Riigikogu Kantselei
[email protected]
15.06.2026 nr 2-4/2151-1
Vastuskiri
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saadab täpsustavad vastused küsimustele, mis
esitati 3. juunil töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmise ning sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) esimese lugemise käigus.
Töötervishoiu käsitlus esmatasandi tervishoiu raames (Peeter Ernitsa ja Helmen
Küti küsimused)
Personalijuhtimise Ühing PARE on tõepoolest teinud ettepaneku kujundada töötervishoiu
korraldus ümber nii, et kohustuslik tervisekontroll oleks selgem, kulutõhusam ja paremini
integreeritud perearstisüsteemiga.
Selgitame, et töötervishoid on osa esmatasandi tervishoiust. Esmatasandi tervishoid kuulub
Sotsiaalministeeriumi pädevusalasse. Sotsiaalministeeriumil on 2026. aastal kavas välja
töötada töötervishoiu arengusuunad, kus muu hulgas analüüsitakse töötervishoiu rolli
esmatasandi tervishoius. Seega arutelud sellel teemal jätkuvad Sotsiaalministeeriumi
eestvedamisel. Käesoleva eelnõu (SE 888) fookuses nimetatud teema ei ole ja seetõttu ei ole ka
sellel teemal muudatusi kavandatud ega ettepanekuga arvestatud. Tegemist on olulise
küsimusega, mis eeldab põhjalikumat analüüsi ja osapoolte kaasatust läbirääkimistel.
Töötaja joobe kontrollimise regulatsioon – kuidas saab tööandja töötaja joovet
kontrollida? (Peeter Ernitsa küsimus)
Esmalt tuleb rõhutada, et joobe kontrollimiseks töökeskkonnas peab tööandja kehtestama
sisekorra ja tutvustama seda kõikidele töötajatele. Eelnõu näeb oma sõnastuses ette, et töötaja
alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist (edaspidi
joove) võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Kui töötaja tööülesanded
hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib suurema ohu allikaga seotud
töökeskkonnas, ei pea tööandjal olema töötaja kontrollimiseks põhjendatud kahtlust.
Seega annab eelnõu kaks võimalust joobe kontrollimiseks:
1) põhjendatud kahtluse korral (inimesel esinevad väliste tunnuste põhjal joobe märgid) või;
2) kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib
suurema ohu allikaga seotud töökeskkonnas (sellisel juhul saab tööandja kontrollida töötajat
ohutuse tagamise eesmärgil ilma, et esineksid välised joobe tunnused).
Küsimuses toodud näites, kui töökeskkonda saabub kolleeg, kes on eelduslikult väliste tunnuste
põhjal silmnähtavalt joobes (nt häiritud on kõne, liikumine, reaktsioonivõime, esineb ainele
omane eripärane lõhn jne), saab tööandja kontrollida töötaja joovet eeldusel, et tööandja on
joobe kontrollimise kehtestanud oma sisekorraga. Tööandja kehtestab sisekorras, milline on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
protseduur kui töötajal tuvastatakse joove ja mis tagajärg sellele järgneb.
Milline oli ametiühingute tagasiside eelnõule ja kuidas sellega on arvestatud?
(Helmen Küti küsimus)
Me täname ametiühinguid esitatud tagasiside eest! Ametiühingute Keskliidu peamine
tagasiside puudutas töötaja joobe kontrollimise regulatsiooni, töötervishoiuteenuse korraldust,
tööohutusega tegelevate töötajate esindajate valimist ning Tööinspektsiooni teavituskohustusi.
Mitmete ametiühingute ettepanekutega saime arvestada, nt arvestasime ettepanekuga jätta
eelnõust välja töötajate trahvimise võimalus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel,
samuti täiendasime joobe kontrollimise sätet ning lisasime täiendavaid selgitusi eelnõu
seletuskirja.
Mittearvestatud ettepanekute puhul selgitasime, et muudatused ei halvenda töötajate ohutust,
esindatust ega kaitstust töökeskkonnas. Näiteks ei mõjuta vahetult töötajate ohutust
Tööinspektsiooni teavituste ära kaotamine, paindlikum töötajate esindajate valimise kord ning
paindlikum töötervishoiuteenuse korraldus. Küll aga on muudatustega võimalik tagada
tööandjale suurem paindlikkus ja otsustusvabadus oma ettevõttes tööohutuse teemadega
tegelemisel.
Kas ettevõtte juhatuse liikmeid, kes ei ole töötamise registrisse kantud, loetakse
töötajateks? (Arvo Alleri küsimus)
Kui ettevõtte juhatuses on näiteks kolm juhatuse liiget, kellest üks on töötamise registrisse
(TÖR) kantud töötajana ja kaks ei ole, siis neid juhatuse liikmeid ei käsitleta töötajatena.
Riigikohtu kehtiva praktika kohaselt ei ole juhatuse liige automaatselt töötaja, kuivõrd
äriühingu juhtimine ei ole töö tegemine töölepingu seaduse mõistes, kus töötaja asub tööandja
alluvussuhtes. Juhatuse liiget loetakse töötajaks, kui tal on olemas tööleping ettevõttega ja ta
on kantud TÖR-i.
Lisaks selgitame, et eelnõuga välistatakse TTOS-i kohaldamisalast vaid sellised ettevõtted, kus
ainus töötaja, osanik ja juhatuse liige taandub kõik ühele isikule. Kui ühingus on rohkem
osanikke või juhatuse liikmeid, siis kohalduvad TTOS sätted vastavalt kehtivale korrale ehk
selline ettevõte välistuse alla ei lähe.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Dana Kadanik
[email protected]
2
3