Leping

SuMu edasiarendus – pakkumine PAKKUMINE SuMu mudeli edasiarendus: sündmuste sotsiaal-majandusliku mõju hindamise metoodika parandamine ja andmekorjeraamistiku loomine Tellija: Kultuuriministeerium Pakkuja: Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut,Tallinna Tehnikaülikool Projektijuht: Tõnn Talpsepp, PhD Kuupäev: 10.03.2026 Pakkumuse 21 948 € (koos käibemaksuga) maksumus: Projekti kestus: 5 kuud 1. Projekti taust ja eesmärgid Käesolev projekt on edasiarendus 2024. aasta lõpus valminud SuMu mudeli esimesele versioonile, mis kujutab Exceli-põhist prognoositööriista sündmuste mõju hindamiseks Eesti ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Varasem mudel kalibreeriti ja valideeriti 20 sündmuse andmete põhjal ning see koosneb kolmest moodulist: majandus-, sotsiaal- ja kuvandimoodul. Käesolev projekt on ajendatud probleemist, et olemasoleva mudeli praktiline kasutamine ürituskorraldajate ja ministeeriumide poolt on toonud esile mitmed arendusvajadused: liigne keerukus andmesisestusel, puudulikud juhised andmekorjeks, piiratud rakendatavus eri tüüpi ja väiksemate ürituste puhul, ebaselge sotsiaalmooduli väljund ning valideerimata majanduskordajad. Käesolev projekt adresseerib neid puudujääke süstemaatiliselt. Projekti eesmärk on luua SuMu põhjal standardiseeritud andmekorje ja -analüüsi metoodika koos detailse metoodilise juhisega, arendada sisend-väljundnäitajate raamistikku ja terminoloogiat ning koostada uus praktilisem andmekorje- ja analüüsivorm. Projekt on sisendiks järgnevale IT-arendustööle. 1.1. Eeldused ja piirangud Käesolev projekt on metoodiline ja analüütiline arendustöö. Projekt ei sisalda täiendavat empiirilist andmekorjet (küsitluste läbiviimist, intervjuusid vms). Kõik tööd teostatakse olemasolevate materjalide, tellija esitatud andmete ja rahvusvahelise teaduskirjanduse põhjal. Projekti eduka teostamise eelduseks on, et tellija tagab juurdepääsu järgmistele materjalidele: • SuMu Exceli failid (versioon 1.0) – mudeli struktuur, valemid ja parameetrid; • SuMu manuaal ja olemasolevad küsitlusankeedid; • algses projektis kogutud andmete koosseis ja struktuur (tellija on kinnitanud, et küsitud andmete koosseis on jagatav, kuigi konfidentsiaalsed algandmed ei ole kolmandatele osapooltele edastamiseks kättesaadavad); • taotluste menetlemise käigus kogunenud sarnase struktuuriga andmed; • pilootuuringu raport ja valideerimise tulemused (ulatuses, milles need on jagatavad). 1  SuMu edasiarendus – pakkumine Käesolev pakkumine eeldab, et tellijal toetab algsetelt ettevõtetelt kogutud andmete taaskasutamise loa taotlemisel, mis võimaldab kasutada andmeid mudeli parameetrite kontrollimiseks ja tundlikkuse analüüsiks. Ilma vastavate andmeteta ei pruugi projekt olla plaanitud kujul teostatav. 2. Projekti meeskond Roll Nimi Kvalifikatsioon Vastutusala projektis Projektijuht Tõnn Talpsepp, Doktorikraad, Projekti üldine juhtimine, metoodika PhD finantstehnoloogia disain, andmeanalüüsi raamistiku kaasprofessor, väljatöötamine, vormi ülesehituse doktoriõppe kavandamine, kvaliteedikontroll, programmijuht aruandlus Tõnn Talpsepp omab mitmete rahvusvaheliste (sh Šveitsi, Saksa, Soome, Rootsi teadlasi ja ülikoole ühendavate) teadusprojektide juhtimiskogemust ning lisaks juhtimiskogemust erasektorist (finantsvaldkonnaga seonduvalt). Ta on lisaks TalTechile töötanud järeldokotrina Žürichi Üliokoolis ja Aalto Ülikoolis, lisaks teadusjuhina Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Tema teadustööd on publitseeritud kõrgel rahvusvahelisel tasemel ning teadustöö puudutab peamisel suurandmetel baseeruvaid uuringuid käitumusliku rahanduse, majapidamisete rahanduse, majanduslike mõjude, tarbijakäitumise ning investeerimisega seotud teemadel, mis lisaks rahanduse valdkonnale sisaldab andmeteadusel baseeruvat lähenemist. Ta on lisaks TalTechi majandusteaduskonnale töötanud ka TalTechi IT teaduskonnas tarkvarateaduste instituudis vanemteadurina ning olnud seotud finantssektori andmemudelite ning andmetöötlus protsesside väljatöötamisega ning andmeaitade projekteerimisega. Lisaks magistir- ja doktorikraadile rahanduses omab ta magistrikraadi tarkvaratehnikas, rakenduskõrgharidust