Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

MÄÄRUS 15.05.2026 nr 15 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Ajutise töötamisega seotud andmed Tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise korral kantakse andmekogusse: 1) töötamise liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev, tööandja nimi ja registri- või isikukood; 2) tasu suurus, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3 või 6 alusel.“; 4) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ja e-posti aadress“ tekstiosaga „, e-posti aadress ja esindusõigus äriregistri järgi“; 5) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 28 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kohta reisidokumendi number, viisataotluse staatus, reisi eesmärk viisataotlusel, viisakleebise number ning viisa kehtivuse alguse ja lõppemise kuupäev;“; 7) paragrahvi 28 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) residentsus;“; 8) paragrahvi 28 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „71) avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isikuks või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaliseks esimeheks või palgaliseks aseesimeheks või valla- või linnavalitsuse palgaliseks liikmeks või vallavanemaks või linnapeaks olemine; 72) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine;“; 9) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) puude raskusaste ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangud;“; 10) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõike 1 punktis 11 nimetatud juhul kantakse andmekogusse ambulatoorse visiidi, haiglas viibimise, ravi, ravimi ja meditsiiniseadme kohta järgmised andmed: 1) ambulatoorse visiidi toimumise kuupäev ja kirjeldus; 2) haiglas viibimise alguse ja lõppemise kuupäev ja kirjeldus; 3) analüüside kuupäevad, nimetused, parameetrid, referentsväärtused, tulemused ja ühikud; 4) uuringute kuupäevad, nimetused ja kirjeldused; 5) operatsiooni kuupäev, nimetus ja kirjeldus; 6) retsepti väljakirjutamise kuupäev, retseptiravimi toimeaine kood, nimetus ja kogus, meditsiiniseadme nimetus ja kogus ning ravimi ja meditsiiniseadme väljaostmise kinnitus; 7) haiguslehtede algus- ja lõppkuupäevad ja põhihaiguse diagnoosid; 8) andmeid sisestanud tervishoiutöötaja registreerimiskood, ees- ja perekonnanimi ja eriala nimetus; 9) töökorralduse või keskkonna muutmise vajadus ja põhjus; 10) ravi liik ja eesmärk.“; 11) paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ja lisaks §-s 28 nimetatud andmetele järgmised andmed taotleja kohta: 1) töötuna arveloleku alguse ja lõppemise kuupäev; 2) vanema, eestkostja või hoolduspere vanemana vähemalt ühe alla kolmeaastase lapse kasvatamise perioodi alguse ja lõppemise kuupäev; 3) abivajava raske või sügava puudega pereliikme hooldamise või sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel hooldamise korral hooldamise alguse ja lõppemise kuupäev; 4) loomeliidu või Kultuuriministeeriumi määratud loometoetuse saamise alguse ja lõppemise kuupäev; 5) isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise alguse ja lõppemise kuupäev; 6) isiku ambulatoorsel või statsionaarsel ravil viibimise või tema suhtes seaduses sätestatud asenduskaristuse või mõjutusvahendi kohaldamise alguse ja lõppemise kuupäev; 7) ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses viibimise alguse ja lõppemise kuupäev; 8) õppeasutuse nimekirjast väljaarvamise kuupäev; 9) akadeemilisel puhkusel viibimise alguse ja lõppemise kuupäev ja põhjus. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kantakse andmekogusse lapse nimi ja isikukood. (3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kantakse andmekogusse hooldatava nimi ja isikukood ning hooldatava pereliikme seos taotlejaga.“; 12) paragrahvi 34 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena: 1) arestimajas karistuse kandmise alguse ja lõppemise kuupäev; 2) haigushüvitise lõppemise kuupäev; 3) vahi all viibimise ajavahemik ning õigeksmõistva otsuse kuupäev ja number.“; 13) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töövõimetoetuse määramata jätmise ja maksmise lõpetamise puhul kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) vähenenud töövõimega isikule pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse, prokuröri töövõimehüvitise või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstava abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise alguse kuupäev; 2) vanglas karistuse kandmise või vahi all viibimise alguse kuupäev.“; 14) paragrahvi 40 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „isikukoodid“ sõnadega „ning hooldatavate vanemate, laste ja abikaasa nimed ja isikukoodid“; 15) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Viisaregistrist on õigus saada lühiajalise töötamise eesmärgil antud pikaajalise viisa ja viisa taotleja kohta järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) kodakondsus või kodakondsused; 4) reisidokumendi number; 5) viisataotluse staatus; 6) reisi eesmärk viisataotlusel; 7) viisakleebise number; 8) viisa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev.“; 16) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Pseudonüümimise käigus asendab vastutav töötleja isiku isikukoodi ja kliendinumbri pseudonüümimisalgoritmiga loodud koodiga. Elukoha aadress säilitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. (12) Pseudonüümimisel kustutatakse: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) telefoninumber ja e-posti aadress; 3) kodakondsus; 4) pangakonto andmed; 5) juriidiliste isikute andmed; 6) esindajate ja kontaktisikute andmed; 7) vabatekstiväljade andmed; 8) töötukassa otsuse tekst.