Arvamus ja ettepanek seoses planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse 07.05.2026 eelnõuga

Riigikogu majanduskomisjon [email protected] [email protected] 24.03.2026 Täiendav ettepanek planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule (683 SE) Riigikogu majanduskomisjon edastas 11.03.2026 Eesti Kinnisvarafirmade Liidule Riigikogu majanduskomisjoni menetluses oleva planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 683SE. Eelnõu teine lugemine Riigikogus toimus 11. märtsil 2026. aastal. Juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu teine lugemine katkestati, et anda võimalus esitada tagasisidet muutunud teksti kohta. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 25.03.2026 kl 17:15. Eesti Kinnisvarafirmade Liit teeb eelnõu 683 SE raames ettepaneku Määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p 12 muutmiseks. PlanS § 4 lg 4 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise alused. Viidatud määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ on jõustunud 25.12.1015 (edaspidi Määrus). Määruse § 3 p 12 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Bürokraatia vähendamise ja planeerimismenetluse tõhustamisega seoses tuleb muuta PlanS § 4 lg 4 alusel antud Määruse viidatud sätet. Mistahes detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on eelkõige ehitusloakohustusliku hoone püstitamine või üle 33% laiendamine (PlanS § 125 lg 1 p-d 1 ja 2), on seotud reeglina müra ja vibratsiooni küsimustega, sest üldjuhul toob iga hoone ehitus kaasa mingil määral liiklust, sh liiklusmüra. See omakorda tähendab aga, et iga detailplaneeringu menetlus toob kaasa Määruse § 4 lg 4 rakendamise, mis omakorda eeldaks siis Terviseametiga kooskõlastamist. Terviseamet on asunud Määrust tõlgendama vääralt ja oluliselt laiemalt, kui Määruse eesmärk on (vt lisaks ka käesoleva arvamuse Lisa 1, milleks on Eesti tippakustiku, Marko Ründva selgitused Terviseametile; edaspidi M. Ründva arvamus), sh keeldunud sageli detailplaneeringute kooskõlastamisest olukorras, kus selleks tegelikult alust ei ole. See omakorda on toonud kaasa detailplaneeringu menetluse viibimise ja on kokkuvõttes äärmiselt ebamõistlik. 1. Määruse muutmine viib määruse teksti kooskõlla määruse eesmärgi ja seletuskirjaga Kehtiva Määruse seletuskiri selgitab üheselt, et (lk 11) 1: Seega tuleks Terviseametiga kooskõlastada planeering, millega kavandatakse lasteasutuste (nt kool, lasteaed, asenduskodu jne) või sotsiaalhoolekande asutuste rajamist. Samuti tuleb Terviseametiga kooskõlastada planeering, kui kavandatava tegevuse tagajärjel võib elamualadele kaasneda mitte normatiivne müra või vibratsioon(allakirjutanu rõhutusel). Teisisõnu Määrus ise selgitab, mis tüüp detailplaneeringuid tuleks Terviseametile kooskõlastamiseks saata – laste- ja sotsiaalhoolekandeasutuste kavandamine või mingi tegevuse, mille endaga kaasneb mittenormatiivne müra või vibratsioon, kavandamine. See tähendab, et planeeringu kooskõlastamine Terviseametiga on kohustuslik, kui planeeringuga plaanitakse keskkonda uusi müraallikaid. Müraallikatena ei ole iseenesest käsitatavad elamud, mistõttu ei tohiks esineda ka kohustust kooskõlastada elamute arendust puudutav detailplaneering Terviseametiga, kuna detailplaneeringuga ei kavandatava müraallika rajamist. 1 Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kehtestamise määruse eelnõu seletuskiri, lk 11. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5af44793-7fc9- 4fd8-ae2a-bbdcf75276cf?activity=1#BDfmth9x. Nagu M. Ründva arvamusest nähtub, siis on Terviseameti käsitlus Määrusest lubamatu, mis nagu eelnevalt öeldud, toob sageli kaasa näiteks elukondliku kinnisvara planeerimise viibimise. 2. Määruse täpsustamine on vajalik õigusselguse tagamiseks Kliimaministeerium on korduvalt turuosalistele selgitanud, et elamute puhul puudub kohustus planeeringuid Terviseametiga kooskõlastada (Lisa 2 ja 3). Kuna elamud ei ole müraallikad, siis nende planeeringute kooskõlastamine Terviseametiga ei ole määruse alusel vajalik. Nii on Kliimaministeerium näiteks 05.04.2023 kirjas nr 18-1/23/1133-2 selgitanud, et: „Määruse eelnõu seletuskirjas on täpsustatud, et Terviseametiga tuleb kooskõlastada planeering, millega kavandatakse lasteasutuste (nt kool, lasteaed, asenduskodu jne) või sotsiaalhoolekande asutuste rajamist. Samuti tuleb Terviseametiga kooskõlastada planeering, kui kavandatava tegevuse tagajärjel võib elamualadele kaasneda mitte normatiivne müra või vibratsioon. Seega ei kuulu Terviseameti pädevusse eluruumide planeeringute kooskõlastamine.“ Määruse täpsustamine on vajalik õigusselguse tagamiseks. 3. Müraküsimusi hinnatakse üldplaneeringu raames Üldplaneeringu menetluse käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH), kus muu hulgas on hinnatud ka müra ja vibratsiooni küsimusi. KSH tulemusena on kujundatud mh üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed, sh määratud ära ka näiteks ühiskondlike ehitiste (sh laste- ja sotsiaalhoolekande asutuste) ning lubatust enam müra tekitavate ehitiste (näiteks tööstusalad, liiklussõlmed) paiknemine selliselt, et müra ja vibratsiooni küsimustega konflikti teket ennetada. Järelikult on üldplaneeringuga kooskõlalise detailplaneeringu puhul, mis käsitleb tervisekaitsenõuete, sh müra ja vibratsiooniküsimuste rakendamist, Terviseameti kooskõlastuse nõue sageli ebavajalik halduskoormus ja seega ka ebavajalikku detailplaneeringu menetluse viibimist põhjustav nõudmine. 