Vastus pöördumisele

Jürgen Kusmin Teie 17.03.2026 nr 3-1.1/2026/1047 Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Meie 05.05.2026 nr 13-3/607-19 EstLink 3 projektiga seotud riigi eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmidest Austatud Jürgen Kusmin Esitasite oma arvamuse EstLink 3 projektiga seotud riigi eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile. Oma 25.02.2026 e-kirjas tegite ettepaneku võtta välja ja planeeringuprotsessis kasutada hektarite numbrit, mis viimastel aastatel on põhivõrgu ümberkujundamise tõttu demonteeritud liinide alt loodusele tagasi antud. Arvestame tehtud ettepanekuga toome planeeringuprotsessi järgmistes etappides need andmed välja. Oma 17.03.2026 kirjas olete esitanud arvamused ja ettepanekud, millele vastame järgnevalt:  Leiate, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala vähenemist ja seeläbi ka elurikkust. Kui olemasoleva trassi kasutus on välistatud, siis tuleks eelistada avatud maastikke, kus ökoloogiline koormus elurikkusele ja majanduslik koormus maaomanikule on väiksem. Toetame põhimõtet, et trassikoridori planeerimisel tuleks võimalusel eelistada olemasolevate trasside kasutamist, et vähendada metsamaa pindala vähenemist ning seeläbi mõju elurikkusele. Juhul kui olemasolevatele trassidele tuginemine ei ole võimalik, peame mõistlikuks kaaluda lahendusi avatud maastikes, kus potentsiaalne ökoloogiline mõju on väiksem ning maaomanike majanduslik koormus madalam. Võtame teie ettepanekud arvesse edasise lahenduse väljatöötamisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Teete ettepaneku täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4 kriteeriumite tabelit kinnisvara väärtuse languse kriteeriumiga metsakasvatuslikus mõttes. Kui põllumajanduslikku tootmist piirab kavandatav õhuliin ainult mastialuse maa ulatuses, siis metsakasvatusest langeb välja kogu kaitsevööndi alune maa-ala. Maaomanikule (sh riigile kui maaomanikule) on sellest tulevikus saamatajääva tulu osas piisavalt suur mõju, et seda planeerimisfaasis arvesse võtta. Selle kulu hindamise metoodiline oskusteave on olemas Eesti Maaülikooli Metsanduse ja Inseneeria instituudis ning lähteandmetena on võimalus kasutada nii Metsaregistri andmeid kui nende puudumisel tuletada vajalikud lähteparameetrid kameraalselt mullakaardi, taimkatte kõrgusmudeli ning metsandusliku ortofoto kombinatsioonis ekspertarvamusena. Majandusmõjude hindamises võetakse juba arvesse metsamaad, mis langeb metsamajanduslikust kasutusest välja. Seda arvestab ekspert hüvitiste juures. Arvestatakse nii metsamaa eest makstavat kompensatsiooni kui ka ühe raieringi kulu. Oleme nõus, et iseenesest võiks arvestada ka laiemalt saamata jäänud tulu, kuid see eeldaks ilmselt eraldi uuringu tellimist ja ei ole vajalik selleks, et trassikoridorile sobivaim asukoht valida. Esiteks on oluline, et juba visandamisel võetakse arvesse (visandamise põhimõttena), et trassikoridor peaks asuma pigem põllumaal kui metsamaal. Teiseks on saamata jäänud tulu asukohapõhine erisus kogu projekti maksumust arvestades eelduslikult väga väike. Eriti, kui meeles pidada, et majandusliku mõju hinnangus juba võetakse arvesse metsamaa kasutamist ning kujundatakse eelistus muu hulgas metsamaa eest makstavate hüvitiste põhjal. See, et ühes asukohas oleks tekkiv kahju konkreetse metsa tõttu veidi suurem kui mujal, ei mõjuta tõenäoliselt lõpliku eelistuse kujunemist sel määral, et see mõjutaks eelistuse seadmist (arvestades, et projekti kogukulu on ilmselt kümnetes miljonites). Seega piisab meie hinnangul praegu kavandatud kriteeriumitest ja põhimõtetest selleks, et seada eelistus, mis võimalikult vähe kahjustab metsaomanike huve. Lisaks tuleb arvestada, et ka looduskeskkonna jaoks on metsa raadamine suure mõjuga, nii et metsa kui kaitstavat objekti võetakse arvesse ka looduskeskkonna mõjude hindamisel.  Teete ettepaneku kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena (võttes arvesse, et ökoloogiliselt väärtuslik kooslus kujuneb seal järjepideva hoolduse tulemusena pika ajaperioodi jooksul). Kuna pärandniitude loomine on riiklikult oluline prioriteet, siis võimaldab selline lahendus kasutada avamaastiku vajadusega kaitsevööndi osi pärandniiduna ja jätkata muudel analoogsetel aladel nende raadamise asemel metsakasvatusega. Ettepanekut toetab Rohetiigri Maakasutuse teekaardi 2040 meede 3.3. Arvestame ettepanekuga planeeringu koostamise käigus ning lisame tingimuse planeeringu elluviimise kavasse.  Estlink 3 Rehemäe-Aulepa maismaaosa riigi eriplaneeringu osas palute nihutada trassialternatiivi nii, et see ei ületaks kaitsevööndiga Piirsalu metskond 12 kinnistul olevat põllumassiivi. Antud alal on taastuvenergia tootmise potentsiaal. 2 (3)  Paraku ei ole võimalik Risti-Jalukse/2 trassialternatiivi nihutada selliselt, et see ei läbiks Piirsalu metskond 12 kinnistut. Nii põhja- kui ka lõunasuunal seavad piiranguid linnustik ning muud keskkonnategurid. Küll ei takista liini kulgemine (juhul, kui see trass valituks osutub) Piirsalu metskond 12 kinnistul tingimata ülejäänud kinnistu ulatuses taastuvenergia tootmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivan Sergejev planeeringute asekantsler Alan Rood +372 5556 8761 [email protected] 3 (3)