Strateegiliste uuringute programm

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sisend Strateegilisse uuringute programmi 1.juuni 2026 Sisukord 1. Tegevus 1: Uurimissuunad ja teemad ................................................................................ 2 Uurimissuund 1: KONKURENTSIVÕIMELINE MAJANDUS ................................................ 2 Uurimissuund 2: HEAOLU JA TÖÖ ............................................................................................ 5 Uurimissuund 3: TULEVIKUKINDEL RUUM JA MAAKASUTUS........................................ 8 Uurimissuund 4: STRATEEGIA JA TULEVIKUSEIRE ........................................................... 8 2. Eelarve prognoos Strateegiliste uuringute programmi tegevuste lõikes ............................. 10 3. Strateegilise uuringute programmi teemade üldpõhimõtted ja rahastaja ootused .............. 11 4. Soovitused teadusnõustamise jm koostöövormi osas ......................................................... 12 1. Tegevus 1: Uurimissuunad ja teemad Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitab Strateegiliste uuringute programmi tegevus 1 alla 2026. aasta taotlusvooru neli strateegilist uurimissuunda: (1) Konkurentsivõimeline majandus (2) Heaolu ja töö (3) Tulevikukindel ruum ja maakasutus (4) Strateegia ja tulevikuseire Iga uurimissuuna all on esitatud teemad koos probleemipüstituste ja uurimisküsimustega. Uurimissuund 1: KONKURENTSIVÕIMELINE MAJANDUS Teema 1: Majanduse konkurentsivõime kasvumudelid ja uued majanduspoliitika valikud Eesti majandus baseerub valdavalt ekspordil. Geopoliitilised olud ning tarne- ja väärtusahelad on aga muutunud, mistõttu Eesti konkurentsivõime kasvatamise võimalused vajavad ümbermõtestamist. Uurimisküsimused: - Millised on Eesti majanduse konkurentsivõime võimalikud kasvumudelid ja valikud konkurentsivõime kasvatamiseks? Millised on parimad mõõdikud, hindamaks erinevate majandussektorite käekäiku pikas perspektiivis? - Kuidas on muutunud globaalsed tarne- ja väärtusahelad ümber kujundamas Eesti ettevõtete konkurentsivõime eeldusi ning millised poliitikavalikud aitaksid Eestil positsioneerida end uutes ahelates kõrgema lisandväärtusega rollidesse? Mis on riigi põhiroll varustuskindluse riskide vähendamisel? - Kuidas saab riik läbi väliskaubanduse arendamise suurendada Eesti majanduse konkurentsivõimet? Kuidas ehitada Eestis globaalseid ettevõtteid? Kuidas laieneda välisturgudele? Projektiperioodi eeldatav pikkus 2 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Karel Lember, [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Teema 2: Eesti turismi tulevikukindlad kasvumudelid: nõudlus, lisandväärtus ja eristumine väliskeskkonna turbulentsuses Eesti turismi areng toimub üha ebastabiilsemas ja mitmetahulisemas väliskeskkonnas, mida kujundavad geopoliitilised pinged, majandustsüklid, kliimamuutused, muutuvad transpordiühendused, tööjõu kättesaadavus ning digitehnoloogiate ja tehisintellekti kiire areng. Samal ajal muutuvad ka rahvusvahelised reisikäitumise mustrid ja ootused turismikogemusele. Eesti turismi konkurentsivõime ja lisandväärtuse kasvatamine eeldab paremat arusaama sellest, millised kasvumudelid, sihtturud, külastajasegmendid ja väärtusloome viisid võimaldavad eristuda, suurendada aastaringsust ja tugevdada piirkondlikku mõju. Keskne väljakutse on liikuda tagasivaatavalt analüüsilt ettevaatavale, andmepõhisele ja prognoosivale juhtimisele ning hinnata, milline roll võiks olla integreeritud andme- ja