Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse (836 SE) osas

Ando Kiviberg Põhiseaduskomisjoni esimees Meie 07.05.2026 nr 1 - 8 / 26/60 Riigikogu pohiseaduskomisjon @riigikogu.ee [email protected] Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) osas Lugupeetud Ando Kiviberg Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on avaliku teenistuse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 836 SE. Advokatuur esitab teile advokatuuri tööõiguse komisjoni kujundatud seisukohad eelnõu osas. Juhime tähelepanu järgmistele puudustele eelnõus: 1. Seletuskirja lk -l 28 on ekslik selgitus, justkui seadusesse lisatava uue § 134 8 alusel analüüsiks rahandusminister hiljemalt 2028. a muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat mõju. Eelnõu kohaselt tehakse analüüs hiljemalt 2029. a ja vastava aluse sätestab ATS § 134 10 (mitte § 134 8 ). 2. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse TLS §-i 68 lg-ga 7 järgmiselt: „Tööandja teavitab töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul.“ N ormist ei ole üheselt arusaadav, kui tihti ja mil viisil tuleb töötajat teavitada. Komisjoni hinnangul toob viidatud sätte osa „ selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul “ kaasa tulevikus vaidlusi. Näiteks kui tööandja teavitab töötajat aasta alguses, puhkusegraafikute koostamise ajal, tema aeguvast puhkusest ning töötajal on sisuliselt terve aasta aega seda kasutada, siis kas selline teavitamine on piisav või peab tööandja töötajat teavitama iga kvartal? Komisjoni hinnangul muudab selline määratlematus tööandjate olukorda ebaproportsionaalselt halvemaks. Võiks kaaluda teavitamiskohustuse konkretiseerimist, näiteks saaks selle siduda puhkuste ajakava koostamisega ehk teavitamiskohustus loetakse täidetuks, kui tööandja teavitab töötajaid nende kasutama puhkusest enne puhkuste ajakava koostamist või koos sellega – sel juhul on töötajal peaaegu terve kalendriaasta, et oma kasutamata puhkust kasutada. 3. Planeeritava ATS § 23 1 lg 1 kohaselt sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis aastat ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on vahetud alluvad. Sama sätte lõige 2 näeb ette täiendavad võimalused tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. Eelnõuga tagatakse ametiasutusele õigus selline tööleping erakorraliselt majanduslikel põhjustel üles öelda ilma kohustuseta maksta töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni (TLS § 100 lg 3). TLS § 85 lg 2 kohaselt ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. TLS § 85 lg 2 erandit eelnõus ei ole, mis tähendab, et ametiasutuse töötajal ei ole võimalik sellist töölepingut lõpetada enne tähtaja saabumist muul moel kui erakorraliselt või kokkuleppel ametiasutusega. Komisjoni hinnangul on jäetud selle asja o luga arvestamata ja vastav mõju hindamata. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Imbi Jürgen Esimees Merit Aavekukk-Tamm 6979 253 [email protected] EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION Ando Kiviberg Põhiseaduskomisjoni esimees Meie 07.05.2026 nr 1-8/26/60 Riigikogu [email protected] [email protected] Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) osas Lugupeetud Ando Kiviberg Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on avaliku teenistuse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 836 SE. Advokatuur esitab teile advokatuuri tööõiguse komisjoni kujundatud seisukohad eelnõu osas. Juhime tähelepanu järgmistele puudustele eelnõus: 1. Seletuskirja lk-l 28 on ekslik selgitus, justkui seadusesse lisatava uue § 1348 alusel analüüsiks rahandusminister hiljemalt 2028. a muutuvpalga piirmäära muutmisega kaasnevat mõju. Eelnõu kohaselt tehakse analüüs hiljemalt 2029. a ja vastava aluse sätestab ATS § 13410 (mitte § 1348). 2. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse TLS §-i 68 lg-ga 7 järgmiselt: „Tööandja teavitab töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul.“ Normist ei ole üheselt arusaadav, kui tihti ja mil viisil tuleb töötajat teavitada. Komisjoni hinnangul toob viidatud sätte osa „selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul“ kaasa tulevikus vaidlusi. Näiteks kui tööandja teavitab töötajat aasta alguses, puhkusegraafikute koostamise ajal, tema aeguvast puhkusest ning töötajal on sisuliselt terve aasta aega seda kasutada, siis kas selline teavitamine on piisav või peab tööandja töötajat teavitama iga kvartal? Komisjoni hinnangul muudab selline määratlematus tööandjate olukorda ebaproportsionaalselt halvemaks. Võiks kaaluda teavitamiskohustuse konkretiseerimist, näiteks saaks selle siduda puhkuste ajakava koostamisega ehk teavitamiskohustus loetakse täidetuks, kui tööandja teavitab töötajaid nende kasutama puhkusest enne puhkuste ajakava koostamist või koos sellega – sel juhul on töötajal peaaegu terve kalendriaasta, et oma kasutamata puhkust kasutada. 3. Planeeritava ATS § 231 lg 1 kohaselt sõlmitakse tähtajaline tööleping kestusega viis aastat ametiasutuses töölepingu alusel töötava juhiga, kes allub vahetult riigisekretärile, ministeeriumi kantslerile, asekantslerile, ametiasutuse juhile või tema asetäitjale ja kellel on vahetud alluvad. Sama sätte lõige 2 näeb ette täiendavad võimalused tähtajalise töölepingu Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto 10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435 Reg kood 74000027 AS LHV Pank sõlmimiseks. Eelnõuga tagatakse ametiasutusele õigus selline tööleping erakorraliselt majanduslikel põhjustel üles öelda ilma kohustuseta maksta töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni (TLS § 100 lg 3). TLS § 85 lg 2 kohaselt ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. TLS § 85 lg 2 erandit eelnõus ei ole, mis tähendab, et ametiasutuse töötajal ei ole võimalik sellist töölepingut lõpetada enne tähtaja saabumist muul moel kui erakorraliselt või kokkuleppel ametiasutusega. Komisjoni hinnangul on jäetud selle asjaoluga arvestamata ja vastav mõju hindamata. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Imbi Jürgen Esimees Merit Aavekukk-Tamm 6979 253 [email protected] 2 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.05.2026 08:16 Adressaat: info - MKM <[email protected]> Teema: 1-8/26/60 Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse (836 SE) osas Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.Lugupeetud Ando Kiviberg Erle Enneveer Eesti Advokatuur edastab teile seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) osas. Lugupidamisega Merit Aavekukk-Tamm jurist Eesti Advokatuur Saatja: [email protected] Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: 1-8/26/60 Eesti Advokatuuri seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse (836 SE) osas Kuupäev: 2026-05-08 05:16 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Ando Kiviberg Erle Enneveer Eesti Advokatuur edastab teile seisukohad avaliku teenistuse seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) osas. Lugupidamisega Merit Aavekukk-Tamm jurist Eesti Advokatuur