Seisukoht

Siseministeerium [email protected] 07.05.2026 nr 10-4/3584-3 Igor Taro [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Hendrik Johannes Terras [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Hanno Pevkur [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Kuldar Leis [email protected] Pärnu linna seisukoht Pärnu lennujaama kasutuse jätkamise ja eraoperaatori kaasamise kohta Lugupeetud ministrid Pöördun Teie poole seoses Pärnu lennujaama tuleviku üle peetava riikliku aruteluga. Teadaolevalt on regionaalsete lennujaamade võrgustiku edasine korraldus Vabariigi Valitsuse tasandil otsustamisel ning võimalike lahendustena käsitletakse muu hulgas Pärnu lennujaama senise kasutusmudeli muutmist, eraoperaatori kaasamist ja lennujaama sulgemist. Mõistan ja aktsepteerin riigi vajadust hinnata regionaalsete lennujaamade võrku kulutõhususe, kasutusaktiivsuse ja avaliku huvi seisukohalt. Samas leian, et Pärnu lennujaama puudutav otsus ei tohiks taanduda üksnes tänase regulaarse reisijateveo mahu või senise rahastamismudeli hindamisele. Pärnu lennujaam on olemasolev regionaalne lennundustaristu, mille väärtus seisneb lisaks reisijateveole ka piirkondlikus ligipääsetavuses, kriisivalmiduses, pääste- ja meditsiinilise evakuatsiooni võimalustes, riigikaitselises kasutatavuses ning Pärnu kui piirkondliku keskuse arenguvõimalustes. Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee Sellest tulenevalt palun, et Kliimaministeerium käsitleks Vabariigi Valitsusele esitatavas otsustusmaterjalis Pärnu lennujaama sulgemise kõrval eraldi ja sisuliselt alternatiivina eraoperaatori kaasamist avaliku huvi tingimustel. Samuti palun, et Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kaitseministeerium toetaksid oma valdkondlikust vaatest lahendust, mis säilitab Pärnu lennuvälja kasutusvõimekuse ning väldib pöördumatut sulgemisotsust enne alternatiivide tegelikku läbikaalumist. Selgitan oma mõtteid ja Pärnu linna positsiooni alljärgnevalt lähemalt. Pärnu linn ei tee ettepanekut senise rahastus- ja kasutusmudeli muutmata jätmiseks. Vastupidi, peame vajalikuks leida Pärnu lennujaamale lahendus, mis annaks taristule aktiivsema kasutuse, vähendaks avaliku sektori püsivat rahalist koormust ning looks eeldused eraalgatuse, investeeringute ja uute teenuste kaasamiseks. Selleks on põhjendatud läbi viia avalik konkurss, mille kaudu selgitatakse, kas ja millistel tingimustel on võimalik kaasata Pärnu lennujaama arendamisse ja opereerimisse eraoperaator. Pärnu linn peab seejuures oluliseks rõhutada, et eraoperaatori kaasamine ei tohiks tähendada avaliku huvi loovutamist. Pärnu linn ei toeta ühe konkreetse ettevõtja eelistamist ega lennujaama võõrandamist otsustuskorras. Võimalik kasutusõiguse, rendi- või muu õiguslikult sobiv mudel peab sündima läbipaistvas menetluses ning sisaldama vähemalt järgmisi avaliku huvi tingimusi: 1. lennuvälja lennundusliku põhifunktsiooni ja kasutusvõimekuse säilitamine; 2. lennuohutuse, julgestuse ja nõuetekohase käitamise tagamine; 3. riigi ja kohaliku omavalitsuse kasutusõigus pääste-, politsei-, piirivalve-, meditsiini-, kriisireguleerimise- ja riigikaitselistel eesmärkidel; 4. selge investeerimis- ja tegevuskava, mis näitab, kuidas suureneb lennujaama kasutus ning väheneb avaliku sektori püsiv koormus; 5. läbipaistev kulude, riskide ja võimaliku avaliku sektori panuse jaotus; 6. tingimused olukorraks, kus eraoperaator tegevuse lõpetab või kokkulepitud kohustusi ei täida. Pärnu lennujaama sulgemine oleks oma olemuselt pöördumatu või vähemalt väga raskesti tagasipööratav otsus. Olemasoleva lennundustaristu sulgemisel kaob piirkonnast võimekus, mille taastamine tulevikus võib osutuda oluliselt kulukamaks ja ajamahukamaks kui minimaalse kasutusvõimekuse säilitamine. Seetõttu tuleb sulgemisotsuse kaalumisel hinnata mitte ainult tänaseid tegevuskulusid, vaid ka sulgemisega kaasnevat pikaajalist mõju regionaalsele ligipääsetavusele, kriisivalmidusele, ettevõtluskeskkonnale, turismile ja riigi strateegilisele transpordivõimele. Pärnumaa on Eesti üks suuremaid maakondi, pika rannikujoone, tugeva turismimajanduse, hooajaliselt kasvava rahvaarvu ning Lääne- ja Edela-Eesti jaoks olulise keskusega. Pärnu lennujaama olemasolu loob täiendava ühendus- ja reageerimisvõimaluse olukordades, kus maismaaühendused on häiritud või ajakriitiline ligipääs on vältimatu. Sellist võimekust ei ole põhjendatud hinnata üksnes regulaarlendude tänase mahu alusel. Siseturvalisuse ja kriisireguleerimise seisukohalt on oluline, et riigil säiliks piirkondlik lennundustaristu, mida saab vajadusel kasutada pääste-, politsei-, piirivalve-, meditsiini- ja evakuatsioonivajadusteks. Kriisiolukorras võib toimiv regionaalne lennuväli olla vajalik nii inimeste, päästemeeskondade, meditsiinitarvete kui muu kriitilise ressursi kiireks liikumiseks. Sellise võimekuse hoidmine on osa laiemast transpordisüsteemi toimepidevusest. Riigikaitselisest vaatest ei ole Pärnu lennujaama väärtus samuti piiratud tsiviilreisijate arvuga. Regionaalne lennuväli suurendab riigi paindlikkust, hajutatust ja tegutsemisvabadust, mis on kooskõlas Eesti julgeolekupoliitika alustes (2026) seatud eesmärkidega. Julgeoleku tagamine 2 põhineb laiapõhjalisel riigikaitsel ja ülesannete jäävuse põhimõttel, mille kohaselt panustavad kriisis kõik valitsemistasandid oma tavapäraste ülesannete kaudu. Seega, taristu likvideerimine rahuajal võtab kriisiaegseks reageerimiseks vajaliku võimekuse. Pärnu lennujaama kasutusvõimekuse säilitamine on selles kontekstis oluline, kuna see võimaldab toetada liitlaste vastuvõttu, varustuse liikumist ja evakuatsiooni. Seetõttu toetab Pärnu lennujaama tegevuse jätkamine otseselt nii riigi kerksust kui ka teisi julgeolekupoliitika alustes sätestatud eesmärke. Samuti on Pärnu lennujaamal potentsiaal ettevõtluse ja turismi arendamiseks. Eraoperaatori kaasamine loob eeldused tellimuslendude, hooajaliste ühenduste, väikelennunduse, lennunduskoolituse, hooldusteenuste, turismiga seotud teenuste ning muude lennunduslike tegevuste arendamiseks. Sellise potentsiaali realiseerumine eeldab aga selget otsust, läbipaistvat menetlust ja realistlikku ärilist lähteülesannet, mitte ebamäärast ooteseisundit. Pärnu linnapeana palun seetõttu: 1. mitte teha Pärnu lennujaama sulgemise otsust enne, kui riik on sisuliselt hinnanud eraoperaatori kaasamise võimalust; 2. korraldada koostöös lennujaama pidaja ja asjaomaste ministeeriumidega avalik konkurss Pärnu lennujaama kasutusõiguse või opereerimise tingimuste väljaselgitamiseks; 3. määrata võimaliku kasutusmudeli tingimustes selgelt avaliku huvi kaitse, sealhulgas riigi ja kohaliku omavalitsuse kasutusõigus kriisi-, pääste-, meditsiini-, piirivalve- ja riigikaitselisteks vajadusteks; 4. hinnata otsustusmaterjalis lisaks tänasele tegevuskulule ka sulgemise pikaajalist mõju regionaalarengule, transpordisüsteemi toimepidevusele, kriisivalmidusele ja riigikaitselisele paindlikkusele; 5. kaasata Pärnu linn edasisse menetlusse enne Vabariigi Valitsusele lõplike ettepanekute esitamist. Pärnu linn on valmis osalema edasise kasutusmudeli väljatöötamises, esitama piirkonna ettevõtlus-, turismi-, transpordi- ja kriisivalmiduse vajadusi puudutavat sisendit ning tegema koostööd riigi, lennujaama pidaja ja võimalike operaatoritega. Linna võimalik edasine panus saab tugineda selgelt määratletud avalikule huvile, läbipaistvale kulude ja riskide jaotusele ning eraldi otsustusprotsessile. Pärnu linn peab Pärnu lennujaama sulgemist enne nimetatud alternatiivide läbikaalumist ennatlikuks ja riigi pikaajalisi huve kahjustavaks. Meie hinnangul on tasakaalustatum lahendus säilitada Pärnu lennuvälja kasutusvõimekus ning otsida sellele avaliku huvi tingimustel uus, majanduslikult realistlik kasutusmudel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Voltenberg linnapea Teadmiseks: AS Tallinna Lennujaam - [email protected] Transpordiamet - [email protected] Pärnumaa Omavalitsuste Liit - [email protected] 3