digitaristul uute lahenduste (nt reaalajalähedane andmekasutus ja modelleerimine) rakendamisel. Uurimisküsimused: - Millised väliskeskkonna muutused kujundavad Eesti turismi nõudlust ja konkurentsivõimet aastani 2035? - Millised kasvumudelid, sihtturud, külastajasegmendid ja turismitooted võimaldavad suurendada lisandväärtust, tootlikkust ja teenuste eksporti? Millistel tingimustel tekib Eesti turismis rahvusvaheline eristumine ja kõrgem maksevalmidus ning kuidas toetada aastaringset ja regionaalselt tasakaalustatud arengut? - Millised teoreetilised ja praktilised lähenemised on rahvusvaheliselt osutunud tulemuslikuks ning millised neist on Eesti konteksti ülekantavad? - Milliseid andmeid, mõõdikuid ja mudeleid on vaja turismi pikaajalise potentsiaali ja mõjude (sh majandus, keskkond, piirkondlik koormus) hindamiseks ning kuidas kasutada prognoosivaid ja andmepõhiseid lähenemisi otsustamise toetamiseks? Milline on integreeritud andme- ja digitaristu, sh modelleerimislahenduste potentsiaal Eesti turismi konkurentsivõime ja väärtusloome suurendamisel ning millised eeldused määravad nende rakendatavuse? Projektiperioodi eeldatav pikkus 2 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Aleksandr Michelson [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Teema 3. Kapitaliturgude arendamise perspektiivid Eesti kapitaliturg on väike ja killustunud, sõltudes suurel määral pankade vahendatud rahastusest ning olles piiratud nii kohaliku kapitali mahu kui ka investorbaasi laiuse poolest. Samal ajal suureneb vajadus mitmekesiste finantseerimisallikate järele, et toetada majanduse struktuurset muutust, innovatsiooni ja ettevõtete kasvu. Uurimisküsimused: - Mis on väikeriigi valikud kapitaliturgude arendamisel? Mis on valikute tegemise tingimuslikud põhimõtted ja kuidas neid teha? - Kuhu tuleks pöörata meetmete teravik, et kõige paremini konkurentsis püsida? Mis vahendeid kasutades saab Eesti turu muuta nii kodu- kui välismaise kapitali jaoks atraktiivseks? - Mis ulatuses peaks riik sekkuma regulatsioonidega ja kui palju peaks ise kapitali pakkuma? Kuidas leida tasakaalupunkti ning mis on selleks erinevad alternatiivid? Projektiperioodi eeldatav pikkus 2 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Karel Lember, [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Teema 4. Ettevõtluskeskkonna mitmekesistamise võimalused Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt soodne ja avatud, kuid seisab silmitsi uute väljakutsetega, mis on seotud majanduse struktuursete muutuste, demograafiliste trendide ning tarbijate ja noorema põlvkonna ootuste ja käitumismustritega. Ettevõtete vajadused erinevad oluliselt arengufaasi lõikes. Keskne väljakutse on leida tasakaal sihitud poliitikameetmete, ettevõtluse toetamise ja regulatiivse keskkonna kujundamise vahel, et suurendada Eesti atraktiivsust nii uute kui ka juba tegutsevate ettevõtete jaoks. Uurimisküsimused: - Kuidas muuta Eesti ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks? Millised on põhimõttelised valikud ja kuidas neid teha? - Kuidas peaks meetmed erinema alustavate ja küpsete ettevõtete vahel? Kuidas tekitada meetmete vahelist sünergiat ja kuidas luua terviklikku ökosüsteemi? - Kuidas peab ettevõtluskeskkond muutuma, et olla kaasaegne ning pakkuda võimalusi uue põlvkonna noortele, arvestades käitumuslikke muutusi? - Mis on regulatiivsete piirangute majandusmõju nii kulud kui tulud? Kuidas on muutunud turundusmudelid ja missugust mõju on need avaldanud tarbijate käitumisele ja