirjas sätestatud eesmärkidele ja on suunatud ministeeriumi strateegilistes dokumentides määratud tegevuste elluviimisele. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotluses esitatakse taotlusvormil vähemalt järgmine teave: 1) taotleja ja tema partneri(te) andmed; 2) projekti eesmärk, oodatav tulemus ja mõju; 3) projekti tegevuste kirjeldus, sh seos teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustega; 4) teave projekti tulemuste jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas projekti jätkutegevuste kohta pärast projekti lõppu; 5) projekti ajakava; 6) projekti eelarve, sealhulgas kulude loetelu tegevuste ja alategevuste kaupa; 7) taotletav toetuse summa; 8) projekti omafinantseeringu suurus ja allikad; 9) projektis töödeldavatest andmetest ülevaade; 10) vajadus andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimiseks; 3 11) vajadus andmejälgija rakendamiseks; 12) projekti elluviimisega seotud riskid; 13) taotluse hindamiseks vajalik muu teave. (2) Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist; 3) vooru eelarve maht on täitunud. § 11. Toetuse suurus (1) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 60 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000 eurot. (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on 85 protsenti. 4. peatükk Taotluste menetlemine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll ja hindamiskriteeriumid ning taotluste hindamine § 12. Taotluse menetlemine (1) Taotluse saab esitada taotleja seaduslik esindaja toetuse andja e-postile [email protected] taotlusvoorus ette antud taotlusvormil. (2) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamisest, osalisest või kõrvaltingimustega rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt või kõrvaltingimusega, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve ületamise tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, toetuse eesmärki ja hindamiskriteeriume. (4) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud teabe kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused või teha ettepaneku taotletud toetuse või tegevuste mahu vähendamiseks, kui toetuse eesmärgid on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatavad. (5) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks üldjuhul mitte rohkem kui 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (6) Taotluste menetlemisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades määruses nimetatud täpsustusi. (7) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) otsustaja nimi; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimi ja number; 4) toetatud projekti tegevuste lühikirjeldus ja toetuse summa; 5) otsuse vaidlustamise võimalused; 4 6) muu oluline teave. § 13. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll (1) Toetuse andja kontrollib taotluse nõuetekohasust ning taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. (2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teavitab toetuse andja sellest taotlejat ning määrab tähtaja ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks. (3) Kui taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, edastatakse taotlus hindamiskomisjonile hindamiseks. (4) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest: 1) taotleja ei vasta §-s 9 kehtestatud nõuetele; 2) taotleja on esitanud taotluse § 8 lõikes 2 sätestatud tähtpäevast hiljem; 3) taotleja on esitanud taotluse vale meetme taotlusvormil; 4) taotlusvorm ei ole täidetud nõuetekohaselt või sisaldab mittetäielikke andmeid, välja arvatud § 12 lõike 4 alusel võimaldatavad täpsustused; 5) taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks kõrvaldamata. (5) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb toetuse andja rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama § 12 lõike 7 punktides 1–3 ja 5–6 toodud andmeid ning taotluse rahuldamata jätmise põhjendust. § 14. Hindamiskriteeriumid (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse hindamiskomisjonis järgmiste kriteeriumide ja neile kohalduvate osakaalude alusel: 1) Projekti mõju määruse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele (osakaal 40 protsenti); 2) Projekti põhjendatus (osakaal 40 protsenti); 3) Projekti eelarve kuluefektiivsus (osakaal 20 protsenti). (2) Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumis skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. (3) Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on vähemalt 2,5. (4) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ja taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui selle hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või § 14 lõige 1 punkt 1 hinne on 2,00 või väiksem. (5) Toetuse andja koostab taotluste hindamiseks hindamismetoodika, mis sisaldab, hindamiskriteeriumide selgitusi kriteeriumide lõikes ja teeb hindamismetoodika kättesaadavaks hiljemalt taotlusvooru avatuks kuulutamise ajaks veebilehtedel www.justdigi.ee ning www.kratid.ee. § 15. Taotluste hindamine (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab Justiits- ja Digiministeeriumi kantsleri käskkirjaga moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt 3 inimest. Vajadusel kaasatakse hindamiskomisjoni teisi eksperte, kes on taotluste hindamisel nõuandvas, kuid hääleõiguseta, rollis. (2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. Huvide konflikti korral peab komisjoni liige ennast projekti hindamisest taandama. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused 5 § 16. Toetuse maksmise tingimused (1) Üldjuhul maksab Justiits- ja Digiministeerium toetuse saajale toetuse välja kümne tööpäeva jooksul toetuslepingu sõlmimisest arvates, kui otsuses ei ole määratud teisiti. (2) Toetuse saajatega sõlmitakse toetuse kasutamise leping, kus nähakse ette toetuse kasutamise täpsemad tingimused ja aruandlus. 6. peatükk Muudatused toetuse kasutamisel § 17. Muudatused toetuse kasutamisel (1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses või otsuse lisaks oleva taotlusega kavandatud tegevustes või eelarves on projekti eesmärgi saavutamiseks otstarbekas teha muudatusi, välja arvatud lõikes 2 nimetatud erisus, peab toetuse saaja muudatuse tegemiseks esitama toetuse andjale e-posti kaudu muudatustaotluse ja saama muudatuste tegemiseks toetuse andja nõusoleku, mille tulemusena allkirjastatakse toetuse kasutamise lepingu muudatus. (2) Toetuse saaja võib projekti eelarves nimetatud kulude vahel teha eelarves muudatusi ilma toetuse andja nõusolekuta tingimusel, et projekti eesmärk ei muutu ja see ei kahjusta projekti elluviimist taotluses kirjeldatud kvaliteedis ning et toetuse saaja tagab toetusotsuses nimetatud väljundnäitajate saavutamise. 7. peatükk Aruannete esitamine § 18. Aruande esitamine (1) Aruande projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-posti [email protected] kaudu toetuse andjale ühe kuu jooksul alates projekti lõppkuupäevast. (2) Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada aruande esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada toetuse andjale hiljemalt kolmkümmend kalendripäeva enne projekti lõppkuupäeva. (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 20 tööpäeva aruande laekumisest arvates. (4) Aruandes kontrollitakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ja taotluses määratud eesmärgi ja tegevuse täitmist ning nende saavutamise tõendamist kokkulepitud viisil. (5) Projektiga seotud tegevuste puhul võib toetuse andja lugeda tulemuse saavutatuks ka juhul, kui projekt ei jõua kavandatud toimiva lahenduseni, kuid on: 1) ellu viidud vastavalt taotluses kirjeldatud metoodikale; 2) võimaldanud hinnata lahenduse teostatavust; 3) andnud dokumenteeritud teadmisi, mis on avaliku sektori jaoks korduskasutatavad. (6) Kui aruande kontrollimisel ilmneb aruandes puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused kümne tööpäeva jooksul puuduste kõrvaldamise tähtaja andmisest, mille võrra pikeneb aruande menetlemise aeg. (7) Kui toetuse andja avastab aruandes või projekti elluviimisel olulisi puudusi või eksimusi või ei ole aruanne piisavalt ülevaatlik, nõutakse toetuse saajalt lisaks esitatud aruandele projektiga seotud vajalikke lisadokumente või täiendavaid kirjalikke selgitusi ja tõendusmaterjale või teostatakse kohapealne kontroll. 