4. Kooskõlastamise kohustus riivab kinnistuomanike omandiõigust ja pole proportsionaalne Terviseamet on nimelt hakanud detailplaneeringutes nõudma tõestust, et a) naaberkinnistult ei tulene ülenormatiivset müra ja b) max tasemed ei ole ületatud (väljavõte Terviseameti seisukohast: Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA ja öösel 75 dBA (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Detailplaneeringu materjalidest ei selgu, et maksimaalseid liiklusmüra tasemeid oleks hinnatud.) Terviseameti praktika Määruse kohaldamisel, kus detailplaneeringu menetluse raames nõutakse planeeringust huvitatud isikult sisuliselt järelevalveliste toimingute tegemist kolmandate isikute või avalike taristuobjektide müraallikate suhtes, on õigusvastane, ebaproportsionaalne ja vastuolus hea halduse tavaga. Ebaproportsionaalne ja omandiõigust riivav on käsitlus, kus kinnistu omanikult nõutakse kooskõlastuse saamiseks tõendamist, et naaberkinnistu müraallika valdaja ikka täidab seadust (nt soojuspump on saadlik ja vastab müranõuetele; sõiduteel ei ületata piirkiirust, mis põhjustab ülenormatiivset müra). Planeerimisseadus ega keskkonnaseadustik ei pane ega saa panna kinnistu omanikule kohustust tõendada naabri või avaliku taristuobjekti õiguskuulekust. Müraallika valdaja peab tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra (AÕKS § 59). Kui Terviseametil on kahtlus määruse nr 71 täitmise osas naaberkinnistult lähtuva müra osas, peab amet rakendama riiklikku järelevalvet. Planeeringu menetlus ei ole asendusmeede tegemata järelevalvele. Terviseametile ei ole arusaadav määruse nr 71 rakendamise küsimus, Terviseameti käsitlus on selgelt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi nr 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (edaspidi direktiiv)), kitsendav. Direktiivi eesmärk ei ole linnades mitte läbi ehitustegevuse keelamise vähendada keskkonnamüra all kannatavate isikute arvu, vaid (vt direktiivi artikli 1 „Eesmärgid“ alapunkti 2): „Käesoleva direktiivi eesmärk on samuti anda alus ühenduse meetmete arendamiseks, millega vähendatakse peamiste müraallikate, eelkõige maantee- ja raudteesõidukite ning infrastruktuuri, lennukite, välistingimustes kasutatavate ja tööstusseadmete ning liikurmasinate tekitatud müra“). Teisisõnu direktiivi eesmärk on vähendada müraallikate poolt tekitatavat müra. Planeeringu puhul on müraallikaks reeglina mingi olemasolev taristu või hoone, järelikult on direktiivi eesmärgiga kooskõlas sellelt olemasolevalt taristult või hoonetelt tuleneva müra vähendamine ja selleks meetmete otsimine ja nende rakendamine, mitte väljakujunenud keskkonnas sinna kasutusviisilt sobiva ehitustegevuse piiramine. Eeltoodu näitab kokkuvõtvalt, et Terviseameti kooskõlastuse küsimine praktiliselt mistahes ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel või üle 33% laiendamisel, on selgelt ebavajalik. Kooskõlastamise kohustusest loobumine täidab ka majanduse elavdamise ja bürokraatia vähendamise eesmärke ning kiirendab detailplaneeringute menetlusi. Teeme ettepaneku muuta Määruse 133 § 3 p 12 sõnastust, milles: 1) tuua selgelt välja, et detailplaneeringule küsitakse Terviseameti kooskõlastus, kui detailplaneering puudutab laste- või sotsiaalhoolekande asutuste rajamist või kui kavandatava tegevuse tagajärjel võib elamualadele kaasneda mitte normatiivne müra või vibratsioon. Palume esitatud ettepanekuga arvestada ning viia PlanS § 127 ja Määrusesse sisse vastavad täiendused. Tuleb rõhutada, et just elukondliku kinnisvara planeerimisel toob mistahes ebavajalik ja ebamõistlik viivitus kaasa mõju elukondliku kinnisvara lõpphinnale, mis omakorda mõjutab oluliselt uue elamispinna kättesaadavust erineva hinnatundlikkusega isikute hulgas. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Tõnis Rüütel Tegevjuht Eesti Kinnisvarafirmade Liit Lisa 1. M. Ründva arvamus Lisa 2 – Kliimaministeeriumi 23.08.2023 vastus 1-17/23/3361-2 Lisa 3 – Kliimaministeeriumi 05.04.2023 vastus nr 18-1/23/1133-2 Eelnõu ettepanekud on koostanud advokaadibüroo WALLESS.  24436-02 17.02.2026 Kellele: Terviseamet Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn [email protected] Koopia: Sotsiaalministeerium [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Õiguskantsleri Kantselei [email protected] Lugupeetud Terviseameti peadirektor Pöördun Teie poole seoses Terviseameti Põhja regionaalosakonna viimase aja väljakujunenud praktikaga detailplaneeringute kooskõlastamisel (me ei ole täheldanud analoogset praktikat teiste Terviseameti regionaalosakondade poolt). Oleme täheldanud süsteemset mustrit, kus Terviseamet seab planeeringu kooskõlastamise eeltingimuseks nõude, et planeeringust huvitatud isik peab teostama naaberkinnistutel asuvate müraallikate või üldise müraolukorra suhtes (pikaajalisi) helirõhutasemete mõõtmised müra hinnatud taseme määramiseks lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 711 käsitlusest. Kuigi Terviseamet oma kirjades ei määratle alati otsesõnu mõõtmise kestust, eeldab „müra hinnatud taseme“ määramine vastavalt määruse nr 71 metoodikale vähemalt 24h mõõtmist, kui tegemist on iseloomult müraolukordadega, mis päeva lõikes muutuvad (ärihoone, kaubandushoone, laadimistegevused, tehnosüsteemid töötavad päevases ja öises töörežiimis jne). Ainult selliselt on võimalik määrata müra hinnatud taset mõõtmiste teel, et oleks võimalik välja arvutada päevase Ld (07-23) ja öise Ln (23-07) ajavahemiku müra hinnatud tasemed. Sealhulgas on oluline ka lisada, et üks juhuslikult valitud 24h periood ei iseloomusta aasta keskmist müraolukorda. Määruse § 10 (4) luba teostada lühiaegseid mõõtmisi vähemalt pikkusega 3-5 minutit. Terviseamet on põhjendanud nõuet vajadusega tuvastada olemasolevat müraolukorda, väites, et vastasel juhul ei ole võimalik planeeringulahenduse üle otsustada. Leiame, et selline nõue ei ole kooskõlas kehtiva õigusruumiga, eelkõige Planeerimisseaduse2 (PlanS) eesmärkide ja keskkonnaministri määruste nr 71 ja nr 323 rakenduspraktikaga. Toon alljärgnevalt kolm iseloomulikku näidet menetluses olevatest planeeringutest, kus antud mõõtmiste teostamise nõue on takistuseks saanud: • Juhtum A (Tehnosüsteemid, laadimistegevus jms – Priisle tn 22, Tallinn): Detailplaneeringu raames nõutakse naaberkinnistul asuva ärihoone tehnosüsteemide, võimalike laadimistegevuste jm tegevuse müra hinnatud taseme määramist (viide: Terviseameti kiri 12.02.2026 nr 9.3-1/25/4126-4, Lisa 1). Terviseamet nõuab kinnistu omanikult naaberhoone tehnosüsteemide müra mõõtmist, et "veenduda tegelikus olukorras", kuigi naaberhoonel (Priisle tn 18, Tallinn) on kehtiv kasutusluba ja puuduvad teadaolevad kaebused. Terviseameti kirjas: Esitatud materjalides ei selgu, kas planeeritavale alale levivad müratasemed vastavad KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele ning millised tegevused teostatud mõõtmiste ajal aset leidsid. Seetõttu ei kooskõlasta amet detailplaneeringut. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025037?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004 Kajaja Acoustics OÜ [email protected] Reg.kood 11485414 www.kajaja.ee Laki põik 2 12915 Tallinn +372 5626 4614 24436-02 • Juhtum B (Kompleksne müra – Jaama tn 1c, Keila): Olemasoleva 100% elamumaa detailplaneering, mille eesmärk rajada 2 eluhoonet. Planeeringuala mõjutavad naaberkinnistute tehnosüsteemid (Jaama 1, Keila – Jaama kauplus, Omniva postkontor), laadimistegevus ning Tallinn-Paldiski suunaline Keila linna läbiv raudteeliiklus. Nõutakse kõigi nende allikate (sh avaliku raudtee ja eraettevõtete äritegevuse) müra hinnatud tasemete määramist planeeringu koostaja kulul (viide: Terviseameti e-kiri 27.01.2026, Lisa 2). Raudteeliiklusest põhjustatud müra mõjude hindamiseks ja võimalike müra normtasemete ületamise analüüsiks Keila linnas tuleb Terviseametil suhelda kohaliku omavalitsuse või raudtee valdajaga ja mitte panna seda ühe 1307 m2 suuruse kinnistu omaniku kohustuseks (analoogsetes tingimustes elamumaa kinnistuid on Keila linnas sadakond). Terviseameti kirjas: Juhul kui müratasemed planeeringualal ületavad lubatud normtasemeid ning planeeringuga ei planeerita ka tõestatud leevendavaid meetmeid, ei kooskõlasta amet planeeringulahendust. • Juhtum C (Maanteeliiklus – Viljandi mnt 43a, Tallinn): Olemasoleva hoonestatud elamumaa detailplaneering, mille eesmärk olemasoleva eluhoone asemel rajada 2 eluhoonet. Müraallikaks on Tallinna-Rapla-Türi tee. Nõue esitada müra hinnatud tasemed päevasel ja öisel ajal magistraaltänava ääres, põhjendusega, et lühiaegne 1h pikkune liiklusmüra mõõtmine ei ole piisav detailplaneeringu raames hindamiseks (viide: Terviseameti kirjadest väljavõtted, Lisa 3). Leiame, et selline halduspraktika, kus detailplaneeringu menetluse raames nõutakse planeeringust huvitatud isikult sisuliselt järelevalveliste toimingute tegemist kolmandate isikute või avalike taristuobjektide müraallikate suhtes, on õigusvastane, ebaproportsionaalne ja vastuolus hea halduse tavaga alljärgnevatel põhjustel: 1. Keskkonnaministri määruste eesmärk: uue müraallika tekitamine vs. olemasolev olukord Keskkonnaministri 03.12.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 2 sätestab mürahinnangu eesmärgi. Määruse loogika kohaselt on planeeringu mürahinnangu esmane ülesanne tuvastada, kas planeeritav tegevus ise tekitab uut müra või kas planeeritavale alale on võimalik rajada müratundlikke hooneid. Kui detailplaneeringuga kavandatakse uut müraallikat (nt tootmishoonet, uut teed, kaubanduskeskuse jahutusseadmeid), on arendaja kohustus tõestada (vajadusel modelleerimise teel), et see uus allikas ei hakka ületama keskkonnaministri määruses nr 71 sätestatud normtasemeid piirnevatel aladel. Kui aga planeeringuga kavandatakse müratundlikku hoonet (nt elamut) olemasolevasse keskkonda, on arendaja kohustus hinnata olemasolevat mürataset, et projekteerida hoonele sobivad fassaadilahendused ja leida puhkealadeks sobilikud asukohad oma kinnistul. Terviseameti nõue teostada naaberkinnistu seadmete osas müraalast seiret väljub määruse nr 32 raamest. Määruse eesmärk on veenduda planeeringulahenduse teostatavuses (kas hoonet saab sinna ehitada), mitte auditeerida naabrite hetkelist vastavust määrusele nr 71. Viimane on riikliku järelevalve, mitte planeerimismenetluse objekt. 2. Planeerimisseadus ja mõjude hindamise piisavus Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 kohaselt tuleb planeeringu koostamisel selgitada välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud. Seadusandja ja kohtupraktika on asunud seisukohale, et mõjude hindamine peab olema piisav otsuse tegemiseks, kuid mitte ülemäära koormav (proportsionaalsuse põhimõte). Tava- ja tunnustatud praktika kohaselt on müraolukorra hindamisel "piisavaks" meetodiks valideeritud arvutusmudelite kasutamine (mida aktsepteerib ka määrus nr 32 § 3 lg 4). Arvutusmudelid (nt liiklusmüra või tööstusmüra leviku kaardid) on planeerimisfaasis sageli täpsemad ja konservatiivsemad kui ühekordne 24h mõõtmine, kuna mudelid võtavad arvesse seadmete helivõimsustasemeid ja aasta keskmist liiklussagedust, välistades juhuslikud tegurid (nt naaberkinnistu seade ei tööta mõõtmise päeval, tuule suund on vale). Nõudes arvutusmudelite või lühiaegsete helirõhutasemete mõõtmiste asemel pikaajalist mõõtmist müra hinnatud taseme määramiseks, eirab Terviseamet proportsionaalsuse põhimõtet, asetades planeeringust huvitatud isikule ebamõistliku koormuse ja kulutuse, mis ei anna planeeringulahenduse seisukohalt (hoone paigutus ja kaitse) paremat sisendit kui mudel. Juhime tähelepanu, et isegi olukorras, kus välisõhus leviv müra ületab teatud piirkondades sihtväärtusi või piirväärtusi, ei peaks see automaatselt välistama ehitusõiguse andmist. Vastavalt väljakujunenud praktikale on sellisel juhul planeeringulahenduse osaks ehitustehnilised leevendusmeetmed (nt kõrgema heliisolatsiooniga 2/5 24436-02 fassaadid, hoone paigutus), mis tagavad siseruumides ja puhkealadel nõuetele vastava mürataseme. Nõudes "ideaalset" väliskeskkonda enne planeeringu kehtestamist, eirab Terviseamet võimalust lahendada olukord leevendusmeetmete kaudu, mis ongi detailplaneeringu ja ehitusprojekti üks eesmärke. 