“. § 2. Määruse § 1 punktid 6 ja 15 jõustuvad 22. mail 2026. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  05.05.2026 Majandus- ja tööstusministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatusega täpsustatakse põhimääruse sätteid, et töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) ja tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) alusel andmekogusse kogutavate andmete koosseis oleks ammendavalt ja selgelt loetletud. Kehtivad sätted on liiga üldised ega anna täielikku ülevaadet andmekogu andmekoosseisust. Eelnimetatud muudatusega ei laiendata tegelikult töödeldavate andmete koosseisu ega kehtestata uut andmetöötluse alust. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ning tagada andmesubjektidele selge ja täpne ülevaade nende andmete töötlemisest andmekogus. Samuti täpsustatakse, millised andmekogus olevad andmed on vastutav töötleja kohustatud isiku tuvastamise vältimiseks koodiga asendama. Lisaks viiakse määrus kooskõlla Riigikogu menetluses oleva välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõuga 786 SE.1 Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233 ehk nn ühtse loa direktiiv (edaspidi direktiiv), mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise. Muudatused on plaanitud jõustuma 22. mail 2026. a, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Eelnõuga 786 SE laiendatakse TVTS-i alusel õigustatud isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel Eestis viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu tuleb Eesti Töötukassal (edaspidi Töötukassa) edaspidi töödelda ka nende isikute andmeid, et hinnata nende töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Eelnõukohase määrusega viiakse põhimäärus kooskõlla ülalnimetatud muudatusega. Töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Töötukassa infosüsteemide arendamist. Töötukassa töökoormus mõnevõrra suureneb seoses uute andmete kasutuselevõtuga, kuid mõju töötajate töökoormusele on väike, kuna lisanduvate töövõimetoetuse saajate arv on prognoosi kohaselt väike. Kolmandate riikide kodanikest töötajate halduskoormus ei suurene, kuna andmed edastatakse automaatselt X-tee kaudu viisaregistrist Töötukassa andmekogusse. Seetõttu ei ole eelnõu puhul vaja rakendada halduskoormuse tasakaalustamise reeglit. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ([email protected], 5913 7380), õigusnõunik Ilona Säde (teenistussuhe lõppenud) ja nõunikud Siirika Paulman ([email protected], 5887 8297) ning Reine Hindrekus-Koppel (reine.hindrekus- [email protected], 5379 0331). Eelnõu ettevalmistamisse on olulise panuse andnud Töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud (reet.raud@tootukassa, 614 8247), nõustamisosakonna teenusejuht Marina Radik ([email protected], 614 8609), õigusnõunik Ira Songisepp ([email protected], 614 8520) ja õigusteenuste osakonna 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse- ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/ osakonnajuhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected], 614 8644). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud tööala valdkonna töövaldkonna andmete juht Sigrid Saagpakk (5434 4237; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. a jõustuma kavandatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE.2 Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seadusega kavandatavate muudatuste rakendamiseks antakse eelnõukohase määruse alusel Töötukassale ligipääs viisaregistris lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmetele. Eelnõuga muudetakse põhimääruse 1.jaanuaril 2026. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.12.2025, 6. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktides 1–5 ja 7–14 täpsustatakse põhimääruse 3. peatükis sätestatud TöMS-i ja TVTS-i alusel andmekogusse kantavate andmete loetelu. Muudatusega ei laiendata andmekogus töödeldavate andmete koosseisu ega kehtestata uut andmetöötluse alust. Eelnõu § 1 punktide 1–5 ja 7–14landmeid töödeldakse andmekogus ka kehtiva korra alusel. Muudatuse eesmärk on viia põhimäärus kooskõlla andmete tegeliku töötlusega ning tagada, et põhimäärus sisaldaks ammendavat ja selget loetelu andmekogus töödeldavatest andmetest. 3. peatükis sätestatud andmete loetelu täpsustamise tulemusena on põhimäärusest tuvastatav ka see, millised andmekogud milliseid andmeid Töötukassa andmekogule edastavad. Eelnõu § 1 punkti 1 muudatusega tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 3 lõike 5 punkt 2, mille kohaselt koosneb andmeladu andmetest, mis on saadud statistika ja analüüside tegemiseks kolmandatelt isikutelt. Muudatuse eesmärk on korrastada põhimääruse regulatsiooni ning vältida ebavajalikku ja dubleerivat andmeliikide loetlemist. Põhimäärusest eemaldatakse viide andmetele, mis oma olemuselt on avalikud andmed, avaandmed või statistilised andmed, kuna selliste andmete eraldi sätestamine andmekoosseisus ei ole vajalik ega põhjendatud. Samuti ei ole põhimääruses sätestatud muid sarnase iseloomuga andmeid, nagu iseteeninduskeskkonnas kuvatavad abistavad tekstid või muu statistiline teave. Seetõttu ei ole põhjendatud statistiliste ja analüütiliste andmete eraldi väljatoomine andmelao koosseisus. Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 7 lõike 2 punkt 8 ja § 11 lõike 1 punkt 15. Algselt lisati nimetatud punktid põhimäärusesse TöMS-i § 5 lõike 7 punkti 11 alusel. TöMS-i § 5 lõike 7 punkti 11 kohaselt võivad Töötukassa ja tööturuteenuse osutaja töödelda tööturumeetmete pakkumise korraldamiseks ja pakkumiseks muid andmeid, kui need on seaduses nimetatud eesmärkidel aluseks isikule tööturumeetmete pakkumise korraldamisel ja pakkumisel. Kuna põhimääruses on sellekohane andmekoosseis ammendavalt loetletud, puudub vajadus muude andmete sätestamiseks. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse- ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse põhimäärust §-ga 81. TöMS-i § 11 lõige 1 sätestab, et ajutine töötamine on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et töötuna arveloleku ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud konkreetse kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. Kuna TöMS-i § 11 sätestab töötamise vormile, kestusele ja tasu suurusele piirangud, mille täitmisel on töötuna arveoleku ajal ajutine töötamine lubatud, tuleb töö tegemise korral kontrollida, kas töötu vastab nendele tingimustele, et saaks jätkata töötuna arveolekut. Selleks tehakse päringud maksukohustuslaste registrisse põhimääruse § 40 lõike 5 punktide 2 ja 9 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse põhimääruse § 10 lõike 1 punkti 6. Andmekoosseisu lisatakse esindusõiguslik isik. Kontaktisikute hulgas on nii asutuste esindajad kui muud kontaktisikud. Kontaktisikul, kui ta on seaduslik esindaja äriregistri andmete alusel, on andmekogus tunnus, et on äriregistri andmetel esindusõiguslik isik. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse põhimääruse § 28 punktiga 31. Eelnõu 786 SE kohaselt lisanduvad TVTS õigustatud isikute hulka isikud, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Nimetatud isikutel tekib õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui neil on kehtiv lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajaline viisa ning nad viibivad ja töötavad Eestis. Töötuskindlustuse seaduse § 23 lõike 2 punkti 31 kohaselt hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Töötukassa. Töötukassa kontrollib viisa kehtivust viisaregistri andmete alusel ning töötamist maksukohustuslaste registri andmete alusel. Sellest tulenevalt on vajalik tagada Töötukassale juurdepääs viisaregistri andmetele lühiajalise töötamise eesmärgil antud pikaajaliste viisade kohta. Sättesse lisatakse lisaks elamisloa ja elamisõiguse andmetele lühiajaliseks töötamiseks antud pikaajalise viisa kohta: viisa taotleja reisidokumendi number, viisataotluse staatus, reisi eesmärk viisataotlusel, viisakleebise number ning viisa kehtivuse alguse- ja lõppemise kuupäev. Reisidokumendi numbri ja viisakleebise numbri pärimine ning töötlemine on vajalik isiku ja tema viibimisaluse üheseks ja usaldusväärseks tuvastamiseks, kuna muud isikuandmed ei pruugi olla piisavad täpseks identifitseerimiseks. Viisataotluse staatus võimaldab tuvastada, kas viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Nimetatud andmed võimaldavad teha täpseid registripäringuid, kontrollida viisa kehtivust ja ehtsust ning siduda isiku konkreetse viisaga. See aitab ennetada kuritarvitusi ja tagab töövõimetoetuse õiguspärase määramise. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse § 28 punktiga 41. Muudatusega lisatakse §-s 28 sätestatud andmete loetellu andmed isiku residentsuse kohta. Põhimääruse § 28 sätestab andmed, mis kantakse andmekogusse töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku kohta lisaks põhimääruse §-s 6 nimetatud üldandmetele. Residentsuse andmete kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 2 lõikest 2. TVTS-i § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele juhul, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses. Seetõttu on residentsuse andmete andmekogusse kandmine vajalik õigustatud isiku staatuse tuvastamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse põhimääruse § 28 punktidega 71 ja 72, millega täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete loetelu. Loetellu lisatakse andmed selle kohta, kas isik kuulub avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isikute hulka, kas ta on kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, vallavanem või linnapea, või kas ta peab sõltumatu isikuna avalik- õiguslikku ametit. Andmete andmekogusse kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 12 lõikest 1, mille alusel hinnatakse osalise töövõimega isiku õigust töövõimetoetusele. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 30 lõiget 1 punktiga 51. Paragrahv 30 sätestab töövõime hindamise taotluselt andmekogusse kantavad andmed. Muudatusega täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete loetelu, kuna töövõime hindamise taotluse esitamisel saadakse sotsiaalkaitse infosüsteemist töövõime hindamiseks andmed puude raskusastme ja sellega seotud tegutsemise ning osalemise piirangute kohta. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse põhimääruse § 31 uue lõikega 11, milles täpsustatakse põhimääruse § 31 punkti 11 alusel andmekogusse kantavate andmete koosseisu. TVTS-i § 7 lõike 1 kohaselt hindab töövõimet Töötukassa, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ja teisi eksperte. Põhimääruse § 31 lõikes 11 loetletakse andmekogusse kantavad eksperdiarvamuse andmed. Andmete loetelus kirjutatakse lahti andmed, mis kantakse andmekogusse objektiivse staatuse ja uuringutulemuste kohta, milleks on ambulatoorse visiidi toimumise kuupäev ja kirjeldus; haiglas viibimise alguse ja lõppemise kuupäev ja kirjeldus; analüüside kuupäevad, nimetused, parameetrid, referentsväärtused, tulemused ja ühikud; uuringute kuupäevad, nimetused ja kirjeldused; operatsiooni kuupäev, nimetus ja kirjeldus; retsepti väljakirjutamise kuupäev, retseptiravimi toimeaine kood, nimetus ja kogus, meditsiiniseadme nimetus ja kogus, ravimi ja meditsiiniseadme väljaostmise kinnitus; haiguslehtede algus- ja lõppkuupäevad ja põhihaiguse diagnoosid; andmeid sisestanud tervishoiutöötaja registreerimiskood, ees- ja perekonnanimi ja eriala nimetus; töökorralduse või keskkonna muutmise vajadus ja põhjus; ravi liik ja eesmärk. Täpsustus on seotud põhimääruse § 40 lõikega 9, võimaldades täpsemalt aru saada, milliste ülesannete täitmiseks § 40 lõikes 9 nimetatud tervise infosüsteemi andmeid kasutatakse. Selliselt on seotud andmekoosseis andmeandjaga ning andmete kasutamise eesmärgiga. TVTS-i § 7 lõike 4 kohaselt on töövõimet hindaval arstiõppe läbinud Töötukassa töötajal ning TVTS-i § 7 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajal isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele töövõime hindamiseks vajalikele isikuandmetele: andmetele andmete esitaja kohta ning andmetele ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste ja ravimite kohta. Ligipääsu täpsustatakse TVTS-i § 7 lõike 5 alusel. Andmete loetelu on kehtestatud TVTS § 7 lõike 5 alusel sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määrusega nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse põhimääruse § 33 ning sõnastatakse see uuesti. Kehtiva sätte kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ning andmed TVTS §-s 12 nimetatud töövõimetoetuse saamise tingimuste täitmise kohta. Sätet täpsustatakse, lisades põhimäärusesse TVTS § 12 viite asemel arvesse võetavate asjaolude andmekoosseis. Muudatus kannab õigusselguse eesmärki, et ilma viidete kaudu seaduse teksti lugemata oleks võimalik juba määruse tekstist andmekoosseisust aru saada. Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ning lisaks põhimääruse §-s 28 nimetatud andmetele andmed asjaolude kohta, mis annavad osalise töövõimega isikule õiguse töövõimetoetusele. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse põhimääruse § 34 lõiget 2 ja sõnastatakse see uuesti. Paragrahv 34 sätestab andmekogusse kantavad töövõimetoetuse väljamaksmist ja suurust mõjutavad asjaolud. Kehtiva § 34 lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena TVTS § 16 lõikes 2 ja § 17 lõikes 4 nimetatud asjaolud. Sätet täpsustatakse ning põhimäärusesse lisatakse TVTS § 16 lõike 2 ja § 17 lõike 4 alusel arvesse võetavate asjaolude andmed. Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena arestimajas karistuse kandmise alguse ja lõppemise kuupäev, haigushüvitise lõppemise kuupäev, vahi all viibimise ajavahemik ning õigeksmõistva otsuse kuupäev ja number. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse põhimääruse § 35 lõikega 3. Lõike 3 kohaselt kantakse töövõimetoetuse määramata jätmise ja maksmise lõpetamise korral andmekogusse järgmised andmed: 1) vähenenud töövõimega isikule pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse, prokuröri töövõimehüvitise või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstava abikaasa- või registreeritud elukaaslase tasu maksmise alguse kuupäev; 2) vanglas karistuse kandmise või vahi all viibimise alguse kuupäev. Täpsustus on vajalik, et põhimäärusest nähtuks täpne andmekoosseis. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse põhimääruse § 40 lõike 2 punktis 1 rahvastikuregistrist saadavaid andmeid ja lisatakse hooldatavate vanemate, laste ja abikaasa nimed ja isikukoodid. TVTS § 12 lõike 1 punkti 10 kohaselt on osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta hooldab abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel. Selleks, et pereliikmeid kindlaks teha, on vajalikud lisaks puude andmetele rahvastikuregistri andmed. Täpsustus on vajalik, et põhimäärusest nähtuks täpne andmekoosseis. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse põhimääruse § 40 lõikega 21. Muudatusega antakse Töötukassale õigus saada viisaregistrist andmeid lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kohta (vt ka eelnõu § 1 punkti 6 selgitusi). Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) viisaregistrist edastatakse X-tee kaudu Töötukassa andmekogusse lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kohta järgmised andmed: viisa taotleja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, kodakondsus, reisidokumendi number, viisataotluse staatus, reisi eesmärk, viisakleebise number ning viisa kehtivuse algus- ja lõppkuupäev. Tegemist on viisaregistri põhimääruse § 9 lõike 21 punktides 1, 2, 5, 9, § 9 lõike 22 punktis 2 ning § 9 lõike 4 punktis 5 nimetatud andmetega. Ees- ja perekonnanime andmete andmekoosseisu lisamine on vajalik isikuandmete päringute tegemiseks ning andmete kvaliteedi tagamiseks. Üldjuhul tehakse päringuid isiku nime alusel. Samas võib nime kirjapilt registrites erineda, sõltuvalt andmete sisestamise viisist (nt täpitähtede, või muude sümbolite kasutus). Sellisel juhul ei pruugi nime alusel tehtud päring anda tulemust ning isiku tuvastamiseks kasutatakse täiendavalt reisidokumendi numbrit. Nimeandmete saamine viisaregistrist võimaldab sellistes olukordades salvestada Töötukassa andmekogusse isiku nime õige kirjapildi ning tagab andmete ühtsuse ja täpsuse eri andmekogude vahel. Pikaajalise viisa kehtivusandmete kandmine Töötukassa andmekogusse on vajalik, kuna eelnõuga 