infosüsteemide arendamises ning on varasemalt töötanud tarkvaraarenduse ning finantstehnoloogia projekte juhtides. Viimase 36 kuu jooksul on ta juhtinud kolme mahukat teaduskoostöö projekti Rahandusministeeriumiga (sh üks andmeteaduse rakendamise projekt majandusvaldkonnas; ning rahatarkuse hindamise metoodika väljatöötamise ning mõõtmisega seonduv kvantitatiivseid ning kvalitatiivsete meetodeid puudutab projekt). Lisaks on ta juhtinud ühte Statistikaametiga seotud teadusprojekti, ühte Riigi Tugiteenuste keskusega seotud SEKMO projekti ning TalTechi meeskonda TalTechi ja Tallinna Ülikoolis ühisprojektis; samuti TalTechi, Aalto Ülikooli ning Hanken School of Business ühisprojekti tarbimiskäitumise uurimiseks. Tõnn Talpsepp täidab projektis eelkõige vastutava täitja rolli, kuid oma kompentsilt ning kogemuselt vastab rollidele: majandusanalüütik ja kvantitatiivsete meetodite ekspert. Kuna projekti tulemit soovitakse kasutada edasiseks IT arenduseks, tuleb kasuks Tõnn Talpseppa varasem kogemus IT projektide juhtimisel ning IT arenduse alane magistrikraad. CV: https://www.etis.ee/CV/Tonn_Talpsepp/est/ Majandus- Karin Jõeveer, Doktorikraad, Majandusmooduli sisend- analüütik Phd kaasprofessor, väljundnäitajate analüüs, ärisõnastiku Majandusanalüüsi ja koostamine, sekundaarsete rahanduse instituudi majanduskordajate uurimine (IO-tabelid), direktor külastuskohtade mooduli kontseptsioon Karin Jõeveer on majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor ning rahanduse kaasprofessor, kelle uurimistöö puudutab rahanduse erinevaid valdkondi, sh finantskäitumist, ning majandusteadust. Ta omab tugevat akadeemilise valdkonna juhtimiskogemust ning laiapõhjaliste teadmistega majandusteadustes ning ökonomeetrias saab panustada projekti teostamisse ning vajadusel olla toeks projekti juhtimist puudutavates küsimustes. 2  SuMu edasiarendus – pakkumine CV: https://www.etis.ee/CV/Karin_J%C3%B5eveer/est/ Kvantitatiivsete Tanveer Ahmed, Doktorikraad, Valimi suuruse nõuete arvutamine meetodite PhD kvantitatiivsete sihtrühmade lõikes, usaldusvahemike ekspert meetodite järeldoktor metoodika, mudelite kohandamine rahanduse valdkonnas väiksematele üritustele, tundlikkusanalüüs Tanveer Ahmad on TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis järeldoktor-teadur. Ta on spetsialiseerunud kvantitatiivsete meetodite, sh masinõpe, ökonomeetrilised meetodid, rakendamisele majandus- ja rahandusprobleemide lahendamisel. CV: https://www.etis.ee/CV/Tanveer_Ahmed/est/ Sotsiaalteaduste Marit Rebane, Doktorikraad, Sotsiaalsete mõjude alternatiivse ekspert PhD vanemlektor, hindamismetoodika väljatöötamine, majandusanalüüsi küsimustike optimeerimine, andmekorje õppekava tööprotsessi disain programmijuht Marit Rebane on TalTechi vanemlektor ning rakendusliku majandusteaduse programmijuht. Tema uurimistöö on seotud hariduse ning ebavõrdsuse teemadega ning ta on olnud osaline mitmes hariduse ning sotisaalvaldkonna tegurite mõõtmistega seotud projektides. CV: https://www.etis.ee/CV/Marit_Rebane/est/ Meeskonna koostamisel on arvestatud, et projekti eri tahud nõuavad erinevat ekspertiisi: majandusmudeli sisuline arendamine, statistiline valideerimine ja sotsiaalteaduslik küsitlusmetoodika. Projektijuht koordineerib tööd ning vastutab lõpptulemuste kvaliteedi ja sidususe eest. Lisaks nimetatud põhitäitjatele on kaasatud Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorandid: Diana Tiidema, Indrek Mäe, Pia Rosenthal ning vajadusel tehniline ja tugipersonal. 3. Metoodika ja lähenemise visand 3.1. Üldine lähenemine Projekt tugineb olemasoleva SuMu mudeli (versioon 1.0) analüüsile, rahvusvahelisele teaduskirjandusele ning tellija ja ürituskorraldajate poolt esitatud tagasisidele. Töö on metoodiline ja analüütiline ehk täiendavat andmekorjet käesoleva jätkuprojekti käigus ei toeostata. Projekti käigus töötame välja metoodika, vormi ja juhised, mille alusel tulevikus andmeid kogutakse ja analüüsitakse vastavalt olemasolevale mudelile ja projekti jaoks kättesaadavatele varasemalt tellija poolt kogutud või tellija vahendusel saadud andmetele. Uue andmekorje- ja analüüsimetoodika väljatöötamisel lähtume järgnevatest põhimõtetest: Minimaalse koormuse printsiip: andmekoosseis peab olema piisav usaldusväärsete tulemuste saamiseks, kuid mitte koormavam kui hädavajalik. Iga andmeväli peab olema põhjendatud konkreetse väljundnäitaja arvutamisega. Modulaarsus: metoodika peab olema kohandatav eri tüüpi ja suurusega sündmustele, võimaldades vastavalt ürituse iseloomule kasutada erinevaid andmekorje mooduleid. Standardiseeritus: tagada tulemuste võrreldavus eri sündmuste lõikes, kasutades ühtlustatud definitsioone, ühikuid ja mõõtskaalasid. 