Arvamuse andmine töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Teie: 15.05.2026 nr 2-2/1378-1 Meie: 06.05.2026 nr 1.1-7/694 -1 Arvamuse andmine t öövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu le Täname võimaluse eest avaldada arvamust töövaidluste lahendamise seaduse ( TvLS ) muutmise seaduse eelnõule . TvLS muutmise väljatöötamiskavatsusele arvamust andes (02.03.2026 nr 1.1-7/9-3) ütles TI , et toetab igati mõtet a lustavatele TVK juhatajatele tagada sisseelamiseks mentor ja nende arengut toeta da koolitusprogramm iga ning lei dis , et kehtiva regulatsiooni ülevaatamine nendes küsimustes on kahtlemata vajalik. Lisaks märkis TI väljatöötamiskavatsusele antud arvamuses, et TVK juhatajad on ametnikud a valiku teenistuse seaduse (ATS) mõttes TvLS sätestatud erisustega ja kehtiva õiguse kohaselt neile kohaldub mh ka ATS § 31 ning eelnimetatud §-i lg 3 kohaselt otsustab ametniku koolitusvajaduse ametniku vahetu juht või kõrgemalseisev juht kuid kehtivast TvLS -ist ei selgu üheselt kes on tema vahetu juht või kõrgemalseisev juht, st kellele ametnik teenistusalaselt allub. TI tunnustab, et olulistes küsimustes on eelnõu ettevalmistaja arvestanud TI ja TVK juhatajate poolt antud sisendiga ning on asunud korral dama seaduse tasandil selgemalt töövaidluskomisjonide (TVK) juhatajate värbami s e, töö kvaliteedi tagami s e ja hindami s e temaatikat. Alljärgnevalt toome aga välja ka mõned probleemkohad, mis vajaksid täiendavalt läbimõtlemist. Arvamuse andmiseks saadetud eelnõu s eletuskirja 2 ptk (lk 3 1 lõik) öeldakse : “Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muuhulgas asjaolu, et TVK juhataja töö on olemuselt iseseisev (üksi menetluse ja istungite juhtimine, töövaidluse osas otsuse tegemine jne), kuivõrd TVK juhatajad on oma töös sõltumatud.“ TI märgib, et eeltoodud lause võib tekitada täiendava segaduse TVK juhataja sõltumatuse ja alluvuse osas ja sellest johtuvalt palub TI lisada seletuskirja : „ Sõltumatus tähendab antud juhul eelkõige seda, et TVK kui kohtuväline töövaidluseid lahendav organ on töövaidluse lahendamise menetluslikes küsimustes ja lahendite tegemisel sõltumatu ja võtab töövaidlust lahendades aluseks siseriiklikud õigusaktid, eelkõige töölepingu seaduse ja muud töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eestile siduvad välislepingud , sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktid ning poolte töösuhet reguleerivad eeskirjad ja muud poolte vahel kehtivad kirjalikud kokkulepped, pidades sealhulgas silmas ka töösuhtele kohaldatava riigi õigust . S õltumatus ei ole TVK juhataja kui isiku privileeg, vaid see on eeldus on TVK-l kui töövaidlust lahendaval organil ja ka TVK juhatajal kui kollektiivse organi liikmel neil lasuvate kohtuvälise töövaidluse lahendamise funktsiooni kohaseks täitmiseks. Tööinspektsioon koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga vastutab , et isikuile oleks tagatud ligipääs kohtuvälisele töövaidluse lahendamisele ja õiglasele menetlusele. Et seda eesmärki täita, on Majandusministeeriumil kohustus tagada vajalikul hulgal TVK juhatajate värbamine ja nende tegevuse rahastamine ning Tööinspektsiooni ülesanne korraldada TVK-de ja nende juhatajate tööjaotus (sealhulgas, et tööjaotusplaan tagaks ka tegelikult võimalikult ühtlase koormusega tööjaotuse ) ja ka laiemalt töökorraldus , ilma töövaidluse sisulisse lahendamisse sekkumiseta. Kehtiva õiguse kohaselt on TVK juhataja ametnik ATS mõttes TvLS §- is 7 nimetatud