Ohuprognoos 2017

-864235 -144145 0 0 KÄSKKIRI 21.02.17 nr 1-2/ 17-012 Ohuprognoos 2017 Tulenevalt korrakaitseseaduse § 24 lõikest 5 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007 määruse nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ paragrahvi 2 5 l õike 1 alusel: kinnitan 1. Tehnilise Järelevalve Ameti ohuprognoosi (lisatud); tunnistan kehtetuks 2. Tehnilise Järelevalve Ameti 04.04.2016 ohuprognoosi 1-2/16-025. (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi peadirektor Koostaja: Margit Tammistu Lisa 1 KINNITATUD Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 21.02.17 käskkirjaga nr 1-2/ 17-012 Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on korrakaitseseaduse ( KorS ) § 6 lg-s 1 nimetatud riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus ehk korrakaitseorgan. Korrakaitsealase tegevusega tegelevad kõik kolm TJA teenistust – elektroonilise side teenistus, tööstusohutuse teenistus ja transporditeenistus. KorS § 5 lg 1 kohaselt defineeritakse korrarikkumist avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena, või õigushüve kahjustamisena. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt on ohu ennetamine see osa korrakaitsest kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel ohukahtlus või oht tekib. Ohu ennetamisel ehk abstraktse ohu faasis on korrakaitseorganil lubatud riikliku järelevalve erimeedet kohaldada ohu ennetamiseks kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda mille realiseerumisel oht tekib ( KorS § 24 lg 1). Vastavalt KorS § 24 lg 2 peab ohuprognoos põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest. Eeltoodust tulenevalt on koostatud TJA tegevusvaldkondade osas järgnev ohuprognoos. Kontrolliese Ohuolukorra võimalikud tagajärjed Viited ohuprognoosi koostamise alustele ELEKTROONILISE SIDE TEENISTUS Raadioseadmed Turule lastavad seadmed. Tarbijatele tehakse kättesaadavaks seadmed, mis ei vasta EL nõuetele. Nõuetele mittevastavad seadmed võivad olla ohtlikud tarbijate elule, tervisele või varale ning sellele lisaks võivad raadioseadmed ka raadiohäireid põhjustada (sh segada ka operatiivside võrkude või lennuliikluse toimimist). Nõutava märgistuseta seadmete puhul ei ole võimalik ohu ilmnemisel seadet identifitseerida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2014/53/EÜ, 1999/5/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 765/2008/EÜ ja otsus nr 768/2008/EÜ. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Raadiosagedus Avalikkusele suunatud teenuste sagedusload. Loatingimuste rikkumine võib häirida teiste raadioeetri kasutajate raadiosidet. Raadiohäirete korral on kahjustatud seaduslik sageduskasutus (prioriteetsed rakendused). Tehnilistele nõuetele mittevastavad signaalid võivad häirida lennujuhtimise raadiosidet ja seadmete tööd, lennujaama ja jõustruktuuride raadiosidet ja segada ka muud seaduslikku raadioside kasutust. Sageduslubade riigilõivud on tasumata või tasutakse hilinenult. Konkursi korras väljastatud raadiosageduste puhul ei ole tagatud konkursi tingimustega seatud nõuete täitmine, millega kahjustatakse riiklikku ja avalikku huvi. Telekommunikatsiooni Liidu põhikiri ja konventsiooni täiendav raadioeeskiri. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Sideteenused Hädaabinumbrile helistamisega seotud nõuded sideettevõtjale; numbriliikuvusele kehtestatud nõuded; numeratsiooni kasutamise nõuded; kaabelleviteenuse erinõuded; andmete säilitamine; logifailide säilitamine; andmeliikluse võrdne ja mittediskrimineeriv käsitlemine. Sideteenuste osutamisele kehtestatud nõuete eiramine võib tekitada olukorra, kus ei saa helistada hädaabinumbril 112, on häiritud või katkeb teiste sidega seotud elutähtsate teenuste osutamine ja halvimal juhul võib tekkida võimalus hädaolukorra tekkeks hädaolukorra seaduse mõistes. Numbriliikuvuse takistamisel võivad lõppkasutajate õigused sideettevõtjate ees jääda kaitsmata. Kui sideandmed on säilitamata, siis jälitus- ja julgeolekuasutused ei pääse teabele ligi. Logifailide säilitamata jätmise korral ei ole võimalik tuvastada jälitustoimingute õiguspärasust. Andmeliikluse ebavõrdne ja diskrimineeriv käsitlemine piirab lõppkasutajavalikuvõimalusi internetisisu tarbimisel või halvendab teenuse kvaliteeti . Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivid: 2002/21/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/22/EÜ, 2002/58/EÜ. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2015/2120 Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Meediateenused Meediateenuste lubade tingimuste täitmine; alaealiste kaitse; meediateenuse osutaja päritolumaa määramine. Kui teenuse osutaja ei täida talle seadusega või teenuse osutamise loaga kehtestatud tingimusi, siis ta eirab riigi meediapoliitikat ja moonutab konkurentsi meediateenuste turul. Alaealiste kaitse nõuete täitmata jätmine kahjustab alaealiste kõlbelist või tervislikku arengut. Ebaselgus päritolumaa osas soodustab sihtriigi regulatsiooni eiramist. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/13/EÜ. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Usaldusteenused Usaldusteenuse osutamisele kehtestatud nõuete täitmine. Usaldusteenuse osutamisele kehtestatud nõuete eiramine võib soodustada ebaturvalisi IKT-lahendusi, vigu tehingu osapoolte tuvastamisel (autentimine, digitaalallkiri) ja häireid infosüsteemide töös. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 910/2014. Sideturg Valdkonnaspetsiifiliste sideturgude regulatsioonist tulenevad kohustused. Märkimisväärset turujõudu omav ettevõtja võib oma tegevusega väiksemad ettevõtjad turult välja suruda, see vähendab tarbijate valikuvõimlust teenuseid tarbida ja monopoolses seisundis ettevõtja võib kehtestada põhjendamatult kõrgeid teenusetasusid, mis kahjustab lõpptarbijate huvisid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivid: 2002/21/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/22/EÜ, 2002/58/EÜ, 2006/24/EÜ millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. TÖÖSTUSOHUTUSE TEENISTUS Ehitus Avaliku kasutusega ja/või suure kasutajate hulgaga hooned ja rajatised; turule lastud ehitustooted; energiamärgised kinnisvara kuulutustes ja EhS § 68 nimetatud hoonetes. Nõuete eiramine avalike ehitiste ja/või suure kasutajate hulgaga ehitiste kavandamisel, ehitustöödel või ehitiste hooldamisel ja ekspluateerimisel, samuti ehitustoodete turustamisel võib kaasa tuua ehitise nõuetele mittevastavuse ja ohu inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale. Energiamärgisega seotud nõuete eiramine seab ohtu hoonete energiasäästu eesmärkide saavutamise. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 305/2011. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Elektriseadmed ja elektripaigaldised Auditi tegijate tegevus; avaliku kasutusega ja/või suure kasutajate hulgaga ning majandusliku mõjuga ja potentsiaalse ohuga ehitiste elektripaigaldised; turule lastavad elektriseadmed. Auditi tegemise ja vormistamise nõuete rikkumine võib põhjustada nõuetele mittevastava elektripaigaldise kasutusele võttu ja kasutamist. Nõuetele mittevastav elektripaigaldis, -töö või –seade võib kujutada ohtu inimese elule ja tervisele, keskkonnale või häireid teistele paigaldistele ja seadmetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid: 2014/30/EL, 2014/35/EL, 2009/125/EÜ, 2010/30/EL, 2011/65/EL, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 765/2008/EÜ ja otsus nr 768/2008/EÜ. Energiamärgistuse ja ökodisaini alamvaldkondades reguleerivad nõudeid otsekohalduvad Euroopa määrused. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Kaevandused ja karjäärid Avatud karjäärid, eriti need mida ei ole viimase 5 aasta jooksul kontrollitud ning karjäärid, kus kaevandatakse tee-ehitusmaterjale. Kaevandamisel nõuetest mitte kinni pidamine võib kaasa tuua ohu inimesele, varale ja keskkonnale. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Ohtlike kemikaalide käitlemine 1 Tegevusload; ettevõtte ohtlikkuse kategooria määratlemine; kohustuslik dokumentatsioon. Tegevusloa nõuete rikkumine võib kaasa tuua ohu inimesele, varale ja keskkonnale. Puudulik dokumentatsioon ei anna reaalset ülevaadet ettevõtte tegevusega kaasnevast ohust, sh inimese elule. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral, eelkõige evakuatsiooni ja päästetööde teostamist. Direktiiv 96/82/EÜ (2012/18/EU. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Pürotehnika Tegevusload; pürotehnika müügikohad; ilutulestiku läbiviimine; pürotehnika ladustamine ja laoarvestus. Tegevusloa tingimuste või ilutulestiku läbiviimise nõuete rikkumise korral võib toimuda iseeneslik süttimine, põleng või halvimal juhul plahvatus. Saavad vigastada ümbritsev vara või inimesed. Laoarvestuse ülevaate puudumisel on oht väärladustamiseks, mis võib kaasa tuua ohu ümbritsevale, sh inimese elule. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Lõhkematerjalid Lõhketööde läbiviimine; toote liikumise jälgitavus ; personali nõuetekohasus; lõhkematerjali tootmine ja hoidmine. Lõhketööde teostamise, lõhkematerjali tootmise ja hoidmise tingimuste rikkumisega võib kaasneda oht ümbritsevale, sh inimese elule. Saavad vigastada töötajad, tehnika, hooned. Toote liikumise jälgitavuse puhul ei järgita uusi nõudeid. Vastutavat spetsialisti ei ole määratud või on määratud nõuetele mitte vastav isik või lõhketöödel osalevad nõuetele mittevastavad isikud. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Mõõtevahendid Tarbemõõtmised (vesi, soojus) ja massimõõtmised (nt autokaalud); mõõtevahendite turujärelevalve. Nõuete rikkumisest tulenevalt võib olla ohustatud mõõtetulemuste usaldusväärsus ja tarbijal on oht saada majanduslikku või õiguslikku kahju. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2014/32/EL ja 2014/31 /EL . WELMEC juhenddokumendid. Seniste järelevalvemenetluste tulemused ja taatlustulemused. Kinnispakid Kinnispakkide täitekogus; kinnispakkide käitlemine. Ei ole tagatud pakendil deklareeritud toote koguse vastamine lubatud hälvete piirides toote tegelikule kogusele pakendis. Kinnispakkide käitlemise, sh täitekoguse, nõuete rikkumisest tulenevalt võib olla ohustatud mõõtetulemuste usaldusväärsus ja tarbijal on oht saada majanduslikku kahju. Euroopa Nõukogu direktiiv 76/211/EMÜ, Euroopa legaalmetroloogia organisatsiooni WELMEC kinnispakkide töögrupi WG6 koostatud juhendid. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Kaebused. Paigaldised ja seadmed (masinad, surveseadmed, gaasiseadmed, liftid ja köisteed) Registreerimis- ja auditikohustusega seadmed ning paigaldised; seadmetööd; audit ja vastavushindamine; seadmete turule laskmine ja kasutusele võtmine. Korterelamute gaasipaigaldised ja nendega seonduvad tehnosüsteemid. Paigaldiste ja –seadmete nõuetele mittekohane kasutamine võib põhjustada ohtu inimese tervisele või kaasa tuua surma, võib tekkida oht varale ja keskkonnale. Üldise ohuolukorra võimaliku tagajärjena võib tekkida kahju inimese tervisele või kaasneda surm, võib tekkida kahju varale. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 95/16/EÜ, 2000/9/EÜ ja 2006/42/EÜ, 2000/14/EÜ, 94/9/EÜ, 2014/68/EÜ, 2014/29/EÜ, 2010/35/EÜ, 2009/142/EÜ, 2016/426. ADR nõuded . Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Õnnetused. TRANSPORDITEENISTUS Raudteeohutus Ohutusjuhtimissüsteemi rakendamine; raudtee rajatiste, - veo ja - liiklus e järelevalve ; raudteerajatiste - ja veeremi kasutuselevõtu lubamine; vedurijuhtide vahekoolituste järelevalve; vedurijuhtide sertifikaatide eelkoolitus ja sertifikaadi välja andmine; vedurijuhtide liikluskäitumine, raudteeületuskohad. Ohuolukorra võimalikud tagajärjed on eelkõige seotud raskete tagajärgedega õnnetusega, mis ohustab inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riikliku järelevalve meetmed Ohu tõrjumiseks kohaldatavad riikliku järelevalve meetmed tulenevad vastavat valdkonda reguleerivast eriseadusest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 1999/5/EÜ ning Euroopaülesest koostööst, mille raames korraldatakse ühiseid järelevalve kampaaniaid. 