3  SuMu edasiarendus – pakkumine 3.2. Mudeli andmekoosseis (esialgne visand) Praegune SuMu sisend koosneb lihtpäringust (9 kohustuslikku ja 6 soovitatavat välja) ning detailsest päringust (eelarve, sotsiaalmooduli ja kuvandimooduli sisendid). Uue andmekoosseisu väljatöötamisel eristatakse kolm andmeallikat: Andmeallikas Kogutavad andmed Muutused vs praegune mudel A. Korraldaja andmed Eelarve (tulud/kulud artiklite kaupa, Käibemaksuvaba kuju tulude ja kulude käibemaksuta) esitamisel Külastajate/osalejate arv päritolu järgi Lihtsustatud kuluartiklite struktuur Sündmuse baasnäitajad (tüüp, koht, Selgemad definitsioonid iga välja kohta kestus) Eemaldatakse pikaajalise kuvandi Tööjõuandmed (sh vabatahtlikud) andmed Meedia- ja turundusandmed B. Külastajate küsitlus Päritolu ja staatus (välis/sise/kohalik) Optimeeritud küsimustik (ca 10 Viibimise kestus ja majutusviis küsimust) Kulutused kategooriate kaupa (inimese Eraldi versioonid sihtrühmade kaupa kohta) Selged juhised küsitluse läbiviimiseks Külastuse põhjus ja saatjad Miinimum valimi suuruse nõuded Korduvkülastuse kavatsus ja rahulolu C. Registri- ja KOV-ide elanike arv ja suurusklass Ajakohastatud parameetrite baas statistikaandmed Maksumäärad ja tööjõukulude Eesti IO-tabelitel põhinevad kordajad keskmised (p. 7) Turismistatistika (hooajalisus, Automaatne uuendamine võimalik ööbimised) Majanduskordajad (IO-tabelid) Projekt töötab välja andmekoosseisu, küsimustiku ja tööprotsessi juhised. Projekt ise ei teosta andmekorjet ega küsitlusi. Olemasolevaid andmeid (sh tellija poolt kättesaadavaks tehtavat algse projekti andmete koosseisu kirjeldust ning taotluste menetlemise käigus kogunenud andmeid) kasutame metoodika valideerimiseks ja näidisanalüüsideks. 3.3. Andmekorje tööprotsess (esialgne versioon, mida täpsustatakse projekti käigus) Andmekorje tööprotsess kavandatakse kolmefaasilisena: (1) ettevalmistus enne sündmust – korraldaja sisestab eelarve ja prognoosi, analüüsi teostaja koostab küsitluskava koos valimi suurusega sihtrühmade kaupa; (2) andmekogumine sündmuse ajal – külastajate küsitlus standardiseeritud ankeediga viiele sihtrühmale (osalejad, sisekülastajad, väliskülastajad, mõlema grupi kaaslased); (3) analüüs ja aruandlus pärast sündmust – korraldaja täpsustab andmed tegelike tulemustega, mudel genereerib väljundid koos usaldusvahemikega. Tööprotsess kirjeldatakse mõlema teostusvariandi jaoks (korraldaja teostab ise; korraldaja tellib kolmandalt osapoolelt). 4. Arendusprioriteetide lahendused Allpool on esitatud iga arendusprioriteediga seotud lähenemine, peamised tegevused ja tulemid. 1. Minimaalne andmekoosseis, valim, küsimustik ja tööprotsess Lähenemine: • Praeguse SuMu sisendi (37 välja liht- ja detailpäringus) optimeerimine. Tundlikkusanalüüsi põhjal eraldatakse kriitilised sisendid mittekritiilistest. 4  SuMu edasiarendus – pakkumine • Valimi suuruse miinimumnõuded sihtrühmade kaupa (osalejad, sise-/väliskülastajad, kaaslased), kasutades standardseid statistilisi kriteeriume (usaldusnivoo 95%, veapiir ±5– 10%, täpsustatakse projekti käigus). • Külastaja küsimustiku optimeerimine praeguse 17-küsimuselise ankeedi baasil (ca 10 küsimusele). • Andmekorje tööprotsessi juhis mõlema teostusvariandi jaoks. • Isikuandmete töötlemise piirangute analüüs ja soovitused. Tulemi kirjeldus: Metoodiline juhis (andmekoosseis, valimi nõuded, küsimustik, tööprotsess) 2. Terminoloogia ja ärisõnastik Lähenemine: • Olemasoleva terminoloogia (lõpparuande mõisted, parameetrite leht, värvikoodid) süstemaatiline audit. • Terminite ühtlustamine kultuuri- ja spordisündmuste taotlusvoorude spetsiifikaga. • SuMu ärisõnastiku koostamine (ca 