-864235 -144145 0 0 KÄSKKIRI 14.02.2023 nr 1-3/29 muudetud siseministri käskkirjadega 02.05.2024 nr 1-3/3 7 , 23.08.20 24 nr 1-3/111 , 14.11.2024 nr 1-3/123 , ja 24.11. 2025 nr 1-3/ 81 ja …2026 nr 1-3/… Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „ Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine vä l ispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused TOC \o "1-3" \h \z \u Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.202 3 – 31. 12 .202 9 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet Korraldusasutus, rakendusasutus , rakendusüksus Siseministeerium Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 1 8 . septembri 202 5 . a käskkirjaga nr 1-3/ 65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI ) rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ) Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT ) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus ) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis ’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ala eesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on kooskõlas strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022–2031“ peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ) TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile . Toetatavad projektid Meetmest toetatakse projekte, mis: aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse; panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „ Eesti 2035 “ sihtidesse ja näitajatesse; (muudetud siseministri 02.05.2024 k k nr 1-3/3 7 .) on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus ) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega . TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: PIIRIKONTROLLISEADMETE UUENDAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid) Projekti eesmärk ja sisu: olemasoleva piirikontrolli tehnika uuendamine ja kaasajastamine ning EESi toimivuse tagamine eesmärgiga võtta kasutusele uusim tehnoloogia. Projekti raames hangitakse piirikontrolli läbiviimiseks ja EESi kasutamiseks vajalikke seadmeid koos litsentside ja tootetoega. (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/3 7 ) Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA ) teenistujad DROONIDE SOETAMINE (sekkumise kood: 002 Piirivalve – õhuvarustus) Projekti eesmärk ja sisu: õhuvaatluse võimekuse suurendamine piiri valves. Projekti raames soetatakse välispiiri valvamiseks droonid. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2024 Projekti sihtrühm: PPA teenistujad MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 1–3, 7 JA 8 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus) Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 1–3, 7 ja 8 toimuvast . Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse ida- ja kagupiiri lõikudele 1–3, 7 ja 8 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.202 7 (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ) Projekti sihtrühm: PPA teenistujad MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRLÕIKUDELE 4 6 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus) Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikud el 4–6 toimuvast. Kagupiiri lõikudele 4–6 ostetakse ja paigaldatakse kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.202 8 (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ja 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ) Projekti sihtrühm: PPA teenistujad LUHAMAA JUHTIMIS KESKUSE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood: 006 Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/3 7 ) Projekti eesmärk ja sisu: Luhamaa juhtimis keskuse kaasajastamise tulemusel on võimalik jälgida piirilõikudele paigaldatud seirekaamerate abil piiriolukorda. Projekti raames tellitakse Luhamaa juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis. Projekteerimine sisaldab autori järelevalve teostamist ehitusperioodi käigus. Hanke viib läbi Riigi Kinnisvara AS, kuid maksja on PPA. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/3 7 ja 23.08.2024 kk nr 1-3/ 111 ) Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.202 6 (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/3 7 ) Projekti sihtrühm: PPA PIIRVALVE ja -KONTROLLI MAISMAASÕIDUKID (Sekkumise kood: 003 Piirivalve – maimaavarustus) Projekti eesmärk ja sisu: Piiripatrullide reageerimisvõimekus on tagatud. Projekti raames ostetakse ja ehitatakse vajadustele vastavaks ümber piiripatrulli bussid. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025 Projekti sihtrühm: PPA piiripatrull TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnikute toel on tagatud piirilõikudes 1–8 ja Narva jõe seirepositsioonide töö. Projekti raames värvatakse ja koolitatakse 6 seiretehnikut, kelle ülesandeks on vastutada uute seirepositsioonide töötamise eest. Projektis kaetakse tööjõu, koolitamise ja töökoha loomise kulud. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2027 Projekti sihtrühm: Värvatud PPA seiretehnikud TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE VÄLISPIIRIL (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) Projekti eesmärk ja sisu: ELi välispiir on kaitstud seiretehnika toimepidevuse ja elukaare tagamise toel. Tegevustoetusest kaetakse piiri seiretehnika elukaare, ülalpidamise ja hooldusega seotud kulud, sh litsentside tasud, serveriruumide rent, sidekulud jne Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti sihtrühm: PPA TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES (Sekkumise kood 026: Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus) Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide ABC-väravate rentimise ja töös hoidmisega seotud kulud. (muudetud siseministri 02.05.2024 k k nr 1-3/3 7 ja 24.11. 2025 kk nr 1-3 /81 ) Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti sihtrühm: PPA VÕMMORSKI JA MAADE VAHETAMISE GA SEOTUD PIIRILÕI KUDE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ) 2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski ja vahetatavate maade piirilõi kude projekteerimine ja ekspertiis. Projekti tulemused võetakse aluseks piirilõi kude ehitustöödele, et ühendada seni välja ehitamata piirilõigud. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvest. (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ) 2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024– 30.06 .2026 (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ) 2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA (muudetud siseministri 02.05.2024 k k nr 1-3/3 7 ja 23.08.2024 kk nr 1-3 /111 ) NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaa varustus) Projekti eesmärk ja sisu: Seire - ja juhtimiskeskuse tehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade Narva jõel toimuvast . Projekti käigus soetatakse ja paigaldatakse kaasaegsed seirekaamerad, sensorid, võrguseadmed jm ning juhtimiskeskuse operaatorite juhtimissüsteem. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024– 3 0.06 .2026 31.12.2026 ( muudetud siseministri …..2026 kk nr 1.3/…) Projekti sihtrühm: PPA ( muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ) MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 9–11 (sekkumise kood 003 Piirivalve – maismaavarustus ) Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 9 – 11 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse lõikudele 9 – 11 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2028. Projekti sihtrühm: PPA (muudetud siseministri 24.11. 2025 kk nr 1-3/ 81 ) Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Eelarve ja tulemused TAT eelarve on 36 989 485,69 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri 24.11. 2025 kk nr 1-3/ 81 ) P unktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Eelarve jagunemine ning tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Projekti eelarve (koos käibemaksuga) , sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest Näitaja kood ja nimetus Näitaja mõõtühik Sihttase 2024 Sihttase 2029 Selgitav teave PIIRIKONTROLLI-SEADMETE UUENDAMINE 3 000 699,95, sh kaudsed kulud 0,2% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud /renditud seadmete arv arv 200 1000 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari - või registreerimis numbrid. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra DROONIDE SOETAMINE 191 590,59 , sh kaudsed kulud 3% BMVI O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv arv 26 26 Õhusõiduk on mis tahes mehitatud või mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõidukite inventari - või registreerimis numbrid või muud unikaalsed koodid. Õhusõiduk raporteeritakse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgnevas aruandes. BMVI O.1.5.1 Ostetud õhusõidukite arv, millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv arv 26 26 Mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Mehitamata õ husõiduk raporteeritakse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgnevas aruandes. BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv. arv Ei kohaldu 26 Suuremahulised seadmed (laevad, kopterid, lennukid ja väiksemad seadmed (autod, droonid, seiresüsteemid) tuleb Frontexis arvele võtta viie päeva jooksul pärast seadmete vastuvõtmist. Aruandega tuleb esitada väljavõte Frontexi registrist. Statsionaarseid ning selliseid seadmeid, mis kaotavad garantii, kui need lahti ühendatakse, ei pea Frontexis registreerima. Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast tarnet Frontexis arvele võtta. BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki s eadme saatmine F o r o ntexi ühisoperatsioonile missioonile raporteeritakse inventari numbri alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood on lähim jääb esimese le ühis operatsiooni missioonile saatmise a jale ega . MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 4–6 8 115 191,44 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud /renditud seadmete arv arv 46 86 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari - või registreerimis numbrid. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud arv 0 1 Aruandes peab välja t ooma uua soovituse numb ri, kuhu projekt panustab er . Soovitust raporteeritakse esimeses vahearuandes, kus kirjeldatakse tegevusi, mis on seotud soovituse täitmisega üks kord projekti jooksul . MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 1–3, 7 JA 8 9 163 176,68 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud /renditud seadmete arv arv 54 155 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari - või re gistreerimis numbrid. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra . BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud arv 0 1 Aruandes peab välja t ooma uua soovituse numb e r i, kuhu projekt panustab . Soovitus t raporteeritakse esimeses vahearuandes, kus kirjeldatakse tegevusi, mis on seotud soovituse täitmiseg a. üks kord projekti jooksul. LUHAMAA JUHTIMIS KESKUSE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS 292 259,38 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv arv 0 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut või seadmeid, mida muud näitajad ei hõlma. Taristu on nt hooned või parkimisalad. Seadmed on mis tahes materiaalne vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. Seadmete uuendamine esitatakse selle näitaja all. Kui projekt hõlmab mitme hoone ehitamist/täiendamist, raporteeritakse iga hoone eraldi ja vaid korra projekti jooksul . Varustuse ost ja rent raporteeritakse indikaatori "Piiriületuspunktidesse ostetud varustuse arv" all. "Ehitatud ja ajakohastatud" ei hõlma hooldustöid ega infrastruktuuri remonttöid, mis on kajastatud näitaja „Hooldatud/remonditud infrastruktuuri arv” all. PIIRVALVE ja - KONTROLLI MAISMAA-SÕIDUKID 999 900,00 sh kaudsed kulud 0% BMVI O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv arv 0 13 Maismaatranspordi vahend on mis tahes mehitatud või mehitamata sõiduk piirikontrolli ja- valve ülesannete täitmiseks maismaal kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi standarditele. Selle näitaja all raporteeritakse ka renditud sõidukid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhu maismaa sõidukite inventari - või registreerimis numbrid või WIN-koodid. muud unikaalsed koodid . Sõiduk raporteeritakse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele järgnevas aruandes. BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv arv Ei kohaldu 13 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast tarnet Frontexis arvele võtta. Suuremahulised seadmed (laevad, kopterid, lennukid ja väiksemad seadmed (autod, droonid, seiresüsteemid) tuleb arvele võtta F ro ntexis viie päeva jooksul pärast seadmete vastuvõtmist. Aruandega tuleb esitada väljavõte Frontexi registrist. Statsionaarseid ning selliseid seadmeid, mis kaotavad garantii, kui need lahti ühendatakse, ei pea Frontexis registreerima. BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv. arv Ei kohaldu 13 Iga s eadme õiduki saatmine F o r o ntexi ühisoperatsioonile missioonile raporteeritakse inventari numbri alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood on lähim jääb esimese le ühis operatsiooni ajale missioonile saatmise aega . TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE 1 147 372,20 1 17 0 629,02 , kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.8 Toetatud osalejate arv arv 2 4 Osaleja on integreeritud piirihalduse elluviimisse panustav isik füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi või palub osalejatel end registreerida RTIPis ja ekspordib sealt osalejate info sündmuste infosüsteemi . Koguda tuleb osaleja nimi, isikukood, e-posti aadress. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. . Üritustel/koolitustel peab koguma osalejatelt allkirjad. Osaleja raporteeritakse aruandes siis, kui ta osaleb projekti esimesel üritusel, koolitusel. BMVI O.1.8.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv arv 2 4 Toetuse saaja kannab koolituste alguses osalejate info sündmuste infosüsteemi või palub osalejatel end registreerida RTIPis ja ekspordib sealt osalejate info sündmuste infosüsteemi . Koguda tuleb osaleja nimi, isikukood, e-posti aadress. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna. Üritustel/koolitustel peab koguma osalejatelt allkirjad. Osaleja raporteeritakse aruandes siis, kui ta osaleb esimesel projekti koolitusel. BMVI R.1.19 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust. arv Ei kohaldu 4 Toetuse saaja esitab mõõdiku 4 kuud pärast projekti lõppu järelaruandes . • Toetuse saaja küsib kolm kuud pärast iga koolituse lõppu koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks negatiivset vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku all ei raporteerita ; d) Kui osaleja osaleb projekti raames mitmel koolitusel, kuid osadel juhtudel jätab antud näitaja küsimusele vastamata, siis võetakse arvesse tema poolt küsimusele vastatud keskmine tulemus (st keskmise vastuse arvestamisel ei võeta arvesse neid juhte, kui osaleja ei vastanud). Nt kui inimene osaleb projekti raames viiel koolitusel, kuid vastab näitaja küsimusele vaid kolmel korral ja ülejäänud kahel korral ei vasta üldse, siis tema puhul võetakse arvesse kolme vastuse keskmine) . . TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE VÄLISPIIRIL 5 0 54 745,07 5 031 488,25 , kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv arv 1 1 Taristu on püsiv materiaalne vara, mis on: • liikumatu, • tavalistes kasutustingimustes, sh mõistliku hoolduse korral, on selle kasutusiga piiramatu, • kasutamisel säilitab see oma esialgse kuju ja välimuse. Hooldus ja remont hõlmab nii taristu töökorras hoidmiseks tehtavaid töid (nt värvimine, torustiku remont) kui ka palju raha nõudvat kapitaalremonti ja vara eluea pikendamist. Indikaatori all raporteeritakse ida- ja kagupiiri seiresüsteemi (antennid, kaamerad, radarid, mastid, toitekaablid jne) hooldus ja remont ning välispiiri kontrolljoone korrashoid ühe taristuosana ja vaid esimeses vahearuandes, et vältida mitmekordset arvestust . TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES 4 940 897 , kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud /renditud seadmete arv arv 1 8 20 Alamnäitaja BMVI O.1.1.1 raporteeritakse ka siin Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari- või registreerimisnumbrid. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. BMVI O1.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv, millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv. arv 1 8 20 Automaatse piirikontrolli süsteemide/ iseteenindussüsteemide/ e-väravate all raporteeritakse ostetud/ renditud ABC-väravad. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud väravate inventari numbrid. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. BMVI R.1.17 Automaatse piirikontrolli süsteemide ja e-väravate kaudu toimunud piiriületuste arv arv Ei kohaldu 2 200 000 E-väravate kaudu piiriületajate arv esitatakse aruandlusperioodi kohta ja hõlmab kõiki välispiiril kasutusel olevate e-väravate statistikat. Korraldusasutus küsib näitaja täitmise info kaks korda aastas PPA analüüsitalituselt. BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud. arv Ei kohaldu 2 Aruandes peab välja t oom uu a selle soovituse numb ri, kuhu projekt panustab er . Soovitus t raporteeritakse esimeses vahearuandes, kus kirjeldatakse tegevusi, mmis on seotud soovituse täitmisega üks kord projekti jooksul . VÕMMORSKI JA MAADE VAHETATA MISEGA SOETUD PIIRILÕIKUDE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS 240 683, sh kaudsed kulud 0,4 % BMVI O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv arv 0 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut või seadmeid, mida muud näitajad ei hõlma. Taristu on nt hooned või parkimisalad. Seadmed on mis tahes materiaalne vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. Seadmete uuendamine esitatakse selle näitaja all. Kui projekt hõlmab mitme hoone ehitamist/täiendamist, raporteeritakse iga hoone eraldi ja vaid korra projekti jooksul. Varustuse ost ja rent raporteeritakse indikaatori "Piiriületuspunktidesse ostetud varustuse arv" all. "Ehitatud ja ajakohastatud" ei hõlma hooldustöid ega infrastruktuuri remonttöid, mis on kajastatud näitaja „Hooldatud/remonditud infrastruktuuri arv” all. NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS 604 580,59 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud /renditud seadmete arv arv 0 59 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari - või registreerimis numbrid. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 9-11 3 238 389,79 , sh kaudsed kulud 0,4% BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud /renditud seadmete arv arv 0 21 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventari - või registreerimis numbrid. Soetatud/renditud seadmed raporteeritakse selles aruandes, mis järgneb üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisele. Projekti jooksul raporteeritakse ühte seadet vaid ühe korra. BMVI R.1.18 Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud. arv 0 1 Aruandes peab välja t oom uu a soovituse numb ri, kuhu projekt panustab er . Soovitus t raporteeritakse esimes es vahearuandes, kus kirjeldatakse tegevusi, ms on seotud soovituse täitmisega üks kord projekti jooksul . KOKKU 36 989 485,69 (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37, 23.08.2024 kk nr 1-3/111, 14.11.2024 kk nr 1-3/123, 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ja …2026 kk nr 1-3/…) Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM ) . Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dest 15–17 ja 21. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatust. Otsesed kulud Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus); lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent avalikustamise ürituste korraldamiseks); välispiiri kontrolli ja -valve seadmete, varustuse ja süsteemide soetus-, paigaldamis- ning ülalpidamiskulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid). välispiiri kontrolli ja -valve taristu renoveerimis- ja hoolduskulu BMVI toel arendatavate seadmete ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus ) artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist: IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat; muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat; suured sõidukid ja taristuinvesteeringud (nt hoonete ehitus ja suuremahuline renoveerimine, laeva, helikopteri ja lennuki ost) vähemalt 10 aastat. 