786 SE laiendatakse TVTS-i alusel õigustatud isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel Eestis viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu tuleb Töötukassal edaspidi töödelda ka eelnimetatud viisa andmeid, et hinnata isikute töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Viisaregistrist saadud andmeid kasutatakse üksnes isiku kuulumise kontrollimiseks TVTS-i § 2 lõike 1 punktis 21 nimetatud sihtrühma ning töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks. Kuna Töötukassa kasutab muudatusega lisatavaid andmeid eelnimetatud menetluse läbiviimisel, muutuvad need andmed Töötukassa andmekogu osaks. Seega töödeldakse andmeid vastavalt TKindlS § 35 lõikes 1 sätestatud eesmärgile ja säilitatakse TKindlS § 35 lõike 6 punktide 1 ja 4 ning Töötukassa andmekogu põhimääruse § 41 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt. Viisaregistri põhimääruse § 20 lõike 6 kohaselt võib andmetele juurdepääsu anda seaduses sätestatud alusel ning vajaduse korral sõlmida andmete saajaga leping. Arvestades eeltoodut sõlmivad PPA ja Töötukassa viisaregistri andmetele juurdepääsu saamiseks andmevahetuslepingu, milles sätestatakse andmetele juurdepääsu andmise tingimused, kord ja viis. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 42 lõigetega 11 ja 12. Lõigetega täpsustakse, millised andmekogus olevad andmed on andmekogu vastutav töötleja isikute tuvastamise vältimiseks kohustatud koodiga asendama. Pseudonüümimise käigus asendab vastutav töötleja isiku isikukoodi ja kliendinumbri pseudonüümimisalgoritmiga loodud koodiga ning isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kliendinumber, postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress, kodakondsus, pangakonto andmed, esindajate nimed ja kontaktandmed, vabatekstiväljade andmed ning Töötukassa otsuste sisutekstid kustutatakse. Töötukassa otsuse puhul säilitatakse otsuse pealkiri (haldusakti liik, näiteks töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsus) ning kuupäev. Elukoha täpne aadress asendatakse elukoha andmetega omavalitsuse täpsusega. Juriidiliste isikute ja nende kontaktisikute andmed kustutatakse. Andmete viimine tagasi isikustatud kujule on võimalik vaid pseudonüümitud andmete korral depseudonüümimise kaudu. Isikustatud kujule tagasi viimisel taastatakse isiku isikukood või kliendikaardinumber. Krüpteerimise võtit hoitakse eraldiseisvalt, turvatult ja väga piiratud ligipääsuga. Andmete depseudonüümimine on reguleeritud pseudonüümitud andmete isikustatud kujul töötlemise korraga ning pseudonüümitud andmete depseudonüümimine on lubatud üksnes põhimääruse § 42 lõikes 3 nimetatud juhtudel. Isiku kontaktandmeid ja täpset elukoha aadressi ei säilitata, kuna nende säilitamiseks hilisematel eesmärkidel puudub vajadus. Kui hiljem tekib vajadus inimesega kontakti võtta, saadakse kontaktandmed rahvastikuregistrist Töötukassale selleks antud õiguse alusel. Isikute tuvastamise vältimist toetab lisaks andmelao ülesehitus ning ligipääsu piiratus. Pseudonüümitud andmete baasis hoitakse andmeid eraldi skeemides ja andmetabelites. Erinevate teemade andmed on üldjuhul eraldi tabelites ning neid viiakse pseudonüümitud kujul kokku vaid konkreetse tööülesande täitmiseks vajalikus määras. Ligipääs pseudonüümitud andmete baasile andmelaos on piiratud nende ametikohtadega, kus see on tööülesannete täitmiseks otseselt vajalik. Andmete täielikku anonüümimist ei ole praeguseni toimunud, kuivõrd seaduses sätestatud tähtaeg saabub kõige varem 2068. aastal. Esialgse analüüsi kohaselt asendatakse andmete anonüümimisel pseudonüümitud kood koodiga, mida ei ole võimalik isikustatud kujule tagasi viia (ei ole võimalik muuta tagasi isikukoodiks või kliendinumbriks). Mõningad andmed agregeeritakse täiendavalt või kustutatakse. Arvestades vajadust arvestada kõige uuemate tehnoloogiliste võimalustega andmete anonüümsuse tagamisel (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 32 lõige 1), ei ole praegu võimalik ette näha, milliseid meetodeid ja vahendeid andmete anonüümsuse tagamiseks tuleb tulevikus võtta. Seetõttu ei ole mõistlik ka praegu selliseid meetodeid või viise andmekogu põhimääruses ette näha ning seega määruse eelnõu selle sisulisi sätteid ei sisalda. Eelnõu §-s 2 sätestatakse, et põhimääruse § 1 punktid 6 ja 15 jõustuvad 22. mail 2026. a. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ja mõju riigivalitsemisele. Infotehnoloogiale ja infoühiskonnale avalduvaid mõjusid on analüüsitud riigivalitsemise mõjude all. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Sotsiaalne mõju Muudatus välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE muudatuste alusel Sihtrühm: pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad kolmandate riikide kodanikud, kellele on viisa välja antud lühiajalise töötamise eesmärgil ning kes võivad vajada töövõime hindamist ja töövõimetoetust. Uue sihtrühma lisandumine tähendab, et nende isikute töövõime hindamisel ja töövõimetoetuse maksmisel peab Töötukassa arvestama viisa kehtivust ja töötamise fakti, mille kontrollimiseks on vajalik ligipääs viisaregistri andmetele. Mõju ulatus piirneb konkreetse sihtrühmaga, kellele on väljastatud pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ning kellel on kehtiv töösuhe. Mõju ulatust ja avaldumise sagedust on hinnatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE seletuskirjas väikeseks. Prognoositavalt on lisanduvate inimeste hulk väike. Muudatusega lisanduvad Töötukassa andmekogusse andmed viisaregistrist, et Töötukassa saaks hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Muudatus on tingitud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. aastal jõustuma kavandatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE tehtava muudatuse rakendamiseks. Muudatusega kaasnevad mõjud (sh andmekaitsealane mõjuhinnang) on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas.3 4.2. Mõju riigivalitsemisele Muudatus välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (ühtne luba) 786 SE kavandatud muudatuse alusel Sihtrühm: Töötukassa. Töötukassa andmekogusse lisatakse andmed viisaregistrist, et hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Muudatuse mõjutab Töötukassat. Pikaajalise viisa alusel lühiajalise töötamise eesmärgil Eestis viibivate ja töötavate inimeste hulka, kes vajavad töövõimetoetust, on välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE seletuskirjas hinnatud väikeseks. Seega on mõju Töötukassa töötajate töökoormusele väike, sest lisanduvaid töövõimetoetuse saajaid on prognoositult vähe. Selliste inimeste viisa andmed saab Töötukassa viisaregistrist. See annab Töötukassale parema ülevaate viisa alusel Eestis viibivatest inimestest, kelle töövõimet oleks vaja hinnata. Andmed edastatakse automaatselt X-tee kaudu Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) viisaregistrist Töötukassa andmekogusse. Töötukassa töökoormus mõnevõrra suureneb uute andmete töösse võtmisel, kuid PPA-le automaatne andmevahetus töökoormust ei lisa. 4.3. Mõju andmekaitsele Muudatus: andmekogusse kogutavate andmete koosseisu täpsustamine Sihtrühm: Töötukassa. Määruse muudatustega ei kaasne andmekaitselist mõju, muudatustel on õigusselgust tagav eesmärk, mis ei muuda ka toimivaid andmeteenuseid. Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et töödeldakse juba kogutavaid andmeid ning töötlemise eesmärgid ja sisu ei muutu. Muudatus: välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE muudatustega andmekogusse kogutavate andmete koosseisu täpsustamine 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse- ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/, lk 56. Sihtrühm: Töötukassa. Muudatusega täpsustatakse Töötukassa põhimääruses andmete koosseisu, et tagada läbipaistvus Töötukassa töös ja töödeldavates andmetes. Töötukassa andmekogusse lisanduvad andmed viisaregistrist, et hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Lisanduvat infot kasutatakse töövõime hindamisel. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus on tingitud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. aastal jõustuma kavandatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE tehtavatest muudatustest ja vajalik nimetatud seadusemuudatuse rakendamiseks. Muudatusega kaasnevad mõjud on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas, samuti on selles antud andmekaitsealane mõjuhinnang.4 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud kaetakse Töötukassa tegevuskuludest. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 punktid 6 ja 15 jõustuvad 22. mail 2026 a. See on seotud eelnõuga 786 SE ja direktiivi artikliga 20, mille kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026. a. Eelnõu ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist (haldusmenetluse seaduse § 93 lõige 2). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Töötukassale, Statistikaametile ja Riigi Infosüsteemi Ametile. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Töötukassal ja Statistikaametil eelnõule märkusi ei olnud. Riigi Infosüsteemi Ametil ja Andmekaitse Inspektsioonil eelnõu osas sisulisi märkusi ei olnud, kuid pidasid vajalikuks esitada oma tähelepanekud kehtiva põhimääruse osas. Eelnõule esitatud märkustega arvestamise kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale. 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse- ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/, lk 56.  Majandus- ja tööstusministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Märkus Arvestamine ja kommentaarid Justiits- ja Digiministeerium 1. Seletuskirja 1.1. osa – kõnealuse osa esimeses lõigus Arvestatud märgitakse, et muudatusega ei laiendata tegelikult Seletuskirja täpsustatud. töödeldavate andmete koosseisu ega kehtestata uut andmetöötluse alust. Sama osa kolmanda lõigu kohaselt laiendatakse eelnõuga 786 SE TVTS-i alusel õigustatud isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel Eestis viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu tuleb Eesti Töötukassal edaspidi töödelda ka nende isikute andmeid, et hinnata nende töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Seega väidetakse esimeses lõigus, et andmete koosseisu ei laiendata, samas kolmandas lõigus märgitakse, et tuleb hakata täiendavaid andmeid töötlema. Palume seletuskiri selles osas üle vaadata. Seletuskirja 4. osa – seletuskirjast ei selgu, kas Selgitatud. andmekoosseisude täpsustamine toob kaasa ka Seletuskirjas välja toodult on andmeteenuste muutmisvajaduse. Kui see on nii, palume tegemist õigusselguse eesmärgil see selgelt seletuskirjas lahti kirjutada ning hinnata põhimääruse tekstis tehtavate muudatuste mõju andmeteenusega seotud osapooltele (sh täpsustustega ning need ei too ajakava ja kulud eri osapooltele). endaga kaasa andmeteenuste muutmist. Seletuskirja vastav täiendus sõnaselgelt lisatud. 