40–50 terminit) koos definitsioonide, näidete ja viidetega mudeli vastavatele väljadele. Tulemi kirjeldus: SuMu ärisõnastik (eraldiseisev dokument + integreerituna vormi) 3. Uus sisend-väljund vorm Lähenemine: • 3.1. Käibemaksuvaba kuju: kõik tulude ja kulude read viiakse neto-kujule. Käibemaksu arvutus toimub automaatselt parameetrite lehel olevate maksumäärade alusel. • 3.2. Usaldusvahemikud: väljundnäitajad varustatakse vahemikega, mis tulenevad sisendandmete määramatusest (Monte Carlo simulatsioon või analüütiline vahemik). • 3.3. Ärisõnastiku integreerimine: iga sisendvälja juurde lisatakse termin, definitsioon ja täitmisjuhis. • Vormi üldine lihtsustamine: vähendatakse lahtrite arvu, parandatakse navigeeritavust. Tulemi kirjeldus: Uuendatud SuMu Exceli vorm (versioon 2.0) 4. Kohandamine väiksematele üritustele Lähenemine: • Praeguse mudeli tööpiirkonna alumise piiri (2000 külastajat, 100 000 € eelarve) analüüs. • Skaleerimismudeli väljatöötamine: sisendnäitajate ja parameetrite kohandamine väiksemate sündmuste eripäradega. • Miinimumpiiri määrab analüüsi teostaja, kuid eesmärk on võimaldada analüüsi alates ca 200 külastajast. • Hoiatusmehhanismide lisamine, mis teavitavad kasutajat suurenenud määramatusest väiksemate ürituste puhul. Tulemi kirjeldus: Kohandatud mudeli versioon väiksematele üritustele koos piirangute kirjeldusega 5. Pikaajalise mõju andmestiku väljajätmine Lähenemine: 5  SuMu edasiarendus – pakkumine • Kuvandimooduli pikaajalise rahalise mõju (külastatavuse) andmestiku ja arvutuste eraldamine põhivormist. • Kajastuste, sotsiaalmeedia leviku ja otseülekannete andmestik arhiveeritakse eraldi moodulina. • Vormi struktuuri kohandamine nii, et põhiväljund keskendub lühiajalisele majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule. Tulemi kirjeldus: Puhastatud vorm ilma pikaajalise mõju andmestikuta 6. Sotsiaalsete mõjude hindamise alternatiiv [vabatahtlik] Lähenemine: • Praeguse sotsiaalmooduli (6 dimensiooni, skaala -1 kuni +5) kriitiline analüüs. • Rahvusvahelise kirjanduse põhjal (Wallstam et al. 2018, eventIMPACTS toolkit) alternatiivse raamistiku väljatöötamine. • Rõhk praktilisel rakendatavusel: indikaatorid, mis on kogutavad mõistliku koormusega (nt lühiküsitlus kohalikele elanikele, 5–6 küsimust). • Kvalitatiivse ja kvantitatiivse hinnangu kombineerimine (numbriline skoor + tekstiline interpretatsioon). Tulemi kirjeldus: Alternatiivne sotsiaalsete mõjude hindamise metoodika koos andmekorje juhisega 7. Sekundaarse majandusliku mõju mooduli parandused Lähenemine: • Praeguste fikseeritud majanduskordajate (ettevõtluskordaja 0,20–0,51; majapidamiskordaja 1,13–1,51) analüüs. • Eesti Statistikaameti sisend-väljund tabelite põhjal Eesti-spetsiifiliste kordajate tuletamine piiratud mahus. • NB: Täielik IO-analüüs jääb projekti skoobist välja, kuid pakume välja parandatud parameetrite väärtused ja metoodilise aluse nende edaspidiseks uuendamiseks. Tulemi kirjeldus: Parandatud majanduskordajate väärtused koos metoodilise põhjendusega 8. Külastuskohtade sotsiaalmajandusliku mõju hindamine Lähenemine: • SuMu metoodika kohandamine püsivate külastuskohtade (muuseumid, galeriid, näitused) kontekstile. • Andmekoosseisu ettepanek: külastajate arv ja struktuur, piletitulu, tegevuskulud, hooajalisus. • Tööprotsessi kirjeldus külastuskoha mõju perioodiliseks hindamiseks. • Põhimõtteline erinevus sündmustest: pidev tegevus vs ühekordne sündmus, mistõttu kohandatakse ajalist raamistikku. Tulemi kirjeldus: Andmekoosseisu ja tööprotsessi ettepanek külastuskohtade mõju hindamiseks. Täpsemate soovituste ja analüüsi teostamine eeldab suure tõenäosusega täiendavate andmete kogumist, mida käesoleva projekti raames ei tehta, mistõttu ettepanek lähtub eelkõige kontseptuaalsest lähenemisest ning saab olla vajadusel aluseks edaspidi tehtavale empiirilisele analüüsile. 6  SuMu edasiarendus – pakkumine 5. Ajakava Projekti kogukestus on arvestatud 5 kuud. Tegevused on jaotatud kolme põhifaasi, mis osaliselt kattuvad. Töödega alustatakse esimesel võimalusel pärast lepingu sõlmimist. Faas / Tegevus Kuu 1 Kuu 2 Kuu 3 Kuu 4 Kuu 5 I. Analüüs ja kontseptsioon Olemasoleva mudeli audit Terminoloogia analüüs (p. 2) Andmekoosseisu väljatöötamine (p. 1) Sotsiaalmooduli alternatiiv (p. 6) II. Arendus ja disain Uue vormi projekteerimine (p. 3) Väiksematele üritustele kohandamine (p. 4) Pikaajalise mõju eemaldamine (p. 5) Majanduskordajate analüüs (p. 7) Külastuskohtade moodul (p. 8) III. Valideerimine ja lõpetamine Vormi testimine ja tagasiside Metoodilise juhise koostamine Ärisõnastiku lõplik versioon Lõpparuanne ja üleandmine Vahe-etapid ja tulemid Tähtaeg Tulemi kirjeldus Kuu 1 lõpp Olemasoleva mudeli auditi aruanne, terminoloogia probleemide kaardistus Kuu 2 lõpp Andmekoosseisu ja küsimustiku projekt, ärisõnastiku kavand Kuu 3 lõpp Uue vormi tööversioon (Excel), sotsiaalmooduli alternatiiv Kuu 5 lõpp Testitud vorm koos paranduste ja tagasisidega, majanduskordajate analüüs. Kõik tulemid: lõplik vorm, metoodiline juhis, ärisõnastik, lõpparuanne 6. Hind Projekti kogumaksumus on 21 948 eurot (koos käibemaksuga). Alljärgnevalt on esitatud hinna jaotus tegevuste kaupa. Tegevused P1. Andmekoosseis, valim, küsimustik, 4 500 € Metoodiline juhis, valimi nõuded, küsimustik, tööprotsess tööprotsess P2. Terminoloogia ja ärisõnastik 1 900 € Audit, ärisõnastiku koostamine (~50 terminit) P3. Uus sisend-väljund vorm 4 000 € Vormi ümberkujundamine, KM-vaba kuju, usaldusvahemikud P4. Kohandamine väiksematele üritustele 1 900 € Skaleerimismudel, parameetrite kohandamine P5. Pikaajalise mõju andmestiku 1 000 € Vormi puhastamine, struktuurimuudatused eemaldamine P6. Sotsiaalsete mõjude alternatiiv 1 900 € Alternatiivne raamistik, uus indikaatorite süsteem P7. Sekundaarne majanduslik mõju 1 400 € IO-tabelite analüüs, parandatud kordajad 7  SuMu edasiarendus – pakkumine P8. Külastuskohtade mooduli 1 100 € Andmekoosseis ja tööprotsess muuseumide jaoks kontseptsioon KOKKU (käibemaksuta) 17 700 € Käibemaks (24%) 4 248 € KOKKU (koos käibemaksuga) 21 948 € Maksetingimused lepitakse kokku lepingu sõlmimisel. Soovitame etapilist maksegraafiku: 30% lepingu sõlmimisel, 30% vahe-etapi (kuu 3) kinnitamisel, 40% lõpptulemite üleandmisel. 7. Kokkuvõte Käesolev pakkumine hõlmab kõiki kaheksat arendusprioriteet, sealhulgas kõiki viit kohustuslikku (p. 1–5) ning kõiki kolme vabatahtlikku (p. 6–8, arvestades pakkumises esitatud piirangutega). Tegemist on metoodilise ja analüütilise arendustööga, mille puhul täiendavat empiirilist andmekorjet ei teostata. Projekti tulemid on: • Standardiseeritud andmekorje ja -analüüsi metoodika koos detailse metoodilise juhisega (andmekoosseis, valimi nõuded, küsimustik, tööprotsess) • SuMu ärisõnastik (ca 50 terminit) definitsioonide, näidete ja viidetega • Uuendatud SuMu Exceli vorm: käibemaksuvaba, usaldusvahemikega, lihtsustatud, väiksematele üritustele kohandatud, ilma pikaajalise mõju andmestikuta • Alternatiivne sotsiaalsete mõjude hindamise metoodika • Parandatud sekundaarse majandusliku mõju kordajad (piiratud mahus) • Külastuskohtade sotsiaalmajandusliku mõju hindamise andmekoosseis ja tööprotsess kontseptuaalsel kujul • Lõpparuanne kõigi tulemite ja soovitustega edasisteks arendusteks Projekt on sisendiks järgnevale IT-arendustööle, mille käigus luuakse veebipõhine infotehnoloogiline lahendus. Seetõttu tagame, et kõik tulemid on dokumenteeritud viisil, mis võimaldab nende sujuvat ülekandmist IT-arendusmeeskonnale. Projektiga seotud riskide maandamiseks on Lisas 1 esitatud riskide maandamise kava. Lisa 1. Riskide maandamise kava Alljärgnevalt antakse ülevaade projekti sisulist teostamist ja projekti juhtimist puudutavatest peamistest riskidest ning nende maandamismeetmetest. Võimalik risk Riski Esinemise Riski maan- Vastutajad mõju/olulisus1 tõenäosus2 damine Üldised metoodika riskid Uurimisküsimuste vastused on Suur Väike Vt rida allpool Tõnn Talpsepp liialt pealiskaudsed ja üldised. Projekti läbiviijatel on mitmekülgne kogemus erinevate teaduslike ning rakenduslike projektide läbiviimisel, nad on süvitsi kursis vajalike metodoloogiliste aluste ning vastava ala teaduskirjandusega, valdavad kõiki kasutatavaid andmekogumis- ja analüüsimeetodeid. 