6.5.1. Piirivalve ja -kontrolli teenuse katkematu tagamise eesmärgil soetatud varu seadmed ei pea olema kasutuses punktis 6.5. nimetatud ajal, kuid neid ei tohi samal ajal kasutada muul eesmärgil. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/3 7 ) Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks . Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. Elluviija registreerib suuremahulise piirihalduse operatiivvarustuse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha see kättesaadavaks kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64 lõikega 9 . Kaudsed kulud TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud . Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga a ) on tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna; (muudetud 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ) Kaudseid kulusid ei pea tõendama; Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle: väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul.“. (muudetud siseministri 23.08.2024 kk nr 1-3/ 111 ). Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ). SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ). Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS 2021_2027 ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustus i . (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ) Ühendmääruse § 11 lõikes 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 . Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: projekti kirjelduse projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas ( taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; täpsustub detailne kirjeldus. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ; esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist; koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks . (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ja 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ) viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; TATi muutmise vajalikkusest; projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse . (kustutatud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ) Aruandlus Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ) Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi . (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/ 3 7 ) Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri 24.11. 2025 kk nr 1-3 / 81 ) Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. TATi muutmine SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus ). SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TAT i muutmist taotleda sagedamini. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada , kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise jääk seda võimaldab . (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81) TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. Pärast punktis 10.8 nimetatud muudatuste kooskõlastust korraldab SiM TATi muutmise Struktuuritoetuste registris. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Rakendussätted Käskkir i jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa d : Seletuskiri Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 30.04.2026 nr 1-6/3450-1
Siseministri käskkirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja eelnõu, millega muudetakse siseministri
14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/39 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1
„Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve
toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse
andmise tingimused“ (edaspidi TAT)
Eelnõuga pikendatakse projekti „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus“
abikõlblikkuse perioodi kuue kuu võrra“, täpsustatakse näitajate kogumise ja raporteerimise
metoodikat ning suunatakse 23 256,82 eurot ühest projektis teise. TATist toetatavad tegevused
jäävad samaks.
Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisad:
1. Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_29 muutmise eelnõu
2. Lisa 2_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_29 muutmise eelnou
seletuskiri
3. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise
kontroll-leht_1-3_29
4. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3_29 terviktekst_TRACK
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Lisa 1
EELNÕU
Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja
nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse
uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa
piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel
tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse
rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“
muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a
käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse
uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa
Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1
ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 9. aprilli 2026. a kirjast nr 1.13-2.13/1254- 1
Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri-
ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“
toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:
1. Muudan käskkirja punkti 2.3.11.2 ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.3.11.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–31.12.2026.“;
2. Muudan käskkirja punktis 4.3 tabelit ja kehtestan selle uues redaktsioonis
Projekt Projekti eelarve Näitaja kood ja Näitaja Sihtta Sihttas Selgitav teave
(koos nimetus mõõtühi se e
käibemaksuga), k 2024 2029
sh kaudsete
kulude määr
kogu projekti
eelarvest
PIIRIKONT 3 000 699,95, sh BMVI O.1.1 arv 200 1000 Välispiirile ja
ROLLI- kaudsed kulud Piiripunktide piiripunktidesse
SEADMETE 0,2% jaoks soetatud (ostetud ja
UUENDAMI ostetud/renditud renditud) seadmed,
NE seadmete arv sh e-väravad. Siin ei
raporteerita maa-,
mere- ja
õhutranspordi
vahendeid. Toetuse
saaja peab aruandele
lisama dokumendi,
milles on toodud
raporteeritud
seadmete inventari-
või
registreerimisnumbri
d. Soetatud/renditud
seadmed
raporteeritakse selles
aruandes, mis
järgneb üleandmise-
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele.
Projekti jooksul
raporteeritakse ühte
seadet vaid ühe korra
DROONIDE 191 590,59, sh BMVI O.1.5 arv 26 26 Õhusõiduk on mis
SOETAMIN kaudsed kulud Ostetud tahes mehitatud või
E 3% õhusõidukite arv mehitamata sõiduk
piirikontrolli ja-
valve ülesannete
täitmiseks õhus
kooskõlas Schengeni
piirieeskirja ja
EUROSURiga.
Sõiduk peab vastama
olemasolevatele
Frontexi
standarditele.
Toetuse saaja peab
aruandele lisama
dokumendi, kus on
ära toodud
raporteeritud
õhusõidukite
2 (15)
inventari- või
registreerimisnumbri
d või muud
unikaalsed koodid.
Õhusõiduk
raporteeritakse
üleandmise-
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele
järgnevas aruandes.
BMVI O.1.5.1 arv 26 26 Mehitamata sõiduk
Ostetud piirikontrolli ja-
õhusõidukite arv, valve ülesannete
millest omakorda täitmiseks õhus
ostetud kooskõlas Schengeni
mehitamata piirieeskirja ja
õhusõidukite arv EUROSURiga.
Sõiduk peab vastama
olemasolevatele
Frontexi
standarditele.
Mehitamata
õhusõiduk
raporteeritakse
üleandmise-
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele
järgnevas aruandes.
BMVI R.1.14 arv Ei 26 Suuremahulised
Euroopa Piiri- ja kohal seadmed (laevad,
Rannikuvalve du kopterid, lennukid ja
Ameti tehniliste väiksemad seadmed
seadmete reservis (autod, droonid,
registreeritud seiresüsteemid) tuleb
seadmete arv. Frontexis arvele
võtta viie päeva
jooksul pärast
seadmete
vastuvõtmist.
Aruandega tuleb
esitada väljavõte
Frontexi registrist.
Statsionaarseid ning
selliseid seadmeid,
mis kaotavad
garantii, kui need
lahti ühendatakse, ei
pea Frontexis
registreerima.
BMVI R.1.15 arv Ei 26 Iga seadme saatmine
Euroopa Piiri- ja kohal Frontexi
Rannikuvalve du ühisoperatsioonile
3 (15)
Ameti käsutusse raporteeritakse
antud seadmete inventari numbri
arv alusel ühe korra kogu
rakenduskava ellu
viimise jooksul
aruandes, mille
periood on lähim
esimese
ühisoperatsiooni
ajale.
MAISMAAV 8 115 191,44, sh BMVI O.1.1 arv 46 86 Välispiirile ja
ARUSTUSE kaudsed kulud Piiripunktide piiripunktidesse
SOETAMIN 0,4% jaoks soetatud (ostetud ja
E JA ostetud/renditudse renditud) seadmed,
PAIGALDA admete arv sh e-väravad. Siin ei
MINE raporteerita maa-,
PIIRILÕIKU mere- ja
DELE 4–6 õhutranspordi
vahendeid. Toetuse
saaja peab aruandele
lisama dokumendi,
milles on toodud
raporteeritud
seadmete inventari-
või
registreerimisnumbri
d. Soetatud/renditud
seadmed
raporteeritakse selles
aruandes, mis
järgneb üleandmise-
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele.
Projekti jooksul
raporteeritakse ühte
seadet vaid ühe
korra.
BMVI R.1.18 arv 0 1 Aruandes peab välja
Piirihalduse tooma soovituse
valdkonnas läbi numbri, kuhu projekt
viidud Schengeni panustab. Soovitust
hindamiste ja raporteeritakse
haavatavuse esimeses
hindamiste vahearuandes, kus
tulemusel esitatud kirjeldatakse
soovituste arv, tegevusi, mis on
mida on arvesse seotud soovituse
võetud täitmisega.
MAISMAAV 9 163 176,68, sh BMVI O.1.1 arv 54 155 Välispiirile ja
ARUSTUSE kaudsed kulud Piiripunktide piiripunktidesse
SOETAMIN 0,4% jaoks soetatud (ostetud ja
E JA renditud) seadmed,
4 (15)
PAIGALDA ostetud/renditud sh e-väravad. Siin ei
MINE seadmete arv raporteerita maa-,
PIIRILÕIKU mere- ja
DELE 1–3, 7 õhutranspordi
JA 8 vahendeid. Toetuse
saaja peab aruandele
lisama dokumendi,
milles on toodud
raporteeritud
seadmete inventari-
või
registreerimisnumbri
d. Soetatud/renditud
seadmed
raporteeritakse selles
aruandes, mis
järgneb üleandmise-
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele.
Projekti jooksul
raporteeritakse ühte
seadet vaid ühe
korra.
BMVI R.1.18 arv 0 1 Aruandes peab välja
Piirihalduse tooma soovituse
valdkonnas läbi numbri, kuhu projekt
viidud Schengeni panustab. Soovitus
hindamiste ja raporteeritakse
haavatavuse esimeses
hindamiste vahearuandes, kus
tulemusel esitatud kirjeldatakse
soovituste arv, tegevusi, mis on
mida on arvesse seotud soovituse
võetud täitmisega.
LUHAMAA 292 259,38, sh BMVI O.1.4 arv 0 1 Piiripunkti rajatisena
JUHTIMISK kaudsed kulud Ehitatud/ajakohas loetakse taristut või
ESKUSE 0,4% tatud seadmeid, mida
PROJEKTEE piiripunktirajatist muud näitajad ei
RIMINE JA e arv hõlma. Taristu on nt
EKSPERTIIS hooned või
parkimisalad.
Seadmed on mis
tahes materiaalne
vara, millel on
inventarinumber.
Ajakohastamine
tähendab jõudluse
või muude
atribuutide
parandamist.
Seadmete
uuendamine
5 (15)
esitatakse selle
näitaja all. Kui
projekt hõlmab
mitme hoone
ehitamist/täiendamis
t, raporteeritakse iga
hoone eraldi ja vaid
korra projekti
jooksul.
Varustuse ost ja rent
raporteeritakse
indikaatori
"Piiriületuspunktides
se ostetud varustuse
arv" all. "Ehitatud ja
ajakohastatud" ei
hõlma hooldustöid
ega infrastruktuuri
remonttöid, mis on
kajastatud näitaja
„Hooldatud/remondi
tud infrastruktuuri
arv” all.