konkurentsile? Kuidas peaks regulatsioon muutuma seoses uute turundustrendidega? Mis on ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete tekitatud majanduslik kahju? - Mis on riigi võimalused, et hoida üleval noorte ettevõtlikkust? Mis on need kitsaskohad, mis takistavad noorte ettevõtlikkust? Projektiperioodi eeldatav pikkus 2 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Karel Lember, [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Uurimissuund 2: HEAOLU JA TÖÖ Teema 1. Karjäärinõustamise roll tööjõupuuduse leevendamisel kõrge tööjõuvajadusega majandussektorites Probleem, et haridus/oskused ja tööjõuvajadused ei ole kooskõlas, on jätkuv ja märkimisväärne osa inimesi ei tööta oma kvalifikatsioonile vastaval ametikohal ega liigu valdkondadesse, kus on kvalifitseeritud tööjõupuudus. Samuti on väljakutse erivajadustega noorte karjääriteekondade planeerimine selliselt, et oleks arvestatud neile sobilike erialavalikute ning töötamise võimalustega. Samal ajal kujunevad haridus- ja karjäärivalikud hajusalt ja ei arvesta alati piisavalt inimese vajaduste ja tööturu nõudlusega. Karjäärinõustamine omab potentsiaali mõjutada inimeste õppimis- ja karjäärivaliku otsuseid ning toetada suure tööjõuvajadusega sektoreid luues mõtestatud karjääriteekonna nii haridusest tööturule üleminekul kui karjäärimuutuste tegemisel. Uurimisküsimused: - Kuidas mõjutab karjäärinõustamine elukaare ulatuses (koolis ja tööturuteenustes) inimeste haridus- ja töövalikuid ning liikumist tööturul? Millised on sihtrühmapõhised vajadused karjäärinõustamisel (nt noored, erivajadusega noored, täiskasvanud karjääripöörajad jne)? - Millised karjäärinõustamise lähenemised (nt tööturuinfo struktureerimine, suunavad soovitused, kogemusõpe) mõjutavad inimeste karjäärivalikuid? Kuidas tasakaalustada kliendikeskne nõustamine ja tööturuvajadustest lähtuv suunamine? Millised lähenemised on millisele sihtrühmale sobivaimad? - Millised on võimalused kujundada sidus karjäärinõustamise mudel, mis toetab elukaare põhiseid üleminekuid (nt siirdumine koolist tööle, töökoha vahetused jne). Projektiperioodi eeldatav pikkus 2–3 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Kirsti Melesk; [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Teema 2. Sisserännanute tööjõuturule integreerimise alternatiivid Geopoliitilised pinged suurendavad rändesurvet lähematel aastatel olulisel määral ning Eesti tööturg saab olema sellest mõjutatud. Uurimisküsimused: - Millised on sisserännanute pikaajalised trajektoorid tööturul ja milliseid võimalikke tulevikuteid senised mustrid näitavad? - Millised on strateegilised valikud sisserännanute tööjõuturule sisenemisel ja integreerimisel, mis looks suurimat sotsiaal-majanduslikku lisandväärtust? Projektiperioodi eeldatav pikkus 2 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Kirsti Melesk; [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Teema 3. Tööohutuskäitumise ja ennetuskultuuri kujunemine ettevõtetes Ettevõtete töötervishoiu ja tööohutuse alane käitumine varieerub märkimisväärselt – osa tööandjaid panustab ennetustegevustesse süsteemselt ja strateegiliselt, samas kui teised piirduvad pigem formaalse nõuete täitmisega või reageerivad alles pärast probleemide ilmnemist. Puudub süsteemne teadmine, millised mehhanismid ja stiimulid kujundavad ettevõtete tööohutusalast käitumist ning mis toetaks riskiennetuskultuuri kujunemist. Uurimisküsimused: - Millised organisatsioonilised, käitumuslikud ja kultuurilised tegurid nagu