3. Määruse nr 71 rakendamine ja "saastaja maksab" printsiip Keskkonnaministri määrus nr 71 kehtestab normtasemed, mida ei tohi ületada. Kui Terviseamet nõuab arendajalt naaberkinnistu mõõtmist, eeldab Terviseamet vaikimisi, et naaber võib rikkuda määrust nr 71. Juhime tähelepanu, et kui naaberkinnistu (või tänav, raudtee, trammitee) tekitab normatiivsest kõrgemat müra, on tegemist olukorraga, kus müraallika valdaja rikub keskkonnanõudeid. Planeerimisseadus ega keskkonnaseadustik ei pane kinnistu omanikule kohustust tõendada naabri või avaliku taristuobjekti õiguskuulekust. Kui Terviseametil on kahtlus määruse nr 71 täitmise osas naaberkinnistult lähtuva müra osas, peab amet rakendama riiklikku järelevalvet. Planeeringu menetlus ei ole asendusmeede tegemata järelevalvele. Soovime rõhutada Terviseameti praeguse praktika põhimõttelist vastuolu õigusriigi põhimõtetega olukorras, kus otsesed helirõhutasemete mõõtmised (või arvutusmudelid) peaksidki fikseerima normide ületamise. Kui detailplaneeringu menetluse käigus tuvastatakse, et naaberkinnistu tehnoseadmed või tänavaliiklus tekitavad planeeringualal normatiivsest kõrgemat müra, on tegemist tõendatud rikkumisega müraallika valdaja poolt. Sellises olukorras peaks Terviseamet vastavalt oma põhimäärusele algatama riikliku järelevalvemenetluse müra tekitaja (naaberettevõte, teeomanik) suhtes, et viia olukord normidega vastavusse. Terviseamet kasutab kolmanda isiku poolt toime pandud rikkumist alusena, et keelduda detailplaneeringu kooskõlastamisest. Selline lähenemine on käsitletav kinnistu omaniku karistamisena teise isiku tegevuse (või tegevusetuse) eest. On õiguslikult vastuvõetamatu olukord, kus naaberkinnistu valdaja poolt normide rikkumine (näiteks paigaldab mürarikkama soojuspumba) annab talle sisuliselt vetoõiguse naabri arendustegevuse üle. Terviseamet ei saa seada planeeringu kehtestamise tingimuseks olukorda, kus kinnistu omanik peab "kannatama" seni, kuni riik või omavalitsus suudab (või soovib) tagada keskkonnanormide täitmise müraallika juures. Planeeringut ei saa jätta kooskõlastamata põhjendusega, et "keskkond on rikutud", vaid planeeringuga tuleb ette näha leevendusmeetmed (hoone paigutus, fassaadi isolatsioon), mis kaitsevad tulevasi elanikke olemasoleva (ja riigi poolt tolereeritud) olukorra eest. Olukord, kus ühe isiku (naabri) võimalik õigusvastane käitumine (müra normide ületamine) piirab teise isiku põhiseaduslikku õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada (Põhiseadus4 § 32), on lubamatu. Riik ei saa lükata oma tegematajätmistest (puudulik järelevalve) tulenevat koormist kinnistuomaniku õlgadele, seades omandiõiguse realiseerimise sõltuvusse kolmandate isikute suvast või rikkumistest. 4. Riikliku järelevalve kohustuse õigusvastane delegeerimine Terviseameti põhimääruse § 6 lg 2 p 4 kohaselt on Terviseameti, mitte eraisiku või kinnistu omaniku, ülesanne, teostada riiklikku järelevalvet ja kontrollida normidest kinnipidamist. Nõudes detailplaneeringu koostajalt naaberkinnistu (kolmanda isiku) tekitatava müra või naaberkinnistul valitseva müraolukorra helirõhutasemete mõõtmist, delegeerib haldusorgan sisuliselt oma põhimäärusest tuleneva järelevalvefunktsiooni eraõiguslikule isikule. Detailplaneeringu eesmärk on lahendada konkreetse kinnistu ehitusõigus ja ruumiline lahendus, mitte viia läbi kontrolli ümbritseva keskkonna (sh naabrite seadmete või tegevuse) seaduslikkuse üle. Kui Terviseametil on kahtlus, et naaberkinnistul ületatakse müra normtasemeid, on ametil kohustus algatada järelevalvemenetlus ja teostada mõõtmised ise või nõuda seda müraallika valdajalt (AÕKS alusel), mitte panna seda koormust planeeringust huvitatud isikule. Eeltoodud kahe näite (B ja C) puhul on planeeringualal tegemist olemasolevate elamumaadega, mis asuvad väljakujunenud hoonestusega piirkonnas teiste eluhoonete vahel. Naaberkinnistul asuvatel ärihoonetel (A ja B) on kehtivad kasutusload, mis eeldab, et need vastavad nõuetele. Planeeringu menetluses tuleb eeldada õiguspärast olukorda. Ei ole asjakohane nõuda, et uue planeeringu raames hakataks kontrollima naaberkinnistute aastatetaguseid ehituslubasid või kasutusloaga fikseeritud seadmete vastavust tänastele 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv 3/5 24436-02 normidele läbi kulukate mõõtmiste. See looks ohtliku pretsedendi, kus iga uue planeeringu algatamine tooks kaasa naabruskonna totaalse tehnilise auditeerimise kinnistuomaniku kulul. Haldusmenetluse seaduse § 6 sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Kui Terviseamet leiab, et naaberkinnistute müra on menetluse seisukohalt määrav, peab amet need andmed ise riikliku järelevalve käigus hankima, mitte nõudma menetlusosaliselt tõendeid, mille hankimine ei ole tema võimuses. 5. Volitusnormi puudumine ja omandiõiguse riive Haldusmenetluse seaduse5 § 3 lg 1 kohaselt võib haldusorgan teostada toiminguid ainult seaduse alusel. Puudub õigusnorm, mis kohustaks detailplaneeringust huvitatud isikut teostama või tellima järelevalve iseloomule vastavaid mõõtmisi võõral kinnistul asuva tegevuse või seadmete suhtes. Samuti puudub planeeringu koostajal õiguslik alus siseneda naaberkinnistule, paigaldada sinna mõõteseadmeid või nõuda naabrilt seadmete töötamist maksimaalvõimsusel mõõtmise ajal või esitada andmeid mürahinnangu koostamiseks (olemasoleva keerukate tehnosüsteemidega hoone või laadimistegevuste jms eeldab helirõhutasemete mõõtmiste teostamist müraallikate läheduses müra hinnangu koostamiseks). Lisaks juhime tähelepanu, et planeeringust huvitatud isikul puudub õiguslik alus ja faktiline kontroll naaberkinnistutel asuvate müraallikate töörežiimide üle. Terviseameti nõue asetab kinnistu omaniku olukorda, kus haldusakti täitmine eeldab potentsiaalset eraelu puutumatuse või omandiõiguse riivet kolmandate isikute suhtes, milleks kinnistu omanikul puuduvad volitused. 6. Vastuolu Õiguskantsleri seisukohtadega ja hea halduse tavaga Viitame Õiguskantsleri korduvatele seisukohtadele (nt 14.04.2023 nr 7-4/230171/2302082 ja üldised suunised järelevalve osas), milles on rõhutatud, et inimestel on õigus eeldada, et riik tagab kehtestatud normide täitmise. Olukord on paradoksaalne: • Stsenaarium A: Kui Terviseametile on laekunud kaebusi või on info, et naaberkinnistul paiknevad müraallikad või avalikud taristuobjekti on põhjustanud müra normtasemete ületamise, on see ameti tegemata järelevalve. Amet ei saa seada planeeringu kehtestamise eeltingimuseks seda, et kinnistu omanik fikseerib ameti eest rikkumise oma kinnistul, mis välistab edasise menetluse. • Stsenaarium B: Kui kaebusi ei ole ja probleemid ei ole teada, on müra hinnatud taseme määramiseks pikaajaliste helirõhutasemete mõõtmise nõudmine "igaks juhuks" käsitatav halduskiusuna ja bürokraatliku takistusena, mis venitab menetlust ja tekitab põhjendamatuid kulusid. Kui Terviseametil puudub info rikkumise kohta, tuleb eeldada, et kasutusloaga hooned ja seadmed töötavad nõuetele vastavalt (õiguspärase ootuse printsiip). Õiguskantsler on märkinud, et haldusorgan ei tohi veeretada oma tööülesandeid ega halduskoormust kodanikele. Nõue teostada naaberkinnistu suhtes "järelevalvelist laadi" mõõtmisi on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2), kuna eesmärki (müraolukorra hindamine) on võimalik saavutada vähem koormavate meetmetega (nt arvutuslik modelleerimine olemasolevate andmete baasil või lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised), mida on siiani detailplaneeringutes aktsepteeritud. Olukord, kus Terviseamet keeldub planeeringu kooskõlastamisest (või peatab menetluse) põhjendusega, et "me ei tea, kas naaber teeb müra", on käsitatav haldusomavolina. See on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2). Kokkuvõte: Planeeringu fookus: Detailplaneeringu mürahinnangu eesmärk on hinnata planeeritava olukorra vastavust ja kavandada leevendusmeetmed (määrus nr 32), mitte teostada järelevalvet olemasoleva olukorra üle. Järelevalve pädevus: Nõue teostada naaberkinnistutel toimuva või avalike taristuobjektide osas pikaajalisi helirõhutasemete mõõtmisi väljub planeeringu koostaja kohustustest ja kuulub Terviseameti riikliku järelevalve pädevusse. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031?leiaKehtiv 4/5 24436-02 Palume Terviseametil: 1. Loobuda nõudest teostada naaberkinnistu müraallikate või mürataseme pikaajalist mõõtmist müra hinnatud tasemete määramiseks. Pikaajaline mõõtmine võib olla mõistlik vajalike lähteandmete saamiseks planeeringu koostamisel väga selgetel juhtudel, kuid see ei saa toimuda meelevaldselt Terviseameti poolse soovi alusel kooskõlastamise protsessis viimasel hetkel. 2. Aktsepteerida müraolukorra hindamist arvutuslike mudelite ja/või lühiajaliste helirõhutasemete mõõtmiste baasil, nagu on tavapärane praktika. 3. Eelpoolt kirjeldatud põhjenduste alusel peaks Terviseamet kõikides hetkel menetluses olevates detailplaneeringutes vastavatest mõõtmiste nõudmistest loobuma, mis on seotud naaberkinnistutelt või taristuobjektilt tuleneva müra kontrollimisega planeeringualal (käsitlus on eriti kriitiline olemasolevatel elamumaadel). Kui mõõtmised on ka tehtud, siis ei saa see olla alus detailplaneeringu mitte kooskõlastamiseks Terviseameti poolt. 4. Juhul kui Terviseametil on põhjendatud kahtlus naaberkinnistult või avalikelt taristuobjektidelt lähtuva müra normtasemete rikkumise osas olemasolevatel hoonestatud elamumaadel (nt Keila linna läbiva raudteeliikluse osas), palume ametil teostada vastav riiklik järelevalve oma pädevuse piires, sõltumatult käimasolevate detailplaneeringute menetlusest. Lugupidamisega, Marko Ründva | juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1. Terviseameti kiri 12.02.2026 nr 9.3-1/25/4126-4, Lisa 2. Terviseameti e-kiri 27.01.2026 Lisa 3. Terviseameti kirjadest väljavõtted 5/5  Tänan kirja ja selgituse eest. Paraku amet jääb oma 29. jaanuari vastuskirjas (lisan) siiski seisukohale, et tehtud mõõtmised (Kajaja Acoustics OÜ, 07.08.2025, töö nr 25323-01) on puudulikud. Detailplaneeringu alal teostatud mõõtmiste (Kajaja Acoustics OÜ, 07.08.2025, töö nr 25323-01) puhul on tegemist mõõdetud tulemustega. Juhin tähelepanu, et KeM määrus nr 71 § 11 lg 2 kohaselt ei tohi müra hinnatud tase ületada määruse lisas 1 esitatud müra normtaset ning § 11 lg 1 kohaselt on müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik ametil anda enda poolt kooskõlastust, kuna mõõtmistulemusi ei ole võimalik kehtivate normtasemetega võrrelda. KeM määrus 71 § 3 kohaselt on liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. … Esitatud materjalid sisaldavad muuhulgas liiklusmüra mõõtmisi detailplaneeringu maa- alal (Kajaja Acoustics OÜ, 07.08.2025, töö nr 25323-01). Mõõtmised on teostatud 24.07.2025 kell 10:36-11:36. Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Viljandi mnt 43a kinnistul autoliiklusest põhjustatud helirõhutasemed. Mõõtmised viidi läbi kahes mõõtepositsioonis. Mõõtepunktis MP01 oli mõõdetud LA,eq,T 53 dB ja mõõdetud LA,max 68 dB. Mõõtepunktis MP02 mõõdetud LA,eq,T 51 dB ja mõõdetud LA,max 66 dB. KeM määrus nr 71 § 3 defineerib liiklusmüra kui müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. KeM määrus nr 71 § 11 lg 3 kohaselt ei tohi müra hinnatud tase ületada käesoleva määruse lisas 1 esitatud müra normtaset ning lg 1 kohaselt on müra hinnatud tase etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Lisaks juhib amet tähelepanu KeM määrus nr 71 § 10 lg 5, mille kohaselt peab mõõtmisprotokollis märgitud see, kui liiklusmüra tasemete mõõtmistulemuste esitamisel ei ole arvestatud aasta keskmist liiklussagedust. Ameti hinnangul ei ole teostatud mõõtmiste põhjal võimalik hinnata alal esinevat liiklusmüra olukorda, kuna mõõtmised on teostatud väga lühikese aja jooksul, lisaks väljaspool tipptundi. Lisaks võib mõõtmistulemusi mõjutada ka suvine periood, mil paljud inimesed puhkavad ning liiklust on vähem.  ---------- Forwarded message --------- Saatja: Karmen Põld <[email protected]> Date: T, 27. jaanuar 2026 kell 15:52 Subject: Vs: Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering To: [email protected] <[email protected]> Cc: [email protected] <[email protected]> Tere Saatsite Terviseametile (edaspidi amet) ning Keila linnale omapoolsed selgitused Terviseameti kirjale (viitate 17.11.2025 saadetud kirjale, kuid ilmselt on mõeldud 16.12.2025 kirja nr 9.3-1/25/6214-4). Juhin tähelepanu, et amet kaastakse planeeringusse kooskõlastajana kui planeeringus käsitletakse müra, vibratsiooni ja teisi tervisekaitsenõuetega seotud norme. Detailplaneeringu kooskõlastajana saab amet hinnata müraolukorda vastavalt asjakohastele mõõtmis- või modelleerimistulemustele ning nende puudumisel juhib amet tähelepanu nende koostamise vajadusele. Amet kirjutas eelnevalt nimetatud kirjas, et jääb selgusetuks, kas mõõtmisprotokollis on välja toodud müra mõõdetud või hinnatud tasemed. Oma vastuses toote välja, et tegemist on mõõdetud tulemustega. Juhin tähelepanu, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 1) § 11 lg 2 kohaselt ei tohi müra hinnatud tase ületada määruse lisas 1 esitatud müra normtaset ning § 11 lg 1 kohaselt on müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik ametil anda enda poolt kooskõlastust, kuna mõõtmistulemusi ei ole võimalik kehtivate normtasemetega võrrelda (sellele viitate ka ise punktis C). KeM määrus 71 § 3 kohaselt on liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Juhul, kui raudteed kasutavad ka kaubarongid, tuleks selgitada välja ka nende poolt tekitatavad maksimaalsed müratasemed. Kõrval kinnistul toimuva äri- ja kaubandustegevuse puhul on mõõtmised teostatud neljas asukohas kestvusega kuni tund. Hetkel ei ole dokumentides kirjeldatud, millised on müraallikad on ning millal need töötavad, seega ei ole ametil võimalik selle põhjal öelda, et see iseloomustaks hetkel esinevat olukorda. Juhul kui seadmete töö ning kinnistul toimuvad tegevused (mis on seotud äri- ja kaubandustegevusega) on kogu päeva vältel muutumatud ning mõõtmistega on seda hinnatud, tuleks seda kajastada ka mürahinnangus/seletuskirjas. Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Juhul kui müratasemed planeeringualal ületavad lubatud normtasemeid ning planeeringuga ei planeerita ka tõestatud leevendavaid meetmeid, ei kooskõlasta amet planeeringulahendust. Lugupidamisega Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond +372 5484 0193 [email protected] Terviseamet +372 794 3500 [email protected] www.terviseamet.ee Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud. Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 20. jaanuar 2026 12:43 Adressaat: Karmen Põld <[email protected]>; [email protected] Teema: Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere päevast. Saadame omapoolsed selgitused Terviseameti 17.11.2025 kirjale. 1. Mõõtmisprotokoll Kajaja Acoustics OÜ, 29.09.2025, töö nr 25403-01 a. küsimus: Hetkel jääb selgusetuks, kas mõõtmisprotokollis on välja toodud müra mõõdetud või hinnatud tasemed. b. vastus: i. mõõtmisprotokolli tabelis 6 on esitatud üksikute rongide põhjustatud helirõhutasemete mõõtmistulemused, kus on esitatud mürasündmuse ajaline kestus ja mõõteperioodi ekvivalentne helirõhutase ja maksimaalne helirõhutase ii. mõõtmisprotokolli tabelis 7 on esitatud pikema perioodi mõõtmistulemused - ajaline kestus on näidatud tabeli vasakpoolse veerus (POS 2 25min, POS 3 20 min, POS 4 1h, POS 5 1h), pealkiri “mõõdetud” veerus on  toodud vastava ajaperioodi ekvivalentne helirõhutase ja maksimaalne helirõhutase ning siis täiendav märkus iii. protokollis on esitatud mõõdetud tulemused nii nagu on see ka protokollis kirjas. iv. Esimesel juhul oli mõõtmiste eesmärk oli fikseerida üksikute rongide helirõhutasemed ja teisel juhul milline on üldine mürafoon. v. Keskkonnaministri määrus nr 71 § 10 lõige (4) ütleb, et “Mürataseme mõõtmise kestus valitakse olenevalt müra allikast, iseloomust, olukorrast ja mõõtmise metoodikast.” - sellest ongi lähtutud. vi. Mõõtmiste eesmärgiks ei olnud hinnata milline on päevase või öise ajavahemiku müra hinnatud tase; seetõttu ei ole ka aasta keskmise rongiliikluse sageduse väljatoomine vajalik. c. Terviseameti lause: "Juhul kui vaadelda esitatud liiklusmüra mõõtmiste tulemusi (jättes välja signaalid) ning käsitleda neid kui hinnatud tasemeid, võib öelda, et liiklusmüra lubatud normtaset ületatakse nii öösel kui ka päeval." i. Vastus: protokollis on üheselt kirjas, et tegemist on mõõdetud suurustega ja toodud ka nende ajaline kestus sekundites (14-36 s). Selliselt lühiaegsete mõõtmistulemuste võrdlemine kogu päeva või öö müra normtasemetega on ekslik ja viib ebaõigetele järeldustele. Seetõttu kirjas toodud järeldus normtasemete ületamise kohta ei ole õige. d. Äri- ja kaubandustegevuse osas on teostatud helirõhutasemete mõõtmised, mis ajaline kestus oli vahemikus 20 minutit kuni 1 h, mida ei saa pidada lühiaegseks mõõtmiseks. Lähtudes määruse nr 71 nõuetest püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit. Protokollis on toodud välja selgitus maksimaalse mürataseme põhjustaja osas. Mürahinnangu sõnastust saame täiendada, kuid see ei muuda mõõtmistulemusi.  e. Samas juhime Terviseameti tähelepanu, et kui nende hinnangul on mõõtmiste alusel Jaama tn 1c elamumaa kinnistul naaberkinnistu poolt põhjustatud müra normtasemete ületamine või selline olukord võib seal olla tekkinud, siis nad peavad alustama menetlust naaberkinnistu suhtes ja tagama, et normtasemete ületamine Jaama tn 1c kinnistul lõpetatakse ja kinnistu omanik saaks realiseerida oma õiguseid. Jaama tn 1c kinnistu detailplaneeringu raames ei nähta ette äri- ja kaubandustegevust, laadimistegevusi jne, mille müra hindamist Terviseamet nõuab. f. g. Vastavalt Rahvatervisehoiu seaduse § 16. Nõuded elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele on kehtestatud järgmine põhimõte: „(3) Füüsikalise ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse kehtestatud nõuetele.