6 (8) Kui aruandes tuvastatakse projekti elluviimisel olulisi puudusi või eksimusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada, teeb toetuse andja toetuse tagasinõudmise otsuse §-de 19 ja 20 alusel. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine ning toetuse tagasinõudmise otsus § 19. Toetuse tagasinõudmine (1) Toetuse tagasinõudmine toimub riigieelarve seaduse paragrahvis 55 1 sätestatud alustel ja korras. (2) Lisaks riigieelarve seaduse § 551 sätestatule on toetuse andjal õigus nõuda välja makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) taotluse rahuldamise otsuse täitmise nõue toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks või rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtpäevaks täitmata; 2) kui toetuse saaja ei taga taotluse rahuldamise otsuses nõutud tähtaja lõpuni projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist ja avalikku kasutust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või teeb selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi; 3) toetuse saaja ei võimalda kontrolli- või järelevalveõigust omaval isikul teostada kohapealset kontrolli, ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud kontrolliga seotud andmeid ega dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija tegevust. § 20. Toetuse tagasinõudmise otsus (1) Kui toetuse andja jätab projekti kohta esitatud aruande kinnitamata, teeb ta 30 kalendripäeva jooksul otsuse toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse 45 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui saadi toetuse tagasinõudmise alustest teada. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat vähemalt viis kalendripäeva enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtpäeva. (2) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus (edaspidi tagasinõudmise otsus) peab sisaldama § 12 lõike 7 punktides 1–3 ja 5–6 toodud andmeid ning täiendavalt järgmist: 1) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 2) tagasinõutava toetuse summa; 3) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg; 4) tagasimakse tegemiseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas projekti number, konto number, millele toetuse tagasi peab kandma, ja saaja nimi. (3) Otsuse ja teate otsuse tegemise kohta saadab toetuse andja toetuse saajale e-posti kaudu. Kui e- posti kaudu ei ole kolme tööpäeva jooksul otsuse saatmise päevast alates toetuse saajalt kinnitust otsuse kättesaamise kohta, väljastab toetuse andja otsuse väljastusteatega tähtkirjaga. (4) Tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetuse summa tagasi nõudmisel § 19 lõike 2 punkti 2 alusel, on toetuse andjal õigus nõuda toetus tagasi osaliselt proportsionaalselt ajaga, mille jooksul ei ole alates projekti lõpptähtpäevast vara osas taotluse rahuldamise otsuses nimetatud nõudeid täidetud. (5) Kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja on projekti teostamise ajal teadlikult esitanud valeandmeid või andmeid varjanud, on toetuse andjal õigus nõuda toetus tagasi täies ulatuses. (6) Toetuse tagasi nõudmisel § 19 lõike 2 punkti 3 alusel on toetuse andjal õigus tagasi nõuda kuni 100 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. 7 (7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning vastavale rikkumisele ei ole tagasinõude protsenti sätestatud, rikkumise tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõuab toetuse andja tagasi kuni 100 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. Toetuse andjal on kohustus valitud tagasinõude määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada. (8) Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada seitse aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 9. peatükk Menetlusosaliste õigused ja kohustused § 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt täiendavat teavet ja nõu toetuse taotlemise ning taotluse rahuldamise, mitterahuldamise või osalise rahuldamise otsuse kohta; 2) taotleda toetuse andja nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama projekti omafinantseeringu vähemalt viieteistkümne protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest; 2) esitama toetuse andjale selleks ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded; 3) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest otsuses sätestatud summaga võrreldes; 4) teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla projekti elluviimise või tulemuste saavutamise; 5) andma kontrollija käsutusse kõik projektiga seotud tegevuste ja tulemuste kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates; 6) osutama kohapealse kontrolli ja auditi läbiviimiseks igakülgset abi; 7) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali seitse aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 8) informeerima toetuse andjat viivitamata kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ning põhimäärusest ja põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotihoiatuse saamisest, pankroti väljakuulutamisest, tegevuse lõpetamisest jne; 9) jagama projekti käigus saadud kogemusi riigiüleses andmete ja tehisaru võrgustikus; 10) korraldama projekti lõpus toetuse andjale paikvaatluse, mille eesmärk on hinnata tulemuste vastavust projekti eesmärkidele; 11) avalikustama lahenduse lähtekoodi juhul, kui ei ole mõjuvaid põhjendusi mitte avalikustamiseks; 12) avalikustama projektiga seotud avaandmed; 13) vajadusel tagama lahenduse juurutamisel andmetöötluse läbipaistvuse läbi andmejälgija rakendamise; 14) vajadusel täitma ja avalikustama algoritmi kasutuse ülevaate vormi vastavalt vormi juures olevale juhendmaterjalile; 15) järgima Euroopa Liidu tehisaru määruse (AI Act) nõudeid ning muid asjakohaseid regulatsioone; 16) isikuandmete töötlemisel tegema andmekaitsealase mõjuhinnangu; 17) teostama vajadusel riskihindamise ja vastavushindamise. § 22. Toetuse andja õigused ja kohustused (1) Toetuse andjal on õigus: 8 1) nõuda taotlejalt projekti kohta selgitusi ja lisainformatsiooni ning projekti tegevuste ja kulude kohta põhjendatud juhul täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 2) teostada riski- või valimipõhiselt kohapealset kontrolli projektiga tegevuste ja tehtud tööde osas; 3) jätta toetus osaliselt või täielikult välja maksmata või nõuda välja makstud toetuse osalist või täielikku tagastamist vastavalt §-dele 19 ja 20. (2) Muu hulgas on toetuse andja kohustatud: 1) andma toetuse saajale informatsiooni ja nõu, mis on seotud §-s 21 nimetatud kohustuste täitmisega; 2) teavitama toetuse andmise võimalustest; 3) avaldama hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks oma veebilehel info taotluste esitamise võimaluse ja hindamismetoodika ning juhendid taotluse täitmise kohta; 4) moodustama hindamiskomisjoni, otsustama ja avalikustama taotlusvoorude rahalise mahu; 5) juhendama taotlejaid toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes; 6) menetlema taotlusi, tegema taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused ja kontrollima toetuse kasutamist; 7) võimaldama taotlejal tutvuda menetluse käigus tema projekti kohta kogutud dokumentidega; 8) avaldama 30 päeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist toetuse andja veebilehel informatsiooni toetatud projektide kohta. 10. peatükk Vaiete lahendamine ja järelevalve § 23. Vaiete lahendamine Taotleja võib toetuse andja otsuse peale esitada vaide. Otsusele esitatud vaide vaatab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras läbi toetuse andja. § 24. Järelevalve programmi rakendamise üle (1) Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus kontrollida toetuse jagamise korraldust ning eraldatud vahendite sihipärast kasutamist ja toetuse eesmärkide saavutamist. (2) Kontrolli käigus on Justiits- ja Digiministeeriumil õigus nõuda toetuse saajalt selgitusi, dokumente ja muid materjale kontrollimaks toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele, toetuse kasutamise lepingule ja teistele käesoleva meetme tingimustele. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler 9  Riigiabi analüüs Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 ei anna, tuleb riigiabi hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;  abimeede annab eelise abi saajale;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Määrusega reguleeritava toetusmeetme tegevusi hangitakse teadlastelt, ettevõtetelt ja teistelt võimalikelt pakkujatelt, kes otsustavad esitada pakkumuse, omades vastava teema valdkonnas vajalikke eksperditeadmisi ning vastates pakkumuskutses esitatud nõuetele. Meetme raames antava toetuse hindamisel riigiabi vaates lähtutakse: 1) Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks1 (edaspidi grupierandi määrus) 2) Komisjoni teatisest „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (2022/C 414/01)2 (edaspidi TA raamistik), mis annab suuniseid, kuidas komisjon hindab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni edendava abi kokkusobivust aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. 3) Euroopa Komisjoni innovatsioonihangete suuniste (18.6.2021, C(2021) 4320)3 peatükist 5. Meetme raames ei anta üldjuhul toetuse taotlejale riigiabi või vähese tähtsusega abi. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb tegevuste elluviimisel järgida riigihangete seadust. Euroopa Komisjon on leidnud, et kui teadus- ja arendusteenuste tellimiseks on läbi viidud riigihankemenetlus EL riigihanke direktiivide (ja riigihangete seaduse) alusel, ei saa asjaomaseid teadusteenuseid osutav ettevõtja aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi. Riigihangete seaduse alusel riigihanke korraldamisel valib hankija korrektse menetlusliigi, lähtudes riigihanke objektiks olevast asjast, teenusest või ehitustööst, selle eeldatavast maksumusest ja riigihangete seaduses ja hankija hankekorras vastavale riigihankele kohalduvast menetluskorrast. Avaliku sektori innovatsiooni ja teadus- 1 EUR-Lex - 02014R0651-20230701 - EN - EUR-Lex 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2022:414:FULL 3 Komisjoni teatis — Innovatsioonihangete suunised arendustegevuse projektide riigihanke võitjad võivad olla ettevõtjad, teadusasutused, vabaühendused vms. Juhul kui riigihanke võidab ettevõtja, on riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine välistatud, kuna riigihanke läbiviimisel järgitakse läbipaistva, konkurentsil põhineva ja mittediskrimineeriva riigihanke menetluse reegleid, mistõttu ei ole tegemist konkurentsi moonutamisega, kuna riigihanke läbiviimine tagab, et majanduslikult kõige soodsam pakkumus vastab turuväärtusele. Juhul, kui riigihankele laekub vaid üks pakkumine, peab hankija olema valmis põhjendama, et riigihanke tulemus peegeldab turuhinda: a) kas tõendades tehnilise kirjelduse objektiivsust, nii et ükski ettevõtja ei saa eelist, või b) kasutades täiendavaid võimalusi, et kontrollida tulemuse vastavust turuhinnale. Teadus- ja arendusteenuste hankimisel ei pea rakendama riigihangete seaduses sätestatud korda, kui täidetud on riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud eeldused. Sellisel juhul hangitakse teadus- ja arendusteenuseid järgides TA raamistiku artiklit 2.3. punkti 34. Eeltoodud juhul ei saa asjaomast teenust osutav ettevõtja ehk pakkuja riigiabi. Juhul kui eelpool viidatud punktis 34 sätestatud tingimused ei ole täidetud, tuleb teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavast abist teatada vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3. Toetuse andmise eesmärk on toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris st otsida lahendusi avaliku sektori probleemidele ning arendada avalikku teenust. Tegevuse sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus ei saa riigiabi, kui ta ei tegele majandustegevusega, s.o osutab teenust avalikes huvides, millel ei ole ärilist iseloomu, ning tegevuse sihtrühma kuuluv hankija ei tegutse teenuse osutamisel avatud konkurentsi tingimustes. Toetuse taotlejaks võivad olla valitsusasutused ja nende hallatavad asutused; põhiseaduslikud institutsioonid; kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused; kohalike omavalitsuste üksuste liidud. Samuti võivad meetmest toetust taotleda avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust. Viimase kahe sihtrühma puhul tuleb arvestada, et kui nad pakuvad otsest avalikku teenust või täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, kontrollitakse, et toetatavad projektid oleksid suunatud avalikes huvides osutatava teenuse arendamisele, millel ei ole ärilist iseloomu st tegemist ei ole majandustegevusega. Taotluse vastavuse hindamisel tuvastatakse projekti raames arendatava teenuse iseloom, st suunitletus avalikes huvides osutatavate teenuste arendamisele (mittemajanduslik tegevus) ning arendatava teenuse kasutusala (kas on võimalik kasutada ka ärilisel eesmärgil). Majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse liigitamisel juhindutakse muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt riigiabi mõiste selgitamiseks antud teatisest4. Majandustegevuse all tuleb mõista mis tahes tegevust, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises. Majandustegevuseks kvalifitseeritavate teenuste all mõistetakse tavaliselt 4 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähendusesSISUKORD tasulist tegevust. Tasulisuse olemuslik tunnus on see, et tasu on majanduslik vastusooritus osutatud teenuse eest. Hinnangu andmisel tuleb siiski arvestada, et isegi juhul, kui organisatsiooni poolt toimub kaupade või teenuste pakkumine kasumieesmärgita, ei välista see, et seda turul tegutsevat üksust tuleb pidada ettevõtjaks, kui tema tegevus konkureerib teiste ettevõtjate pakkumistega, kelle eesmärk on tulu teenimine. Samuti hinnatakse, kas kavandatavate tegevuste mõju on ainult kohalik ega mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Kui toetus ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust, siis ei ole samuti tegemist riigiabiga.  Kommentaar Määruse punkt RAHANDUSMINISTEERIUM § 2 lg 2 sätestab kindlas kõneviisis 8-punktilise loetelu toetuse andmise tulemusel toimuvast, kusjuures kõik loetletud sündmused toimuvad kõigi toetust saavate projektide puhul. Õigusakt võib seada nõuded või eesmärgid projekti elluviimise tulemusel toimuvale, mitte sätestada, et toetuse andmise fakt ise juba tähendab, et mingid asjad (sealjuures kõik loetletud korraga) ongi toimunud. § 2 lg 2 § 4 nimetab toetuse andjaks Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete talituse. Nimetatud talitus kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teostab toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle. Lisaks on §-s 22 loetletud veel mitmeid toetuse andja õiguseid ja kohustusi. Sealjuures paneb § 23 toetuse andjale õiguse/kohustuse vaadata haldusmenetluse seaduses sätestatud korras läbi otsusele esitatud vaideid. Loetletud tegevusi teeb Justiits- ja Digiministeerium, kes on juriidiline isik. Talitus on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel eraldiseisev subjektsus puudub. §4 § 6 lg 1 annab väga avatud definitsiooni abikõlblikele kuludele: … kulud, mis vastavad taotluse rahuldamise otsusele ning on vajalikud, et viia ellu toetatavad tegevused. Samas § 5 loetleb toetatavad tegevused ja § 6 lg 2 loetleb kulud, mis ei ole abikõlblikud. Soovitus: sätestada abikõlblikud kulud kas piiratuma kirjeldusega või kasutades viiteid §-le 5 ja § 6 lõikele 2. § 6 lg 1 § 9 p 6 lubab toetust taotleda muuhulgas mittetulundusühingul ja sihtasutusel, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust. Ei ole selge (ja ka seletuskiri ei kajasta), mida mõeldakse otsese avaliku teenuse pakkumise all ja mille põhjal seda hinnata/kontrollida. §9p6 § 20 lg 1 sätestab muuhulgas, et „Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse 45 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui saadi toetuse tagasinõudmise alustest teada.“ Ei saa välistada, et tagasinõude alustest teada saamine võib toimuda ka aastaid peale väljamakse tegemist, mida eeldatavasti ei ole silmas peetud. Tagasinõudmise otsuse tegemine peaks seetõttu olema ajas mingi tähtajaga piiratud. § 20 lg 2 sätestab toetuse tagasinõudmise otsuse sisu. Samas toetuse andmise otsuse sisu ei ole sätestatud. Eelnõu erinevates sätetes on hajutatuna küll leitavad erinevad nõuded otsuse kohta. Nt § 6 lg 1, § 7 lg 1, § 17 lg 1, § 17 lg 2, § 18 lg 4, § 19 lg 2 p 1 Lisaks failis olevale tekitab segadust, mis vahenditest on kavas toetust eraldada? Eelnõu kulude osas on välja toodud vaid lakooniliselt: „Meetme maht on 2 000 000 eurot, mis on varasemalt eraldatud riigieelarvest.“ Lisaks on seletuskirja alguses: „12.09.2023 Teadus- ja Arendusnõukogu otsuse nr 6-1/100 põhjal otsustas Vabariigi Valitsus eraldada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist konkursipõhised vahendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile projekti “Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks” teostamiseks. Toetus antakse nimetatud vahenditest.“ HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt on projekti maksimaalne kestvus kuni üks aasta ning projekti tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.10.2027. Seletuskirjas on märgitud, et avaliku sektori asutustel puudub sageli projektide elluviimiseks vajalik kompetents ning tegevusi tuleb sisse osta turult, sh ülikoolidelt ja eraettevõtetelt (seletuskiri, lk 5–6). Arvestades riigihanke läbiviimiseks kuluvat aega ning teadus- ja rakendusuuringute olemuslikku ettearvamatust, ei pruugi kehtestatud ajaraam olla paljudel juhtudel realistlik. Teeme ettepaneku kaaluda § 7 lõike 2 täiendamist võimalusega pikendada projekti kestvust põhjendatud juhul kuni 18 kuuni ning täpsustada seletuskirjas, milliste projektide puhul peetakse pikendamist põhjendatuks. § 7 lg 2 Eelnõu § 3 punktis 4 defineeritakse tehisaru kui „autonoomsel, õppimisvõimelisel tarkvaralisel algoritmil põhinev süsteem“. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 1 toodud tehisintellektisüsteemi definitsioon ei eelda süsteemi õppimisvõimelisust. Seega on eelnõus kasutatud definitsioon kitsam kui EL-i tehisaru määruse mõiste, mis võib kaasa tuua teatud süsteemide põhjendamatu välistamise meetme alt. Teeme ettepaneku viia § 3 punktis 4 kasutatud tehisaru definitsioon kooskõlla kooskõla EL-i tehisaru määruse artikli 3 punktiga 1 või täiendada seletuskirja selgitusega, millistel põhjustel on valitud kitsam määratlus ning millised on selle praktilised tagajärjed. §3p4 Eelnõu § 3 ning § 21 lõike 2 punkt 14 näevad ette algoritmi kasutuse ülevaate täitmise ja avalikustamise kohustuse, mille vorm ja juhised asuvad veebilehel www.kratid.ee. Juhise kohaldamisala on lai ning hõlmab mh ka madala riskiga töövahendeid, samas kui EL-i tehisaru määrus lähtub riskipõhisest lähenemisest. Lisaks ei ole eelnõus ega seletuskirjas käsitletud, kuidas tagatakse õiguskindlus olukorras, kus veebilehel avaldatud juhise sisu toetuse perioodil muutub. Ettepanekud: •kaaluda algoritmi kasutuse ülevaate kohaldamisala sidumist eeskätt süsteemidega, millel on otsene mõju haldusotsustele või isikute õigustele ja kohustustele; •täpsustada määruses või seletuskirjas, et toetuse saajale kohaldatakse juhise neid tingimusi, mis kehtisid taotluse esitamise ajal. § 21 lg 2 p 14 Eelnõu § 8 lõige 2 näeb ette, et taotlusvooru avamisest teavitatakse toetuse andja veebilehel www.kratid.ee vähemalt 14 kalendripäeva ette. Arvestades, et tegemist on eeskätt informatiivse ja reaktiivse veebikeskkonnaga, ei ole selle igapäevane jälgimine potentsiaalsete taotlejate jaoks mõistlik. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 8 lõiget 2 nõudega, et taotlusvooru avamisest teavitatakse ka proaktiivselt (nt e-posti teel või valdkondlike võrgustike kaudu). § 8 lg 2 Eelnõu § 7 lõige 3 keelab projekti tegevuste alustamise ja kohustuste võtmise enne taotluse rahuldamist. Keeld on sõnastatud laialt ning tekitab ebakindlust ettevalmistavate tegevuste osas, nagu turu- uuringud või sidusrühmade kohtumised. Samas on taotlusvooru kestvus 60 kalendripäeva, mis ei võimalda ilma eelnevate ettevalmistusteta realistlikult kvaliteetseid taotlusi esitada. Teeme ettepaneku täpsustada § 7 lõikes 3 või seletuskirjas, et enne taotluse rahuldamist on lubatud ettevalmistavad tegevused, mis ei too kaasa siduvaid kohustusi potentsiaalsete teenusepakkujatega. Eelnõu § 16 sõnastusest ei selgu üheselt, kas toetuse väljamakseid tehakse üksnes projekti lõpus või ka projekti kestel vahe-eesmärkide saavutamisel, kuigi seletuskiri viitab kindlasummalistele maksetele etappide kaupa. Teeme ettepaneku täpsustada § 16 sõnastust või seletuskirja selgitusi, millistel tingimustel ja millises ajastuses on võimalikud vahe- ja lõppväljamaksed. § 16 lg 1 Eelnõu § 21 lõike 2 punkt 13 sätestab kohustuse tagada andmetöötluse läbipaistvus andmejälgija rakendamise kaudu sõltumata sellest, kas projektis töödeldakse isikuandmeid. Samas näeb taotlusvorm ette vajaduse hindamise. Teeme ettepaneku täiendada § 21 lõike 2 punkti 13 selliselt, et andmejälgija rakendamine toimub vajaduspõhiselt, lähtudes töödeldavate andmete liigist ja andmetöötluse iseloomust. § 21 lg 2 p 13 Eelnõust ei selgu, kuidas käsitleda projekti tulemuste jätkusuutlikkust juhul, kui projekt heas usus ebaõnnestub, kuigi § 2 lõige 3 sellist olukorda võimaldab. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, et jätkusuutlikkuse käsitlus võib erineda edukate ja ebaõnnestunud projektide puhul. § 2 lg 3 Eelnõust ei selgu, millist eesmärki projektis töödeldavate andmete ülevaate esitamine täidab ning kuidas seda taotluste hindamisel kasutatakse. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, kas andmete ülevaate esitamise eesmärk on eelkõige andmevarade olemasolu, kvaliteedi, õigusliku aluse või muu sisulise aspekti hindamine. Eelnõust ei selgu, kas osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldatud taotluse korral on taotlejal õigus projektist loobuda, juhul kui osaline rahastus või kõrvaltingimused ei ole taotlejale vastuvõetavad või ei kata projekti tegelikke kulusid. Teeme ettepaneku täpsustada määruses või seletuskirjas, et taotlejal on õigus keelduda toetuse vastuvõtmisest, kui osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine ei ole projekti elluviimiseks teostatav. MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM Lisada viide vahendite ületulemisele MKM-ist JDM-i  Arvestamine / Mittearavestamine Arvestatud, täpsustatud sõnastus § 2 lg 2. Arvestatud, määruses sätestatud ministeerium toetuse andjana ja seletuskirjas lisatud viide talitusele. Arvestatud, tegime viite § 6 lg 1. Arvestatud, lisatud otsese avaliku teenuse mõiste § 3. Selgitatud. Vastavalt määruse § 19 lg 1 kohaldatakse toetuse tagasinõudmisel RES § 551, mis seab toetuse tagasinõudmisele tähtaja - projekti viimase väljamakse tegemise päevast arvates neli aastat Arvestatud. Määruse § 12 on lisatud lg 7 , kus sätestakse andmed, mida peab sisaldama taotluse rahuldamise otsus. Sellest lähtuvalt on määruse § 13 lg 5 on täiendatud, § 20 lg 2 ja lg 3 sõnastust muudetud. Arvestatud, lisatud viide seletuskirja MKM-ist valdkonna ületulek JDM-i. Arvestame, võtame piirava maksimaalse kestvuse aja ning jätame ainult projekti lõpetamise kuupäeva. Arvestatud, tehisaru mõiste on viidud kooskõlla EL-i tehisaru määruse artikli 3 punktiga 1. Arvestatud, täiendatud sõnastust lähtudes ettepanekule § 21 lõikes 2 punktis 14. Arvestatud, lisatud § 8 lõige 2 viide e-kirjaga taotlusvooru avanemise teate saatmisest asjakohaste võrgustike kaudu. Arvestatud, lisatud seletuskirja täiendav selgitus. Arvestatud, täiendasime sõnastust § 16 lg 1 vastavalt ettepanekule. Arvestatud, täpsustasime sõnastust § 21 lõikes 2 punktis 13. Arvestatud, ettepanekus sisaldunud viide on kirjeldatud seletuskirja § 16 lõikes 1 ja muudetud sõnastust § 2 lõikes 3. Arvestatud, seletuskirja lisatud selgitus § 10 lõikele 1, kus arvesse võetud ettepanekut. Arvestatud, seletuskirja lisatud selgitus § 12 lõikele 3, milles võeti arvesse