PIIRVALVE 999 900,00 sh BMVI O.1.7 arv 0 13 Maismaatranspordi
ja kaudsed kulud Ostetud vahend on mis tahes
- KONTROL 0% maismaatranspord mehitatud või
LI ivahendite arv mehitamata sõiduk
MAISMAA- piirikontrolli ja-
SÕIDUKID valve ülesannete
täitmiseks maismaal
kooskõlas Schengeni
piirieeskirja ja
EUROSURiga.
Sõiduk peab vastama
olemasolevatele
Frontexi
standarditele. Selle
näitaja all
raporteeritakse ka
renditud sõidukid.
Toetuse saaja peab
aruandele lisama
dokumendi, kus on
ära toodud
raporteeritud
maismaasõidukite
inventari- või
registreerimisnumbri
d või WIN-koodid..
Sõiduk
raporteeritakse
üleandmise-
6 (15)
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele
järgnevas aruandes.
BMVI R.1.14 arv Ei 13 Suuremahulised
Euroopa Piiri- ja kohal seadmed (laevad,
Rannikuvalve du kopterid, lennukid ja
Ameti tehniliste väiksemad seadmed
seadmete reservis (autod, droonid,
registreeritud seiresüsteemid) tuleb
seadmete arv arvele võtta
Frontexis viie päeva
jooksul pärast
seadmete
vastuvõtmist.
Aruandega tuleb
esitada väljavõte
Frontexi registrist.
Statsionaarseid ning
selliseid seadmeid,
mis kaotavad
garantii, kui need
lahti ühendatakse, ei
pea Frontexis
registreerima.
BMVI R.1.15 arv Ei 13 Iga seadme saatmine
Euroopa Piiri- ja kohal Frontexi
Rannikuvalve du ühisoperatsioonile
Ameti käsutusse raporteeritakse
antud seadmete inventari numbri
arv. alusel ühe korra kogu
rakenduskava ellu
viimise jooksul
aruandes, mille
periood on lähim
esimese
ühisoperatsiooni
ajale .
TEGEVUST 1 170 629,02, BMVI O.1.8 arv 2 4 Osaleja on
OETUS: kaudsed kulud Toetatud osalejate integreeritud
SEIRETEHN on abikõlbmatud arv piirihalduse
IKUTE elluviimisse
VÄRBAMIN panustav isik
E JA füüsiline isik, kes
KOOLITAM saab projekti
INE tegevustest otsest
kasu, ilma et ta
vastutaks tegevuste
algatamise või
elluviimise eest.
Selle mõõdiku all ei
loeta projektijuhte,
raamatupidajaid jm
7 (15)
administratiivülesan
deid täitvaid isikuid.
Osalejate toetus
hõlmab, kuid ei
piirdu:
• töötasu saaja,
• lähetusel
käija,
• koolitusel
osaleja.
Toetus tähendab
igasugust toetust
osalejatele, mida
muud näitajad ei
hõlma.
Tegevuse alguses
kannab toetuse saaja
osalejate andmed
sündmuste
infosüsteemi või
palub osalejatel end
registreerida RTIPis
ja ekspordib sealt
osalejate info
sündmuste
infosüsteemi.
Koguda tuleb osaleja
nimi, isikukood, e-
posti aadress.
Aruandega esitatakse
isikustamata
agregeeritud info. Iga
osalejat loetakse üks
kord projekti jooksul
ka siis, kui sama
osaleja osaleb
mitmes projekti
tegevuses. .
Üritustel/koolitustel
peab koguma
osalejatelt allkirjad.
Osaleja
raporteeritakse
aruandes siis, kui ta
osaleb projekti
esimesel üritusel,
koolitusel.
BMVI O.1.8.1 arv 2 4 Toetuse saaja kannab
Toetatud osalejate koolituste alguses
arv, millest osalejate info
omakorda sündmuste
infosüsteemi või
8 (15)
koolitustegevuses palub osalejatel end
osalejate arv registreerida RTIPis
ja ekspordib sealt
osalejate info
sündmuste
infosüsteemi.
Koguda tuleb osaleja
nimi, isikukood, e-
posti aadress.
Aruandega esitatakse
isikustamata
agregeeritud info.
Kui sama isik osaleb
sama projekti raames
mitmel koolitusel,
raporteeritakse ta ühe
isikuna.
Üritustel/koolitustel
peab koguma
osalejatelt allkirjad.
Osaleja
raporteeritakse
aruandes siis, kui ta
osaleb esimesel
projekti koolitusel.
BMVI R.1.19 arv Ei 4 Toetuse saaja esitab
Nende osalejate kohal mõõdiku 4 kuud
arv, kes teatavad du pärast projekti lõppu
kolm kuud pärast järelaruandes.
koolitust, et nad • Toetuse saaja
kasutavad küsib kolm kuud
koolituse käigus pärast iga koolituse
omandatud oskusi lõppu koolituse
ja lõpetanutelt
pädevust. tagasiside (kas on
kasutanud saadud
teadmisi ja oskusi?).