juhtimispraktikad, riskitaju ja organisatsioonikultuur mõjutavad ettevõtete tegelikku töötervishoiu ja tööohutuse alast käitumist ning kujundavad ettevõtete riskiennetuspraktikaid? Kuidas need praktikad erinevad majandussektoriti ning milliseid mustreid ja ettevõtete klastreid on võimalik tuvastada? - Millised juhtimislikud jm tegurid mõjutavad tööandjaid panustama ennetusse süsteemselt? Mis on põhjusteks, kui tegutsetakse üksnes formaalselt või reageerivalt? - Milliseid sekkumisi, sh järelevalvet peaks riik arendama, et võimaldada ettevõtetel töötervishoiu ja tööohutuse riske juhtida ilma, et tekiks liigset halduskoormust ning mis looks ettevõtetele sisulist väärtust? Projektiperioodi eeldatav pikkus 2–3 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Seili Suder; [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Teema 4. Töösuhte olemuslik muutmine ja tööelu tuleviku trajektoorid Töösuhete piirid on viimastel aastatel märkimisväärselt hägustunud, kuna töö tegemise vormid on muutunud mitmekesisemaks – lisaks traditsioonilisele töölepingule on levinud ka võlaõiguslikud lepingud, ettevõtte kaudu töötamine, renditöö, alltöövõtt, platvormitöö ning erinevad paindlikud töövormid, sh hübriid- ja kaugtöö. Need muutused mõjutavad oluliselt klassikalisi arusaamu alluvussuhtest, tööaja kontrollist, autonoomiast, vastutusest, tööohutusest ja sotsiaalsest kaitsest. Samal ajal kujundavad tööelu arengut ka nooremate põlvkondade ootused, mis väärtustavad paindlikkust, tähenduslikkust, vaimset tervist ning töö ja eraelu tasakaalu. See tekitab küsimuse, kas olemasolev tööõiguslik raamistik ja institutsioonid on piisavalt kohanemisvõimelised, et toetada muutuvat tööelu ning tagada samal ajal töötajate kaitse ja ettevõtluse paindlikkus. Uurimisküsimused: - Millised fundamentaalsed nihked (sh alluvuses, autonoomias, vastutuses, tööohutuses, sotsiaalses kaitses jm) on aset leidnud töösuhtes tulenevalt erinevate töövormide levikust ning millised muutused on enim toimunud just Eestis? - Millised riskid ja võimalused kaasnevad töövormide mitmekesistumise ja uute levikuga erinevatele osapooltele? - Millised on võimalikud tööelu tulevikutrajektoorid Eestis, sh millised töövormid ja töökorraldusmudelid hakkavad domineerima? - Kas ja millises ulatuses on tänane tööõiguslik raamistik nende muutustega kohanemiseks piisav ning milliseid muutusi tuleks kavandada, et muutustega kaasas käia? Projektiperioodi eeldatav pikkus 2 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Seili Suder; [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Teema 5: Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamine Lõhed naiste ja meeste (sh eriti noorte meeste) hoiakutes soolise võrdsuse osas on suurenemas. Vähemusrühmade (sh LGBTIQ-inimesed, rassistatud grupid, erivajadustega inimesed) ja neisse kuuluvate inimeste diskrimineerimine ja ebavõrdsus ning nende vastu suunatud vaen ei võimalda neil ühiskonnas turvaliselt, kaasatult, ligipääsetavalt ja võimestatult tegutseda ja pärsivad nende võimalusi ka tööturul. Uurimisküsimused: - Kuidas vähendada lõhesid naiste ja meeste hoiakutes soolise võrdsuse osas? Millised tegurid kujundavad näiteks hariduses või töömaailmas soolise võrdsuse alaseid hoiakuid ning kuidas ennetada või vähendada misogüünia, soostereotüüpide ja ebavõrdse kohtlemise mõju hoiakutele ja käitumisele? - Millised on Eestis meie ühiskondlikku (sh ajaloolist) konteksti arvestades seksismi, rassismi, vanussurve, suutlikkussurve, nendega seotud tunnustel ja rahvusel, usulistel