ettepanekut. Arvestatud, lisatud viide seletuskirja MKM-ist valdkonna ületulek JDM-i.  14.05.2026 Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks toetuse andmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 12.09.2023 Teadus- ja Arendusnõukogu otsuse nr 6-1/100 põhjal otsustas Vabariigi Valitsus eraldada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist konkursipõhised vahendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile projekti “Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks” teostamiseks. Toetus antakse nimetatud vahenditest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele (vastu võetud 11.12.2024) kõigis õigussuhetes, milles kuni 2024. aasta 31. detsembrini esindas Eesti Vabariiki käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud valdkonnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, loetakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Justiits- ja Digiministeerium. Toetusega panustatakse nimetatud projekti eesmärkidesse, milleks on töötada välja tulevikukindla ja usaldusväärse andmemajanduse ökosüsteemi mudel. Järjest andmestuvas ühiskonnas on kasvavalt oluline kasutada kohast tehnoloogiat andmete konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks, mis on omakorda eelduseks ja võimaldajaks andmete käitlemisele ja vahetamisele, sh kasutamises tehisarulahendustes. Turvalise ja usaldusväärse andmevahetuse erinevate organisatsioonide vahel saab tagada ainult ajakohaste ja usaldusväärsete privaatsuskaitse tehnoloogiate ja krüptograafiliste turbelahenduste kasutamine Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ ja programmi „Digiühiskonna programm 2025–2028“ meetmõudede „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. Selle meetme üks eesmärke on panustada avaliku sektori innovatsiooni. Toetusega panustatakse arengukava “Eesti digiühiskond 2035” ning valdkondliku ülevaatedokumendi “Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030“ eesmärkide saavutamisesse. Laiemalt aitab meede tugevdada Eesti kui usaldusväärse ja läbipaistva digiriigi positsiooni ning soodustab koostööd teadusasutuste ja eraettevõtetega. Meetme rakendamisega panustatakse Riigikogu 12.05.2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning strateegilise sihi „Riigivalitsemine“ saavutamisse, edendades Eestit digiriigina ning andmemajandust. Meede vastab Euroopa Nõukogu soovitusele1 suunata investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning eelistada rakendusuuringute rahastamist, mis looks vahetu väärtuse avalikule sektorile. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse tulevikukindla andmemajanduse projektijuht Kaarel Sepp ([email protected], 5384 6976) ja IKT rahastamise talitus nõunik Monika Karu ([email protected], 5885 1179). Valdkonna eest vastutab digiriigi asekantsler Lauri Luht ([email protected]). 1 2025 European Semester: Country Specific Recommendations / Commission Recommendations - European Commission 1 1.3. Toetuse eesmärk Toetusega kiirendatakse tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris. Toetuse kaudu soovib riik tugevdada Eesti kui usaldusväärse ja läbipaistva digiriigi positsiooni ning soodustada koostööd teadusasutuste ja eraettevõtetega. Toetustegevus on kooskõlas TAIE prioriteetidega, kus fookusvaldkonna “digilahendused igas eluvaldkonnas” üks prioriteetsetest alamsuundadest on “teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks”. Eraldi on oluliste tegevustena välja toodud privaatsust säilitavate tehnoloogiate arendamine ning sünteetiliste andmete kasutuselevõtt, mis on üks võimalikest privaatsust säilitavatest tehnoloogiatest. 1.4 Märkused Tegemist on uue ministri määrusega, mistõttu puudub sellel varasem redaktsioon. Määrus on otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse „Riikliku teadus- ja arendusprogrammi loomine inimressursi ning teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks“ realiseerimisega ning toetab tegevuse „Majanduskasvu ja andmepõhiste otsuste toetamiseks nii erasektoris kui ka avalikus sektori tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtmine“ eesmärke. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheteistkümnest peatükist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. üldsätted; 2. toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood; 3. toetuse taotlemine, nõuded taotlusele, nõuded taotlejale ning toetuse suurus; 4. taotluste menetlemine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll ja hindamiskriteeriumid ja taotluste hindamine; 5. toetuse maksmise tingimused; 6. muudatused toetuse kasutamisel; 7. aruannete esitamine; 8. toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine ning toetuse tagasinõudmise otsus; 9. menetlusosaliste õigused ja kohustused; 10. vaiete lahendamine ja järelevalve. Eelnõu 1. peatükk sätestab toetuse andmise reguleerimisala. Lisaks täpsustatakse toetuse eesmärk toetada avaliku sektori innovatsiooni- ja teadustegevusi, kiirendamaks tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist ja kasutusevõttu avalikus sektoris. Samuti kirjeldatakse oodatavaid tulemusi, mis toetuse andmise tulemusena saavutatakse. Eraldi tuuakse välja, et toetuse andmise eesmärk loetakse täidetuks ka juhul kui projekti käigus ilmneb, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Selline lähenemine võimaldab toetada innovaatilisi katseprojekte. Lisaks sätestatakse, et toetuse andja on Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete talitus. Eelnõu §-s 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala, tuues (lõikes 1) esile, et tegemist on riigieelarveliste vahenditega. 2 Eelnõus (lõikes 2) tuuakse välja, et tegemist ei ole riigiabiga. Toetuse andmise eesmärk on toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris st otsida lahendusi avaliku sektori probleemidele ning arendada avalikku teenust. Tegevuse sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus ei saa riigiabi, kui ta ei tegele majandustegevusega, s.o osutab teenust avalikes huvides, millel ei ole ärilist iseloomu, ning tegevuse sihtrühma kuuluv hankija ei tegutse teenuse osutamisel avatud konkurentsi tingimustes. Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris. Lõike kahe kohaselt on oodatavaks tulemuseks avaliku sektori innovatsiooni- ja teadus-arendustegevuste kasv. Meetme abil suureneb tehisaru rakenduste ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris ning suureneb avaliku lähtekoodiga lahenduste arv avalikus sektoris. Lisaks eelmainitule kasvavad teadlikkus ja oskused tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate teemal, kuna toetuse abil välja töötatud lahendusi tutvustatakse riiklikus andmete ja tehisaru võrgustikus. Samuti on kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmise läbi oodata avaliku sektori efektiivsuse paranemist, kulude kokkuhoidu ning halduskoormuse vähenemist ettevõtjale ja kodanikule. Tänu algoritmi kaardistuse vormi täitmise ja avalikustamise kohustusele on oodata avaliku sektori läbipaistvuse kasvu. Lõige kolme kohaselt on antud meetme mõistes õnnestunud ka projekt, mille teostamine ei olnud võimalik, kuid tulemused on kooskõlas kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on dokumenteeritud ja avalikustatud. Eelnõu §-s 3 on selgitatud eelnõus kasutatavaid olulisemaid termineid. Eelnõu määruse § 3 tähenduses on algoritmi kasutuse ülevaade dokument, mis tagab, et algoritmide kasutus ja loogika on üheselt mõistetavalt dokumenteeritud ja avalikustatud. Vorm ning täpsem info on leitav veebilehelt https://www.kratid.ee/algoritm-ulevaade. Lahenduse (tarkvara) lähtekood inimloetav programmeerimiskeelne tekst, mis kompileeritakse või tõlgendatakse arvutiprogrammiks. Otsene avalik teenus on asutuse teenus kodanikule või ettevõtjale, kes saab teenuse abil täita oma kohustuse või kasutada õigust, mille riik on talle seadusega andnud. Sellist teenust võib osutada digitaalselt või vajaduse korral ka füüsilises kanalis (nt teenindusbüroos), kuid IT-komponent on teenuses alati olemas, sest kui mitte teenuse saaja, siis asutus ise kasutab teenuse osutamise käigus mõnda infosüsteemi. 