Kliimaministeerium Meie 14.05.2026 nr 13-3.1/2121-1
[email protected]
Euroopa kestlikkusaruandluse
standardite (ESRS) konsultatsioon
Austatud härra Sutt
Euroopa kestlikkusaruandluse standardite muutmine on jõudmas lõppfaasi. Kehtivad
standardid (jõustunud 2023 lõpus) on läbinud kaks konsultatsiooniringi EFRAG (standardi
väljatöötaja) juures ning nüüd on Euroopa Komisjon läbi viimas konsultatsiooni enne
standardi uue versiooni vastuvõtmist. Konsultatsioon kestab kuni 03.06.2026.
Määrus, standard ja tagasiside link on leitav siin.
Teeme järgnevalt lühikokkuvõtte senisest arengust.
1. ESRS 1 muudatused võrreldes EFRAG 2025 aasta novembri versiooniga, mis Euroopa
Komisjonile esitati:
- Kestlikkusaruanne on aruanne, mis peab võtma arvesse esitatud informatsiooni
kasulikkust kasutaja gruppidele, mitte individuaalsete kasutajatele.
- Hoolsuskohustuse kinnitus. Hoolsuskohustuse terminoloogiat on täpsustatud,
täpsustatud on hoolsuskohustuse täitmise etapid ning teema on seotud rahvusvaheliste
OECD ja ÜRO raamistikega. Kui kõiki mõjusid ei saa korraga käsitleda, võimaldab
hoolsuskohustus prioriseerimist mõju suuruse ja tõenäosuse alusel.
- Standard seab rangema piirangu ebaolulise informatsiooni avaldamisele, mis tuleneb
CSRD direktiivi muudatustest.
- Õiglase esitluse põhimõte on tugevamalt välja toodud.
- Mõistlikult kättesaadava info osas rõhutab uus tekst, et ’põhjalik otsing’ ei ole nõutud,
hindamiskriteeriumid on toodud selgemalt välja.
- Info väljajätmise osas on detailne raamistik välja jäetud ning asendatud üldise
põhimõttega - kas Euroopa Liidu õigus keelab või lubab info avaldamata jätta.
Ettevõte peab kirjeldama piirangu allikat ning nimetama välja jäetud info tüübi.
2. ESRS 2 muudatused on pigem täpsustused ning sisu ei muutu, välja arvatud võimalik
prognoositav finantsmõju. Ettevõtted avalikustavad aruandeperioodi finantsmõju osas nii
kvantitatiivset kui kvalitatiivset infot. Ka võimaliku prognoositava finantsmõju osas on
esmane ootus avaldada nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset infot, kuid standard näeb ette
kriteeriumid, mis juhtudel on võimalik kvantitatiivset infot mitte esitada. Lähtutakse
põhimõttest, et prognoositav finantsmõju hõlmab endas hinnanguid, need võivad muutuda
uue informatsiooni kontekstis ning sellest tulenevalt ei ole tegu aruandlusveaga.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kuigi prognoositava finantsmõju arvutus võib algselt olla ettevõtetele väljakutse, on tegu nii
ettevõtte juhtkonnale kui välistele osapooltele väga olulise mõõdikuga. See on ka ainuke
mõõdik, mis rakendub kõigile kestlikkuse teemadele ühtselt.
3. Teemastandardite osas on Euroopa Komisjon välja toonud järgmised teemad, mille osas
on tehtud sisulisi muudatusi:
Kasvuhoonegaaside heitkogused: kavandatud tekst on paremini kooskõlas ülemaailmsete
kestlikkusaruandluse standarditega, andes ettevõtjatele paindlikkuse kasutada
aruandluspiiride määratlemisel kas finantskontrolli lähenemisviisi või tegevuskontrolli
lähenemisviisi.
Kliimamuutustega seotud üleminekukavad: kavandatud tekst nõuab, et ettevõtjad, kes
esitavad üleminekukavasid, mille eesmärgid ei ole kooskõlas 1,5 °C eesmärgiga, oleksid
selles osas läbipaistvad.
Mikroplastid: kavandatud tekst piirab avalikustamise nõuet primaarsete mikroplastidega.
Teostatavuse ja proportsionaalsuse huvides ei nõuta ettevõtjatelt sekundaarsete mikroplastide
näitajate esitamist.
Saasteainete heitkogused: täpsustus, et otsus selle kohta, millised saasteained on aruandluse
seisukohast olulised, tuleks teha pärast juhtimishindamist, mis arvestab ettevõtja tegevust ja
tegevussektorit.
Väga ohtlikud ained: uus järkjärguline üheaastane tähtaeg väga ohtlike ainete aruandluseks
ettevõtjatele, kes kasutavad selliseid aineid sisaldavaid tooteid.
Kooskõla äriühingu jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse direktiiviga („CSDDD” –
direktiiv (EL) 2024/1760): tekst sisaldab mitmeid tehnilisi muudatusi hoolsuskohustuse osas,
et tagada parem kooskõla CSDDD-ga.
Inimõiguste juhtumid ja diskrimineerimisjuhtumid: tekstis selgitatakse, et teatada tuleb
ainult „põhjendatud” juhtumitest ning kõik juhtumid ei ole tingimata „põhjendatud” juhtumid.
Samuti viidatakse „käimasolevatele” kohtu- ja kohtuvälistele menetlustele, mitte „algatatud”
menetlustele.
Varahaldus: kavandatud tekst sisaldab uusi sätteid, et vältida ohtu, et varahaldusega
tegelevad ettevõtjad peavad esitama teavet, mis ei ole nende hallatavate investeeringute kohta
asjakohane.
Standardi tekst ja tagasiside andmise link on leitav Revised European sustainability reporting
standards.
Ootame kuni 27.maini tagasisidet kõigilt standardi valdkondadega tegelevatelt
ministeeriumitelt, ettevõtlusorganisatsioonidelt ning ettevõtetelt, kes on
aruandluskohustuslased või saavad selleks lähiaastatel.
Võttes arvesse määruse peatset vastuvõtmist Euroopa Komisjoni poolt (eelduslikult käesoleva
aasta juuni lõpus), peaks tagasiside keskenduma konkreetsetele standardi teemadele.
Tagasiside võiks keskenduda nõuetele, mis on kas vastuolus, neid on väga keeruline
rakendada või on ebaselged. Välja võiksite tuua ka teemad, mis vajavad endiselt ühtseid
metoodikaid/juhiseid, et ka Euroopa Komisjonil oleks info, mis võiks olla EFRAGi tööplaanis
tulevikus.
Standardi määrus ei käsitle aruande esitamise kohustust, piirmäärasid ega aruande koostamise
sagedust. Eeltoodut puudutav direktiivi muudatus jõustus märtsis 2026,
Rahandusministeerium on koostanud selle ülevõtmiseks eelnõu ja see tuleb peatselt
kooskõlastamisele.
2
Tagasiside võite esitada kas
[email protected] või otse Euroopa Komisjonile. Juhul kui
esitate Euroopa Komisjonile, oleksime tänulikud kui jagate seda ka meiega e-postile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Finantsinspektsioon
Audiitorkogu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Pangaliit MTÜ
MTÜ Teenusmajanduse Koda
Eesti Energia AS
TKM Grupp AS
Aktsiaselts Tallink Grupp
AS Infortar
Bolt Technology OÜ
MM Grupp OÜ
AS LHV Group
AS Merko Ehitus Eesti
Nordecon AS
MTÜ Kestliku Ettevõtluse Liit KELL
Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
Marika Taal
[email protected]
3