• Projekti lõpus
arvutab iga osaleja
tagasiside alusel
osaleja üldtulemuse:
a) kui üle 50%
juhtudel on selle
osaleja vastus jaatav,
arvestatakse, et
osaleja on kasutanud
saadud oskusi;
b) kui üldtulemus on
50 „jah“ /50 „ei“ (nt
kaks positiivset ja
kaks negatiivset
vastust), läheb
9 (15)
arvesse registreeritud
viimane tulemus;
c) kui üle 50%
juhtudel on osaleja
vastus eitav, osalejat
selle mõõdiku all ei
raporteerita;
d) Kui osaleja osaleb
projekti raames
mitmel koolitusel,
kuid osadel juhtudel
jätab antud näitaja
küsimusele
vastamata, siis
võetakse arvesse
tema poolt
küsimusele vastatud
keskmine tulemus (st
keskmise vastuse
arvestamisel ei võeta
arvesse neid juhte,
kui osaleja ei
vastanud). Nt kui
inimene osaleb
projekti raames viiel
koolitusel, kuid
vastab näitaja
küsimusele vaid
kolmel korral ja
ülejäänud kahel
korral ei vasta üldse,
siis tema puhul
võetakse arvesse
kolme vastuse
keskmine).
TEGEVUST 5 031 488,25, BMVI O.1.2 arv 1 1 Taristu on püsiv
OETUS: kaudsed kulud Hooldatud/parand materiaalne vara, mis
SEIRETEHN on abikõlbmatud atud taristuosade on:
IKA arv • liikumatu,
ÜLALPIDA • tavalistes
MINE JA kasutustingimustes,
HOOLDAMI sh mõistliku
NE hoolduse korral, on
VÄLISPIIRI selle kasutusiga
L piiramatu,
• kasutamisel säilitab
see oma esialgse kuju
ja välimuse.
Hooldus ja remont
hõlmab nii taristu
töökorras hoidmiseks
tehtavaid töid (nt
10 (15)
värvimine, torustiku
remont) kui ka palju
raha nõudvat
kapitaalremonti ja
vara eluea
pikendamist.
Indikaatori all
raporteeritakse ida-
ja kagupiiri
seiresüsteemi
(antennid, kaamerad,
radarid, mastid,
toitekaablid jne)
hooldus ja remont
ning välispiiri
kontrolljoone
korrashoid ühe
taristuosana ja vaid
esimeses
vahearuandes, et
vältida mitmekordset
arvestust.
TEGEVUST 4 940 897, BMVI O.1.1 arv 18 20 Välispiirile ja
OETUS: kaudsed kulud Piiripunktide piiripunktidesse
AUTOMATI on abikõlbmatud jaoks soetatud (ostetud ja
SEERITUD ostetud/renditud renditud) seadmed,
PIIRIÜLETU seadmete arv sh e-väravad. Siin ei
SE raporteerita maa-,
TOIMIVUSE mere- ja
TAGAMINE õhutranspordi
PIIRIPUNKT vahendeid. Toetuse
IDES saaja peab aruandele
lisama dokumendi,
milles on toodud
raporteeritud
seadmete inventari-
või
registreerimisnumbri
d. Soetatud/renditud
seadmed
raporteeritakse selles
aruandes, mis
järgneb üleandmise-
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele.
Projekti jooksul
raporteeritakse ühte
seadet vaid ühe
korra.
BMVI O1.1.1 arv 18 20 Automaatse
Piiripunktide piirikontrolli
jaoks ostetud süsteemide/
11 (15)
seadmete arv, iseteenindussüsteemi
millest omakorda de/ e-väravate all
ostetud raporteeritakse
automaatse ostetud/renditud
piirikontrolli ABC-väravad.
süsteemide/isetee Toetuse saaja peab
nindussüsteemide aruandele lisama
/e-väravate arv. dokumendi, milles
on toodud
raporteeritud
väravate inventari
numbrid.
Soetatud/renditud
seadmed
raporteeritakse selles
aruandes, mis
järgneb üleandmise-
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele.
Projekti jooksul
raporteeritakse ühte
seadet vaid ühe
korra.
BMVI R.1.17 arv Ei 2 200 0 E-väravate kaudu
Automaatse kohal 00 piiriületajate arv
piirikontrolli du esitatakse
süsteemide ja e- aruandlusperioodi
väravate kaudu kohta ja hõlmab
toimunud kõiki välispiiril
piiriületuste arv kasutusel olevate e-
väravate statistikat.
Korraldusasutus
küsib näitaja täitmise
info kaks korda
aastas PPA
analüüsitalituselt.
BMVI R.1.18 arv Ei 2 Aruandes peab välja
Piirihalduse kohal tooma selle soovituse
valdkonnas läbi du numbri, kuhu projekt
viidud Schengeni panustab. Soovitus
hindamiste ja raporteeritakse
haavatavuse esimeses
hindamiste vahearuandes, kus
tulemusel esitatud kirjeldatakse
soovituste arv, tegevusi, mmis on
mida on arvesse seotud soovituse
võetud. täitmisega.
12 (15)
VÕMMORS 240 683, sh BMVI O.1.4 arv 0 1 Piiripunkti rajatisena
KI JA kaudsed kulud Ehitatud/ajakohas loetakse taristut või
MAADE 0,4 % tatud seadmeid, mida
VAHETATA piiripunktirajatist muud näitajad ei
MISEGA e arv hõlma. Taristu on nt
SOETUD hooned või
PIIRILÕIKU parkimisalad.
DE Seadmed on mis
PROJEKTEE tahes materiaalne
RIMINE JA vara, millel on
EKSPERTIIS inventarinumber.
Ajakohastamine
tähendab jõudluse
või muude
atribuutide
parandamist.
Seadmete
uuendamine
esitatakse selle
näitaja all. Kui
projekt hõlmab
mitme hoone
ehitamist/täiendamis
t, raporteeritakse iga
hoone eraldi ja vaid
korra projekti
jooksul.
Varustuse ost ja rent
raporteeritakse
indikaatori
"Piiriületuspunktides
se ostetud varustuse
arv" all.
"Ehitatud ja
ajakohastatud" ei
hõlma hooldustöid
ega infrastruktuuri
remonttöid, mis on
kajastatud näitaja
„Hooldatud/remondi
tud infrastruktuuri
arv” all.
NARVA JÕE 604 580,59, sh BMVI O.1.1 arv 0 59 Välispiirile ja
SEIRE JA kaudsed kulud Piiripunktide piiripunktidesse
JUHTIMISK 0,4% jaoks soetatud (ostetud ja
ESKUSE ostetud/renditud renditud) seadmed,
TEHNIKA seadmete arv sh e-väravad. Siin ei
SOETUS raporteerita maa-,
mere- ja
õhutranspordi
vahendeid. Toetuse
saaja peab aruandele
13 (15)
lisama dokumendi,
milles on toodud
raporteeritud
seadmete inventari-
või
registreerimisnumbri
d. Soetatud/renditud
seadmed
raporteeritakse selles
aruandes, mis
järgneb üleandmise-
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele.
Projekti jooksul
raporteeritakse ühte
seadet vaid ühe
korra.
Maismaavaru 3 238 389,79, sh BMVI O.1.1 arv 0 21 Välispiirile ja
stuse kaudsed kulud Piiripunktide piiripunktidesse
soetamine ja 0,4% jaoks soetatud (ostetud ja
paigaldamine ostetud/renditud renditud) seadmed,
piirilõikudele seadmete arv sh e-väravad. Siin ei
9-11 raporteerita maa-,
mere- ja
õhutranspordi
vahendeid. Toetuse
saaja peab aruandele
lisama dokumendi,
milles on toodud
raporteeritud
seadmete inventari-
või
registreerimisnumbri
d. Soetatud/renditud
seadmed
raporteeritakse selles
aruandes, mis
järgneb üleandmise-
vastuvõtmise akti
allkirjastamisele.
Projekti jooksul
raporteeritakse ühte
seadet vaid ühe
korra.
BMVI R.1.18 arv 0 1 Aruandes peab välja
Piirihalduse tooma soovituse
valdkonnas läbi numbri, kuhu projekt
viidud Schengeni panustab. Soovitus
hindamiste ja raporteeritakse
haavatavuse esimeses
hindamiste vahearuandes, kus
tulemusel esitatud kirjeldatakse
14 (15)
soovituste arv, tegevusi, ms on
mida on arvesse seotud soovituse
võetud. täitmisega.
KOKKU 36 989 485,69
3. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga
arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisad:
1. Seletuskiri
2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-
leht
15 (15)
Lisa 2
Seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirjaga muudetakse viiendat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga
nr 1-3/29 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse
uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa
Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT).
Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused.
Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskirjas
nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja
seletuskirjades.
Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen
(
[email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.
II Käskkirja sisu
Eelnõu paneb ette kahte tüüpi TATi muudatused – tehnilised ja eelarvelised:
1. Käskkirja punktis 2.3.11.2 sätestatud projekti „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika
soetus“ abikõlblikkuse perioodi pikendatakse kuue kuu võrra. Muutmise vajadus on tingitud
projekti raames hangitavate seadmete pikkadest tarneaegadest, mis on tekkinud
andmekeskuste infrastruktuuri komponentide defitsiidist maailmaturul.
2. Käskkirja punkti 4.3 tabelis täpsustatakse selguse loomise eesmärgil näitajate kogumise ja
raporteerimise metoodikat vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele ja toetuse saajate esitatud
küsimustele.
3. Tehakse projektide vahelised ümbertõsted. Projekti „Tegevustoetus: Seiretehnika
ülalpidamine ja hooldamine välispiiril“ kulude kontrollimise käigus tuvastas
Siseministeerium, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 259280 läbiviimisel kirjeldanud
riigihanke alusdokumentides kõiki tulevase raamlepingu tingimusi ning tunnistas
rikkumisega seotud kulu osaliselt abikõlbmatuks. Projekti eelarvet vähendatakse vastavalt
riigihankega nr 259280 seotud kuludokumentide esitamisele.
Kooskõlas määruse (EL) 2021/10601 artikli 103 punktiga 3, mis lubab tühistatud summa
uuesti kasutusele võtta sama programmi teise tegevuse jaoks, suunatakse tagasi küsitud raha
projekti „Tegevustoetus: Seiretehnikute värbamine ja koolitamine“ seiretehnikute töötasu
maksmiseks. Uusi tegevusi ei lisandu.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706.
Projekt KEHTIV TAT UUS Muutus
EELARVEJAOTUS
TEGEVUSTOETUS: Seiretehnika ülalpidamine
5 054 745,07 5 031 488,25 -23 256,82
ja hooldamine välispiiril
TEGEVUSTOETUS: Seiretehnikute värbamine
1 147 372,20 1 170 629,02 23 256,82
ja koolitamine
III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;
IV Käskkirja mõju
TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste
täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju
elanikkonna turvatundele.
V Käskkirja rakendamine
Käskkiri jõustub allkirjastamisel.
VI Käskkirja kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Kliimaministeeriumiga.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse
Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/26-0511 - Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/39 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.05.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16071dca-758d-4a0f-8b0e-6191de277af9
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16071dca-758d-4a0f-8b0e-6191de277af9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main