2 Termini privaatsuskaitse tehnoloogiad (inglise keeles privacy enhancing technologies, PET) all mõistetakse info- ja sidetehnoloogilised meetmeid, tooteid või teenuseid, mis kaitsevad privaatsust andmete välistuse või vähendamisega või isikustatavate andmete tarbetu ja/või soovimatu töötluse vältimisega, samas säilitades süsteemi võimed; Tehisaru on autonoomsel tarkvaralisel algoritmil põhinev süsteem; Tehisaru määrus (AI Act) on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2024/16893. 2 Otseste avalike teenuste määratlemine ja kataloogi kandmine.pdf 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1689,millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus). http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj (16.01.2026). 3 Eelnõu §-s 4 on määratletud toetuse andja ja selle ülesanded. Eelnõu määruse § 4 kohaselt on toetuse andja Justiits- ja Digiministeerium, kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi, teeb toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle. Eelnõu 2. peatükk sätestab toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetatavad tegevused. Paragrahvi punktide 1-2 kohaselt toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) tehisaru lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris, sealhulgas selleks vajalike rakendusuuringute ja testimiste läbiviimist, uute tehnoloogiate, protsesside, teenuste või lahenduste välja töötamist ja nende valideerimist; 2) privaatsuskaitse tehnoloogiate (PET-ide) arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris, sealhulgas selleks vajalike rakendusuuringute ja testimiste läbiviimist, uute tehnoloogiate, protsesside, teenuste või lahenduste välja töötamist ja nende valideerimist. See tähendab, et meetmega toetatakse ka riskialteid innovatsiooniprojekte, kus soovitakse uusi lahendusi katsetada, mõõta nende mõju ja tasuvust ning selle pinnalt teha otsuseid laiemaks juurutamiseks. Kõik toetatavad projektid peavad vastama teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) kriteeriumitele.4 Teadus- ja arendustegevust (alusuuringuid, rakendusuuringuid, eksperimentaalarendust) iseloomustavad viis põhialust, mis peavad olema põhimõtteliselt alati täidetud. Tegevus peab olema uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning korratav. Eelnõu §-s 6 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Eelnõu määruse § 6 lõikes 1 sätestatud kindlasummalise maksena käsitletakse toetuse väljamaksmist peale projektitaotluse rahastamisotsust ning toetatavate tegevuste läbiviimist toimub kindlasummalise makse alusel. Kindlasummaline makse on kulude hüvitamine otsuses määratud kindlas summas toetuse ühekordse maksena ning selle väljamaksmise eelduseks on toetuse kasutamise leping, mis sõlmitakse pärast taotluse täies ulatuses, osaliselt või kõrvaltingimustega rahuldamist. Kindlasummalise makse alusel toetuse maksmise puhul toetuse saaja kuludokumente ei esita, vaid toetuse saajale tehakse makse määratud kindlasummalise makse summas. Projektis on võimalik planeerida üks või mitu kindlasummalist makset vastavalt tegevuse eesmärkidele ning toetuse taotleja soovidele. Juhul, kui projekti tegevustel on üks määratletud väljund ja tulemus (näitaja), on võimalik määrata üks kindlasummaline makse, mitme väljundi ja tulemuse (näitaja) puhul on võimalik määrata mitu kindlasummalist makset. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt on abikõlbmatud värbamisteenus; tehnoloogiate, protsesside, teenuste või lahenduste tavapärase toimepidevuse tagamine ja haldamine; püsikulud, sh püsivad majandamiskulud ning litsentside uuendamine ja nende kulude tõus. Eelnõu §-s 7 on määratletud projekti elluviimise periood. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt peavad projekti tegevused olema tehtud hiljemalt 31.10.2027. Lõige 3 sätestab, et taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse rahuldamist toetuse andja poolt. Samal ajal on lubatud enne taotluse rahuldamist teha ettevalmistavaid tegevused, mis ei too kaasa siduvaid kohustusi potentsiaalsete teenusepakkujatega. 4 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/tai_kulude_juhend_092021.docx 4 Eelnõu 3. peatükis sätestatakse täiendavad nõuded toetuse taotlemisele, nõuded taotlusele ja taotleja ning toetuse suurusele. Eelnõu §-s 8 kehtestatakse nõuded toetuse taotlemisele. Lõige 2 sätestab, et teotuse andja peab oma veebilehtedel www.justdigi.ee ning www.kratid.ee avalikult ja ametlikult teavitama toetuste rahastamise eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest. Lisaks veebilehele saatma e-kirjas teavituse taotlusvooru avanemisest Toetuse andja asjakohaste võrgustike kaudu. See tagab protsessi läbipaistvuse, õiguspärasuse ja võrdsed võimalused kõigile taotlejatele, võimaldab neil planeerida taotluste esitamist ning suurendab süsteemi usaldusväärsust, kinnitades, et taotlusprotsess ja rahade haldamine toimuvad ametlikult ja kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev ning taotlusvooru eelarve avaldatakse toetuse andja veebilehtedel www.justdigi.ee ja www.kratid.ee. Lõige 3 sätestab taotlusvooru eelarve. Lõike 4 sätestab, et kui taotlus esitatakse peale taotlusvooru tähtaega, siis jäetakse taotlus läbi vaatamata. Eelnõu §-s 9 kehtestatakse nõuded taotlejale. Sätte kohaselt saavad toetuse taotlejad olla valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused, põhiseaduslikud institutsioonid, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste üksuste liidud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust või kui projekt vastab põhikirjas sätestatud eesmärkidele ja on suunatud ministeeriumi strateegilistes dokumentides määratud tegevuste elluviimisele. Toetuse eesmärk on soodustada avaliku sektori innovatsiooni, sestap ka sihtgrupiks avalik sektor. Kaudselt saavad toetusest kasu saada ka teised osapooled (ülikoolid, eraettevõtted), kuna eeldatavasti puudub avaliku sektori asutustel projektide realiseerimiseks vastav kompetents ning tegevusi on vaja turult sisse osta. Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlusele. Lõike 1 punktides 1–14 esitatakse loend nõutud teabe ja kinnituste kohta, mis tuleb taotluses esitada. Projekti sisuliste tegevustega seotud nõuded (punktid 1-8, 12 ja 13) on vajalikud hindamiskomisjonile saabunud taotluste hindamiseks. Projekti käigus töödeldavate andmete ülevaate (punkt 9) esitamise eesmärk on andmevarade olemasolu ja ligipääsu, vajadusel ka õigusliku aluse hindamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, millal jäetakse taotlus rahuldamata seda sisuliselt hindamata. Juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemale ühele määruses sätestatud tingimusele ja mittevastavaust ei ole võimalik kõrvaldada, siis jäetakse taotlus hindamata ja rahuldamata. Samuti kui selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist, siis jäetakse samuti taotlus hindamata ja rahuldamata. Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse summa ja määr. Lõige 1 määrab toetuse minimaalse suuruse, mis on 60 000 eurot projekti kohta. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000 eurot. Lõike 3 kohaselt on toetuse maksimaalseks osakaaluks on kogumaksumusest 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. See tähendab, et toetuse saaja omafinantseeringu suurus on 15% projekti kogumaksumusest. Eelnõu 4. peatükis sätestatakse nõuded taotluste menetlemisele, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollile, hindamiskriteeriumitele ning taotluste hindamisele. 