veendumustel ning seksuaalsel sättumusel ja soolisel identiteedil põhineva ebavõrdsuse ja/või vaenu, sh misogüünia, ühised juurpõhjused? Kuidas nende ühiste juurpõhjustega tõhusalt tegeleda? - Millised on igapäevaselt vajalike objektide ja/või teenuste ligipääsmatusest tulenevad mõjud Eesti majanduse konkurentsivõimele, tootlikkusele ja Eesti julgeolekule? Milline on erinevate objektide ja/või teenuste ligipääsetavuse edendamise ühiskondlik kasu ja majanduslik potentsiaal? Projektiperioodi eeldatav pikkus 2–3 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Pirjo Turk, [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Uurimissuund 3: TULEVIKUKINDEL RUUM JA MAAKASUTUS Teema 1: Ruumi koos- ja ristkasutuse alternatiivsed arenguvõimalused Eesti maakasutus ei ole arenenud kestlikult, asustusmuster on hajus, põhjustab ebamõistlikku maahõivet ning muudab kulukaks avalike ja kaubanduslike teenuste pakkumise. Konkurents maa kasutamisvõimalustele, kasvab, samas puuduvad ühtsed alused maakasutuspoliitika kujundamiseks ning ühtlasi on suur surve täiendava maa hõivamiseks maaomandist sõltumata. Puudu on käsitlustest, mis läheneksid maa kooskasutusele integreeritult, arvestades maakasutuse tihendamisel nii sotsiaalseid, arhitektuurseid kui majanduslikke tegureid. Uurimisküsimused: - Millised on ruumi koos- ja ristkasutuse arendamise alternatiivsed arenguteed Eesti maaressurssi tõhusaks ja kestlikuks kasutamiseks? - Millised on nende arenguteede mõjud ettevõtlusele ja majandusarengule ning regionaalarengule? - Millised globaalsed trendid suurendavad või vähendavad Eestis maakasutuse arendamise võimalusi? Projektiperioodi eeldatav pikkus 3 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Tuulikki Sillajõe, [email protected]; Ivari Rannama, [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Teema 2: Mitmetasandilise valitsemise mudelid ruumilise arengu suunamisel Eesti regionaalpoliitika arendamise kontekstis vajavad ruumis lahendamist ühiskonna kriitilised arenguvajadused nagu kliimamuutuste pidurdamine ja nendega kohanemine, rohe- ja tehnoloogiline üleminek, laiapindne julgeolek, tööstuse tugevdamine. Nende muutuste teadlik juhtimine ja elluviimine eeldab oskusi ja võimet läbi viia aina keerukamaid muutuste juhtimise protsesse riigi ja kohaliku tasandi koostöös. Sealjuures tuleb silmas pidada, et Eestis on jätkuvalt omavalitsusi, kus haldusvõimekus on piiratud ning arendustegevus tagasihoidlik. Esineb olukordi, kus aastas ei kehtestata ühtki planeeringut ning planeerimispädevuse hoidmine on seetõttu keeruline. Kõigi oluliste muutuste kontekstis ei ole riigi ja kohaliku tasandi panused muutuste elluviimises täpselt defineeritud. Eelnev probleemistik vajab lahendamist üleriigilise planeeringu elluviimiseks. Uurimisküsimused: - Kuidas parimal viisil toetada maakasutuse kestlikku arengut ja tõhusaid ruumiotsuseid kohalikes omavalitsustes, arvestades kogukondade hoiakuid, kohalikke poliitilisi otsustusprotsesse ning riigiasutuste rolli ruumiotsustes? - Millised pädevused on vajalikud tuleviku arenguvajaduste katmiseks, kuidas on võimalik nende tagamine läbi erinevate valitsemistasandite, arvestades samaaegselt nii lähimuspõhimõtet kui ka tõhusa haldust? - Kuidas tagada samaaegselt kiire reageerimine muutuvatele olude ja pikaajalised ruumikasutuse kokkulepped erinevatel valitsemistasanditel? Projektiperioodi eeldatav pikkus 3 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Tuulikki Sillajõe, [email protected]; Ivari Rannama, [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] Uurimissuund 4: STRATEEGIA JA TULEVIKUSEIRE Teema 1: Strateegiline juhtimine polükriiside ajastul Pidevad muutused ja kriisid muudavad pikaajalise ja strateegilise vaate hoidmise keeruliseks, kuid samal ajal organisatsiooni tulevikukindluse seisukohalt üha olulisemaks. Nii avalikus kui ka erasektoris tõuseb esile vajadus paremini mõista ja juhtida ebakindlust, kohaneda kiiresti muutuvate oludega ning teha otsuseid piiratud info tingimustes. MKMi kui majanduse ja innovatsiooni eestvedaja jaoks on keskne väljakutse, kuidas muutusi paremini ette näha ja juhtida ning kuidas kujundada poliitikakujundust ja juhtimispraktikaid viisil, mis arvestab pidevalt muutuva keskkonnaga. See eeldab uute lähenemiste rakendamist strateegilises juhtimises, sealhulgas tulevikuseiret, riskide hindamist, paindlikumate juhtimisprotsesside ja teadmuspõhise otsustamise tugevdamist. Majanduse konkurentsivõime seisukohalt on strateegiline juhtimine ja tulevikuseire vajalikud selleks, et riik ja ettevõtted suudaksid kiiremini märgata muutusi majanduskeskkonnas, tehnoloogias, tarneahelates, tööjõuturul ja julgeolekuolukorras ning kohandada oma otsuseid enne, kui riskid realiseeruvad või võimalused mööduvad. Polükriiside ajastul ei piisa üksnes reageerimisest – konkurentsivõime sõltub üha enam võimest teha teadlikke valikuid ebakindluse tingimustes, suunata ressursse suurema mõjuga tegevustesse ning kujundada poliitikameetmeid, mis toetavad ettevõtete tootlikkust, innovatsiooni, ekspordivõimet ja vastupanuvõimet. Tugevam tulevikuseire ja strateegiline juhtimine aitavad MKMil paremini seostada pikaajalisi majanduseesmärke igapäevase poliitikakujunduse ja juhtimisotsustega, vältida killustatust ning luua eeldused selleks, et Eesti majandus oleks muutuvates oludes paindlikum, teadmuspõhisem ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisem. Uurimisküsimused: - Mida tähendab tulevikukindel organisatsioon polükriiside ajastul avalikus ja erasektoris? - Kuidas mõtestada ja (ümber) kujundada strateegilist juhtimist pidevalt muutuva keskkonna tingimustes? - Milline roll on tulevikuseirel organisatsiooni strateegia elluviimisel ning juhtimisprotsessides? - Kuidas juhtida pidevaid muutusi nii, et säiliks pikaajaline ja teadmuspõhine vaade? - Kuidas saab strateegiline juhtimine ja tulevikuseire toetada majanduse konkurentsivõimet, ettevõtete kohanemisvõimet ja innovatsiooni? - Kas ja milliseid muudatusi peab tegema valitsemisala juhtimisel (nt strateegiate ühtlustamine ülalt alla)? Millised on piirangud ja võimalused? Projektiperioodi eeldatav pikkus 2 aastat Maksimaalne aastane eelarve projekti kohta 150 000 eurot aastas Kontaktisik(ud) Joonas Pärenson, [email protected]; Külliki Tafel-Viia, [email protected] 2. Eelarve prognoos Strateegiliste uuringute programmi tegevuste lõikes Tegevus 1: MKMi vooru planeeritav kogumaht kõikide teemade peale kokku on 1 000 000 euri aastas (MKM võimendab oma kvoodi osa omavahenditega sobivate projektide olemasolul). Tegevus 2: Planeeritav maht tegevus 2 osas on 100 000 eur aastas, mis on planeeritud kiire teaduskonsultatsiooni tellimiseks erinevatel teemadel (teemad täpsustuvad 2026. a lõpus / 2027. a algul) Tegevus 3 osas tegevusi ja eelarvet MKM ei planeeri. 3. Strateegilise uuringute programmi teemade üldpõhimõtted ja rahastaja ootused Teemade all esitatud uurimisküsimused on indikatiivsed: ühes taotluses ei pea kajastama kõiki küsimusi ning taotleja võib pakkuda juurde täiendavaid küsimusi, mis on olulised teema all kirjeldatud probleemi käsitlemiseks. Rahastaja ei anna rangelt ette metoodilisi piire. Taotlejale jäetakse vabadus täpsustada uurimisküsimusi, uurimismeetodeid ja allikaid (k.a teaduskirjandus, mille toel antakse ülevaade võimalikest lahendustest) lähtuvalt taotleja nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimisülesannet täita. 4. Soovitused teadusnõustamise jm koostöövormi osas Kõikide teemade puhul soovib Rahastaja kujundada välja regulaarset koostööformaati – teadusnõustamist – mis toetaks uuringu tulemuste rakendumist poliitikakujundamises. Teadusnõustamise eesmärgiks on: - saada kiiremini ja jooksvalt uuringutulemusi / uut teadmist poliitikakujundamiseks; - kujundada teadlastes arusaama, millistest tulemustest on poliitikakujundajatel kasu ning suurendada poliitikakujundajate võimekust mõista, kuidas teaduslikku teadmist võiks saada igapäevatöös kasutada; - muuta uuringu tulemused poliitikakujunduses paremini ja rohkem rakendatavaks; - laiendada inimeste ringi, kes saab teadmistest kasu (erinevad ministeeriumi osakonnad, ka teised ministeeriumid, asutused, ettevõtjad jne) Esialgne nägemus soovituslikust koostööformaadist (taotleja esitab täpsustatud nägemuse):  Teadusnõustamised viiakse läbi regulaarselt vastavalt vajadusele, soovitavalt mitte harvem kui kord kvartalis;  Teadunõustamise variantidena näeme: (1) Teadlastelt poliitikakujundajatele: uuringuga seotud uute teadmiste tutvustamine: leiud temaatilisest teaduskirjandusest, teistest uuringutest, trendidest jne ning nende võimalikest rakendustest poliitikakujundamisse; (2) Poliitikakujundajate töölaudadel olevate uuringuga seotud teemade, probleemide arutelud;  Teadusnõustamiste käigus ootame teadlastelt ka kirjalike temaatiliste lühiülevaadete esitamist. Uurimistöö kestel toimuvad lisaks soovituslikult avalikud seminarid: - esimene vaheseminar projekti keskpaigas, kus tutvustatakse vahetulemusi; - lõpuseminar, mis keskendub uurimistulemuste tutvustamisele.  Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Munga 18 Meie 03.06.2026 nr 1-9/1982-1 50088, Tartu Strateegiliste uuringute programm Vastavalt Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) koostatavale uuele Strateegiliste uuringute programmile (SUP) ja HTMist laekunud kirjale esitab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) sellesse omapoolse sisendi ja eelarve prognoosi SUPi tegevuste 1-2 lõikes (tegevust 3 – partnerlustes osalemine – MKM ei planeeri). Tegevus 1 on pikaajalised uurimissuunad, mis toetavad MKMi valitsemisala poliitikakujunduse põhieesmärkide elluviimist (sisuliselt sarnane MKMi teadus-arendusvooru teemade püstitusega, mille vooru on MKM läbi viinud kahel aastal). Eelarvelised vahendid tulevad MKMi valdkondliku teadus-arendusvahendite kvoodist (mis aastal 2027 on 720 116 eurot), mida MKM võimendab sobivate projektide olemasolul täiendavate vahenditega, mis võimaldavad tegevus 1 rahastada kuni 1 000 000 euro ulatuses. Tegevus 2 on planeeritud 100 000 eurot aastas kiire teaduskonsultatsiooni tellimise jätkamiseks. Teemad täpsustuvad 2026. a lõpus / 2027. a alguses). Tegevuse 1 uurimissuundade kirjeldused koos eelarve prognoosi tegevuste 1 ja 2 oas, üldpõhimõtete ja teadusnõustamise formaadi soovituste osas on esitatud Lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisa: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisend Strateegilisse uuringute programmi Külliki Tafel-Viia +372 5885 1142 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158