“. Jaama tn 1c kinnistu omanik ei saa vastutada selle eest kui tema kinnistule levib Terviseameti hinnangul ülenormatiivne müratase. Elamumaa kinnistu omanik saab eeldada, et kõik kehtivad nõuded on täidetud ja ta saab selle olukorraga arvestada. Lugupidamisega Ivar Aru Juhatuse liige 1C Arendus OÜ  Teie 24.07.2023 Mariliis Timmermann Advokaadibüroo WALLESS OÜ Meie 23.08.2023 nr 1-17/23/3361-2 Selgitustaotlus seoses välisõhus leviva müra normidega Austatud proua Timmermann Vastuseks Teie küsimustele selgitame müra normide rakendamist. Teie esimene küsimus käsitleb müra normtasemete määramist. Vastavalt planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktile 22 toimub üldplaneeringu raames müra normtasemete kategooriate määramine ja § 74 punkti 8 alusel on üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Seega saab müra normtasemeid määrata vaid kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ paragrahvi 3 punktile 12 kooskõlastatakse planeeringud Terviseametiga juhul, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Määruse eelnõu seletuskirjas (veebiaadress: eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5af44793-7fc9-4fd8-ae2abbdcf75276cf? activity=1#9t41yNz7) on täpsustatud, et Terviseametiga tuleb kooskõlastada planeering, millega kavandatakse lasteasutuste (nt kool, lasteaed, asenduskodu jne) või sotsiaalhoolekande asutuste rajamist. Samuti tuleb Terviseametiga kooskõlastada planeering, kui kavandatava tegevuse tagajärjel võib elamualadele kaasneda mitte normatiivne müra või vibratsioon. Seega nimetatud määruse alusel ei kuulu detailplaneeringud, millega ei kaasne müraallika teket, kooskõlastamisele Terviseametiga. Teises küsimuses on tegemist probleemiga, kuidas suhtestuvad omavahel müraallikas ja müratundliku objekti planeeringu kooskõlastamine. Kuna elamud ei ole müraallikad, siis nende planeeringute kooskõlastamine Terviseametiga ei ole eespoolnimetatud VV määruse nr 133 alusel vajalik. Samas võib Terviseametit kui müra järelevalve asutust teavitada piirkonna müra olukorrast ning konsulteerida, milliste müra vähendamise meetmetega tagada elamualal normidele vastav müratase. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming asekantsler Reet Pruul 6260 731 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Teie 16.03.2023 Ingrid Leemet Akukon Eesti OÜ Meie 05.04.2023 nr 18-1/23/1133-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud proua Leemet Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele määratakse müra tase hoone fassaadil kahe kuni kuue meetri kõrgusel. Teistel kõrgustel saab müra hinnang olla vajalik vaid ehitise müraisolatsiooni omaduste määramiseks, et tagada ruumides asjakohased müratasemed. Kui hoone teepoolsel küljel on lubatud suurem liiklusmüra tase, siis ei saa nõuda koheselt 5 dB suurust mürataseme langust, vaid tuleb arvestada heli leviku ja sumbumise füüsikalise olemusega. Planeeringute kooskõlastamise korra kehtestab vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, mille paragrahvi 3 punkti 12 alusel kooskõlastatakse planeeringud Terviseametiga juhul, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Määruse eelnõu seletuskirjas on täpsustatud, et Terviseametiga tuleb kooskõlastada planeering, millega kavandatakse lasteasutuste (nt kool, lasteaed, asenduskodu jne) või sotsiaalhoolekande asutuste rajamist. Samuti tuleb Terviseametiga kooskõlastada planeering, kui kavandatava tegevuse tagajärjel võib elamualadele kaasneda mitte normatiivne müra või vibratsioon. Seega ei kuulu Terviseameti pädevusse eluruumide planeeringute kooskõlastamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Asekantsler Teadmiseks: Terviseamet Reet Pruul, 626 0731 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Erkki Keldo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 22.05 .2026 Arvamus ja ettepanek seoses p laneerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse 07.05.2026 eelnõu ga Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit (edaspidi Lii dud ) on olnud kaasatud planeerimismenetluse tõhustamise protsessi ning tänavad seniste planeerimisseaduse muudatuste ja kaasava koostöö eest . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 07.05.2026 edastatud Liitudele p laneerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu , käesolevaga esitavad Liidud sellele oma arvamuse ja ettepaneku. Punkt 11 ) Liidud teevad ettepaneku täiendada pakutud sõnastusi järgnevalt: „ (2) Detailplaneeringuga lahendatakse põhjendatud vajadusel järgmised ülesanded: 1) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike põhimõtete määramine; 2) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 3) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 4) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine või selle puudumise korral vähima vajaliku t eeninduspiirkonna põhimõtete määramine; 5) turvalisust tagavate põhimõtete määramine; 6) müra ‑ , vibratsiooni ‑ , saasteriski ‑ ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate põhimõtete määramine ; 7) maaparandussüsteemi toimimise põhimõtete määramine; 8) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse ‑ ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud; 9) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine; 10) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 11) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine; 12) eraõigusliku isiku kinnisasja või selle osa avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse määramine; 13) põhjendatud juhul tingimuste seadmine mitteehitusloakohustuslike ehitistele ; 14) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus, kui see on vajalik ehitise kasutuse, mõju või asukoha tõttu; 15) hoonete suurima lubatud arvu määramine, kui see on vajalik hoonete kasutuse, mõju või asukoha tõttu ; 15) muud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.