dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. mai 2026
Viit
13-8/1214-5
Registreeritud
14. mai 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13 Maa ja ruumiloome
Sari
13-8 Riigimaa planeeringute kirjavahetus
Toimik
13-8/2026
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)

Failid

  • 📎Seisukoht riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele.asice104 KB

Sisu (failidest)

Teie 21.04.2026 nr 13-8/1214-2 Ivan Sergejev Majandus- ja Meie 14.05.2026 nr 7-15/26/1572-2 Kommunikatsiooniministeerium Seisukoht riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele Austatud Ivan Sergejev Täname Teid küsimuse eest seoses Elektrilevi poolt esitatud taotlusega alustada riigi eriplaneeringut Hiiumaa elektrivarustuse üleviimiseks 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele. Kliimaministeeriumi energeetika valdkonna vaatest on eriplaneeringu algatamine põhjendatud. Nagu olete oma kirjas välja toonud, koostatakse riigi eriplaneeringut eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks, sealhulgas 110 kV liini ning selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui on olemas suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Kirjeldame riikliku huvi aluseks olevaid strateegilisi dokumente ning riiklikke arengusuundumusi alljärgnevalt. Käesoleva aasta alguses Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud energiamajanduse arengukava aastani 20351 seab eesmärgiks, et Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut. Arengukavas rõhustatakse, et elektritarbimise ja elektrienergia hajatootmise kasvuga suureneb elektrivõrgu tugevdamise tähtsus paralleelselt paindlikkusteenuste vajadusega. Elektri lõpphinda mõjutavad investeeringud hõlmavad muuhulgas võrguarendusi, taastuvelektri tootmisvõimsusi ja salvestust, kuna just taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab hoida elektrienergia lõpphinda taskukohase ja konkurentsivõimelisena. Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskasvu kavas 20262 seatud eesmärgiks Eesti energiaportfellis puhta energia osakaalu suurendamine ning ressursside ja taristu peatükis rõhutatud vajadust tagada nii varustuskindlus kui konkurentsivõimeline elektri lõpphind. Nendest strateegilistest dokumentidest tulenevalt on selgelt tuvastatav riiklik huvi Hiiumaa elektrivarustuse üleviimise vastu 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele ning Saaremaa ja/või mandri Eesti 110 kV võrguga elektriühenduse asukoha valiku või toimimise vastu. 1 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026 -03/ENMAK%202035.pdf 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2025-12/MKM_Majanduskasvu-kava-2026_A4%201.pdf Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Tarbimise kasv, hajatootmise laienemine, salvestusseadmete rajamine, elektritranspordi areng ning taastuvenergiale üleminek suurendavad vajadust elektrivõrgu läbilaskevõime tõstmise järele. Kuna tehniliselt on keskpinge võrgu lahenduste kasutus piiratud, ei ole otstarbekas suurema läbilaskevõime saavutamiseks rajada ulatuslikke paralleelseid keskpingelahendusi. Suuremate koormustega või kiiresti arenevates piirkondades on põhjendatud keskpingelahendused (10-35kV) asendada hoopis kõrgepinge (s.o 110 kV) lahendustega. Lisaks on 35 kV võrgupiirkondades, kus pingeklass, juhtme ristlõige või liini pikkus ei võimalda taastuvenergiat arendada või salvestusseadmeid rajada, 110 kV pingeklassile üleminek mõistlik lahendus. Eleringi ja Elektrilevi ühiselt koostatud Eesti elektrivõrgu arengukava aastani 2040 kohaselt võimaldab selline võrgustruktuuri optimeerimine vabastada ligikaudu 260 kilomeetrit liinitrassid e alust maad, suurendada nii tarbimis- kui tootmissuunalist läbilaskevõimet ligikaudu 400 megavati võrra ning saavutada ühiskondlikku võitu vähemalt 54 miljonit euro ulatuses. Viimaste aastate geopoliitilised arengud, elektritarbimise kasv ning puhtale energiale üleminek on toonud kaasa senisest suuremad ootused elektrivõrgu arengule. Kui varasemalt keskenduti peamiselt töökindluse tagamisele, siis edaspidi on ühiskonna ootustele vastava elektrivõrgu arendamiseks vältimatult vajalik pöörata senisest rohkem tähelepanu võrgu läbilaskevõime kasvule nii tarbimise kui tootmise lisandumiseks. Hiiumaa elektrivarustuse üleviimine 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele ja sellega seotud alajaamade rajamine on vajalikud saare tarbimise kasvu katmiseks, uute liitumisvõimaluste loomiseks ning kohaliku taastuvenergia tootmise ohutuks ja töökindlaks võrkusuunamiseks. Üleminek 110 kV pingeklassile loob eeldused, et Hiiumaa elektrivõrk suudab vastu võtta ja üle kanda nii olemasolevad koormused kui ka täiendavad tootmis- ja tarbimisvõimsused, tagades pinge- ja varustuskindluse nõuetele vastava töö ka rikkeolukordades ning toetades seeläbi Hiiumaa majanduslikku arengut ning hajatootmise kasvu. Kaasaegne ja töökindel elektrivõrk loob eeldused uuteks investeeringuteks, ettevõtluse ja taastuvenergia projektide arenguks. Seeläbi paraneb saare piirkondlik konkurentsivõime ning tugevneb kohaliku majanduse kasvupotentsiaal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga energeetika ja maavarade asekantsler Thérèse Liis Kilk, 625 6493 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel