Kiri

Lisa. TTJA kommentaarid ja ettepanekud Kommentaarid ja ettepanekud „Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“ eelnõu osas Lehekülje Peatükk Peatüki pealkiri Probleem Ettepanek nr 44-45 5 Planeeringu Punktis 15 on järgnev selgitus: KemS § 26 lg 2 kohaselt ei nõuta KemS kohast elluviimise Ettevõtted peavad saama käitamisloa vastavalt käitamisluba, kui KemS käitamisloa tingimused sellele, mis kategooria ettevõttega on tegu vastavalt kontrolliesemes olevad nõuded on hõlmatud Kemikaaliseadusele. Näiteks A-kategooria LMS või RelvS alusel antud loa alusel. See ei suurõnnetuse ohuga ettevõte (SOE) peab enne vabasta käitajat muude KemS-ist tulenevate tegevuse alustamist koostama dokumendid vastavalt kohustuste ja nõuete täitmisest, sh koostama Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusele nr KemS kohaselt nõutud dokumendid. Nõuded 18 “Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte dokumentide sisule on esitatud MTM kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele 01.03.2016. a määruses nr 18. ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest Laske- ja lahingumoona tootmisel antakse teavitamisele”. Käitamisloa saamiseks peab A- käitamisluba RelvS kohaselt ning lisaks RelvS kategooria SOE esitama ohutusaruande, sh võimalike nõutud andmetele tuleb käitamisloa taotluses riskide maandamise ennetavate ja leevendavate esitada andmed ja dokumendid LMS § 26 lõikes meetmete kirjeldused (riskianalüüs) ning 1 sätestatud nõuete kohaselt, mis sisaldab ka hädaolukorras lahendamise plaanid (HOLP), mille KemS kohaselt nõutavaid dokumente, kui asjakohasust ja piisavust on hinnanud Tarbijakaitse tegemist on ohtliku ettevõttega või suurõnnetuse ja Tehnilise järelevalve Amet (TTJA) ja Päästeamet. ohuga ettevõttega. Seejuures tuuakse käitises toimuvate tegevuste Lisaks ohutusaruandele ja ettevõtte HOLP-ile ohualade ulatus välja riskianalüüsis. Riskide peavad käitajad koostama ka teabelehe. hindamisel võetakse arvesse nii käitise sisesed kui ka Palume punkti 15 selgituses viidatud asjaolud välised ohustatud objektid. Samuti peavad arvesse võtta. lõhkematerjali tehase hooned ja muud lõhkematerjali käitlemise kohad saama käitamisloa vastavalt LMS- ile. Kommentaarid ja ettepanekud „Mõjude hindamine, sh KSH. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“ eelnõu osas. Lehekülje Peatükk Peatüki pealkiri Probleem Ettepanek nr 11 1.1.8 Heide välisõhku Lõhkeainetehas on olemuselt väikesemahuline TTJA hinnangul on sõnastust, millega keemiatööstus ja selle projekteerimisele, ehitamisele põhjendatakse nimetatud PVT viitedokumendi ja käitamisele rakenduvad "peenkeemia" parima rakendamist, vaja täpsustada, kuna arvestades võimaliku tehnika (PVT) viitedokumendis "Reference asjaolu, et RDX/HMX-i tootmiseks kasutatakse Document on Best Available Techniques for the keemilisi meetodeid ja tegemist on orgaaniliste Manufacture of Organic Fine Chemils, August 2006" lõhkeainetega, siis antud tegevuse osas tulebki ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) rakendada PVT viitedokumenti „Reference 2022/2427 kinnitatud parima võimaliku tehnika Document on Best Available Techniques for the alased järeldused keemiasektori heitgaaside ühiste Manufacture of Organic Fine Chemicals“. käitlus- ja töötlussüsteemide jaoks. Lisaks on vastavalt Vabariigi Valituse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 5 lg 1 p 19 ja lg 2 kohaselt tegemist keskkonnakompleksluba nõudva tegevusega. 15 1.2.5 Transport ja Arvestuslikult sõidab alale ja alalt ära ühes ööpäevas Edastatud dokumentidest ei selgu, kuidas logistika maksimaalselt 500–1000 sõiduautot, 10 väikeveokit ja taoline liikluskoormuse suurenemine mõjutab 4 raskeveokit. lähiümbruse liikluskorraldust ning vajadust luua uusi ligipääsuteid või olemasolevaid rekonstrueerida. Palume tuua välja võimalikke kitsaskohti ning vajadusel esitada nende lahendamist. 16 1.2.6 Veekasutus Tehases võib olla kuni 1000 inimest (peatükk 1.2.4). Kuidas on korraldatud olmereoveekäitlus? Selgitus puudub, kuidas on lahendatud nii suure hulga inimeste korral olmereoveekäitlus. 43, 46, 101 2.2.7.1.2; Ebasoodsa • ≥ 30 sõiduki parklad: rajada kõvakattega ning Palume planeeringus arvestada, et sõidukite 2.2.7.3; keskkonnamõju sealt kogunev sademevesi enne veekogusse parklate rajamisel kas kõvakattega või mitte, 3.4 vältimiseks ja juhtimist suunata läbi õlipüüduri; õlipüüduritele tuleb lähtuda nende alade kasutusotstarbega (nt leevendamiseks tuleb tagada regulaarne hooldus; veokite ootealad), võttes arvesse ka selle  soovitatud meetmed • Alla 30 sõidukile mõeldud parklad võivad olla kandevõimet, mis omakorda lähtub seal Piirsalu alal kõvakatteta. Parklast ära valguv vesi ei tohi parkivate sõidukite suurusest ja massist. voolata otse veekogusse, vaid peab läbima sobiva Täpsemad tingimused peavad olema paika looduslähedase sademeveesüsteemi. pandud parkla projekteerimistingimustes. Palume täiendada sõnastust. 69-71 2.3.2 Vibratsioon Dokumendis on selgitatud, et vibratsiooni teke ja Dokumendist võib teha järelduse, et plahvatuse levik on eelkõige seotud plahvatava lõhkelaengu käigus tekkiva lööklaine energia on võetud kogusega. Samuti on selgitatud, et Soome kaitseväes võrdseks helilainega. Teadaolevalt on õppuste ajal läbiviidud suurekaliibriliste plahvatuse käigus tekkiva lööklaine kiirus relvade/raskerelvade ja lõhkamiste tekitatud suurem kui helilaine levimise kiirus, mistõttu vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni võimalike hoonete või nende osade purunemine maapinna kaudu (see on väheldane), vaid vibratsiooni on seotud pigem lööklaine tugevusega kui põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine helilaine tugevusega. Teatud määral võib energia (nn lööklaine). seostada vibratsiooni ka helirõhutasemega, kuid Lisaks tuuakse esile, et kaevandutegevuste käigus see ei ole lineaarne seos. Tulenevalt eelnevast teostatavate lõhkamistega kaasneva vibratsiooni soovitame vibratsiooni hindamisel arvesse võtta hindamisel lähtutakse mõõteseadusest ning LMS § 5 ka ülerõhu väärtusi, mis tekitavad akende lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri „klirisemist“ või purunemist. Samuti soovitame 08.09.2017 määrusest nr 49 „Lõhkematerjali vibratsiooni hindamiseks kasutada ka majandus- kasutamise ja hävitamise nõuded“. ja taristuministri 08.09.0217 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud metoodikat vibratsiooni hindamiseks või siis kasutada muud alternatiivset üldtunnustatud metoodikat, mille kaudu põhistada dokumendis esitatud seisukohta, et lõhkamiste tekitatud vibratsiooni levik maapinna kaudu on väheldane. Selle hindamiseks võib samuti teostada arvutusi erinevate TNT koguste korral. 82-83 2.3.4.1 Ohutute kauguste Ohutute kauguste arvutamisel on kasutatud 100 t TNT Palume üle kontrollida, et antud peatükis määramine ekvivalendi asemel arvestuslikku RDX-i kogust 70 t. esitatud ohutute kauguste arvutustes on Samas on peatüki alguses öeldud, et mõjude kasutatud lõhkeaine koguseid TNT hindamise aruande täienduses on ohutute kauguse ekvivalendis, kuna osad ohutute kauguste määramise aluseks lõhkeaine kogused arvestatud arvutused on tehtud arvestusega, kus RDX-i TNT ekvivalenti.  koguseks on võetud 70 t, mitte selle kogust TNT ekvivalendis, mis on 100 t. Palume asjakohaselt korrigeerida. 82-95 2.3.4 Ohtlikud ained ja Ohutute kauguse arvutuse tulemused on kord Peatükkides 1 ja 1.2.2 on selgitatud, et lisaks avariiliste juhtumite ümardatud alla poole, kord üles poole ning tundub, et siseriiklikule regulatsioonile kasutatakse NATO hindamine täisarvuks ümardamisel on lähtutud matemaatilise regulatsiooni AASTP-1. Selgitame, et AASTP-1 ümardamise põhireeglist, kus alla 5 olev komakoht regulatsioonis on standardiseeritud reegel, mille ümardatakse alla ning 5 ja suurem komakoht kohaselt kaugusi meetrites ümardatakse alati ümardatakse üles. üles poolt lähima meetrini ning lõhkeaine koguseid ümardatakse alla poole lähima kilogrammini. Seetõttu palume üle kontrollida ning vajadusel parandada ohutute kauguste arvutustulemusi viidatud reegli kohaselt. 84 2.3.4.1.1 Piirsalu ala Täpploendi teises punktis on kirjutatud: Juhime tähelepanu sellele, et määruse nr 63 § 4 Tootmist teenindavad hooned peaksid lõhkematerjali lg 10 kohaselt võib kooskõlastatult TTJA-ga käitlevatest ohtlikest hoonetest jääma vähemalt 137 m vähendada ohutuid kaugusi kuni 50%, kui kaugusele, v.a juhul kui projekteerimisel on kaitstav objekt asub vahetult õhulööklaine rakendatud lisameetmeid, mis tõendatult vähendavad levimise tõkke taga. See eeldab, et tehase määrusega sätestatud ohutuid kaugusi (määruse nr ehitusprojektis on üldtunnustatud metoodika ja 63 § 4 lg 14), sh kui ohustatav objekt asub vahetult ohutu kauguse ulatust mõjutavate ehituslike ja õhulööklaine levimise tõkke taga võib kauguseks muude meetmetega arvestades tõendatud, et määrata 69 m (määruse nr 63 § 4 lg 10 järgi. ohutud kaugused erinevad määruses nr 63 sätestatust (määruse nr 63 § 4 lg 14). Kuna TTJA-le on jäetud ohutu kauguse vähendamise ulatuse määramiseks kaalutlusõigus, ei saa eelnõus kindlas kõneviisis väita, et ohutuks kauguseks võib määrata poole väiksema ohutu kauguse, vaid seda võib TTJA-ga kooskõlastatult vähendada 137 m pealt kuni 69 meetrini. Palume asjakohaselt korrigeerida. 85 2.3.4.3 Käideldavad A-kategooria SOE koostama riskianalüüsi jm Vastavalt KemS § 22 lg 2 p 3 peab A-kategooria ohtlikud kemikaalid suurõnnetuseohuga ettevõtte koostama ja nende ohualade teabelehe, ohutusaruande, ettevõtte määramine hädaolukorra lahendamise plaani.  kemikaaliseaduse Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja (KemS) alusel ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust. Palume asjakohaselt korrigeerida. 86 2.3.4.3 Käideldavad Kui võrrelda neid kaugusi LMS-i alusel leitud Ohtliku ohuala Ro ja LMS-i mõistes ohutu ohtlikud kemikaalid kaugustega, siis on KemS-i alusel leitud Ro ala ulatus kauguse arvutustes on tehtud arvutusvead. ja nende ohualade (k = 22,2) mõnevõrra väiksem kui LMS-i ohutu Õiged arvutustulemused on järgnevad: määramine kaugus üksikult asuvast elamust, tööstus- või 3 𝑚 = 22,2 × √100 000 𝑘𝑔 ≅ 1032 𝑚 kemikaaliseaduse ühiskondlikust hoonest (k = 22): 100 t TNT 3 𝑚 = 22 × √100 000 𝑘𝑔 ≅ 1022 𝑚 (KemS) alusel. ekvivalendi / ~70 t RDX plahvatuse korral on Ro Arvutustulemuste põhjal saab ka väita, et LMS- Plahvatusohtlike 1 030 m, sellele kogusele vastab ohutu kaugus 1 320 i mõistes ohutu kaugus on mõnevõrra väiksem ainete käitlemisel m. KemS-i alusel leitud ohtliku ohuala Ro ulatusest. tekkivate ohualade Palume asjakohaselt korrigeerida. võrdlus ohutute kaugustega 87-88 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on toodud lõhkeainetehases käideldavate Juhime tähelepanu asjaolule, et MTM kemikaalide ohuklassifikatsioon, kusjuures tumedas 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali kirjas on näidatud ohulaused, mida võetakse arvesse ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramisel. künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ § 2 lõigete 8 kuni 10 kohaselt tuleb suhtarvu määramisel arvestada määruse lisa tabeli 2 ohtlikke kemikaale määruse lisa tabelis 1 toodud ohukategooriatesse kuuluvate ohtlike kemikaalidega. Seega tuleb lisa tabelis 2 nimetatud ohtlikule ainele määratud alammäärasid ja künniskoguseid kasutada käitise ohtlikkuse kategooria määramisel tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriates, kui ohtlikule ainele on omistatud ohulause, mis on ära nimetatud tabelis 1. Näiteks: Ammooniumnitraat (AN) on ära nimetatud tabeli 2 ridadel 1 kuni 4. Eeldades, et lõhkeaine tootmiseks kasutatakse tehnilist AN-i (TGAN - technical grade ammonium nitrate), siis sellele kehtestatud alammäär ja  künniskogused on leitavad realt 3. AN-le on omistatud ohulaused H272 ning H319. Ohulause H272 on ära toodud tabelis 1 füüsikalise ohukategooria P8 osas, mis tähendab seda, et käitise ohtlikkuse kategooria arvutamisel tuleb tabeli 2 real 3 esitatud alammäära ja künniskoguseid kasutada ainult füüsikalise ohu kategoorias, kuna ohulause H319 osas ei ole tabelis 1 käitise ohtlikkuse kategooria määramiseks alammäära ja künniskoguseid kehtestatud. Lisaks juhime tähelepanu, et kõiki asjakohaseid ohulauseid ei ole tabelis 13 tumedas kirjas esitatud, mis peaksid olema käitise ohtlikkuse kategooria määramisel arvesse võetud. Samas tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et kui ohtlik kemikaal võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse see madalaimat alammäära ja künniskogust nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse (määrus nr 10 § 2 lg 6). Käitise ohtlikkuse kategooria määramisel tuleb arvesse võtta ohtliku kemikaali maksimaalset võimalikku kogust, mis käitises on või võib olla olemas. Kui käitises on ohtlikku kemikaali kuni 2% asjakohasest alammäärast või künniskogusest, ei võeta seda kogust olemasoleva summaarse koguse arvutamisel arvesse juhul, kui aine asukoht käitises ei saa põhjustada õnnetust (määrus nr 10 § 2 lg 4). 87 2.3.4.3.1 Piirsalu ala Tabelis 13 on esitatud Piirsalu kompleksis eeldatavalt Palume lisada tabelisse ka kemikaalide CAS käideldavad kemikaalid ja nende (Chemical Abstracts Service) ja EC (European ohuklassifikatsioonid. Community) numbrid, et tagada esitatud andmest ühene arusaamine. 92 2.3.4.3.1 Piirsalu ala. Kirjutatud on, et atsetooni mahuti BLEVE toimumisel Kuna ei ole teada, milliste atsetooni koguste Füüsikalised ohud tekiks 143 m raadiusega tulekera. Tulekera põhjal on ohualade arvutused teostatud, siis ei lühiajalised soojuskiirguse ohualad oleksid: ole TTJA-l võimalik kontrollida nende arvutuste • ehitistele ohtlik ala (37 kW/m2) 113 m; õigsust. Samas saab TTJA oma ohualade • inimestele ohtlik Re ala (25 kW/m2) 148 m; arvutamise kogemuste põhjal väita, et BLEVE • ohuala piir ehk Ro ala (8 kW/m2) 282 m. toimumisel tekkiva tulekera raadius ei ole suurem, kui on ehitistele arvutav ohtlik ala. Isegi tulekera diameetri väärtus (2 x raadius) jääb reeglina väiksemaks ehitiste ohtliku ala raadiuse väärtusest. Palume teostatud ohualade ja tulekera raadiuse arvutused üle kontrollida ning asjakohaselt parandada. 93 2.3.4.4 Piirsalu ala ÜRO number UN 0222 kohaldub 1.1D UN 0222 osas on õigem öelda, et selle koodi klassifikatsioonil ainult juhul, kui AN sisaldab kokku alla kuulub ammooniumnitraat, mis sisaldab üle 0,2% põlevat või orgaanilist ainet 0,2% põlevaineid, kaasa arvatud mistahes süsinikusisalduse järgi. ÜRO kood UN 1942 orgaanilised ained, mis on arvutatud süsiniku kohaldub ammooniumnitraadile, mis sisaldab kokku järgi, arvestamata muid lisandeid. UN 1942 osas <= 0,2 põlevat või orgaanilist ainet süsinikusisalduse on õigem öelda, et selle koodi alla kuulub järgi. ammooniumnitraat, mis sisaldab mitte üle 0,2% põlevaid aineid, kaasa arvatud igasugused orgaanilised ained nagu süsinik ja väljaarvatud igasugused muud lisatud ained.  Kaitseministeerium Teie: 29.04.2026 nr 12-1/26/10 Sakala tn 1 15094 Tallinn Meie: 29.05.2026 nr 16-6/24-03275-012 Harju maakond Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande eelnõude kooskõlastamata jätmine (Piirsalu ja Aidu alad) Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 29.04.2026 kirjaga nr 12-1/26/10 kooskõlastamiseks kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruande eelnõud Piirsalu ja Aidu alade osas. TTJA on tutvunud esitatud materjalidega. TTJA kommentaarid ja ettepanekud riigi eriplaneeringu ning KSH aruande eelnõudele on toodud kirja lisas. Tulenevalt tuvastatud puudusest lõhkematerjalide ohutu kauguse arvutamisel, mis on lõhkematerjali käitlemisala planeerimise aluseks, ei kooskõlasta TTJA kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid Piisalu ja Aidu alade osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitus- ja tööstusbüroo juhataja Lisad: TTJA kommentaarid ja ettepanekud_05.2026 Hanna-Liis Heinla +372 620 1752 [email protected] Reeme Unnuk +372 667 2106 [email protected] Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218