1 Skaalal: suur, keskmine, väike(suur, keskmine, väike 2 Skaalal: suur, keskmine, väike 8  SuMu edasiarendus – pakkumine Valitud metoodikaga ei ole Suur Väike Vt rida allpool Tõnn Talpsepp, püstitatud eesmärk saavutatav. Karin Jõeveer, Marit Rebane Metoodika on välja pakutud pidades silmas uuringuprojekti sisu, mõistlikku eelarvet ning tuginedes teistele sarnastele läbiviidud uuringutele. Metoodika ning vajalikud etapid kooskõlastatakse täiendavalt projekti alguses tellijaga, vajadusel kohendatakse toimumise ajal. Töö käigus selguvate ootamatute vastuolude korral eesmärgi ja metoodika vahel konsulteeritakse koheselt tellijaga. Erinevate uuringuetappide Suur Väike Vt rida allpool Tõnn Talpsepp tulemused ei ole piisavalt ammendavad ettepanekute ja soovituste formuleerimiseks. Erinevate uuringuetappide tulemused formuleeritakse jooksvalt aruande kirjalikeks osadeks, esitatakse ja reflekteeritakse tellija esindajatega, tagamaks uuringutulemuste vastavus tellija ootustele. Projekti tegevustega seotud riskid Kohati puudub leitud Väike Keskmine Vt rida allpool Tõnn Talpsepp teemakohasele teaduskirjandusele juurdepääs. Projekti teostamiseks on kättesaadav TalTechi, vajadusel tasulise teenuse kasutamine, täiendavat kirjandusallikate soetamine. Kirjanduse ülevaate ja metoodilise Keskmine Väike Vt rida allpool Tõnn Talpsepp, lähenemise rakendamise maht ei Karin Jõeveer ole pakkumuse koostamise hetkel teada, mistõttu võib analüüs võtta planeeritust kauem aega. Kirjanduse ülevaadet on võimalik teostada kogu projekti läbiviimise jooksul. Pakkujal on võimalik kaasata vajadusel projektimeeskonna liikmetega samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega lisatööjõudu, kui selgub, et analüüsi maht osutub planeeritust suuremaks. Metoodika väljatöötamine võtab Keskmine Suur Vt rida allpool Tõnn Talpsepp, planeeritust kauem aega Merike Kukk, Innar Liiv, Karin Jõeveer Metoodika väljatöötamisega alustatakse esimesel võimalusel. Tuginetakse parimatele teaduskirjanduses identifitseeritud praktikatele ning töögrupis on kaasatud kokku hulk doktorikraadiga teadlasi, kelle kompetentsid täiendavad ning osaliselt dubleerivad teineteist, mis võimaldab töid teostada mitme isiku poolt ning läbi viia kõrgetasemelisi arutelusid töögrupi siseselt. Projektijuhtimisega seotud riskid Pakkumuse ajakava ei pea enam Suur Keskmine Vt rida allpool Tõnn Talpsepp paika, kuna mõni tegevus on võtnud kavandatust kauem aega. Pakkuja on ajakavas arvestanud kõikide tegevuste juures puhverajaga. Pakkuja on kavandanud meeskonna piisava suurusega ja planeerinud uuringus osalemiseks neile piisavalt aega, et planeeritavatesse tegevustesse vajaliku põhjalikkusega süveneda. Vajadusel saab pakkuja meeskonda kaasata täiendavat meeskonnaliikmetega sarnase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Projektijuht tegeleb pidevalt projektiga ja jälgib, et meeskond püsiks töödega ajakavas. Juhul, kui mõne töö tegemine osutub oodatust mahukamaks, reageeritakse sellele kohe. Toimuvad regulaarsed meeskonna-sisesed arutelud ja ühine edasijõudmiseks vajalik sisuosa koordinatsioon. Projektimeeskonna liige lahkub Keskmine Väike Vt rida allpool Tõnn Talpsepp, pikemaks ajaks või jäädavalt töölt Karin Jõeveer ja/või projektist või pakkumuses kirjeldatud meeskonnaliikmed ei saa uuringus kirjeldatud mahus osaleda. Meeskonnaliikmed on oma tööde puhul arvestanud selles projektis osalemisega. Pakkuja on võimeline asendama meeskonnaliikme sama kvalifikatsiooniga meeskonnaliikmega. Projektimeeskonda on kaasatud Keskmine Väike Vt rida allpool Tõnn Talpsepp, palju liikmeid, kelle vahel võib Karin Jõeveer tekkida erimeelsusi või kelle juhtimine võib olla keerukas Projektijuhil on varasem positiivne koostöökogemus kõigi projektis osalejatega ning enamik osalejaid töötavad igapäevaselt samas uurimisgrupis. Vajadusel saab projektimeeskonda ümberstruktureerida vastavalt parimatele juhtimispraktikatele. Pakkuja on võimeline asendama meeskonnaliikme sama kvalifikatsiooniga meeskonnaliikmega ning meeskonnaliikmed on arvestanud projektis osalemisega. Kommunikatsioon uuringu Keskmine Väike Vt rida allpool Tõnn Talpsepp läbiviijate ja tellija vahel ei toimi, on ebaregulaarne või lünklik. 9  SuMu edasiarendus – pakkumine Projektijuht annab tellija esindajale regulaarselt ülevaate projekti kulgemisest ning nii projektijuht kui meeskonna liikmed on kättesaadavad erinevaid kommunikatsioonikanaleid pidi. Toimuvad regulaarsed vaheetappide tulemustega kooskõlas ajastatud kohtumised tellijaga. Projekti ressursid (aeg, inimesed, Keskmine Suur Vt rida allpool Tõnn Talpsepp eelarve) on piiratud ning analüüsiraport ei valmi õigeaegselt. Projekt on üles ehitatud nii, et erinevate etappide tulemusi saaks maksimaalselt ära kasutada ja aruande osasid koostada jooksvalt ning etappe alustada võimalusel paralleelselt eelneva etapi lõpetamisega. Uuringu meeskond on komplekteeritud parimal moel vastavalt töömahule, meeskonna kollektiivsele kvalifikatsioonile ning töö teostamise ajale, tuginedes ka varasematele kogemustele uuringute elluviimisel. Meeskonnal on ligipääs täiendavatele ekspertidele ning tööde võimalikele teostajatele, keda erinevatesse etappidest kaasata saab. 10  TÖÖVÕTULEPING nr 6-9.1/1278-1 Kultuuriministeerium (edaspidi peatellija), registrikood 70000941, asukoht Suur-Karja tänav 23, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Merilin Piipuu, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi kaastellija), registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe (edaspidi koos nimetatud tellija või tellijad), ja Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi töövõtja), registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, Tallinn, mida esindab Karin Jõeveer, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „SuMu mudeli jätkuarenduse teadusprojekt” (edaspidi väikehanke) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on teostada uuring, mis kohandab varasemalt välja töötatud SuMu suurürituste sotsiaalmajandusliku mõju prognoosmudelit vastavalt ettevõtjate poolt kogutud tagasisidele lihtsamaks ning kasutatavaks ka juba läbiviidud ürituste mõju hindamiseks (edaspidi töö). 1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest. 1.4. Lepingu lahutamatud osad on pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1. Lisa 1. Pakkumus 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja kohustub läbi viima SuMu mudeli jätkuarenduse uuringu (edaspidi töö), mille tulemusena valmivad: 2.1.1. standardiseeritud andmekorje ja -analüüsi metoodika; 2.1.2. ärisõnastik (sh definitsioonid, näited ja viited); 2.1.3. uuendatud Exceli vorm; 2.1.4. soovitus alternatiivseks sotsiaalsete mõjude hindamiseks; 2.1.5. parandusettepanek sekundaarsete majanduslike mõjude arvutamiseks; 2.1.6. ettepanek SuMu mudeli laiendamiseks külastuskohtadele; 2.1.7. uuringu lõpparuanne, mis sisaldab sissejuhatust, lühikokkuvõtet uuringu tulemustest, metoodika(te) kirjeldust ning analüüside tulemusi. 2.2. Lõpliku aruande ülesehituse lepivad tellija ja töövõtja kokku töö esimese etapi käigus. 2.3. Tellija tagab omalt poolt lähteandmestiku SuMu mudeli täpsustamiseks. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellijad tasuvad töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses toodud maksumusele kokku 21 948 eurot koos käibemaksuga. 3.2. Töö eest tasumine toimub kolmes osas pärast etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 1  3.2.1. I etapp – ettevalmistvate tööde vastuvõtmise järgselt tasub peatellija töövõtjale 7000 €; 3.2.2. II etapp – vaheetapi vastuvõtmise järgselt tasub peatellija töövõtjale 7948 €; 3.2.3. III etapp – lõpparuande vastuvõtmise järgselt tasub kaastellija töövõtjale 7000 €. 3.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid. 3.4. Töövõtja esitab vastavalt punktis 3.2 nimetatud tööde etapile peatellijale või kaastellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ning peatellija või kaastellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 3.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 4. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö antakse üle 5 (viie) kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Avakohtumine tellija ja töövõtja vahel toimub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. 3.1.1. Töö teostamine toimub etappide kaupa vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale ja pärast avakohtumise kokkuvõtte kooskõlastamist, 10 tööpäeva jooksul pärast avakohtumist. 3.1.2. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava täpsustada, eelkõige, kuid mitte ainult, kui see on vajalik selles esinevate ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks. 3.2. Töövõtja esitab tellijale üks kord kuus suulise ülevaate teostatud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Tellijal on õigus esitatud töö etappide põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja ajakava ning töö teostamise metoodika kohandamiseks. 3.3. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste ja/või teemavaldkondade täpsustamiseks, täiendava analüüsi läbiviimiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.4. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.5. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka. 3.6. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.7. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.8. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt tehnilises kirjelduses nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 2 3.9. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.10. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3.11. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.12. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.11 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.12.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 3.12.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 3.12.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 3.12.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.13. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.14. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 4.1.2. töö teostamisel toimunud isikuandmete ja konfidentsiaalsusnõuete ning autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. 3 4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 4.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 4.4.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest; 4.4.3. töövõtja on hilinenud töö esimese etapi üleandmisega rohkem kui 3 kuud; 4.4.4. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 3 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 4.4.5. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 4.4.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid. 4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.6. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra. 4.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 4.8. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel. 4.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.12. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut. 4.12.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 4  4.12.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Autoriõigused 5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. 5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh vormistamine ja sümboolika). 5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 5 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Rasmus Kask (tel 5885 1199, e-post [email protected]). Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Tõnn Talpsepp (tel 53429200, e-post [email protected]). Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.3. Kaastellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Aleksandr Michelson (tel 55529176 , e-post [email protected]) 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 6 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 9.3. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.3.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 9.3.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. 10.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Peatellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Nimi: Tallinna Tehnikaülikool Registrikood: 70000941 Registrikood: 74000323 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Merilin Piipuu Karin Jõeveer kantsler Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor Kaastellija: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Registrikood: 70003158 E-posti aadress: [email protected] Maria Alajõe strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler 7