2. TKIndlS § 35 – nimetatud sättega nähakse ette Teadmiseks võetud andmekogu seaduse tasandi regulatsioon. Palume Täname tähelepanekute eest, nimetatud regulatsioonis teha järgmised muudatused. oleme kavandanud vajalikud TKindlS § 35 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast palume muudatused töötuskindlustuse välja jätta tekstiosa „asutab ja selle“, kuna seaduse seaduse muutmise eelnõusse. tasandi regulatsiooni ette nägemisega seaduse tasandil on Säilitamise korra täpsed tähtajad andmekogu juba asutatud ja selle edasi delegeerimine on ette nähtud TKindlS § 35 pole enam võimalik. Sama lõike punktis 3 palume ette lõigetes 6–8, millest tulenevalt näha ka säilitamise täpsed tähtajad. Lõike 4 punktis üks jääb arusaamatuks viide lõike 2 punktis 3 säilitustähtaegade on loetletud muu hulgas teovõime, millega seoses sätestamise vajaduse kohta. märgime, et teovõime on konkreetsel ajahetkel esinev TKindlS § 35 lõike 4 punktis 1 faktiline seisund. Kui mõeldud on seda, et andmekogus nimetatud isiku teovõime osas on märge isiku teovõime piiramise või piiramise leiame, et säte on piisavalt selge. puudumise kohta, siis tuleb seda vastavalt sättes Teovõime märge saab olla vaid väljendada. TsÜS-s sätestatud kujul ning andmekoosseis on üheselt  mõistetav, mistõttu täpsustamiseks puudub vajadus. 3. Põhimääruse § 3 lg 5 – kõnealune säte näeb ette, et Arvestatud andmeladu koosneb muu hulgas andmetest, mis on Põhimäärusest eemaldatud viide saadud statistika ja analüüside tegemiseks kolmandatelt andmetele, mis on avalikeks isikutelt. Palume muuta kõnealuse sätte sõnastust andmeteks, avaandmeteks või selliselt, et sealt nähtuks kellelt ja milliseid andmeid statistilisteks andmeteks, kuna saadakse. Andmekogu põhimääruses peavad olema nende sätestamiseks toodud välja kõik andmeandjad ja neilt saadavad andmed andmekoosseisus puudub ning kaardistatud kogu andmekogu andmekoosseis. Kui igasugune vajadus. Sarnaselt ei tegemist on isikustamata andmetega, siis palume seda ole andmekogu põhimääruses sätestatud iseteeninduses selliselt sättes väljendada. kuvatavaid abistavaid tekste või muud statistilist infot. Andmekaitse Inspektsioon 1. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 31 Osaliselt arvestatud. lõike 1 punkti 11 tekstiosaga, mille kohaselt on Eelnõu § 1 punkti 9 ja 10 on töötukassa andmekogusse kogutavateks andmeteks ka täiendatud. andmed ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste, ravi, Leiame, et põhimääruse §-st 40 ravimite ja meditsiiniseadmete kohta. Samas jääb siiski on selgelt välja toodud ebaselgeks, milliseid andmeid andmekogusse kantakse. andmeandjad ning see ei ole tõenäoliselt Andmekaitse Sama puudutab ka punktiga 10 tehtavaid muudatusi, kus Inspektsiooni poolt esitatud samuti jääb kogutavate andmete koosseis ebaselgeks. märkuse mõte, vaid märkus Näiteks ei ole selge, milliseid andmeid kogutakse puudutab andmekoosseisu abivajava raske või sügava puudega pereliikme või (seotuna andmeandjatega). puudega isiku hooldamise kohta või milliseis andmeid Andmekoosseisu osas selgitame, erihoolekandeasutuses ööpäevaringsel et 3. peatükis on andmed erihooldusteenusel viibimise kohta. detailselt esitatud ning iga teenuse või toetuse puhul on AvTS § 435 lõike 1 kohaselt tuleb andmekogu võimalik kõrvuti lugeda 3. põhimääruses muu hulgas sätestada andmekogusse peatükki ning § 40, mis annab kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsioon kõige detailsema vaate. Peame on andmekogude juhendi punktis 3.3 selgitanud, et ebamõistlikuks sellise olukorra andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu ei pea tekitamist, kus § 40 lisame olema seaduses, vaid seadusega võib täpse andmete juurde teenuste andmete viite, koosseisu kehtestamise delegeerida täitevvõimule. kui see info on põhimääruse Põhimäärus aga peab sisaldama ammendavat loetelu olemasolevates sätetes sätestatud antud andmekogusse kogutavatest andmetest. Seejuures üheselt arusaadavalt ja peab loetelust ka selguma, kelle kohta (st õigusselgelt. Nõustume andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse. andmekoosseisu osas, et Kui andmete koosseis on väga mahukas, võib loetelu õigusselgust võib tagada ka mitte esitada põhimääruse lisana. Samuti on Justiits- ja seaduse viiteline säte, vaid Digiministeerium oma juhises (JDM juhis) selgitanud, et andmete loetlemine andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse põhimääruses ning vastavalt on kantavate andmete täpne/ammendav loetelu (vajaduse eelnõu sätteid ka täpsustatud korral saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku (näiteks viidatud töövõime kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt ammendavad, kuna hindamise täpsustused). pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis. Seega palume andmekogusse kogutavate andmete koosseis sätestada põhimääruses selliselt, et oleks võimalik aru saada, milliseid konkreetseid andmeid andmekogusse kogutakse. Lisaks oleme oma varasemalt antud arvamuses juhtinud tähelepanu sellele, et töötukassa andmekogu põhimäärusest ei selgu, millised põhimääruse §-s 40 loetletud andmekogudest saadud andmed on põhimääruse 3. peatükis loetletud töötukassa andmekogu andmeteks. Näiteks näeb põhimääruse § 40 lõige 9 ette Töötukassa õiguse saada tervise infosüsteemist andmeid ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimise, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta, kuid selgusetuks jääb, millised konkreetsed andmed tervise infosüsteemist töötukassa andmekogusse kantakse. AvTS § 435 lõike 1 järgi tuleb andmekogu põhimääruses sätestada andmeandjad. Andmekogude juhendis on andmekogu pidamise olulise küsimusena, mida tuleb põhimääruses