5 Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotluse menetlemisele. Lõikes 1 kohaselt tuleb taotlus taotlusvoorus ette antud taotlusvormil esitada taotleja seadusliku esindaja poolt toetuse andja e-posti aadressile [email protected]. Lõige 2 sätestab, et taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamisest, osalisest või kõrvaltingimustega rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib rahuldada osaliselt või kõrvaltingimusega, kui esitatud taotluse toetussumma kokku ületab taotlusvooru eelarvet või taotletud toetuse summat, toetuse eesmärki ja hindamiskriteeriume arvestades, ei ole toetuse täielik rahuldamine põhjendatud. Taotlejal on taotlejal on õigus keelduda toetuse vastuvõtmisest, kui osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine ei ole projekti elluviimiseks teostatav. Lõige 4 määrab asjaolud, mille järgi võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud teabe kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Lõige 5 sätestab, et kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks üldjuhul mitte rohkem kui 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Lõige 6 kohaselt kohaldatakse taotluste menetlemisele haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades määruses nimetatud täpsustusi. Lõikes 7 sätestab milliseid andmeid peab sisaldama taotluse rahuldamise otsus. Eelnõu §-s 13 sätestab nõuded taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollile. Lõike 1 kohaselt kontrollib toetuse andja taotluse nõuetekohasust ning taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Lõige 2 sätestab, et kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teavitab toetuse andja sellest taotlejat ning määrab tähtaja ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks. Lõige 3 sätestab, et kui taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, edastatakse taotlus hindamiskomisjonile hindamiseks. Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest: 1) taotleja ei vasta käesoleva määruse paragrahvis 9 kehtestatud nõuetele, mille kohaselt saavad toetuse taotlejad olla valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused, põhiseaduslikud institutsioonid, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste üksuste liidud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust või kui projekt vastab põhikirjas sätestatud eesmärkidele ja on suunatud ministeeriumi strateegilistes dokumentides määratud tegevuste elluviimisele; 2) taotleja on esitanud taotluse § 8 lõikes 2 sätestatud tähtpäevast hiljem; 3) taotlus on esitatud ebaõigel vormil st aktsepteeritakse taotlusi, mis on esitatud ainult konkreetse meetme jaoks väljatöötatud taotlusvormil; 4) taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja sisaldab kõiki andmeid, isegi kui taotlusvormil on konkreetse taotluse mõistes mitte asjakohane osa, siis tuleb taotlusvormil kirjutada lühike selgitus. Juhul, kui taotlusvormil avastatakse puudusi, siis antakse taotleja võimalus taotlusvormil esitatud andmeid täpsustada; 6 5) taotlusvorm ei ole täidetud nõuetekohaselt või sisaldab mittetäielikke andmeid, välja arvatud § 12 lõike 4 alusel võimaldatavad täpsustused; 6) taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks kõrvaldamata. Lõike 5 kohaselt nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb toetuse andja rahuldamata jätmise otsuse ning taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama § 12 lõike 7 punktides 1–3 ja 5–6 toodud andmeid ning taotluse rahuldamata jätmise põhjendust. Eelnõu § 14 sätestatakse tingimused hindamiskriteeriumitele. Lõike 1 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse hindamiskomisjonis järgmiste kriteeriumide ja neile kohalduvate osakaalude alusel: Hindamiskriteerium Osakaal koondhindest Projekti mõju määruse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele 40 Projekti põhjendatus 40 Projekti eelarve kuluefektiivsus 20 Projekti mõju määruse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele hinnatakse, kas: 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus); 2) projektil mõju avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusele ning tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate arendamisele ja kasutuselevõtule avalikus sektoris. Projekti põhjendatusega hinnatakse, kas: 1) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust tegevuskava põhised tegevused on loogilised ja terviklikud; 2) projekti eesmärgid on selgelt kirjeldatud ning neid on võimalik hinnata; 3) projektis on selgelt defineeritud kitsaskohad, mida lahendatakse; 4) projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused; 5) projekt on jagatud loogilisteks etappideks ja ajakava on loogiline; Projekti eelarve kuluefektiivsusega hinnatakse, kas: 1) projekti eelarve on koostatud detailselt, läbipaistvalt ja kuluefektiivselt ning kulud toetavad projekti elluviimist; 2) projekti tegevustega seotud kulud on detailselt kirjeldatud ning tõendatud võrreldavate pakkumiste, hinnakalkulatsioonide vms kulude aluseks olevate dokumentidega. Samuti hinnatakse, kas eelarves väljatoodud kulud vastavad ligikaudsetele turuhindadele. Lõige 2 sätestab, et iga projekti hinnatakse iga kriteeriumi järgi skaalal 0–4. Seejärel arvutatakse kaalutud keskmine hinne – see tähendab, et iga kriteeriumi hinne korrutatakse tema osakaaluga (nt 40%, 20%) ja tulemused liidetakse. Lähtuvalt hindamiskriteeriumi täitmisest antakse kriteeriumile positiivne või negatiivne hinnang. Hindamisel peab projekt rahastuse saamiseks pälvima kõigis viies valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul, kui projekt ei vasta mõnele etteantud valikukriteeriumile, antakse selle kriteeriumi eest 7 negatiivne hinnang. Näiteks kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile kulutõhususe valikukriteeriumi eest negatiivne hinnang ning sellisel juhul rahastuse taotlust ei rahuldata. Lõiked 3 ja 4 sätestavad hindemäärad, millal hinnangu taotlusele loetakse positiivseks. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui § 14 lõikes 1 hindamiskriteeriumite puhul on projekt saanud koondhindeks vähemalt 2,50. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ja taotlus jäetakse rahuldamata, kui kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või kui § 14 lõikes 1 punkti 1 hindamiskriteeriumi puhul on projekti hinne 2,00 või vähem. Lõikes 5 on sätestatud, et valikukriteeriumite alusel hindamiseks koostab toetuse andja täpsema hindamismetoodika ning teeb kättesaadavaks veebilehtedel www.justdigi.ee ning www.kratid.ee enne taotlusvooru avamist. Selle eesmärk on tagada hindamisprotsessi läbipaistvus, objektiivsus ja võrdsed võimalused kõigile taotlejatele. Hindamismetoodika avalikustamine enne taotlusvooru algust võimaldab taotlejatel selgelt aru saada, millised kriteeriumid ja põhimõtted on hindamisel aluseks, ning vastavalt oma projektitaotlust paremini ette valmistada. Kokkuvõttes tagab säte, et hindamine toimub ühtsetel ja läbipaistvatel alustel, taotlejad mõistavad hindamiskriteeriume. Eelnõu § 15 kirjeldab kuidas taotlusi hinnatakse. Lõike 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaid taotlusi kantsleri käskkirjaga moodustatud hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt 3 inimest. Vajadusel kaasatakse teisi eksperte. Lõige 2 sätestab, et hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning huvide konflikti ilmnemisel ennast projekti hindamisest taandama. Eelnõu 5. peatükis määratakse kindlaks taotluse hindamise tingimused. Eelnõu § 16 sätestab tingimused toetuse maksmiseks. Lõige 1 kirjeldab kindlasummalise maksena makstava toetuse tingimusi. Toetuse saajatega sõlmitakse toetuse kasutamise leping, kus nähakse ette toetuse kasutamise täpsemad tingimused ja aruandlus. Üldjuhul makstakse toetus lepingu alusel välja kümne tööpäeva jooksul. Projekti võib jaotada mitmesse etappi ja igale etapile eraldi määrata tulemus, mille saavutamise jaoks toetust makstakse. Taotlusvormil tuleb määratleda tulemused, mille saavutamist vastavalt aruandes esitatud infole hinnatakse. Kui aruandes tuvastatakse projekti elluviimisel olulisi puudusi või eksimusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada, teeb toetuse andja toetuse tagasinõudmise otsuse. Tehisaru ja privaatsust tagavate tehnoloogiate ning tegevuste teadus- ja arendustegevuslikku iseloomu silmas pidades nähakse § 18 lõikes 5 ette, et tulemuse saavutamiseks loetakse ka olukorda, kui projekti käigus ei jõuta algselt planeeritud tulemuseni, kuid on realiseeritud heas usus ning andnud avaliku sektori jaoks korduvkasutatavaid dokumenteeritud teadmisi. Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse tingimusi, millal on võimalik teha muudatus toetuse kasutamisel. Eelnõu § 17 sätestab tingimused toetuse kasutamise muudatuste tegemiseks. Lõike 1 sätestab, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses või otsuse lisaks oleva taotlusega kavandatud tegevustes või eelarves on projekti eesmärgi saavutamiseks otstarbekas teha muudatusi. See nõue ei kehti lõike 2 nimetatud erisuse puhul, peab toetuse saaja muudatuse tegemiseks esitama teotuse andjale e-posti kaudu muudatustaotluse ja saama muudatuste tegemiseks toetuse andja nõusoleku, mille põhjal allkirjastatakse toetuse andmise lepingu muudatus. Lõike 2 kohaselt võib toetuse saaja projekti eelarves nimetatud kulude vahel teha eelarves muudatusi ilma toetuse andja nõusolekuta tingimusel, et projekti eesmärk ei muutu ja see ei kahjusta projekti 8 elluviimist taotluses kirjeldatud kvaliteedis ning et toetuse saaja tagab toetusotsuses nimetatud väljundnäitajate saavutamise. Eelnõu 7. peatükis määratakse tingimused aruannete esitamisele. Eelnõu § 18 kirjeldab tingimused aruannete esitamiseks. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja aruande projekti elluviimise kohta toetuse saaja e-posti [email protected] kaudu toetuse andjale ühe kuu jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõige 2 sätestab, et põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada aruande esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada teotuse andjale hiljemalt kolmkümmend kalendripäeva enne abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva. Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse andja menetleb aruannet kuni 20 tööpäeva aruande laekumisest arvates. Lõike 4 kohaselt kontrollitakse aruandes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses ja taotluses määratud eesmärgi ja tegevuse täitmist ning nende saavutamise tõendamist kokkulepitud viisil. Lõige 6 sätestab, et kui aruande kontrollimisel ilmneb aruandes puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused kümne tööpäeva jooksul puuduste kõrvaldamise tähtaja andmisest, mille võrra pikeneb aruande menetlemise aeg. Lõige 7 sätestab, et kui toetuse andja avastab aruandes või projekti elluviimisel olulisi puudusi või eksimusi või ei ole aruanne piisavalt ülevaatlik, nõutakse toetuse saajalt lisaks esitatud aruandele projektiga seotud vajalikke lisadokumente või täiendavaid kirjalikke selgitusi ja tõendusmaterjale või teostatakse kohapealne kontroll. Lõige 8 sätestab, et kui aruandes tuvastatakse projekti elluviimisel olulisi puudusi või eksimusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada, teeb toetuse andja toetuse tagasinõudmise otsuse §-de 19 ja 20 alusel. Eelnõu 8. peatükis määratakse tingimused toetuse tagasinõudmisele ja tagasimaksmisele ning toetuse tagasinõudmise otsusele. Eelnõu § 19 kirjeldab tingimusi toetuse välja maksmata jätmisele ja tagasinõudmisele. Lõikes 1 viidatakse riigieelarve seaduse paragrahvile 551, kus seadusandja on sätestanud toetuse tagasinõudmise alused ja korra, mida kohaldatakse käesoleva määruse alusel antud toetuste tagasinõudmisel. RES § 551 lõike 2 volitusnormi alusel on § 19 lõikes 2 ja § 20 lõigetes 4-8 määratud riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused. Eelnõu § 20 sätestab tingimused toetuse välja maksmata jätmise ja tagasinõudmise otsusele. Lõike 1 kohaselt, kui toetuse andja ei kinnita aruannet, teeb ta otsuse toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse 45 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui saadi toetuse tagasinõudmise alustest teada. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat vähemalt viis kalendripäeva enne toetuse tagasinõudmise otsuse langetamise tähtpäeva. Lõige 2 kirjeldab milliseid andmeid peab sisaldama toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses. Lõike 3 kohaselt saadab toetuse andja otsuse ja teate otsuse kohta toetuse saajale e-posti kaudu. Kui e-posti kaudu ei ole kolme tööpäeva jooksul otsuse saatmise päevast alates toetuse saajalt kinnitust otsuse kättesaamise kohta, väljastab toetuse andja otsuse väljastusteatega tähtkirjaga. 9 Lõige 4 sätestab, et kui toetuse saaja ei taga taotluse rahuldamise otsuses nõutud tähtaja lõpuni projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist ja avalikku kasutust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või teeb selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi, vähendab toetuse andja tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille jooksul ei ole alates projekti lõpptähtpäevast vara osas taotluse rahuldamise otsuses nimetatud nõudeid täidetud. Lõige 5 sätestab, et kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja on projekti teostamise ajal teadlikult esitanud valeandmeid või andmeid varjanud, on teotuse andjal õigus nõuda toetus tagasi täies ulatuses. Lõige 6 sätestab, et kui toetuse saaja ei võimalda kontrolli- või järelevalveõigust omaval isikul teostada kohapealset kontrolli, ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud kontrolliga seotud andmeid ega dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija tegevust, nõuab toetuse andja tagasi kuni 100 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. Lõige 7 sätestab, et kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning vastavale rikkumisele ei ole tagasinõude protsenti sätestatud, rikkumise tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõuab teotuse andja tagasi kuni 100 protsenti tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. Toetuse andjal on kohustus valitud tagasinõude määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada. Lõike 8 kohaselt tuleb toetuse saajal ja toetuse andjal säilitada kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente seitse aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse menetlusosaliste õiguseid ja kohustusi. Eelnõu § 21 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõige 1 kirjeldab toetuse saaja õiguseid. Lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused. Eelnõu § 22 kirjeldab toetuse andja õiguseid ja kohustusi. Lõige 1 sätestab toetuse andja õigused. Lõige 2 kirjeldab toetuse andja kohustusi. Eelnõu 10. peatükis kirjeldatakse vaiete lahendamist ja programmi rakendamise järelevalvet. Eelnõu § 23 kohaselt võib taotleja toetuse andjale otsuse peale esitada vaide. Otsusele esitatud vaide vaatab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras läbi teotuse andja. Eelnõu § 24 kirjeldab kuidas teostatakse järelevalvet programmi rakendamise üle. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele; Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega.19.11.2025 avalikustati Euroopa Komisjoni poolt nn Euroopa Andmeliidu Strateegia (Data Union Strategy)5, mis seab eesmärgiks andmete laialdasema kättesaadavuse tehisaru jaoks, muuhulgas läbi privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamise. Eraldi tuuakse välja näiteks sünteetiliste andmete, mis on üks võimalikest privaatsuskaitse tehnoloogiatest, vajalikkus. 5 EUR-Lex - 52025DC0835 - EN - EUR-Lex 10 Pseudonümiseerimist kui privaatsuskaitse tehnoloogiat on käsitletud ka isikuandmete kaitse üldmääruses (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/697, GDPR). 6 4. Määruse mõjud Eelnõul on otsene mõju Eesti avaliku sektori innovatsiooni- ja teadus-arendustegevustele. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmisega on oodata avaliku sektori efektiivsuse paranemist, kulude kokkuhoidu ning halduskoormuse vähenemist ettevõtjale ja kodanikule. Tänu algoritmi kaardistuse vormi täitmise ja avalikustamise kohustusele on oodata avaliku sektori läbipaistvuse kasvu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meetme maht on 2 000 000 eurot, mis on varasemalt eraldatud riigieelarvest. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu saadeti EISi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Kooskõlastamisel laekunud kommentaaridega arvestamise tabel on lisatud. 6 Määrus - 2016/679 - EN - GDPR - EUR-Lex 11