erisustega , ning sellest tulenevalt kohaldub TVK juhatajatele kui ametnikele lisaks TvLS-ile ka ATS -is sätestatu ( sealhulgas ATS § 51 ) . “ Ühtlasi juhime tähelepanu, et (vaatamata TI poolt VTK-s tähelepanu juhtimisel), kavandatavatest muudatustest ei selgu üheselt mõistetavalt kes on TVK juhataja vahetu juht või kõrgemalseisev juht küll aga antakse TI-le § 7 2 muudatusega määrata alustavale TVK juhatajale teiste töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentor ning mentorile pannakse aruandekohustus TI ees ning antakse omakorda TI-le volitus teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada TVK juhataja ametist ATS § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu. TI hinnangul võib eelnõu § 7 2 lg 2 sõnastusest mulje, nagu piisaks ainult mentori kirjalikust hinnangust (ehk siis ühe TVK juhataja hinnangust), et TI-l tekiks võimalus teha ettepanek TVK juhataja mentorlusperioodi lõpus teenistusest vabastada. Ka seletuskirjast (lk 5 1. lõik) ei selgu, kas eelnõu koostaja on mõelnudki, et mentorlusperioodi lõpus piisab TVK juhataja ATS § 95 alusel vabastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi le ( MKM ) mentori hinnangust ja TI ettepanekust või siiski rakendub lisaks ka eelnõu § 7 4 sätestatu. Õigusselguse mõttes tuleks seda täpsustada ja TI teeb ettepaneku lisada eelnõu § 7 2 lg 2 ka viide § 7 4 -le. Kehtiv TvLS § 7 lg 7 nimetab ATS-i sätted, milliseid töövaidluskomisjoni juhatajale ei kohaldata ning eeltoodust tuleneb, et TVK juhatajatele kohaldub ATS § 31, mis näeb ette ametiasutuse kohustuse rakendada abinõusid ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks kuid tähelepanu väärib see, et ATS § 31 eesmärk on sätestada põhimõtted, kuidas toimub koolitus ja koolituskulude hüvitamine. Samas ATS § 31 lg 3 kohaselt otsustab ametniku koolitusel osalemise vajaduse vahetu juht või kõrgemalseisev juht. TI-l ei ole vastuväiteid, et seaduse tasandil volitada TI-d läbi viima koostöövestlusi TVK juhatajatega kuid arvestades ATS § 31 lg 3 sätestatut, tuleks selgelt välja öelda, et muudatusega kavandatav TvLS § 7 3 on ATS § 31 lg 3 suhtes erinorm. Samas juhime tähelepanu, et TvLS § 7 3 lg-s 2 nimetatud koolituste läbiviimiseks ei ole käesoleval ajal TI eelarves TVK juhatajate koolitamiseks ette nähtud vahendeid . Kehtiv TvLS ei näe selgelt ette TI kohustust korraldada TVK juhatajatele erialaseid koolitusi. Arvestades, et tegemist on käesoleval ajal nö „halli alaga“, st koolitamise kohustus on seaduse tasandil reguleerimata aga vajadus on siiski olemas, siis TI on TI teenistujatele koolituskuludeks ettenähtud vahendite arvelt püüdnud seda lünka jõudumööda täita, kuid edaspidi selline lähenemine ei ole jätkusuutlik, õiglane ega ka õige. Õigusalased TVK juhatajatele vajaliku koolitused on väga spetsiifilised, pea vad olema sama kõrgel tasemel kui töövaidlusi lahendatavatel kohtunikel ning seetõttu on need ka väga kallid. Eelnõuga kavandatud TVK juhatajate koolituse läbiviimiseks on vajalik eraldada MKM-l täiendavad vahendid TI eelarvesse. Arvestades aastas keskmiselt kahe uue TVK juhataja väljaõpet (2025-2026 on toimunud 3 TVK juhataja värbamiskonkurssi ning arvestama peab ka asjaoluga, et TVK juhatajad võivad ka ajutiselt teenistusest pikemalt puududa näiteks vanemapuhkuse kasutamise ajal ning tekib vajadus tähtajaliselt värvata TVK juhataja) , võib mentoritele makstava tasu (kuni 12 kuud) kujuneda aastas üle 6000 euro. Ühtlasi on oluline silmas pidada, et m