reguleerida, loetletud ka andmete allikad ehk millistest andmekogudest või kelle käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult kindlaks, millised on selle konkreetse andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 433 lõige 2 asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Samuti on JDM juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmete allikad ehk andmeandjad koos nende antavate andmetega. Leiame jätkuvalt, et põhimääruse § 40 vajab muutmist selliselt, et põhimäärust lugedes oleks võimalik aru saada, millised andmekogud on töötukassa andmekogule andmete andjateks ja milliste põhimääruse 3. peatükis loetletud andmete osas. Vastasel juhul on keeruline mõista, millised andmed on töötukassa andmekogu põhiandmed, millised andmevahetusest saadud andmed ning millised on päringuga saadud andmed, mida andmekogusse ei salvestata. 2. Samuti juhime veel kord tähelepanu sellele, et Teadmiseks võetud töötukassa andmekogu põhimääruse § 6 loetleb Täname tähelepanekute eest, andmekogusse kantavad füüsilise isiku üldandmed, oleme kavandanud vajalikud milleks muu hulgas on ka pangakonto number ja välisriigi muudatused töötuskindlustuse panga korral panga nimi ja tunnuskood. Sealjuures näeb seaduse muutmise eelnõusse. sama paragrahvi lõige 3 ette, et kui Töötukassa poolt makstav toetus või hüvitis kantakse teise isiku pangakontole, siis kantakse andmekogusse konto omaniku nimi ja pangakonto number. Kuigi töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-d 10 ja 143 näevad ette taotluse esitamisel pangakonto märkimist, siis TKindlS § 35 lõike 4 punktid 1 ja 2, mis annavad loetelu isiku üldandmetest ja muudest temaga seotud andmetest, pangakonto andmete kogumist andmekogusse isikuga seotud andmetena ette ei näe. IKÜM4 artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et töötlemine on muu hulgas seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab IKÜM artikli 6 lõikest 1 tulenevalt esinema õiguslik alus. Antud juhul saab isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. IKÜM artikli 6 lõike 1 punktide c ja e alusele tuginemine eeldab aga lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega (IKÜM artikkel 6 lõige 3). Teisisõnu tähendab see seda, et IKÜM artikli 6 lõike 1 punktid c ja e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisevad õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks. Kui IKÜM-s osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse.5 Samas austatakse IKÜMs kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub muu hulgas ka isikuandmete kaitse.6 Vastavalt harta artikli 52 lõike 1 esimesele lausele tohib hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste (sh artikliga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta artikliga 8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele) teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt 4 Euroopa parlamendi ja nõukogu Määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 5 IKÜM põhjenduspunkt 41 6 IKÜM-i põhjenduspunkt 4 3 (3) tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest. Ka meie põhiseaduse § 26 järgi on eraelu puutumatus põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega. Seejuures tuleb arvestada, et kui tegevus riivab isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lõige 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused. Sealjuures, mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka menetlusnormid. Seega otsustab seadusandja, millist liiki isikuandmeid on lubatud andmekogus töödelda ning see loetelu peab olema piisavalt täpne, et välistada ebaselgus ja piirata täitevvõimu kaalutlusõigust. Lisaks on JDM oma juhises selgitanud, et üldiselt tuleb seaduses sätestada isikuandmete kategooriad (nt üldandmed, haridusandmed jne) ning andmekogu põhimääruses antakse juba konkreetne loetelu, milliseid andmeid andmekogusse kogutakse. Sealjuures on juhises selgitatud, et isiku üldandmete puhul on tegemist kinnise loeteluga, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja emakeel. TKindlS § 35 lõike 4 punkt 1 loetleb aga üldandmetena ka isiku teovõime ja surmaaja, mis ei lähe kokku JDM antud juhisega. Soovitame edaspidi TKindlS muutmisel eemaldada üldandmete loetelust teovõime ja surmaeg, lisades need muude andmete loetellu, ning ühtlasi täiendada isiku kohta kogutavate muude andmete loetelu pangakonto andmetega. 3. Ühtlasi juhime tähelepanu põhimääruse § 3 lõike 5 Arvestatud punktile 2, mille kohaselt koosneb andmeladu lisaks Põhimäärusest säte eemaldatud, põhimääruse 3. peatükis loetletud andmetest ka sellistest kuna tegemist on avalike andmetest, mis on saadud statistika ja analüüside andmetega, avaandmetega või tegemiseks kolmandatelt isikutelt. Põhimäärusest ei statistiliste andmetega, mille nähtu, keda on kolmandate isikute puhul silmas peetud põhimääruses loetlemiseks ning milliseid andmeid nad andmekogusse edastavad. puudub sarnaselt abistavatele Nagu eelnevalt selgitatud, siis andmekogus töödeldavate infotekstidele tarvidus. andmete täpne ammendav koosseis peab olema esitatud põhimääruses ning töödeldavate isikuandmete kategooriad seaduse tasandil. Juhul kui eelnimetatud andmed hõlmavad aga selliseid andmeid, mis põhimääruses ega seaduses ei kajastu, siis tuleb regulatsiooni muuta. Riigi Infosüsteemi Amet Eelnõule märkuseid ei ole, ent juhime tähelepanu Teadmiseks võetud kõnealuse andmekogu dokumentatsiooni RIHAs kooskõlastamise nõudele avaliku teabe seaduse § 433 lõigetes 3 ja 5 sätestatud korras.