1 Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetlemisel ning nende kohustuslike dokumentide kooskõlastamisel on pädevateks asutusteks lisaks Tehnilise Järelevalve Ametile veel Päästeamet. Tulevevalt sellest on ohuprognoos koosatud ühine, arvestades seejuures lisaks korrakaitseseadusest tulenevatele nõuetele ka kemikaaliseaduse § 40 lõikest 2 tulenevaid erinõudeid. Nimetatud ohuprognoos on lisas. Tehnilise Järelevalve Ameti 2017 ohuprognoosi lisa OHUPROGNOOS Ohtlike kemikaalide käitlemine Sissejuhatus Vastavalt kemikaaliseadusele on Päästeameti (edaspidi PÄA) pädevuses järelevalve tegemine ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle. Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) pädevuses on järelevalve teostamine ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning ohtliku kemikaali arvestuse ja vastutuskindlustuse nõude täitmise üle. Käesolev ohuprognoos hõlmab kogu Eestit ning selle lisaks on interaktiivne A-B-C tabel ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava informatsiooniga (geograafiline määratlus, ohualad ja doominoefektid, kohustuslik dokumentatsioon, riiklik järelevalve).Tegemist on nö elava dokumendiga, st lähtutakse hetkeolukorrast ning olukorra muutudes tehakse vajadusel ka tööplaan ümber. Ohuolukorra kirjeldus Ohutusküsimuste üldhinnang tuleneb: varasemad järelevalve tulemused (sh kontrollimata käitised), toimunud õnnetused, kaebused, tähtaegselt ajakohastatud ja tegelikkusele vastavad dokumendid, läbiviidud tehnilised auditid, avalikkuse teavitamise kohustuse täitmine, oskus ja võime reageerida õnnetusele. Peamised ohud kemikaale käitlevates ettevõtetes on kemikaalide pihkumised , lekked, mittesoovitavad kemikaalide segunemised, põlengud, mida võivad põhjustada seadmete tehnilised rikked, valed töövõtted ja eksimused tuletööde teostamisel, inimlik eksitus ja hooletus (sh puudulik ohutusalane juhendamine). Ohuolukord võib tekkida ka siis, kui ettevõtte poolt koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik riskid, mis võib tähendada, et ettevõte ei ole endale kõiki riske teadvustanud, mis omakorda võib tingida ennetavate ja leevendavate meetmete puudulikkuse. Kindlasti on üheks faktoriks ka valesti arvutatud ohualad (kaardid) või käideldavad kogused teabelehel ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad). Näiteks ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses ei kajastu ettevõtte tegelik toimimine – ilustab olukorda või annab tulevikuvisiooni või ohtlikke kemikaale käitleb ettevõte, kellel puudub selleks pädevus ja vastavad load. Samuti sündmuse toimumisel vale tegutsemine ja avalikkuse teavitamata jätmine või puudulik ressursi planeerimine õnnetusele reageerimiseks. Lisaks võib olla ohumärgistus puudu või puudulik. Ohuolukorra võimalikud tagajärjed Kemikaalide sattumisel keskkonda võib kaasneda keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus, mürgipilvede levik. Kui nimetatud protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed võivad olla väga ulatuslikud (oht elule , tervisele , varale, keskkonnale). Pakendite ja anumate nõuetekohase märgistuse puudumine, r iskide puudulik teadvustamine ja ennetavate meetmete puudulik rakendamine, võib viia tõsise õnnetuseni. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral elanikkonna teavitamist, evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Puudulikud andmed kemikaalide nomenklatuuri ja koguste kohta võivad kaasa tuua vale ohtlikkuse kategooria ja sellest tulenevalt valed dokumendid ning puuduliku riskide käsitlemise (ennetamine ja leevendamine). Enamus käitised on mõjutatud välistest ohtudest, mis võivad suurendada suurõnnetuse riski või raskendada selle tagajärgi (äärmuslikud ilmastikutingimused – loodusõnnetused, ulatuslikud maastikupõlengud, terrorism, vandalism). Ohuolukorra tekkimise tõenäosus Kemikaalide käitlemisel juhtub väikeseid lekkeid, pihkumisi sageli (avariiklapid, vananenud tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja ettevõte suudab need protsessid hoida kontrolli all. Viimast kümne aasta jooksul on toimunud mõned põlengud, mis pole väljunud ettevõtte territooriumilt. Iga viies käitis pole oma dokumente ajakohastanud või on jäänud sellega hiljaks. Aasta jooksul tuvastatakse o humärgistuse puudumist paaris ettevõttes ning k ogused teabelehel valed viiel ettevõttel. Iga neljanda käitise hädaolukorra lahendamise plaan (edaspidi HOLP ) ei vasta tegelikule olukorrale. Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindut akse korrakaitseseadusest, arvestades muid asjakohaseid asutusesiseseid norme, süüteotunnuste ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse väärteomenetlus või esitatakse pädevale asutusele väärteoteade . Menetlusse kaasatakse vajadusel te iste valdkondade spetsialistid. Menetluse alustab see pädev asutus, kellele teave laekus esimesena või kelle ainupädevuses see on. Pädevad asutused teevad oma ülesannete täitmisel koostööd (sh vahetavad informatsiooni kohustuslike dokumentide, nende kooskõlastamise ja riikliku järelevalve plaanide kohta). Ohuprognoosi põhjal koostatakse iga-aast ased tööplaanid pidades silmas viie aasta intervalli. Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse ettevõtete poolt esitatud dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas ettevõte enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täitmist . Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid) ja korraldatakse teabepäevi ettevõtjatele teadlikkuse tõstmiseks. PÄA kontrollib üldjuhul A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord ühe aasta jooksul, va terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitised – kord kahe aasta jooksul, katlamajad – kord kolme aasta jooksul. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord kolme aasta jooksul. C-kategooria ehk ohtlikke ettevõtteid kord kolme aasta jooksul, va katlamajad, tanklad ja veeldatud gaasi käitised, mida kontrollitakse kord viie aasta jooksul. Kui järelevalve käigus tuvastatakse rikkumine ning ettevõttele antakse ettekirjutus, siis sellisel juhul järelkontrolli eesmärgil tehtavad paikvaatlused teostatakse ettekirjutuse täitmise tähtaja saabumisel ja tööplaani väliselt ja neid objekte kvartali tööplaani ei lisata. TJA kontrollib üldjuhul A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord kahe aasta jooksul, va terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitised – kord kolme aasta jooksul, katlamajad – tegevusloa taotlemisel. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord kolme aasta jooksul, va pürotehniliste toodete käitised – kord nelja aasta jooksul. C-kategooria ehk ohtlikke ettevõtteid – kord viie aasta jooksul, va tanklad ja veeldatud gaasi käitised, mida kontrollitakse seadme ohutuse seaduse auditite raames, katlamajad – tegevusloa taotlemisel. Neid tähtaegu võib mitte kohaldada ettevõtetes, kus ei toimu tehnoloogilisi protsesse (segamine, destillatsioon, kõrge temperatuur, jms) ning kemikaali hoitakse auditeeritavas surveseadmes, mille auditid on toimunud korrapäraselt ja positiivsete tulemustega. Riikliku järelevalve käigus pööratakse tähelepanu järgmistele suurõnnetuse vältimiseks kohaldatavatele meetmetele: organisatoorsed (koolitus, audit, muudatuste sisseviimine, juhendid, tehnilised kontrollid, hooldused-remondid, sisuliselt ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus ) ja tehnilised (gaasiandurid, nivooandurid, rõhuandurid, veekardinad, videovalve, automaatika). Lisaks ennetus ja leevendus meetmete korral automaatne tulekahjusignalisatsioon , veekardinad, sireenid, kustutusvahendid (HOLP ja ohutusaruande osa). Ajakohased andmed: kemikaalide loetelu ja kogused, käitlemisprotsessid, kasutatavad seadmed, alltöövõtt , info vedude kohta ( kemikaal, sagedus, kogused, liik , võimalusel marsruut ), ümbrus ja naabritelt tulenev oht. Avalikkuse teavitamine: infolehed, kodulehed, ohualas olevate isikute teavitamine. Viited mudelitele, allikmaterjalidele D irektiiv 96/82/EÜ (2012/18/EU – SEVESO III artikkel 20, punkt 4 annab A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kontrolli sageduseks maksimaalselt üks kord aastas ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele maksimaalselt kord kolme aasta jooksul). Pädevate asutuste infosüsteemide (JVIS, OIS) statistika järelevalve tulemuste kohta. Teistelt järelevalve asutustelt laekunud info ( TJA, KKA jne).