entoritasu sidumine 5 % ametipalga ga tähendab ka mentoritasu kasvu proportsionaalselt ametipalga iga-aastase kasvuga. Eelnõus on ette nähtud, et TVK juhatajatele tuleb koostada koolituskava, millega määratakse kohustuslike koolituste maht aastas. Arvestades vajalike koolituste maksumuseks ca 3000 eurot aastas ühele TVK juhatajale, võib koolitustele kuluda kokku kuni 24 000 eurot aastas. Seega võib lisanduv TVK juhatajate koolitus kohustuste täitmine tuua TI-le täiendavaid kulusid ca 30 000 eurot/aastas. Sellist raha TI eelarves praegu ette nähtud pole. K oolituste rahastamiseks ei saa seaduse seletuskirjas viidata välisvahenditele , sest kui seadusandja näeb ette mingi püsiva kohustuse, siis ei saa jääda lootma välisrahastuse programmidele, mis on oma loomult juhuslikku laadi ning kindlale sihtgrupile ja suunitlusega. TI ei nõustu s eletuskirja p 7 on märgituga, et „s eaduse rakendamisega kaasnevad kulud Tööinspektsioonile seoses TVK juhatajate koolituste võimaldamisega ning alustava TVK juhataja mentorile makstava lisatasuga. Kulud kaetakse Tööinspektsiooni eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.“ Euroopa Sotsiaalfondi ei saa lugeda püsivaks allikaks, millest oleks võimalik katta käesolevas seaduses esitatud tasusid ja kulutusi. TI hinnangul oleks sobivam sõnastu s : „Kulud kaetakse Tööinspektsiooni eelarvest, mis eeldab täiendavate vahendite eraldamist“. Ametis olevad TVK juhataja d soovivad kindlasti esile tuua, et nende hinnangul ei ole eelnõuga kavandatud ametis olevatele uue testi tegemise nõude kehtestamine põhjendatud, arvestades eelnevalt usaldusväärset atesteerimissüsteemi. TVK juhatajad rõhutavad, et senine atesteerimisprotsess on olnud põhjalik ja mitmekihiline hõlmates nii praktilise töövaidluskaasuse lahendamist piiratud aja jooksul kui ka sellele järgnevat vestlust, mille käigus hinnatakse juhataja õigusteadmisi ja ametisse sobivust. Lisaks antakse tagasisidet juhataja varasemate lahendite ning võimalike kaebuste kohta. Seega ei ole tegemist pelgalt formaalse kontrolliga, vaid sisulise ja tervikliku hindamisega, mis katab nii teoreetilised teadmised kui ka praktilise töö kvaliteedi. 2026. aastaks on enamik ametis olevatest juhatajatest läbinud atesteerimise korduvalt positiivsele tulemusele. Oluline on ka see, et atesteerimist viis läbi laiapõhjaline ja sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid eri institutsioonide – kohtute, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, T I ning Tartu Ülikooli esindajad. Selline mitmekesine koosseis tagas objektiivse ja tasakaalustatud hindamise. Lisa ks juhivad TVK juhatad tähelepanu sellele, et ametis olevate töövaidluskomisjoni juhatajate teadmiste kohustuslik tihe atesteerimine ega testimine ei ole põhjendatud ega kooskõlas teiste võrreldavate õiguslike ametite regulatsiooniga- ametis olevaid prokuröre, kohtunikke, teisi riigiametnikke jne ei atesteerita regulaarselt ega kontrollita nende teadmisi testil. Atesteeritud juhatajate professionaalset taset kinnitavad ka välised hinnangud. TVK juhatajate tööd on tunnustanud kohtud (äsja ilmunud aastaraamat), Justiitsministeeriumi analüüsid (V-P Liini juhitud mahukas analüüs) ning õiguskantsler. Eeltoodu viitab, et kehtiv hindamissüsteem on taganud kvaliteetse töövaidluste lahendamise. Lisaks hinnatakse uute juhatajate kutsesobivust enne ametisse nimetamist sisuliselt samadel alustel nagu juba ametis olevate juhatajate puhul. See tähendab, et tagati teadmiste kontroll nii enne ametisse asumist kui ka kogu ametiaja vältel. TVK juhatajad soovivad rõhutada , et enne testi rakendamist tuleb täpsustada selle valdkonnad ning määrata kindlaks küsimuste koostajad, hindajad ja protseduurireeglid. Testi tulemusi peaks hindama laiapõhjaline komisjon. Juhatajaid tuleb testi mahust ja ootustest põhjalikult teavitada ning vastavalt testi põhjalikkusele ka vajadusel koolitada. Kuna küsimused võivad olla mitmeti mõistetavad, peaks testiga kaasnema vestlus, kus juhatajatel on võimalik oma vastuseid põhjendada Ametisolevate juhatajate hinnangul on TvLS -i muudatustes piisavalt ammendavalt reguleeritud põhjalik uue juhataja ametisse nimetamise ametist tagasikutsumise võimalused. Ametisolevate juhatajate testimise asemel tuleks keskenduda läbimõeldud ning piisavate koolituste tagamisele ja korraldamisele. TI jagab TVK juhatajate arvamust, et eelnõust ja selle seletuskirjast, ei selgu millist esile kerkinud probleemi peaks lahendama seaduseelnõus ette nähtud täiendav test. Oleme ühisel arvamusel, et t äiendava testi kehtestamine looks pigem atesteerimist dubleeriva ja põhjendamata koormuse ning välistada ei saa, et ka demotiveeri ks praegu ametis olevaid juhatajaid seades põhjendamatult kahtluse alla nende professionaalsuse ning erialased teadmised. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Saarep peadirektor Saatja: "Tööinspektsioon" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Arvamuse andmine töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule Kuupäev: 2026-05-06 11:30 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Meie 06.05.2026 nr 1.1-7/694-1 Tere Tööinspektsioon edastab arvamuse andmise töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule. Lugupidamisega Tiina Laaniste dokumendihalduse spetsialist Tööinspektsioon -------------------------------------- [email protected] 626 9400 www.ti.ee iseteenindus.ti.ee Tööinspektsioon - asjatundlik, usaldusväärne, lahendustele orienteeritud Käesoleva e-kirja sisu ja sellele lisatud dokumendid on mõeldud kasutamiseks ainult adressaadile ja võivad sisaldada teavet, mis on konfidentsiaalne või muul viisil kaitstud avalikustamise eest. Teates sisalduva informatsiooni igasugune kasutamine, kopeerimine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui olete saanud antud sõnumi ekslikult, siis palume teil võtta ühendust selle saatjaga ja kustutada teade ning kõik koopiad ja manused. Saatja: Tööinspektsioon <[email protected]> Saadetud: 06.05.2026 14:30 Adressaat: info - MKM <[email protected]> Koopia: Liis Tõnismaa - MKM <[email protected]> Teema: Arvamuse andmine töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.Meie 06.05.2026 nr 1.1-7/694- 1TereTööinspektsioon edastab arvamuse andmise töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule.LugupidamisegaTiina Laanistedokumendihalduse spetsialistTööinspektsioon---------------------- [email protected] 9400www.ti.eeiseteenindus.ti.eeTööinspektsioon - asjatundlik, usaldusväärne, lahendustele orienteeritudKäesoleva e-kirja sisu ja sellele lisatud dokumendid on mõeldud kasutamiseks ainult adressaadile ja võivad sisaldada teavet, mis on konfidentsiaalne või muul viisil kaitstud avalikustamise eest. Teates sisalduva informatsiooni igasugune kasutamine, kopeerimine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui olete saanud antud sõnumi ekslikult, siis palume teil võtta ühendust selle saatjaga ja kustutada teade ning kõik koopiad ja manused.