Riigikogu Teie 14.05.2026 nr 2-3/15-545
[email protected]
Meie 02.06.2026 nr 11-1/1767-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule
küsimusele (KK 545)
Lugupeetud Riigikogu esimees
Vastan Riigikogu liikme Rain Epleri esitatud kirjalikele küsimustele.
1. Palun esitada tegevusalade kaupa prognoos, kui palju tähtajalisi elamislube võib seoses
ülaltoodud seadusemuudatustega aastatel 2026–2030 lisanduda. Esitage prognoos aastate
ja tegevusalade kaupa.
Tegevusalade kaupa prognoosi selle kohta, kui palju tähtajalisi elamislube võib ajavahemikul 2026–
2030 lisanduda, ei ole võimalik hetke info põhjal esitada. Vastavalt 04.05.2026 vastu võetud
välismaalaste seaduse muutmise seadusele kinnitatakse tööjõupuudusega tegevusalade loetelu, mille
suhtes kohaldatakse tööjõu piirarvu erisust, eraldi Vabariigi Valitsuse määrusega. Seda loetelu ei ole veel
kinnitatud, mistõttu ei ole veel kinnitatud tegevusalad, mille kaupa oleks võimalik tähtajaliste
elamislubade arvu prognoosida.
Vastavalt seaduseelnõu seletuskirjale on siiski hinnatud võimalikku lisanduvate tähtajaliste
elamislubade arvu tervikuna, tuginedes kahele stsenaariumile:
majanduskasvu tingimustes võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks anda tähtajalisi
elamislube kuni 0,2% Eesti alalisest elanikkonnast, mis vastab kuni 2600 elamisloale aastas;
muudes majanduse tingimustes on vastav ülempiir kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, ehk
kuni 1300 elamisluba aastas.
Tegemist on maksimaalse võimaliku mahuga. Tegelikult lisanduvate tähtajaliste elamislubade arv võib
olla väiksem ning osaliselt võib toimuda ümberjaotus olemasolevate töötamiseks antavate elamislubade
vahel – uutel tingimustel antavad tähtajalised elamisload asendavad osaliselt olemasolevat töörännet.
2. Millised konkreetsed kontrollimehhanismid tagavad, et tööjõupuuduse erisust ei kasutata
ära tööjõukulude allasurumiseks ning Eesti inimeste asendamiseks odava võõrtööjõuga?
Tööjõupuudusega tegevusalade erisuse rakendamine on kujundatud selliselt, et vähendada riske, kus
seda kasutatakse tööjõukulude alandamiseks või kohaliku tööjõu asendamiseks odavama välistööjõuga.
Selleks on ette nähtud mitmed omavahel seotud kontrollimehhanismid.
Esiteks tagab tööturu kaitse palgakriteerium. Tööandja peab maksma välistöötajale vähemalt 80%
Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmisest brutokuupalgast. See lähenemine on valitud
eesmärgiga siduda nõue paremini oskustöötajate tegeliku palgatasemega, kuid samas takistada oluliselt
madalama palgaga tööjõu kasutamist. Tegemist on miinimumnõudega ning tööandjal ja töötajal on
võimalik kokku leppida ka kõrgemas töötasus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Teiseks piirab välistööjõu kasutamist kvantitatiivne ülempiir. Tööjõupuudusega tegevusaladel
töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne arv kehtestatakse igaks aastaks ning sõltub
majanduse olukorrast (kuni 0,1% või 0,2% alalisest elanikkonnast). See võimaldab riigil juhtida
sisserännet vastavalt tööturu vajadustele ning vältida olukorda, kus välistööjõu maht kasvab
kontrollimatult.
Kolmandaks on keskne mehhanism tegevusalade sihtimine andmepõhiste kriteeriumide alusel.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kujundamisel lähtutakse muu hulgas OSKA tööjõuvajaduse
prognoosist, tegevusala ekspordivõimekusest ja keskmisest palgatasemest. See tagab, et erisus on
suunatud üksnes valdkondadesse, kus esineb tegelik tööjõupuudus, mitte sektoritesse, kus on tööjõu
ülejääk ja võimalik kohaliku tööjõuga vajadus katta.
Kuna välistöötaja värbamine eeldab tööandjalt täiendavat halduskoormust ning töötaja Eestisse toomise
ja väljaõppega seotud kulude kandmist, on see ettevõtte jaoks reeglina otstarbekas eelkõige
tööjõupuudusega tegevusaladel, kus vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu kohalikult tööturult ei leidu.
3. Miks otsustati tööjõupuudusega tegevusaladel loobuda Eesti Töötukassa loa nõudest
ning kuidas välditakse olukorda, kus väljastpoolt toodav tööjõud konkureerib töötukassa
arvel olevate Eesti elanikega?
Tööjõupuudusega tegevusaladel Eesti Töötukassa loa nõudest loobumise eesmärk on eelkõige muuta
välistööjõu kaasamine paindlikumaks nendes valdkondades, kus tööjõupuudus on püsiv ja süsteemne.
Eesti Töötukassa loa nõude üldine eesmärk on hinnata, kas konkreetset töökohta on võimalik täita Eesti
või Euroopa Liidu tööjõuga. Seadusemuudatusega kehtestatud erisuse puhul lähtutakse aga põhimõttest,
et tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtestamisel on tööjõupuudus juba eelnevalt andmepõhiselt
tuvastatud ning arvesse võetud. Seetõttu ei ole täiendav individuaalne Eesti Töötukassa loa menetlus
sellistel juhtudel enam eesmärgipärane. Tööjõupuudusega tegevusalad määratakse kindlaks Vabariigi
Valitsuse määrusega, tuginedes muuhulgas OSKA tööjõuvajaduse prognoosile, tegevusala
palgatasemele ja ekspordivõimekusele. Selline lähenemine tagab, et erisus kehtestatakse üksnes
valdkondades, kus kohaliku tööjõu pakkumine ei kata tööjõuvajadust.
Punktis 2 selgitatud mehhanismid tagavad, et välistööjõu kaasamine ei kahjusta Eesti elanike
töövõimalusi ega too kaasa põhjendamatut konkurentsi töötuna arvel olevate inimestega. Eelkõige
tähendab sihitus tööjõu puudusega tegevusaladele seda, et tegemist on valdkonnaga, kus tööjõuvajadust
ei ole võimalik katta Eestis olemasoleva tööjõuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Kirsti Melesk
[email protected]
2