“; “ Punkt 12 ) Liidud teevad ettepaneku lisada: „ paragrahvi 126 lõike 4 punktid 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks ; “ A lternatiivselt , kui eelnevalt pakutud punkti 11 alapunkt 15) ettepanekuga ei arvestada, teevad Liidud ettepaneku sõnastada paragrahvi 126 lg 4 p 2 järgnevalt: „ ehitusloakohustuslike hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal . “ Punkt 15) Liidud teevad ettepaneku lisada: „ (4 1 ) Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates juhul, kui: 1) detailplaneeringu algatamisel otsustatakse algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine; 2) detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut; 3) esineb käesoleva seaduse § 128 lõikest 2 tulenevate asjaolude väljaselgitamise vajadus; 4) esinevad muud põhjendatud asjaolud. ; “ Punkt 17) Liidud teevad ettepaneku lisada: „ Paragrahvi 133 lõige 1 sõnastada järgnevalt Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust, mis peab olema esitatud tervikuna. Teistkordselt esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks vaid detailplaneeringu põhilahenduse olulise muutmise korral . “ Lisaks teevad Liidud ettepaneku lisada eelnõusse punkt seoses paragrahvi 125 lõike 1 sõnastusega ja asendada senine sõnastus järgnevalt: „ Detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringus määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel või juhtudel ehitusloakohustusliku : …“ Ettepanek on põhjendatud ja planeerimismenetluste tõhustamisel olulise tähtsusega : selline sõnastus viib detailplaneeringu koostamise kohustuse kooskõlla paragrahvi § 75 lõike 1 punktiga 26, mis sätestab, et üldplaneeringu ülesanne on detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramin e (hetkel piirab selle ülesande sisulist ja tegelikult vajadusepõhist lahendamist üldplaneeringus § 125 lg 1 oma sõnastusega määrates ära, et linnade s kui asustusüksuste s , alevite s ja alevike s on detailplaneeringu koostamine reeglina kohustuslik) . Teisisõnu lähtub Liitude ettepanek planeeringute hierarhilisuse põhimõttest ; see annab koheselt võimaluse kohalikele omavalitsustele määrata koostatavates üldplaneeringutes detailplaneeringu koostamise kohustusega alad põhjendatud vajaduse järgi, mitte kohustuslikuna lähtuvalt sellest, et tegemist on linnade kui asustusüksuste, alevite ja alevikega . Kohalikud omavalitsused, kus on ajakohased üldplaneeringud on juba kehtestatud, saavad lähtuda kehtivast üldplaneeringust ning määrata detailplaneeringu koostamise põhjendatud kohustusega alad kas üldplaneeringu teemaplaneeringuga või hiljem, uue üldplaneeringu koostamisega; Teadaolevalt on enam kui 50% kohalikes omavalitsustes, sh Tallinnas ja mitmes Harjumaa omavalitsuses üldplaneeringute ajakohastamine alles pooleli, seega oleks Liitude ettepanek menetluste tõhustamise ja kohalike omavalitsuste halduskoormuse (ja HMS § 5 lg-st 2 tulenevat põhimõtet toetav) vähendamise seisukohast olulise tähtsusega. Vabanevat aega saavad kohalikud omavalitsused aga kasutada efektiivselt muude haldusülesannete tähtaegsel täitmisel, sh projekteerimistingimuste ning ehitus- ja kasutuslubade menetlusel, mis samuti sageli olulise viibimisega läbi viiakse. Täiendavalt juhivad Liidud tähelepanu ka 25.03.2026 Riigikogu majanduskomisjonile saadetud ettepanekule 683 SE-ga seoses, millega tegi Eesti Kinnisvarafirmade Liit ettepanek m ääruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p 12 muutmiseks ( ettepaneku terviktekst lisas ) . Liidud paluvad käesolevate muudatuste menetluses arvestada ka selle ettepanekuga määruse paragrahv 3 punkt i 12 osas. Määruses tuleb selgelt välja tuua , et detailplaneeringule küsitakse Terviseameti kooskõlastus, kui detailplaneering puudutab laste- või sotsiaalhoolekande asutuste rajamist või kui kavandatava tegevuse tagajärjel võib elamualadele kaasneda mitte normatiivne müra või vibratsioon . Liidud paluvad esitatud ettepanekutega arvestada. Tegemist on planeerimismenetluse tõhustamise ja Eesti majanduskeskkonna atraktiivsuse suurendamise seisukohast oluliste ja vajalike täiendustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Kinnisvarafirmade Liit Arvamus ja ettepanek on valminud koostöös advokaadibürooga WALLESS Saatja: Raul Aron <[email protected]> Saadetud: 22.05.2026 14:08 Adressaat: info - MKM <[email protected]> Teema: Liitude arvamus planeerimisseaduse jt seaduste muutmise eelnõule Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.Tere! Edastan Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ühise arvamuse Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule. Lugupidamisega, RAUL ARON Majanduse ja hariduse valdkonnajuht Eesti Tööandjate Keskliit Kiriku 6, 10130 Tallinn +372 56475 111 | | | Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid. Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon. Saatja: "Raul Aron" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Liitude arvamus planeerimisseaduse jt seaduste muutmise eelnõule Kuupäev: 2026-05-22 11:08 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastan Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ühise arvamuse Planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule. Lugupidamisega, RAUL ARON Majanduse ja hariduse valdkonnajuht Eesti Tööandjate Keskliit Kiriku 6, 10130 Tallinn +372 56475 111 [email protected] www.employers.ee | facebook/tooandjad | linkedin/tooandjad | twitter/tooandjad Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid. Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon.