.
Riigikogu juhatus
Meie: 09.04.2026
nr 2-6/26-00726-1
Seaduseelnõu algatamine
Vabariigi Valitsus algatab rahvaraamatukogu seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi
Valitsuse 9. aprilli 2026. a istungil.
Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Lisad:
1. Seaduseelnõu 17 lehel (PDF- ja DOCX-failid)
2. Seletuskiri 84 lehel (PDF- ja DOCX-failid)
3. Lisa 1 seletuskirja juurde 30 lehel (PDF- ja DOCX-failid)
4. Lisa 2 seletuskirja juurde 42 lehel (PDF- ja DOCX-failid)
5. Lisa 3 seletuskirja juurde 73 lehel (PDF- ja DOCX-failid)
Heili Tõnisson
[email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
EELNÕU Rahvaraamatukogu seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Rahvaraamatukogu ning selle põhieesmärgid ja ülesanded (1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse üksuse kultuuri- ja haridusasutus, mille põhieesmärgid on: 1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ning kultuurile; 2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist ; 3) toetada elukestvat õpet ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. (2) Rahvaraamatukogu põhiülesanded tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest on: 1) trükiste, auvis te , võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded ) ning esemete kättesaadavaks tegemine ja andmebaaside le juurdepääsu võimaldamine; 2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning haldamine; 3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine; 4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamine; 5) info- ja digipädevusalane juhendamine; 6) elukestvat õpet ja formaalharidust toetavate koolituste ning muude harivate tegevuste korraldamine. (3) Arvestades kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi , pakub rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. § 3. Rahvaraamatukogu õiguslik seisund (1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Rahvaraamatukogu võib olla kohaliku omavalitsuse asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused. (2) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 1 lõikes 1 nimetatud ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogule. (3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 2. peatükk Rahvaraamatukogu tegevuse korrald amine § 4. Rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine (1) Rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kohaliku omavalitsuse vo likogu . (2) Rahvaraamatukogu tegevus korraldatakse ning rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad määratakse arvestusega, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. (3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest: 1) paikkonna elanike arv; 2) paikkonna asustustihedus ja - struktuur; 3) kohalike elanike vajadused. (4) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra. (5) Rahvaraamatukogu asutamise kohta esitab kohaliku omavalitsuse üksus valdkonna eest vastutavale mini steeriumile kirjaliku teate järgmiste andmetega : 1) rahvaraamatukogu nimetus; 2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja kontaktandmed; 3) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete täitmise kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid. (6) Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministeeriumile vähemalt üks kuu enne kavandatavat tähtpäeva. Teates esitatakse: 1) rahvaraamatukogu nimetus ja registrikood; 2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja kontaktandmed; 3) teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu teenindus e või selle osa ja kogud; 4) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete jätkuva täitmise kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid. (7) Selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike vajadustele, kaasatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ettevalmistamisse kohalikud elanikud. § 5. Rahvaraamatukogu struktuur ja teenuste osutamise erisused (1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja vajaduse korra l haruraamatukogudest. Haruraamatukogude loomise otsustamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud näitajatest. (2) Keskraamatukogu juhib haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu hulgas järgmis i ülesandeid: 1) käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogu hoidjate täienduskoolituste korraldamine. (3) Rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. (4) Paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub või pole selle teenused piisavalt kättesaadav ad , võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus. § 6. Raamatukogude andmekogu (1) Käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks kasutab rahvaraamatukogu raamatukogude andmekogu. (2) Raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik. (3) Raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on rahvaraamatukogule tasuta. § 7. Rahvaraamatukogu põhimäärus, arengukava ja töökorraldus e eeskiri (1) Rahvaraamatukogu täpsemad ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused, rahvaraamatukogu struktuur vähemalt käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste täpsusega ja sellest tulenev raamatukoguteeninduse omavalitsuslik koordineerimine ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses. Põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras . (2) Rahvaraamatukogu arengusuunad on osa kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud arengukavast või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavast arengukavast. (3) Valdkonna eest vastutav minister või b ke htestada määrusega rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja, milles sätestatakse tingimused ja kord: 1) kogude kujundamise ja komplekteerimise ning väljaannete ja esemete hankimise, vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise, töötlemise , inventuuri ja kustutamise kohta; 2) rahvaraamatukogu teenuste kasutamise, sealhulgas lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse , rahvaraamatukogu külastuse, raamatukogudevahelise laenutuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse kohta . § 8. Rahvaraamatukogu juht (1) Keskraamatukogu koos haruraamatukogude ga või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht . (2) Rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus. (3) Rahvaraamatukogu juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema määratud isik . Juhiga sõlmitakse tähtajaline või tähtajatu tööleping . ( 4 ) Rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. ( 5 ) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus ), peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse või 2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutse nominaalse õppeaja jooksul. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul sõlmitakse rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks , arvestades erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse omandamise nominaalset õppeaega. Vajaliku kõrg hariduse või kutse omandamis el s õlmitakse juhiga uus tööleping käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras a valikku konkurssi korraldamata. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4 – 6 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse madalaim tase. ( 8 ) Välisriigis raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kultuuriministeerium . § 9. Raamatukogu hoid ja (1) Raamatukogu hoidjal , kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus või raamatukoguhoidja kutse. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukogu hoid jaid ei leita, võib käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid täita töötaja, kellel on valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul . (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitakse raamatukogu hoid jaga tähtajaline tööleping, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg . Vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. § 10. Rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukogu (1) Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks moodustatakse kohaliku kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd ning arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses. (2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud juhul on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 3 lõikes 1 nimetatud nõukogu. (3) Raamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. (4) Raamatukogude Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesoleva seaduse ja raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. (5) Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks. Liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu. (6) Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 1 1 . Riigi ülesanded rahvaraamatukogude valdkonnas (1) Kultuuriministeerium taga b rahvaraamatukogude kaudu E esti väljaannete kättesaadavus e infosüsteemis . ( 2 ) Eesti Rahvusraamatukogu täidab r a hva raamatukogude valdkonnas järgmisi riigi haldusülesandeid : 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine; 5) käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete keskne hankimine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nime tatud riigi haldusülesannete täitmis e ga seonduv sätestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduses. § 1 2 . Rahvaraamatukogu vara Rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korrale. § 1 3 . Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine (1) Rahvaraamatukogu finantseeritakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest; 2) riigieelarvest; 3) annetustest; 4) tasulistest teenustest; 5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab rahvaraamatukogule vähemalt : 1 ) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtu des rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest; 2 ) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja kohalikule eripärale vastavad ruumid, sisustuse ning majandamiskulud. (3) Riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; 2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd, raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate eriala ste teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogu de ajakohasta misele , lugejas- ja külastajaskon n a laienda misele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavus ele suunatud tegevusi ; 3) raamatukogude andmekogu kasutamist rahvaraamatukogude poolt . (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud kulu hüvitab Kultuuriministeerium Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 5 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega sätestatud määras . ( 5 ) Riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav minister. ( 6 ) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti Rahvusraamatukogu määrama ja tagasi nõudma riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetus e käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud määrusega sätestatud tingimustel ja korras. Halduslepingu sõlmimisel te eb halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. ( 7 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab Eesti Rahvusraamatukogul jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud toetuse võib osaliselt või täielikult tagasi nõuda eelkõige juhul, kui selgub, et toetuse saaja : 1 ) on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud ; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3 ) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult ; 4 ) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. ( 9 ) Riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise , toetuse määramise tingimused ja korra ning toetuse tagasinõudmise täps emad alused, määrad ja tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3. peatükk Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused § 1 4 . Kogud (1) Rahvaraamatukogu kogud on koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. (2) Rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või müüa kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. (3) Rahvaraamatukogu tagab oma kogudes asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaannete säilimise . Kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid seal puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. (4) Rahvaraamatukogu teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest Eesti Rahvusraamatukogu, kes vajaduse korral teeb Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise. § 1 5 . Lugeja ja külastaja ( 1 ) Lugeja on rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja , kellel on õigus kasutada nii isikutuvastust nõudvaid kui ka ilma isikutuvastuseta osutatavaid teenuseid . ( 2 ) Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja , kellel on tagatud juurdepääs teenustele, mis ei eelda isikutuvastust. § 1 6 . Teenindus (1) Rahvaraamatukogu teenuseid võib kasutada igaüks, välja arvatud käesoleva seaduse § 2 1 lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel. (2) Rahvaraamatukogu lahtiolekuajad vastavad lugejate ja külastajate vajadustele. (3) Lugejatele , kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, korraldab rahvaraamatukogu nende soovil tasuta koduteeninduse. (4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu ruumidele ning raamatukogutöötajate , lugejate või külastajate jaoks ajutiselt piirata rahvaraamatukogule juurde pääsu, kui see on vältimatult vajalik. Juurde pääs tuleb taastada viivitamat a pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule juurde pääsu piiramisel tuleb võimaluse l säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil. § 1 7 . Teenused ( 1 ) Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. ( 2 ) Avaliku teabe seaduse alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogutöötaja juhendab isikuid teenuseosutajate veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks. Juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel teenuste sisulist kasutamist. ( 3 ) Digitaalne väljaanne, väljaande digitaalne kujutis ning digitaalset väljaannet, väljaande digitaalset kujutist ja väljaannet kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel rahvaraamatukogule, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi. ( 4 ) Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest raamatukogudeva helise laenutuse kaudu . Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist. Sama omavalitsus üksus e rahvaraamatukogu kogude vahel laenutamise võimaluse olemasolu korra l kulude kat mise tasu ei rake nd ata . ( 5 ) Lugejalt võib nõuda väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. § 1 8 . Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine (1) Rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. (2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. (3) Rahvaraamatukogul on lugejaks registreerimisel õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande või eseme kojulaenutamiseks ka tema seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut. ( 4 ) Rahvaraamatukogu töötleb järgmisi lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid , sealhulgas eriliiki isikuandmeid : 1) üldandmeid ; 2 ) koduteeninduse vajadus ega seotud andmeid ; 3 ) lugeja eelistuste andme i d vastavalt lugeja nõusolekule ; 4 ) eestkoste andme i d . ( 5 ) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. ( 6 ) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. ( 7 ) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel. ( 8 ) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni . ( 9 ) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. Kui seaduslikul esindajal on rahvaraamatukogu ees esindusõigusest tulenevaid täitmata kohustusi, säilitatakse tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. ( 10 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete kustutamisel või puude kestuse lõppemisel. ( 1 1 ) Rahvaraamatukogu võib käesoleva seaduse § 2 1 lõike 8 rakendamiseks töödelda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 4 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta. Külastaja andmed kustutatakse ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse § 2 1 lõike 8 rakendamisest arvates. Kui külastajal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, säilitatakse tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. § 19 . Lugeja t puudutav ad teavitused ( 1 ) Rahvaraamatukogul on õigus edastada lugejale tema elukoha aadressile, telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet , mis on teenuste osutamiseks vältimatult vajalik . ( 2 ) Lugeja nõusolekul on rahvaraamatukogul õigus lugejale saata ka teisi teavitusi. § 2 0 . Rahvaraamatukogu kasutamise eeskiri Rahvaraamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas, mis tehakse teatavaks igale lugejale ja külastajale. § 2 1 . Lugeja ja külastaja vastutus (1) Lugeja on kohustatud laenutatud väljaande ja eseme tagastama laenutustähtaja jooksul. Kui lugeja ei tagasta laenutatud väljaannet ja eset tähtpäevaks, võib rahvaraamatukogu nõuda viivitatud aja eest tasu, kuid mitte rohkem kui 0,1 eurot iga viivitatud päeva eest ühe väljaande või eseme kohta. (2) Väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle asendama või tasuma selle hinna kuni kümnekordses suuruses. (3) Rahvaraamatukogu annab lugejale tähtaja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks. Tähtpäevaks maksmata summa tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks võib valla- või linnavalitsus teha lugejale ettekirjutuse koos sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse täitmata jätmise korral. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks , kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on valla- või linnavalitsusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 – 5 sätestatut kohaldatakse ka külastaja suhtes , kes rahvaraamatukogu teenuse kasutamisel rikub v äljaande või eseme. ( 7 ) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni . ( 8 ) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahva raamatukogu vara, võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. ( 9 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ülesande täitmiseks võib küsida isiku tuvastamiseks isikut tõendavat dokumenti. ( 10 ) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 – 8 nimetatud pädevuse anda valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele. ( 1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. ( 1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat. ( 1 3 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1– 4 ja 7 lugeja või külastaja kohta sätestatut kohaldatakse alla 18-aastase isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule esindajale. (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks võib valla- või linnavalitsus või käesoleva paragrahvi lõikes 1 0 nimetatud juhul valla - või linnavali tsuse ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus töödelda lugeja käesoleva seaduse § 1 8 lõike 4 punktides 1 ja 4 nimetatud isikuandmeid. § 2 2 . Automaatne haldusmenetlus Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluses infosüsteemi vahendusel ilma ametniku või töötaja vahetu sekkumiseta antud automaatsete haldusaktide või muude dokumentide ja sooritatavate toimingute või menetlustoimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4. peatükk Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve § 2 3 . Aruandlus (1) Rahvaraamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded. (2) Rahvaraamatukogu esitab Eesti Rahvusraamatukogule statistilise ja sisulise töö aruanded igal aastal 1. märtsiks. Aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu . § 2 4 . Teenistuslik ja haldusjärelevalve (1) Teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle te e b kohalik omavalitsus. (2) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle te e b Kultuuriministeerium. 5 . peatükk Rakendussätted 1. jagu Üleminekusätted § 2 5 . Põhimäärused Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõike 1 alusel kehtestatud r ahvaraamatukogude põhimäärused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud põhimäärus t e jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 30. juunini. § 2 6 . Maakonnaraamatukogud (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist maakonnaraamatukoguks nimetatud rahvaraamatukogu t egutseb m aakonnaraamatukog una kuni 2027. aasta 30. j uunini . (2) Maakonnaraam a tukogu täidab ra amatukoguteeninduse maakondliku koordineer ijana järgmisi riiklikke ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ül esandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras . § 2 7 . Rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamine Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. § 2 8 . Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded Käesoleva seaduse § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 202 7 . aasta 1. jaanuari ametis olevatele raamatukogu hoidjatele . 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 29 . Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ haldusjärelevalve tegevuse üle “ tekstiosa ga „ ning raamatukogude andmekogu asutamine “; 3 ) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks tegemine; “; 4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks ; 5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ trükitoodangu- “ tekstiosaga „ väljaannete, sealhulgas trükiste, “; 6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine ; “; 7 ) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks, arvestades eri liiki raamatukogude vajadustega ; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Rahvusraamatukogu kasutab käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja Rahvusraamatukogu põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. “; 9) seadust täiendatakse §-ga 4 1 järgmises sõnastuses: „ § 4 1 . Rahvaraamatukogude valdkonna r iigi haldusülesannete täitmi ne (1) Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogu seaduse § 11 lõikes 2 nim etatud riigi haldusülesandeid (edaspidi riigi haldusülesanded ) . (2) Valdkonna eest vastutav minister võib riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda määrusega täpsustada . (3) R iigi haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle Eesti . ( 4 ) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusraamatukoguga riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle te e b haldusjärelevalvet valdkonna eest vastutav ministeerium . ( 5 ) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab Rahvusraamatukogul jätkata riigi haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise valdkonna eest vastutav ministeerium . “ ; 1 0 ) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ lugeja “ tekstiosaga „ ja külastaja “ ; 1 1 ) paragrahvi 7 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. “ ; 1 2 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõi getega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Rahvusraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut. ( 2 2 ) Rahvusraamatukogu töötleb järgmis i lugeja ja vajaduse korra l tema seadusliku esindaja isikuandmeid , sealhulgas eriliiki isikuandmeid: 1) üldandmeid; 2) lugeja eelistuste andmeid vastavalt lugeja nõusolekule; 3) eestkoste andmeid. “; 13) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Rahvusraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks. Külastaja vastutuse tagamiseks võib Rahvusraamatukogu töödelda külastaja kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 2 punktides 1 ja 3 nimetatud andmeid. “; 14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 4 1 –4 6 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas Rahvusraamatukogu külastusel. (4 2 ) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole Rahvusraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on Rahvusraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni . (4 3 ) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. (4 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete kustutamisel või puude kestuse lõppemisel. (4 5 ) Rahvusraamatukogu võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel kustutab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed. (4 6 ) Külastaja isiku andme d kustutatakse pärast kohustuste täitmis t või nõude aegumis t . “; 1 5 ) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 7 1 ja 7 2 järgmises sõnastuses: „ § 7 1 . Lugeja teavitamine (1) Rahvusraamatukogul on õigus edastada lugejale tema elukoha aadressile, telefoninumbrile või elektronposti aadressile meeldetuletusi ning muud lugejat puudutavat teavet , mis on teenuste osutamiseks vältimatult vajalik . (2) Lugeja nõusolekul on Rahvusraamatukogul õigus lugejale saata ka muid teavitusi. § 7 2 . Automaatne haldusmenetlus Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluses infosüsteemi vahendusel ilma töötaja vahetu sekkumiseta antud automaatsete haldusaktide või muude dokumentide ja sooritatavate toimingute või menetlustoimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “; 1 6 ) seadust täiendatakse 1 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 1 1 . peatükk Raamatukogude andmekogu § 7 3 . Raamatukogude andmekogu asutamine ja pidamise eesmärk ( 1 ) Raamatukogude andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate , külastajate ja laenutuste registreerimine ning nende üle arvestuse pidamine teenuste osutamiseks ; 4) raamatukogude korraldami ne ja juhtimi ne ; 5) raamatukogu de andmete kogumine ja töötlemine , uuringute nin g statistiliste ülevaadete tegemiseks ja esitamiseks ; 6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine. (2) Raamatukogude andmekogu vastutavad töötlejad on rahvaraamatukogude valdkonna eest vastutav ministeerium, Rahvusraamatukogu ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu . (3) R aamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2) andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded ; 3 ) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 4 ) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord; 5 ) andmete säilitamise täpse d tähtajad ja kord; 6 ) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. § 7 4 . Raamatukogude andmekogus töödeldavad isikuandmed ja nende säilitamine (1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmis i isikuandmeid: 1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 ning § 7 lõigetes 2 2 ja 4 nimetatud andmed; 2) rahvaraamatukogu seaduse § 1 8 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed; 3) säilituseksemplari seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmed; 4 ) raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugeja teenindamiseks vajalikud andmed vastavalt muu raamatukogu tegevust reguleeriva le seadu s ele ; 5 ) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule; 6 ) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste asutuste ja isikute töötajate üld andmed . (2) Raamatukogude andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib teha päringuid teistesse andmekogudesse. (3) Raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja ja tema seadusliku esindaja isiku andmeid säilitatakse vastavalt käesolevas seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema seadusliku esindaja isikuandmed kustutatakse . Juhul k ui lugejal või külastajal on raamatukogu ees täitmata kohustusi, säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. ( 4 ) Raamatukogu de andmekogus isiku andmete säilitamise tähtaeg on kuni kolm a asta t ajast kui : 1) lugeja ei ole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud ; 2) raamatukogu või lugeja ise ei ole enda andmeid uuendanud ; 3) lugeja l või külastaja l ei ole raamatukogu ees täitmata kohustusi või on tema suhtes nõue aegunud. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte lõppemiseni. (6) Kui raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivas seaduses ei ole lugeja teenindamiseks vajalike isikuandmete loetelu kehtestatud, võib raamatukogude andmekogus töödelda käesolev a seaduse § 7 lõikes 2 2 nimetatud isiku and meid . § 7 5 . Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu (1) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võib võtta raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult ja avalik-õigusliku ülikooli raamatukogult , kulupõhist tasu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu kulu hüvitab Haridus- ja Teadusministeerium käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruse alusel. ( 3 ) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ja piirmäärad kehtestab kultuuri minister määrusega. “ ; 1 7 ) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „seitse“ sõnaga „üheksa“; 1 8 ) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kaks liiget nimetavad nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest vastutavad ministrid ning ühe liikme üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Käesolevas lõikes nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on neli aastat.“; 19 ) paragrahvi 8 lõikest 5 jäe takse välja tekstiosa „lõike 1“; 20 ) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „või valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „ , valdkonna eest vastutav minister või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit “ ; 21 ) paragrahvi 10 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja töötajate töötasustamise alused“; 22 ) paragrahvi 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 23 ) paragrahvi 10 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise, kinnitab siseauditeerimise tööplaani ning kuulab ära siseaudiitori aruande;“; 24 ) paragrahvi 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks; 25 ) paragrahvi 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 26 ) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“; 27 ) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „asjaajamiskorra“ sõnaga „teabehalduskorra“; 28 ) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“; 29 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. juuli ks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse viimise käesoleva seaduse 202 7 . aasta 1. jaanuar il jõustunud redaktsiooniga ja 202 8 . aasta 1. jaanuar iks 2027. aasta 1. juul il jõustunud redaktsiooniga .“. § 3 0 . Rahvaraamatukogu seaduse kehtetuks tunnistamine Rahvaraamatukogu seadus (RT I 1998, 103, 1696) tunnistatakse kehtetuks. § 3 1 . Säilituseksemplari seaduse muutmine Säilituseksemplari seaduse § 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõike 1 punkti 15 alusel kehtestatud korra kohaselt“. 3. jagu Seaduse jõustumine § 3 2 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 202 7 . aasta 1. jaanuaril . (2) Käesoleva seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punkt id 2 , 3, 8 , 1 6 ja 25 ja § 3 1 jõustu vad 2027. aasta 1. juulil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus 13 . aprillil 2026. a nr 2-6/26-00726 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik
EELNÕU
Rahvaraamatukogu seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise
korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Rahvaraamatukogu ning selle põhieesmärgid ja ülesanded
(1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse üksuse kultuuri- ja haridusasutus, mille
põhieesmärgid on:
1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele
ning kultuurile;
2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist;
3) toetada elukestvat õpet ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes.
(2) Rahvaraamatukogu põhiülesanded tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
eesmärkidest on:
1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete
kättesaadavaks tegemine ja andmebaasidele juurdepääsu võimaldamine;
2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning
haldamine;
3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine;
4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate
tegevuste korraldamine;
5) info- ja digipädevusalane juhendamine;
6) elukestvat õpet ja formaalharidust toetavate koolituste ning muude harivate tegevuste
korraldamine.
(3) Arvestades kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi, pakub rahvaraamatukogu
ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid
ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus.
§ 3. Rahvaraamatukogu õiguslik seisund
(1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Rahvaraamatukogu võib olla kohaliku
omavalitsuse asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud käesolevast seadusest ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada käesolevas seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 621 lõikes 1 nimetatud
ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise kohaliku omavalitsuse üksuse
rahvaraamatukogule.
1
(3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest,
IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest.
2. peatükk
Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine
§ 4. Rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kohaliku
omavalitsuse volikogu.
(2) Rahvaraamatukogu tegevus korraldatakse ning rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5
lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad määratakse arvestusega, et ükski paikkond ei
jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid
ligipääsetavad.
(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuleb lähtuda järgmistest näitajatest:
1) paikkonna elanike arv;
2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur;
3) kohalike elanike vajadused.
(4) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra.
(5) Rahvaraamatukogu asutamise kohta esitab kohaliku omavalitsuse üksus valdkonna eest
vastutavale ministeeriumile kirjaliku teate järgmiste andmetega:
1) rahvaraamatukogu nimetus;
2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja
kontaktandmed;
3) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete täitmise kohta, arvestades lõikes 3
nimetatud näitajaid.
(6) Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab kohaliku
omavalitsuse üksus kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministeeriumile vähemalt üks kuu
enne kavandatavat tähtpäeva. Teates esitatakse:
1) rahvaraamatukogu nimetus ja registrikood;
2) rahvaraamatukogu käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad ja
kontaktandmed;
3) teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu teeninduse või selle osa ja kogud;
4) selgitus käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete jätkuva täitmise kohta, arvestades
lõikes 3 nimetatud näitajaid.
(7) Selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike
vajadustele, kaasatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ettevalmistamisse
kohalikud elanikud.
§ 5. Rahvaraamatukogu struktuur ja teenuste osutamise erisused
2
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb
keskraamatukogust ja vajaduse korral haruraamatukogudest. Haruraamatukogude loomise
otsustamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud näitajatest.
(2) Keskraamatukogu juhib haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu
hulgas järgmisi ülesandeid:
1) käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise koordineerimine;
2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes;
3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine;
4) erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täienduskoolituste korraldamine.
(3) Rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt
osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis.
(4) Paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub või pole selle teenused piisavalt
kättesaadavad, võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk
rändraamatukogus.
§ 6. Raamatukogude andmekogu
(1) Käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks
täitmiseks kasutab rahvaraamatukogu raamatukogude andmekogu.
(2) Raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik.
(3) Raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on
rahvaraamatukogule tasuta.
§ 7. Rahvaraamatukogu põhimäärus, arengukava ja töökorralduse eeskiri
(1) Rahvaraamatukogu täpsemad ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused,
rahvaraamatukogu struktuur vähemalt käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud
struktuuriüksuste täpsusega ja sellest tulenev raamatukoguteeninduse omavalitsuslik
koordineerimine ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused sätestatakse
rahvaraamatukogu põhimääruses. Põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu
sätestatud korras.
(2) Rahvaraamatukogu arengusuunad on osa kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37
lõikes 1 nimetatud arengukavast või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavast
arengukavast.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega rahvaraamatukogu
töökorralduse eeskirja, milles sätestatakse tingimused ja kord:
1) kogude kujundamise ja komplekteerimise ning väljaannete ja esemete hankimise,
vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise, töötlemise, inventuuri ja kustutamise kohta;
2) rahvaraamatukogu teenuste kasutamise, sealhulgas lugejate registreerimise ja arvestuse,
väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse, rahvaraamatukogu külastuse,
raamatukogudevahelise laenutuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse kohta.
§ 8. Rahvaraamatukogu juht
3
(1) Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu
juhib rahvaraamatukogu juht.
(2) Rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi
kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus.
(3) Rahvaraamatukogu juhiga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema määratud
isik. Juhiga sõlmitakse tähtajaline või tähtajatu tööleping.
(4) Rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus.
(5) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust
(edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema:
1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse või
2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutse nominaalse õppeaja jooksul.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul sõlmitakse rahvaraamatukogu
juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile
vastava raamatukoguhoidja kutse omandamise nominaalset õppeaega. Vajaliku kõrghariduse
või kutse omandamisel sõlmitakse juhiga uus tööleping käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
korras avalikku konkurssi korraldamata.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab kuni
800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja
kutse madalaim tase.
(8) Välisriigis raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni
tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud
tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2
sätestatud pädev asutus on Kultuuriministeerium.
§ 9. Raamatukoguhoidja
(1) Raamatukoguhoidjal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab
olema nende täitmiseks piisav haridus või raamatukoguhoidja kutse.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukoguhoidjaid ei
leita, võib käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid täita töötaja, kellel on
valmisolek omandada vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõlmitakse raamatukoguhoidjaga tähtajaline
tööleping, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg.
Vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.
§ 10. Rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukogu
(1) Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute
tegemiseks moodustatakse kohaliku kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest
vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd
ning arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Rahvaraamatukogu
nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu
põhimääruses.
4
(2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud juhul on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud
kõigi asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral
võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 623 lõikes 1 nimetatud nõukogu.
(3) Raamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad
raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud
valdkondade asjatundjad.
(4) Raamatukogude Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesoleva seaduse ja
raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab
raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme.
(5) Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister kolmeks
aastaks. Liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu.
(6) Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 11. Riigi ülesanded rahvaraamatukogude valdkonnas
(1) Kultuuriministeerium tagab rahvaraamatukogude kaudu Eesti väljaannete kättesaadavuse
infosüsteemis.
(2) Eesti Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmisi riigi
haldusülesandeid:
1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine;
2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine;
3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate
koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine;
4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise
koordineerimine;
5) käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude
valitud väljaannete keskne hankimine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigi haldusülesannete täitmisega seonduv
sätestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduses.
§ 12. Rahvaraamatukogu vara
Rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt
kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korrale.
§ 13. Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine
(1) Rahvaraamatukogu finantseeritakse:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest;
2) riigieelarvest;
3) annetustest;
4) tasulistest teenustest;
5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt.
5
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab rahvaraamatukogule vähemalt:
1) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtudes rahvaraamatukogu
teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest;
2) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja kohalikule eripärale vastavad
ruumid, sisustuse ning majandamiskulud.
(3) Riigieelarvest toetatakse:
1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist;
2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd,
raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste
teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele,
lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele
suunatud tegevusi;
3) raamatukogude andmekogu kasutamist rahvaraamatukogude poolt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud kulu hüvitab Kultuuriministeerium Eesti
Rahvusraamatukogu seaduse § 75 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega sätestatud määras.
(5) Riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule
asutusele või isikule käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuse määramise
otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti
Rahvusraamatukogu määrama ja tagasi nõudma riigieelarvest rahvaraamatukogule või
rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse käesoleva
paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud määrusega sätestatud tingimustel ja korras. Halduslepingu
sõlmimisel teeb halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või
esineb muu põhjus, mis takistab Eesti Rahvusraamatukogul jätkata nimetatud haldusülesande
täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud toetuse võib osaliselt või täielikult tagasi
nõuda eelkõige juhul, kui selgub, et toetuse saaja:
1) on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;
4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(9) Riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele
muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise,
taotleja hindamise, toetuse määramise tingimused ja korra ning toetuse tagasinõudmise
täpsemad alused, määrad ja tagasinõudmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
3. peatükk
Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused
§ 14. Kogud
6
(1) Rahvaraamatukogu kogud on koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades
teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi
väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid.
(2) Rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada
või müüa kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.
(3) Rahvaraamatukogu tagab oma kogudes asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega
väljaannete säilimise. Kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid seal
puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari
säilitavasse asutusse.
(4) Rahvaraamatukogu teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest Eesti
Rahvusraamatukogu, kes vajaduse korral teeb Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 4 lõike 1
punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise.
§ 15. Lugeja ja külastaja
(1) Lugeja on rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja, kellel on õigus kasutada nii
isikutuvastust nõudvaid kui ka ilma isikutuvastuseta osutatavaid teenuseid.
(2) Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja, kellel on tagatud
juurdepääs teenustele, mis ei eelda isikutuvastust.
§ 16. Teenindus
(1) Rahvaraamatukogu teenuseid võib kasutada igaüks, välja arvatud käesoleva seaduse § 21
lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel.
(2) Rahvaraamatukogu lahtiolekuajad vastavad lugejate ja külastajate vajadustele.
(3) Lugejatele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, korraldab
rahvaraamatukogu nende soovil tasuta koduteeninduse.
(4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu
ruumidele ning raamatukogutöötajate, lugejate või külastajate jaoks ajutiselt piirata
rahvaraamatukogule juurdepääsu, kui see on vältimatult vajalik. Juurdepääs tuleb taastada
viivitamata pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule
juurdepääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul
viisil.
§ 17. Teenused
(1) Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja
elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on
rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste
teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Avaliku teabe seaduse alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega
tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal
kasutada arvutit. Raamatukogutöötaja juhendab isikuid teenuseosutajate veebilehtedele ning
7
elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks. Juhendamiskohustus ei hõlma
isiku asemel teenuste sisulist kasutamist.
(3) Digitaalne väljaanne, väljaande digitaalne kujutis ning digitaalset väljaannet, väljaande
digitaalset kujutist ja väljaannet kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega
kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel rahvaraamatukogule, on
taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva
seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi.
(4) Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest
raamatukogudest raamatukogudevahelise laenutuse kaudu. Lugejalt võib nõuda
raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist. Sama omavalitsusüksuse rahvaraamatukogu
kogude vahel laenutamise võimaluse olemasolu korral kulude katmise tasu ei rakendata.
(5) Lugejalt võib nõuda väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna
kümnekordses suuruses, kui:
1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või
2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude kulupõhised suurused ja lõikes 5
nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra kehtestab
kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 18. Rahvaraamatukogu lugejaks registreerimine ja isikuandmete töötlemine
(1) Rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste
osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste
analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks.
(2) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või
õpilaspileti alusel.
(3) Rahvaraamatukogul on lugejaks registreerimisel õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise
eestkostetava puhul küsida väljaande või eseme kojulaenutamiseks ka tema seadusliku esindaja
andmeid ning kirjalikku nõusolekut.
(4) Rahvaraamatukogu töötleb järgmisi lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
1) üldandmeid;
2) koduteeninduse vajadusega seotud andmeid;
3) lugeja eelistuste andmeid vastavalt lugeja nõusolekule;
4) eestkoste andmeid.
(5) Puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid
isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse,
Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi
kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu
õigusaktiga.
(6) Rahvaraamatukogu lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma käesoleva seaduse §-s
20 sätestatud rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi.
8
(7) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel.
(8) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui
lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud.
Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud
juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.
(9) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või
esindusõiguse lõppemisel. Kui seaduslikul esindajal on rahvaraamatukogu ees esindusõigusest
tulenevaid täitmata kohustusi, säilitatakse tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või
nõude aegumiseni.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete
kustutamisel või puude kestuse lõppemisel.
(11) Rahvaraamatukogu võib käesoleva seaduse § 21 lõike 8 rakendamiseks töödelda käesoleva
paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 4 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta. Külastaja
andmed kustutatakse ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse § 21 lõike 8 rakendamisest
arvates. Kui külastajal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, säilitatakse tema
isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.
§ 19. Lugejat puudutavad teavitused
(1) Rahvaraamatukogul on õigus edastada lugejale tema elukoha aadressile, telefoninumbrile
või elektronposti aadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet, mis on teenuste
osutamiseks vältimatult vajalik.
(2) Lugeja nõusolekul on rahvaraamatukogul õigus lugejale saata ka teisi teavitusi.
§ 20. Rahvaraamatukogu kasutamise eeskiri
Rahvaraamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning
kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud rahvaraamatukogu
kasutamise eeskirjas, mis tehakse teatavaks igale lugejale ja külastajale.
§ 21. Lugeja ja külastaja vastutus
(1) Lugeja on kohustatud laenutatud väljaande ja eseme tagastama laenutustähtaja jooksul. Kui
lugeja ei tagasta laenutatud väljaannet ja eset tähtpäevaks, võib rahvaraamatukogu nõuda
viivitatud aja eest tasu, kuid mitte rohkem kui 0,1 eurot iga viivitatud päeva eest ühe väljaande
või eseme kohta.
(2) Väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle
asendama või tasuma selle hinna kuni kümnekordses suuruses.
(3) Rahvaraamatukogu annab lugejale tähtaja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
summade tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks. Tähtpäevaks maksmata summa
tasumiseks või väljaande ja eseme tagastamiseks võib valla- või linnavalitsus teha lugejale
ettekirjutuse koos sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse täitmata jätmise korral.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse
seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte
9
toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus
kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse
täitmata jätmise korral on valla- või linnavalitsusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatut kohaldatakse ka külastaja suhtes, kes
rahvaraamatukogu teenuse kasutamisel rikub väljaande või eseme.
(7) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud kohustusi rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja
esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni.
(8) Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub rahvaraamatukogu kasutamise
eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste
lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara, võtta selle
rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30
päevaks.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ülesande täitmiseks võib küsida isiku
tuvastamiseks isikut tõendavat dokumenti.
(10) Valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5–8 nimetatud pädevuse
anda valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele.
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad laekuvad kohaliku omavalitsuse
eelarvesse.
(12) Käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat.
(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ja 7 lugeja või külastaja kohta sätestatut kohaldatakse
alla 18-aastase isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule
esindajale.
(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse tegemiseks võib valla- või
linnavalitsus või käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud juhul valla- või linnavalitsuse
ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus töödelda lugeja käesoleva seaduse § 18 lõike 4
punktides 1 ja 4 nimetatud isikuandmeid.
§ 22. Automaatne haldusmenetlus
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluses infosüsteemi vahendusel ilma ametniku või
töötaja vahetu sekkumiseta antud automaatsete haldusaktide või muude dokumentide ja
sooritatavate toimingute või menetlustoimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
4. peatükk
Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve
10
§ 23. Aruandlus
(1) Rahvaraamatukogu esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruanded.
(2) Rahvaraamatukogu esitab Eesti Rahvusraamatukogule statistilise ja sisulise töö aruanded
igal aastal 1. märtsiks. Aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu.
§ 24. Teenistuslik ja haldusjärelevalve
(1) Teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle teeb kohalik omavalitsus.
(2) Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb
Kultuuriministeerium.
5. peatükk
Rakendussätted
1. jagu
Üleminekusätted
§ 25. Põhimäärused
Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud rahvaraamatukogu seaduse § 6 lõike 1 alusel
kehtestatud rahvaraamatukogude põhimäärused kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel
kehtestatud põhimääruste jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta 30. juunini.
§ 26. Maakonnaraamatukogud
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist maakonnaraamatukoguks nimetatud rahvaraamatukogu
tegutseb maakonnaraamatukoguna kuni 2027. aasta 30. juunini.
(2) Maakonnaraamatukogu täidab raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerijana
järgmisi riiklikke ülesandeid:
1) kogude komplekteerimine ja töötlemine;
2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside
loomine ja pidamine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja
töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest
valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 27. Rahvaraamatukogu struktuuri ümberkorraldamine
Rahvaraamatukogu struktuur viiakse käesoleva seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1.
juuliks.
§ 28. Töölepingud ning haridus- ja kutsenõuded
Käesoleva seaduse § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis olevatele
raamatukoguhoidjatele.
11
2. jagu
Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 29. Eesti Rahvusraamatukogu seaduse muutmine
Eesti Rahvusraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „haldusjärelevalve tegevuse üle“
tekstiosaga „ning raamatukogude andmekogu asutamine“;
3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väljaannete riiklik bibliograafiline registreerimine ja rahvusbibliograafia kättesaadavaks
tegemine;“;
4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „trükitoodangu-“ tekstiosaga
„väljaannete, sealhulgas trükiste,“;
6) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade
teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate
kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-,
arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine;“;
7) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks, arvestades eri
liiki raamatukogude vajadustega;
8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Rahvusraamatukogu kasutab käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja
Rahvusraamatukogu põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks
raamatukogude andmekogu.“;
9) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmine
(1) Rahvusraamatukogu täidab rahvaraamatukogu seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud riigi
haldusülesandeid (edaspidi riigi haldusülesanded).
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise
tingimusi ja korda määrusega täpsustada.
(3) Riigi haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad
piirkondades üle Eesti.
12
(4) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusraamatukoguga riigi haldusülesannete
täitmiseks halduslepingu. Halduslepingu täitmise üle teeb haldusjärelevalvet valdkonna eest
vastutav ministeerium.
(5) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab
Rahvusraamatukogul jätkata riigi haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise
valdkonna eest vastutav ministeerium.“;
10) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lugeja“ tekstiosaga „ja külastaja“;
11) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rahvusraamatukogu lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või
õpilaspileti alusel.“;
12) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Rahvusraamatukogul on õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul
küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut.
(22) Rahvusraamatukogu töötleb järgmisi lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja
isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
1) üldandmeid;
2) lugeja eelistuste andmeid vastavalt lugeja nõusolekule;
3) eestkoste andmeid.“;
13) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Rahvusraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle
arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse
tagamiseks. Külastaja vastutuse tagamiseks võib Rahvusraamatukogu töödelda külastaja kohta
käesoleva paragrahvi lõike 22 punktides 1 ja 3 nimetatud andmeid.“;
14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–46 järgmises sõnastuses:
„(41) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas Rahvusraamatukogu külastusel.
(42) Lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui
lugeja pole Rahvusraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud.
Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on Rahvusraamatukogu ees täitmata kohustusi.
Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.
(43) Seadusliku esindaja andmed kustutatakse lugeja isikuandmete kustutamisel või
esindusõiguse lõppemisel.
(44) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed kustutatakse lugeja muude isikuandmete
kustutamisel või puude kestuse lõppemisel.
(45) Rahvusraamatukogu võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada käesoleva
paragrahvi lõikes 22 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud
raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel
kustutab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed.
13
(46) Külastaja isikuandmed kustutatakse pärast kohustuste täitmist või nõude aegumist.“;
15) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
㤠71. Lugeja teavitamine
(1) Rahvusraamatukogul on õigus edastada lugejale tema elukoha aadressile, telefoninumbrile
või elektronposti aadressile meeldetuletusi ning muud lugejat puudutavat teavet, mis on
teenuste osutamiseks vältimatult vajalik.
(2) Lugeja nõusolekul on Rahvusraamatukogul õigus lugejale saata ka muid teavitusi.
§ 72. Automaatne haldusmenetlus
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluses infosüsteemi vahendusel ilma töötaja vahetu
sekkumiseta antud automaatsete haldusaktide või muude dokumentide ja sooritatavate
toimingute või menetlustoimingute loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
16) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:
„11. peatükk
Raamatukogude andmekogu
§ 73. Raamatukogude andmekogu asutamine ja pidamise eesmärk
(1) Raamatukogude andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise
eesmärk on:
1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude
haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine;
2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine;
3) lugejate, külastajate ja laenutuste registreerimine ning nende üle arvestuse pidamine
teenuste osutamiseks;
4) raamatukogude korraldamine ja juhtimine;
5) raamatukogude andmete kogumine ja töötlemine, uuringute ning statistiliste ülevaadete
tegemiseks ja esitamiseks;
6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine.
(2) Raamatukogude andmekogu vastutavad töötlejad on rahvaraamatukogude valdkonna eest
vastutav ministeerium, Rahvusraamatukogu ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu.
(3) Raamatukogude andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(4) Raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatakse:
1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis;
2) andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded;
3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
4) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord;
6) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
14
§ 74. Raamatukogude andmekogus töödeldavad isikuandmed ja nende säilitamine
(1) Raamatukogude andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 ning § 7 lõigetes 22 ja 4 nimetatud andmed;
2) rahvaraamatukogu seaduse § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed;
3) säilituseksemplari seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmed;
4) raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu lugeja teenindamiseks vajalikud
andmed vastavalt muu raamatukogu tegevust reguleerivale seadusele;
5) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule;
6) raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste
asutuste ja isikute töötajate üldandmed.
(2) Raamatukogude andmekogusse kantavate andmete saamiseks ja kontrollimiseks võib teha
päringuid teistesse andmekogudesse.
(3) Raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmeid
säilitatakse vastavalt käesolevas seaduses ja rahvaraamatukogu seaduses ning raamatukogude
andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud
tähtaegadele. Säilitustähtaja möödumisel lugeja isikuandmed anonüümitakse ja tema
seadusliku esindaja isikuandmed kustutatakse. Juhul kui lugejal või külastajal on raamatukogu
ees täitmata kohustusi, säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.
(4) Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg on kuni kolm aastat ajast
kui:
1) lugeja ei ole isikutuvastust nõudvaid teenuseid kasutanud;
2) raamatukogu või lugeja ise ei ole enda andmeid uuendanud;
3) lugejal või külastajal ei ole raamatukogu ees täitmata kohustusi või on tema suhtes nõue
aegunud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isikuandmeid säilitatakse töösuhte
lõppemiseni.
(6) Kui raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivas
seaduses ei ole lugeja teenindamiseks vajalike isikuandmete loetelu kehtestatud, võib
raamatukogude andmekogus töödelda käesoleva seaduse § 7 lõikes 22 nimetatud isikuandmeid.
§ 75. Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu
(1) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võib võtta raamatukogult,
välja arvatud rahvaraamatukogult ja avalik-õigusliku ülikooli raamatukogult, kulupõhist tasu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu kulu
hüvitab Haridus- ja Teadusministeerium käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruse
alusel.
(3) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ja
piirmäärad kehtestab kultuuriminister määrusega.“;
17) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „seitse“ sõnaga „üheksa“;
18) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
15
„(3) Kaks liiget nimetavad nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest
vastutavad ministrid ning ühe liikme üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Käesolevas
lõikes nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg on neli aastat.“;
19) paragrahvi 8 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „lõike 1“;
20) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „või valdkonna eest vastutav minister“
tekstiosaga „, valdkonna eest vastutav minister või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste
liit“;
21) paragrahvi 10 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja töötajate töötasustamise alused“;
22) paragrahvi 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 10 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise, kinnitab siseauditeerimise tööplaani ning kuulab
ära siseaudiitori aruande;“;
24) paragrahvi 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“;
27) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „asjaajamiskorra“ sõnaga
„teabehalduskorra“;
28) paragrahvi 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“;
29) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Peadirektor tagab 2027. aasta 1. juuliks Rahvusraamatukogu põhikirja vastavusse viimise
käesoleva seaduse 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1. jaanuariks
2027. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga.“.
§ 30. Rahvaraamatukogu seaduse kehtetuks tunnistamine
Rahvaraamatukogu seadus (RT I 1998, 103, 1696) tunnistatakse kehtetuks.
§ 31. Säilituseksemplari seaduse muutmine
Säilituseksemplari seaduse § 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eesti Rahvusraamatukogu
seaduse § 10 lõike 1 punkti 15 alusel kehtestatud korra kohaselt“.
3. jagu
Seaduse jõustumine
§ 32. Seaduse jõustumine
16
(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 25 ja § 31 jõustuvad
2027. aasta 1. juulil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 13. aprillil 2026. a nr 2-6/26-00726
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
17
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) eelnõuga asendatakse kehtiv rahvaraamatukogu seadus ning ajakohastatakse koos Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS) muudatustega rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) rollid, ülesanded ja juhtimine ning asutatakse raamatukogude andmekogu. Eelnõu eesmärk on tagada kasutajakeskne ja kättesaadav raamatukoguteenus üle Eesti . Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused: 1. ajakohastatakse rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted; 2. määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevad ülesanded; 3. ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhtimine ja struktuur; 4. muudetakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmis t ; 5. asutatakse raamatukogude andmekogu, mille kaudu saavad kasutajad ligi kõikide liitunud raamatukogude teenustele ja kogudele ühes süsteemis; 6. rakendatakse kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimalusi, mis lihtsustavad teenuste kasutamist. Eelnõuga võimaldatakse kohalikele omavalitsustele paindlikum rahvaraamatukogude võrgu korraldamine, lähtuvalt elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalik est vajadustest. Eelnõuga määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärgid ning -ülesanded nii kultuuri- kui ka haridusasutusena. Põhiülesanneteks seatakse sealhulgas kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning nende kättesaadavaks tegemine, juurdepääsu tagamine avalikele e-teenustele, lugemisharjumuse kujundamine, koolituste ja harivate tegevuste korraldamine, ning kogukonna- ja riigielus osalemise toetamine olemasolevate võimaluste piires. Eelnõu järgi on rahvaraamatukogu üks põhieesmärke ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine. Eelnõuga nähakse ette rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele vastavalt korrastatud struktuur (keskraamatukogu, haruraamatukogu, teeninduspunkt, rändraamatukogu). Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse regulatsioon. Olulise muudatusena nähakse ette kohaliku omavalitsuse ülesannete eristamine riiklike st haldusülesannete st ja viimaste etapiviisiline volitamine RaRa-le. Seni maakonnaraamatukogude täidetavad riiklikud ülesanded antakse järk-järgult RaRa-le, sealhulgas rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine , haldamine ja arendamine , rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine, piirkondlik erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine, programmides osalemise koordineerimine ning riikliku toetuse eest väljaannete keskne hankimine. Kui senine korraldus on eelistanud 15 kohalikku omavalitsust , toetades neis asutavate maakonnaraamatukogude tegevust , siis eelnõu toetab kõiki kohalike omavalitsus t e rahvaraamatukogusid ühetaoliselt ja võrdselt . Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 30 . juunini 2027 . aastal kogude komplekteerimise ja töötlemise ning andmebaaside pidamise ülesannete täitmist. Muudatuse eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riig i haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks. Samuti soovitakse võimaldada raamatukogutöötajatel keskenduda teenuste sisulisele arendamisele nii üksikute raamatukogude kui ka kogu võrgustiku tasandil. Eelnõuga luuakse ERRS-is raamatukogude andmekogu õiguslik alus. Andmekogu asutab kultuuriminister ning vastutavad andmetöötlejad on Kultuuriministeerium (KuM) , RaRa ja andmekoguga liitunud muu r aamatukogu . Rahvaraamatukogudele on andmekoguga liitumine kohustuslik ning sellega seotud kulud katab KuM. Kultuuriminister kehtestab raamatukogudele andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ning piirmäärad . Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste kvaliteedi, mis võimaldab lugejatel tutvuda kõikide rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis. Samuti on tulevikus ühe andmekogu ülalpidamine ja arendamine kulu tõhusam kui senise kolme vananenud süsteemi ülalpidamine . ERRS-i muudatustega suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale, kaasates Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad , et tagada tõhus am juhtimine uute ülesannete täitmisel . Täpsustatakse RaRa teadus- ja arendustegevuse ülesandeid, sh lisandub kutsekoolituse ja koostööprogrammide algatamise funktsioon. Eelnõuga luuakse ka võimalus delegeerida RaRa-le halduslepingu alusel KuM raamatukogude valdkonna sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimine ja toetuste menetlemine. Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitjana lisanduvad talle uued ülesanded. Samal ajal väheneb töökoormus 15-s kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus seoses nimetatud ülesannete dubleerimise lõppemisega omavalitsuse tasandil. Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub, sest ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist raamatukogude teatud valdkondades (nt kataloogimine, statistika kogumine, automaatsed toimingud). Käesoleva eelnõuga samaaegselt kavandatakse haldusmenetluse seadusesse kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluste läbiviimist reguleerivaid muudatusi. Kui riigil on otsuste tegemiseks vajalikud andmed olemas, võ imaldab automatiseeritud menetlus teha otsuseid kiiresti ja ilma täiendava asjaajamiseta. Autom aatne haldusmenetlus aitab vähendada kodanike halduskoormust ning muudab ka raamatukoguteenuse kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks. Kõik muudatused on suunatud raamatukoguvõrgu terviklikkuse tugevdamisele, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning kasutajamugavuse suurendamisele. Eelnõu väljatöötamisel arvestati eri n evate osapooltelt, sealhulgas rahva- ja teadusraamatukogude lt ning Eesti Linnade ja Valdade Liidult saadud ettepanekuid. Seadus jõustub 202 7 . aasta 1. jaanuaril , osaliselt 2027. aasta 1. juulil . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm (
[email protected] , 628 2244 ) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik ud Karin Ligi ( teenistussuhe peatunud ) , Külli Siim ( teenistussuhe lõppenud ) ja Epp Hannus (
[email protected] , 628 2231) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa T õlkebüroo OÜ (
[email protected] , 6 26 4284 ) . Eelnõu väljatöötamisse andsid aastatel 2022–2024 olulise panuse Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmed: Janne Andresoo – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor (kuni 2023), Kaie Holm – Tallinna Keskraamatukogu direktor, Marina Jantson – Pärnu Keskraamatukogu teeninduse peaspetsialist (kuni 2023), Kädi Koppe – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik (kuni 2022), Aira Lepik – Tallinna Ülikool i digitehnoloogiate instituudi raamatukogunduse lektor , Reet Lubi – Viljandi Linnaraamatukogu direktor, Kati Maidla – Põlva Keskraamatukogu direktor, Kristina Pai – Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor, Katre Riisalu – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige, Angela Saksing – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik, Triin Soone – Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, Asko Tamme – Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevdirektor, Krista Visas – Pärnu Keskraamatukogu direktor, Kaili Õunapuu-Seidelberg – Rakvere Raamatukogu direktor ja Martin Öövel – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor. Eelnõu koostamisel konsulteerit i Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Justiits - ja Digi ministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Õiguskantsleri Kantseleiga, Andmekaitse Inspektsiooniga, Riigi I nfosüsteemide Ametiga , Eesti Rahvusraamatukoguga, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kohalike omavalitsustega, maakonnaraamatukogudega, rahvaraamatukogudega, teadusraamatukogudega, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ning Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga , mille punkt 08.01.06 on sõnastatud järgmiselt : „Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.“ . Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks rahvaraamatukogu seadus (edaspidi ka RaRS ) (RT I 1998, 103, 1696) ning muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ka ERRS ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29 .0 6 .20 22 , 15 ja säilituseksemplari seaduse (edaspidi SäES ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.07.2016, 1 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on luua rahvaraamatukogude reformi elluviimist toetav ja rahvaraamatukogude tegevust ajakohaselt reguleeriv õiguslik raamistik. Rahvaraamatukogude reformi tuum on praeguse 58 riigi rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud ressursi (eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine rahvaraamatukogude võrgu arendamiseks ja ühtse raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu juurutamiseks. RaRS-i eelnõu on vaid osa reformist, mille elementideks on ka rahvaraamatukogude digipööre (e-laenutuse teenuse käivitamine, raamatukogude statistiliste andmete juhtimistöölaua rakendamine, väljaannete digimine) , rahvaraamatukogude struktuuri ümberkorraldamine, riiklike toetusmeetmete rakendamine (rahvaraamatukogude kiirendi) , teenuste konsolideerimine ( Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate raamatukogu ülesannete üle andmine RaRa-le ) ja raamatukoguvõrgu terviklik arendamine (rahvaraamatukogude arendusüksuse loomine , raamatukogude andmekogu rakendamine ) . Eesmärk on 1998. aastal jõustunud RaRS-i terviklikult uuendada. Kõnealuses seaduses tehti olulisemad sisulised muudatused viimati 2007. aastal. Hiljem on tehtud väiksemaid korrektuure näiteks seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamise ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) (edaspidi ka IKÜM ) jõustumisega. Aastate jooksul on Kultuuriministeeriumile (edaspidi ka KuM ) esitatud hulk seaduse muutmise ettepanekuid nii rahvaraamatukogude endi, nende pidajateks olevate kohalike omavalitsuste kui ka valdkondlike esindusorganisatsioonide poolt. Mitmed probleemkohad on ilmnenud ka KuM-i kui raamatukogunduse valdkonna korraldaja igapäevatöös. Rahvaraamatukogude reformi elluviimisega seoses vajab täiendamist ka ERRS, milles tehakse lisaks RaRa juhtimise korraldust ajakohastavaid ja muid tehnilist laadi muudatusi. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmade esindajatele arvamuse avaldamiseks 2020. aasta mais. VTK-s seati eesmärgiks RaRS-i terviklik kaasajastamine ja kirjeldati seitset olulisemat kavandatavat muudatust. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud muudatuste kaupa. VTK: Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted, mis seni on baseerunud üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV ) elanike arvul, asendatakse eelnõuga põhimõtete ja näitajatega, millest lähtudes on KOV-il paindlikumad võimalused oma territo o riumil rahvaraamatukogude võrgu korraldamiseks. Oluline on arvestada, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Seejuures tuleb lähtuda KOV-i elanike arvust, asustustihedusest ja asustusstruktuurist ning kohalike elanike vajadustest. VTK: Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine Eelnõusse on kavandatud sätted, mis kirjeldavad rahvaraamatukogu struktuuri (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või erandina haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu). Eelnõu kohaselt täiendatakse RaRS-i terminitega „teeninduspunkt“ ja „rändraamatukogu“. VTK: Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine Eelnõuga lõpetatakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonda kuuluvate riigi haldusülesannete täitmine maakonnaraamatukogude kaudu ja antakse nende täitmine üle RaRa-le. Uuendatakse ka kõnealuste ülesannete sisu. VTK: Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine Eelnõuga uuendatakserahvaraamatukogu juhi haridus- ja kutsenõudeid. VTK: Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti Rahvusraamatukogule Eelnõusse on kavandatud volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) halduslepingu alusel volitada RaRa-d määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmisest RaRa-le on loobutud ja see jääb jätkuvalt KuM-i ülesandeks. VTK: Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramine Eelnõuga on ERRS-i kavandatud säte, mille kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks. ERRS-i täiendatakse ka raamatukogude andmekogu puudutava regulatsiooniga. VTK: Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga Kõnealune muudatus on eraldi eelnõuga juba ellu viidud. Ministeeriumidest esitasid VTK kohta märkused Haridus- ja Teadusministeerium (märkused kooli- ja teadusraamatukogude vaatest) , Justiitsministeerium (tähelepanekud seoses autoriõiguse seadusega ja soovitused mõjude hindamiseks) , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (ettepanekud rahvaraamatukogude teenuste laiendamiseks) ning Rahandusministeerium ( tähelepanekud maakonnaraamatukogude poolt täidetavate riiklike ülesannete kulude hüvitamise ja KOV-idele pandavate võimalike uute kohustuste rahastamise kohta ) . Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid VTK märkusteta, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ja Välisministeerium vaikimisi. Huvirühmade esindajatest esitasid arvamuse : Eesti Kirjastuste Liit (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ning e-väljaannete laenutuskeskkonna kohta) ; Eesti Linnade ja Valdade Liit ( märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, rahvaraamatukogu struktuuri, rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ja infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise kohta ) ; Eesti Pimedate Liit ( tähelepanekud seoses Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksuseks olnud Eesti Pimedate Raamatukoguga ) ; Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ( ettepanekud seoses rahvaraamatukogu juhi kutsenõuetega, rahvaraamatukogude arendusüksusega ja üh tse raamatukogutarkvaraga ) ; Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ( märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ja ühtse raamatukogutarkvara kohta ) ; Eesti Rahvusraamatukogu ( tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta ) ; Harju Maakonnaraamatukogu (tähelepanekud pea kõigi (välja arvatud Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta ) ; Harjumaa Omavalitsuste Liit ( tähelepanekud enamiku (välja arvatud Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga ning arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimalik delegeerimine) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta ) ; Põlva Keskraamatukogu ( tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta ) ; Tallinna Keskraamatukogu ( märkused ja ettepanekud seoses maakonnaraamatukogude, rahvaraamatukogude arendusüksuse , rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise, rahvaraamatukogu eesmärkide ja ülesannetega ning erisustega Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogudele riigieelarvelise toetuse määramisel ) ; Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ( tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, ühtse raamatukogutarkvara, rahvaraamatukogude arendusüksuse , rahvaraamatukogu struktuuri ning maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamise kohta ) ; Viljandimaa Omavalitsuste Liit ( arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta ) ; Võrumaa Arenduskeskus (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta) . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1 – kirjeldatakse seaduse reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt sätestab RaRS rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on sätet täiendatud selliselt, et RaRS-is ei reguleerita mitte üksnes rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad . Lõikega 2 nähakse ette, et RaRS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) sätteid, arvestades RaRS-i erisusi. Rahvaraamatukogu ning selle lugeja ja külastaja vaheline suhtlus ja asjaajamine (näiteks lugejaks registreerumine, laenutustähtaja määramine ja selle pikendamine, laenutustähtaja ületamise tõttu viivise nõudmine, väljaande tagastamiseks ettekirjutuse tegemine) on haldusmenetlus HMS -i tähenduses. Eelnõu § 2 – esitatakse termini „rahvaraamatukogu“ määratlus selle põhieesmärkide kaudu ja kirjeldatakse rahvaraamatukogu ülesandeid. Lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt on rahvaraamatukogu KOV-i kultuuri- ja haridusasutus. Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri - või kultuuripärandi asutustena, siis eelnõu kohaselt määratletakse neid nii kultuuri- kui ka haridusasutustena, mis väljendab selgemalt tänapäevase rahvaraamatukogu olemust. Eesti Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS ) § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on haridusasutused hariduse eesmärke elluviivad organisatsioonid . HaS § 2 lõige 3 näeb ette, et hariduse eesmärgid on: 1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; 2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 3) luua igaühele eeldused pidevõppeks. Nende eesmärkide elluviimises osalevad ka rahvaraamatukogud. Ka IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifest is märgitakse, et rahvaraamatukogude tegevus aitab kaasa hariduse, kultuuri ja informatsiooni arengule ning nähakse rahvaraamatukogu ühe võtmeülesandena nii individuaalõppe ja iseseisva hariduse omandamise kui ka ametliku haridussüsteemi toetamist kõigil tasanditel. Rahvaraamatukogud korraldavad formaalharidust toetavaid koolitusi ja muid harivaid tegevusi. Seejuures ei tule neil taotleda tegevusluba või esitada majandustegevusteadet (kui asjaomase koolitusvaldkonna eriseadusest ei tulene teisiti). Eelnõu kohaselt on rahvaraamatukogu põhieesmärgid järgmised: 1) tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile; 2) edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist; 3) toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on esile tõstetud lugemiskultuuri, info- ja digipädevuse ja ühistarbimise edendamine ning kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemise toetamine. Tegemist ei ole põhimõtteliselt uute eesmärkide seadmisega, vaid valdkondade loetlemisega, millesse rahvaraamatukogud juba praegu aktiivselt panustavad. Eelnõu kajastab seega muutunud ühiskondlikke vajadusi ja tehnoloogilist arengut, andes rahvaraamatukogudele ajakohase ja selgemalt mõtestatud rolli. 2018. aastal oli n oorte teadmiste ja oskuste uuring u PISA ( Programme for International Student Assessment ) põhivaldkond funktsionaalne lugemine. Uuringu raames selgitati välja, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti põhikooliõpilased on oma oskuste poolest Euroopa absoluutses tipus ja maailmas esikaheksas. Testis on välja toodud, et koduse raamatukogu suuruse kasvades paranevad sünkroonis ka testitulemused. Samuti mõjutas oluliselt testi tulemusi raamatute žanriline esindatus koduses raamatukogus. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC ( Programme for the International Assessment of Adult Competencies ) tulemustes t ilmneb , et vaadates raamatute arvu mitteõppivate ja kõigi noorte lapsepõlvekodudes, paistis silma, et vaid üld- ja kutseharidusega noored pärinevad sagedamini kodudest, kus oli väga vähe raamatuid. Raamatute arv on oluline, kuna see peegeldab hariduse väärtustamist ja lugemisharjumuse olemasolu lapsepõlvekodus. Kuigi kumbki uuring ei hõlma rahvaraamatukogude mõju, on kahtlemata oluline roll lugemiskultuuri edendamisel ka neil. I lma rahvaraamatukogude tasakaalustava mõjuta võib koduse raamatukogu kasinus mõjutada negatiivselt noorte haridusteed ja Eesti elanike konkurentsivõimelisust. Aidates edendada info- ja digipädevust , panustavad rahvaraamatukogud digilõhe kaotamisse . Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ja selle võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate ja selle võimalusi mittevaldavate inimeste vahel. Üks peamisi elanikkonnarühmi, kes digiteenustest kõrvale jäävad, on eakad. Maapiirkondade elanikud on eakate kõrval teine peamine digiriigist välja jääv sihtrühm. Need kaks rühma kattuvad suures osas, sest maapiirkondades elab rohkem vanemaealisi. Eesti inimarengu 2023. aasta aruan des t uuakse välja, et digiajastul mängivad infotehnoloogilised vahendid ja keskkonnad igapäevaelus olulist rolli nii õppimisel, suhtlemisel, teenuste kasutamisel kui ka mujal. Aruandes märgitakse , et end digipädevamaks pidavad teismelised kalduvad olema oma eluga pisut rohkem rahul. V anemate täiskasvanute interneti mittekasutamise peamine põhjus on aga eelkõige oskuste, mitte võimaluste puudumine. I nimestel, kellel puudub igapäevane ligipääs digioskuste juhendamisele, vähenevad võimalused kaasas käia tehnoloogiliste ja tarkvaraliste muutustega. Digilõhe kaotamisel on olulised kogukonnapõhised lahendused ja usaldusväärset digimaailma õppekeskkonda luua aitavate niinimetatud ankurasutuste tegevus. Ankurasutused on kogukonda koondavad asutused, näiteks rahvaraamatukogud. Rahvaraamatukogude üks põhieesmärke on ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine . Ühistarbimine tähendab majanduse vormi, mis baseerub toodete ja teenuste jagamisel, vahetamisel, kauplemisel või rentimisel, võimaldades ligipääsu asjadele ilma neid omastamata ning muutes mitte niivõrd seda mida me tarbime, vaid kuidas me tarbime. Rahvar aamatukogud edendavad ressursitõhusust ja kestlikku tarbimist, võimaldades jagatud juurdepääsu raamatutele ja järjest rohkem ka muudele esemetele (näiteks tööriistad, sporditarbed j ms ) . Üha enam pakuvad rahvaraamatukogud tuge ka kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemisel. Nagu juba eespool märgitud , on rahvaraamatukogud kogukonda koondavad ankurasutused, mis on inimestele lähedal ja millest on saanud seetõttu olulised tugipunktid. Rahvaraamatukogud pakuvad näiteks infot ja abi elektrooniliste avalike teenuste kasutamisel , aga ka võimalusi (olgu siis ruumide või info levitamise näol) osaleda kohalikes ja kogukondlikes aruteludes, aidates seeläbi tugevdada kodanikuaktiivsust ja kaasatust. Lõikes 2 loetletakse rahvaraamatukogu põhiülesanded. Osaliselt on need tuletatud kehtivast RaRS-ist ja osaliselt eelmises lõikes kirjeldatud rahvaraamatukogu põhieesmärkidest. Eelnõu ga ei kaasne rahvaraamatukogudele täiendavaid ülesandeid, vaid sõnastatakse senised tegevused ajakohase lt ja tulevikku vaatava lt . Ülesannete sõnastamisel on eeskuju võetud Soome rahvaraamatukogu seadusest ja arvestatud Rahvaraamatukogude Nõukogu ning I FLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifesti soovitusi. Sarnaselt rahvaraamatukogu eesmärkidele peegeldavad ka eelnõus nimetatud ü lesanded aja jooksul rahvaraamatukogude tegevuses toimunud põhimõttelist muutust, kus pigem laenutuskesks elt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevustele, mis toeta vad inimest, ühiskonda ja elukeskkonda. Esimese põhiülesandena nimetatud trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete ning esemete kättesaadavaks tegemine ja andmebaaside le juurdepääsu võimaldamine on sarnases sõnastuses olemas ka kehtivas RaRS-is (§ 2 lõikes 2). Termini „teavik“ asemel on eelnõus läbivalt kasutusele võetud termin „väljaanne“, mis on täna erialakeeles eelistatum. Eelnõu ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks teha samasugust muudatust kõikides teistes õigusaktides, kus sõna „teavik“ on kasutatud (näiteks käibemaksuseaduses ja riigihangete seaduses), sest regulatsioonide sisu see ei mõjuta . Lisaks on kõnealuse ülesande puhul uuendusena lisatud esemete kättesaadavaks tegemine. Nagu juba eespool märgitud, edendavad rahvaraamatukogud ühistarbimist ja see ei tähenda täna enam ainult raamatute (ja muude väljaannete) laenutamist, vaid on laienenud ka näiteks e-lugerite, tööriistade, sporditarvete ja pillide ni. Andmebaasidele juurdepääsu võimaldamise osas on oluline märkida , et rahvaraamatukogud võimaldavad kasutada valikut andmebaasidest (nt Eesti Filmi A ndmebaas , DIGAR ) . Reeglina soovitakse raamatukogu kaudu tasuta juurdepääsu just sellistele andmebaasidele, mis on tavakasutajatele tasulised (n t Naxos Music Library ) . Arvestades aga asjaolu, et vastavate litsentside soetamisega kaasneb rahvaraamatukogudele kulu, ei saa eeldada , et rahvaraamatukogu võimaldab lugeja soovil juurdepääsu mistahes andmebaasile. Rahvaraamatukogu teise põhiülesandena on eelnõus nimetatud kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomist ja haldamist. Kogude pidev uuendamine koos kogukonna vajaduste arvestamisega tagab, et rahvaraamatukogu kogud kajastaksid ühiskondlikke muutusi ning vastaksid eri vanuserühmade ja huvigruppide vajadustele. Kolmas põhiülesanne näeb ette, et rahvaraamatukogu võimaldab juurdepääsu avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine on rahvaraamatukogu kohustus ka kehtiva RaRS-i kohaselt (§ 15 lõiked 2 ja 2 1 ), samuti on see sätestatud avaliku teabe seaduses (edaspidi ka AvTS ) (§ 33). Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS ) § 7 lõike 2 kohaselt võimaldatakse rahvaraamatukogudes tasuta juurdepääs Riigi Teatajale. Eelnõuga täiendatakse olemasolevat ülesannet elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisega. Silmas peetakse riigi ja KOV-i teenuseid (näiteks toetuste taotlemine jms ) . Tegemist on regionaalpoliitiliselt olulise ülesandega, mille tarbeks kasutatakse ära rahvaraamatukogude üle-eestilist võrku , et võimalda da inimestel kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenuseid võimalikult kodu lähedal. Kõnealuse ülesande täitmise korraldust on täpsustatud eelnõu § 1 7 lõikes 2. Neljas rahvaraamatukogu põhiülesanne seisneb kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamises. Ülesanne seondub eelnõu sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 seatud eesmärgiga edendada lugemiskultuuri. Rahvaraamatukogud korraldavad näiteks kohtumisi kirjanikega, lugemiskampaaniaid jms. Viies rahvaraamatukogu põhiülesanne on info- ja digipädevusealane juhendamine . Rahvaraamatukogude rolli digilõhe kaotamisse panustamisel on kirjeldatud eespool. Lisaks sellele, et rahvaraamatukogudes abistatakse inimesi avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamisel, pakuvad paljud rahvaraamatukogud diginõustamist näiteks e-posti kasutamise, sotsiaalmeedia kontode loomise, nutiseadmete kasutamise jms osas. Näiteks 2023. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Trinidad Wiseman OÜ-ga raamatukogutöötajatele koolitustsükli "Raamatukogu digiriigi nõustajana", mille eesmärk oli tõsta raamatukogutöötajate endi digipädevust ja luua neile eeldused diginõustamise teenuse pakkumiseks oma kogukonnas. K uues põhiülesanne on elukestvat õpet ja formaalharidust toetavate koolituste ning muude harivate tegevuste korraldamine. Kõnealune ülesanne seondub nii rahvaraamatukogu defineerimisega kultuuri- ja haridusasutusena kui ka rahvaraamatukogu ühe põhieesmärgiga toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Rahvaraamatukogud korraldavad nii raamatukogutunde lasteaedadele ja koolidele kui ka täienduskoolitusi igas vanuses huvilistele. Lõike 3 kohaselt pakub rahvaraamatukogu kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi arvestades ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. Säte peegeldab tänast olukorda, kus rahvaraamatukogu on kogukonda koondav ankurasutus, mis pakub sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt (näiteks tegutseb ka postipunktina). Eelnõu § 3 – sätestatakse rahvaraamatukogu õiguslik seisund. Lõige 1 näeb sarnaselt kehtivale RaRS-ile ette, et rahvaraamatukogu on KOV-i asutus. Uuendusena on lisatud teine lause, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu olla KOV-i asutuse struktuuriüksus, kui on täidetud muud RaRS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevad tingimused (näiteks juhi haridus- ja kutsenõuded jms) . Kavandatav muudatus tagab suurema paindlikkus e KOV-i korralduses . Näite ks A lutaguse Huvikeskus on Alutaguse Vallavalitsuse hallatav asutus, mis organiseerib valla territooriumil olevate rahvamajade, seltsimajade, noortekeskuste ning raamatukogude tegevust. Asutuse põhimääruses on toodud rahvaraamatukogu eesmärk ja ülesanded , tegevuse korraldamine ning raamatukogude tegevus e juhtimine. Raamatukogude tegevust juhib ja korraldab raamatukogude juht. Raamatukoguteenindus tagatakse raamatukoguhoidja kutsenõuetele vastavate töötajate ja muu personaliga. Lõike 2 kohaselt võivad KOV-id moodustada RaRS-is sätestatud ülesannete täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS ) § 62 1 lõikes 1 nimetatud ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise KOV-i rahvaraamatukogule. Tegemist on uue lahendusega, millest võiks abi olla näiteks väikesaartel, kuid mille kasutamine ei ole kulude kokkuhoiu või teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil välistatud ka mujal. Samuti on loodav lahendus tulevikku vaatav võimalus suurendada rahva raamatukogude maakondlikku või piirkondlikku rolli. Ei ole välistatud, et n äiteks kümne aasta pärast võib tegutseda ühisasutus Lõuna-Eesti R aamatukogu, mis koosneb piirkonna KOV-ide rahva raamatukogudest. Vabatahtlikult moodustuv tugev maakondlik või piirkondlik rahva raamatukogu on kindlasti lahendus, mida eelnõu soosib. Kõnealune säte võimalda b ka lahendust, kus halduslepinguga antakse vaid osa rahvaraamatukogu ülesandeid (näiteks mingi töölõik kogude haldamisest) teise KOV-i rahvaraamatukogule. Koostööorgan on moodustatud näiteks piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesannete täitmiseks . Põhjalikumalt on kohaliku omavalitsuse õigust moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi käsitletud veebiväljaande Eesti Vabariigi p õhiseadus . K ommenteeritud väljaan n e peatük i XIV paragra hvis 159. Lõikes 3 sätestatakse, et r ahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses RaRS-ist , teistest õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud üksnes täpsustus, et tegemist on IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestiga (varem UNESCO rahvaraamatukogude manifest). 2. peatükk. Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine Eelnõu § 4 – sätestatakse rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamisega seonduv , mis on erinevalt kehtivast RaRS-ist eelnõus koondatud ühte paragrahvi (kehtivas RaRS-is §-d 4 ja 12). Lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab KOV -i volikogu . Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is. Lõike 2 kohaselt korraldatakse rahvaraamatukogu tegevus ning määratakse rahvaraamatukogu RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad arvestusega, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Käesolevas kontekstis mõistetakse paikkonna all kohaliku omavalitsuse territooriumi l täpselt piiritlemata maa-ala , mille elanik k e haru raamatu kogu ennekõike teen indab . Sisult lähedane nõue on ka kehtivas RaRS-is, mille § 14 lõige 1 näeb ette, et KOV määrab r ahvaraamatukogu teeninduspiirkonna arvestusega, et ükski paikkond ei jääks raamatukogu teenindusest välja. Täiendusena on lisatud viide RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohtadele ning rahvaraamatukogu ruumide ja teenuste ligipääsetavuse nõue. Viidatud struktuuriüksuste all peetakse silmas keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Teisisõnu on ligipääsetavus laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Ligipääsetavus on elukaare st lähtuv , mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt. „Kultuuri arengukavas 2021–2030“ märgitakse, et ligipääs kultuurile peab olema tagatud sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, soost, rahvusest, keeleoskusest, huvidest, võimekusest ja muudest tingimustest, et parandada inimeste elukvaliteeti ning toimetulekut. Rahvaraamatukogudele küll juba kohalduvad mitmed teistest õigusaktidest tulenevad ligipääsetavuse nõuded , kuid ligipääsetavuse olulisuse rõhutamine valdkondlikus eriseaduses väljendab selgelt riigi ootust ja panustab võrdsuslõimesse. Lõikes 3 sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel juhinduda. Kui seni on RaRS-is olnud sätestatud KOV-i elanike arvul põhinevad numbrilised rahvaraamatukogude võrgu loomise kriteeriumid (kehtiva s RaRS § 4 lõikes 2) , siis eelnõuga muudetakse nõudeid paindlikumaks. Senised, 1998. aastast saati kehtivad, kriteeriumid ei ole enam kohaldatavad, kuna viimase pea 30 aasta jooksul on oluliselt muutunud nii Eesti haldusjaotus kui ka erinevate piirkondade asustustihedus, muuhulgas on näiteks märkimisväärselt kasvanud suuremate linnade lähedaste valdade elanike arv. Eelnõu kohaselt tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel arvestada: 1) paikkonna elanike arvu; 2) paikkonna asustustihedust ja asustusstruktuuri; 3) kohalike elanike vajadus i. Kuna konkreetseid numbrilisi näitajaid seaduses ette ei nähta, tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Kohalike elanike vajaduste hindamisel tule b seejuures arvestada näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust jms , samuti tule b elanike vajaduste väljaselgitamiseks neid otsustusprotsessi kaasata . Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra. Seega võib määrusega seada näiteks tingimuse, mi llega määra takse kindlaks kui mitme elaniku kohta peab KOV-is rahvaraamatukogu struktuuriüksus loodud olema (sarnaselt seni seaduses sätestatud lahendusele). Kõnealuse volitusnormi kohaselt on Vabariigi Valitsusel kaalutlusõigus, kas selline määrus kehtestada või mitte. Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id uusi rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid rakendavad. Kui ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, saab Vabariigi Valitsus täpsemate tingimuste seadmisega sekkuda. Kavandatav volitusnorm kujutab endast täidesaatva riigivõimu sekkumist KOV-i autonoomiasse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS ) kohaselt võib seaduse alusel kehtestada KOV-i enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid piiranguid. Käesoleval juhul oleks tegemist vahetu piiranguga, mis seisneks kohustuslikult lahendatavate kohaliku elu küsimuste lahendamise viisi ettekirjutamises. Kuigi PS § 154 lõikest 1 tuleneb kohustus kehtestada KOV-i autonoomia piirangud seadusega, ei tähenda seadusereservatsioon siiski seda, et seadus peab ammendavalt sätestama KOV-i põhiseaduslikke tagatisi puudutava regulatsiooni ning et sellega seonduva regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule oleks täielikult keelatud. Küll aga peab seadusandja ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse piiramise seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida enesekorraldusõigusele seadusega kehtestatud piirangute täpsustamise, seega nende rakendamise seisukohalt vähem oluliste küsimuste määrusega reguleerimise. See eeldab seaduses täpset, selget ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi. Täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega võrreldes ulatuslikumaid piiranguid. Kõnealu n e volitusnorm johtub kõrgendatud avalikust huvist ja on tagatiseks, et rahvaraamatukogude teenused oleksid kõigile Eesti inimestele jätkuvalt kättesaadavad. Seejuures on Vabariigi Valitsuse õigus rahvaraamatukogude võrgu loomist korraldada selgelt piiratud RaRS-i kavandatud näitajate ( paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused ) täpsustamisega. Kavandatav volitusnorm vastab seega PS-ile. Lõigetes 5 ja 6 esitatakse loetelu teabest, mille KOV peab rahvaraamatukogu asutamisel, selle ümberkorraldamisel või lõpetamisel KuM-ile esitama. Senisega võrreldes on lisandunud kohustus esitada teave ka RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja haruraamatukogud) kohta. See on vajalik põhjusel, et kehtiv RaRS põhineb lahendusel, kus KOV-is oli sageli mitu eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, kuid nüüd on nii eelnõus kui juba ka praktikas liigutud selles suunas, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. Rahvaraamatukogude võrgust tervikliku pildi saamiseks vajab KuM seega teavet ka kõnealuste struktuuriüksuste kohta. Struktuuriüksuste ring, mille kohta tuleb teave esitada , on piiratud viitega RaRS § 5 lõikele 1 ehk silmas peetakse keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Teavet ei pea seega esitama väiksemate struktuuriüksuste (näiteks osakondade) täpsusega. Samuti on lisandunud kohustus lisada KuM-ile esitatavale teatele selgitus sama paragrahvi lõikest 2 tulenevate nõuete (ükski paikkond ei tohi jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad) täitmise kohta, arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid ( paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused ). Seega tuleb kirjeldada , kuidas on KOV kõiki asjaolusid arvestades jõudnud otsuseni, et rahvaraamatukogu tegevus tuleb ümber korraldada ja see on kooskõlas RaRS-is sätestatud nõuetega. Rahvaraamatukogu tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel tuleb esitada KuM-ile ka teave selle kohta, kes võtab üle rahvaraamatukogu paikkon dliku teenindus e või selle osa ja kogud. Kogu eespool kirjeldatud teave on KuM-ile, kui RaRS-is sätestatud nõuete üle haldusjärelevalve tegijale vajalik, et hinnata rahvaraamatukogude võrgu loomise õiguspärasust. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on nii kõnealustes sätetes kui ka muudel asjakohastel juhtudel asendatud viide valla- või linnavalitsusele üldisema viitega kohaliku omavalitsuse üksusele. Muudatus on seotud KOKS § 22 lõikega 2, mis näeb ette, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Seega võimaldab eelnõus kasutatud üldisem sõnastus KOV-i volikogul otsustada, kas üks või teine RaRS-ist tulenev küsimus on valla- või linnavalitsuse või kellegi teise lahendada. Lõike 7 kohaselt tuleb selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike vajadustele, kaasata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ( rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ) ettevalmistamisse kohalikud elanikud . Tegemist on RaRS-is uue põhimõttega, mille eesmärk on tagada, et rahva raamatukogu teenused vastaksid kohalike elanike vajadustele. Seaduses ei täpsustata , kuidas kaasamine peaks toimuma. Oluline on, et kogukon nad saaks id kaasa rääkida ja edastada p aik konna unikaalseid olusid ning vajadusi peegeldavad ootused. Näiteks võib kaaluda avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenuse disaini töötubasid , fookusgruppe või digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja arvamusi. Tagada tuleks kaasamisprotsessi läbipaistvus, avatus ja võimalikult paljude huvigruppide hõlmatus, mis kindlustaks ümberkorralduste järgselt rahva raamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi ja asjakohasuse igas p aik konnas. Eelnõu § 5 – kirjeldatakse rahvaraamatukogu struktuuri ja teenuste osutamise erilahendusi. Lõikes 1 nähakse ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja vajaduse korra l haruraamatukogudest. Keskraamatukogu on haruraamatukogusid administratiivselt ja majanduslikult juhtiv keskne raamatukogu või üksus . Keskraamatukoguna kä sitletakse ka administratiivüksus t , kuhu on koondatud tsentraliseeritud juhtimis- ja tugi funktsioonid. Keskraamatukogu nimetus ei pea asutuse ametlikus nimes kajastuma , kuid k asutajale peab olema arusaadav , kus asub rahvaraamatukogu juhtiv administratiivüksus. K a haruraamatukogu nimetus ei pea ka jastuma raamatukogu nimes. KOV-i l on erandjuhul võimalus pidada ka üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu , kuid sellise rahvaraamatukogu loomise vajaduse otsustamisel tuleb lähtuda eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud näitajatest . Nagu ka eelnõu § 4 lõigete 5 ja 6 selgituse juures märgitud, on rahvaraamatukogude võrgu korraldamise praktika juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. 2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is (neist mõnes on küll lisaks ka rahvaraamatukogusid , kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena) . See on eelistatud lahendus, kuna ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike rahvaraamatukogu üksi korraldama näiteks kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist. Suurema rahvaraamatukogu koosseisu s saavad haruraamatukogud kõnealuseid ülesandeid ka omavahel jagada. Mis puudutab KOV-idele kohalduvat erand juhtu (võimalus pidada üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), siis siin on silmas peetud ennekõike Kihnu valda, Ruhnu valda ja Vormsi valda, kuid konkreetset elanike arvust lähtuvat kriteeriumi siiski seadma ei hakata ja teenuse korraldus jääb selles osas KOV-i otsustada. Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt, millega jääb KOV-ile võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte (näiteks peavarahoidja, teenuste juht, laste- ja noorte teeninduse juht, avalike suhete juht). Lõike 2 kohaselt juhib keskraamatukogu haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude üleselt muu hulgas järgmis i ülesandeid: 1) RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete (rahvaraamatukogu põhiülesanded) täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogu hoidjate täienduskoolituste korraldamine. Keskraamatukogu ülesanded kattuvad sisult suures osas kehtiva s RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga. Küll aga ei ole enam eraldi sätestatud keskraamatukogu ülesanne teatmebibliograafilise töö korraldamine . T ulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see on sätestatud juba rahvaraamatukogu põhi eesmär kides . Lõikega 3 võetakse RaRS-is kasutusele termin „teeninduspunkt“. Nimelt näe b k õnealune lõige ette, et rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. T eeninduspunkt pole rahvaraamatukogu struktuuriüksus , vaid erilahendus rahvaraamatukogu mõne teenus e osutamiseks . Teeninduspunkt võib olla hea lahendus olukorras, kus rahvaraamatukogu teenuseid vajab mõni muu asutus (näiteks hooldekodu, lasteaed, kool, haigla), kes võimaldab selleks vajaliku ruumi. Ajutise teeninduspunktina võib tegutseda ka pop-up ehk hüpikraamatukogu, mida rahva raamatukogu saab pakkuda näiteks kirjandus- vms üritustel, -tänavatel, messidel ja laatadel. Lõikega 4 võetakse RaRS-is kasutusele termin „rändraamatukogu“. Säte näeb ette, et paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub või pole selle teenused piisavalt kättesaadavad , võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus. Rändraamatukogu on näiteks raamatukogubuss. Eelnõu § 6 – sätestatakse ra amatukogu andmekogu kasutamine rahvaraamatukogudes . Käesoleval ajal kasutavad rahvaraamatukogud ja teiste asutuste raamatukogud, sh kooliraamatukogud erinevaid raamatukogusüsteeme ning katavad nende kasutamise kulud oma eelarvest. Eelnõu eesmärgiks on rahvaraamatukogudes üleriigiliselt ühe andmekogu kasutuselevõtmine. Samas luuakse eeldused ka teiste le raamatukogutüüpidele (rahvus-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud) raamatukogude andmekoguga liitumiseks. Kultuuriministeeriumi ega Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala teiste asutuste raamatukogude (näiteks muuseumid, ülikoolid, koolid) andmekoguga liitumine ega selle kasutamine ei ole kohustuslik ja selle kasutamise kulude hüvitamiseks ei eraldata riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Raamatukogude andmekogu projekti käivitamisele eelneval ja projekti perioodil on kõigil raamatukogudel võimalik andmed migreerida tasuta, sellest teavitab RaRa kõiki asutuste, sh koolide raamatukogude pidajaid raamatukogu andmete tasuta migreerimise ja liitumiseks ettevalmistuse võimalusest. Pärast projekti migratsioonitegevuste lõppemist muutub andmete migreerimine tasuliseks teenuseks. Andmekogu kasutamine on asutuste raamatukogudele (v.a kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogud) kulupõhise tasu alusel. Rahvaraamatukogude osas katab rahvaraamatukogude andmekogu kasutamise kulud Kultuuriministeerium. L õike 1 kohaselt kasutab rahvaraamatukogu RaRS-ist ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Raamatukogude andmekogu asendab seni rahvaraamatukogudes kasutusel olnud mitut erinevat raamatukogusüsteemi. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste kvaliteedi, mis ennekõike väljendub lugejate võimalusena tutvuda kõikide rahvaraamatukogude (ja teiste andmekoguga liitunud raamatukogude) kogudega ühes süsteemis. Andmekoguga seonduvat on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 29 punkti 16 selgituse juures. Lõige 2 näeb ette, et raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik. Ühise andmekogu kasutamise plussid on lühidalt kokku võetud sama paragrahvi eelmise lõike selgituses. L õike 3 kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab endast sekkumist KOV-ide õigusesse iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu kasutusel olevate raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide endi kanda (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“). Kulude katmiseks ei eraldata riigieelarvest täiendavaid vahendeid, kulud kaetakse rahvaraamatukogude seniste ülesannete ümberkorraldamisel vabanevate vahendite arvelt. Eelnõu § 7 – sisaldab rahvaraamatukogu põhimääruse, arengukava ja töökorralduse eeskirjaga seotud regulatsiooni. Lõikesse 1 , mis puudutab rahvaraamatukogu põhimäärust, on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtivas seaduses § 6 lõige 1) lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu struktuur tuleb põhimääruses sätestada vähemalt RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja haruraamatukogud) täpsusega ja kirjeldada ka struktuuri sellisest ülesehitusest tulenevat raamatukoguteeninduse omavalitsuslikku koordineerimist (näiteks rahvaraamatukogu põhiülesannete jagamisel haruraamatukogude vahel viidata, milline haruraamatukogu millist põhiülesannet täidab või koordineerib ). Põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras. Lõikega 2 nähakse ette, et rahvaraamatukogu arengusuunad peavad olema kajastatud valla või linna arengukavas või kui KOV-is on koostatud näiteks eraldi kultuuri- ja haridusvaldkonna arengukava, siis (ka) selles. Täiendav arengukava võib olla koostatud ka veelgi kitsama tegevusvaldkonna arendamiseks ehk ainult rahvaraamatukogu kohta. Rahvaraamatukogu arengusuundade käsitlemine valla või linna arengukava s või selleks eraldi arengukava koostamine aitab tagada rahvaraamatukogu sihipärase arengu ja teenuste vastavuse kogukonna vajadustele. Arengukava olemasolu on sageli ka eelduseks riiklikest toetusmeetmetest rahastuse taotlemisel , tagades, et investeeringud põhinevad selgelt kavandatud eesmärkidel ja pikaajalisel strateegial. Lõige 3 sisaldab volitusnormi , mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minist er (kultuuriminister) määrusega kehtestada rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja. Volitusnormi sõnastust on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 6 lõige 2) täpsustatud, määratlemaks seaduses selge lt piirid, mil lises ulatuses minister rahvaraamatukogu töökorraldust võib reguleerida. Seejuures on arvestatud kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ sätestatut. Kõnealuse r akendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirja le (vt seletuskirja lisa 21 ) . Eelnõu § 8 – reguleeritakse rahvaraamatukogu juhi ning tema haridus- ja kutsenõuetega seonduvat. Lõikes 1 nähakse ette, et keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht . Loobutud on sõna „direktor“ kasutamisest , välti maks arusaama, et seadus kohus tab kasutama direktori ametinimetust. Täpsustatud on ka, et rahvaraamatukogu juhina mõistetakse rahvaraamatukogu kui terviku juhti (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või väiksemate KOV-ide puhul haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu ) , mitte näiteks haruraamatukogude juhte, kui need on määratud. Seega kohalduvad ka kõnealusest paragrahvist tulenevad nõuded rahvaraamatukogu kui terviku juhile. Lõige 2 puudutab rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamist . K onkursi kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus (kehtiva seaduse säte § 7 lõige 2 ) . Lõikes 3 reguleeritakse rahvaraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimisega seonduvat. Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 3) jääb regulatsioon sisuliselt samaks, kuid on täpsustatud, et rahvaraamatukogu juhiga võib vallavanema või linnapea asemel töölepingu sõlmida ka tema määratud isik. See tagab vajaliku paindlikkuse ennekõike suuremates KOV-ides, kus taolised ülesanded on sageli delegeeritud mõne ametiasutuse juhile. Juhi ametikoha vabanemisel peab KOV langetama otsuse uue töölepingu sõlmimise tingimuste kohta, sealhulgas rahvaraamatukogu juhi töölepingu tähtajalisuse osas . K a k ehtiva RaRS-i kohaselt või b juhiga sõlmida tähtajalise või tähtajatu töölepingu . V aatamata seaduse sõnastuses esmalt nimetatud ja ette nähtud võimalusele sõlmida tähtajaline l eping, ei ole enamik omavalitsusi tähtajalise töölepingu võimalust rakendanud . Arvesse võtmata on jäänud asjaolu, et haldusreformi järgselt on tänaseks suuremates omavalitsustes näiteks üheksa iseseisva rahvaraamatukogu asemele , kus igas töötas direktor ( kes oli sageli ka raamatukoguhoidja ) , moodustatud üks, kogu omavalitsuse elanikkonda teenindav ja keskselt juhitud rahvaraamatukogu. Sarnaselt kohaliku omavalitsuse juhtidega teenindab ka rahvaraamatukogu juht kogu omavalitsuse territooriumi elanikkonda . Seetõttu võiksid kohaliku d omavalitsuse d varasemast enam kaaluda tähtajalise töölepingu vajalikkust, kuna see aitab tagada kõrge juhtimiskvalitee di ja edendada valdkonnasisese i d karjäärivõimalus i . Tähtajaline tööleping võimaldab KOV-il analüüsida perioodiliselt rahvaraamatukogu juhi töö tulemuslikkust ja arengukavas seatud eesmärkide saavutamist, samuti rahvaraamatukogu tulevikuvajadusi. Tähtajalise töölepingu mõjul oleks rahvaraamatukogu juhi töökohale juurdepääs kõikidel sobivatel kandidaatidel vähemalt iga viie aasta tagant. Lõige 4 näeb ette, et rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. Sama nõue on ka kehtivas RaRS-is (kehtiva seaduse § 7 lõige 4), kuid seda erisusega, et kõrgharidust ei nõuta rahvaraamatukogu juhilt, kui rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku. Sarnane erisus on kavandatud ka eelnõusse (kõnealuse paragrahvi lõikesse 8) ehk väiksema teeninduspiirkonnaga (nüüd kuni 800 elanikku) rahvaraamatukogude puhul juhilt kõrgharidust ei nõuta (vt selle kohta ka eelnõu § 8 lõike 7 selgitust). Lõikes 5 sätestatakse, et kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust ehk eriala st kõrgharidus t , peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse või 2) valmisolek erialane kõrgharidus või nõutav kutse nominaalse õppeaja jooksul omandada. Kõnealuse lõike punkt 1 vastab sisult kehtivale RaRS § 7 lõikele 5. Selles on ajakohastatud vaid kutse osa. Juhi kompetentsid on nüüd kirjeldatud kutsestandardites “Raamatukoguhoidja, tase 7” ja “Raamatukoguhoidja, tase 8” , millele viidatakse eelnõus sõnastus es „ juhile vastav raamatukoguhoidja kutse “. Punkti 2 näol on tegemist aga uue lahendusega, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja puududa juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, kui ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutse t nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kuivõrd kehtivas seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles osas paindlikum , võimaldades vajadusel (näiteks kui erialaste teadmistega juhikandidaate ei leita) rahvaraamatukogu juhina tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse valdkonda . Lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul (ehk juhul kui rahvaraamatukogu juhil puudub erialane kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, kuid ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutse nominaalse õppeaja jooksul omandama) sõlmida rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse omandamise nominaalset õppeaega. Töölepingu tähta jalisus on siin õigustatud asjaoluga, et rahvaraamatukogu juhil puuduvad tööle asumisel erialased teadmised ja vajadusega tagada nende omandamine mõistliku aja jooksul. Vajaliku kõrghariduse või kutse omandamisel sõlmitakse juhiga uus tööleping § 8 lõikes 3 sätestatud korras avalikku konkurssi korraldamata. Lõige 7 näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 4 – 6 ei kohaldata KOV-is, kus elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse madalaim ehk kehtiva kutsestandardi alusel kuues tase . Seega ei pea väikse elanike arvuga KOV-ide rahvaraamatukogude juhtidel olema küll kõrgharidust ega tule erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse puudumise tõttu sõlmida nendega lühema tähtajaga töölepingut, kuid n eil pea b siiski olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse madalaim tase . Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel Kihnu vallale, Ruhnu vallale ja Vormsi vallale. Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas RaRS § 7 lõikes 6 ning see on põhjendatud seetõttu, et viidatud väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude puhul võib nii töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast palgatasemest tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid juhikandidaate leida. Alljärgnevalt esitatakse p roportsionaalsuse kontroll rahvaraamatukogu juhile esitatava kutsenõude muudatuse kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega. Eelnõuga ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhi kvalifikatsiooninõuded, nähes ette paindlikuma ja astmelise lähenemise, kus esmaseks nõudeks on kõrgharidus. Erialase kõrghariduse puudumisel peab juhil olema muu kõrgharidus koos juhile vastava raamatukoguhoidja kutsega või valmisolek nõutav kvalifikatsioon omandada nominaalse õppeaja jooksul. Sellisel juhul sõlmitakse tööleping kuni kolmeks aastaks. Muudatus teenib avalikku huvi, et tagada kasutaja vajadustele vastav ajakohane raamatukogu- ja infoteenuste kvaliteet n e korraldus. Juhi töö eeldab lisaks juhtimisoskustele ka teadmisi kogude kujundamisest, töötlemisest ja kättesaadavaks tegemisest. Kvalifikatsiooninõue aitab tagada avaliku teenuse kvaliteedi. Üldnormid ei sätesta erialaspetsiifilisi standardiseeritud tegevusteg a se o tud oskusi ega teadmisi raamatukogutööks vajalike andmete haldamisel. Muudatus on sobiv vajalike teadmiste ja oskuste tagamiseks, pakkudes samal ajal võimalust tööle asuda ka neil, kes on valmis kvalifikatsiooni töö käigus omandama. Lähenemine arvestab piirkondlikke tööjõuprobleeme, sh hajaasustusaladel kvalifitseeritud kandidaatide nappust. Muudatus võib mõjutada 78 rahvaraamatukogu juhi ametikohale kandideerijaid üle Eesti. 2024. aasta lõpuks oli 66 omavalitsuses rakendatud rahvaraamatukogude ühtne juhtimine, rakendades kehtiva RaRS -iga juhile sätestatud nõu deid , mis välistasid kvalifikatsiooni omandamise töö käigus. Eelnõuga on kavandatud raamatukogude andmekogu loomine ja ühise raamatukogu süsteemi rakendamine, mis eeldab erialaseid teadmisi ja oskusi rahvaraamatukogu põhiülesannete korraldamiseks . Erialased teadmised on vajalikud u ute teenusmudelite väljatöötamises ning rakendamises osalemiseks , et vä h endada regionaalseid, infotehnoloogilisi ja muid barjääre raamatukogude infovarade kasutamisel , et suurendada juurdepääsu raamatukogu de teenustele. Kehtiv õigusnorm seadis koheselt täidetava kvalifikatsiooninõude, mis välistas potentsiaalsed kandidaadid, kes oleksid valmis vajaliku kvalifikatsiooni omandama töö kõrvalt. Paindlikkuse puudumine ei vastanud tööjõuturu tegelikule olukorrale ning ei võimaldanud piisavalt paindlikkust rahvaraamatukogu juhi värbamisel . Muudatus ei piira kvalifikatsiooniga isikute ega teistest riikidest pärit kandidaatide juurdepääsu ametikohale, kuna nõuded ei sea piiranguid riigi osas. Muudatus ei too kaasa ka uusi piiranguid seoses kutseorganisatsioonide liikmelisuse, kindlustuskohustuse või keeleoskuse nõuetega. Tegemist ei ole piiratud juurdepääsuga tegevusega ega kaitstud kutsenimetusega. Nõue ei ole liigselt piirav, sest aktsepteeritav on ka muu kõrgharidus. Samuti võimaldab muudatus tööle asuda erialase ettevalmistuseta, kui on olemas valmisolek kvalifikatsioon omandada. P iirang on põhjendatud avalike huvidega ning võimaldab paindlikke lahendusi kvalifikatsiooni omandamisel. Muudatus on proportsionaalne, sest suurendab juhi ametikohale kandideerimise paindlikkust, säilitades erialase lt pädeva juhtimis e ja raamatukoguteenuste kvaliteedi nõude . See avab tööturu ka neile, kel puudub erialane kõrgharidus võ i juhile vastav raamatukoguhoidja kutse , tingimusel, et see omandatakse tähtajalise töösuhte jooksul. Nii kujuneb erialane juhtimispädevus välja mõistliku aja jooksul. Vähem piiravat, kuid sama tõhusat alternatiivi olemasolevale lahendusele ei ole. Kavandatav muudatus vastab proportsionaalsuse kriteeriumile: see on vajalik, sobiv ja paindlikum kui kehtiv regulatsioon. Muudatus laiendab kandidaatide ringi, säilitades siiski nõutava kvalifikatsioonitaseme. Lõike 8 kohaselt reguleeritakse eelnõus ka pädev asutus, kes võrdleb taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kultuuri ministeerium. Kultuuriministeerium koostöös raamatukoguhoidja kutse andjaga hindab kutset taotleva isiku vastavust kutsestandardi kompetentsidele . Kutse andja raamatukoguhoidjate kutsele on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Eelnõu § 9 – reguleeritakse raamatukogu hoidja haridus- ja kutsenõuetega seonduvat , mida kehtivas RaRS-is tehtud ei ole. Lõige 1 näeb ette, et raamatukoguhoidjal , kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid (rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab olema nende täitmiseks piisav haridus või raamatukoguhoidja kutse. Nõue on vajalik rahvaraamatukogude teenuste kõrge kvaliteedi tagamiseks. Sättes ei viidata konkreetselt raamatukogunduse või infoteaduste alasele haridusele, kuna teatud põhiülesannete täitmiseks (näiteks avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisel toe pakkumiseks ning digipädevusealaseks juhendamiseks ) võib olla sobilik ka muu valdkonna haridus . Samuti ei nõuta kõrghariduse olemasolu, vaid piisavaks hariduseks võib olla ka näiteks raamatukoguhoidjate kutsekoolituse läbimine. Haridus- ja kutsenõuded ei laiene rahvaraamatukogu töötajatele, kes täidavad muid ülesandeid (näiteks pakuvad tugiteenuseid). Lõike 2 kohaselt võib juhul, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid raamatukoguhoidjaid ei leita, rahvaraamatukogu põhiülesandeid täita ka töötaja, kellel on valmisolek vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul omandada. Arvestades asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid leida, jäetakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul omandama. Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsita või raamatukoguhoidja kutse ta töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg. Lisaks nähakse ette, et vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. Tegemist on nõudega, mis taaskord motiveerib vajalike teadmiste omandamisega mitte viivitama, tagades seeläbi rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi. Alljärgnevalt esitatakse p roportsionaalsuse kontroll uute rahvaraamatukogu hoidja haridus- ja kutsenõuete kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega. Muudatuse eesmärk on tagada kvaliteetne, asjakohane ja ajakohane rahvaraamatukogu teenuse osutamine, mis vastab erinevate sihtrühmade (sh lapsed, eakad, tööotsijad, digivajadustega inimesed) vajadustele. Raamatukogu hoidjatel on oluline roll Eesti kultuuri- ja haridusruumi edendamisel ning elanike info- ja digipädevuse tõstmisel. IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest rõhutab, et raamatukoguhoidja on raamatukogu ja kasutajate vaheline aktiivne vahendaja ning et teenuse kvaliteedi tagamiseks on vaja erialast haridust ja pidevat täiendusõpet. Hea väljaõppega ja motiveeritud raamatukogutöötajad on oluline ressurss selle eesmärgi saavutamisel. 2023. aasta Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis 489 rahvaraamatukogu, kus töötab kokku 1302 raamatukogu hoidjat . Need töötajad teenindavad 357 900 lugejat kõigis 7 8 kohalikus omavalitsuses. Arvestades, et Eesti elanike arv on ligikaudu 1 369 285, pakuvad rahvaraamatukogud potentsiaalselt teenust kogu elanikkonnale. Suur hulk r aamatukogu hoidjaid täidavad seadusega määratud järgmisi rahvaraamatukogu põhiülesandeid: 1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded ) ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine; 2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine; 3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine; 4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamine; 5) info- ja digipädevusealane juhendamine; 6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine. Need ülesanded nõuavad töötajate pädevust nii sisulises kui tehnilises mõttes. Kehtivas seaduses ei ole raamatukoguhoidjatele haridus- ega kutse nõuet. Praktikas võib see ohustada teenuse kvaliteeti, kuna puudub kindlustunne, et töötajatel on vajalikud teadmised ja oskused nimetatud ülesannete täitmiseks ning teenuste pakkumiseks eri sihtrühmadele. Nõue, et töötajal peab olema piisav haridus või raamatukoguhoidja kutse, aitab tagada, et raamatukogu põhiülesandeid täidavad inimesed, kes suudavad pädevalt teenindada erinevaid sihtrühmi – lapsi ja noori, eakaid, õpetajaid, õpilasi ja erivajadustega inimesi. Eesmärk ei ole kitsendada ligipääsu elukutsele, vaid tagada, et teenus oleks kvaliteetne ja toetaks elukestvat õpet, info- ja digipädevust ning kogukonna sidusust. Paragrahv kehtestab haridus- ja kutsenõuded vaid neile raamatukoguhoidjatele , kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, vaid piisavat haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane ja realistlik. Nõuded kehtivad ainult töötajatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Need ei piira otseselt isikute ega teenuste vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul, kuna kvalifikatsioonide paindlik tunnustamine ja nominaalajal piisava hariduse ja kompetentside omandamise võimalus on tagatud. Lisaks võimaldatakse ka töötamine tingimusel, et isik on valmis vajalikku kvalifikatsiooni omandama, mis tagab avatuse tööturule. Arvestatud on, et kõikjal Eestis ei pruugi olla koheselt kättesaadavad nõuetele vastavad töötajad. Eelnõu võimaldab ka sellise töötaja töölevõttu, kes alles omandab vajalikku haridust või kutse t või asub seda omandama . See lähenemine on kooskõlas EL direktiiviga 2018/958, mille kohaselt tuleb piiranguid kehtestades valida vähem piiravad vahendid. Nõude kehtestamine ei välista tööle asumist, vaid julgustab töötajat kvalifikatsiooni omandama, kindlustades samas, et teenuse kvaliteet aja jooksul paraneb. Eelnõus on ette nähtud paindlik lahendus: kui nõuetele vastavaid töötajaid ei ole võimalik leida, võib tööle võtta ka isiku, kes on valmis kvalifikatsiooni omandama. Tööleping sõlmitakse sel juhul tähtajaliselt nominaalse õppeaja ulatuses. Selline paindlikkus võimaldab lahendada tööjõupuudust ja samal ajal suunab pädevuse omandamisele, mis on vähem piirav meede võrreldes kohese ja jäiga nõudega. Eelnõuga ei kehtestata piiratud juurdepääsu tegevusele ega kaitstud kutsenimetust. Samuti ei nõuta kutseorganisatsiooni liikmeks olemist. Eelnõus puuduvad kindlustuskaitse või keeleoskuse piirangud. Säte ei sea töötajate arvulisi piiranguid. Töölepingu regulatsioon võimaldab paindlikkust ja õigusliku selguse, sätestades tähtajalise töölepingu, mis muutub tähtajatuks kutse omandamisel. Regulatsioon on vajalik, sobiv ja proportsionaalne, sest tagab avaliku teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse, arvestab tööjõuturu tegelikkust ja võimaldab pädevuse omandamist töö kõrvalt, samuti ei kehtesta liigselt piiravaid ega diskrimineerivaid tingimusi. Sätestatud haridus- või kutse nõue toetab ka rahvaraamatukogu põhieesmärkide saavutamist . Muudatus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega ja toetab rahvaraamatukogude rolli haridus- ja kultuuriasutusena üle Eesti. Eelnõu § 10 – reguleeritakse rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukoguga seonduvat. Lõige 1 puudutab rahvaraamatukogu nõukogu moodustamist ja kattub suures osas kehtivas RaRS § 8 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu nõukogu liikmed on kohaliku kogukonna esindajad ja teised valdkonna asjatundjad. Lõige 2 näeb ette, et kui KOV-id on moodustanud rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks ühisas u tuse või sõlminud kõnealuste ülesannete täitmiseks halduslepingu, on rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste KOV-ide esindajad. Ühisasutuse moodustamise korral võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita KOKS § 62 3 lõikes 1 nimetatud nõukogu (KOV-ide ühisasutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks mõeldud nõukogu) ehk eraldi rahvaraamatukogu nõukogu moodustada pole tarvis. Lõige 3 sätestab Raamatukogude Nõukogu, mis on KuM-i nõuandev kogu, kuhu kuuluvad raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. Seni on RaRS § 8 lõike 2 alusel tegutsenud Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuid nüüd luuakse raamatukogude valdkonda laiemalt hõlmav Raamatukogude Nõukogu. Eri tüüpi raamatukogudel (rahvaraamatukogud, teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) on palju kokkupuutepunkte ja nad moodustavad Eesti raamatukoguvõrgu. Seega on oluline, et valdkonnas toimuvat arutataks laiemas ringis. Lõike 4 kohaselt teeb Raamatukogude Nõukogu ettepanekuid ja annab arvamusi RaRS-i ja raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. Sarnased ülesanded on olnud seni Rahvaraamatukogude Nõukogul, kuid seda mõistagi ainult rahvaraamatukogude vaatest. Lõikega 5 nähakse ette, et Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kolmeks aastaks ja liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös osalemise eest maksta tasu. Lõike 6 kohaselt kehtestab Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) käskkirjaga. Sarnane regulatsioon sisaldub ka näiteks muuseumiseaduse §-s 19 muuseuminõukogu kohta ja muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS ) §-s 75 Muinsuskaitse Nõukogu kohta. Senise Rahvaraamatukogude Nõukoguga seonduv on olnud täpsemalt reguleeritud kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määruses nr 5 „Rahvaraamatukogude Nõukogu põhimääruse kinnitamine“, kuid kuna KuM-i nõuandva kogu töökorraldus ei kujuta endast piiritlemata arvu juhtude reguleerimist, sätestatakse Raamatukogude Nõukogu töökorraldus ministri käskkirjaga. Mis puudutab Raamatukogude Nõukogu liikme volituste kestust, siis seda on võrreldes Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmetega pikendatud aasta võrra, st kahelt aastalt kolmele. Pikem volituste aeg võimaldab liikmete l järjepidevamalt panustada ja loob eeldused pikemaajaliste eesmärkide seadmiseks , sisendi kogumiseks ning tegevuste elluviimiseks. Eelnõu § 11 – RaRS-i lisatakse riigi ülesanded rahvaraamatukogude valdkonnas . Tegemist on rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate ülesannetega. Osaliselt on samu ülesandeid seni täitnud maakonnaraamatukogud, kuid arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on kavas eelnõuga kõnealuste ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada. Lõik e s 1 sätestatakse Kultuuriministeeriumi ülesanne tagada rahvaraamatukogude kaudu Eesti väljaannete kättesaadavus infosüsteemis . R iik k orralda b selleks vajaliku infosüsteemi kasutusele võtmise . Kulude katmisega võimaldab KuM omavalitsuste rahvaraamatukogudel täita oma ülesandeid elektrooniliselt , mi s tagab väljaannete ühtlasema kättesaadavus e üle riigi. Lõige 2 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmis i riigi haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine ; 5) käesoleva seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete keskne hankimine. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmis i raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine. Eelnõu § 26 lõige 2 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded jäävad kuni 202 7 . aasta 30. juunini maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab RaRa komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega seonduvat senisel kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad kodulooandmebaasi, kuid enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele riigieelarvest finantseeritavat töötasu ei maksta. Seega on siin tegemist pigem rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist ja toetamist. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul RaRa-le juba 2027. aasta 1. jaanuaril (vt ERRS § 4 1 selgitusi), kuid punktis 5 nimetatud teatmebibliograafilise töö korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. T ulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist. Lõike ga 3 lisatakse RaRS -i viide , et lõike s 2 nimetatud RaRa rii gi haldusülesannete täitmisega seonduv sätestatakse ERRS-is . Kõnealused üles annetega seotud sätted lisatakse eelnõu § 29 punktiga 9 ERRS-i § 4 1 . Tegemist on seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetega, mis antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitusi). Kuigi asjaomane täpsem regulatsioon on kavandatud ERRS-i, on õigusselguse huvides oluline lisada viide ka just rahvaraamatukogude valdkonda reguleerivasse seadusesse ehk RaRS-i. Eelnõu § 12 – nähakse, ette, et rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt KOV-i volikogu kehtestatud korrale. Säte kattub kehtiva RaRS §-ga 9. Eelnõu § 13 – reguleeritakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimisega seonduvat. Võrreldes kehtiva RaRS-iga ei käsitleta seega mitte üksnes rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad. Nendeks asutusteks võivad olla näiteks Eesti Rahvusraamatukogu või raamatukogude andmekogu arendaja d . Lõikes 1 loetletakse rahvaraamatukogu finantseerimise allikad ja need kattuvad suures osas seni RaRS § 10 lõikes 1 sätestatuga. Üksnes kõnealuse lõike punktist 4, mis näeb rahvaraamatukogu finantseerimise ühe allikana ette tema põhitegevusega seotud tasulised teenused , on välja jäetud tekstiosa „tema põhitegevusega seotud“. Seda põhjusel, et rahvaraamatukogud pakuvad täna sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt (näiteks tegutsevad ka postipunktina) ehk rahvaraamatukogu pakutavad tasulised teenused ei ole alati tema põhitegevusega seotud. Lõike 2 kohaselt peab KOV tagama rahvaraamatukogule vähemalt : 1 ) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu teenindus piirkonna elanike arvust ja vajadustest; 2 ) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja kohalikule eripärale vastavad ruumid, sisustuse ja majandamiskulud. Lõi ge kattub s isuliselt seni RaRS § 10 lõikes 2 sätestatuga. Tehtud on mõned sõnastuslikud muudatused. Näiteks on lõike sissejuhatavasse lauseosasse lisatud sõna „vähemalt“, juhtimaks tähelepanu, et KOV võib alati panustada enam, kui seadusega nõutud . Ä ra on jäetud viide maakonnaraamatukogu ks olevata rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasude le ja ülalpidamise kulude le, mis kaetakse riigieelarvest ja sätestatakse eelnõu § 26 lõikega 3 . P unktis 1 on väljaannete kõrval nimetatud ka esemeid (seda on tehtud asjakohastel juhtudel eelnõus läbivalt), kuna esemete laenutamine on rahvaraamatukogudes juba laialt levinud praktika. Punkti 2 on täiendatud ja lisatud sinna ka seni eraldi punktis toodud rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad. Lõige 3 näeb ette, et riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; 2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd, raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele, lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele suunatud tegevusi ; 3) raamatukogude andmekogu kasutamist rahvaraamatukogude poolt. Seni on riigi rahaline panus rahvaraamatukogudesse olnud reguleeritud RaRS § 10 lõikes 3. Kavandatav punkt 1 kattub sisuliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 1, kuid sellesse on lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol. R ahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne . Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. KOV rahvaraamatukogudele väljaannete soetamiseks ette nähtud toetuse piirmäärad kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriministri) määrusega. Kavandatav punkt 2 kattub põhimõtteliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 2 , kuid selles on täpsemalt kirjeldatud, milliseid tegevusi riik toetab. Kõnealuste sihtotstarbeliste taotlusvoorudega seonduv reguleeritakse täpsemalt eelnõu § 13 lõikesse 9 kavandatud volitusnormi alusel kehtestatavas valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) määruses. Võrreldes kehtiva RaRS § 10 lõikega 3 on välja jäetud järgmised finantseeritavad kulud (nimetatud lõike järgmised punktid ) : 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Maakonnaraamatukogude töötajatega seotud kulude hüvitamine on reguleeritud eelnõu § 26 lõikes 3 ehk need kulud kaetakse jätkuvalt riigieelarvest. Mis puudutab üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomist ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamist, siis kõnealune säte lisati RaRS-i 2001. aasta 1. jaanuaril jõustunud AvTS-iga ning see puudutas avalike internetipunktide loomist rahvaraamatukogudes, mis tuli ellu viia 2002. aastaks (vt AvTS § 55). Tänaseks on säte oma toime kaotanud. Kavandatavasse punkti 3 lisatakse riigieelarvest finantseeritava kuluna raamatukogude andmekogu kasutami ne omavalitsuse rahvaraamatukogude s. Eelnõu § 6 näeb ette , et rahvaraamatukogudes raamatukogude andmekogu kasuta takse ülesannete elektrooniliseks täitmiseks, selleg a liitumine on kohustuslik ja rahvaraamatukogule tasuta. Lõike 4 kohaselt hüvitab KuM r ahvaraamatukogude a ndmekoguga kasutamise kulud riigieelarvest , lähtu des kultuuriministr i määrusega kehtestatud raamatukogu andmekogu liitumise ja kasutamise kulupõhise tasu arvutamise alustest ning piirmäärast . Määrus kehtestatakse eelnõu § 29 punkti ga 16 ERRS-i lisatava § 7 5 lõike 3 alusel. Lõige 5 näeb ette, et riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister), kes võib selle lõike 6 kohaselt halduslepinguga delegeerida RaRa-le. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Ku M . Sellist delegeerimisvõimalust kavandati ka juba VTK-s, kus märgiti, et ministeerium peaks olema ennekõike poliitikakujundaja ja andma rakenduslikud tegevused võimalusel valitsemisala asutustele või isikutele. Sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimise osas on KuM seda mitmes oma vastutusvaldkonnas juba ka teinud (näiteks kultuuripärandi valdkonna toetamiseks ettenähtud taotlusvooruga seonduvad ülesanded on antud Muinsuskaitseametile ning osa spordivaldkonna toetuste menetlemine on üle antud Eesti Olümpiakomiteele ja Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele). RaRa-le ei delegeerita arusaadavalt selliste sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimist, mille tingimuste kohaselt on ka RaRa-l endal õigus toetust taotleda. KuM soovib delegeerida raamatukogude sihtotstarbeliste taotlusvoorudest toetuse määramise ga seonduva haldusülesande RaRa-le, mistõttu luuakse selleks võimalus eelnõu § 13 lõikega 6 . Eesti Rahvusraamatukogul ei ole õigust ise otsustada, mis toetusi rahvaraamatukogudele või muudele asutustele määrata, vaid tegemist on toetuse andmise elluviimisega seonduvate ülesannetega ministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste alusel. Tulenevalt halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 5 lõikest 1 võib juriidilise või füüsilise isiku volitada haldusülesannet täitma, kui: 1) haldusülesande täitmine juriidilise või füüsilise isiku poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas ülesande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ning haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi; 2) haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti; 3) haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. RaRa-s juba töötavad raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja kogemustega rahvaraamatukogusid toetava tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse taotlusvoorust toetuse määramisel pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu juriidiline tugi, raamatupidamine, koolitused, info ja kommunikatsiooniteenused. Jätkuvalt on oluline pakkuda kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule arendusprojektideks toetust ja toetuse määramisel peab säilima raamatukoguteeninduse arendamise kõrge tase. Haldusülesande RaRa-le volitamine on HKTS § 5 lõike 1 punkti 1 mõttes majanduslikult põhjendatud. KuM arvestuslik kulu RaRa-le volitatud ülesannete täitmiseks on 33 600 eurot aastas, mis on hinnanguliselt 30% väiksem kui sama töö tegemisel ministeeriumis. See kulu sisaldab lisaks tööjõukuludele ka haldus- ja üldkulusid ning väiksemaid arendustegevusi. RaRa-l on olemas vajalik taristu ja personaliressurss, sh kogemused rahvaraamatukogude nõustamisel ja koolitamisel, mis võimaldab vältida topeltinvesteeringuid ning kasutada olemasolevaid ressursse efektiivse ma lt. KuM säilitab volituse andjana strateegilise planeerimise rolli, mis vähendab töökoormust ja võimaldab keskenduda poliitikakujundamisele. Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on detailsemalt avatud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“. Volitamise tulemusena teenuse kvaliteet ei halvene, vaid eelduslikult paraneb, täites HKTS § 5 lõike 1 punkti 2. RaRa täidab juba praegu mitmeid arendustegevusi: korraldab raamatukogutöötajate koolitusi ja koordineerib valdkonna arendusega seotud tegevusi. RaRa -l on pikaajaline kogemus raamatukogudele tuge pakkuva a sutusena ning tihe koostöö valdkondlike partneritega. See loob eeldused, et kompetentsid mitte ainult säilivad, vaid ka arenevad. Eelnevast tulenevalt , sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse määramise haldusülesande RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti , sest kompetents ja koostöövõrgustik tagavad teenuse vähemalt samaväärse või parema kvaliteedi . Kui KuM asemel asu b haldus ülesannet täitma RaRa , siis t aotlusvooru menetlemine toimub jätkuvalt KuM Toetuste Menetlemise Infosüsteemis , mis tagab taotluste menetlemise lihtsuse ning tagab andmete analüüsimise võimalused. KuM sõlmib RaRa-ga halduslepingu, milles lepitakse kokku kõik vajalikud üksikküsimused haldusülesande täitmiseks. Lepingus määratakse detailsemalt ülesande sisu ja eesmärgid, tulemuste hindamise kriteeriumid (sh mõju hindamine), taotlusvooru kokkuvõtete sagedus, järelevalvemehhanismid ja aruandlus. Hindamine toimub vähemalt kord aastas, võimaldades vajadusel kohandada tegevusi või lepingutingimusi. KuM teostab haldusjärelevalvet volitatud ülesande täitmise üle. Halduslepingu sõlmimisel teeb KuM täidetava ülesande üle järelevalve t ( eelnõu § 13 lõige 6), mis tagab selle, et volitamine ei põhjustaks teenuse kval i teedi halvenemis t . KuM säilitab seega strateegi lise juhtimise ja sisulise järelevalve. Volituse andmine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse, mis vastab HKTS § 5 lõike 1 punktile 3. Ülesande täitmise vorm ei muuda taotlejate – rahvaraamatukogude ja KOV-ide – õigusi ega piira nende ligipääsu taotlusvooru le , selle toele ja teabele. Teenuse sisu ja eesmärk jäävad samaks. H aldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. RaRa jätkab senist koostööd ning tegevusi, mis toetavad raamatukoguvõrgu arengut, sealhulgas koolitusi, juhendmaterjale ja nõustamist. Haldusülesande volitamine RaRa- le ei halvenda rahvaraamatukogude nõustamise ja toe pakkumise kvaliteeti ning selleks on eelnõusse kavandatud järelevalve meetmed. Samas kinnitab praktika, et RaRa on püsiv ja usaldusväärne koostööpartner raamatukogudele ning nende omanikele ja volitamine ei muuda teenuse olemust . Ülesande volitamine on põhjendatud, kuna RaRa täidab juba täna mitmeid sarnaseid ülesandeid ning omab vajalikku kompetentsi ja taristut nende jätkusuutlikuks teostamiseks. Eelnõu § 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud sihtotstarbeliste taotlusvoorude toetuse määramise võib kultuuriminister eelnõu § 13 lõi k e 6 kohaselt halduslepingu alusel volitada RaRa-le alates 202 7 . aasta 1. jaanuarist . Halduslepinguga saadud volituse alusel määrab RaRa toetusi kultuuriministri määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustel ja korras (§ 13 lg 9 ). Näiteks taotlusvooru “Raamatukogude arendusprojektid” aluseks oleva määruse annab kultuuriminister, seades toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja korra. Lõikes 7 on sätestatud, et kui sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga. Lõi kes 8 on sätestatud juhud , mil toetuse andmisel (§ 1 3 lg 6) , n äiteks taotlusvooru kaudu , võib toetuse osalise lt või täieliku lt tagasi nõud a kui ilmne b , et toetuse saaja: 1) on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult; 4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Lõige 9 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra ning toe tuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja korra . Sa rnase sisuga määrus on kehtiva RaRS § 10 lõike 4 alusel kehtesta tuna olemas ka praegu, kuid eelnõuga muudetakse kõnealuse volitusnormi sõnastust täpsemaks, andes ministrile määruse kehtestamiseks senisest selge mad raamid ning lisades rahvaraamatukogude kõrvale ka rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevad muud asutused ja isikud. 3. peatükk. Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused Eelnõu § 14 – reguleeritakse rahvaraamatukogu kogudega seonduvaid küsimusi. Lõike 1 kohaselt on rahvaraamatukogu kogud koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Sarnaselt on sõnastatud ka kehtiv RaRS § 13 lõige 1. Uuendusena on lisatud, et kogud on aja- ja asjakohased ning sisaldavad ka mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Kuivõrd rahvaraamatukogudel pole oma kogudes olevate väljaannete pikaajalise säilitamise kohustust, välja arvatud mõned ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega rariteetsed väljaanded (vt selle kohta eelnõu § 14 lõigete 3 ja 4 selgitusi), on seatud aja- ja asjakohasuse kriteerium. On oluline, et rahvaraamatukogu kogudes oleks ka uuem ning ühiskonnas parajasti aktuaalseid teemasid käsitlev kirjandus. Pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine on eelnõu § 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt rahvaraamatukogu üks põhiülesanne. Esemete osas on käesolevas seletuskirjas eespool juba korduvalt selgitatud, et nende rahvaraamatukogu kogudesse lisamine on levinud suundumus. Enamasti on tegemist näiteks e-lugerite, mängude, muusikariistade või spordivahenditega. Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või müüa KOV-i volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Säte vastab suures osas kehtivale RaRS § 13 lõikele 2. Sisulise t äiendusena on lisatud sõna „esemeid“. Lõike 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu tagama oma kogudes asuvate ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaannete säilimise. Täpsustusena on lisatud, et kui rahvaraamatukogu soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. Seni on selliste väljaannetega seonduv olnud reguleeritud RaRS § 13 lõikes 3, milles viidatakse väljaannete arvestusele ja säilitamisele õigusaktides kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustel ja korras. Kultuurimälestistega seonduv on reguleeritud ennekõike MuKS-is. Kuivõrd kehtiv MuKS ei käsitle mälestiste arvestust ja kehtestab mälestise säilitamise osas võrdlemisi üldsõnalise säilitamiskohustuse (vt MuKS § 33 lõiget 1), ei ole viide kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustele ja korrale enam asjakohane. Seega nähaksegi ette lihtsalt säilitamiskohustus koos võimalusega anda säilitustingimuste puudumisel (näiteks ei suudeta tagada väljaande pikaajaliseks säilimiseks vajalikku temperatuuri, õhuniiskust või turvalisust) väljaanne hoiule väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. SäES § 12 kohaselt on väljaannete pikaajaliseks säilitamiseks sobivad tingimused E esti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus, RaRa-s, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus. Säilitamiseks hoiule võtmise tingimuse d tuleb rahvaraamatukogul väljaandeid säilitava raamatukoguga eraldi kokku leppida. Lõikega 4 lisatakse RaRS-i kohustus teavitada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest ( ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaanne ) RaRa-d, kes te eb vajadusel ERRS § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise. Säte aitab tagada, et kõik seni teadmata ja registreerimata või mittetäieliku eksem p lari tõttu , vaid osaliselt registreeritud Eesti kultuurilugu mõjutanud ja kultuuriloole olulised väljaanded saaks id registreeritud Eesti r ahvusbibliograafias ning nende andmed oleksid tulevaste põlvede jaoks nõuetekohaselt säilitatud . Eelnõu § 15 – esitatakse terminite „lugeja“ ja „külastaja“ määratlused. Lõike 1 kohaselt on lugeja , käesoleva seaduse tähenduses, rahvaraamatukogu teenuste registreeritud kasutaja , kellel on õigus kasutada nii . isikutuvastust nõudvaid kui ka ilma isikutuvastuseta osutatavaid teenuseid. Sama definitsioon on kehtivas RaRS § 15 1 lõikes 1. Lugeja saab kasutada selliseid rahvaraamatukogu teenuseid, mis eeldavad isiku tuvastamist (näiteks kojulaenutus , litsentsiandmebaaside kasutamine ) kui ka ilma isikutuvastus eta osutatavaid teenus e id (näiteks trükiste kohapeal kasutamine). Lõikes 2 esitatakse RaRS-is uue termini „külastaja“ määratlus käesoleva seaduse tähenduses . Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja kellel on tagatud juurdepääs teenustele, mis ei eelda isikutuvastust . Külastaja saab kasutada rahvaraamatukogu üksnes isikustamata teenuseid (näiteks trükiste kohapeal kasutamine). Kõnealuse mõiste RaRS-i lisamisega rõhutatakse, et rahvaraamatukogu on avatud kõigile. Lugeja ja külastaja eristamine on oluline ka seetõttu, et hoida rahvaraamatukogu nii-öelda täisteenuse kasutajate arvu adekvaatsena. Sellest võib sõltuda näiteks rahva raamatukogudele müüdavate andmebaaside litsentside hind. Eelnõu § 16 – sätestatakse teeninduse korraldus rahvaraamatukogu s . Lõike 1 kohaselt võib rahvaraamatukogu teenuseid kasutada igaüks, välja arvatud RaRS § 21 lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel (kui lugejalt on ära võetud väljaannete ja esemete kojulaenutamise õigus või lugejale või külastajale on kehtestatud ajutine keeld rahvaraamatukokku siseneda). Sama põhimõte tuleneb kehtivast RaRS § 15 lõikest 1. Rahvaraamatukogu teenindab seega kõiki soovijaid, sõltumata näiteks nende elukoha asumisest teises KOV-is . Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lahtiolekuajad peavad vastama lugejate ja külastajate vajadustele. Kehtivas RaRS-is sellist nõuet ei ole. Rahvaraamatukogu teenused peavad olema aga võimalikult laial e sihtrühmale kättesaadavad, s eal h ulgas näiteks nii-öelda klassikalise 8-tunnise esmaspäevast reedeni tööajaga inimestele, vajadusel õhtuse vahetuse õpilastele, ühistranspordi kasutajatele (kui ühistranspordi graafik piirkonnas on hõre , tuleb sellega kindlasti eraldi arvestada) jne. Säte aitab kaasa sellele , et KOV-id kavandaksid rahva raamatukogude töökorralduse viisil, mis vastab kohaliku kogukonna ootustele ja vajadustele. Lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu lugejatele , kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 lõige 6. Lõige 4 puudutab teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Selle kohaselt võib r ahvaraamatukogu juht vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu ruumidele ning raamatukogutöötajate , lugejate või külastajate jaoks ajutiselt piirata rahvaraamatukogule juurde pääsu, kui see on vältimatult vajalik. Seejuures tuleb juurde pääs taastada viivitamatult pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist ning ligipääsu piiramisel võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS ) § 5 lõike 5 kohaselt on vahetu oht olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oluline oht on KorS § 5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele , keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Kõrgendatud oht on KorS § 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele , suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis (üldohtlikud süüteod) sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Reeglina peab rahvaraamatukogu juht juhinduma KOV-i kehtestatud rahvaraamatukogu lahtiolekuaegadest ega või neist omal volil kõrvale kalduda. Seetõttu ongi erakorralisteks oludeks loodud käesolevaga alus, mis võimaldab juhil endal vajadusel kiiresti reageerida. Selliste olukordadena võivad muu hulgas k õne alla tulla näiteks ekstreemsed ilmastikuolud (üleujutus, lumetorm). Kuivõrd rahvaraamatukogus tuleb R TS § 7 lõike 2 kohaselt tagada juurdepääs Riigi Teatajale ja AvTS § 33 kohaselt muule avalikule teabele, on RaRS § 16 lõikesse 4 lisatud kohustus taastada ligipääs rahvaraamatukogule nii pea kui võimalik ning võimalusel säilitada ligipääsu piiramise ajaks rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil (näiteks luues arvuti ja interneti kasutamise võimalus e ajutises teeninduspunktis). Eelnõu § 17 – reguleeritakse rahvaraamatukogu teenustega seonduvat. Lõikes 1 eristatakse rahvaraamatukogu tasuta ja tasulised teenused. Väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab KOV . Sisulisi muudatusi (kui välja arvata asjaolu, et väljaannete kõrval nimetatakse ka esemeid ja avaliku teabe kõrval ka elektroonilisi avalikke teenuseid) siin võrreldes kehtiva RaRS-iga ei tehta. Tasuta teenused on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 2 ja tasulised teenused sama paragrahvi lõikes 3. Rahvaraamatukogu tasuta teenuste sätestamine seaduses tagab, et igaühel on ligi pääs olulisele teabele ja kultuurile, sõltumata tema majanduslikust olukorrast. Lõikes 2 nähakse ette, et AvTS-i alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Kõnealuse sätte kohaselt on raamatukogutöötajal kohustus juhendada isikuid riigi- ja KOV-i asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks. Seejuures on täpsustatud, et juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel teenuste sisulist kasutamist. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 15 lõikega 2 1 . Võrreldes kehtiva RaRS-iga on sellest välja on jäetud arvuti kasutamise eelregistreerimise korraldamise kohustus, kuna see pole enam ajakohane ega üldjuhul vajalik. Nagu ka teistel asjakohastel juhtudel, on siingi avaliku teabe kõrval nimetatud elektroonilisi avalikke teenuseid. Uuendusena on lisatud raamatukogutöötaja juhendamiskohustuse ulatust selgitav lause. Juhendamine teenuseosutajate veebilehtedele , riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks hõlmab kasutajatele esmast abi ning juhendamist. See tähendab muu hulgas vajaliku veebilehe leidmist, seal esmast orienteerumist ning spetsiifiliste küsimuste korral suunamist asjakohaste juhendmaterjalide, infotelefonide või kasutajatoe kanaliteni. Raamatukogutöötaja selgitamise, juhendamise ja kaasaaitamiskohustus ei ole võrreldav selle asutuse ametniku või töötaja kohustusega, kelle teabele või teenusele inimene juurdepääsu soovib. Raamatukoguhoidja on infospetsialist, kes toetab kasutajaid digipädevuste omandamisel ja arendamisel ning juhendab neid avalike e-teenuste kasutamisel. Selle hulka kuulub näiteks abi e-posti aadressi loomisel, tuludeklaratsiooni täitmise keskkonna leidmisel , eriarsti vastuvõtule aja broneerimise keskkonna leidmisel , valdkondlike korduma kippuvate küsimuste ja juhendmaterjalide leidmisel ning Riigi Teataja kasutamise selgitamisel. Samas ei ole raamatukoguhoidjal võimalik pakkuda kõigi avalike teenuste puhul põhjalikku sisulist juhendamist, kuna see eeldaks erialaspetsiifilisi teadmisi (nt puude raskusastme tuvastamise taotluse sisuliste küsimuste lahendamine). Raamatukoguhoidjate pakutav tugi seisneb eelkõige esmases juhendamises ja teenusteni suunamises ning ei tähenda taotluste täitmist või esitamist kasutaja eest. Juhendamise kõrval saavad raamatukoguhoidjad pakkuda ka individuaal- ja rühmakoolitusi erinevate digipädevustega seotud teemadel. Koolituste läbiviimiseks on raamatukoguhoidjad saanud asjakohase ettevalmistuse, sh läbinud vastavad koolitused ja koostanud või kohandanud vajalikud õppematerjalid. Näiteks 2023. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Trinidad Wiseman OÜ-ga raamatukogutöötajatele koolitustsükli "Raamatukogu digiriigi nõustajana", mille eesmärk oli tõsta raamatukogutöötajate endi digipädevust ja luua neile eeldused diginõustamise teenuse pakkumiseks oma kogukonnas. Analüüs „Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“ annab põhjalikuma ülevaate KOV rahvaraamatukogude juba toimuvast koostööst erinevate valdkondadega. Väga suur huvi on rahvaraamatukogudel just huvi- ja täiendhariduse pakkujatega koostöö tegemise vastu. Peamisteks koostööpartneriteks on nimetatud kohalikud asutused ja organisatsioonid aga ka näiteks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon „Andras“, Eesti Töötukassa, Statistikaamet. Lõige 3 kattub kehtiva RaRS § 15 lõikega 2 2 . Kõnealune säte lisati RaRS-i AvTS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (71 SE) , et selles sisalduks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27. 0 6.2013, lk 1–8) nõuetele vastav määratlus, milline raamatukogude, arhiivide ja muuseumide valduses olev teave tuleb direktiivis sätestatud tingimustel ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavaks teh a. Nimetatud direktiiv küll täna enam ei kehti, ent seda asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) ( ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83 ) . Lõige 4 puudutab raamatukogudevahelist laenutust , nähes ette, et rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Sättes on ka märgitud, et lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist . Raamatukogudevaheline laenutus on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 4. Sama omavalitsuse rahvaraamatukogu kogude vahel laenut u se võimaluse olemasolul kulude katmise tasu ei rakendata. Nimetatud juhul on tegemist ühe asutuse sisese laenutusega. Väljaannete liikumisega ühe rahvaraamatukogu erinevate struktuuriüksuste vahel kaasnevad arusaadavalt samuti kulud, ent need on teisalt tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea olema sama lai valik väljaandeid kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada. Raamatukogu asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas. Lõikes 5 reguleeritakse tagatise küsimist, mis seni on tulenenud RaRS § 15 lõikest 5. Eelnõu kohaselt võib nõuda lugejalt väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2) see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud mitu muudatust. Lisatud on täpsustus, et tagatist võib nõuda kuni väljaande või eseme hinna kümnekordses suuruses. Tagatise suurim võimalik määr on seotud eelnõu § 21 lõikest 2 tuleneva hüvitise määraga, mida lugeja on kohustatud väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise korral tasuma. Tagatise ja viidatud hüvitise suurust ei saa võrdsustada väljaande või eseme hinnaga selle soetamise hetkel, sest tagastamata jäetud (haruldast) väljaannet ei pruugi (järelturult) enam sama hinnaga saada ning arvestada tuleb ka väljaande kogusse lisamisega kaasnevat töötlemiskulu. Kui seni on tagatise nõudmise üheks aluseks olnud asjaolu, et lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukohaks ei ole rahvaraamatukogu asukohajärgne vald või linn, siis nüüd saab tagatist küsida, kui lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis. Muudatus on tingitud asjaolust, et inimesed on muutunud liikuvamaks, jagades end sageli mitme kodu vahel ja kasutades seega ka mitme KOV-i avalikke teenuseid, s eal h ulgas rahvaraamatukogu teenuseid. Samal ajal toimub suhtlus rahvaraamatukogu ja lugeja vahel üha enam elektroonilisi kanaleid pidi, mistõttu inimese elukohal Eesti piires rahvaraamatukogu ees olevate kohustustega seoses olulist tähtsust ei ole. Küll aga annab rahvaraamatukogule kindlustunde see, kui lugeja registreeritud elukoht on siiski Eestis. Kuivõrd rahvaraamatukogu on avatud kõigile, on seal lugejateks sageli ka välismaalased. Kui neil puudub rahvastikuregistris linna/valla täpsusega registreeritud elukoha kaudu Eestiga püsiv side, on tagatise võtmine hea abinõu rahvaraamatukogu kogude tervikluse säilitamiseks . Väljaande (või eseme) väärtust puudutavasse punkti on lisatud täpsustus koguväärtuse näol. See on oluline näiteks juhul, kui laenutatud e-luger i väärtus koos selle sse laaditud e-väljaannete väärtusega ületab piirmäära , mille puhul KOV on kehtestanud tagatis e nõudmise kohustuse, olgugi et eraldivõetuna laenutatud seade ega väljaanded kõnealust piirmäära ei ületaks. Lõike 6 kohaselt kehtestab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude (tasulised teenused ja raamatukogudevahelise laenutuse kulud) kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra KOV. Sa rnased volitusnormid on ka kehtiva s RaRS -is ( § 15 lõigetes 3 ja 5 1 ). Uuendusena on lisatud kulupõhisuse järgimise kohustus , kuna rahvaraamatukogu kui KOV-i ametiasutuse hallatav asutus ei osuta avalikke teenuseid tulu teenimise eesmärgil. Eelnõu § 18 – reguleeritakse rahvaraamatukogu lugejaks registreerimise ja isikuandmete töötlemisega seonduvat. Lõikes 1 nähakse ette, et rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 15 1 lõikega 1, kuid üldistatud on viidet lugeja vastutusele ja lisatud ka isikuandmete töötlemine külastaja vastutuse tagamise eesmärgil (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 18 lõike 9 selgitust). Lõikes 1 nimetatud i sikua ndmed saadakse r ahvastikuregistrist . Lõi get e 2 , 3 ja 4 sõnastamisel on eeskujuks võetud kehtiv RaRS § 15 1 lõige 2. Lõikesse 2 on l isatud võimalus registreeruda rahvaraamatukogu lugejaks ka juhiloa alusel. Juhiloal on küll isikut tõendava dokumendi tunnused, kuid tegemist ei ole siiski isikut tõendava dokumendiga, mistõttu on vajalik see isikut tõendavate dokumentide ja õpilaspileti kõrval RaRS-is eraldi nimetada. Lõi kes 3 nähakse ette võimalus küsida lisaks alaealisele ka täisealise eestkostetava puhul väljaande või eseme kojulaenutamiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku nõusolekut. Rahvaraamatukogu küll ei kontrolli iga täisealise lugejaks registreeruda soovija puhul ega talle eestkostjat pole määratud, kuid sageli annab eestkostja sellest rahvaraamatukogule ise märku. Kõnealune täiendus võimaldab sellisel juhul töödelda ka eestkostja isikuandmeid, et tagada vajadusel kontakt vastutava isikuga. Vanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek on vajalik, kuna vanem või eestkostja vastutavad, et ära hoida näiteks rahalised nõuded viivitatud aja eest aga olla ka teadlik, et väljaande rikkumisel lasub tal tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 alusel vastutab laste ja hoolduse alla antud isikute tekitatud kahju eest vanem või eeskostja. Omavalitsus saab otsustada, kas väljaande tagastamata aja eest küsida viivist või nõuda rikutud väljaande hüvitamist. Nõuoleku puudumisel võib vanem või eeskostja keelduda viivise maksmisest ja kahju hüvitamisest, kui ta polnud teadlik võimalikest tekkivatest kuludest. Lõikes 4 tuuakse t öödeldavate isiku andmete sh eriliiki isikuandmete loetelu. Sealjuures tuuakse töödeldavate isikuandmete loetelu seaduses üldistatud kujul. Eelnõu § 18 l õike 4 punktides 1 ja 4 nimetatud lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandme d saadakse rahvastikuregistrist. Rahvaraamatukogu andmekogu s töödeldavate lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmed, sealhulgas eriliiki isikundmete loetelu täpsustatakse andmekogu põhimääruses. Kava kohaselt sisaldab isiku- ja eriliiki isikuandmete täpsustatud loetelu järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed; 4) lisa-aadress ; 5) elektronposti aadress; 6) telefoninumber; 7) koduteeninduse vajadusega seotud andmeid; 8) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule; 9) eestkoste andmed. Erinevalt kehtivast seadusest täiendatakse andmete loetelu rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetega ja lisa-aadressiga, andmetega koduteeninduse vajaduse kohta ja lugeja eelistuste andmetega (viimaseid kogutakse üksnes lugeja nõusolekul) . Isiku elukoha andmeid vajab raamatukogu erinevate teenuste osutamiseks nin g lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. Elukoha andmeid vajatakse näiteks tagastamata väljaannete väljanõudmiseks ja sellekohaste nõuete saatmiseks lugejale, sest mitte kõigil Eesti elanikel pole e-posti aadressi. Lugeja elukoha aadress on vajalik ka koduteeninduse pakkumiseks. Samuti on elukoha andmed vajalikud väljaande või eseme laenutamisel tagatise küsimise üle otsustamiseks (eelnõu kohaselt võib tagatist küsida, kui lugeja elukoht ei ole Eestis). Rahvastikuregistri järgsed elukoha andmed on lisatud kohalike omavalitsuste ettepanekulul, kellele on oluline, et raamatukogu saaks võlgnikelt raamatud võimalikult kiiresti tagasi. Näiteks Tallinna Raamatukogudel on igapäevaselt ca 3500 – 5000 raamatuvõlgnikku, kelle käes üle 9000 raamatu. Kuna koduteenindust pakutakse lugejale just tema tervislikust seisundist tulenevalt, tähendab ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt isiku terviseandmete töötlemist . Koduteeninduse vajadus võib tuleneda lugeja lühi- või pikaajalise st tervislikust seisundist, mis ei võimalda ta raamatu ko gusse kohale tulla , aga selle ajutine vajadus võib lugejal tekkida ka ootamatult näiteks õnnetuse tagajärjel. Lõige 5 puudutab puudega isikule eriomaste andmete töötlemist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 1 lõige 3. Andmeid töödeldakse pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele teenuse osutamise ks . Samuti korraldab r ahvaraamatukogu kohaliku omavalitsuse elanikele, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Terviseandmete küsimine on vajalik selleks, et raamatukogu saaks pakkuda koduteenindust või pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele teenust , kellel on puude või tervisliku seisundi tõttu selleks õigus. Avalike teenuste all on mõeldud ka teenuseid, mida ei ole loetletud rahvaraamatukogu seaduses, kuid mis tulenevad muudest seadustest, rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktidest. Näiteks võimaldab autoriõiguse seadus teha autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta teosest ligipääsetavas vormis koopiaid üksnes § 25 2 lõikes 2 nimetatu d soodustatud isikutele nende isiklikuks kasutamiseks. Raamatukogu võib soodustatud isikutele levitada koopiat, suunata selle üldsusele või teha selle üldsusele kättesaadavaks vaid selleks, et võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule . Nimetatud kohustuse täitmiseks võib raamatukogu töödelda isiku terviseandmeid, et tuvastada, kas isik on soodustatud isik AutÕS § 25 2 lõike 2 tähenduses. Käesoleval ajal puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks raam a tukogule teenuse osutamiseks vajalikke lugeja terviseandmeid saada automatiseeritud andmevahetuse teel Sotsiaalkindlustusametist. Seetõttu on lugeja terviseandmete töötl emine tõendite alusel põhjendatud. Lõike 6 kohaselt registreeritakse rahvaraamatukogu lugejaks isik, kes nõustub täitma rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Ka siin võrreldes kehtiva RaRS § 15 1 lõikega 4 muudatusi ei tehta. Lõige 7 puudutab lugeja andmete õigsuse kontrollimist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 1 lõige 5. Lugeja a ndme te kontrollimine toimub lugeja teenuste kasutamisel, mis vajavad isikutuvastust raamatukogu füüsilise külastuse ajal või isikutuvastust vajavate e- teenuste kasutamisel . Lõige 8 näeb ette, et lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni , mis on reguleeritud § 21 lõikes 1 2 . Võrreldes kehtiva RaRS § 15 1 lõikega 6 on kõnealusest sättest välja jäetud lugeja seadusliku esindaja andmete säilitamisega seonduv, sest see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 9 . Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist pikendanud“. Seega võib lugejal tekkida rahvaraamatukogu teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks olemist ise aegsasti pikendab, säilib soovitud staatus. Tuleb arvestada, et lugeja andmete kustutamine hõlmab näiteks ka tema laenutuste ajalugu. Ajaloo säilimine on inimestele sageli oluline, mistõttu võib lugejaks olemise pikendami ne olla uuesti lugejaks registreerumisele eelistatud lahendus. Enne lugeja andmete kustutamist saadetakse lugejale meeldetuletus andmete uuendamise vajaduse kohta. Lõike 9 kohaselt kustutatakse seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel. Võrreldes seni RaRS § 15 1 lõikes 6 sätestatuga, on lisatud, et seadusliku esindaja andmed kustutatakse ka esindusõiguse lõppemisel ehk siis, kui laps saab täisealiseks või täisealise eestkostetava puhul eestkoste lõppemisel. See täiendus tagab, et seadusliku esindaja andmeid ei töödelda kauem, kui see tegelikult vajalik on . Kui seaduslikul esindajal on rahvaraamatukogu ees esindusõigusest tulenevaid täitmata kohustusi, säilitatakse tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. Lõige 10 puudutab puude andmete kustutamist. Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude andmed kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus tagab, et kõnealuseid andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni see on teenuste osutamiseks vajalik. Lõige 11 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib RaRS § 21 lõike 8 rakendamiseks (rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja rikkunud isikult rahvaraamatukogu külastamise õiguse kuni 30 päevaks äravõtmine) töödelda sama paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 4 nimetatud isikuandmeid ka külastaja kohta . Sättes on ka täpsustatud, et külastaja andmed kustutatakse ühe aasta möödumisel rahvaraamatukogu külastamise õiguse ajutisest äravõtmisest arvates. Kuna valikut rahvaraamatukogu teenustest (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine ) saab kasutada ka end lugejaks registreerimata ehk külastajana ja rahvaraamatukogude praktikas esineb paraku juhtumeid, kus sellega kaasneb korrarikkumine, on eelnõuga loodud võimalus piirata ajutiselt rahvaraamatukogu külastamise õigust nii lugeja kui külastaja puhul (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 21 lõike 8 selgitust). Kõnealuse piirangu seadmine eeldab aga külastaja isikuandmete töötlemist, mistõttu ongi eelnõu § 18 lõikega 11 rahvaraamatukogule selleks vajalik õiguslik alus loodud. Korda rikkunud külastaja isiku aitab vajadusel tuvastada politsei. Eelnõu § 19 – käsitletakse lugejat puudutavaid teavitusi. Lõige 1 annab rahvaraamatukogule õiguse edastada lugejale tema poolt esitatud või rahvastikuregistrist saadud elukoha aadressile, telefoninumbrile või elektronpostiaadressile meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet , mis on teenuste osutamiseks vältimatult vajalik . Seega ei pea rahvaraamatukogu lugejale sellise teabe edastamiseks temalt eraldi nõusolekut küsima. Selline teave on näiteks meeldetuletus laenutustähtaja peatse lõppemise kohta, teade väljaande, mille järjekorras lugeja on, saadavuse kohta, teade lugeja isikuandmete peatse kustutamise ja lugejaks olemise pikendamise võimaluse kohta jne. Kõnealuse teabe edastamine on lugeja huvides, kuna aitab vältida näiteks rahvaraamatukogu ees võlgnevuste tekkimist või lugeja staatusest ilmajäämist. Lõige 2 näeb ette, et lugeja nõusolekul võib lugejale saata ka teisi teavitusi. Siin peetakse silmas näiteks rahvaraamatukogu üldist uudiskirja või eraldi teavitusi rahvaraamatukogus toimuvate ürituste või rahvaraamatukogusse saabunud uute väljaannete kohta. Kõnealuste teavituste saatmine läheb kaugemale avalikes huvides oleva ülesande täitmisest ja on pigem käsitletav isikuandmete töötlemisena turunduslikul eesmärgil, mistõttu on selleks vajalik lugeja nõusolek. Seejuures võib lugeja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta (vt ka IKÜM artiklit 7) . Eelnõu § 20 – puudutab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja. Sätte sisu vastab suures osas kehtivale RaRS §-le 16. Nagu ka muudel asjakohastel juhtudel on siin lugeja kõrval nimetatud nüüd ka külastajat ning üldistatud sõnastust selles osas, milline KOV -i organ rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja kehtestab, jättes selle KOV-i otsustada. Eelnõu § 21 – reguleeritakse lugeja ja külastaja vastutust. Lõige 1 puudutab viivise küsimist ja selle sõnastus kattub suures osas kehtivas RaRS § 17 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on laenutatud väljaande kõrval nimetatud ka eset ja tõstetud viivise piirmäära 0,06 eurolt 0,1 euroni iga viivitatud päeva eest . Senine viivise piir määr on kehtinud alates 1998. aastast. Viivise piirmäära tõstmine 0,1 euroni lihtsustab viivise arvutamist ja eeldatavasti ka motiveerib lugejaid senisest enam laenatud väljaandeid ja esemeid õigeaegselt tagastama. Samas on oluline märkida, et RaRS-is sätestatu näol on tegemist viivise suurima võimaliku määraga. KOV võib rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas lugeja kohustusena kehtestada ka sellest madalama piirmääraga viivise tasumise või viivise küsimisest üldse loobuda. Väiksemates rahvaraamatukogudes ka praegu viivist sageli ei küsita, sest lugejate väiksema arvu tõttu on kontakt nendega personaalsem ning laenatud väljaandeid ja esemeid tagastatakse reeglina kohusetundlikumalt. Tähtaegselt t agastamata väljaannete probleem on ennekõike suuremate s linnade s ( näiteks Tallinn ja Tartu). Lõige 2 puudutab väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamist ja kattub sisuliselt kehtivas RaRS § 17 lõikes 2 sätestatuga. Lõikes 3 käsitletakse lugejale viivise tasumiseks ja väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamiseks tähtaja määramist ning sundtäitmise algatamise hoiatusega ettekirjutuse tegemist. S äte vastab suures osas seni RaRS § 17 lõike 4 esimeses ja teises lauses sätestatule. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kolmas lause, mille kohaselt märgitakse ettekirjutuses selle vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord. Ettekirjutuse näol on tegemist haldusaktiga, mille puhul tuleneb vaidlustamisviite märkimise kohustus HMS § 57 lõi kest 1 ja selle kordamine RaRS-is pole vajalik. Teise uuendusena on kõnealust sätet täiendatud selliselt, et tähtaega ei määrata üksnes viivise või hüvitise tasumiseks, vaid algset laenutustähtaega täiendava tähtaja võib määrata ka väljaande või eseme tagastamiseks. See on vajalik näiteks olukorras, kus rahvaraamatukogus viivise küsimise võimalust ei rakendata. Samuti kannab selline täiendus endas sõnumit, et rahvaraamatukogu peamine eesmärk on saada tagasi konkreetne väljaanne või ese, mitte rahaline hüvitis. Lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest. Ettekirjutuse kättetoimetamist RaRS-is seni reguleeritud pole, kuid käesoleval juhul on see vajalik, et näha ette erisused HMS-is sätestatud dokumendi kättetoimetamise üldisest regulatsioonist. HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks. Kõnealune RaRS-i täiendus on tingitud asjaolust, et seni on rahvaraamatukogud pidanud ettekirjutuse posti teel lugejale edastamiseks kasutama tähtkirja, mis on aga lihtkirjaga võrreldes märksa kallim ja millega võib kaasneda ka oluline ajakulu (hoiuaeg postkontoris, korduvatele kättetoimetamise katsetele kuluv aeg). Rahvaraamatukogu eesmärk on saada laenutatud väljaanne või ese võimalikult kiiresti tagasi, et see teistele lugejatele uuesti kättesaadavaks teha. Näiteks Eesti suurimal rahvaraamatukogul ehk Tallinna Keskraamatukogul on igapäevaselt 3 500–5 000 võlgnikku, kellest igaühe käes võib omakorda olla mitu tagastamisele kuuluvat väljaannet . Ettekirjutuse kiiremini kättetoimetatuks lugemine tähendab ka selle kiiremini kehtima hakkamist (vt HMS § 61 lõiget 1) ja võimalust suunata nõue vajadusel kiiremini täitemenetlusse ehk teisisõnu asjaomase väljaande või eseme kiiremini rahvaraamatukokku tagasi jõudmist. Lõige 5 puudutab ettekirjutuse sundtäitmist ja vastab sisult kehtivale RaRS § 17 lõikele 5. Lõige s 6 nähakse ette, et lugeja vastutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka külastajale. Selline vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui külastaja raamatukogu teenuste kasutamise käigus väljaande või eseme rikub. Lõige 7 näeb ette, et valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni . Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, kuid seda on eelnõuga pisut muudetud . Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse väljaannete kojulaenutamise õigus ära), siis eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õigus ära võtta. Siin saab iga KOV jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Ära on jäetud on ka laenamisõiguse piiramise kestusega seonduv. Raamatukogu võib kaalutlusõiguse alusel rakendada näiteks laste puhul viivise tasumise paindlikke lahendusi. ( Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada. Lõikes 8 sätestatu kohaselt võib v alla- või linnavalitsus lugejalt või külastajalt, kes rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub arvuteid, lõigub või sodib raamatuid) , võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Külastusõigu s e võib lugejalt või külastajalt ära võtta 30 päeva kaupa . Külastusõigus e piirang määratakse uuesti kui raamatukogu kasutamise e eskirja rikkumine kordub. Kehtivas RaRS-is sarnast sätet ei ole. Sellise piirangu seadmise ks õigusliku aluse loomise vajadusele on aga rahvaraamatukogud tähelepanu juhtinud , sest kohustusega olla kõigile soovijatele avatud (vt eelnõu § 16 lõiget 1), võib kaasneda paratamatult ka olukordi, kus sellist avatust kuritarvitatakse. Rahvaraamatukogu külastamise õigust võib kõnealuse sätte kohaselt piirata nii registreeritud kui ka registreerimata kasutaja ehk nii lugeja kui ka külastaja puhul. Kui lugeja puhul on rahvaraamatukogul juba olemas tema isikuandmed ja piirangu vormistamine on selle võrra lihtsam, siis külastaja puhul tuleb selleks konkreetse isiku andmed alles saada. Kuivõrd rahvaraamatukogul endal KorS § 32 kohast isikusamasuse tuvastamise õigust ei ole, tuleb selleks vajadusel kasutada politsei abi. Isikusamasuse tuvastamise õigus on vastavalt turvategevuse seaduse §-le 21 ka turvateenistujal. Rahvaraamatukogu töötleb § 18 lõikes 4 nimetatud ulatuses külastaja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid. Oluline on veel rõhutada, et kõnealu s e piirangu võib seada üksnes asjasse puutuva haruraamatukogu külastamise suhtes. Lõi kega 9 lisatakse säte, mis annab r ahvaraamatukogul e õiguse küsida lugejalt või külastajalt isikut tõendavat dokumenti isiku tuvastamiseks , et registreerida ja rakendada isik u suhtes külastamisõiguse piirang juhul, kui isik rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häiri b oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohusta b töötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjusta b rahvaraamatukogu vara . Lõige 10 puudutab valla- või linnavalitsuse õigust kõnealuses paragrahvis sätestatud õiguste teostamine valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele edasi delegeerida. Sarnane säte sisaldub ka kehtivas RaRS-is (§ 17 lõige 6), kuid eelnõuga on seda laiendatud ka näiteks rahvaraamatukogu külastamisõiguse ajutise piiramise üle otsustamisele. KOV-i ametiasutuse hallatava asutusena saab volitatav olla ka rahvaraamatukogu. Lõikes 11 käsitletakse viivise ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitise laekumist KOV-i eelarvesse ning see kattub seni RaRS § 17 lõikes 7 sätestatuga. Lõike 1 2 kohaselt on sama paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete (viivis ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitis) aegumistähtaeg kümme aastat. Kuigi nõuete aegumistähtaegade üldine regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TsÜS ) , on aastaid kestnud õigusselgusetuse lahendamise huvides oluline sätestada kõnealuste nõuete aegumistähtaeg RaRS-is. Nimelt on vaieldud selle üle, kas antud nõuded tuleks lugeda tehingust tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt kolm aastat või seadusest tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt kümme aastat. Kuivõrd rahvaraamatukogu tegevus väljaannete ja esemete laenutamisel kujutab endast siiski avaliku teenuse osutamist ning seda iseloomustab haldustegevusele iseloomulik ühepoolsus (lugejal ei ole näiteks võimalik laenutustingimusi mõjutada ) , ei ole väljaannete ja esemete laenutamise käsitlemine tsiviilõigusliku tehinguga kohane. Seega on põhjendatud seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja kohaldamine, mille kestus sätestatakse õigusselguse huvides RaRS-is. Lõige 13 näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 1– 4 ja 6 lugeja või külastaja kohta sätestatut kohaldatakse alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule esindajale. Selle eesmärk on vältida kõigis viidatud sätetes lugeja kõrval täpsustust, et alaealise ning täisealise eestkostetava asemel vastutab tema seaduslik esindaja. Lõige 14 näeb ette, et lugejale ettekirjutuse tegemiseks võib valla- või linnavalitsus või valla- või linna ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus töödelda lugeja isikuandmeid (üldandmeid ja andmeid eestkoste kohta) . Säte loob õigusliku aluse lugeja isikuandmete töötlemiseks ettekirjutuse tegemisel. KOV-ides võib ettekirjutuse tegemine olla korraldatud erineval t , seadus annab siin KOV-ile paindlikkuse ise otsustada, kuidas haldusaktide andmine korralda da. Ettekirjutuse tegemiseks vajalikud andmed edastab vastavalt KOV-is kehtivale korrale rahvaraamatukogu, kelle lugejale ettekirjutus tuleb teha, valla - või linnavalitsus ele või valla- või linna ametiasutus ele või ametiasutuse hallatav ale asutus ele , kes ettekirjutuse koostab. Eelnõu § 22 – reguleeritakse automaatset haldusmenetlust . Tegemist on RaRS-is uue regulatsiooniga. Automaatset haldusmenetlust puudutav säte lähtub HMS-i kavandatavatest muudatustest . Vabariigi Valitsuse poolt 02.0 4.2026 heaks kiidetud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette infosüsteemi vahendusel ilma haldusorgani nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta läbiviidava haldusmenetluse (ehk automaatse haldusmenetluse) üldised põhimõtted. HMS § 2 lõige 1 defineerib haldusmenetluse kui haldusorgani tegevuse määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. HMS § 8 lõike 1 kohaselt on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Seega on nii valla- või linnavolikogu või -valitsus kui ka rahvaraamatukogu haldusorganid. RaRS-is sätestatud ülesannete täitmine kujutab endast reeglina haldusakti andmist (näiteks viivise tasumiseks ettekirjutuse tegemine) või toimingu sooritamist (näiteks selgituse andmine). HMSi kavandatavad muudatused anna vad KOV-ile või rahvaraamatukogule niisiis õiguse viia haldusmenetlus läbi infosüsteemi vahendusel ametniku või töötaja sekkumiseta. Selle eelduseks on siiski HMS-is sätestatud haldusmenetluse põhimõtete järgimine ehk automaatset haldusmenetlust ei saa läbi viia näiteks juhul, kui haldusorganil on kaalutlusõigus, mis HMS § 4 lõike 1 kohaselt kujutab endast otsuse tegemise kaalumist või erinevate otsuste vahel valimist , või on vaja rakendada HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ehk haldusorganile ei ole kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud teada või haldusmenetlust ei ole võimalik läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata . Automaatse haldusmenetluse saab läbi viia nii tänaste raamatukogusüsteemide kui ka eelnõuga asutatava raamatukogude andmekogu (vt eelnõu § 29 punkti 16) vahendusel ja neis olevate andmete põhjal. T oimingu sooritamises (näiteks selgituse andmises) seisneva haldusmenetlusena saab käsitleda ka suhtlust tekstirobotiga. HMS-i kavandatavate muudatuste järgi ei ole automaatne haldusmenetlus lubatud haldusmenetluse uuendamise ja vaidemenetluse korral. Vaidemenetluses hinnatakse, kas varasem otsus oli õiguspärane ja õiglane. See puudutab õigusemõistmise kõige kesksemat põhimõtet – õiglane menetlus ja inimlik kaalutlus. Inimesel peab alati olema õigus teada, kuidas ja miks otsus tema suhtes tehti, ning seda otsust vaidlustada. See kehtib ka automaatse menetluse korral ehk inimene saab esitada vaide või pöörduda halduskohtusse nagu iga teise haldusotsuse puhul. Kui isik leiab, et tema suhtes tehtud otsus on vale, saab ta selle vaidlustada ja inimene (ametnik või kohtunik) vaatab asja üle. See eeldab inimlikku arutlusvõimet ja mõistmist, mida masin pakkuda ei suuda. Samuti on oluline ka see, et vaidemenetluses ei kontrollita lihtsalt andmeid ja reegleid – seal tuleb hinnata olukorra nüansse, tõlgendada seadust ja mõnikord isegi kaaluda erinevaid õigusi (nt avalik huvi vs. erahuvid). Kui põhimenetluses on otsuseni jõutud valede järelduste kaudu või kui järgimata on jäänud HMS-i üldpõhimõtted, on just menetluse uuendamise või vaidemenetluses haldusaktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise kaudu võimalik tagada isikute õiguskaitse. Näiteks ei ole ära kuulamata jätmise mõju isikute õigustele nii intensiivne, kui kaebemenetluses on isiku ärakuulamisõigus tagatud. Seega on tegemist kaitsegarantiiga võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks. HMS-i muutmise eelnõu näeb ette, et automaatses haldusmenetlus es antud haldusaktis ei märgita haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid lisatakse haldusorgani kontaktandmed ning märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga. A utomaatse haldusakti andmise korral tuleb avaldada nende andmekogude nimetused , milles sisalduvaid isikuandmeid on haldusakti andmisel kasutatud . Automaatse toimingu korral tagab haldusorgan nimetatud teabe kättesaadavuse muul sobival viisil. Näiteks viivise meeldetuletuse automaatse toimigu puhul saadakse isiku üldandmed rahvastikuregistrist või raamatukogude andmekogust , kusjuures toiming sooritatakse raamatukogude andmekogu infosüsteem i kaudu . A utomaatse haldusakti andmise või automaatse toimingu korral tuleb esitada ka selgitus kasutatud otsustuspõhimõtete ja kriteeriumide kohta. Selgitus esitatakse sellises ulatuses, mis võimaldab menetlusosalisel mõista otsuse aluseid . Selleks, et tagada rahvaraamatukogude valdkonnas ühetaoline haldusmenetlus, sh ühtsetel põhimõtetel automaatsete haldusaktide andmine ja toimingute sooritamine, nähakse eelnõuga ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu. Automaatselt soovitakse esialgsel hinnangul hakata andma näiteks järgmiseid haldusakte ja sooritama järgmiseid toiminguid: 1) lugejaks registreer i mine; 2) lugeja ja tema seadusliku esindaja andmete kustutamine; 3) laenutustähtaja pikendamine; 4) meeldetuletuste ja muu lugejat puudutava teabe edastamine; 5 ) viivise määramine ; 6 ) väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutine äravõtmine kohustuste (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) mittetäitmisel ; 7 ) kohustuste (samad, mis eelmises punktis) täitmise tähtaja määramine ja selle ületamisel ettekirjutuse tegemine ; 8 ) täitmata ettekirjutuse täitemenetlusse suunamine . Kavandatava volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-s 14 sätestatut, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning KOV-ide kohustus. Esmane vastutus põhiõiguste tagamise eest on Riigikogul, sest just seadustega tuleb paika panna põhiõiguste teostamiseks vajalik, s ealhulgas vajaliku menetluse ja korra peamised elemendid. Ka PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu. Kuigi kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Antud juhul tulenevad automaatset haldusmenetlust puudutavad olulised põhimõtted seadusest (kas eelnõukohasest RaRS-ist või näiteks HMS-ist ). Ministri määruse tasandile on kavandatud üksnes loetelu haldusaktidest ja toimingutest, mida on võimalik seadusest tuleneva id nõu deid arvestades automaatselt anda või sooritada . Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21 ). 4. peatükk. Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve Eelnõu § 23 – reguleeritakse rahvaraamatukogu aruandlusega seonduvat. Lõikes 1 nähakse ette üldine õigusaktidest tulenevate aruannete esitamise kohustus, mis on sätestatud ka kehtivas RaRS § 11 lõikes 4. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on eelnõust välja jäetud lause, mille kohaselt esitab valla- või linnavalitsus KuM-ile aruande rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatud summade kasutamise kohta hiljemalt iga aasta 20. jaanuariks. Kuna rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatava toetuse või hüvitisega seonduv on kavandatud eelnõu § 13 lõike 9 alusel kehtestatavasse valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) määrusesse, siis sätestatakse ka asjaomase aruande esitamise tähtaeg või tähtpäev samas määruses. Lõike 2 kohaselt esitab rahvaraamatukogu RaRa-le statistilise ja sisulise töö aruanded igal aastal 1. märtsiks ning kõnealused aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu . Seni on statistilise ja sisulise töö aruannete esitamist reguleeritud RaRS § 11 lõikes 5, mis näeb ette aruannete esitamise maakonnaraamatukogule, kes omakorda esitab koondaruanded KuM-ile. Aruannete esitamise tähtpäev on ka kehtivas RaRS-is 1. märts. Rahvaraamatukogude statistilised aruanded esitatakse tegelikult juba praegu RaRa-le, kelle üks ülesanne rahvusraamatukoguna on trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste andmete kogumine ja esitamine (ERRS § 4 lõike 1 punkt 4). Sisulise töö aruandeid on seni esitatud tõesti KuM-ile, kuid seoses maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesan nete etapiviisilise lõpetamisega (vt selle kohta ka eelnõu § 2 6 selgitusi) ja sellest tulenevalt RaRa-le uue ülesande lisandumisega ( rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine ) , tuleb need edaspidi esitada RaRa-le. Lisatud on ka täpsustus, et aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu (välja arvatud juhul, kui KOV-i väiksusest tulenevalt on tegemist haruraamatukogudeta rahvaraamatukoguga). Seega kogub keskraamatukogu, kelle ülesanne on eelnõu § 5 lõike 2 punkti 3 kohaselt haruraamatukogude üleselt statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine, haruraamatukogudest kokku vajaliku teabe ja esitab selle RaRa-le. RaRa on arendamas raamatukogude juhtimistöölauda , mis võimaldab RaRS-i eelnõu seadusena jõustumise järgselt esitada aruandeid juba spetsiaalse s elektroonilise s keskkonna s . Eelnõu § 24 – puudutab teenistuslikku ja haldusjärelevalvet. Lõike 1 kohaselt teeb teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle KOV. Sama põhimõte on sätestatud kehtivas RaRS § 11 lõikes 1. Lõige 2 näeb ette, et haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb K uM . Kehtiva RaRS § 11 lõike 2 kohaselt on KuM-i teostatav haldusjärelevalve olnud kitsam ehk suunatud ainult rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete järgimise ja maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise kontrollimisele. Kavandatav muudatus tagab järelevalve terviklikkuse, hõlmates kõiki RaRS-is sätestatud nõudeid. Edaspidi on K uM-il õigus teostada järelevalvet kõigi rahvaraamatukogu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle. Nii on järelevalve tervik lik ning saab kaasa aidata sellele, et lugeja ja külastaja saaksid raamatukogust kvaliteetseid ja õigusaktidega kooskõlas olevaid teenuseid . Haldusjärelevalvet K OV-i hal latava rahvaraamatukogu üle teostatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 1 alusel . Järelevalve hõlmab õiguspärasuse ning seaduses sätestatud otstarbekuse kontrollimist , mis võib osutuda vajalikuks kui ministeeriumile e dastatakse mistahes teave võimalike rikkumiste kohta . Näiteks võib järelevalve olla põhjendatud juhul , kui lugeja pöördub KuM -i poole kahtlusega, et rahvaraamatukogu ei järgi isikuandmete töötlemise nõudeid , mis on sätestatud eelnõu § -s 18 või rahvaraamatukogude võrgu loomisel pole arvestatud § 4 lõikes 3 nimetatud kohaline elanike vajadusi . Sellisel juhul saab KuM hinnata, kas raamatukogu tegevus vastab seadusest tulenevatele kohustustele , ning vajaduse korral nõuda puuduste kõrvaldamist. 5. peatükk. Rakendussätted 1. jagu. Üleminekusätted Eelnõu § 25 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogude põhimäärused eelnõukohase RaRS-iga vastavusse 2027. aasta 1. juuliks . Üleminekusätte kohaselt kehtivad enne ra h varaamatukogu seaduse uue tervisteksti jõustumist kehtestatud rahvaraamatukogude põhimäärused kuni nende muutmiseni aga mitte kauem kui 30. juunini 2027. aastal. Kuivõrd põhiosa eelnõust on kavandatud seadusena jõustuma 202 7 . aasta 1. jaanuaril , on KOV-idel vajalike muudatuste tegemiseks aega pool aastat. Eelnõu § 26 lõige 1 ja 2 näevad ette, et eelnõu seadusena jõustumisel loetakse maakonnaraamatukogudeks rahvaraamatukogud, mis on maakonnaraamatukogudeks nimetatud enne kõnealuse seaduse jõustumist. Seega jätkavad 202 7 . aasta 1. jaanuarist 2027. aasta 30. juunini ehk kuni maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete lõpetamiseni maakonnaraamatukogudena tegutsemist Harju Maakonnaraamatukogu (Harju maakonnas), Kärdla Linnaraamatukogu (Hiiu maakonnas), Jõhvi Keskraamatukogu (Ida-Viru maakonnas), Põltsamaa Raamatukogu (Jõgeva maakonnas), Järvamaa Keskraamatukogu (Järva maakonnas), Rakvere Raamatukogu (Lääne-Viru maakonnas), Lääne Maakonna Keskraamatukogu (Lääne maakonnas), Põlva Keskraamatukogu (Põlva maakonnas), Pärnu Keskraamatukogu (Pärnu maakonnas), Rapla Keskraamatukogu (Rapla maakonnas), Saare Maakonna Keskraamatukogu (Saare maakonnas), Kõrveküla Raamatukogu (Tartu maakonnas), Valga Keskraamatukogu (Valga maakonnas), Viljandi Linnaraamatukogu (Viljandi maakonnas) ja Võrumaa Keskraamatukogu (Võru maakonnas). Kuivõrd tegemist on tavaliste rahvaraamatukogudega, kes täidavad riikliku kohustusena täiendavaid ülesandeid, ei tähenda maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamine asjaomaste rahvaraamatukogude sulgemist, vaid üksnes lisaülesannete täitmise lõppemist. Seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitusi). Lõikes 2 on esitatud maakonnaraamatukoguspetsiifilised ülesanded. V õrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtivas seaduses § 5 lõige 1) on lisatud täpsustus, et raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesanded, mida maakonnaraamatukogud täidavad, on neile pandud riiklik kohustus. Lõikes loetletud maakonnaraamatukoguspetsiifilis i ülesande i d on võrreldes kehtivas RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga oluliselt vähem. Seda seetõttu, et osa riikliku kohustusena täidetavatest raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetest hakkab juba alates 2027. aasta 1. jaanuarist täitma RaRa (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitust). Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 2027. aasta 30. juunini veel järgmiste ülesannete täitmist: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine. Lõike 3 kohaselt hüvitatakse riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud KOV-ile riigieelarvest kultuuriministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras . Seni on nende kulude katmine tulenenud RaRS § 10 lõike 3 punktist 3, kuid kuna antud juhul ei ole tegemist mitte toetusega riigieelarvest, vaid KOV-ile delegeeritud riikliku kohustuse täitmisega seotud kulude katmisega, on see reguleeritud eraldi sättes. Seejuures väheneb riigi hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt kahe töötajaga seotud kuludele. Hüvitise vähenemine on tingitud asjaolust, et vähenevad ka maakonnaraamatukogu ülesanded. Maakonnaraamatukogusid puudutav regulatsioon kaotab oma toime alates 01.07.2027. a mi l 15 rahvaraamatukogu lõpetavad tegutsemise maakonnaraamatukoguna ehk riikliku kohustusena maakondliku koordine erimise ülesande täitmise . Eelnõu § 27 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogu struktuur eelnõukohase seaduse § 5 lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Eelnõu § 5 lõige 1 näeb ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. KOV-i väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu. 2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is (neist mõnes on küll lisaks ka rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). Seega vastab enamiku KOV-ide rahvaraamatukogu struktuur juba eelnõuga kavandatule. Ülejäänutel on rahvaraamatukogu struktuuri korrastamiseks aega kuus kuud eelnõu põhiosa seadusena jõustumisest arvates. R a hvaraamatukogudele muutub 2027. aasta 1. juulist kohustuslikuks raamatukogude andmekoguga liitumine ja selle kasutamine, mis tähendab, et andmekoguga liitumise tähtaeg on sama kui ühtse juhtimise struktuuri jõustumine (1. juuli 2027) . Et tagada sujuv üleminek, nähakse RaRa raamatukogu andmekogu rakendamise projekti raames ette , et raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik KOV-i veel ümber korraldamata rahvaraamatukogud, viisil, mis ei nõua raamatukogude ümberkorraldamisel täiendavaid kulutusi ega olulist käsitööd. Eelnõu § 28 – sisaldab töölepingute ning haridus- ja kutsenõuetega seotud üleminekusätteid. Paragrahvis s ätestatakse, et RaRS § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 202 7 . aasta 1. jaanuari ametis olevatele raamatukogu hoidjatele . RaRS § 9 lõige 3 näeb eelnõu kohaselt ette, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsi või raamatukoguhoidja kutseta töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajali s e tööleping u ja sedagi vaid juhul, kui töötaja on valmis vajaliku hariduse või kutse nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kõnealuse üleminekusätte kohaselt jäävad aga kõigi olemasolevate raamatukogu hoidjate töölepingud kehtima ega muutu töötaja haridus- ja kutsenõuetele mittevastavuse tõttu tähtajaliseks. 2. jagu. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 29 – muudetakse ERRS-i. Eelnõu § 29 punkt 1 – sarnaselt RaRS-ile asendatakse ka ERRS-is sõna „teavik“ sõnaga „väljaanne“ (vt ka eelnõu § 2 lõike 2 selgitust) . Eelnõu § 29 punkt 2 – laiendatakse seaduse reguleerimisala, lisades sellesse raamatukogude andmekoguga seonduva (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 selgitust). Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogu de andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 3 – tehakse sõnastuslikke muudatusi ERRS § 4 lõike 1 punktis 2, mis puudutab väljaannete registreerimist rahvusbibliograafia andmebaasis ja selle kättesaadavaks tegemist. Eelnõu kohaselt välditakse ERRS-is rahvusbibliograafia andmebaasi nimetamist, kuna seadust täiendatakse raamatukogude andmekogu regulatsiooniga ja rahvusbibliograafia andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust. Eelnõu ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks jätta sõnad „rahvusbibliograafia andmebaas“ välja kõikidest teistest õigusaktidest, kus neid on kasutatud (näiteks autoriõiguse seaduses ja selle rakendusaktides), sest tulenevalt asjaolust, et rahvusbibliograafia andmebaas jääb raamatukogude andmekogu osana alles, regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 4 – ERRS § 4 lõike 1 punkt 3, mis puudutab Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia alase koostöö koordineerimist, tunnistatakse kehtetuks. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia alane koostöö ei vaja enam eraldi koordineerimist, sest Eesti vanemate väljaannete osaga seotud tegevus on tänaseks lõpule viidud. Eelnõu § 29 punkt 5 – ERRS § 4 lõike 1 punktis 4 tehakse sõnastuslik kohendus, võttes ka seal kasutusele termini „väljaanne“. Sõnastust „riiklik väljaannete statistika“ on kasutatud ka SäES § 18 lõikes 2 . Eelnõu § 29 punkt 6 – muudetakse ERRS § 4 lõike 4 punkti 1, mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende algatamine. Võrreldes kehtiva sõnastusega on kõnealuses sättes tehtud järgmised muudatused: 1) jäetud välja sõnad „raamatukoguteadus“ ja „bibliograafia“; 2) täiendatud sätet kutsekoolitusega; 3) täiendatud sätet teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamisega. Raamatukoguteadust ja bibliograafiat enam eraldi ei nimetata, sest raamatukogundus, infoteadus ja raamatuteadus hõlmavad ka neid. Uue sõnastuse kohaselt on RaRa ülesanne korraldada lisaks raamatukogutöötajate täienduskoolitustele ka nende kutsekoolitust. RaRa alustas raamatukogutöötajate kutsekoolituse pakkumist juba 2006. aastal ehk tegemist ei ole RaRa-le uue ülesande andmisega, vaid ERRS-i ajakohastamisega. Mis puudutab teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamist, siis kõnealune t äiendus rõhutab RaRa aktiivset rolli mitte ainult osalejana, vaid ka käivitajana , võimaldades tal kujundada teadus- ja arendustegevuse suundi ning edendada rahvusvahelist ja riiklikku koostööd. RaRa on koostöös erinevate asutustega algatanud ja edukalt ellu viinud või viimas mitmeid riiklikke arendusprojekte, sealhulgas krattide projektid, innovatsiooniprojekt "Raamatud liikuma", riiklik e-raamatute laenutus, ühtne üleriigili ne raamatukogusüsteem (ehk asutatav raamatukogude andmekogu) , digitaalarhiiv iga DIGAR seotud projektid , raamatukogu de juhtimistöölaud jne. MIRKO e - väljaannete laenutuse edasine arendamine võib vajada koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga uute litsentsimudelite ja õiguslike muudatuste väljatöötamisel . Eelnõu § 29 punkt 7 – ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks , arvestades eri liiki raamatukogude vajadusi . Kehtivas ERRS-is viidatakse kõnealuses sättes infotehnoloogia arendamisele üksnes RaRa enda infovara üldkättesaadavaks tegemise eesmärgil . Muudatus kajastab RaRa suurenenud rolli kogu valdkond a hõlmava teadus- ja arendusasutusena. Näiteks on RaRa loonud üle-eestilise laenutusplatvormi Minu Raamatukogu (MIRKO) , millesse panustab oma kogudega 88 raamatukogu üle Eesti. Infotehnoloogia arendamine üleriigiliste teenuste osutamiseks eeldab kõigi raamatukogutüüpide - rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogude - laiapõhjalist kaasamist üleriigiliste teenuste arendamise protsessi kõigis selle etappides. Üleriigilise teenuse tarbeks infotehnoloogia arendamise eelduseks on üleriigiline vajadus ja raamatukogude valmisolek ja huvi teenusega liitumiseks, eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus kõigile raamatukogudele, sh asutuste raamatukogudele (nt Pärnu Keskraamatukogu, Tartu Ülikool, SA Eesti Vabaõhu Muuseum, Taebla Gümnaasium, Vasalemma Põhikool jne) ning nende kasutajatele. Üleriigiliste teenuste osutamiseks on RaRa arendanud näiteks raamatukogude juhtimistöölaua teenuse ja laenutusplatvormi MIRKO, mida saavad kasutada kas kõik Eesti raamatukogud või kõik eesti raamatukogude kasutajad. Samuti on arendamisel raamatukoguteenuse osutamiseks vajalik raamatukogusüsteem, mille arendamisel võetakse arvesse nii rahvaraamatukogude kui ka teadusraamatukogude vajadusi. Eelnõu § 29 punkt 8 – RaRa ülesandeid puudutavat ERRS § 4 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt kasutab RaRa ERRS-ist, muudest õigusaktidest ja RaRa põhikirjast tulenevate ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Sarnane säte on kavandatud ka RaRS-i (vt eelnõu § 6 ). Seega on raamatukogude andmekogu kasutamine RaRa-le ja rahvaraamatukogudele kohustuslik. Muud tüüpi raamatukogud (näiteks teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud ) saavad andmekoguga liituda soovi korral. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 9 – ERRS-i täiendatakse §-ga 4 1 , mis puudutab riigi haldusülesannete täitmis t ja selleks RaRa-ga halduslepingu sõlmimist . Eelnõu § 11 kohaselt täidab RaRa rahvaraamatukogude valdkonnas seaduses loetletud riiklikke haldusülesandeid. Osaliselt on samu ülesandeid seni täitnud maakonnaraamatukogud, kuid arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on kavas eelnõuga kõnealuste ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmiseid raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine. Eelnõu § 2 6 lõige 2 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded jäävad kuni 202 7 . a asta 30. juunini maakonnaraamatukogude täita , misjärel võtab RaRa komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega seonduvat senisel kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad kodulooandmebaasi, kuid enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele riigieelarvest finantseeritavat töötasu ei maksta. Seega on siin tegemist pigem rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist ja toetamist. Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 p unktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul RaRa-le juba 202 7 . aasta 1. jaanuaril , kuid punktis 5 nimetatud teatmebibliograafilise töö korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. T ulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist. Rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamise näol on tegemist ühe suurima ja olulisema RaRS-i eelnõuga tehtava muudatusega. Vajadus t maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti, et maakonnaraamatukogu olemusele on olulise jälje jätnud haldusreform, mille tulemusel on juba tekkinud üks tervet maakonda hõlmav vald (Hiiumaa vald Hiiu maakonnas) ning mitu maakonda koosnevad vaid kolmest KOV-ist (Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Põlva maakond, Saare maakond ja Valga maakond). Arvestades asjaolu, et maakonnaraamatukogu koordineerivate ülesannete riiklikeks kohustusteks lugemine põhineb mitmele KOV-ile teenuste osutamisel, ei saa Hiiumaa puhul täna enam rääkida riiklike kohustuste täitmisest. Samas on jätkuvalt oluline, et suurele kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule pakutaks keskset tuge ehk teatav riiklik koordineerimine peab raamatukoguteeninduse ühtlaselt kõrge taseme hoidmiseks ning rahvaraamatukogude võrgu sidususe ja arengu tagamiseks säilima . Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on vajadus arendusülesandeid täit va üksus e või asutus e ehk arenduskeskuse Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing  kui ka Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuhu kuuluvad valdkonda hästi tundvad spetsialistid maakonnaraamatukogudest, partnerorganisatsioonidest ja õppeasutustest. Arendusüksuse puudumise probleem on käsitlemist leidnud ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud dokumendis „Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“. Eelnõuga antaksegi RaRa-le ülesanded, mida ta asub täitma rahvaraamatukogude arendusüksusena . ERRS § 4 1 lõige 1 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmis i riigi haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine ; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine ; 5) RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete keskne hankimine. Punktis 1 sätestatu all mõeldakse näiteks üle-eestilise laenutusplatvormiga MIRKO sarnaseid lahendusi. MIRKO platvormile on võimalik arendada täiendavaid teenuseid, sealhulgas uusi rahvaraamatukogude kasutajatele suunatud laenutusteenuseid, näiteks välisriikides kirjastatud väljaannete laenutamise võimaluse loomine. Samuti oleks otstarbekas arendada ühtne veebikeskkond rahvaraamatukogudele, mis koondaks valdkonna jaoks olulise teabe ja juhendid. V eebikeskkonnas võiksid olla kättesaadavad näiteks väljaannete kirjeldamise ja andmekogu kasutamise juhendid, teave valdkondlike koostöötegevuste, seminaride ja koolituste kohta jms. Võimalik on luua ka kaugkoolituskeskkond e-koolituste läbiviimiseks. Punktis 2 sätestatu on kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punkti 3 ja § 11 lõike 5 kohaselt olnud maakonnaraamatukogu ülesanne. Nüüd asub seda täitma RaRa. Ülesande täitmiseks on RaRa arenda mas raamatukogude juhtimistöölaua teenus t , mis lihtsustab oluliselt andmete kogumist ja analüüsimist. Punktis 3 kirjeldatule sarnast ülesannet on RaRS § 5 lõike 5 punkti 4 alusel samuti seni täitnud maakonnaraamatukogud. Piirkondades ehk rahvaraamatukogudele võimalikult lähedal toimuv erialane nõustamine on seotud ERRS-i kõnealuse paragrahvi lõikega 3, mis paneb RaRa-le kohustuse tagada piirkondlike esindajate olemasolu üle Eesti (vt selle kohta selgitust allpool ). Raamatukogutöötajate koolitusvajaduste kaardistamine ja koordineerimine lihtsustab ühelt poolt raamatukogutöötajatel asjakohaste turul pakutavate koolituste leidmist, ent annab teisalt vajaliku sisendi ka RaRa-le endale raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituste korraldajana, võimaldades näiteks koondada ühiseid huvisid üle Eesti ja vastavalt sellele koolitusi või õppereise kavandada. Punkti 4 all peetakse silmas erinevaid algatusi, millesse rahvaraamatukogud saavad panustada. Tegemist võib olla näiteks meedia- ja digipädevuste arendamisele või laste lugemishuvi suurendamisele suunatud programmidega , aga ka mistahes muudest valdkondadest alguse saanud ettevõtmistega, kus rahvaraamatukogud saavad ja soovivad kaasa lüüa . RaRa ülesanne seisneb seejuures programmi algatajale partneriks olemises, vajaliku teabe rahvaraamatukogudele edastamises, rahvaraamatukogude osaluse suurendamiseks kaasamisürituste korraldamises jne. Punkti 5 all peetakse silmas RaRa-le volitatav at RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskse hankimise ülesannet . Tegemist on komplekteerimisülesandega, mida eelnõu § 2 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt täidavad kuni 202 7 . aasta 30. juunini maakonnaraamatukogud. Ee lnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1 juulil . Viidatud RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetus on riigieelarvest rahvaraamatukogudele väljaannete soetamiseks antav osaline toetus. Komplekteerimisülesande täitmisel maakonnaraamatukogudes ilmnenud peamised kitsaskohad on olnud seotud ennekõike uute väljaannete rahvaraamatukogudesse jõudmiseks kuluva ajaga ning asjaoluga, et puudunud on kvaliteedi- ja protsessijuhtimise eest keskne vastutaja ja koordineerija. Sellest tulenevalt on seni tehtud palju käsitööd ning igas maakonnas on tulnud välja töötada sarnaseks tegevuseks vajalikud protsessid ja töövood. Kõnealuse ülesande RaRa-le täitmiseks volitamisega püütakse need probleemid lahendada. Keskse üksuse komplekteerimisega seotud töötajate tööülesanded on väljaannete tellimuste kogumise koordineerimine ja hankimise korraldamine (ostuna hangitavate uute ja järelkomplekteeritavate väljaannete tellimisnimekirjade aga ka annetusena saadud ja pakutavate väljaannete nimekirjade koostamine ning vahendamine). Väljaandeid on kavas tellida ja hankida keskse tehnoloogilise lahenduse (asutatava raamatukogude andmekogu) vahendusel erinevatelt tarnijatelt (e-poed, raamatukauplused, antikvariaadid, kirjastajad, eraisikud jne). Rahvaraamatukogude valikute ja tellimuste alusel hangitud väljaanded on plaanis toimetada tarnija või tema logistikapartnerite abil rahvaraamatukogudesse, kus toimub väljaannete tehniline töötlemine (näiteks inventarinumbri, kohaviida ja vöötkoodi lisamine) . Kõnealuse ülesande täitmise 15 maakonnast RaRa-see viimine võimaldab väljaannete eksemplare tellida suures koguses ühe korraga, mis võib tagada kokkuleppel tarnijatega ka soodsama hinna. Iga rahvaraamatukogu võib KOV-i eraldatud rahaliste vahendite arvelt väljaandeid tellida ja hankida jätkuvalt ka iseseisvalt. ERRS § 4 1 lõike 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega täpsustada eelnõu § 11 lõikes 2 ja sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda. Kuigi kõnealuste ülesannetega seonduvat täpsustatakse ka ERRS § 4 1 lõike 5 alusel sõlmitavas halduslepingus, antakse ministrile õigus vajadusel määruse kehtestamiseks. Seda põhjusel, et halduslepingu näol on tegemist ennekõike poolte kokkuleppega, ent ülesannete täpsustamine määruses eeldab määruse eelnõu koostamise etapis kaasamise hea tava järgimist ja tagab seega asjassepuutuvatele huvirühmadele võimaluse kaasa rääkida. Kuna nimetatud määruses võib täpsustada just riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda, ei sekkuta antud juhul PS §-s 154 sätestatud KOV-i autonoomiasse . Volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu. Käesoleval juhul on rahvaraamatukogude valdkonnas täidetavad ja RaRa-le delegeeritavad riigi haldusülesanded kirjeldatud seaduses ning minister võib määruses nendega seonduva osas küll üksikasjalikumaks minna, kuid mitte ülesannete sisu muuta. Kõnealust määrust esialgu ei kavandata, vaid selle kehtestamise vajalikkuse üle otsustatakse rahvaraamatukogude valdkonna esindajate tagasiside põhjal siis, kui RaRa on asjaomaseid ülesandeid juba mõnda aega täitnud. ERRS § 4 1 lõige 3 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on RaRa-l esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade kindlaksmääramisel arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi . RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada riigi haldusülesannete tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi tundvate piirkondlike esindajate poolt erinevates piirkondades. ERRS § 4 1 lõi k e 4 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister RaRa-ga sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu, mille täitmise üle teeb haldusjärelevalvet KuM. Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla ( lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit) , ent ükski neist ei olnud val mis kõiki riigi haldusülesandeid tervik una üle võtma . Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele fokusseeritud töötajate lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam ja otstarbekam . RaRa-s juba töötavad raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja kogemustega rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö, kommunikatsioon ja haldusteenused. Eelnevast tulenevalt on KuM veendunud, et kõnealuste riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti. Ei ole ka põhjust arvata, et haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine kahjustaks avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. Samuti ei kahjustata rahvaraamatukogude arendusüksuse RaRa-sse loomisega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Käesoleval juhul on puudutatud isikuteks rahvaraamatukogude kaudu KOV-id. Ka seni on raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud, kuid seda maakonnaraamatukogude kaudu, kes on ka ise rahvaraamatukogud. Kuigi riigi haldusülesannete viimine RaRa-sse võib olla KOV-idele murettekitav põhjusel, et rahvaraamatukogudele toe pakkumine justkui kaugeneb (seda nii füüsilise asukoha mõttes kui ka sisuliselt, sest RaRa pole ise rahvaraamatukogu), on eelnõusse kavandatud seda leevendavad meetmed (piirkondlike esindajate olemasolu kohustus ja valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) õigus riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda huvirühmade esindajaid kaasates vajadusel määrusega täpsustada). Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on analüüsitud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“. ERRS § 4 1 lõikes 5 on sätestatud, et kui kõnealune haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesan nete täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga. Eelnõu § 29 punkt 10 – täiendatakse ERRS § 7 lõi get 1 ning nähakse ette, et RaRa kasutusee skirjas kehtestatakse edaspidi ka külastaja vastutusega seonduv. See on vajalik näiteks olukorras, kus külastaja RaRa teenuste kasutamise käigus väljaande rikub vms. Eelnõu § 29 punkt id 11 ja 12 – kujundatakse ümber ERRS § 7 lõige 2 ning täiendatakse sama paragrahvi lõigetega 2 1 ja 2 2 . Lõikes 2 nähakse ette, et RaRa lugejaks r egistreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel. Dokumentide loetelu on täiendatud juhiloaga (vt eelnõu § 18 lõike 2 selgit ust ). Lõikes 2 1 nähakse RaRa-le (sarnaselt rahvaraamatukoguga) õigus alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja andmeid ning kirjalikku nõusolekut. Lõikes 2 2 tuuakse lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmete , sh eriliiki isikuandme te üldistatud loetelu , mida RaRa-l on õigus töödelda. Töödeldavate i sikuandmete täp ne loetelu sätestatakse raamatukogude andmekogu põhimääruses , mida võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse lugeja nõusolekul kogutava infoga lugeja eelistuste kohta. Kava kohaselt sisaldab raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatav isiku- ja eriliiki isikuandmete loetelu järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandme i d; 4) lisa-aadress; 5) elektronposti aadress; 6) telefoninumber; 7) lugeja eelistuste andme i d vastavalt lugeja nõusolekule; 9) eestkoste andme i d. Eelnõu § 29 punkt 13 – muudetakse ERRS § 7 lõiget 3, mis näeb eelnõu kohaselt ette, et RaRa töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks. Kehtiva sõnastuse kohaselt on RaRa-l õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega seotud teenuste analüüsiks. Kõnealuse ERRS-i sätte sõnastus ühtlustatakse RaRS § 18 lõike 1 eelnõukohase sõnastusega. Tegemist ei ole isikuandmete töötlemise eesmärgi faktilise laiendamisega, sest mõistetavalt kasutab RaRa ka praegu isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks ja muuks eespool nimetatuks, vaid senise ebaõnnestunud sõnastuse korrigeerimisega. Lisaks nähakse RaRa-le ette õigus töödelda külastaja vastutuse tagamiseks tema isikuandmeid. Eelnõu § 29 punkt 14 – ERRS § 7 täiendatakse lõigetega 4 1 –4 6 . Lõiked 4 1 –4 4 puudutavad lugeja andmete õigsuse kontrollimist ja kustutamist ning vastavad RaRS § 18 lõigete 7 – 10 eelnõukohasele sõnastusele (vt ka eelnõu § 18 lõigete 7 – 10 selgitusi). ERRS-is seni kõnealuseid küsimusi reguleeritud pole, vaid neid on käsitletud RaRa isikuandmete töötlemise korras . Seejuures on lugeja andmete üldine säilitustähtaeg olnud RaRS-is sätestatuga sama (kolm aastat viimasest teenuse kasutamisest arvates). Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude andmekogu, siis on ühtne lähenemine andmete õigsuse kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus ning vastavate põhimõtete sätestamine ERRS-is põhjendatud. Eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatav lõige 4 5 näeb ette, et RaRa võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel peab nimetatud raamatukogu talle edastatud isikuandmed kustutama. Lugeja andmete edastamine teisele raamatukogule on vajalik üle-eestilise laenutusplatvormi MIRKO kasutamiseks. MIRKO-t kasutades ei pea registreeruma selle raamatukogu lugejaks, kus soovitud väljaanne parajasti olemas on. Küll aga on asjaomasel raamatukogul tarvis lugeja andmeid selleks, et tellitud väljaanne temani toimetada. Seega edastabki vajalikud isikuandmed MIKRO haldajana RaRa. Isikuandmeid ei tohi säilitada kauem, kui see teenuse osutamiseks vajalik on. ERRS §-i 7 lisatav lõige 4 6 näeb ette, et külastaja isiku andmed kustutatakse pärast kohustuste täitmist või nõude aegumist. Külastaja vastutusega seonduv reguleeritakse RaRa kasutus eeskirjas. Eelnõu § 29 punkt 15 – ERRS 1. peatükki täiendatakse §-dega 7 1 ja 7 2 , mis puudutavad lugejale teavituste edastamist ja automaatset haldusmenetlust. ERRS § 7 1 kattub RaRS § 19 lõigete 1 ja 2 eelnõukohase sõnastusega ning ERRS § 7 2 kattub RaRS § 22 eelnõukohase sõnastusega. Seega kõnealuste sätete sisu selgit ustega saab tutvuda viidatud RaRS-i sätteid käsitleva tes seletuskirja osades (vt eelnõu § 19 lõigete 1 ja 2 ning § 22 selgitusi). Eelnõu § 29 punkt 16 – ERRS-i täiendatakse raamatukogude andmekogu puudutava 1 1 . peatükiga. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil , mil andmekogu on kasutusele võtmiseks valmis . ERRS §-s 7 3 sätestatakse riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekogu asutamine ja selle pidamise eesmärk (lõikes 1 ) . Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate , külastajate ja laenutuste registreerimine ning nende üle arvestuse pidamine teenuste osutamiseks ; 4) raamatukogude korraldami n e ja juhtimi n e; 5) raamatukogu andmete kogumine ja töötlemine uuringute ning statistiliste ülevaadete tegemiseks ja esita miseks; 6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine. Raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik raamatukogud, sõltumata nende liigist ja tüübist. Eelnõu kohaselt on andmekogu asutamise ja pidamise eesmär k tagada , et rahva- kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud (sh avalik-õiguslikud ülikooli d) saa vad oma õigusaktidest tulenev aid raamatukogu ülesan deid täita elektroonilise lt , kasutades üht set raamatukogude andmekogu. Eesti-suuruses riigis ei ole otstarbekas luua mitut erineva t sarnase funktsionaalsusega raamatukogude andmekogu, mistõttu luuakse ühine andmekogu eeldusega, et see suudab toetada ka ülikoolide teadusraamatukogude eripäraseid vajadusi. Raamatukogude andmekogu asendab seni raamatukogudes kasutusel olnud mitut erinevat raamatukogusüsteemi. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste kvaliteedi, mis ennekõike väljendub lugejate võimalusena tutvuda kõikide liitunud raamatukogude kogudega ühes süsteemis. Andmekogu ajakohastami ne eeldab kõigi raamatukogutüüpide laiapõhjalist kaasamist arendu s protsessi kõigis selle etappides . Raamatukogude andmekogu a rendamisel arvestatakse nii rahvaraamatukogude kui ka avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude vajadusi. Teadusraamatukogude jaoks vajalike lisaarenduste sisu ja rahastamine lepitakse kokku avalik-õiguslike ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Lõige 2 puudutab raamatukogude andmekogu vastutavat töötlejat. Raamatukogude andmekogu vastutava d töötleja d on KuM , RaRa ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu . V astutavate töötlejate vastutusvaldkonnad määratakse kindlaks ERRS § 7 3 lõike 3 alusel kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses. Eelnõu § 11 lõikega 1 sätestatakse, et Kultuuriministeerium tagab rahvaraamatukogude kaudu Eesti väljaannete kättesaadavuse infosüsteemis. KuM korraldab selleks vajaliku infosüsteemi kasutusele võtmise. Kulude katmisega võimaldab KuM omavalitsuste rahvaraamatukogudel täita oma ülesandeid elektrooniliselt, mis tagab väljaannete ühtlasema kättesaadavuse üle riigi. Kultuuriministeeriumi ülesanded kaasvastutava töötlejana: 1) asutab andmekogu, reguleerib andmekogu pidamist, määratleb andmekogu eesmärgid ja pidamise viisid; 2) tagab regulatsioonidega andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 3) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise ning kinnitab finantseerimisallikad; 4) kinnitab andmekogu arenduste prioriteedid, plaani ja mahu vastavalt arendusvajadustele ja finantseerimisvõimalustele; 5) kinnitab andmekogu haldamise ja andmekoguga liitumise kulumudeli; 6) osaleb andmekogu juhtimises ja juhtrühma töös: 7) sõlmib andmekogu pidamise vastutava töötlejaga Eesti Rahvusraamatukogu halduslepingu; 8) menetleb andmekogu regulatsioonidega seotud vaidlusi ja kaebusi; 9) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle. Rahvusraamatukogu ülesanded kaasvastutava töötlejana: 1) täidab andmekogu kaasvastutava töötleja ülesandeid vastavalt põhimääruses kehtestatud kohustustele ja halduslepingus ettenähtud ulatuses; 2) juhib andmekogu pidamist ja korraldab arendamist, andes volitatud töötlejatele selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 3) vastutab andmekogu pidamise eest õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 4) kasutab andmekogu pidamiseks, arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 5) teeb ettepanekuid ja taotlusi andmekogu arendamiseks ja finantseerimiseks; 6) otsustab infosüsteemi volitatud töötleja; 7) sõlmib andmekogu pidamisega seotud lepinguid (sh arenduslepingud) ning kontrollib nende täitmist; 8) juhib ja korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist ning tagab selle olemasolu; 9) määrab andmekogu turvanõuded ja korraldab nende rakendamise vastavalt kehtestatud nõuetele ning teistele õigusaktidele; 10) tagab küberturvalisuse; 11) korraldab andmekogu juhtrühma tööd ja osaleb selles; 12) juhib ja korraldab andmekogu andmehaldust, määratleb andmekoosseisud ning tagab meta-andmete koosvõime ja vastavuse rahvusvahelistele standarditele ning nende taaskasutamise; 13) teostab kontrolli andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle; 14) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise; 15) haldab juurdepääse andmekogule, andmete edastamist ja väljastamist; 16) korraldab andmekogusse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt ja varukoopiate tegemise; 17) korraldab andmekogu majutamist ja infotehnoloogilist haldamist; 18) korraldab andmekogu e-teenuste loomist ja elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 19) tagab andmekogu infotehnoloogilise ja andmetega seotud kasutajatoe ning juhendab ja koolitab andmekogu kasutajaid; 20) menetleb andmekogu pidamisega ja haldamisega seotud vaidlusi ja kaebusi; 21) teeb ettepanekuid andmekogu pidamise regulatsioonide muutmiseks; 22) koostab andmekoosseisude, sh isikuandmete töötlemise, mõjuanalüüsid andmekoosseisude muutumisel; 23) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise; 24) informeerib kaasvastutavat töötlejat takistustest ja võimalikest probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 25) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel; 26) teostab kontrolli/teeb järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle; 27) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Andmesubjekti jaoks on vastutavate töötlejate kontaktpunktiks Rahvusraamatukogu, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt. Kultuuriministeerium teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel. Iga raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogu on oma registreeritud lugejate ja külastajate isikuandmete osas vastutav töötleja. Vastutava töötleja ülesannete sõnastus täpsustatakse raamatukogude andmekogu põhimääruse koostamise käigus . Lõike 4 reguleerib raamatukogude andmekogu põhimäärusega seonduvat, andes valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volituse põhimääruse kehtestamiseks ja kirjeldades põhimääruse sisu : 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2) andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded; 3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 4) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord; 6) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Kõnealuse volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-ga 26, mis sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, ning PS § 3 lõikest 1 tulenevat olulisuse põhimõtet, mis nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu . Seejuures võib aga vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on ka isikuandmete kaitse. Käesoleval juhul on raamatukogude andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseis ja säilitustähtajad esitatud nii täpselt, kui vähegi võimalik, seaduses (ERRS §-s 7 4 ). Põhimääruses on kavas küll andmekoosseise täpsustada, kuid seda isikuandmete puhul ennekõike osas, mis puudutab isiku nõusolekul põhinevat ja raamatukogude andmekogu pidamise eesmärgi sõnastamisega loodud raamidesse jäävat andmetöötlust. Raamatukogude andmekogu põhimääruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 2). ERRS §-s 7 4 esitatakse loetelu raamatukogude andmekogus rahvaraamatukogude ja RaRa poolt töödeldavate st isikuandmete st , lisades, et teiste liitunud raamatukogu de (näiteks muuseumi - , kooli raamatukogu ) lugeja te teenind amiseks vajalik ke isikuandme i d töödeldakse vastavalt asutusele kohalduvate le seadustele (lõikes 1) ning reguleeritakse teiste andmekogudega toimuva andmevahetuse (lõikes 2) ja isikuandmete säilitamisega (lõigetes 3 , 4 ja 5 ) seonduvat. Lõikega 4 lisatakse andmekogus isikuandmete s äilitamise tähtaeg. Raamatukogude andmekogu kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang, milles on põhjalikult käsitletud kõnealuses ERRS-i paragrahvis sätestatut ja muud isikuandmete kaitsega seonduvat . Mõjuhinnang on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1 ). Lõikega 5 lisatakse säte, et raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste asutuste ja isikute töötajate üldandme id säilitatakse töösuhte lõppemiseni. Lõike 6 eesmärk on tagada, et raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogud saaksid lugejate teenindamiseks vajalikke isikuandmeid töödelda ka juhul, kui nende tegevust reguleerivas eriseaduses ei ole vastavat andmete loetelu kehtestatud. Sellisel juhul on lubatud töödelda käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 2 nimetatud andmeid, st üldandmeid, lugeja nõusolekul tema eelistuste andmeid ning eestkoste andmeid. ERRS §-s 7 5 reguleeritakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasuga seonduvat. Lõike 1 kohaselt võib raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võtta raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult ja avalik õigusliku ülikooli raamatukogult , kulupõhist tasu. Rahvaraamatukogudele kohalduv erand on seotud eelnõu § -ga 6 . Viidatud RaRS-i paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta (vt ka eelnõu § 6 selgitust). Tasu küsimise õigus on sätestatud seaduses, kuna tegemist on avalik-õigusliku maksega, mis on hõlmatud PS §-st 113 tuleneva seadusereservatsiooni klausliga. PS § 113 näeb ette, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Seejuures tuleb kõnealust PS-i sätet tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki avalik-õiguslikke tasusid , seega ka riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu. Lõike 2 kohaselt hüvitab Haridus- ja Teadusministeerium rahvaraamatukogude andmekoguga kasutamise kulud riigieelarvest, lähtudes kultuuriministri määrusega kehtestatud raamatukogu andmekogu liitumise ja kasutamise kulupõhise tasu arvutamise alustest ning piirmäärast. Määrus kehtestatakse eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatava § 7 5 lõike 3 alusel. Avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu kulude hüvitamine on sõnastatud analoogselt KuM-i poolt kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu kulu hüvitamise regulatsiooni ga. Lõikes 3 antakse kultuuriminist rile volitus r aamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamiseks määrusega. Kuigi avalik-õiguslikud tasud tuleb PS § 113 kohaselt sätestada seaduses, ei tähenda see seda, et määrusega ei võiks anda seadust täpsustavaid eeskirju. Küll aga on keelatud seaduses sätestatud kohustusi määrusega suurendada. Käesoleval juhul on seadusesse (ERRS § 7 5 lõikes se 1) kavandatud põhimõte, mille kohaselt peab võetav tasu olema kulupõhine ehk raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu ei saa olla nii suur, et andmekogu pidamine muutuks tulu teenimise allikaks. Sellega peab minister tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamisel arvestama. Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 2 ). Eelnõu § 29 punkt 17 – ERRS § 8 lõikes 1 suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale. Muudatus tuleneb sama paragrahvi lõike 3 muutmisest (vt eelnõu § 29 punkti 18 selgitust). Eelnõu § 29 punkt 18 – muudetakse ERRS § 8 lõiget 3, mis puudutab valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) poolt RaRa nõukogusse liikme nimetamist. Sätte uue sõnastuse kohaselt nimetavad kaks liiget RaRa nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest vastutavad ministrid (kultuuriminister ning haridus- ja teadusminister, kumbki nimetab ühe liikme) ning ühe liikme üleriigiline KOV-ide liit (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Nõukogu liikmete volituste tähtaeg (neli aastat) võrreldes kehtiva s ERRS-is sätestatuga ei muutu. Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu kaasamine RaRa juhtimisse on vajalik , sest eelnõu § 11 sätestatu ga lisatavate ülesannetega volitatakse RaRa- d täitma rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi haldusülesande id (ehk tegutsema rahvaraamatukogude arendus üksu sena) ning määratakse RaRa asutatava raamatukogude andmekogu vastutavaks töötlejaks , mistõttu on nimetatud uute nõukogu liikmete osalemine juhtimisotsustes oluline. Eelnõu § 29 punkt 19 – ERRS § 8 lõikes t 5 jäetakse välja tekstiosa „lõike 1“ , kun a § -s 10 puudu vad lõiked ja säte koosneb üksnes punktide st . Tegemist on normitehnilise muudatusega. Eelnõu § 29 punkt 20 – ERRS § 8 lõikes 6 tehakse tulenevalt RaRa nõukogu koosseisu laiendamisest tehniline täiendus, nimetades sättes ka üleriigilist KOV-ide liitu. Eelnõu § 29 punkt 21 – RaRa nõukogu pädevust puudutava st ERRS § 10 punktist 5 jäetakse välja töötajate töötasustamise aluste kinnitamine, kuna tegemist on tegevjuhtimise tasandi ülesandega. Eelnõu § 29 punkt 22 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks ehk RaRa nõukogul kaob kohustus kinnitada RaRa taotlus kulutuste finantseerimiseks riigieelarvest. Praktikas RaRa nõukogu sellist taotlust eraldi ei kinnita, vaid kinnitab ERRS § 10 punkti 3 alusel RaRa finantsplaani ja võtab vastu eelarve, mis on omakorda kõnealuse RaRa taotluse aluseks. Eelnõu § 29 punkt 23 – muudetakse RaRa nõukogu pädevust puudutava t ERRS § 10 punkti 8, mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa nõukogu pädevuses sisekontrollisüsteemi rakendamise tagamine, siseauditeerimise tööplaani kinnitamine ning siseaudiitori aruande ärakuulamine. Sisekontrolli ja siseaudiitorit puudutab ka sama paragrahvi järgmine punkt (ERRS § 10 punkt 9). Kõnealuse eelnõu sättega ERRS § 10 punktide 8 ja 9 sisu ühendatakse ning loobutakse mittevajalikust. Välja on jäetud RaRa-s siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise tagamine ja siseauditeerimise töökorra kinnitamine, millest esimene on sisuliselt kaetud sättesse alles jääva osaga ja teist eraldi ei kinnitata, sest sisekontrollisüsteemi puudutav on reguleeritud RaRa põhikirjas . Eelnõu § 29 punkt 24 – RaRa nõukogu pädevust puudutava d ERRS § 10 punktid 9–11 tunnistatakse kehtetuks. Nagu eelnõu § 29 punkti 23 selgituses märgitud, ühendatakse ERRS § 10 punkti 9 sisu punktiga 8. ERRS § 10 punkti 10 kohaselt kuulab RaRa nõukogu ära peadirektori, direktorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded. Direktorite ametikohti RaRa struktuuris ei ole ehk selles osas on kõnealuse sätte sõnastus aegunud. ERRS § 10 punkti 2 kohaselt kinnitab nõukogu RaRa arengu- ja tegevussuunad ning tegevusaruanded ja ERRS § 10 punkti 7 kohaselt majandusaasta aruande. Muid perioodilisi aruandeid RaRa nõukogule ei koosta ta . Praktikas tutvustavad juhtkonna liikmed nõukogule olulise mõjuga tegevusi jooksvalt. ERRS § 10 punkt 11 näeb ette, et nõukogu annab hinnangu RaRa tegevusele. Sisuliselt annab nõukogu kõnealuse hinnangu vastavalt ERRS § 10 punktile 2 tegevusaruande kinnitamisega ehk tegemist on tarbetu kordusega. Eelnõu § 29 punkt 25 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuse punkti kohaselt kinnitab RaRa nõukogu rahvusbibliograafia andmebaasi pidamise, andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise korra. Kuna rahvusbibliograafia andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust ja sellega seonduv reguleeritakse ERRS § 7 6 lõike 1 alusel kehtestatavas andmekogu põhimääruses (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 selgitust), ei ole antud punkt enam vajalik. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. j uulil koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. Eelnõu § 29 punkt 26 – ERRS § 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga „viis“. Kõnealused sätted puudutavad RaRa nõukogu otsustusvõimelisust ja nõukogu õigust võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. Kvoorumi suurendamine on tingitud nõukogu liikmete arvu suurendamisest. Eelnõu § 29 punkt 27 – RaRa peadirektori pädevust puudutavas ERRS § 15 lõike 2 punktis 1 tehakse sõnastuslik uuendus. Sõna „asjaajamiskor d “ asendatakse sõnaga „teabehalduskor d “ . Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrus nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused”. Tulenevalt sellest nimetatakse ka RaRa-s asjaajamiskorda teabehalduskorraks. Eelnõu § 29 punkt 28 – RaRa finantseerimist puudutavas ERRS § 19 lõikes 3 asendatakse sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Kõnealune ERRS-i muudatus on üksnes sõnastuslik, kuivõrd olemuslikult on ka seni olnud tegemist halduslepinguga. Eelnõu § 29 punkt 29 – täiendatakse ERRS-i üleminekusätteid. Lisatava sätte kohaselt peab RaRa peadirektor tagama 2027. aasta 1. juuliks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i 202 7 . aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga ja 202 8 . aasta 1. jaanuariks 2027. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooniga. Kuna olulised ERRS-i muudatused jõustuvad kahes etapis (202 7 . aasta 1. jaanuaril näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamisega seonduvast ja 2027. aasta 1. juulil raamatukogude andmekogu puudutav), võib ka põhikirja põhjalik muutmine olla vajalik kahel korral. Muudatuste tegemiseks on mõlemal juhul jäetud aega pool aastat. Eelnõu § 3 0 – tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud RaRS, sest eelnõuga kehtestatakse seaduse uus terviktekst. Eelnõu § 3 1 – muudetakse SäES § 18 lõiget 1, millest jäetakse välja viidet ERRS § 10 lõike 1 punktile 15 puudutav tekstiosa . Muudatus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril ja on tingitud viidatava ERRS-i sätte samal ajal kehtetuks muutumisest (vt eelnõu § 29 punkti 2 5 selgitust). 3. jagu. Seaduse jõustumine Eelnõu § 3 2 – tegemist on jõustumissättega. Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 202 7 . aasta 1. j aanuaril . Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt jõustuvad seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 25 ja § 31 2027. aasta 1. j uulil . Jõustumisaja valikut on põhjendatud üldisest jõustumisajast erineva jõustumisajaga eelnõu sätete selgituste juures ja seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised RaRS-is uued, ent raamatukogunduses tuttavad terminid: väljaanne (üldnimetus levitamiseks määratud teose või teaviku kohta); haruraamatukogu (iseseisva koguga, kuid administratiivselt ja rahaliselt keskraamatukogule alluv raamatukogu); teeninduspunkt ( koht väljaspool raamatukogu ruume, kus teenindatakse lugejaid ); rändraamatukogu (liikuv raamatukogu lugejate teenindamiseks piirkondades, kus raamatukogu puudub) ; (rahvaraamatukogu) külastaja (rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja) . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv is (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle rakendamiseks kehtestatud h aldusjuhis es sätestatut (seoses rahvaraamatukogu juhi ja raamatukogutöötaja kutsenõuetega) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut (seoses isikuandmete töötlemisega). 6. Seaduse mõjud K avandatud muudatused ei mõjuta keskkonda , majandust ning riigi julgeolekut ja välissuhteid. 6.1. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ajakohastamine. 6.1.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Eesti elanikkond, kes on rahvaraamatukogu registreeritud lugejad või registreerimata külastajad, kohalikud elanikud, kogukond. Eesti elanike üldarv 202 5 . a 1. jaanuari seisuga oli 1 369 995 . Kuna rahvaraamatukogude korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude lugejaid, keda 2024 . aastal oli 349 300 . 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et raamatukogukülastajate osakaal võib ulatuda koguni 50%-ni Eesti elanikkonnast, kusjuures 22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna. Statistikaameti uuringu andmetel oli 202 3 . aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 34 % , kellest sagedasti ehk 7–12 korda külastas raamatukogu 7,4 %. Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15-aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja lugema õppivad lapsed. 202 5 . a on 7-26 aastaste noorte osatähtsus rahvastikust 21, 6 % ning nende koguarv 295 624 . Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast. 6.1. 1. 2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt kohalik u omavalitsuse asutuste korraldusele , rahvaraamatukogude külastajatele, mittekülastajatele, kohalikele elanikele ja kogukonnale tervikuna . P aindlikult korraldatud ja elanike arvu, paikkonna asustustihedust , - struktuuri ning elanike vajadusi arvestav rahvaraamatukogu võrgu korraldus toeta b kogukonnaliikmete informeeritust, tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, sotsiaalset kaasatust, kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Kohalike elanike vajaduste hindamisel arvestatakse näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust. Elanike vajadusi selgitatakse välja nii raamatukogu nõukogu kaudu kui ka laiemat kaasamist kasutades. Kuna rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted on seaduses sätestatud eesmärgiga hoida rahvaraamatukogude teenused kõikidele Eesti inimestele mõistlikul määral kättesaadavana, aitavad kavandatavad muudatused kaasa inimeste põhivajaduste ja hea elukvaliteedi tagatusele igas Eesti paigas ning omavad sihtrühmale positiivset mõju. Kuigi teenuse kättesaadavus peab olema tagatud, võivad üksikud struktuurimuudatused (nt harukogu asendamine teeninduspunktiga) tekitada mõnedele elanikele kohanemisraskusi või taju teenuse kvaliteedi langusest. Kuivõrd eelnõu kavandatakse eesmärgiga uuendada tänaseks selgelt ebamõistlikuks muutunud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid ja sihiks ei ole seejuures praktikas toimivat rahvaraamatukogude võrku märkimisväärsel määral ümber kujundada, ei kaasne elanikele negatiivseid mõjusid. Raamatukoguteenusele ligipääs ja kättesaadavus tuleb seaduse nõuete kohaselt tagada mistahes raamatukoguvõrgu lahenduse korral. 6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja rahvaraamatukogud 202 5 . aasta 1 4 . aprilli seisuga oli Eestis 1 7 69 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22 806 mittetulundusühingut . Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 78 -t KOV-i üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 63 vallaks , ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid rahvaraamatukogusid , mida 202 4 . aasta statistika kohaselt oli 48 0 . Rahvaraamatukogudest omakorda riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täitvaid rahvaraamatukogusid oli kehtiva RaRS kohaselt 15. Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. 2024. aastaks o li üle Eesti moodustatud 66 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Ennekõike mõjutavad kavandatavad muudatused valdasid, mille elanikkond on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt kasvanud või kahanenud. Kohaliku omavalitsuse üksuste koguarvu arvestades on tegemist väikese sihtrühmaga. Eelnõu annab ühelt poolt linnale ja vallale suurema võimaluse ise valida oma elanike vajadustest lähtuvad raamatukogude asukohad ja otsustada otstarbekalt korralduslikud küsimused. Teisalt saab KOV rahvaraamatukogude võrgu kujundamisel paindlikult lähtuda nii seaduses nimetatud tingimustest kui ka kohalikust eripärast . Nii peab iga struktuuriüksuse muudatus või raamatukogude tegevuse ümberkorraldamine, sh lõpetamine põhinema objektiivsele vajadusele ja arvestama kohaliku kogukonna arvamust. Iga KOV-i huvi on muuta raamatukoguteenus oma elanikele kättesaadavaks. 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused annavad valdadele ja linnadele mõistliku juhise enda territooriumil rahvaraamatukogude pidamiseks ja loovad neile ennekõike võimaluse toimida korrektselt kooskõlas seadusega. Kuivõrd rahvaraamatukogude võrgu kujundamise tingimuste uuendamisel arvestatakse olemasolevate rahvaraamatukogude asukohti, ei prognoosita rahvaraamatukogude võrgu ulatuslikku ümberkorraldamist. Kõnealuste põhimõtete uuendamisega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sedavõrd suured muutused kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnas, paikkonna asustustiheduses ja asustusstruktuuris, millega kaasneks vajadus korraldada ümber ka kohalike rahvaraamatukogude tegevus, avalduvad pika aja vältel. Antud sihtrühma vaatest võib võimaliku negatiivse mõjuna uute rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete rakendamisel tekkida olukord, kus ka pärast RaRS-i uuendamist ei vasta kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olemasolevate rahvaraamatukogude arv kohalike elanike vajadustele ja füüsilised teenused pole piisavalt kättesaadavad ja ligipääsetavad. Sellisel juhul võib tekkida vajadus uue rahvaraamatukogu moodustamiseks ja sellega kaasnevad mõistagi kulud. Negatiivsete mõjude avaldumise riski maandamiseks nähakse ette võimalus asendada põhjendatud juhul mõned üksikud rahvaraamatukogud rändraamatukogu või teeninduspunkti teenusega. Kavandatav muudatus mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogusid asub üle Eesti kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu nende võrgu paindlik ajakohastamine toetab piirkondade tasakaalustatumat arengut. Kokkuvõttes võib sihtrühmale kaasneva mõju hinnata pigem positiivseks ja väheoluliseks. 6.2. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tuleneva te ülesannete määratlemine 6. 2 .1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6. 2 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond V t ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6. 2 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga sätestatakse selge sõnaliselt ülesanded , mida rahva raamatukogud on senini täitnud oma igapäevases tegevuses , kuid mida e i olnud kehtivas seaduses otse selt kirjas . S elgesõnalise lt sõnastatud ülesanded tagavad kasutaja te le teenuse järjepidevuse ning selguse , milliste tegevuste kaudu rahvaraamatukogu põhieesmärke saavutatakse. Ülesanne te sätestamisel on arvestatud vajadusi , kuid ka rahvaraamatukogu võimalusi pak kuda rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Rahvaraamatukogu saab täi ta elanike heaolu, kaasatuse või sidususe suurendamiseks ka muid KOV ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. Sätestatud ülesanded ei lisa rahvaraamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnasta vad need raamatukogu külastaja ja lugeja jaoks ning anna vad elanikele selgema ülevaate tänapäevasest raamatukogu rollist ühiskonnas ja selle pakutavatest võimalustest. Eelnõu § 2 l õike 2 punktiga 3 on sätestatud ülesanne võimaldada juurdepääs ka avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele. Üldkasutatava andmeside võrgu kaudu avalikustatud teabe ja elektrooniliste avalike teenuste hulk suureneb , mistõttu on rahvaraamatukogu kohustus jätkuvalt juhendada inimesi avalike teenuste kasutamisel, millega kaasneb elanikele suurem kindlustunne, et e-riigi teenuste või tehnoloogia arenemisel on koht, kus pakutakse abi, et digilõhe ei suureneks. Ülesanne on sätestatud ka kehtiva seaduse § 15 lõikes 2 1 . Tegemist on regionaalpoliitiliselt suure mõjuga muudatusega, millega kasutatakse ära rahvaraamatukogude üle-eestilist suurt võrku ja võimaldatakse inimestel kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenuseid (nt toetuste taotlemine, rahvastikuregistri andmete muutmine vms) võimalikult kodulähedal. Juhendamiskohustus piirdub üldjuhul arvuti kasutamise võimaldamisega ja õige veebilehe avamisega , s amuti soovitustega juhul, kui teemakohane teadmine on töötajal olemas. Seadus ei keela töötajal rohkemat teha, kui tal on selleks teadmised ja valmisolek ja isik täiendavat juhendamist soovib . Raamatukogu ülesannete sätestamine kannab sõnumit, et raamatukogus saab teha muudki, peale raamatute laenutamise. Senisele rahvaraamatukogu eesmärgile lisatud ülesanded avaldavad positiivset mõju teenuse kvaliteedile ja elanikel (kogu elukaare ulatuses) tekib suurema tõenäosusega võimalus tarbida ühtlasema kvaliteediga raamatukoguteenuseid üle riigi . Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei ole ette näha. 6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste töö korraldus) 6. 2 .2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja rahvaraamatukogud V t käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1. 6. 2 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga kirjeldatakse kohaliku omavalituse asutusena tegutseva rahvaraamatukogu eesmärkidest tulenevad ülesanded. Kirjeldatud ülesanded tagavad kõigis omavalitsustes ühtlasema teenuse kättesaadavuse, sest eelnõu sätestab kõigile rahvaraamatukogudele ühetaolised ülesanded. Sätestatud ülesanded ei lisa kohalikele omavalitsustele ega raamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnasta vad Eestis kõigile kohalikele omavalitsustele kui raamatukogu pidajatele ja raamatukogudele kui nende asutustele , ajakohased rahvaraamatukogu ülesanded. Konkreetsetest ülesannetest tulenevad tegevused annavad ühtlasi selgemad tegevussuunad ajakohase raamatukogu rolli kujundamiseks ühiskonnas, tagades raamatukogude võimaluste parima kasutamise. Sätestatud ülesanded võimaldavad sama eesmärki täitvate raamatukogude tegevusi sarnasemalt korraldada ja tagada üle riigi raamatukoguteenuse ühtlasema kättesaadavuse ja kvaliteedi. Ülesannete määratlemine toeta b raamatukogu pidaja senist praktikat ja avalda b positiivset mõju teenuse korraldamisele ja kvaliteedile . T egemist on siiski väheolulise mõjuga, kuna praktikas neid ülesandeid valdavalt juba täidetakse . Lisaks loob ülesannete määratlemine aluse tihedamale koostööle teiste omavalitsuste raamatukogudega , soodusta b ühistegevust , parandab teenuste koosvõimet, toetab heade praktikate levikut ning aitab ühtlustada teenuste kvaliteeti riiklikul tasandil . Ülesannete määratlemisel on oluline ja positiivne mõju ka raamatukoguvõrgu arengule . 6.3. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu juhtimise ja struktuuri ajakohastamine 6. 3 .1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6. 3 .1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1 . 6. 3 .1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu eesmärgiks on koondada ühes KOV üksuses asuvad rahvaraamatukogud ühtse juhtimise alla (rahvaraamatukogu strukt uuri moodustavad keskraamatukogu ja vajadusel haruraamatukogud). Sarnaselt rahvaraamatukogu võrgu loomise põhimõtete ajakohastamisega tagab KOV territooriumil rahvaraamatukogu selgelt kirjeldatud struktuur ehk teenuse korraldus ning teenuste keskne ning eesmärgipärane juhtimine, et rahvaraamatukogudes pakutavad teenused on kõikidele Eesti inimestele, sõltumata nende elukohast, soovi korral mõistliku pingutusega kättesaadavad. Rahvaraamatukogude keskne juhtimine ja juhi kompetentsus tagavad ühtlase raamatukoguteenuse kvaliteedi kohaliku omavalitsuse territooriumil või samaaegselt mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse arenguga, mille tulemusena raamatukoguteenuse kvaliteet või kättesaadavus kohaliku omavalitsuse territooriumil tervikuna parane vad (näiteks kohaliku omavalitsuse kõigi raamatukogude kogud moodustavad terviku, mis võimaldab mitmekülgsemat valikut ; töötajate spetsialiseerumine ( arendus - või teenindusjuht , huvijuht, laste - ja noor sootöö spetsialist ) ja liikumine asutuse üksuste vahel võimaldab lugejal ja külastajal osa saada nt keskselt välja töötatud laste ja noorte haridusprogrammidest , eakate le suunatud huvitegevus e või ürituste sarjad est , kohalikest rändnäitustest v ms . 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ( asutuste korraldus ) 6. 3 .2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ning keskraamatukogud ja rahvaraamatukogud Eestis on 7 8 kohaliku omavalitsuse üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 6 3 vallaks . V t ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1. 6. 3 .2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju avaldub nendele KOV-idele ehk 7 8 -st 66-le KOV-ile , kelle rahvaraamatukogudest mõni ei ole veel nimetatud valla või linna keskraamatukoguks ja teised rahvaraamatukogud ei tegutse haru raamatu kogudena. Rahvaraamatukogude pidamiseks senisest täpsema struktuuri ja juhtimiskorralduse kehtestamine võib kaasa tuua olukorra, kus osa olemasolevaid rahvaraamatukogusid nõutavatele tingimustele ei vasta. Kohalikul omavalitsusel tuleb siis enda elanikele kvaliteetse teenuse pakkumiseks täiendavaid pingutusi teha ja eeldatavasti võivad kaasneda sellega ka kulud (näiteks keskraamatukogus sobiva te kooskäimise või koolitusruumid e rajamine või sisustamine vms). Teisalt peaksid kavandatavad muudatused innustama kohalikke omavalitsusi nende p eetavat rahvaraamatukogude võrku optimaalsemalt tööle panema (näiteks kujundama kõiki kohaliku omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogusid ümber valla või linna ühe keskraamatukogu struktuuriüksusteks). Muudatustega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna see eeldab ühekordset või väga pika aja järel korduvat kohalike rahvaraamatukogude teenuste ülevaatamist ja vajadusel ümberkorraldamist. Kohalike omavalitsuste jaoks , kus võrk on veel korrastamata, võib võimalikuks negatiivseks mõjuks olla juba nimetatud täiendav kulu, kuid seejuures tuleb arvestada, et kvaliteetsete kohalike teenusteta on keeruline ka piirkonda elujõulisena hoida ja pikas perspektiivis peaks optimeerimine kulude kasvu pidurdama või kulusid kokku hoidma. 6.3.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe) 6.3.3 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahva raamatukogude juhid Keskraamatukogude juhte on 78 -st KOV-ist vähemalt 6 6-s. 13-s KOV-is on keskraamatukogu veel moodustamata. E namus juhte töötavad tähtajatu töölepinguga ja teadaolevalt vaid üks tähtajalise töölepinguga. S eaduse jõustumisel on rahvaraamatukogude juhte maksimaalselt 7 8 . 15 KOV-i m aakonnaraamatukogude direktor id on ühtlasi KOV rahvaraamatukogu juhid. Neist 14 töötavad tähtajatu töölepinguga ja üks tähtajalise töölepinguga. Arvestades rahvaraamatukogude üldarvu, mis 202 4 . aasta seisuga oli 48 0 , ja sellises hulgas asutustes ametis olevat personali hulka, milleks on 1249 , võib sihtrühma pidada väikseks. 6.3.3.2 . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Ametis olevate kesk- ja rahvaraamatukogude juhtide töölepingud jäävad kehtima, mistõttu on kavandatavate muudatuste mõju neile ebaoluline ja mõju avaldub alles struktuurimuudatusel. 6 . 3.4. Sot siaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6 . 3 . 4 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude külastajad V t käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1 . 6 . 3 . 4 . 2 . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Raamatukoguteeninduse koordineerimisel võtmetähtsust omavate rahvaraamatukogude juhtimise tõhustamine aitab hoogustada kaasaegsete teenuste strateegilist arendamist ning toob süstee mi rohkem uuenduslikkust. Sellest võidavad lõppastmes rahvaraamatukogude külastajad , mistõttu on muudatusel oluline mõju . 6.4. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmise etapiviisiline muutmine 6.4.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond V t käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1 . 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riigi haldusülesannete keskne juhtimine ja korraldus ning regioonides piirkondlik e üksuste olemasolu tagab rahvaraamatukogudele pideva nõustamis- ja koolitustoe nende asukohale lähedal. Tänu ühtsele ja süsteemsele töökorraldusele toimub rahvaraamatukogude kogude komplekteerimine läbimõeldumalt . Niisiis on rahvaraamatukogude töötajatel olemas nii keskne kui asukohalähedane tugi. Kõik see tagab raamatukoguteenuse kui avaliku põhiteenuse ühtlaselt hea kvaliteedi üle Eesti ja avaldab positiivset mõju rahvaraamatukogude teenuste kasutajatele. 6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ( asutuste korraldus ) 6. 4 .2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja maakonnaraamatukogud Iga s maakonnas on üks maakonnaraamatukogu ehk kokku on neid 15. Sama palju on ka mõjutatud kohalikke omavalitsusi. Arvestades seda, et rahvaraamatukogusid on 202 4 . aasta statistika kohaselt 48 0 , moodustavad maakonnaraamatukogud neist alla 3%. Kohalike omavalitsusüksuste üldarvust ( 7 8 ) moodustavad maakonnaraamatukogude pidajateks olevad omavalitsused ligi 19%. Tegemist on väikese kuni keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Praegu täidab 15 maakonnaraamatukogu keskse koordineerijana riigi haldus ülesandeid. Eelnõuga kavandatakse rahvaraamatukogude valdkonna riiklikud ülesanded koondada ning anda need valdkonna kompetentsikeskusele Ra Ra-le. Riigi ülesandeid eelistatakse üha enam korraldada läbi ametite (või keskuste), sest keskse juhtimise kaudu on paremini võimalik tagada ühtne halduspraktika, ekspertteadmiste koondumine, koolitus ja ressursside tõhusam kasutamine. Eesti Koostöö Kogu toob juba oma 2014. aasta analüüsis välja trendid, et ametkondlikult on hakatud Eestit üha enam käsitlema kui ühte regiooni. Analüüsi kohaselt toimub s ellega paralleelselt teine muudatus, mille eesmärgiks on planeerida tööd ja tegevused eelkõige sinna, kus on rohkem vajadust. Eemaldutakse püüdest kogu Eesti territoorium teenuste ja ressursiga (töötajad, varustus, rahastamine) ühtlaselt katta. Regionaalsest juhtimistasandist loobumise põhjendustena tuuakse välja peamiselt Eesti väiksust ja samas vajadust olla paremini kursis kohalike oludega. Leitakse, et Eesti on liiga väike, et oleks vajalik kasutada regiooni kui eraldi administratiivset juhtimistasandit. Täiendavate iseseisvate juhtimistasandite ära kaotamisega viiakse enamasti ka põhiprotsessid regionaalselt toimemudelilt valdkondlikule toimemudelile. See tähendab, et spetsiifilisi oskusi nõudvaid ja ühetaolist tööd on võimalik juhtida ühest kohast. Eelnõu tulemusel muutub avalike ülesannete täitmine ühtlasemaks ja otsesemaks valdkondliku arendus üksuse ja kõigi kohalike omavalitsuste vahel. Samuti muutub valdkondliku riiklikke rahvaraamatukogu ülesandeid täitva üksuse tegevus efektiivsemaks ja professionaalsemaks, kuivõrd tegevused koondu va d konkreetse valdkondliku üksuse kätte. K oos seniste maakonnaraamatukogude ülesannete üle minemisega RaRa-le võivad tänased maakonnaraamatukogude töötajad leida rakendust RaRa-s , kes vastavat ülesannet täitma hakkab . Isegi kui maakonnaraamatukogust ülesanded kaovad, ei tähenda see tingimata kõigi töökohtade kadumist piirkonnast, kui linna või valla raamatukogu peab sisulise töö jätkamist vajalikuks. 6.4.2.3 . Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu 2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22 806 mittetulundusühingut. Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete halduslepinguga üleandmisel raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik-õiguslik juriidiline isik ja üks riigiasutus ( KuM) . KuM -i 95 -st töötajast on riigi haldusülesannetega seotud u 6 ametnikku ja töötajat . Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga. 6. 4 . 2 . 4 . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses luuakse seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse 1 2 täiendavat töökohta, millest 5 asub RaRa moodustatavates regionaalsetes piirkon naüksustes . Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises etapis (alates 01.0 7 .2027 ) ehk raamatukogu de andmekogu tööle rakendamisel luuakse RaRa juurde täiendavalt 13 ametikohta. Ku M-ile kaasneb halduslepingu koostamise ja sõlmimise ning järelevalve teostamise kohustus. KuM maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb seaduse jõustumisel ja vajadus selleks kaob ala tes 01.01.2027 . Ku M-i le lisandub ha lduslepingu sõlmimine RaRa-ga ja haldusjärelevalve teostamine RaRa -s täidetavate riiklike haldusülesannete üle. Riigieelarvest toetatakse rahvaraamatukogude tegevust erinevate taotlusvoorude kaudu. Haldusülesandena taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse taotlusvoor korda aastas ja pidevat töökoormuse kasvu sellega ei kaasne, on ka sellega seotud töömaht arvestatud juba RaRa ühe täiendava töökoha sisse. Haldusülesannete täitmiseks nähakse etapiviisilisel ülesannete rakendumisel ette vahendi te liikumi n e maakon dades riiklikke ülesandeid täitvatelt KOV-ide rahvaraamatukogude lt RaRa arendusüksuse ametikohtade loomiseks. 6.4.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe) 6.4.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – maakonnaraamatukogude s riiklikke haldusülesandeid täitvad 58 töötajat Kehtiva õiguse kohaselt toetab r iik maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasu kulu. Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu nelja (va Hiiumaa, kus kahe) töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. Töötajate töötasusid finantseeritakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses. 2025. aastal oli selleks summaks 1 489 997 eurot. Rahvaraamatukogudes töötab kokku 1249 töötajat, kellest maakonnaraamatukogu riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täidab 58, moodustades rahvaraamatukogude töötajate üldarvust 4, 6 %. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga. 6. 4 . 3 . 2 . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seaduse jõustumisel 01.01.2027 jätkavad maakonnaraamatukogud kahe riikliku ülesande täitmist ning maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasu ja ülalpidamiskulud hüvitatakse KOV üksusele riigieel a rvest valdkonna eest vastutava min is tri määrusega sätestatud tingimustel ja korras. Se ega on se aduse jõustumisel maakonnaraamatukogus ametis kaks töötajat ( kokku 30 töötaja t ) , kelle töölepingud jäävad kehtima kuni 30.06. 2027 (tööandja kulu 385 344 eurot), sest maakonnaraamatukogud jätkavad viiest kahe riikliku ülesande täitmist (kogude komplekteerimine ja töötlemine ja rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine). Nimetatud ülesandeid täidavad peamiselt komplekteerijad, bibliograafid, infosüsteemide haldurid. Kehtiva seaduse viiest kolme ülesande (rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine, rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine ning rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine) üleandmi ne RaRa-le võib 15-le kohalikule omavalitsusele kaasa tuua kuni 28 töötaja koondamise (kulu u 60 000 eurot , mis on kavandatud riigieelarvest ) või töösuhte ümberkorraldamise (töötasu 1600 eurot kuus, tööandja kulu kokku aastas 719 3 09 eurot). Nimetatud ülesandeid täidavad peamiselt direktorid, peaspetsialistid, pearaamatukoguhoidjad. Töösuhte ümberkorraldamisel tuleb 8 -l kohalikul omavalitsusel ( Keila Linnavalitsus, Põltsama a Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus, Võru L innavalitsus) leida kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu juhi töötasu, sest maakonnaraamatukogude direktorite töötasu on seni laekunud enamasti maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja riiklikust toetusest. Viiel KOV-il tuleb leida kohaliku omavalitsuse eelarvest direktori töötasu osaliselt, sest maakonnaraamatukogu ülesandeid on täidetud koormusega 0, 5 -0, 8 . Kahel KOV-il saab direktor töötasu kohaliku omavalitsuse eelarvest. 15 k ohalik u omavalitsus e kui tööandjate kulude kasv riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis võib jääda vahemikku 385 344 eurot kuni 719 309 eurot. See sõltub kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu töötaja töö vajalikkusest edaspidi kohaliku omavalitsuse raamatukogu tegevuste elluviijana ja RaRa piirkondlik e spetsialisti de värbamise protsessi tulemusest piirkondlike esindajate ametikohtadele. Seetõttu on kavandataval muudatusel oluline mõju 15-e kohaliku omavalitsuse eelarvele. Teises riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorralduse etapis ( muudatuste jõustumisel 01.07.2027) võib tekkida 15-s kohalikus omavalitsuses vajadus koondada 30 kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu töötajat või nende töö ümber korraldada. Koondamistasu na on kavandatud riigieelarvest u 64 000 eurot. Kohalik e omavalitsus t e võimalik kulu on kuni 770 688 eurot, sõltuvalt raamatukoguhoidja te töö vajalikkusest kohaliku omavalitsuse raamatukogus (komplekteerija, bibliograaf, peaspetsialist, infosüsteemide haldur jms). Maakonnaraamatukogude (15) pidajateks olevad kohalikud omavalitsused peavad tulenevalt kõnealuste rahvaraamatukogude riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete etapiviisilisest ümberkorraldusest korraldama ümber 58 maakonnaraamatukogus töötava töötaja ülesanded. 6.4.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu Tegemist väikese suuruseg a sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6. 4 . 2 . 3 ). 6. 4 . 3 . 4 . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses luuakse seaduse jõustumisel riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse 12 täiendavat töökohta, millest 5 asub piirkondades. Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises etapis ehk uue raamatukogu infosüsteemi tööle rakendamisel luuakse riiklike ülesannete koordinatsiooni täitja juurde täiendavalt 13 ametikohta. Ülesannete konsolideerimisel väheneb aga riiklike ülesandeid täitvate ini meste arv seniselt 58-lt 2 5 -ni, mis kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist. Ku M- ile kaasneb ülesanne koostada haldusleping ning määratleda selles üksikasjalikult RaRa-le üle antavad ülesanded ning kõik töö- jm korraldusega seonduv. Samuti tuleb KuMil teha järelevalvet ning olla valmis olukorraks, kui riiklikke ülesandeid peaks täitma ministeerium ise. KuM maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb esimeses etapis ja vajadus kaob teises etapis, kuid riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete haldusjärelevalve jätkub RaRa ülesannete osas. Ku M- ile lisandub seega ha lduslepingu sõlmimine RaRa-ga ja haldusjärelevalve korraldamine ning läbiviimine RaRa-s riiklike haldusülesannete täitmise üle. Haldusülesandena rahvaraamatukogudele arendustoetuse andmise taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse taotlusvoor ud korda aastas , siis sellega ei kaasne pidevat töökoormuse kasvu . V astav töömaht on juba arvestatud RaRa ühe täiendava töökoha koosseisu . Eelnõuga k avandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna rii gi haldusülesannete täitja na lisanduvad talle uued ülesan d ed : 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine : 5) rahvaraamatukogu seaduse § 1 3 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskne hankimine. RaR a -le eraldatakse haldusülesannete täitmiseks ja vajalike ameti kohtade loomiseks vahendid etapiviisiliselt, lähtudes maakonnaraamatukogude ülesannete lõpetamise st vabanevate ressursside mahust . 6.5. Kavandatav muudatus – raamatukogude andmekogu asutamine ja rakendamine 6.5.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid) 6.5.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanik kon d V t käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1 . 6.5. 1. 2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga luuakse eeldused raamatukogude andmekogu rakendamiseks, et luua praegu Eestis kasutusel oleva üle kümne e-kataloogi asemel ühtne e-kataloog. Sellega soovitakse ühtlustada riigisisest väljaannete metaandmete kvaliteeti ja leitavust. Muudatusel on positiivne mõju kõigile Eesti elanikele ja eriti rahva raamatukogude lugejaile, kes saavad ühe otsinguga ülevaate riigi rahvaraamatukogudesse soetatud inforessursist ( näiteks raamatud, perioodika, auvised ) , mille suuruseks 202 4 . aasta seisuga oli Eesti ligi 10 miljonit arvestusüksust . Ka teiste Eesti s raamatukogude liitumisel oleks võimali k saada ülevaade raamatukogudes leiduvast kokku 30 miljoni st arvestusüksus es t. Muudatusega luuakse eeldused Eesti elanike rahulolu kasvuks rahvaraamatukogu teenusega, kuna ühe otsinguga saab parema ülevaate raamatukogudes leiduvatest väljaannetest. Raamatukogu lugejaks registreerunutel tekib võimalus saada ka personaliseeritumat teenust. Suureneb elanike teadlikkus ühetaoliselt korraldatud avalikust teenusest ja väheneb teenuse kasutamiseks kuluv aeg, sest vajalike väljaannete leidmiseks, tellimiseks ja kättesaamiseks on erinevate e-kataloogide asemel üks andmekogu. Seega on muudatuse positiivne mõju oluline. 6.5.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.5.2 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude andmekogu infotehnoloogiliste lahenduste haldamise ja arendamisega seotud asutused ja eraõiguslikud juriidilised isikud Raamatukogusüsteeme RIKS, ESTER/Sierra ja URRAM haldavad ja arendavad vastavalt Deltmar OÜ, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja Innovative Interfaces (Ameerika Ühendriigid) ning Urania Com OÜ. 202 5 . aasta 1 . aprilli seisuga oli äriregistris äriühinguid, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud kokku 299 492 isikut ja asutust . Kuna Eestis registreeritud juriidilistest isikutest ja asutustest on mõjutatuid vaid 0,002%, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.5.2 . 2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Raamatukogude andmekogu loomi ne võib mõjutada senise i d teenusepakkujad , kes võivad sattuda ebasoodsasse olukorda. Mõju avaldumise ulatus sõltub sellest, kas seni pakutav teenus on konkreetse asutuse või isiku jaoks põhiline tegevusvaldkond ja tuluallikas ning Eesti raamatukogud on peamised või koguni ainsad kliendid. Mõnede sihtrühma liikmete puhul nagu raamatukogude tarkvara arendajad (n äiteks U RANIA Com ) see nii on ja nende jaoks on tegemist olulise negatiivse mõjuga. Leevendust võib selles osas pakkuda võimalus osaleda raamatukogudele mõeldud uusi infotehnoloogilisi lahendusi puudutavates riigihangetes. 6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5 . 3 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised raamatukogud ning nende pidajad 202 4 . aasta 1. aprilli seisuga oli Eestis 2 334 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust, sealhulgas 2 5 avalik-õiguslikku juriidilist isikut . Ennekõike avaldub mõju RaR a - le. Kui õiguslik alus selleks, et RaRa saaks asuda täitma üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest vastutaja rolli, on loodud ja algab ülesande reaalne täitmine, võivad vähemal või rohkemal määral tulevikus mõjutatud olla kõik raamatukogud, sealhulgas 48 0 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ja 3 56 kooliraamatukogu , samuti raamatukogusid pidavad asutused ja isikud. Kuna kavandatav muudatus mõjutab juba ainuüksi rahvaraamatukogude pidajatena kõiki kohalikke omavalitsusi, on tegemist suure sihtrühmaga. Kavandatav muudatus puudutab 38-st teadus- ja erialaraamatukogust 6 avalik-õiguslikku ülikooli struktuuriüksust ehk ülikooliraamatukogu, seega on tegemist nimetatud raamatukogudest väikse sihtrühmaga. 6.5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Esmajärjekorras avaldub mõju RaRa töökorraldusele. RaRa raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest vastutajaks määramisel on asutuse täiendav tööjõuvajadus kaheksa töökohta , mis luuakse rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete olemasoleva ressursi arvelt . Teistelt raamatukogudelt eeldab uute lahenduste kasutuselevõtt samuti kohanemist, ent töökoormuse kasvu ei prognoosita. Pigem või b ühtne raamatukogu de andmekogu raamatukogutöötajate tööd lihtsustada. Muudatustega kaasneb kindlasti raamatukogude personali koolitamise vajadus, seda tuge paku b RaRa . Asutuse korralduse aspektist on seega kavandataval muudatusel märkimisväärne mõju just RaRa- le. 6.5. 4 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (avaliku sektori rahastamine, sealhulgas kulud ja tulud) 6.5. 4 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised raamatukogud ning nende pidajad V t käesol eva seletuskirja punkti 6.5. 3 .1. 6.5. 4 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus mõjutab RaRa kulusid ning võib mõjutada ka teiste raamatukogude ja nende pidajate kulusid. Eeldatavaid kulusid on kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 7. Raamatukogude andmekogu rakendamisel on positiivne mõju regionaalarengule ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avalik-õiguslike ülikooli raamatukogudele . A valiku raamatukoguteenuse innovatsioon ja terviklikkus toetab keskselt arendatavate teenuslahenduste pakkumist ning loob võimaluse pakkuda personaalselt proaktiivseid ja sündmusteenuseid. Keskkonna jalajälje vähendamiseks laienevad inforessursi ristkasutuse võimalused ja jagamistegevused, mis suurenda vad kasutajasõbralikku infole juurdepääsu, kättesaadavust ning ligipääsetavust. Tervikuna toetab muudatus infoühiskonna arengut ja suurendab kõigi Eesti inimeste kvaliteetset elu- ja teenuskeskkonda . Eesti raamatukogud kasutava täna oma teenuste toetamiseks kolme erinevat raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kümme erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329 raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus. Kolme süsteemi kasutajad teevad täna ebaefektiivseid dubleerivaid toiminguid, mille kõrvaldamisest saadavat tulu oleks võimalik suunata kõigi osapoolte jaoks mugavama lahenduse pakkumisse. Sh kaasnevad täna kohalikele omavalitsustele dubleerivate andmekogude ülalpidamise, arendamise ja andmete hoiustamisega kaasnevad kulud. Tekkinud on olukord, kus raamatukogude teenused ei vasta enam hästi lõppkasutajate ootustele ja raamatukoguteenus tervikuna on jäämas e-riigi arenguplaanidest maha. Eesmärgiks on kaasaegse ja kasutajasõbraliku raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmine, mis on tervik, kuid koosneb mitmest tarkvaralahendusest, mida raamatukogu oma teenuste pakkumiseks rakendab, s.t mitte üksnes raamatukogusüsteemi tarkvara. R ahvaraamatukogu seaduse s ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduses sätesta takse raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemise korraldus, millega kaasneb selgus raamatukogud e andmekogus isikuandmete töötlemisel . Andmekogu on tulevikus avatud kõikidele raamatukogudele ja vajaduse ning valmiduse korral täiendatakse edaspidi õigusakte . Raamatukogude andmekogu vähendab regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, sest tagab ühtlasema ligipääsu Eesti raamatukogudes leiduvatele väljaannetele. Samuti mõjutavad kavandatavad muudatused 15 kohalikku omavalitsust ja nende rahvaraamatukogusid, kus kokku 58 töötajat täidavad praegu riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid. 6.5 . 5 . Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.5.5 .1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude külastajad Ainuüksi rahvaraamatukogusid külastab üle 30% (mõne hinnangu kohaselt koguni kuni 50%) Eesti elanikest (vt ka seletuskirja punkti 6.1.1.1.). Kuivõrd kavandatav muudatus puudutab kogu rahva raamatukogude võrku, võib hõlmata ka teisi raamatukogu tüüpe (näiteks ülikooliraamatukogud, kooliraamatukogud) , on kõigi raamatukogude külastajate hulk veelgi suurem kui rahvaraamatukogude külastajate a rv üksi . Lisaks nii-öelda tavakülastustele külastatakse raamatukogusid ka virtuaalselt (näiteks kasutatakse raamatukogu veebilehte ja digitaalseid väljaandei d , otsitakse e-kataloogist väljaannete kohta infot jne). Statistikaameti andmetel oli rahvaraamatukogude virtuaalkülastusi 20 2 4 . aastal 3 ,2 miljonit , teadus- ja erialaraamatukogude virtuaalkülastusi 1,4 miljonit . Raamatukogude külastajate näol on seega tõenäoliselt tegemist suure sihtrühmaga. 6 .5. 5 .2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus parandab oluliselt raamatukoguteenuse kättesaadavust, mugavust ja kvaliteeti. Näiteks uue raamatukogusüsteemi loomisega tekib kasutajate jaoks seni puuduv ühtne e-kataloog, kust on võimalik otsida huvipakkuvaid väljaandeid raamatukogudest üle Eesti . Avalik õiguslike ülikoolide raamatukogude jaoks vajalikud lisaarendused lepitakse kokku avalik-õiguslike ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning nende arenduste rahastamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatavatest eelarvevahenditest. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse mõjuga. 6.6. Kavandatav muudatus – kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste rakendamine 6.6.1. Mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arendustele (e-teenustele) 6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu lugejad Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal rahvaraamatukogudes 349 300 lugeja t ning eriala- ja teadusraamatukogudes 170 7 00 lugejat . Eriala- ja teadu sraamatukogude lugejatest oli RaRa lugejaid 52 048 . Tõenäoliselt on tegemist keskmise kuni suure sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.5. 5 .1.). 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Raamatukogude kasutajasõbralikud automaatsed lahendused ( näiteks meeldetuletuste saatmine laenutustähtaja saabumise le eelnevalt või teavituste saatmine lugeja isikuandmete kustutamise kohta juhul, kui lugeja ei ole kolm e aasta jooksul ka sutanud raamatukogu isikutuvastust nõudvaid teenuseid) on nii isiku kui ka avalik e s huvides, kuna vähenda vad asjaajamisele kuluvat aega ja lihtsusta vad kõigi elanike asjaajamist. R aamatukogude andmekogu loob eelduse automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks . Raamatukogude andmekogu asendab praegu iga valla ja linna eraldi peetavat andmekogu, mis asuvad praegu raamatukogudel üheteistkümnes, erasektorilt teenusena ostetud serveris. Seadus loob õigusliku aluse andmeid andmekogus töödelda ning sätestab kõik isikuandmete kaitsega seonduva. 6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6 .2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised raamatukogud ning nende pidajad V t käesol eva seletuskirja punkti 6.5. 3 .1. 6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Edaspidi koondatakse kõik lugejate ja külastajate isiku- ja kontaktandmed, andmed laenutuste, väljaannete, kogude jm kohta ühte infosüsteemi. Andmeid töödeldakse, sh kustutatakse ühetaoliselt. Eelnõu oluline osa on tulevikku vaatav andmekogu võimalusi kasutav automaatne haldusmenetlus ja n-ö inimest abistavate ja asjaajamist kiiremaks ja mugavamaks muutvate krattide kasutamine. Kui riigil on kõik otsustamiseks vajalikud andmed olemas, saab edaspidi teha kiire otsuse ebavajaliku asjaajamiseta , samas tagades isikuandmete tõhusa kaitse . Muudatuse mõju on positiivne nii elanikele, raamatukogu pidajatele kui ka raamatukogudele, sest lihtsustab inimese ja riigi asjaajamist ning suurendab riigi otsuste arusaadavust ja läbipaistvust ning vähendab haldusmenetluse läbiviimiseks kuluvat aega (meeldetuletused laenutustähtaja saabumisest, viivis, lugejaandmete uuendamine jms). Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele, kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust. 6. 7 . Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust ja eeldatavasti vähendavad kodanike halduskoormust. Kavandatavad muudatused vähendavad kodanike halduskoormust raamatukoguteenuste kasutamisel tänu protsesside lihtsustumisele ja automatiseerimisele (nt ühtne e-kataloog, automaatsed teavitused). Ettevõtjate (v. a mõjutatud IT-teenuse pakkujad) halduskoormust muudatused oluliselt ei mõjuta. Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub , sest ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist teatud valdkondades (nt kataloogimine, statistika kogumine, automa a t sed toimingud ). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ajakohastamine Kehtiva RaRS-iga sätestatud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted eeldavad paiguti ebamõistlikult suure hulga rahvaraamatukogude loomist, mistõttu soovitakse neid muuta. Eelnõu ei näe ette uute raamatukogude avamist ega raamatukogude sulgemist, mistõttu ei kaasne kohalikele omavalitsustele sellega seoses kulusid . Kohalikud omavalitsused, kellel on olnud kehtivaid rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid eriti keeruline järgida, on juba valdavalt läinud seda teed, et korraldanud rahvaraamatukogude võrgu lähtudes omavalitsusüksuse elanike tegelikest vajadustest, mistõttu ei ole oodata ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 7.2 . Rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tuleneva te ülesan nete kirjeldamine Põhieesmärkidest tulenevate rahva raamatukogude põhiülesannete kirjeldamine ja lisamine , ei too kaasa täiendavat kulu neile kohalikele omavalitsustele, kes juba on hoolitsenud selle eest, et rahvaraamatukogude olemasolevates struktuuriüksustes on tagatud tänapäevane teenuse miinimumstandard (n t ajakohased arvutid, interneti kasutamise võimalus, koolitatud personal, funktsionaalsed ruumid jne). Eelnõus nimetatud ülesanded peegeldavad aja jooksul raamatukogu tegevuses juba toimuvaid põhimõttelisi muudatusi , kus pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevusele , et toetada elanikke ja ühiskonda. KOV-is , kus on moodustatud või moodustatakse keskraamatukogu ja toimub ühtne teenuse juhtimine , võib struktuuriüksuste vahel toimuv tööjaotus toetada ülesannete täitmisel spetsialiseerumist ( näiteks lastetöö , haridusprogrammid, digipädevuse koolitused ) ja teenuse kvaliteedi tõusu . Ü lesannete sätestamine eelnõ us ei too kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 7.3. Rahvaraamatukogu struktuur i ajakohastamine Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt . KOV-ile jääb võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte . Rahvaraamatukogude võrgu korraldamise praktika on juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused erinevates asukohtades. KOV-is , kus rah varaamatukogu struktuur koosneb keskraamatukogust ja selle haruraamatukog udes , saab toimuda paindlikum tööjaotus struktuuriüksuste vahel . Ü htne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike rahvaraamatukogu üksi korraldama kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist , mistõttu ei too muudatus kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 7.4. Riiklike haldusülesannete täitmise etapiviisiline muutmine Riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimene etapp rakendub seaduse jõustumisel (eeldatavalt 202 7 . aasta 1. j aanuarist ) ja teine etapp rakendub raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisel (eeldavalt 1. juulist 2027. aastal). Kehtiva RaRS kohaselt täidab igas maakonnas üks KOV rahvaraamatukogu täiendavalt viit raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannet, mis on loetletud RaRS § 5 lõikes 4. Nimetatud ülesandeid täidab 58 töötajat, mille kulu koos tööandjakuluga (palgakulu) kokku aastas on 1 489 997 eurot (vt Tabel 1 . ). Tabel 1. Maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete täitmiseks töötajate arv ja kulud aastal 2025. Toetatav maakonnaraamatukogu – kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse juriidiline nimetu Riiklike ülesandeid täitvate töötajate ar v Riiklike ülesandeid täitvate töötajate tööandja palgakulu (eurot ) (KUM toetus) 1. Pärnu Keskraamatukogu 4 102 758,4 2. Kärdla Linnaraamatukogu 2 51 379,4 3. Harju Maakonnaraamatukogu 4 102 758,4 4. Põltsamaa Raamatukogu 4 102 758,4 5. Jõhvi Keskraamatukogu 4 102 758,4 6. Järvamaa Keskraamatukogu 4 102 758,4 7. Lääne Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4 8. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4 9. Põlva Keskraamatukogu 4 102 758,4 10. Rapla Keskraamatukogu 4 102 758,4 11. Saare Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4 12. Kõrveküla Raamatukogu 4 102 758,4 13. Valga Keskraamatukogu 4 102 758,4 14. Viljandi Linnaraamatukogu 4 102 758,4 15. Võrumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4 Kokku: 58 1 489 997 Seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimeses etapis jätkab 15-s KOV rahvaraamatukogus eelnõu § 2 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud kahe ülesande täitmist 30 raamatukogutöötajat palgakuluga 385 344 eurot (vt Tabel 2). KOV rahvaraamatukogus riiklikke ülesandeid täitva 28 raamatukogutöötaja ülesanded maakonnaraamatukogus lõpetatakse seaduse esimese etapi jõustumise le eelnevalt , enne 31. det s embri t 2026 . aastal . Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk KOV pakkuda töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui KOV-is teist tööd pakkuda pole, otsustab tööandja töötajate koondamise. Ülesannete ümberkorraldamisega seotud töötajate võimalik koondamiskulu riigile seaduse jõustumistele eelneval perioodil ehk enne 1. j aanuari 202 7 . aastal on u 60 000 eurot ja 202 7 . aastal enne 1. juulit on u 65 000 eurot (vt Tabel 2). Kulud katab KuM, kes maksab maakonnaraamatukogude riiklikke ülesandeid täitvatele KOV-idele ühekordset toetust ühe kuupalga ulatuses iga ümberkorraldatava töökoha kohta. Toetus makstakse KuM olemasolevate vahendite arvelt ning riigieelarvele täiendavat kulu ei teki. Samas tekib nimetatud raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida RaRa piirkonna esindajate loodavatele ametikohtadele. Tabel 2. Maakonnaraamatukogu riiklike ülesannete täitmise tööjõuvajadus ja kulud aastal 202 7 . Maakonna-raamatukogu Kuni 31 . detsember 2026 Peale 1. jaanuari 202 7 Riiklikud ülesanded Töötajate arv Palk Tööandja palgakulu kokku (KUM eelarve) Töötajate arv Palk Tööandja palgakulu (KUM eelarve) Komplekteerimine 15 1 600 192 672 Statistika, aruandlus 0 0 0 Infosüsteemid ja andmebaasid 15 1 600 192 672 Koolitused ja muu nõustamine 0 0 0 Kokku 58 1600 1 4 8 9 997 30 385 344 Riiklike ülesannete lõpetamine maakonnas, vajadusel koondamine - hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 28 1 600 59 942 30 1 600 64 224 Kokku 1 549 939 449 568 Seaduse jõustumisel jääb maakonnaraamatukogu eelnõu § 2 6 lõike s 2 nimetatud ülesannete täitjaks. Samas volitatakse Eesti Rahvusraamatukogule rahvaraamatukogude valdkonna riiklikud haldusülesanded, mis on määratletud eelnõu § 11 lõikes 2 . RaRa rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesannete täitja tööjõuvajadus ja kulu on järgmine (vt Tabel 3) : Tabel 3. RaRa riiklike rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesannete täitmiseks tööjõuvajadus ja kulu 2027. aasta l Alates 1. j aanuar 202 7 Alates 1. j uuli n 2027 Riiklikud haldusülesanded Tööta-jate arv Palk/ ülalpidamiskulu Tööandja palgakulu Tööta-jate arv Palk / ülalpidamis-kulu Tööandja palgakulu Koolitused, programmid 1 1 900 15 25302 1 1 900 30 506,4 Aruandluse analüüs 1 2 600 20 872,8 1 2 600 41 745,6 Andmekogu 4 2 800 89 913,6 8 2 800 359 654,4 Üksuse juht 1 2 800 22 478,4 1 2 800 44 956,8 Komplekteerijad 0 0 0 4 1800 115 603,2 Piirkondlik spetsialist 5 1 800 72 252 10 1 800 289 008 Ülalpidamiskulu 12 1 200 14 400 25 1 200 30 000 Riiklikud kokku 12 235 170 25 911 474,4 Tabel 3.1 . Riiklike toetuste määramine taotlusvoorudest: haldusülesande täitmiseks tööjõuvajadus ja kulu 2027. aasta l Alates 1. jaanuar 2027 Haldusülesanne Tööta-jate arv Palk / ülalpidamis-kulu Tööandja palgakulu Toetuste menetleja 1 2000 32 112 Ülalpidamiskulu jm kulud 1 488 1 488 Kokku 33 600 Kehtiva seaduse § 5 lõige 5 riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete uuendamine toob kaasa uued ametialased nõudmised nende ülesannete täitjale. Üksuse juht tagab riiklike ülesannete igapäevaste tegevuste efektiivse töökorralduse, sise- ja väliskommunikatsiooni ning ressursside optimaalse kasutamise oma pädevuste piires, et parandada tegevuste tulemuslikkust. Arendab ja säilitab suhteid sisemiste ning väliste partneritega. Analüüsib tegevuse tulemusi ja tõhusust, teeb ettepanekuid parendustegevusteks. Koolitusvajaduste koordinaator kaardistab rahvaraamatukogutöötajate koolitusvajadusi ja korraldab koolituste logistikat koostöös kohaliku omavalitsuse raamatukogude ja erialaorganisatsioonidega. Teeb tihedat koostööd koolitajate, partnerorganisatsioonide ja muude asjakohaste osapooltega, et tagada koolituste ajakohasus, kvaliteet ning vältida dubleerivaid tegevusi. Lisaks kaardistab ta osalejate huv e , et leida lahendusi, mis vastavad suurima tele vajadustele ja pakuvad maksimaalset kasu osalejatele. Aruandluse analüüsi koordinaator tegeleb kohalike omavalitsuse raamatukogude statistiliste andmete ja sisuliste tööaruannete esitamise tugiteenusega, kasutades selleks spetsiaalselt loodud juhtimistöölaua kaudu andmete kogumise süsteemi. Ta analüüsib statistilisi ja sisutöö andmeid, et toetada raamatukoguteenuste tõhusat juhtimist ja planeerimist. Lisaks teeb t a tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, teiste raamatukogude ja asjakohaste asutustega, et tagada andmete täpsus ja ajakohasus. Ta j älgib andmete kogumise protsesside tõhusust ja vajadusel pakub lahendusi andmete kvaliteedi parandamiseks. Samuti nõustab ta aruannete koostamist, et raamatukogud esitaksid selge d ja informatiivse d ülevaate d raamatukogude tegevusest ja saavutustest. Eelpool nimetatud t egevused aitavad kaasa andmepõhiste otsuste tegemisele ja teenuste parendamisele. Raamatukogude andmekoguga seotud ametikohtade moodustamine on seotud raamatukogude andmekogu loomise, arendamise ja selle haldusega seotud tegevustega. Loodavad ametikohad kindlustavad raamatukogude andmekogu funktsionaalsuse loomise ning tagavad süsteemi toimepidevuse ja efektiivse teenuse halduse. Ametikohad hõlmavad spetsialiste, kellel on infosüsteemide ja andmekogu administreerimise pädevused. Nimetatud spetsialistid on: peakasutajad/teenuseomanikud, andmeanalüütik, toote juht, e-kataloogi tooteomanik, raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert. Need spetsialistid vastutavad andmekogu arendamise, haldamise ja täiustamise eest, et tagada süsteemi tõrgeteta toimimine ja vastavus raamatukogude valdkonna vajadustele. Kasutajatoe ning koolituse spetsialistid tagavad andmekogu tõhusa kasutamise ja töötajate kompetentsuse. Spetsialistid pakuvad igapäevast kasutajatuge, lahendavad kasutajate probleeme, vastavad süsteemiga seotud küsimustele ja pakuvad vajalikku juhendmaterjali. Samuti korraldavad nad koolitusi, et tagada töötajate oskuste ajakohasus ja tõhus andmekogu kasutamine. Nimetatud ametikohtadega tagavad spetsialistid mitte ainult süsteemi tehnilise toimimise, vaid ka kasutajate vajadustele vastava toe ja koolituse, mis on vajalik raamatukogude efektiivseks ja sujuvaks tööks. Kui riiklikud ülesanded antakse täita Rahvusraamatukogule, siis seaduse jõustumisel asub RaRS eelnõu § 11 lõikes 2 nimetatud riigi haldusülesandeid täitma RaRa esialgu 12 töötajaga (üksuse juht – kuupalk 2800 eurot; analüütik - kuupalk 2600 eurot; 4 IT spetsialisti - kuupalk umbes 2800 eurot, 5 piirkondlikku spetsialisti - kuupalk umbes 1800 eurot; mille kulu koos tööandjakuluga (palgakulu) aastas kokku on u 455 940 eurot, millest ülalpidamiskulu 12 x 1200 eurot = 14 400 eurot. Seega asub e simeses riiklike ülesannete ümberkorralduse etapis RaRa-s tööle 12 töötajat kogukuluga 235 170 eurot (vt Tabel 3). Kultuuriminister võib volitada ka taotlusvooru menetlemise RaRa-le, siis lisandub esimeses etapis ka 13-s töötaja (toetuste menetleja – kuupalk 2 000 eurot) töötasu ja ülalpidamise kulu, hindamiskomisjoni kulu, mis kaetakse KUM eelarvest, kokku 33 600 eurot (vt Tabel 3.1 . ). Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s teisenevad ja laienevad asutuse tugistruktuuri ( arendusüksus , üleriigiliste raamatukoguteenuste keskus, kommunikatsioon ja turundus, kogude arenduse osakond, infotehnoloogi osakond) ülesanded ( nt kommunikatsioo n lisaks raamatukogudele ka nende omanike le , KOV-ile arvelduste ülevaated jms) . Riiklike ülesannete ülemineku esimese etapi eel ehk 2026. a teisel poolaastal maksab KuM maakonnaraamatukogude riiklikke ülesandeid täitvatele KOV-idele toetust ühe kuupalga ulatuses iga ümberkorraldatava töökoha kohta (28 töökohta) ühekordselt kokku u 60 000 euro t (vt Tabel 2) . Eelnõu ajakavas muudatuste läbiviimi ne ei too riigile kaasa lisakulu sid. Raamatukogude andmekogu rakendumisel 1. j uulist 2027. aastal jõustub riiklike ülesannete ümberkorralduse teine etapp. Maakonnaraamatukogudes lõpetatakse riiklike ülesannete täitmine ja kõik riiklikud ülesanded antakse üle RaRa-le. Riikliku toetusena saavad 15 KOV-i 30 raamatukogutöötaja tööandja kulu aastas kokku 770 688 eurot. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk kohalik omavalitsus pakkuda 30-le töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui kohalikus omavalitsuses teist tööd pakkuda pole, otsustab tööandja töötajate koondamise. Samas tekib nimetatud raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida ka RaR a-s loodavatele ametikohtadele. 2027. aastal riiklike ülesannete ümberkorraldamisega maakonnaraamatukogudes maksab KuM 202 7 . a asta teisel poolaastal maakonnaraamatukogude riiklikke ülesandeid täitvatele KOV-idele ühekordset toetust ühe kuupalga ulatuses iga ümberkorraldatava töökoha kohta (30 töökohta ) kokku u 65 000 eurot (vt Tabel 2), kuid r iigile sellega lisakulu ei kaasne, sest ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires. Teises etapis tekib RaRa-l täiendava tööjõu vajadus, et täita eelnõu § 11 lõike s 2 nimetatud kõiki riiklikke haldusülesandeid. Lisanduvad ülesanded nagu riikliku väljaannete soetamise toetuse eest väljaannete keskne hankimi n e ja raamatukogude andmekogu täismahus rakendamine. Nimetatud ülesannetega kaasneb täiendav tööjõu vajadus (4 komplekteerijat – kuupalk 1800 eurot, 5 piirkonnaspetsilisti - kuupalk 1800 eurot; 4 IT-spetsialisti – tootejuht, e-kataloogi tooteomanik, raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert – kuupalk 2 800 eurot). Teise etapi rakendumisel tegeleb rahvaraamatukogude riiklike ülesannetega RaRa-s kokku 25 töötajat tööandja kogukuluga aastas u 911 474 eurot (vt Tabel 3). Tabel 4. Riiklikud ülesanded ja nende kulu aastal 2027 Riiklikud haldusülesanded Kuni 31 .12.202 6 Alates 01.0 1 .2027 - 30.06.2027 Alates 01.07.2027 Tööta jate arv Kulu Tööta jate arv Kulu Töötajate arv Kul u Maakonna - raamatukogu 58 1 489 997 30 385 344 - - Koondamiskulu 28 59 942 30 64 224 - - RaRa - - 12 235 170 25 911 474 Raamatukogude andmekogu haldus ja riiklike ülesannete kulu - - 578 523 Kokku 58 1 549 939 42 25 1 48 9 997 Riiklike ülesannete ümberkorraldamisega tekib 2027. a asta 1. juulist RaRa-l võimalus hallata üleriigilist raamatukogude andmekogu, sest tekib andmekogu ja teenuste haldamiseks vajalik ressurss 578 523 eurot, mis annab avalikule rahvaraamatukoguteenusele kasutajakeskse ja uue kvaliteedi. 2027. aasta 1. juulist suureneb andmekogu ja teiste ülesannete halduskulu summa 578 523 euroni (vt Tabel 4), sest lisandub maakonnaraamatukogudes riiklike ülesannete lõpetamisest vabanev summa. Kohalike omavalitsuse rahvaraamatukogudel puudub uuenduslike teenuste ja ruumide arendamiseks koostööpartnerite võrgustik . Raamatukogude valdkonna arendusprojektide ehk raamatukogude kiirendi taotlusvoorude toetuste menetleja ülesanne on nii menetlusprotsessi korraldamine ja juhtimine kui ka laiemalt valdkonna arenguks eelduste loomine, pakkudes tuge ja võimalusi projektide riskide maandamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning koostöövõrgustike loomiseks. Menetleja ülesandeks on korraldada töötubasid ja seminare, et jagada parimaid praktikaid, ideid ja innovaatilisi lahendusi ning seeläbi edendada valdkonna teadmiste vahetust ja koostöö d ning kasvatada rahvaraamatukogude valdkonna üldist võimekust projektide algatamisel ja läbiviimisel. Riiklike ülesannete täitmisel kaasneb ka töötaja ülalpidamisega seotud kulu, mis on vajalik inventari ja tehnika soetamiseks, koolitusteks ning lähetusteks. Riiklike ülesannete täitmine vaid kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus ei anna valdkonna digitaliseerimisel ajakohaselt efektiivset tulemust, sest riiklike ülesannete koordinatsioon eeldab kõigi kohalike omavalitsuste kaasamiseks keskset juhtimist, kesksete andmekogude kasutust ja ülesannete ühetaolist korraldust kõigi kohalike omavalitsuste hüvanguks. Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s muutuvad vähesel määral ka KUM tugistruktuuri (finantsosakond, strateegia- ja innovatsiooniosakond, raamatupidamine, kommunikatsiooniosakond, õigus- ja haldusosakond) ülesanded (nt raamatukogude andmekogu kaasvastutaja üles annetega seotud tegevused) . 7.5. Raamatukogude andmekogu loomine ja rakendamine Eesti elanike arv on 1 369 995 , kellest 701 000 on Eesti raamatukogude lugejad , ehk raamatukogude teenuseid kasutab iga teine elanik, mis teeb raamatukogud suurima kliendikontaktiga kultuuriasutusteks Eestis. Eesti raamatukogudes on kokku ligi 31 miljonit väljaannet, mida 202 4 . aastal laenutati kokku 12 miljonit korda, neist 9, 4 miljonit korda rahvaraamatukogudest. 202 4 . aasta jooksul registreeriti raamatukogudes kokku 7, 2 miljonit külastust ja 4, 6 miljonit virtuaalkülastust aastas . Eesti raamatukogud kasutava d täna oma teenuste pakkumiseks kolme erinevat raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kümme erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid on praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329 raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus. Kliendi poolelt vaadates ongi raamatukogu üks tervik-teenus, mille taustal toimivad IT süsteemid või raamatukogude, osakondade ja töötajate rollijaotus välja ei paista. Analüüsi ”Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain“ kasutajauuringust selgus muuhulgas, et paralleelselt kasutusel oleva d e-kataloogi d ja suur hulk muid veebikeskkondi tekitavad kasutajates segadust. Veebikeskkondade paljususega seotud segadust ning üldist rahulolu teenustega aitab paremaks muuta ühtse sujuva ja kasutajasõbraliku terviksüsteemi kasutuselevõtt. Muudatuse eesmärgiks on vähendada raamatukogude poolt pakutavate e-kanalite paljusust ja korrastada ning reguleerida raamatukogu tööprotsesside tehnoloogilise taristu korraldus ning haldamine raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisega. Raamatukogu tööprotsesside ja teenuste haldamine ühtses raamatukogude andmekogus võimaldab teenust ühtlustada ning optimeerida ja tõsta automatiseerituse taset, mis ühtlasi muudab ka raamatukoguteenuse elanike jaoks ajakohaseks ning kasutajasõbralikuks. Vähendades ülalpeetavate süsteemide arvu, suureneb raamatukogude töö tõhusus, paraneb olemasolevate rahaliste ressursside kasutamine ning luuakse paremad eeldused tulevikuteenuste arendamiseks. Samal ajal vähenevead KOV-i kulud raamatukogusüsteemi ülalpidamisele, arendamisele ja andmete hoiustamisele. Praegu eraldab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) eelarvest avalik-õiguslikele ülikoolidele toetuse raamatukogusüsteemi kasutamise kuludeks, mille ülikoolid kannavad edasi oma raamatukogudele raamatukogusüsteemi kulude katmiseks. Selline mitmeastmeline rahade liikumine tähendab toetuse korduvat ülekandmist. Uue lahenduse korral eraldab HTM toetuse otse raamatukogusüsteemi kasutamiseks, mis lihtsustab rahavoogusid ning vähendab mitmekordsete ülekannete vajadust. Raamatukogude andmekogu koosneb kahest komponendist: e-kataloog ja raamatukogusüsteem. E-kataloogi hange toimus ja arendamine toimub 2025. aastal ning raamatukogusüsteemi hange 202 6 . aasta l . Raamatukogude andmekogule üleminek toimub aastatel 202 6 -2027. 2 -aastane üleminek aitab optimeerida üleminekule tehtavad kulutusi ning samal ajal saavutada kõrgemat raamatukoguteenuste taset. Üleminekuperioodil tuleb arvestada paralleelsete kuludega praeguste süsteemide ülalpidamiseks ja uue andmekogu juurutamiseks ning haldamiseks (vt Tabel 5 ja Tabel 7). Uue a ndmekogu juurutamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu struktuuri vahenditest . Tabel 5 . Raamatukogusüsteemide kulude võrdlus 2021. aastal ja 2017. aastal Raamatukogusüsteem 2021. aasta 2017. aasta Kulud (eurot) Raamatukogusid (tk) Kulud (eurot) Raamatukogusid (tk) Sierra/Ester 360 000 100 177 900 100 RIKS/RIKSWEB 99 300 523 96 300 497 URRAM/Lugeja.ee 109 300 329 113 300 336 Kokku: 568 600 952 387 500 933 Raamatukogusüsteeme kasutavate raamatukogude koguarvuks 2021. a o li 952, mis on rohkem kui Eestis 2021. aastal ja 2017. aastal raamatukogusid. Seda tingib raamatukogusüsteemide esindajate poolt haruraamatukogude arvestamine eraldiseisvate raamatukogudena. Käesoleval ajal on iga-aastane kulu kolme raamatukogusüsteemi peale kokku on ca 570 000 eurot. Kulude suurenemine või vähenemine on seotud ka liitunud raamatukogude arvu muutustega. Raamatukogusüsteem hangitakse eeldatavasti riigihankega valmislahendusena ning seadistatakse vastavalt Eesti rahva raamatukogude vajadustele. Süsteem hangitakse ja andmed migreeritakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest (edaspidi EL SF) ja selle eeldatav kogumaksumus on kuni 2,1 miljonit eurot (hankimine ja üleminekukulud ehk juurutamine sh andmete migratsioon, liideste loomine, andmevahetuse testimine, turvatestimine, rakendamine, töötajate koolitamine jm), mis on ühekordne investeering (vt Tabel 6). Raamatukogusüsteemi hankimise ja juurutamise kogusumma suur use vahemik 0,5 miljonit on kalkuleeritud tuginedes 2021-2023 hangete kallinemisele 20-30%. Raamatukogusüsteemi hankimine ja juurutamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023-2027 üldeesmärk 8.1.6. “Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele”. Samuti on raamatukogusüsteemi kasutuselevõtmine Kultuuriministeeriumi Kultuuripärandi digitegevuskava 2023-2029 üks alamtegevus, millele rahastamise otsus langetati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis aastal 2024 ja langetat i Justiits- ja Digiministeeriumis ka aastal 2025. Tabel 6. Raamatukogude andmekogule (e-kataloog ja raamatukogusüsteem) üleminekuks vajalike ühekordsete investeeringute hinnang* Kulukomponent Hinnanguline ühekordne kulu (eurot) E-kataloog 400 000 – 650 000 Raamatukogusüsteem 350 000 – 1 200 000 Andmete migratsioon ja praeguse teenuse lõpetamine 100 000 – 250 000 Investeeringud kokku: 815 000 – 2 100 000 *Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne. Andmekogule üleminekuga seotud ühekordsed investeeringukulud (vt Tabel 6) katab riik EL SF projektitoetustena. Tabel 7. Raamatukogude andmekogu ülalpidamise aasta kulude hinnang** Kulukomponent Hinnanguline aastane kulu (eurot) Litsentsitasud 800 raamatukogu, sellest litsentsitasud rahvaraamatukogudele (489) 800 000 – 1 200 000, sellest (500 000 eurot rahvaraamatukogud) Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000 Sellest hooldus 60 000 Sellest majutus 30 000 – 66 000 Sellest küberturve 15 000 – 35 000 Personalikulu 360 000 – 400 000 Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000 Jooksvad kulud kokku: 860 000 – 1 600 000 ** Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne , sõltub riigihangete tulemusest ja inflatsioonist. Litsentsitasud on kulupõhised ja arvutatakse liitunud raamatukogude andmete (nt kogude suurus, süsteemiga töötavate töötajate arv) põhjal. Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud) raamatukogude omanikud (v.a rahvaraamatukogude omanikud) , v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele. H ä davajalike a rendustega tagatakse ühilduvus ja ajakohasus erinevate sisemiste ning väliste infosüsteemide vaates. Raamatukogude andmekogu rakendamise riigi ühekordsete kulude eeldatav kogumaksumus on kuni 2,1 miljonit eurot ja kaetakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Raamatukogude andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane rahvaraamatukogude teenuse ülalpidamiskulu (arendus, majutus, küberturve ) saadakse riiklike raamatukoguteeninduse ülesannete ümberkorraldusest vabanevast ressursist, mis on u 5 00 000 eurot (vt Tabel 4) ja kaetakse riiklike ülesannete ümberkorraldamise ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe. Raamatukogude andmekogule rahvaraamatukogude üleminekuga kaasnev iga-aastane tööjõukulu on 360 000 eurot sh koolituskulu . Need kaetakse rahvaraamatukogude riiklike ülesannete ümberkorraldamise tulemusel vabanevast ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe. 2024. aastal oli HTMi riigieelarveline eraldis kasutusel oleva raamatukogude infosüsteemi hoolduseks kokku 200 000 eurot. Andmebaaside administreerimiseks ja üldiselt arendusteks eraldati kokku 219 500 eurot. Avalik õiguslike ülikoolide raamatukogude üleminekul raamatukogude andmekogule kaasnev iga-aastane tööjõukulu koos raamatukogude andmekogu kasutamise ja halduskuludega kaetakse raamatukogude andmekoguga liitumisel kulupõhiselt HTM eelarvest, hinnanguline kulu jää b eeldatavalt suurusjärku 220 000 eurot . R ahvar aamatukogu omanikele ehk kohalikele omavalitsustele lisakulusid ei tule ja iga-aastased andmekoguga seotud kulud jäävad suurusjärku u 500 000 eurot, sest süsteemi kasutamisel võib ette näha litsentsitasusid. Seega on kohalikel omavalitsustel võimalik samade kuludega saavutada kõrgem raamatukoguteenuste tase. RaRa 2023. aastal läbiviidud turuanalüüsi näitas, et eeldusel kui kõik Eesti raamatukogud liituksid, oleks nende ülalpidamise keskmine aastane turuhind kokku 917 725 eurot. Seega hinnanguliselt ühe raamatukogu aritmeetiline keskmine kulu raamatukogusüsteemi kasutamise eest ühes kuus on ligikaudu 96 eurot (1147 eurot aastas) või 367 eurot aastas raamatukogutöötaja kohta eeldusel, et raamatukoguvõrgus töötab 2500 inimest. Nimetatud aritmeetiline keskmine kulu annab üldistatud pildi aastasest kulust, kuid seda ei saa enne infosüsteemi hanke toimumist erinevat tüüpi raamatukogude liitumisel aluseks võtta. Hinnastamine hakkab toimuma vastavalt tarbitavale ressursile (raamatukogude arv, kogude suurus, lugejate arv, töötajate arv vms). Hinnanguline ülalpidamiskulu võttes aluseks aritmeetilisi keskmisi: Rahvaraamatukogude ülalpidamine - 459 000 eurot; Rahvusraamatukogu – 36 000 eurot ; Avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude ülalpidamine - 220 000 eurot . Uuele andmekogule ülemineku kulu arvutused on hinnangulised, sest lõplikud kulud selguvad infosüsteemi hankimisel 202 6 . a astal . Eelnõuga seotud andmekogu kulude hinnang on tehtud tuginedes “Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain” ärianalüüsi aruande lõppversioonile, mis valmis 2022. a detsembris ja 2023. a detsembris valminud ”Raamatukogusüsteemi detailanalüüs” tulemitele. Täpsem tegelik u maksumuse hinnang e-kataloogi ja infosüsteemi kogulahendusele on võimalik anda peale e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi hankimist 202 6 . aasta lõpus. 7.6. Kasutajasõbralik e automaatse te haldusmenetluse võimalus te rakendamine Rahvaraamatukogu ja RaRa võib eelnõu ga samaaegselt HMSi kavandatavate muudatuste kohaselt oma ülesannete täitmisel rakendada elektrooniliselt automaatset haldusmenetlust infosüsteemi vahendusel. A utomaatsete toimingute kulu sisaldub infosüsteemi hankimise ja rakendamise kulus. Haldusmenetluse automaatsusega seotud vajalike täiendavate arenduste kulu kaetakse iga-aastastest ülalpidamiskuludest või mahukamate projektipõhiste arenduste puhul taotleb RaRa kulu SF vahenditest või riigieelarvest. Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele, kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust. KOV-is, kus raamatukogu kasutab automaatsete teavituste võimalusi , võib toimuda teenuse kvaliteedi tõusu, mis ei too kaasa kulude kasvu , kuid võib tuua kaasa vähese kulude kokkuhoiu. 8. Rakendusaktid Eelnõusse on kavandatud Vabariigi Valitsusele ja valdkonna eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) määruste kehtestamiseks järgmised volitusnormid: eelnõu § 4 lõige 4 (kaalutlusõigusega volitusnorm Vabariigi Valitsusele ) – rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavatest näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja kord; eelnõu § 7 lõige 3 – rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri; eelnõu § 1 3 lõige 9 – riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsem liigitus ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord , samuti riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukog u kulude hüvitamise tingimused ja kor d; eelnõu § 2 2 – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu ; eelnõu § 29 punkt 9 (ERRS § 4 1 lõige 2 ; kaalutlusõigusega volitusnorm) – RaRa-le täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete täpsem sisu ning nende täitmise tingimused ja kord ; eelnõu § 29 punkt 15 (ERRS § 7 2 ) – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu ; eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 7 3 lõige 3 ) – raamatukogude andmekogu põhimäärus; eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 7 5 lõige 2) – raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ja piirmäärad . Loetelu s teise ja kolmandana nimetatud volitusnormid sisalduvad ka kehtivas RaRS-is (§ 6 lõikes 2 ja § 10 lõikes 4). Nende sõnastust küll täpsustatakse, kuid ei muudeta sellisel määral, et oleks uuesti vaja hinnata nende põhiseaduspärasust . Teiste volitusnormide vastavust PS-ile on hinnatud vastavate eelnõu sätete selgituste juures. Käesolevale seletuskirjale ei ole lisatud nende rakendusaktide kavandeid, mille kehtestamise vajaduse üle otsustamisel on Vabariigi Valitsusel ja valdkonna eest vastutaval ministril kaalutlusõigus . Kõnealused määrused kehtestatakse üksnes juhul, kui seaduse rakendamise käigus selgub, et rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavad näitajad ja RaRa-le täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete sisu vajavad täpsustamist. Tulenevalt RaRS-i (RT I 1998, 103, 1696) kehtetuks tunnistamisest, muutuvad kehtetuks järgmised määrused: 1) kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määrus nr 5 „Rahvaraamatukogude Nõukogu põhimääruse kinnitamine“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/90139 ); 2) kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019005 ); 3 ) kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030 ) . Seoses riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavaid toetusi puudutava volitusnormi täiendamisega tunnistatakse kehtetuks riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri 21. veebruari 2023. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023002?leiaKehtiv ) . Nimetatud määruses reguleeritud toetusmeetmed lisatakse eelnõu seadusena jõustumisel RaRS-i alusel kehtestatavasse ministri määrusesse. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 7 . aasta 1. jaanuaril , osaliselt 2027. aasta 1. juulil . Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada seaduse rakendusakti de jõustumist , nii KOV-idel kui ka RaRa-l kavandada ja ellu viia maakonnaraamatukogude tegevuse järk-järgulise lõpetamisega seotud muudatusi ning tagada raamatukogude andmekogu sujuv kasutuselevõtmine . Hilisem jõustumine on seotud raamatukogude andmekogu rakendamise ga ja väljaannete hankimise ülesande ümberkorraldamise st tulenevate hangete , tehniliste lahenduste ja töökorr a lduse muudatustega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0527/01 ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule , Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ule , Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ile , Osaühingule Urania COM , Osaühingule Deltmar , Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule, maakonnaraamatukogudele ning suuremate linnade kesk raamatukogudele. Eelnõu kohta esitasid märkused ja kommentaarid Rahvaraamatukogude Nõukogu , Tartumaa Omavalitsuste Liit , Eesti Rahvusraamatukogu , Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing , Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium , Jõhvi vald , Järvamaa Keskraamatukogu , Lääne Maakonna Keskraamatukogu , Viljandi Linnaraamatukogu , Tartu linn ja Tartu Linnaraamatukogu , Võru linnavalitsus ja Võru Keskraamatukog u, Põltsamaa Raamatukogu , Rakvere Raamatukogu ja Saare Maakonna Keskraamatukogu . Laekunud tagasisidet on käsitletud eelnõu lisas 3 (märkuste tabel). Algatab Vabariigi Valitsus 13. aprillil 2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Rahvaraamatukogu seaduse (RaRS) eelnõuga asendatakse kehtiv rahvaraamatukogu seadus
ning ajakohastatakse koos Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (ERRS) muudatustega
rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) rollid, ülesanded ja juhtimine ning
asutatakse raamatukogude andmekogu. Eelnõu eesmärk on tagada kasutajakeskne ja
kättesaadav raamatukoguteenus üle Eesti.
Eelnõuga tehakse järgmised olulisemad muudatused:
1. ajakohastatakse rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted;
2. määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevad ülesanded;
3. ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhtimine ja struktuur;
4. muudetakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmist;
5. asutatakse raamatukogude andmekogu, mille kaudu saavad kasutajad ligi kõikide liitunud
raamatukogude teenustele ja kogudele ühes süsteemis;
6. rakendatakse kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimalusi, mis lihtsustavad
teenuste kasutamist.
Eelnõuga võimaldatakse kohalikele omavalitsustele paindlikum rahvaraamatukogude võrgu
korraldamine, lähtuvalt elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest
vajadustest.
Eelnõuga määratletakse rahvaraamatukogu põhieesmärgid ning -ülesanded nii kultuuri- kui ka
haridusasutusena. Põhiülesanneteks seatakse sealhulgas kogukonna vajadustest lähtuvate
mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning nende kättesaadavaks tegemine,
juurdepääsu tagamine avalikele e-teenustele, lugemisharjumuse kujundamine, koolituste ja
harivate tegevuste korraldamine, ning kogukonna- ja riigielus osalemise toetamine
olemasolevate võimaluste piires. Eelnõu järgi on rahvaraamatukogu üks põhieesmärke ka
ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva arengu toetamine.
Eelnõuga nähakse ette rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele vastavalt
korrastatud struktuur (keskraamatukogu, haruraamatukogu, teeninduspunkt,
rändraamatukogu). Samuti lisatakse rahvaraamatukogu töötaja pädevuse regulatsioon.
Olulise muudatusena nähakse ette kohaliku omavalitsuse ülesannete eristamine riiklikest
haldusülesannetest ja viimaste etapiviisiline volitamine RaRa-le. Seni
maakonnaraamatukogude täidetavad riiklikud ülesanded antakse järk-järgult RaRa-le,
sealhulgas rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine1,
rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine, piirkondlik erialane
nõustamine ja koolituste koordineerimine, programmides osalemise koordineerimine ning
riikliku toetuse eest väljaannete keskne hankimine. Kui senine korraldus on eelistanud 15
kohalikku omavalitsust, toetades neis asutavate maakonnaraamatukogude tegevust, siis eelnõu
1
Uuringud | Kultuuriministeerium
1
toetab kõiki kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogusid ühetaoliselt ja võrdselt.
Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 30. juunini 2027. aastal kogude komplekteerimise ja
töötlemise ning andmebaaside pidamise ülesannete täitmist. Muudatuse eesmärk on suurendada
raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja muuta senine killustatud
raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks.
Samuti soovitakse võimaldada raamatukogutöötajatel keskenduda teenuste sisulisele
arendamisele nii üksikute raamatukogude kui ka kogu võrgustiku tasandil.
Eelnõuga luuakse ERRS-is raamatukogude andmekogu õiguslik alus. Andmekogu asutab
kultuuriminister ning vastutavad andmetöötlejad on Kultuuriministeerium (KuM), RaRa ja
andmekoguga liitunud muu raamatukogu. Rahvaraamatukogudele on andmekoguga liitumine
kohustuslik ning sellega seotud kulud katab KuM. Kultuuriminister kehtestab raamatukogudele
andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused ning piirmäärad. Ühise
andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste kvaliteedi, mis võimaldab lugejatel
tutvuda kõikide rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis.
Samuti on tulevikus ühe andmekogu ülalpidamine ja arendamine kulutõhusam kui senise kolme
vananenud süsteemi ülalpidamine.
ERRS-i muudatustega suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu seitsmelt üheksale, kaasates
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, et tagada
tõhusam juhtimine uute ülesannete täitmisel.
Täpsustatakse RaRa teadus- ja arendustegevuse ülesandeid, sh lisandub kutsekoolituse ja
koostööprogrammide algatamise funktsioon.
Eelnõuga luuakse ka võimalus delegeerida RaRa-le halduslepingu alusel KuM raamatukogude
valdkonna sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimine ja toetuste menetlemine.
Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja
suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitjana
lisanduvad talle uued ülesanded. Samal ajal väheneb töökoormus 15-s kohaliku omavalitsuse
rahvaraamatukogus seoses nimetatud ülesannete dubleerimise lõppemisega omavalitsuse
tasandil.
Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub, sest
ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse
efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist raamatukogude teatud valdkondades (nt
kataloogimine, statistika kogumine, automaatsed toimingud). Käesoleva eelnõuga samaaegselt
kavandatakse haldusmenetluse seadusesse kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluste
läbiviimist reguleerivaid muudatusi. Kui riigil on otsuste tegemiseks vajalikud andmed olemas,
võimaldab automatiseeritud menetlus teha otsuseid kiiresti ja ilma täiendava asjaajamiseta.
Automaatne haldusmenetlus aitab vähendada kodanike halduskoormust ning muudab ka
raamatukoguteenuse kasutamise lihtsamaks ja mugavamaks.
Kõik muudatused on suunatud raamatukoguvõrgu terviklikkuse tugevdamisele, teenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning kasutajamugavuse suurendamisele. Eelnõu
väljatöötamisel arvestati erinevate osapooltelt, sealhulgas rahva- ja teadusraamatukogudelt ning
Eesti Linnade ja Valdade Liidult saadud ettepanekuid.
Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, osaliselt 2027. aasta 1. juulil.
2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna
raamatukogunõunik Ülle Talihärm (
[email protected], 628 2244) ning õigus- ja
haldusosakonna õigusnõunikud Karin Ligi (teenistussuhe peatunud), Külli Siim (teenistussuhe
lõppenud) ja Epp Hannus (
[email protected], 628 2231). Eelnõu on keeleliselt toimetanud
Luisa Tõlkebüroo OÜ (
[email protected], 626 4284).
Eelnõu väljatöötamisse andsid aastatel 2022–2024 olulise panuse Rahvaraamatukogude
Nõukogu liikmed: Janne Andresoo – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor (kuni 2023), Kaie
Holm – Tallinna Keskraamatukogu direktor, Marina Jantson – Pärnu Keskraamatukogu
teeninduse peaspetsialist (kuni 2023), Kädi Koppe – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik
(kuni 2022), Aira Lepik – Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi raamatukogunduse
lektor, Reet Lubi – Viljandi Linnaraamatukogu direktor, Kati Maidla – Põlva Keskraamatukogu
direktor, Kristina Pai – Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor, Katre Riisalu
– Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige, Angela Saksing – Eesti Linnade ja Valdade
Liidu nõunik, Triin Soone – Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, Asko Tamme – Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevdirektor, Krista Visas – Pärnu Keskraamatukogu
direktor, Kaili Õunapuu-Seidelberg – Rakvere Raamatukogu direktor ja Martin Öövel – Eesti
Rahvusraamatukogu peadirektor.
Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Justiits- ja
Digiministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,
Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Õiguskantsleri
Kantseleiga, Andmekaitse Inspektsiooniga, Riigi Infosüsteemide Ametiga, Eesti
Rahvusraamatukoguga, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kohalike omavalitsustega,
maakonnaraamatukogudega, rahvaraamatukogudega, teadusraamatukogudega, Eesti
Raamatukoguhoidjate Ühinguga ning Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga2, mille punkt 08.01.06 on
sõnastatud järgmiselt: „Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame ühtset
raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele.“.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks rahvaraamatukogu seadus (edaspidi ka RaRS) (RT I 1998,
103, 1696) ning muudetakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ka ERRS)
redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.06.2022, 15 ja säilituseksemplari seaduse (edaspidi
SäES) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.07.2016, 1.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on luua rahvaraamatukogude reformi elluviimist toetav ja
rahvaraamatukogude tegevust ajakohaselt reguleeriv õiguslik raamistik. Rahvaraamatukogude
reformi tuum on praeguse 58 riigi rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud
2
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm.
3
ressursi (eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine rahvaraamatukogude võrgu
arendamiseks ja ühtse raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu juurutamiseks.
RaRS-i eelnõu on vaid osa reformist, mille elementideks on ka rahvaraamatukogude digipööre
(e-laenutuse teenuse käivitamine, raamatukogude statistiliste andmete juhtimistöölaua
rakendamine, väljaannete digimine), rahvaraamatukogude struktuuri ümberkorraldamine,
riiklike toetusmeetmete rakendamine (rahvaraamatukogude kiirendi), teenuste
konsolideerimine (Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate raamatukogu ülesannete üle
andmine RaRa-le) ja raamatukoguvõrgu terviklik arendamine (rahvaraamatukogude
arendusüksuse loomine, raamatukogude andmekogu rakendamine).
Eesmärk on 1998. aastal jõustunud RaRS-i terviklikult uuendada. Kõnealuses seaduses tehti
olulisemad sisulised muudatused viimati 2007. aastal. Hiljem on tehtud väiksemaid korrektuure
näiteks seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamise ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)3 (edaspidi ka IKÜM) jõustumisega. Aastate
jooksul on Kultuuriministeeriumile (edaspidi ka KuM) esitatud hulk seaduse muutmise
ettepanekuid nii rahvaraamatukogude endi, nende pidajateks olevate kohalike omavalitsuste kui
ka valdkondlike esindusorganisatsioonide poolt. Mitmed probleemkohad on ilmnenud ka KuM-
i kui raamatukogunduse valdkonna korraldaja igapäevatöös.
Rahvaraamatukogude reformi elluviimisega seoses vajab täiendamist ka ERRS, milles tehakse
lisaks RaRa juhtimise korraldust ajakohastavaid ja muid tehnilist laadi muudatusi.
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK
esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmade esindajatele arvamuse
avaldamiseks 2020. aasta mais.4
VTK-s seati eesmärgiks RaRS-i terviklik kaasajastamine ja kirjeldati seitset olulisemat
kavandatavat muudatust. Alljärgnevalt on kirjeldatud eelnõu vastavust VTK-le selles nimetatud
muudatuste kaupa.
VTK: Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete uuendamine
Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted, mis seni on baseerunud üksnes kohaliku
omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) elanike arvul, asendatakse eelnõuga põhimõtete ja
näitajatega, millest lähtudes on KOV-il paindlikumad võimalused oma territooriumil
rahvaraamatukogude võrgu korraldamiseks. Oluline on arvestada, et ükski paikkond ei jääks
rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid
ligipääsetavad. Seejuures tuleb lähtuda KOV-i elanike arvust, asustustihedusest ja
asustusstruktuurist ning kohalike elanike vajadustest.
VTK: Rahvaraamatukogu struktuuri kirjeldamine
Eelnõusse on kavandatud sätted, mis kirjeldavad rahvaraamatukogu struktuuri
(keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või erandina haruraamatukogudeta
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
4
Rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus.
4
rahvaraamatukogu). Eelnõu kohaselt täiendatakse RaRS-i terminitega „teeninduspunkt“ ja
„rändraamatukogu“.
VTK: Maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamine
Eelnõuga lõpetatakse etapiviisiliselt rahvaraamatukogude valdkonda kuuluvate riigi
haldusülesannete täitmine maakonnaraamatukogude kaudu ja antakse nende täitmine üle RaRa-
le. Uuendatakse ka kõnealuste ülesannete sisu.
VTK: Rahvaraamatukogu juhtimise tõhustamine
Eelnõuga uuendatakserahvaraamatukogu juhi haridus- ja kutsenõudeid.
VTK: Raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamise ja
rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmine Eesti
Rahvusraamatukogule
Eelnõusse on kavandatud volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister
(kultuuriminister) halduslepingu alusel volitada RaRa-d määrama riigieelarvest
rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või
isikule toetust. Rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise üleandmisest RaRa-le on
loobutud ja see jääb jätkuvalt KuM-i ülesandeks.
VTK: Raamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia
arendamise eest keskse vastutaja määramine
Eelnõuga on ERRS-i kavandatud säte, mille kohaselt on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja
arendusasutusena infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks.
ERRS-i täiendatakse ka raamatukogude andmekogu puudutava regulatsiooniga.
VTK: Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga
Kõnealune muudatus on eraldi eelnõuga5 juba ellu viidud.
Ministeeriumidest esitasid VTK kohta märkused Haridus- ja Teadusministeerium (märkused
kooli- ja teadusraamatukogude vaatest), Justiitsministeerium (tähelepanekud seoses
autoriõiguse seadusega ja soovitused mõjude hindamiseks), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (ettepanekud rahvaraamatukogude teenuste laiendamiseks)
ning Rahandusministeerium (tähelepanekud maakonnaraamatukogude poolt täidetavate riiklike
ülesannete kulude hüvitamise ja KOV-idele pandavate võimalike uute kohustuste rahastamise
kohta). Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid VTK märkusteta,
Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium ja Välisministeerium
vaikimisi.
Huvirühmade esindajatest esitasid arvamuse:
- Eesti Kirjastuste Liit (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise ja rahvaraamatukogude üle
haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ning e-väljaannete laenutuskeskkonna
kohta);
- Eesti Linnade ja Valdade Liit (märkused rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve
tegemise võimaliku delegeerimise, rahvaraamatukogu struktuuri, rahvaraamatukogude
võrgu loomise põhimõtete ja infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise
kohta);
5
Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadus 559 SE.
5
- Eesti Pimedate Liit (tähelepanekud seoses Eesti Hoiuraamatukogu struktuuriüksuseks
olnud Eesti Pimedate Raamatukoguga);
- Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ettepanekud seoses rahvaraamatukogu juhi
kutsenõuetega, rahvaraamatukogude arendusüksusega ja ühtse raamatukogutarkvaraga);
- Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (märkused rahvaraamatukogude üle
haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise ja ühtse raamatukogutarkvara kohta);
- Eesti Rahvusraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta);
- Harju Maakonnaraamatukogu (tähelepanekud pea kõigi (välja arvatud Eesti
Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga) VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta);
- Harjumaa Omavalitsuste Liit (tähelepanekud enamiku (välja arvatud Eesti
Hoiuraamatukogu ühendamine RaRa-ga ning arendustoetuse jaotamise ja
rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimalik delegeerimine) VTK-s
esitatud olulisemate kavandatavate muudatuste kohta);
- Põlva Keskraamatukogu (tähelepanekud kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta);
- Tallinna Keskraamatukogu (märkused ja ettepanekud seoses maakonnaraamatukogude,
rahvaraamatukogude arendusüksuse, rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise
võimaliku delegeerimise, infotehnoloogia arendamise eest keskse vastutaja määramise,
rahvaraamatukogu eesmärkide ja ülesannetega ning erisustega Tallinna ja Tartu
rahvaraamatukogudele riigieelarvelise toetuse määramisel);
- Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (tähelepanekud arendustoetuse jaotamise
ja rahvaraamatukogude üle haldusjärelevalve tegemise võimaliku delegeerimise, ühtse
raamatukogutarkvara, rahvaraamatukogude arendusüksuse, rahvaraamatukogu struktuuri
ning maakonnaraamatukogu kontseptsiooni uuendamise kohta);
- Viljandimaa Omavalitsuste Liit (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta);
- Võrumaa Arenduskeskus (arvamus kõigi VTK-s esitatud olulisemate kavandatavate
muudatuste kohta).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu § 1 – kirjeldatakse seaduse reguleerimisala.
Lõike 1 kohaselt sätestab RaRS rahvaraamatukogude tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise
korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. Võrreldes kehtiva
RaRS-iga on sätet täiendatud selliselt, et RaRS-is ei reguleerita mitte üksnes
rahvaraamatukogude finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist.
Täiendus on vajalik, kuna kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks
rahvaraamatukogudele ka muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude
valdkonda panustavad.
Lõikega 2 nähakse ette, et RaRS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades RaRS-i erisusi.
Rahvaraamatukogu ning selle lugeja ja külastaja vaheline suhtlus ja asjaajamine (näiteks
lugejaks registreerumine, laenutustähtaja määramine ja selle pikendamine, laenutustähtaja
6
ületamise tõttu viivise nõudmine, väljaande tagastamiseks ettekirjutuse tegemine) on
haldusmenetlus HMS-i tähenduses.
Eelnõu § 2 – esitatakse termini „rahvaraamatukogu“ määratlus selle põhieesmärkide kaudu ja
kirjeldatakse rahvaraamatukogu ülesandeid.
Lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt on rahvaraamatukogu KOV-i kultuuri- ja
haridusasutus. Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri- või
kultuuripärandiasutustena, siis eelnõu kohaselt määratletakse neid nii kultuuri- kui ka
haridusasutustena, mis väljendab selgemalt tänapäevase rahvaraamatukogu olemust. Eesti
Vabariigi haridusseaduse (edaspidi HaS) § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on haridusasutused
hariduse eesmärke elluviivad organisatsioonid. HaS § 2 lõige 3 näeb ette, et hariduse eesmärgid
on: 1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja
Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma
majanduse ja kultuuri kontekstis; 2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 3) luua
igaühele eeldused pidevõppeks. Nende eesmärkide elluviimises osalevad ka
rahvaraamatukogud. Ka IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestis6 märgitakse, et
rahvaraamatukogude tegevus aitab kaasa hariduse, kultuuri ja informatsiooni arengule ning
nähakse rahvaraamatukogu ühe võtmeülesandena nii individuaalõppe ja iseseisva hariduse
omandamise kui ka ametliku haridussüsteemi toetamist kõigil tasanditel. Rahvaraamatukogud
korraldavad formaalharidust toetavaid koolitusi ja muid harivaid tegevusi. Seejuures ei tule neil
taotleda tegevusluba või esitada majandustegevusteadet (kui asjaomase koolitusvaldkonna
eriseadusest ei tulene teisiti).7
Eelnõu kohaselt on rahvaraamatukogu põhieesmärgid järgmised: 1) tagada kõigile võrdne, vaba
ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile; 2) edendada
lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist; 3) toetada elukestvat õppimist ja
enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Võrreldes kehtiva RaRS-
iga on esile tõstetud lugemiskultuuri, info- ja digipädevuse ja ühistarbimise edendamine ning
kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemise toetamine. Tegemist ei ole põhimõtteliselt uute
eesmärkide seadmisega, vaid valdkondade loetlemisega, millesse rahvaraamatukogud juba
praegu aktiivselt panustavad. Eelnõu kajastab seega muutunud ühiskondlikke vajadusi ja
tehnoloogilist arengut, andes rahvaraamatukogudele ajakohase ja selgemalt mõtestatud rolli.
2018. aastal oli noorte teadmiste ja oskuste uuringu PISA (Programme for International Student
Assessment)8 põhivaldkond funktsionaalne lugemine. Uuringu raames selgitati välja, kui hästi
saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid
kasutada. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti põhikooliõpilased on oma oskuste poolest
Euroopa absoluutses tipus ja maailmas esikaheksas. Testis on välja toodud, et koduse
raamatukogu suuruse kasvades paranevad sünkroonis ka testitulemused. Samuti mõjutas
oluliselt testi tulemusi raamatute žanriline esindatus koduses raamatukogus.9 Rahvusvahelise
täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult
Competencies)10 tulemustest ilmneb, et vaadates raamatute arvu mitteõppivate ja kõigi noorte
lapsepõlvekodudes, paistis silma, et vaid üld- ja kutseharidusega noored pärinevad sagedamini
kodudest, kus oli väga vähe raamatuid. Raamatute arv on oluline, kuna see peegeldab hariduse
6
IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifest.
7
Haridus- ja Teadusministeerium. Koolitus- või tegevusluba.
8
Haridus- ja Teadusministeerium. PISA.
9
Haridus- ja Noorteamet. PISA 2018 Eesti tulemused.
10
Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC.
7
väärtustamist ja lugemisharjumuse olemasolu lapsepõlvekodus.11 Kuigi kumbki uuring ei
hõlma rahvaraamatukogude mõju, on kahtlemata oluline roll lugemiskultuuri edendamisel ka
neil. Ilma rahvaraamatukogude tasakaalustava mõjuta võib koduse raamatukogu kasinus
mõjutada negatiivselt noorte haridusteed ja Eesti elanike konkurentsivõimelisust.
Aidates edendada info- ja digipädevust, panustavad rahvaraamatukogud digilõhe kaotamisse.
Digilõhe on infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ja selle
võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate
ja selle võimalusi mittevaldavate inimeste vahel.12 Üks peamisi elanikkonnarühmi, kes
digiteenustest kõrvale jäävad, on eakad. Maapiirkondade elanikud on eakate kõrval teine
peamine digiriigist välja jääv sihtrühm. Need kaks rühma kattuvad suures osas, sest
maapiirkondades elab rohkem vanemaealisi.13 Eesti inimarengu 2023. aasta aruandes tuuakse
välja, et digiajastul mängivad infotehnoloogilised vahendid ja keskkonnad igapäevaelus olulist
rolli nii õppimisel, suhtlemisel, teenuste kasutamisel kui ka mujal. Aruandes märgitakse, et end
digipädevamaks pidavad teismelised kalduvad olema oma eluga pisut rohkem rahul. Vanemate
täiskasvanute interneti mittekasutamise peamine põhjus on aga eelkõige oskuste, mitte
võimaluste puudumine. Inimestel, kellel puudub igapäevane ligipääs digioskuste
juhendamisele, vähenevad võimalused kaasas käia tehnoloogiliste ja tarkvaraliste
muutustega.14 Digilõhe kaotamisel on olulised kogukonnapõhised lahendused ja usaldusväärset
digimaailma õppekeskkonda luua aitavate niinimetatud ankurasutuste tegevus. Ankurasutused
on kogukonda koondavad asutused, näiteks rahvaraamatukogud.15
Rahvaraamatukogude üks põhieesmärke on ka ühistarbimise edendamine ja seeläbi säästva
arengu toetamine. Ühistarbimine tähendab majanduse vormi, mis baseerub toodete ja teenuste
jagamisel, vahetamisel, kauplemisel või rentimisel, võimaldades ligipääsu asjadele ilma neid
omastamata ning muutes mitte niivõrd seda mida me tarbime, vaid kuidas me tarbime.16
Rahvaraamatukogud edendavad ressursitõhusust ja kestlikku tarbimist, võimaldades jagatud
juurdepääsu raamatutele ja järjest rohkem ka muudele esemetele (näiteks tööriistad,
sporditarbed jms).
Üha enam pakuvad rahvaraamatukogud tuge ka kogukonna- ja riigielu küsimustes osalemisel.
Nagu juba eespool märgitud, on rahvaraamatukogud kogukonda koondavad ankurasutused, mis
on inimestele lähedal ja millest on saanud seetõttu olulised tugipunktid. Rahvaraamatukogud
pakuvad näiteks infot ja abi elektrooniliste avalike teenuste kasutamisel, aga ka võimalusi (olgu
siis ruumide või info levitamise näol) osaleda kohalikes ja kogukondlikes aruteludes, aidates
seeläbi tugevdada kodanikuaktiivsust ja kaasatust.
Lõikes 2 loetletakse rahvaraamatukogu põhiülesanded. Osaliselt on need tuletatud kehtivast
RaRS-ist ja osaliselt eelmises lõikes kirjeldatud rahvaraamatukogu põhieesmärkidest. Eelnõuga
ei kaasne rahvaraamatukogudele täiendavaid ülesandeid, vaid sõnastatakse senised tegevused
ajakohaselt ja tulevikku vaatavalt.
11
Haridus- ja Teadusministeerium. PIAAC aruanded.
12
Vikipeedia. Digilõhe.
13
Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe?
14
Eesti inimarengu aruanne 2023.
15
Arenguseire Keskus. Kuidas kaotada digilõhe?
16
Technopolis Group ja Ernst & Young Baltic AS. Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus-
ja õigusruumis. Lõpparuanne.
8
Ülesannete sõnastamisel on eeskuju võetud Soome rahvaraamatukogu seadusest17 ja arvestatud
Rahvaraamatukogude Nõukogu ning IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifesti18
soovitusi. Sarnaselt rahvaraamatukogu eesmärkidele peegeldavad ka eelnõus nimetatud
ülesanded aja jooksul rahvaraamatukogude tegevuses toimunud põhimõttelist muutust, kus
pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale organisatsioonile ja tegevustele,
mis toetavad inimest, ühiskonda ja elukeskkonda.
Esimese põhiülesandena nimetatud trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete ning esemete
kättesaadavaks tegemine ja andmebaasidele juurdepääsu võimaldamine on sarnases sõnastuses
olemas ka kehtivas RaRS-is (§ 2 lõikes 2). Termini „teavik“ asemel on eelnõus läbivalt
kasutusele võetud termin „väljaanne“, mis on täna erialakeeles eelistatum. Eelnõu
ettevalmistajad ei pea seejuures vajalikuks teha samasugust muudatust kõikides teistes
õigusaktides, kus sõna „teavik“ on kasutatud (näiteks käibemaksuseaduses ja riigihangete
seaduses), sest regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Lisaks on kõnealuse ülesande puhul
uuendusena lisatud esemete kättesaadavaks tegemine. Nagu juba eespool märgitud, edendavad
rahvaraamatukogud ühistarbimist ja see ei tähenda täna enam ainult raamatute (ja muude
väljaannete) laenutamist, vaid on laienenud ka näiteks e-lugerite, tööriistade, sporditarvete ja
pillideni. Andmebaasidele juurdepääsu võimaldamise osas on oluline märkida, et
rahvaraamatukogud võimaldavad kasutada valikut andmebaasidest (nt Eesti Filmi Andmebaas,
DIGAR). Reeglina soovitakse raamatukogu kaudu tasuta juurdepääsu just sellistele
andmebaasidele, mis on tavakasutajatele tasulised (nt Naxos Music Library). Arvestades aga
asjaolu, et vastavate litsentside soetamisega kaasneb rahvaraamatukogudele kulu, ei saa
eeldada, et rahvaraamatukogu võimaldab lugeja soovil juurdepääsu mistahes andmebaasile.
Rahvaraamatukogu teise põhiülesandena on eelnõus nimetatud kogukonna vajadustest
lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomist ja haldamist. Kogude pidev
uuendamine koos kogukonna vajaduste arvestamisega tagab, et rahvaraamatukogu kogud
kajastaksid ühiskondlikke muutusi ning vastaksid eri vanuserühmade ja huvigruppide
vajadustele.
Kolmas põhiülesanne näeb ette, et rahvaraamatukogu võimaldab juurdepääsu avalikule teabele
ja elektroonilistele avalikele teenustele. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine on
rahvaraamatukogu kohustus ka kehtiva RaRS-i kohaselt (§ 15 lõiked 2 ja 21), samuti on see
sätestatud avaliku teabe seaduses (edaspidi ka AvTS) (§ 33). Riigi Teataja seaduse (edaspidi
RTS) § 7 lõike 2 kohaselt võimaldatakse rahvaraamatukogudes tasuta juurdepääs Riigi
Teatajale. Eelnõuga täiendatakse olemasolevat ülesannet elektroonilistele avalikele teenustele
juurdepääsu võimaldamisega. Silmas peetakse riigi ja KOV-i teenuseid (näiteks toetuste
taotlemine jms). Tegemist on regionaalpoliitiliselt olulise ülesandega, mille tarbeks kasutatakse
ära rahvaraamatukogude üle-eestilist võrku, et võimaldada inimestel kasutada riigi- ja kohaliku
omavalitsuse teenuseid võimalikult kodu lähedal. Kõnealuse ülesande täitmise korraldust on
täpsustatud eelnõu § 17 lõikes 2.
Neljas rahvaraamatukogu põhiülesanne seisneb kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte
lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamises. Ülesanne seondub eelnõu
sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 seatud eesmärgiga edendada lugemiskultuuri.
Rahvaraamatukogud korraldavad näiteks kohtumisi kirjanikega, lugemiskampaaniaid jms.
17
Laki yleisistä kirjastoista.
18
IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest. https://repository.ifla.org/server/api/core/bitstreams/c8ec7b1e-
d40f-45c2-ab03-ac039b90f3d2/content
9
Viies rahvaraamatukogu põhiülesanne on info- ja digipädevusealane juhendamine.
Rahvaraamatukogude rolli digilõhe kaotamisse panustamisel on kirjeldatud eespool. Lisaks
sellele, et rahvaraamatukogudes abistatakse inimesi avalikule teabele ja elektroonilistele
avalikele teenustele juurdepääsu saamisel, pakuvad paljud rahvaraamatukogud diginõustamist
näiteks e-posti kasutamise, sotsiaalmeedia kontode loomise, nutiseadmete kasutamise jms osas.
Näiteks 2023. aastal korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös
Trinidad Wiseman OÜ-ga raamatukogutöötajatele koolitustsükli "Raamatukogu digiriigi
nõustajana", mille eesmärk oli tõsta raamatukogutöötajate endi digipädevust ja luua neile
eeldused diginõustamise teenuse pakkumiseks oma kogukonnas.
Kuues põhiülesanne on elukestvat õpet ja formaalharidust toetavate koolituste ning muude
harivate tegevuste korraldamine. Kõnealune ülesanne seondub nii rahvaraamatukogu
defineerimisega kultuuri- ja haridusasutusena kui ka rahvaraamatukogu ühe põhieesmärgiga
toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Rahvaraamatukogud korraldavad nii
raamatukogutunde lasteaedadele ja koolidele kui ka täienduskoolitusi igas vanuses huvilistele.
Lõike 3 kohaselt pakub rahvaraamatukogu kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi
arvestades ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning
täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole
nendega vastuolus. Säte peegeldab tänast olukorda, kus rahvaraamatukogu on kogukonda
koondav ankurasutus, mis pakub sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt
(näiteks tegutseb ka postipunktina).
Eelnõu § 3 – sätestatakse rahvaraamatukogu õiguslik seisund.
Lõige 1 näeb sarnaselt kehtivale RaRS-ile ette, et rahvaraamatukogu on KOV-i asutus.
Uuendusena on lisatud teine lause, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu olla KOV-i asutuse
struktuuriüksus, kui on täidetud muud RaRS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest
tulenevad tingimused (näiteks juhi haridus- ja kutsenõuded jms). Kavandatav muudatus tagab
suurema paindlikkuse KOV-i korralduses. Näiteks Alutaguse Huvikeskus on Alutaguse
Vallavalitsuse hallatav asutus, mis organiseerib valla territooriumil olevate rahvamajade,
seltsimajade, noortekeskuste ning raamatukogude tegevust. Asutuse põhimääruses on toodud
rahvaraamatukogu eesmärk ja ülesanded, tegevuse korraldamine ning raamatukogude tegevuse
juhtimine. Raamatukogude tegevust juhib ja korraldab raamatukogude juht.
Raamatukoguteenindus tagatakse raamatukoguhoidja kutsenõuetele vastavate töötajate ja muu
personaliga.
Lõike 2 kohaselt võivad KOV-id moodustada RaRS-is sätestatud ülesannete täitmiseks
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 621 lõikes 1 nimetatud
ühisasutuse või anda ülesanded halduslepinguga täita teise KOV-i rahvaraamatukogule.
Tegemist on uue lahendusega, millest võiks abi olla näiteks väikesaartel, kuid mille kasutamine
ei ole kulude kokkuhoiu või teenuste kvaliteedi parandamise eesmärgil välistatud ka mujal.
Samuti on loodav lahendus tulevikku vaatav võimalus suurendada rahvaraamatukogude
maakondlikku või piirkondlikku rolli. Ei ole välistatud, et näiteks kümne aasta pärast võib
tegutseda ühisasutus Lõuna-Eesti Raamatukogu, mis koosneb piirkonna KOV-ide
rahvaraamatukogudest. Vabatahtlikult moodustuv tugev maakondlik või piirkondlik
rahvaraamatukogu on kindlasti lahendus, mida eelnõu soosib. Kõnealune säte võimaldab ka
lahendust, kus halduslepinguga antakse vaid osa rahvaraamatukogu ülesandeid (näiteks mingi
töölõik kogude haldamisest) teise KOV-i rahvaraamatukogule. Koostööorgan on moodustatud
näiteks piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesannete täitmiseks. Põhjalikumalt on kohaliku
10
omavalitsuse õigust moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi käsitletud
veebiväljaande Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne19 peatüki XIV
paragrahvis 159.
Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses RaRS-ist, teistest
õigusaktidest, IFLA-UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest.
Võrreldes kehtiva RaRS-iga on tehtud üksnes täpsustus, et tegemist on IFLA-UNESCO
rahvaraamatukogude manifestiga (varem UNESCO rahvaraamatukogude manifest).
2. peatükk. Rahvaraamatukogu tegevuse korraldamine
Eelnõu § 4 – sätestatakse rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse
lõpetamisega seonduv, mis on erinevalt kehtivast RaRS-ist eelnõus koondatud ühte paragrahvi
(kehtivas RaRS-is §-d 4 ja 12).
Lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise
otsustab KOV-i volikogu. Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is.
Lõike 2 kohaselt korraldatakse rahvaraamatukogu tegevus ning määratakse rahvaraamatukogu
RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste asukohad arvestusega, et ükski paikkond ei jääks
rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid
ligipääsetavad. Käesolevas kontekstis mõistetakse paikkonna all kohaliku omavalitsuse
territooriumil täpselt piiritlemata maa-ala, mille elanikke haruraamatukogu ennekõike
teenindab. Sisult lähedane nõue on ka kehtivas RaRS-is, mille § 14 lõige 1 näeb ette, et KOV
määrab rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna arvestusega, et ükski paikkond ei jääks
raamatukogu teenindusest välja. Täiendusena on lisatud viide RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud
struktuuriüksuste asukohtadele ning rahvaraamatukogu ruumide ja teenuste ligipääsetavuse
nõue. Viidatud struktuuriüksuste all peetakse silmas keskraamatukogu ja haruraamatukogusid.
Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on
tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Teisisõnu on ligipääsetavus
laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma
kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik.
Ligipääsetavus on elukaarest lähtuv, mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel
ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on
eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt.20
„Kultuuri arengukavas 2021–2030“ märgitakse, et ligipääs kultuurile peab olema tagatud
sõltumata erivajadustest, elukohast, vanusest, soost, rahvusest, keeleoskusest, huvidest,
võimekusest ja muudest tingimustest, et parandada inimeste elukvaliteeti ning toimetulekut.21
Rahvaraamatukogudele küll juba kohalduvad mitmed teistest õigusaktidest tulenevad
ligipääsetavuse nõuded22, kuid ligipääsetavuse olulisuse rõhutamine valdkondlikus eriseaduses
väljendab selgelt riigi ootust ja panustab võrdsuslõimesse.
19
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. https://pohiseadus.ee/sisu/3644
20
Riigikantselei. Ligipääsetavuse rakkerühm.
21
Kultuuriministeerium. Kultuuri arengukava 2021–2030.
22
Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusest nr 14 „Nõuded liikumis-,
nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“, ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded
ehitisele“, avaliku teabe seadusest (§ 32) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a
11
Lõikes 3 sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel
juhinduda. Kui seni on RaRS-is olnud sätestatud KOV-i elanike arvul põhinevad numbrilised
rahvaraamatukogude võrgu loomise kriteeriumid (kehtivas RaRS § 4 lõikes 2), siis eelnõuga
muudetakse nõudeid paindlikumaks. Senised, 1998. aastast saati kehtivad, kriteeriumid ei ole
enam kohaldatavad, kuna viimase pea 30 aasta jooksul on oluliselt muutunud nii Eesti
haldusjaotus kui ka erinevate piirkondade asustustihedus, muuhulgas on näiteks
märkimisväärselt kasvanud suuremate linnade lähedaste valdade elanike arv. Eelnõu kohaselt
tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel arvestada: 1) paikkonna elanike arvu; 2) paikkonna
asustustihedust ja asustusstruktuuri; 3) kohalike elanike vajadusi. Kuna konkreetseid numbrilisi
näitajaid seaduses ette ei nähta, tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle
tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu
teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Kohalike
elanike vajaduste hindamisel tuleb seejuures arvestada näiteks olulisemaid liikumisteid,
ühistranspordi korraldust jms, samuti tuleb elanike vajaduste väljaselgitamiseks neid
otsustusprotsessi kaasata.
Lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada
sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra. Seega
võib määrusega seada näiteks tingimuse, millega määratakse kindlaks kui mitme elaniku kohta
peab KOV-is rahvaraamatukogu struktuuriüksus loodud olema (sarnaselt seni seaduses
sätestatud lahendusele). Kõnealuse volitusnormi kohaselt on Vabariigi Valitsusel
kaalutlusõigus, kas selline määrus kehtestada või mitte. Vajadus selle järele sõltub ennekõike
sellest, kuidas KOV-id uusi rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid rakendavad. Kui
ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste
kättesaadavust, saab Vabariigi Valitsus täpsemate tingimuste seadmisega sekkuda.
Kavandatav volitusnorm kujutab endast täidesaatva riigivõimu sekkumist KOV-i
autonoomiasse. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) kohaselt võib seaduse alusel
kehtestada KOV-i enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid piiranguid.23 Käesoleval juhul
oleks tegemist vahetu piiranguga, mis seisneks kohustuslikult lahendatavate kohaliku elu
küsimuste lahendamise viisi ettekirjutamises. Kuigi PS § 154 lõikest 1 tuleneb kohustus
kehtestada KOV-i autonoomia piirangud seadusega, ei tähenda seadusereservatsioon siiski
seda, et seadus peab ammendavalt sätestama KOV-i põhiseaduslikke tagatisi puudutava
regulatsiooni ning et sellega seonduva regulatsiooni kehtestamise delegeerimine täitevvõimule
oleks täielikult keelatud. Küll aga peab seadusandja ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse
piiramise seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida
enesekorraldusõigusele seadusega kehtestatud piirangute täpsustamise, seega nende
rakendamise seisukohalt vähem oluliste küsimuste määrusega reguleerimise. See eeldab
seaduses täpset, selget ja piirangu intensiivsusega vastavuses olevat volitusnormi.
Täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega võrreldes ulatuslikumaid
piiranguid.24 Kõnealune volitusnorm johtub kõrgendatud avalikust huvist ja on tagatiseks, et
rahvaraamatukogude teenused oleksid kõigile Eesti inimestele jätkuvalt kättesaadavad.
Seejuures on Vabariigi Valitsuse õigus rahvaraamatukogude võrgu loomist korraldada selgelt
piiratud RaRS-i kavandatud näitajate (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja
määrusest nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe
avaldamise kord“. Ligipääsetavusnõuete kohta saab rohkem teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt
ning kultuuri ja spordi ligipääsetavuse osas ka Kultuuriministeeriumi veebilehelt.
23
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 3.
24
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 154 kommentaar 4.
12
asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused) täpsustamisega. Kavandatav volitusnorm
vastab seega PS-ile.
Lõigetes 5 ja 6 esitatakse loetelu teabest, mille KOV peab rahvaraamatukogu asutamisel, selle
ümberkorraldamisel või lõpetamisel KuM-ile esitama. Senisega võrreldes on lisandunud
kohustus esitada teave ka RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste (keskraamatukogu ja
haruraamatukogud) kohta. See on vajalik põhjusel, et kehtiv RaRS põhineb lahendusel, kus
KOV-is oli sageli mitu eraldiseisva asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, kuid nüüd on nii
eelnõus kui juba ka praktikas liigutud selles suunas, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, millel
on struktuuriüksused erinevates asukohtades. Rahvaraamatukogude võrgust tervikliku pildi
saamiseks vajab KuM seega teavet ka kõnealuste struktuuriüksuste kohta. Struktuuriüksuste
ring, mille kohta tuleb teave esitada, on piiratud viitega RaRS § 5 lõikele 1 ehk silmas peetakse
keskraamatukogu ja haruraamatukogusid. Teavet ei pea seega esitama väiksemate
struktuuriüksuste (näiteks osakondade) täpsusega.
Samuti on lisandunud kohustus lisada KuM-ile esitatavale teatele selgitus sama paragrahvi
lõikest 2 tulenevate nõuete (ükski paikkond ei tohi jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja
ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad) täitmise kohta,
arvestades lõikes 3 nimetatud näitajaid (paikkonna elanike arv, paikkonna asustustihedus ja
asustusstruktuur ning kohalike elanike vajadused). Seega tuleb kirjeldada, kuidas on KOV kõiki
asjaolusid arvestades jõudnud otsuseni, et rahvaraamatukogu tegevus tuleb ümber korraldada25
ja see on kooskõlas RaRS-is sätestatud nõuetega. Rahvaraamatukogu tegevuse
ümberkorraldamisel või lõpetamisel tuleb esitada KuM-ile ka teave selle kohta, kes võtab üle
rahvaraamatukogu paikkondliku teeninduse või selle osa ja kogud. Kogu eespool kirjeldatud
teave on KuM-ile, kui RaRS-is sätestatud nõuete üle haldusjärelevalve tegijale vajalik, et
hinnata rahvaraamatukogude võrgu loomise õiguspärasust.
Võrreldes kehtiva RaRS-iga on nii kõnealustes sätetes kui ka muudel asjakohastel juhtudel
asendatud viide valla- või linnavalitsusele üldisema viitega kohaliku omavalitsuse üksusele.
Muudatus on seotud KOKS § 22 lõikega 2, mis näeb ette, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse,
kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused
otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada
valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule,
ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Seega võimaldab eelnõus kasutatud
üldisem sõnastus KOV-i volikogul otsustada, kas üks või teine RaRS-ist tulenev küsimus on
valla- või linnavalitsuse või kellegi teise lahendada.
Lõike 7 kohaselt tuleb selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus
kohalike elanike vajadustele, kaasata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste
(rahvaraamatukogu asutamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine) ettevalmistamisse
kohalikud elanikud. Tegemist on RaRS-is uue põhimõttega, mille eesmärk on tagada, et
rahvaraamatukogu teenused vastaksid kohalike elanike vajadustele. Seaduses ei täpsustata,
kuidas kaasamine peaks toimuma. Oluline on, et kogukonnad saaksid kaasa rääkida ja edastada
paikkonna unikaalseid olusid ning vajadusi peegeldavad ootused. Näiteks võib kaaluda
avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenusedisaini töötubasid, fookusgruppe või
digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja arvamusi. Tagada tuleks
25
Rahvaraamatukogu asutamine ja tegevuse lõpetamine on tulevikus (pärast eelnõu seadusena jõustumisele
järgnevat rahvaraamatukogude võrgu korrastamist) eeldatavasti pigem harvad juhud, kuna igas KOV-is peab
eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt olema ainult üks rahvaraamatukogu ja muudatused saavad edaspidi toimuda
struktuuriüksuste tasandil.
13
kaasamisprotsessi läbipaistvus, avatus ja võimalikult paljude huvigruppide hõlmatus, mis
kindlustaks ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi ja
asjakohasuse igas paikkonnas.
Eelnõu § 5 – kirjeldatakse rahvaraamatukogu struktuuri ja teenuste osutamise erilahendusi.
Lõikes 1 nähakse ette, et KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb
keskraamatukogust ja vajaduse korral haruraamatukogudest. Keskraamatukogu on
haruraamatukogusid administratiivselt ja majanduslikult juhtiv keskne raamatukogu või üksus.
Keskraamatukoguna käsitletakse ka administratiivüksust, kuhu on koondatud tsentraliseeritud
juhtimis- ja tugifunktsioonid. Keskraamatukogu nimetus ei pea asutuse ametlikus nimes
kajastuma, kuid kasutajale peab olema arusaadav, kus asub rahvaraamatukogu juhtiv
administratiivüksus. Ka haruraamatukogu nimetus ei pea kajastuma raamatukogu nimes. KOV-
il on erandjuhul võimalus pidada ka üht haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu, kuid sellise
rahvaraamatukogu loomise vajaduse otsustamisel tuleb lähtuda eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud
näitajatest. Nagu ka eelnõu § 4 lõigete 5 ja 6 selgituse juures märgitud, on rahvaraamatukogude
võrgu korraldamise praktika juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva
asutusena tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on
struktuuriüksused erinevates asukohtades. 2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66
KOV-is26 (neist mõnes on küll lisaks ka rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel
eraldiseisvate asutustena). See on eelistatud lahendus, kuna ühtne juhtimine tagab reeglina
kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike rahvaraamatukogu üksi korraldama näiteks
kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist. Suurema rahvaraamatukogu koosseisus
saavad haruraamatukogud kõnealuseid ülesandeid ka omavahel jagada.
Mis puudutab KOV-idele kohalduvat erandjuhtu (võimalus pidada üht haruraamatukogudeta
rahvaraamatukogu), siis siin on silmas peetud ennekõike Kihnu valda, Ruhnu valda ja Vormsi
valda, kuid konkreetset elanike arvust lähtuvat kriteeriumi siiski seadma ei hakata ja teenuse
korraldus jääb selles osas KOV-i otsustada.
Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt,
millega jääb KOV-ile võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme
struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte (näiteks peavarahoidja, teenuste juht,
laste- ja noorte teeninduse juht, avalike suhete juht).
Lõike 2 kohaselt juhib keskraamatukogu haruraamatukogude tööd, täites haruraamatukogude
üleselt muu hulgas järgmisi ülesandeid: 1) RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete
(rahvaraamatukogu põhiülesanded) täitmise koordineerimine; 2) töö korraldamine
infosüsteemides ja andmekogudes; 3) statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu
tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täienduskoolituste
korraldamine. Keskraamatukogu ülesanded kattuvad sisult suures osas kehtivas RaRS § 5
lõikes 5 sätestatuga. Küll aga ei ole enam eraldi sätestatud keskraamatukogu ülesanne
teatmebibliograafilise töö korraldamine. Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see on sätestatud juba
rahvaraamatukogu põhieesmärkides.
26
Raamatukogude statistika. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-
statistika/statistika/.
14
Lõikega 3 võetakse RaRS-is kasutusele termin „teeninduspunkt“. Nimelt näeb kõnealune lõige
ette, et rahvaraamatukogu teenuseid võib ligipääsetavuse tagamiseks ajutiselt või regulaarselt
osutada väljaspool rahvaraamatukogu ruume asuvas teeninduspunktis. Teeninduspunkt pole
rahvaraamatukogu struktuuriüksus, vaid erilahendus rahvaraamatukogu mõne teenuse
osutamiseks. Teeninduspunkt võib olla hea lahendus olukorras, kus rahvaraamatukogu
teenuseid vajab mõni muu asutus (näiteks hooldekodu, lasteaed, kool, haigla), kes võimaldab
selleks vajaliku ruumi. Ajutise teeninduspunktina võib tegutseda ka pop-up ehk
hüpikraamatukogu, mida rahvaraamatukogu saab pakkuda näiteks kirjandus- vms üritustel, -
tänavatel, messidel ja laatadel.
Lõikega 4 võetakse RaRS-is kasutusele termin „rändraamatukogu“. Säte näeb ette, et
paikkondades, kus rahvaraamatukogu puudub või pole selle teenused piisavalt kättesaadavad,
võib rahvaraamatukogu teenuseid osutada liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus.
Rändraamatukogu on näiteks raamatukogubuss.
Eelnõu § 6 – sätestatakse raamatukogu andmekogu kasutamine rahvaraamatukogudes.
Käesoleval ajal kasutavad rahvaraamatukogud ja teiste asutuste raamatukogud, sh
kooliraamatukogud erinevaid raamatukogusüsteeme ning katavad nende kasutamise kulud oma
eelarvest.
Eelnõu eesmärgiks on rahvaraamatukogudes üleriigiliselt ühe andmekogu kasutuselevõtmine.
Samas luuakse eeldused ka teistele raamatukogutüüpidele (rahvus-, kooli-, teadus- ja
erialaraamatukogud) raamatukogude andmekoguga liitumiseks. Kultuuriministeeriumi ega
Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala teiste asutuste raamatukogude (näiteks muuseumid,
ülikoolid, koolid) andmekoguga liitumine ega selle kasutamine ei ole kohustuslik ja selle
kasutamise kulude hüvitamiseks ei eraldata riigieelarvest täiendavaid vahendeid.
Raamatukogude andmekogu projekti käivitamisele eelneval ja projekti perioodil on kõigil
raamatukogudel võimalik andmed migreerida tasuta, sellest teavitab RaRa kõiki asutuste, sh
koolide raamatukogude pidajaid raamatukogu andmete tasuta migreerimise ja liitumiseks
ettevalmistuse võimalusest. Pärast projekti migratsioonitegevuste lõppemist muutub andmete
migreerimine tasuliseks teenuseks.
Andmekogu kasutamine on asutuste raamatukogudele (v.a kohalike omavalitsuste
rahvaraamatukogud) kulupõhise tasu alusel. Rahvaraamatukogude osas katab
rahvaraamatukogude andmekogu kasutamise kulud Kultuuriministeerium.
Lõike 1 kohaselt kasutab rahvaraamatukogu RaRS-ist ja muudest õigusaktidest tulenevate
ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Raamatukogude
andmekogu asendab seni rahvaraamatukogudes kasutusel olnud mitut erinevat
raamatukogusüsteemi. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste
kvaliteedi, mis ennekõike väljendub lugejate võimalusena tutvuda kõikide rahvaraamatukogude
(ja teiste andmekoguga liitunud raamatukogude) kogudega ühes süsteemis. Andmekoguga
seonduvat on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 29 punkti 16 selgituse juures.
Lõige 2 näeb ette, et raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule
kohustuslik. Ühise andmekogu kasutamise plussid on lühidalt kokku võetud sama paragrahvi
eelmise lõike selgituses.
Lõike 3 kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine
rahvaraamatukogule tasuta. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise
rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab endast sekkumist KOV-ide õigusesse
15
iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks
andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu kasutusel olevate
raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide endi kanda (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 7
„Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud“). Kulude katmiseks ei eraldata riigieelarvest täiendavaid vahendeid, kulud kaetakse
rahvaraamatukogude seniste ülesannete ümberkorraldamisel vabanevate vahendite arvelt.
Eelnõu § 7 – sisaldab rahvaraamatukogu põhimääruse, arengukava ja töökorralduse eeskirjaga
seotud regulatsiooni.
Lõikesse 1, mis puudutab rahvaraamatukogu põhimäärust, on võrreldes kehtiva RaRS-iga
(kehtivas seaduses § 6 lõige 1) lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu struktuur tuleb
põhimääruses sätestada vähemalt RaRS § 5 lõikes 1 nimetatud struktuuriüksuste
(keskraamatukogu ja haruraamatukogud) täpsusega ja kirjeldada ka struktuuri sellisest
ülesehitusest tulenevat raamatukoguteeninduse omavalitsuslikku koordineerimist (näiteks
rahvaraamatukogu põhiülesannete jagamisel haruraamatukogude vahel viidata, milline
haruraamatukogu millist põhiülesannet täidab või koordineerib). Põhimäärus kehtestatakse
kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras.
Lõikega 2 nähakse ette, et rahvaraamatukogu arengusuunad peavad olema kajastatud valla või
linna arengukavas või kui KOV-is on koostatud näiteks eraldi kultuuri- ja haridusvaldkonna
arengukava, siis (ka) selles. Täiendav arengukava võib olla koostatud ka veelgi kitsama
tegevusvaldkonna arendamiseks ehk ainult rahvaraamatukogu kohta. Rahvaraamatukogu
arengusuundade käsitlemine valla või linna arengukavas või selleks eraldi arengukava
koostamine aitab tagada rahvaraamatukogu sihipärase arengu ja teenuste vastavuse kogukonna
vajadustele. Arengukava olemasolu on sageli ka eelduseks riiklikest toetusmeetmetest27
rahastuse taotlemisel, tagades, et investeeringud põhinevad selgelt kavandatud eesmärkidel ja
pikaajalisel strateegial.
Lõige 3 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister
(kultuuriminister) määrusega kehtestada rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja.
Volitusnormi sõnastust on võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 6 lõige 2) täpsustatud,
määratlemaks seaduses selgelt piirid, millises ulatuses minister rahvaraamatukogu
töökorraldust võib reguleerida. Seejuures on arvestatud kultuuriministri 12. juuli 2004. a
määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ sätestatut. Kõnealuse rakendusakti
kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21).
Eelnõu § 8 – reguleeritakse rahvaraamatukogu juhi ning tema haridus- ja kutsenõuetega
seonduvat.
Lõikes 1 nähakse ette, et keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või
haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu juhib rahvaraamatukogu juht. Loobutud on sõna
„direktor“ kasutamisest, vältimaks arusaama, et seadus kohustab kasutama direktori
ametinimetust. Täpsustatud on ka, et rahvaraamatukogu juhina mõistetakse rahvaraamatukogu
kui terviku juhti (keskraamatukogu koos haruraamatukogudega või väiksemate KOV-ide puhul
haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu), mitte näiteks haruraamatukogude juhte, kui need on
27
Vt näiteks kultuuriministri 21. veebruari 2023. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest
finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ § 10 lõike 3 punkti 2.
16
määratud. Seega kohalduvad ka kõnealusest paragrahvist tulenevad nõuded rahvaraamatukogu
kui terviku juhile.
Lõige 2 puudutab rahvaraamatukogu juhi vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi
korraldamist. Konkursi kuulutab välja ja konkursi korra kehtestab valla- või linnavalitsus
(kehtiva seaduse säte § 7 lõige 2).
Lõikes 3 reguleeritakse rahvaraamatukogu juhiga töölepingu sõlmimisega seonduvat.
Võrreldes kehtiva RaRS-iga (kehtiva seaduse § 7 lõige 3) jääb regulatsioon sisuliselt samaks,
kuid on täpsustatud, et rahvaraamatukogu juhiga võib vallavanema või linnapea asemel
töölepingu sõlmida ka tema määratud isik. See tagab vajaliku paindlikkuse ennekõike
suuremates KOV-ides, kus taolised ülesanded on sageli delegeeritud mõne ametiasutuse juhile.
Juhi ametikoha vabanemisel peab KOV langetama otsuse uue töölepingu sõlmimise tingimuste
kohta, sealhulgas rahvaraamatukogu juhi töölepingu tähtajalisuse osas. Ka kehtiva RaRS-i
kohaselt võib juhiga sõlmida tähtajalise või tähtajatu töölepingu. Vaatamata seaduse sõnastuses
esmalt nimetatud ja ette nähtud võimalusele sõlmida tähtajaline leping, ei ole enamik
omavalitsusi tähtajalise töölepingu võimalust rakendanud. Arvesse võtmata on jäänud asjaolu,
et haldusreformi järgselt on tänaseks suuremates omavalitsustes näiteks üheksa iseseisva
rahvaraamatukogu asemele, kus igas töötas direktor (kes oli sageli ka raamatukoguhoidja),
moodustatud üks, kogu omavalitsuse elanikkonda teenindav ja keskselt juhitud
rahvaraamatukogu.
Sarnaselt kohaliku omavalitsuse juhtidega teenindab ka rahvaraamatukogu juht kogu
omavalitsuse territooriumi elanikkonda. Seetõttu võiksid kohalikud omavalitsused varasemast
enam kaaluda tähtajalise töölepingu vajalikkust, kuna see aitab tagada kõrge juhtimiskvaliteedi
ja edendada valdkonnasiseseid karjäärivõimalusi. Tähtajaline tööleping võimaldab KOV-il
analüüsida perioodiliselt rahvaraamatukogu juhi töö tulemuslikkust ja arengukavas seatud
eesmärkide saavutamist, samuti rahvaraamatukogu tulevikuvajadusi. Tähtajalise töölepingu
mõjul oleks rahvaraamatukogu juhi töökohale juurdepääs kõikidel sobivatel kandidaatidel
vähemalt iga viie aasta tagant.
Lõige 4 näeb ette, et rahvaraamatukogu juhil peab olema kõrgharidus. Sama nõue on ka
kehtivas RaRS-is (kehtiva seaduse § 7 lõige 4), kuid seda erisusega, et kõrgharidust ei nõuta
rahvaraamatukogu juhilt, kui rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas on kuni 500 elanikku.
Sarnane erisus on kavandatud ka eelnõusse (kõnealuse paragrahvi lõikesse 8) ehk väiksema
teeninduspiirkonnaga (nüüd kuni 800 elanikku) rahvaraamatukogude puhul juhilt kõrgharidust
ei nõuta (vt selle kohta ka eelnõu § 8 lõike 7 selgitust).
Lõikes 5 sätestatakse, et kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste
kõrgharidust ehk erialast kõrgharidust, peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav
raamatukoguhoidja kutse või 2) valmisolek erialane kõrgharidus või nõutav kutse nominaalse
õppeaja jooksul omandada. Kõnealuse lõike punkt 1 vastab sisult kehtivale RaRS § 7 lõikele 5.
Selles on ajakohastatud vaid kutse osa. Juhi kompetentsid on nüüd kirjeldatud kutsestandardites
“Raamatukoguhoidja, tase 7”28 ja “Raamatukoguhoidja, tase 8”29, millele viidatakse eelnõus
sõnastuses „juhile vastav raamatukoguhoidja kutse“. Punkti 2 näol on tegemist aga uue
lahendusega, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja
28
Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 7.
29
Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 8.
17
puududa juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, kui ta kinnitab valmisolekut asuda erialast
kõrgharidust või nõutavat kutset nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kuivõrd kehtivas
seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles osas paindlikum, võimaldades
vajadusel (näiteks kui erialaste teadmistega juhikandidaate ei leita) rahvaraamatukogu juhina
tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse valdkonda.
Lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul (ehk juhul kui
rahvaraamatukogu juhil puudub erialane kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutse,
kuid ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutse nominaalse õppeaja
jooksul omandama) sõlmida rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping kuni kolmeks
aastaks, arvestades erialase kõrghariduse või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse
omandamise nominaalset õppeaega. Töölepingu tähtajalisus on siin õigustatud asjaoluga, et
rahvaraamatukogu juhil puuduvad tööle asumisel erialased teadmised ja vajadusega tagada
nende omandamine mõistliku aja jooksul. Vajaliku kõrghariduse või kutse omandamisel
sõlmitakse juhiga uus tööleping § 8 lõikes 3 sätestatud korras avalikku konkurssi korraldamata.
Lõige 7 näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 4–6 ei kohaldata KOV-is, kus elab kuni 800
elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse
madalaim ehk kehtiva kutsestandardi alusel kuues tase30. Seega ei pea väikse elanike arvuga
KOV-ide rahvaraamatukogude juhtidel olema küll kõrgharidust31 ega tule erialase kõrghariduse
või juhile vastava raamatukoguhoidja kutse puudumise tõttu sõlmida nendega lühema tähtajaga
töölepingut, kuid neil peab siiski olema vähemalt raamatukoguhoidja kutse madalaim tase.
Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel Kihnu vallale, Ruhnu vallale ja Vormsi
vallale. Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas RaRS § 7 lõikes 6 ning see
on põhjendatud seetõttu, et viidatud väiksemate KOV-ide rahvaraamatukogude puhul võib nii
töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast palgatasemest
tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid juhikandidaate leida.
Alljärgnevalt esitatakse proportsionaalsuse kontroll rahvaraamatukogu juhile esitatava
kutsenõude muudatuse kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase
reguleerimise proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja
selle rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega.
Eelnõuga ajakohastatakse rahvaraamatukogu juhi kvalifikatsiooninõuded, nähes ette
paindlikuma ja astmelise lähenemise, kus esmaseks nõudeks on kõrgharidus. Erialase
kõrghariduse puudumisel peab juhil olema muu kõrgharidus koos juhile vastava
raamatukoguhoidja kutsega või valmisolek nõutav kvalifikatsioon omandada nominaalse
õppeaja jooksul. Sellisel juhul sõlmitakse tööleping kuni kolmeks aastaks.
Muudatus teenib avalikku huvi, et tagada kasutaja vajadustele vastav ajakohane raamatukogu-
ja infoteenuste kvaliteetne korraldus. Juhi töö eeldab lisaks juhtimisoskustele ka teadmisi
kogude kujundamisest, töötlemisest ja kättesaadavaks tegemisest. Kvalifikatsiooninõue aitab
tagada avaliku teenuse kvaliteedi.
Üldnormid ei sätesta erialaspetsiifilisi standardiseeritud tegevustega seotud oskusi ega teadmisi
raamatukogutööks vajalike andmete haldamisel.
30
Kutsestandardid: Raamatukoguhoidja, tase 6.
31
Kutsestandardi kirjelduses on küll märgitud, et 6. taseme raamatukoguhoidjal on kõrgharidus, aga see ei ole
kutse taotlemisel nõutav, vaid soovituslik.
18
Muudatus on sobiv vajalike teadmiste ja oskuste tagamiseks, pakkudes samal ajal võimalust
tööle asuda ka neil, kes on valmis kvalifikatsiooni töö käigus omandama. Lähenemine arvestab
piirkondlikke tööjõuprobleeme, sh hajaasustusaladel kvalifitseeritud kandidaatide nappust.
Muudatus võib mõjutada 78 rahvaraamatukogu juhi ametikohale kandideerijaid üle Eesti. 2024.
aasta lõpuks oli 66 omavalitsuses rakendatud rahvaraamatukogude ühtne juhtimine, rakendades
kehtiva RaRS-iga juhile sätestatud nõudeid, mis välistasid kvalifikatsiooni omandamise töö
käigus. Eelnõuga on kavandatud raamatukogude andmekogu loomine ja ühise
raamatukogusüsteemi rakendamine, mis eeldab erialaseid teadmisi ja oskusi rahvaraamatukogu
põhiülesannete korraldamiseks. Erialased teadmised on vajalikud uute teenusmudelite
väljatöötamises ning rakendamises osalemiseks, et vähendada regionaalseid, infotehnoloogilisi
ja muid barjääre raamatukogude infovarade kasutamisel, et suurendada juurdepääsu
raamatukogude teenustele.32
Kehtiv õigusnorm seadis koheselt täidetava kvalifikatsiooninõude, mis välistas potentsiaalsed
kandidaadid, kes oleksid valmis vajaliku kvalifikatsiooni omandama töö kõrvalt. Paindlikkuse
puudumine ei vastanud tööjõuturu tegelikule olukorrale ning ei võimaldanud piisavalt
paindlikkust rahvaraamatukogu juhi värbamisel.
Muudatus ei piira kvalifikatsiooniga isikute ega teistest riikidest pärit kandidaatide juurdepääsu
ametikohale, kuna nõuded ei sea piiranguid riigi osas. Muudatus ei too kaasa ka uusi piiranguid
seoses kutseorganisatsioonide liikmelisuse, kindlustuskohustuse või keeleoskuse nõuetega.
Tegemist ei ole piiratud juurdepääsuga tegevusega ega kaitstud kutsenimetusega.
Nõue ei ole liigselt piirav, sest aktsepteeritav on ka muu kõrgharidus. Samuti võimaldab
muudatus tööle asuda erialase ettevalmistuseta, kui on olemas valmisolek kvalifikatsioon
omandada. Piirang on põhjendatud avalike huvidega ning võimaldab paindlikke lahendusi
kvalifikatsiooni omandamisel.
Muudatus on proportsionaalne, sest suurendab juhi ametikohale kandideerimise paindlikkust,
säilitades erialaselt pädeva juhtimise ja raamatukoguteenuste kvaliteedi nõude. See avab
tööturu ka neile, kel puudub erialane kõrgharidus või juhile vastav raamatukoguhoidja kutse,
tingimusel, et see omandatakse tähtajalise töösuhte jooksul. Nii kujuneb erialane
juhtimispädevus välja mõistliku aja jooksul.
Vähem piiravat, kuid sama tõhusat alternatiivi olemasolevale lahendusele ei ole. Kavandatav
muudatus vastab proportsionaalsuse kriteeriumile: see on vajalik, sobiv ja paindlikum kui
kehtiv regulatsioon. Muudatus laiendab kandidaatide ringi, säilitades siiski nõutava
kvalifikatsioonitaseme.
Lõike 8 kohaselt reguleeritakse eelnõus ka pädev asutus, kes võrdleb taotleja välisriigi
kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja
otsustab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni
tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kultuuriministeerium.
Kultuuriministeerium koostöös raamatukoguhoidja kutse andjaga hindab kutset taotleva isiku
vastavust kutsestandardi kompetentsidele. Kutse andja raamatukoguhoidjate kutsele on Eesti
Raamatukoguhoidjate Ühing.
32
Kultuuri arengukava 2021-2030. Lisa 5. https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2022-
03/Lisa%205.pdf
19
Eelnõu § 9 – reguleeritakse raamatukoguhoidja haridus- ja kutsenõuetega seonduvat, mida
kehtivas RaRS-is tehtud ei ole.
Lõige 1 näeb ette, et raamatukoguhoidjal, kes täidab RaRS § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid
(rahvaraamatukogu põhiülesanded), peab olema nende täitmiseks piisav haridus või
raamatukoguhoidja kutse. Nõue on vajalik rahvaraamatukogude teenuste kõrge kvaliteedi
tagamiseks. Sättes ei viidata konkreetselt raamatukogunduse või infoteaduste alasele
haridusele, kuna teatud põhiülesannete täitmiseks (näiteks avalikule teabele ja elektroonilistele
avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamisel toe pakkumiseks ning digipädevusealaseks
juhendamiseks) võib olla sobilik ka muu valdkonna haridus. Samuti ei nõuta kõrghariduse
olemasolu, vaid piisavaks hariduseks võib olla ka näiteks raamatukoguhoidjate kutsekoolituse
läbimine. Haridus- ja kutsenõuded ei laiene rahvaraamatukogu töötajatele, kes täidavad muid
ülesandeid (näiteks pakuvad tugiteenuseid).
Lõike 2 kohaselt võib juhul, kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaid
raamatukoguhoidjaid ei leita, rahvaraamatukogu põhiülesandeid täita ka töötaja, kellel on
valmisolek vajalik haridus või kutse nominaalse õppeaja jooksul omandada. Arvestades
asjaolu, et rahvaraamatukogude võrk katab tervet Eestit ja kõikjale ei pruugi olla võimalik
piisava hariduse ja kompetentsiga töötajaid leida, jäetakse raamatukoguhoidja haridus- ja
kutsenõuetesse teatav paindlikkus, ent kasutatakse seejuures siiski lahendust, mis suunab
vajalikke teadmisi mõistliku aja jooksul omandama.
Lõikes 3 sätestatakse, et rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja
kompetentsita või raamatukoguhoidja kutseta töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise
töölepingu, mille kestus on vajaliku hariduse või kutse omandamise nominaalne õppeaeg.
Lisaks nähakse ette, et vajaliku hariduse või kutse omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks.
Tegemist on nõudega, mis taaskord motiveerib vajalike teadmiste omandamisega mitte
viivitama, tagades seeläbi rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi.
Alljärgnevalt esitatakse proportsionaalsuse kontroll uute rahvaraamatukoguhoidja haridus- ja
kutsenõuete kohta, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kutsealase reguleerimise
proportsionaalsuse kontrolli direktiiviga (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34) ja selle
rakendamiseks kehtestatud Eesti haldusjuhise põhimõtetega.
Muudatuse eesmärk on tagada kvaliteetne, asjakohane ja ajakohane rahvaraamatukogu teenuse
osutamine, mis vastab erinevate sihtrühmade (sh lapsed, eakad, tööotsijad, digivajadustega
inimesed) vajadustele. Raamatukoguhoidjatel on oluline roll Eesti kultuuri- ja haridusruumi
edendamisel ning elanike info- ja digipädevuse tõstmisel.
IFLA/UNESCO rahvaraamatukogude manifest rõhutab, et raamatukoguhoidja on raamatukogu
ja kasutajate vaheline aktiivne vahendaja ning et teenuse kvaliteedi tagamiseks on vaja erialast
haridust ja pidevat täiendusõpet. Hea väljaõppega ja motiveeritud raamatukogutöötajad on
oluline ressurss selle eesmärgi saavutamisel.
2023. aasta Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis 489 rahvaraamatukogu, kus töötab kokku
1302 raamatukoguhoidjat. Need töötajad teenindavad 357 900 lugejat kõigis 78 kohalikus
omavalitsuses. Arvestades, et Eesti elanike arv on ligikaudu 1 369 285, pakuvad
rahvaraamatukogud potentsiaalselt teenust kogu elanikkonnale.
20
Suur hulk raamatukoguhoidjaid täidavad seadusega määratud järgmisi rahvaraamatukogu
põhiülesandeid:
1) trükiste, auviste, võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete
kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine;
2) kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ja
haldamine;
3) avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine;
4) kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate
tegevuste korraldamine;
5) info- ja digipädevusealane juhendamine;
6) formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine.
Need ülesanded nõuavad töötajate pädevust nii sisulises kui tehnilises mõttes.
Kehtivas seaduses ei ole raamatukoguhoidjatele haridus- ega kutse nõuet. Praktikas võib see
ohustada teenuse kvaliteeti, kuna puudub kindlustunne, et töötajatel on vajalikud teadmised ja
oskused nimetatud ülesannete täitmiseks ning teenuste pakkumiseks eri sihtrühmadele.
Nõue, et töötajal peab olema piisav haridus või raamatukoguhoidja kutse, aitab tagada, et
raamatukogu põhiülesandeid täidavad inimesed, kes suudavad pädevalt teenindada erinevaid
sihtrühmi – lapsi ja noori, eakaid, õpetajaid, õpilasi ja erivajadustega inimesi. Eesmärk ei ole
kitsendada ligipääsu elukutsele, vaid tagada, et teenus oleks kvaliteetne ja toetaks elukestvat
õpet, info- ja digipädevust ning kogukonna sidusust.
Paragrahv kehtestab haridus- ja kutsenõuded vaid neile raamatukoguhoidjatele, kes täidavad
rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, vaid piisavat
haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane ja realistlik.
Nõuded kehtivad ainult töötajatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Need ei
piira otseselt isikute ega teenuste vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul, kuna
kvalifikatsioonide paindlik tunnustamine ja nominaalajal piisava hariduse ja kompetentside
omandamise võimalus on tagatud. Lisaks võimaldatakse ka töötamine tingimusel, et isik on
valmis vajalikku kvalifikatsiooni omandama, mis tagab avatuse tööturule.
Arvestatud on, et kõikjal Eestis ei pruugi olla koheselt kättesaadavad nõuetele vastavad
töötajad. Eelnõu võimaldab ka sellise töötaja töölevõttu, kes alles omandab vajalikku haridust
või kutset või asub seda omandama. See lähenemine on kooskõlas EL direktiiviga 2018/958,
mille kohaselt tuleb piiranguid kehtestades valida vähem piiravad vahendid. Nõude
kehtestamine ei välista tööle asumist, vaid julgustab töötajat kvalifikatsiooni omandama,
kindlustades samas, et teenuse kvaliteet aja jooksul paraneb.
Eelnõus on ette nähtud paindlik lahendus: kui nõuetele vastavaid töötajaid ei ole võimalik leida,
võib tööle võtta ka isiku, kes on valmis kvalifikatsiooni omandama. Tööleping sõlmitakse sel
juhul tähtajaliselt nominaalse õppeaja ulatuses. Selline paindlikkus võimaldab lahendada
tööjõupuudust ja samal ajal suunab pädevuse omandamisele, mis on vähem piirav meede
võrreldes kohese ja jäiga nõudega.
Eelnõuga ei kehtestata piiratud juurdepääsu tegevusele ega kaitstud kutsenimetust. Samuti ei
nõuta kutseorganisatsiooni liikmeks olemist. Eelnõus puuduvad kindlustuskaitse või
21
keeleoskuse piirangud. Säte ei sea töötajate arvulisi piiranguid. Töölepingu regulatsioon
võimaldab paindlikkust ja õigusliku selguse, sätestades tähtajalise töölepingu, mis muutub
tähtajatuks kutse omandamisel.
Regulatsioon on vajalik, sobiv ja proportsionaalne, sest tagab avaliku teenuse kvaliteedi ja
usaldusväärsuse, arvestab tööjõuturu tegelikkust ja võimaldab pädevuse omandamist töö
kõrvalt, samuti ei kehtesta liigselt piiravaid ega diskrimineerivaid tingimusi. Sätestatud haridus-
või kutse nõue toetab ka rahvaraamatukogu põhieesmärkide saavutamist. Muudatus on
kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega ja toetab rahvaraamatukogude rolli haridus- ja
kultuuriasutusena üle Eesti.
Eelnõu § 10 – reguleeritakse rahvaraamatukogu nõukogu ja Raamatukogude Nõukoguga
seonduvat.
Lõige 1 puudutab rahvaraamatukogu nõukogu moodustamist ja kattub suures osas kehtivas
RaRS § 8 lõikes 1 sätestatuga. Uuendusena on lisatud täpsustus, et rahvaraamatukogu nõukogu
liikmed on kohaliku kogukonna esindajad ja teised valdkonna asjatundjad.
Lõige 2 näeb ette, et kui KOV-id on moodustanud rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks
ühisasutuse või sõlminud kõnealuste ülesannete täitmiseks halduslepingu, on
rahvaraamatukogu nõukogus esindatud kõigi asjaomaste KOV-ide esindajad. Ühisasutuse
moodustamise korral võib rahvaraamatukogu nõukogu ülesandeid täita KOKS § 623 lõikes 1
nimetatud nõukogu (KOV-ide ühisasutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse
koordineerimiseks mõeldud nõukogu) ehk eraldi rahvaraamatukogu nõukogu moodustada pole
tarvis.
Lõige 3 sätestab Raamatukogude Nõukogu, mis on KuM-i nõuandev kogu, kuhu kuuluvad
raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud
valdkondade asjatundjad. Seni on RaRS § 8 lõike 2 alusel tegutsenud Rahvaraamatukogude
Nõukogu, kuid nüüd luuakse raamatukogude valdkonda laiemalt hõlmav Raamatukogude
Nõukogu. Eri tüüpi raamatukogudel (rahvaraamatukogud, teadus- ja erialaraamatukogud ning
kooliraamatukogud) on palju kokkupuutepunkte ja nad moodustavad Eesti raamatukoguvõrgu.
Seega on oluline, et valdkonnas toimuvat arutataks laiemas ringis.
Lõike 4 kohaselt teeb Raamatukogude Nõukogu ettepanekuid ja annab arvamusi RaRS-i ja
raamatukogude tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega seotud küsimustes ning arutab
raamatukogude arengusuundi ja sihtprogramme. Sarnased ülesanded on olnud seni
Rahvaraamatukogude Nõukogul, kuid seda mõistagi ainult rahvaraamatukogude vaatest.
Lõikega 5 nähakse ette, et Raamatukogude Nõukogu liikmed nimetab valdkonna eest vastutav
minister (kultuuriminister) kolmeks aastaks ja liikmele võib Raamatukogude Nõukogu töös
osalemise eest maksta tasu.
Lõike 6 kohaselt kehtestab Raamatukogude Nõukogu töökorra ning liikmele makstava tasu
suuruse ja selle maksmise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister
(kultuuriminister) käskkirjaga. Sarnane regulatsioon sisaldub ka näiteks muuseumiseaduse §-s
19 muuseuminõukogu kohta ja muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §-s 75 Muinsuskaitse
Nõukogu kohta. Senise Rahvaraamatukogude Nõukoguga seonduv on olnud täpsemalt
reguleeritud kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määruses nr 5 „Rahvaraamatukogude
Nõukogu põhimääruse kinnitamine“, kuid kuna KuM-i nõuandva kogu töökorraldus ei kujuta
22
endast piiritlemata arvu juhtude reguleerimist, sätestatakse Raamatukogude Nõukogu
töökorraldus ministri käskkirjaga. Mis puudutab Raamatukogude Nõukogu liikme volituste
kestust, siis seda on võrreldes Rahvaraamatukogude Nõukogu liikmetega pikendatud aasta
võrra, st kahelt aastalt kolmele. Pikem volituste aeg võimaldab liikmetel järjepidevamalt
panustada ja loob eeldused pikemaajaliste eesmärkide seadmiseks, sisendi kogumiseks ning
tegevuste elluviimiseks.
Eelnõu § 11 – RaRS-i lisatakse riigi ülesanded rahvaraamatukogude valdkonnas. Tegemist on
rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate ülesannetega. Osaliselt on samu ülesandeid seni
täitnud maakonnaraamatukogud, kuid arvestades seda, et maakonnaraamatukogude ülesanded
raamatukoguteeninduse koordineerimisel on muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on
kavas eelnõuga kõnealuste ülesannete sisu ka mõnevõrra uuendada.
Lõikes 1 sätestatakse Kultuuriministeeriumi ülesanne tagada rahvaraamatukogude kaudu Eesti
väljaannete kättesaadavus infosüsteemis. Riik korraldab selleks vajaliku infosüsteemi
kasutusele võtmise. Kulude katmisega võimaldab KuM omavalitsuste rahvaraamatukogudel
täita oma ülesandeid elektrooniliselt, mis tagab väljaannete ühtlasema kättesaadavuse üle riigi.
Lõige 2 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmisi riigi
haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja
arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3)
rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate
koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes
ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine; 5) käesoleva
seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete
keskne hankimine.
Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmisi
raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja
töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude
andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse
korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate
täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine.
Eelnõu § 26 lõige 2 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded
jäävad kuni 2027. aasta 30. juunini maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab RaRa
komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega seonduvat senisel
kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad kodulooandmebaasi, kuid
enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele riigieelarvest finantseeritavat töötasu
ei maksta. Seega on siin tegemist pigem rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku
ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist ja toetamist.
Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul
RaRa-le juba 2027. aasta 1. jaanuaril (vt ERRS § 41 selgitusi), kuid punktis 5 nimetatud
teatmebibliograafilise töö korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. Tulenevalt info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik
rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist.
23
Lõikega 3 lisatakse RaRS-i viide, et lõikes 2 nimetatud RaRa riigi haldusülesannete täitmisega
seonduv sätestatakse ERRS-is. Kõnealused ülesannetega seotud sätted lisatakse eelnõu § 29
punktiga 9 ERRS-i § 41.
Tegemist on seni maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse
koordineerimise ülesannetega, mis antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-
le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitusi). Kuigi asjaomane täpsem regulatsioon
on kavandatud ERRS-i, on õigusselguse huvides oluline lisada viide ka just
rahvaraamatukogude valdkonda reguleerivasse seadusesse ehk RaRS-i.
Eelnõu § 12 – nähakse, ette, et rahvaraamatukogu valduses oleva vara valdamine, kasutamine
ja käsutamine toimub vastavalt KOV-i volikogu kehtestatud korrale. Säte kattub kehtiva RaRS
§-ga 9.
Eelnõu § 13 – reguleeritakse rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimisega seonduvat.
Võrreldes kehtiva RaRS-iga ei käsitleta seega mitte üksnes rahvaraamatukogude
finantseerimist, vaid rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimist. Täiendus on vajalik, kuna
kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka
muid asutusi ja isikuid, kes oma tegevusega rahvaraamatukogude valdkonda panustavad.
Nendeks asutusteks võivad olla näiteks Eesti Rahvusraamatukogu või raamatukogude
andmekogu arendajad.
Lõikes 1 loetletakse rahvaraamatukogu finantseerimise allikad ja need kattuvad suures osas
seni RaRS § 10 lõikes 1 sätestatuga. Üksnes kõnealuse lõike punktist 4, mis näeb
rahvaraamatukogu finantseerimise ühe allikana ette tema põhitegevusega seotud tasulised
teenused, on välja jäetud tekstiosa „tema põhitegevusega seotud“. Seda põhjusel, et
rahvaraamatukogud pakuvad täna sageli rohkem teenuseid kui sellist liiki asutus tavapäraselt
(näiteks tegutsevad ka postipunktina) ehk rahvaraamatukogu pakutavad tasulised teenused ei
ole alati tema põhitegevusega seotud.
Lõike 2 kohaselt peab KOV tagama rahvaraamatukogule vähemalt:
1) kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu
teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest;
2) rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja kohalikule eripärale vastavad
ruumid, sisustuse ja majandamiskulud.
Lõige kattub sisuliselt seni RaRS § 10 lõikes 2 sätestatuga. Tehtud on mõned sõnastuslikud
muudatused. Näiteks on lõike sissejuhatavasse lauseosasse lisatud sõna „vähemalt“, juhtimaks
tähelepanu, et KOV võib alati panustada enam, kui seadusega nõutud. Ära on jäetud viide
maakonnaraamatukoguks olevata rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudele ja ülalpidamise
kuludele, mis kaetakse riigieelarvest ja sätestatakse eelnõu § 26 lõikega 3. Punktis 1 on
väljaannete kõrval nimetatud ka esemeid (seda on tehtud asjakohastel juhtudel eelnõus
läbivalt), kuna esemete laenutamine on rahvaraamatukogudes juba laialt levinud praktika.
Punkti 2 on täiendatud ja lisatud sinna ka seni eraldi punktis toodud rahvaraamatukogu
ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad.
Lõige 3 näeb ette, et riigieelarvest toetatakse:
1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist;
2) sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu rahvaraamatukogude arendamist ja koostööd,
raamatukogunduse tutvustamist ja rahvusvahelistumist, raamatukogutöötajate erialaste
24
teadmiste omandamist ja parandamist ning muid rahvaraamatukogude ajakohastamisele,
lugejas- ja külastajaskonna laiendamisele ning rahvaraamatukogu teenuste ligipääsetavusele
suunatud tegevusi;
3) raamatukogude andmekogu kasutamist rahvaraamatukogude poolt.
Seni on riigi rahaline panus rahvaraamatukogudesse olnud reguleeritud RaRS § 10 lõikes 3.
Kavandatav punkt 1 kattub sisuliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 1, kuid sellesse on
lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute
väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on
siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat
valikut kvaliteetseid väljaandeid. KOV rahvaraamatukogudele väljaannete soetamiseks ette
nähtud toetuse piirmäärad kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud valdkonna
eest vastutava ministri (kultuuriministri) määrusega.
Kavandatav punkt 2 kattub põhimõtteliselt kehtiva RaRS § 10 lõike 3 punktiga 2, kuid selles
on täpsemalt kirjeldatud, milliseid tegevusi riik toetab. Kõnealuste sihtotstarbeliste
taotlusvoorudega seonduv reguleeritakse täpsemalt eelnõu § 13 lõikesse 9 kavandatud
volitusnormi alusel kehtestatavas valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister)
määruses.
Võrreldes kehtiva RaRS § 10 lõikega 3 on välja jäetud järgmised finantseeritavad kulud
(nimetatud lõike järgmised punktid): 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu
nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse
loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Maakonnaraamatukogude
töötajatega seotud kulude hüvitamine on reguleeritud eelnõu § 26 lõikes 3 ehk need kulud
kaetakse jätkuvalt riigieelarvest. Mis puudutab üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse
loomist ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamist, siis kõnealune säte lisati RaRS-i 2001.
aasta 1. jaanuaril jõustunud AvTS-iga ning see puudutas avalike internetipunktide loomist
rahvaraamatukogudes, mis tuli ellu viia 2002. aastaks (vt AvTS § 55). Tänaseks on säte oma
toime kaotanud.
Kavandatavasse punkti 3 lisatakse riigieelarvest finantseeritava kuluna raamatukogude
andmekogu kasutamine omavalitsuse rahvaraamatukogudes. Eelnõu § 6 näeb ette, et
rahvaraamatukogudes raamatukogude andmekogu kasutatakse ülesannete elektrooniliseks
täitmiseks, sellega liitumine on kohustuslik ja rahvaraamatukogule tasuta.
Lõike 4 kohaselt hüvitab KuM rahvaraamatukogude andmekoguga kasutamise kulud
riigieelarvest, lähtudes kultuuriministri määrusega kehtestatud raamatukogu andmekogu
liitumise ja kasutamise kulupõhise tasu arvutamise alustest ning piirmäärast. Määrus
kehtestatakse eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatava § 75 lõike 3 alusel.
Lõige 5 näeb ette, et riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas
tegutsevale muule asutusele või isikule toetuse määramise otsustab valdkonna eest vastutav
minister (kultuuriminister), kes võib selle lõike 6 kohaselt halduslepinguga delegeerida RaRa-
le. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet KuM.
Sellist delegeerimisvõimalust kavandati ka juba VTK-s, kus märgiti, et ministeerium peaks
olema ennekõike poliitikakujundaja ja andma rakenduslikud tegevused võimalusel
valitsemisala asutustele või isikutele. Sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimise osas on KuM
seda mitmes oma vastutusvaldkonnas juba ka teinud (näiteks kultuuripärandi valdkonna
toetamiseks ettenähtud taotlusvooruga seonduvad ülesanded on antud Muinsuskaitseametile
25
ning osa spordivaldkonna toetuste menetlemine on üle antud Eesti Olümpiakomiteele ja
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele). RaRa-le ei delegeerita arusaadavalt selliste
sihtotstarbeliste taotlusvoorude läbiviimist, mille tingimuste kohaselt on ka RaRa-l endal õigus
toetust taotleda.
KuM soovib delegeerida raamatukogude sihtotstarbeliste taotlusvoorudest toetuse
määramisega seonduva haldusülesande RaRa-le, mistõttu luuakse selleks võimalus eelnõu § 13
lõikega 6. Eesti Rahvusraamatukogul ei ole õigust ise otsustada, mis toetusi
rahvaraamatukogudele või muudele asutustele määrata, vaid tegemist on toetuse andmise
elluviimisega seonduvate ülesannetega ministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste alusel.
Tulenevalt halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 5 lõikest 1 võib juriidilise või füüsilise
isiku volitada haldusülesannet täitma, kui:
1) haldusülesande täitmine juriidilise või füüsilise isiku poolt on majanduslikult põhjendatud,
arvestades muu hulgas ülesande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täitmiseks volitamiseks,
võimalikuks rahastamiseks ning haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi;
2) haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti;
3) haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi,
kelle suhtes haldusülesannet täidetakse.
Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid
asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent
ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga
asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda
hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud
töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. RaRa-s juba töötavad
raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja
kogemustega rahvaraamatukogusid toetava tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks suudetakse
taotlusvoorust toetuse määramisel pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu juriidiline tugi,
raamatupidamine, koolitused, info ja kommunikatsiooniteenused.
Jätkuvalt on oluline pakkuda kogu Eestit katvale rahvaraamatukogude võrgule
arendusprojektideks toetust ja toetuse määramisel peab säilima raamatukoguteeninduse
arendamise kõrge tase.
Haldusülesande RaRa-le volitamine on HKTS § 5 lõike 1 punkti 1 mõttes majanduslikult
põhjendatud. KuM arvestuslik kulu RaRa-le volitatud ülesannete täitmiseks on 33 600 eurot
aastas, mis on hinnanguliselt 30% väiksem kui sama töö tegemisel ministeeriumis. See kulu
sisaldab lisaks tööjõukuludele ka haldus- ja üldkulusid ning väiksemaid arendustegevusi. RaRa-
l on olemas vajalik taristu ja personaliressurss, sh kogemused rahvaraamatukogude nõustamisel
ja koolitamisel, mis võimaldab vältida topeltinvesteeringuid ning kasutada olemasolevaid
ressursse efektiivsemalt. KuM säilitab volituse andjana strateegilise planeerimise rolli, mis
vähendab töökoormust ja võimaldab keskenduda poliitikakujundamisele.
Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on
detailsemalt avatud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja
kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“.
26
Volitamise tulemusena teenuse kvaliteet ei halvene, vaid eelduslikult paraneb, täites HKTS § 5
lõike 1 punkti 2. RaRa täidab juba praegu mitmeid arendustegevusi: korraldab
raamatukogutöötajate koolitusi ja koordineerib valdkonna arendusega seotud tegevusi.
RaRa-l on pikaajaline kogemus raamatukogudele tuge pakkuva asutusena ning tihe koostöö
valdkondlike partneritega. See loob eeldused, et kompetentsid mitte ainult säilivad, vaid ka
arenevad. Eelnevast tulenevalt, sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse määramise
haldusülesande RaRa-le täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti, sest
kompetents ja koostöövõrgustik tagavad teenuse vähemalt samaväärse või parema kvaliteedi.
Kui KuM asemel asub haldusülesannet täitma RaRa, siis taotlusvooru menetlemine toimub
jätkuvalt KuM Toetuste Menetlemise Infosüsteemis33, mis tagab taotluste menetlemise lihtsuse
ning tagab andmete analüüsimise võimalused.
KuM sõlmib RaRa-ga halduslepingu, milles lepitakse kokku kõik vajalikud üksikküsimused
haldusülesande täitmiseks. Lepingus määratakse detailsemalt ülesande sisu ja eesmärgid,
tulemuste hindamise kriteeriumid (sh mõju hindamine), taotlusvooru kokkuvõtete sagedus,
järelevalvemehhanismid ja aruandlus. Hindamine toimub vähemalt kord aastas, võimaldades
vajadusel kohandada tegevusi või lepingutingimusi. KuM teostab haldusjärelevalvet volitatud
ülesande täitmise üle. Halduslepingu sõlmimisel teeb KuM täidetava ülesande üle järelevalvet
(eelnõu § 13 lõige 6), mis tagab selle, et volitamine ei põhjustaks teenuse kvaliteedi
halvenemist. KuM säilitab seega strateegilise juhtimise ja sisulise järelevalve.
Volituse andmine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes
haldusülesannet täidetakse, mis vastab HKTS § 5 lõike 1 punktile 3. Ülesande täitmise vorm ei
muuda taotlejate – rahvaraamatukogude ja KOV-ide – õigusi ega piira nende ligipääsu
taotlusvoorule, selle toele ja teabele. Teenuse sisu ja eesmärk jäävad samaks. Haldusülesannete
RaRa-le täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve, kuivõrd RaRa avalik-õigusliku
juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. RaRa jätkab senist koostööd ning tegevusi, mis
toetavad raamatukoguvõrgu arengut, sealhulgas koolitusi, juhendmaterjale ja nõustamist.
Haldusülesande volitamine RaRa-le ei halvenda rahvaraamatukogude nõustamise ja toe
pakkumise kvaliteeti ning selleks on eelnõusse kavandatud järelevalve meetmed. Samas
kinnitab praktika, et RaRa on püsiv ja usaldusväärne koostööpartner raamatukogudele ning
nende omanikele ja volitamine ei muuda teenuse olemust.
Ülesande volitamine on põhjendatud, kuna RaRa täidab juba täna mitmeid sarnaseid ülesandeid
ning omab vajalikku kompetentsi ja taristut nende jätkusuutlikuks teostamiseks. Eelnõu § 13
lõike 3 punktis 2 nimetatud sihtotstarbeliste taotlusvoorude toetuse määramise võib
kultuuriminister eelnõu § 13 lõike 6 kohaselt halduslepingu alusel volitada RaRa-le alates 2027.
aasta 1. jaanuarist. Halduslepinguga saadud volituse alusel määrab RaRa toetusi
kultuuriministri määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustel ja korras (§ 13 lg 9 ).
Näiteks taotlusvooru “Raamatukogude arendusprojektid” aluseks oleva määruse annab
kultuuriminister, seades toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused
ja korra.
Lõikes 7 on sätestatud, et kui sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud haldusleping lõpetatakse
ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata nimetatud haldusülesande
33
Toetuste Menetlemise Infosüsteem. https://toetused.kul.ee/et/login
27
täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise KuM. Tegemist on haldusülesande täitmise
järjepidevuse tagamise abinõuga.
Lõikes 8 on sätestatud juhud, mil toetuse andmisel (§ 13 lg 6), näiteks taotlusvooru kaudu, võib
toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda kui ilmneb, et toetuse saaja:
1) on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult;
4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
Lõige 9 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister
(kultuuriminister) määrusega riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude
valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsema liigituse
ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra ning
toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja korra.
Sarnase sisuga määrus34 on kehtiva RaRS § 10 lõike 4 alusel kehtestatuna olemas ka praegu,
kuid eelnõuga muudetakse kõnealuse volitusnormi sõnastust täpsemaks, andes ministrile
määruse kehtestamiseks senisest selgemad raamid ning lisades rahvaraamatukogude kõrvale ka
rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevad muud asutused ja isikud.
3. peatükk. Rahvaraamatukogu teenuste korraldamise alused
Eelnõu § 14 – reguleeritakse rahvaraamatukogu kogudega seonduvaid küsimusi.
Lõike 1 kohaselt on rahvaraamatukogu kogud koostiselt universaalsed ning aja- ja asjakohased,
sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevates keeltes, eri tüüpi ja
laadi väljaandeid ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Sarnaselt on
sõnastatud ka kehtiv RaRS § 13 lõige 1. Uuendusena on lisatud, et kogud on aja- ja asjakohased
ning sisaldavad ka mitmekülgsete teenuste osutamiseks vajalikke esemeid. Kuivõrd
rahvaraamatukogudel pole oma kogudes olevate väljaannete pikaajalise säilitamise kohustust,
välja arvatud mõned ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega rariteetsed väljaanded (vt selle kohta
eelnõu § 14 lõigete 3 ja 4 selgitusi), on seatud aja- ja asjakohasuse kriteerium. On oluline, et
rahvaraamatukogu kogudes oleks ka uuem ning ühiskonnas parajasti aktuaalseid teemasid
käsitlev kirjandus. Pidevalt uuenevate kogude loomine ja haldamine on eelnõu § 2 lõike 2
punkti 2 kohaselt rahvaraamatukogu üks põhiülesanne. Esemete osas on käesolevas
seletuskirjas eespool juba korduvalt selgitatud, et nende rahvaraamatukogu kogudesse lisamine
on levinud suundumus. Enamasti on tegemist näiteks e-lugerite, mängude, muusikariistade või
spordivahenditega.
Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid
tasuta võõrandada või müüa KOV-i volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Säte vastab
suures osas kehtivale RaRS § 13 lõikele 2. Sisulise täiendusena on lisatud sõna „esemeid“.
Lõike 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu tagama oma kogudes asuvate ajaloolise ja suure
kultuuriväärtusega väljaannete säilimise. Täpsustusena on lisatud, et kui rahvaraamatukogu
soovib väljaannet säilitada oma kogus, kuid puuduvad säilitustingimused, antakse väljaanne
34
Kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude
jaotamise kord“.
28
hoiule ühte väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. Seni on selliste väljaannetega
seonduv olnud reguleeritud RaRS § 13 lõikes 3, milles viidatakse väljaannete arvestusele ja
säilitamisele õigusaktides kultuurimälestiste kohta kehtestatud tingimustel ja korras.
Kultuurimälestistega seonduv on reguleeritud ennekõike MuKS-is. Kuivõrd kehtiv MuKS ei
käsitle mälestiste arvestust ja kehtestab mälestise säilitamise osas võrdlemisi üldsõnalise
säilitamiskohustuse (vt MuKS § 33 lõiget 1), ei ole viide kultuurimälestiste kohta kehtestatud
tingimustele ja korrale enam asjakohane. Seega nähaksegi ette lihtsalt säilitamiskohustus koos
võimalusega anda säilitustingimuste puudumisel (näiteks ei suudeta tagada väljaande
pikaajaliseks säilimiseks vajalikku temperatuuri, õhuniiskust või turvalisust) väljaanne hoiule
väljaannete säilituseksemplari säilitavasse asutusse. SäES § 12 kohaselt on väljaannete
pikaajaliseks säilitamiseks sobivad tingimused Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus,
RaRa-s, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus.
Säilitamiseks hoiule võtmise tingimused tuleb rahvaraamatukogul väljaandeid säilitava
raamatukoguga eraldi kokku leppida.
Lõikega 4 lisatakse RaRS-i kohustus teavitada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljaandest
(ajaloolise ja suure kultuuriväärtusega väljaanne) RaRa-d, kes teeb vajadusel ERRS § 4 lõike 1
punktis 2 sätestatud väljaande rahvusbibliograafilise registreerimise.
Säte aitab tagada, et kõik seni teadmata ja registreerimata või mittetäieliku eksemplari tõttu,
vaid osaliselt registreeritud Eesti kultuurilugu mõjutanud ja kultuuriloole olulised väljaanded
saaksid registreeritud Eesti rahvusbibliograafias ning nende andmed oleksid tulevaste põlvede
jaoks nõuetekohaselt säilitatud.
Eelnõu § 15 – esitatakse terminite „lugeja“ ja „külastaja“ määratlused.
Lõike 1 kohaselt on lugeja, käesoleva seaduse tähenduses, rahvaraamatukogu teenuste
registreeritud kasutaja, kellel on õigus kasutada nii .isikutuvastust nõudvaid kui ka ilma
isikutuvastuseta osutatavaid teenuseid. Sama definitsioon on kehtivas RaRS § 151 lõikes 1.
Lugeja saab kasutada selliseid rahvaraamatukogu teenuseid, mis eeldavad isiku tuvastamist
(näiteks kojulaenutus, litsentsiandmebaaside kasutamine) kui ka ilma isikutuvastuseta
osutatavaid teenuseid (näiteks trükiste kohapeal kasutamine).
Lõikes 2 esitatakse RaRS-is uue termini „külastaja“ määratlus käesoleva seaduse tähenduses.
Külastaja on rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja kellel on tagatud juurdepääs
teenustele, mis ei eelda isikutuvastust. Külastaja saab kasutada rahvaraamatukogu üksnes
isikustamata teenuseid (näiteks trükiste kohapeal kasutamine). Kõnealuse mõiste RaRS-i
lisamisega rõhutatakse, et rahvaraamatukogu on avatud kõigile.
Lugeja ja külastaja eristamine on oluline ka seetõttu, et hoida rahvaraamatukogu nii-öelda
täisteenuse kasutajate arvu adekvaatsena. Sellest võib sõltuda näiteks rahvaraamatukogudele
müüdavate andmebaaside litsentside hind.
Eelnõu § 16 – sätestatakse teeninduse korraldus rahvaraamatukogus.
Lõike 1 kohaselt võib rahvaraamatukogu teenuseid kasutada igaüks, välja arvatud RaRS § 21
lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel (kui lugejalt on ära võetud väljaannete ja esemete
kojulaenutamise õigus või lugejale või külastajale on kehtestatud ajutine keeld
rahvaraamatukokku siseneda). Sama põhimõte tuleneb kehtivast RaRS § 15 lõikest 1.
29
Rahvaraamatukogu teenindab seega kõiki soovijaid, sõltumata näiteks nende elukoha asumisest
teises KOV-is.
Lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lahtiolekuajad peavad vastama lugejate ja külastajate
vajadustele. Kehtivas RaRS-is sellist nõuet ei ole. Rahvaraamatukogu teenused peavad olema
aga võimalikult laiale sihtrühmale kättesaadavad, sealhulgas näiteks nii-öelda klassikalise 8-
tunnise esmaspäevast reedeni tööajaga inimestele, vajadusel õhtuse vahetuse õpilastele,
ühistranspordi kasutajatele (kui ühistranspordi graafik piirkonnas on hõre, tuleb sellega
kindlasti eraldi arvestada) jne. Säte aitab kaasa sellele, et KOV-id kavandaksid
rahvaraamatukogude töökorralduse viisil, mis vastab kohaliku kogukonna ootustele ja
vajadustele.
Lõike 3 kohaselt korraldab rahvaraamatukogu lugejatele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole
võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Samasisuline säte on
kehtiv RaRS § 15 lõige 6.
Lõige 4 puudutab teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Selle kohaselt võib
rahvaraamatukogu juht vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral rahvaraamatukogu ruumidele
ning raamatukogutöötajate, lugejate või külastajate jaoks ajutiselt piirata rahvaraamatukogule
juurdepääsu, kui see on vältimatult vajalik. Seejuures tuleb juurdepääs taastada viivitamatult
pärast ohu või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist ning ligipääsu piiramisel võimalusel
säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS)
§ 5 lõike 5 kohaselt on vahetu oht olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur
tõenäosus, et see kohe algab. Oluline oht on KorS § 5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise
väärtusega varalisele hüvele35, keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo36
toimepanemise oht. Kõrgendatud oht on KorS § 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele
puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele 37, suure
keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod)
sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis (üldohtlikud süüteod) sätestatud kuriteo
toimepanemise oht.
Reeglina peab rahvaraamatukogu juht juhinduma KOV-i kehtestatud rahvaraamatukogu
lahtiolekuaegadest ega või neist omal volil kõrvale kalduda. Seetõttu ongi erakorralisteks
oludeks loodud käesolevaga alus, mis võimaldab juhil endal vajadusel kiiresti reageerida.
Selliste olukordadena võivad muu hulgas kõne alla tulla näiteks ekstreemsed ilmastikuolud
(üleujutus, lumetorm). Kuivõrd rahvaraamatukogus tuleb RTS § 7 lõike 2 kohaselt tagada
juurdepääs Riigi Teatajale ja AvTS § 33 kohaselt muule avalikule teabele, on RaRS § 16
lõikesse 4 lisatud kohustus taastada ligipääs rahvaraamatukogule nii pea kui võimalik ning
võimalusel säilitada ligipääsu piiramise ajaks rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil
(näiteks luues arvuti ja interneti kasutamise võimaluse ajutises teeninduspunktis).
Eelnõu § 17 – reguleeritakse rahvaraamatukogu teenustega seonduvat.
35
Olulise väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 1 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus
kümnekordselt.
36
Karistusseadustiku 15. peatükis (riigivastased süüteod) sätestatud esimese astme kuritegu või 22. peatükis
(üldohtlikud süüteod) sätestatud kuritegu.
37
Suure väärtusega varaline hüve ületab KorS § 5 lõike 8 punkti 2 kohaselt kehtivat palga alammäära ühes kuus
sajakordselt.
30
Lõikes 1 eristatakse rahvaraamatukogu tasuta ja tasulised teenused. Väljaannete ja esemete
kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele
teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta.
Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab
KOV. Sisulisi muudatusi (kui välja arvata asjaolu, et väljaannete kõrval nimetatakse ka esemeid
ja avaliku teabe kõrval ka elektroonilisi avalikke teenuseid) siin võrreldes kehtiva RaRS-iga ei
tehta. Tasuta teenused on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 2 ja tasulised teenused sama
paragrahvi lõikes 3. Rahvaraamatukogu tasuta teenuste sätestamine seaduses tagab, et igaühel
on ligipääs olulisele teabele ja kultuurile, sõltumata tema majanduslikust olukorrast.
Lõikes 2 nähakse ette, et AvTS-i alusel üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu avalikustatud
teabega tutvumiseks ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse
soovijal kasutada arvutit. Kõnealuse sätte kohaselt on raamatukogutöötajal kohustus juhendada
isikuid riigi- ja KOV-i asutuste veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele
juurdepääsu saamiseks. Seejuures on täpsustatud, et juhendamiskohustus ei hõlma isiku asemel
teenuste sisulist kasutamist. Säte kattub üldjoontes kehtiva RaRS § 15 lõikega 2138. Võrreldes
kehtiva RaRS-iga on sellest välja on jäetud arvuti kasutamise eelregistreerimise korraldamise
kohustus, kuna see pole enam ajakohane ega üldjuhul vajalik. Nagu ka teistel asjakohastel
juhtudel, on siingi avaliku teabe kõrval nimetatud elektroonilisi avalikke teenuseid.
Uuendusena on lisatud raamatukogutöötaja juhendamiskohustuse ulatust selgitav lause.
Juhendamine teenuseosutajate veebilehtedele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
veebilehtedele ning elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks hõlmab
kasutajatele esmast abi ning juhendamist. See tähendab muu hulgas vajaliku veebilehe leidmist,
seal esmast orienteerumist ning spetsiifiliste küsimuste korral suunamist asjakohaste
juhendmaterjalide, infotelefonide või kasutajatoe kanaliteni.
Raamatukogutöötaja selgitamise, juhendamise ja kaasaaitamiskohustus ei ole võrreldav selle
asutuse ametniku või töötaja kohustusega, kelle teabele või teenusele inimene juurdepääsu
soovib. Raamatukoguhoidja on infospetsialist, kes toetab kasutajaid digipädevuste
omandamisel ja arendamisel ning juhendab neid avalike e-teenuste kasutamisel. Selle hulka
kuulub näiteks abi e-posti aadressi loomisel, tuludeklaratsiooni täitmise keskkonna leidmisel,
eriarsti vastuvõtule aja broneerimise keskkonna leidmisel, valdkondlike korduma kippuvate
küsimuste ja juhendmaterjalide leidmisel ning Riigi Teataja kasutamise selgitamisel. Samas ei
ole raamatukoguhoidjal võimalik pakkuda kõigi avalike teenuste puhul põhjalikku sisulist
juhendamist, kuna see eeldaks erialaspetsiifilisi teadmisi (nt puude raskusastme tuvastamise
taotluse sisuliste küsimuste lahendamine). Raamatukoguhoidjate pakutav tugi seisneb eelkõige
esmases juhendamises ja teenusteni suunamises ning ei tähenda taotluste täitmist või esitamist
kasutaja eest.
Juhendamise kõrval saavad raamatukoguhoidjad pakkuda ka individuaal- ja rühmakoolitusi
erinevate digipädevustega seotud teemadel. Koolituste läbiviimiseks on raamatukoguhoidjad
saanud asjakohase ettevalmistuse, sh läbinud vastavad koolitused ja koostanud või kohandanud
vajalikud õppematerjalid. Näiteks 2023. aastal korraldas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös Trinidad Wiseman OÜ-ga raamatukogutöötajatele
koolitustsükli "Raamatukogu digiriigi nõustajana", mille eesmärk oli tõsta
38
RT I, 13.03.2019, 127
31
raamatukogutöötajate endi digipädevust ja luua neile eeldused diginõustamise teenuse
pakkumiseks oma kogukonnas.
Analüüs „Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö
tõhustamiseks“39 annab põhjalikuma ülevaate KOV rahvaraamatukogude juba toimuvast
koostööst erinevate valdkondadega. Väga suur huvi on rahvaraamatukogudel just huvi- ja
täiendhariduse pakkujatega koostöö tegemise vastu. Peamisteks koostööpartneriteks on
nimetatud kohalikud asutused ja organisatsioonid aga ka näiteks Eesti Täiskasvanute
Koolitajate Assotsiatsioon „Andras“, Eesti Töötukassa, Statistikaamet.
Lõige 3 kattub kehtiva RaRS § 15 lõikega 22. Kõnealune säte lisati RaRS-i AvTS-i muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (71 SE)40, et selles sisalduks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi
2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175,
27.06.2013, lk 1–8)41 nõuetele vastav määratlus, milline raamatukogude, arhiivide ja
muuseumide valduses olev teave tuleb direktiivis sätestatud tingimustel ärilistel või
mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavaks teha. Nimetatud direktiiv küll täna enam ei kehti,
ent seda asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019,
avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)
(ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83)42.
Lõige 4 puudutab raamatukogudevahelist laenutust, nähes ette, et rahvaraamatukogu kogudes
puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Sättes on ka märgitud,
et lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist.
Raamatukogudevaheline laenutus on seni olnud reguleeritud RaRS § 15 lõikes 4. Sama
omavalitsuse rahvaraamatukogu kogude vahel laenutuse võimaluse olemasolul kulude katmise
tasu ei rakendata. Nimetatud juhul on tegemist ühe asutuse sisese laenutusega. Väljaannete
liikumisega ühe rahvaraamatukogu erinevate struktuuriüksuste vahel kaasnevad arusaadavalt
samuti kulud, ent need on teisalt tasandatavad sellega, et kõikides haruraamatukogudes ei pea
olema sama lai valik väljaandeid kohapeal olemas, vaid seda ressurssi saab jagada.
Raamatukogu asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse rahvaraamatukogu kasutamise
eeskirjas.
Lõikes 5 reguleeritakse tagatise küsimist, mis seni on tulenenud RaRS § 15 lõikest 5. Eelnõu
kohaselt võib nõuda lugejalt väljaande või eseme kojulaenutamisel tagatist kuni selle hinna
kümnekordses suuruses, kui: 1) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis või 2)
see on vajalik väljaande või eseme väärtuse või nende koguväärtuse tõttu. Võrreldes kehtiva
RaRS-iga on tehtud mitu muudatust. Lisatud on täpsustus, et tagatist võib nõuda kuni väljaande
või eseme hinna kümnekordses suuruses. Tagatise suurim võimalik määr on seotud eelnõu § 21
lõikest 2 tuleneva hüvitise määraga, mida lugeja on kohustatud väljaande või eseme rikkumise
või tagastamata jätmise korral tasuma. Tagatise ja viidatud hüvitise suurust ei saa võrdsustada
väljaande või eseme hinnaga selle soetamise hetkel, sest tagastamata jäetud (haruldast)
39
Uuringud | Kultuuriministeerium
40
Avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 71 SE.
41
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi
2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1–8).
42
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku sektori
valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83).
32
väljaannet ei pruugi (järelturult) enam sama hinnaga saada ning arvestada tuleb ka väljaande
kogusse lisamisega kaasnevat töötlemiskulu.
Kui seni on tagatise nõudmise üheks aluseks olnud asjaolu, et lugeja rahvastikuregistrisse
kantud elukohaks ei ole rahvaraamatukogu asukohajärgne vald või linn, siis nüüd saab tagatist
küsida, kui lugeja rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole Eestis. Muudatus on tingitud
asjaolust, et inimesed on muutunud liikuvamaks, jagades end sageli mitme kodu vahel ja
kasutades seega ka mitme KOV-i avalikke teenuseid, sealhulgas rahvaraamatukogu teenuseid.
Samal ajal toimub suhtlus rahvaraamatukogu ja lugeja vahel üha enam elektroonilisi kanaleid
pidi, mistõttu inimese elukohal Eesti piires rahvaraamatukogu ees olevate kohustustega seoses
olulist tähtsust ei ole. Küll aga annab rahvaraamatukogule kindlustunde see, kui lugeja
registreeritud elukoht on siiski Eestis. Kuivõrd rahvaraamatukogu on avatud kõigile, on seal
lugejateks sageli ka välismaalased. Kui neil puudub rahvastikuregistris linna/valla täpsusega
registreeritud elukoha kaudu Eestiga püsiv side, on tagatise võtmine hea abinõu
rahvaraamatukogu kogude tervikluse säilitamiseks.
Väljaande (või eseme) väärtust puudutavasse punkti on lisatud täpsustus koguväärtuse näol.
See on oluline näiteks juhul, kui laenutatud e-lugeri väärtus koos sellesse laaditud e-väljaannete
väärtusega ületab piirmäära, mille puhul KOV on kehtestanud tagatise nõudmise kohustuse,
olgugi et eraldivõetuna laenutatud seade ega väljaanded kõnealust piirmäära ei ületaks.
Lõike 6 kohaselt kehtestab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud tasude (tasulised teenused
ja raamatukogudevahelise laenutuse kulud) kulupõhised suurused ja lõikes 5 nimetatud tagatise
määra ning nende tasumise ja tagastamise tingimused ja korra KOV. Sarnased volitusnormid
on ka kehtivas RaRS-is (§ 15 lõigetes 3 ja 51). Uuendusena on lisatud kulupõhisuse järgimise
kohustus, kuna rahvaraamatukogu kui KOV-i ametiasutuse hallatav asutus ei osuta avalikke
teenuseid tulu teenimise eesmärgil.
Eelnõu § 18 – reguleeritakse rahvaraamatukogu lugejaks registreerimise ja isikuandmete
töötlemisega seonduvat.
Lõikes 1 nähakse ette, et rahvaraamatukogu töötleb isikuandmeid lugejatele rahvaraamatukogu
teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks, statistiliseks aruandluseks ja
teenuste analüüsiks ning lugeja ja külastaja vastutuse tagamiseks. Säte kattub üldjoontes
kehtiva RaRS § 151 lõikega 1, kuid üldistatud on viidet lugeja vastutusele ja lisatud ka
isikuandmete töötlemine külastaja vastutuse tagamise eesmärgil (vt selle kohta täpsemalt
eelnõu § 18 lõike 9 selgitust). Lõikes 1 nimetatud isikuandmed saadakse rahvastikuregistrist.
Lõigete 2, 3 ja 4 sõnastamisel on eeskujuks võetud kehtiv RaRS § 151 lõige 2.
Lõikesse 2 on lisatud võimalus registreeruda rahvaraamatukogu lugejaks ka juhiloa alusel.
Juhiloal on küll isikut tõendava dokumendi tunnused, kuid tegemist ei ole siiski isikut tõendava
dokumendiga, mistõttu on vajalik see isikut tõendavate dokumentide ja õpilaspileti kõrval
RaRS-is eraldi nimetada.
Lõikes 3 nähakse ette võimalus küsida lisaks alaealisele ka täisealise eestkostetava puhul
väljaande või eseme kojulaenutamiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku
nõusolekut. Rahvaraamatukogu küll ei kontrolli iga täisealise lugejaks registreeruda soovija
puhul ega talle eestkostjat pole määratud, kuid sageli annab eestkostja sellest
33
rahvaraamatukogule ise märku. Kõnealune täiendus võimaldab sellisel juhul töödelda ka
eestkostja isikuandmeid, et tagada vajadusel kontakt vastutava isikuga.
Vanema või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek on vajalik, kuna vanem või eestkostja
vastutavad, et ära hoida näiteks rahalised nõuded viivitatud aja eest aga olla ka teadlik, et
väljaande rikkumisel lasub tal tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) §
1053 alusel vastutab laste ja hoolduse alla antud isikute tekitatud kahju eest vanem või
eeskostja. Omavalitsus saab otsustada, kas väljaande tagastamata aja eest küsida viivist või
nõuda rikutud väljaande hüvitamist. Nõuoleku puudumisel võib vanem või eeskostja keelduda
viivise maksmisest ja kahju hüvitamisest, kui ta polnud teadlik võimalikest tekkivatest kuludest.
Lõikes 4 tuuakse töödeldavate isikuandmete sh eriliiki isikuandmete loetelu. Sealjuures tuuakse
töödeldavate isikuandmete loetelu seaduses üldistatud kujul. Eelnõu § 18 lõike 4 punktides 1 ja
4 nimetatud lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmed saadakse
rahvastikuregistrist.
Rahvaraamatukogu andmekogus töödeldavate lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku
esindaja isikuandmed, sealhulgas eriliiki isikundmete loetelu täpsustatakse andmekogu
põhimääruses. Kava kohaselt sisaldab isiku- ja eriliiki isikuandmete täpsustatud loetelu järgmisi
andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3)
rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed; 4) lisa-aadress; 5) elektronposti aadress; 6)
telefoninumber; 7) koduteeninduse vajadusega seotud andmeid; 8) lugeja eelistuste andmed
vastavalt lugeja nõusolekule; 9) eestkoste andmed.
Erinevalt kehtivast seadusest täiendatakse andmete loetelu rahvastikuregistrisse kantud
elukohaandmetega ja lisa-aadressiga, andmetega koduteeninduse vajaduse kohta ja lugeja
eelistuste andmetega (viimaseid kogutakse üksnes lugeja nõusolekul). Isiku elukoha andmeid
vajab raamatukogu erinevate teenuste osutamiseks ning lugeja ja külastaja vastutuse
tagamiseks. Elukoha andmeid vajatakse näiteks tagastamata väljaannete väljanõudmiseks ja
sellekohaste nõuete saatmiseks lugejale, sest mitte kõigil Eesti elanikel pole e-posti aadressi.
Lugeja elukoha aadress on vajalik ka koduteeninduse pakkumiseks. Samuti on elukoha andmed
vajalikud väljaande või eseme laenutamisel tagatise küsimise üle otsustamiseks (eelnõu
kohaselt võib tagatist küsida, kui lugeja elukoht ei ole Eestis).
Rahvastikuregistri järgsed elukoha andmed on lisatud kohalike omavalitsuste ettepanekulul,
kellele on oluline, et raamatukogu saaks võlgnikelt raamatud võimalikult kiiresti tagasi. Näiteks
Tallinna Raamatukogudel on igapäevaselt ca 3500 – 5000 raamatuvõlgnikku, kelle käes üle
9000 raamatu.
Kuna koduteenindust pakutakse lugejale just tema tervislikust seisundist tulenevalt, tähendab
ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt isiku terviseandmete töötlemist. Koduteeninduse
vajadus võib tuleneda lugeja lühi- või pikaajalisest tervislikust seisundist, mis ei võimalda ta
raamatukogusse kohale tulla, aga selle ajutine vajadus võib lugejal tekkida ka ootamatult
näiteks õnnetuse tagajärjel.
Lõige 5 puudutab puudega isikule eriomaste andmete töötlemist. Täpselt samasisuline säte on
kehtiv RaRS § 151 lõige 3. Andmeid töödeldakse pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja
lugemise puudega isikutele teenuse osutamiseks. Samuti korraldab rahvaraamatukogu kohaliku
omavalitsuse elanikele, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama,
nende soovil tasuta koduteeninduse. Terviseandmete küsimine on vajalik selleks, et
34
raamatukogu saaks pakkuda koduteenindust või pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja
lugemise puudega isikutele teenust, kellel on puude või tervisliku seisundi tõttu selleks õigus.
Avalike teenuste all on mõeldud ka teenuseid, mida ei ole loetletud rahvaraamatukogu seaduses,
kuid mis tulenevad muudest seadustest, rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu
õigusaktidest. Näiteks võimaldab autoriõiguse seadus teha autori nõusolekuta ja tasu
maksmiseta teosest ligipääsetavas vormis koopiaid üksnes § 252 lõikes 2 nimetatud soodustatud
isikutele nende isiklikuks kasutamiseks. Raamatukogu võib soodustatud isikutele levitada
koopiat, suunata selle üldsusele või teha selle üldsusele kättesaadavaks vaid selleks, et
võimaldada sellele juurdepääs soodustatud isikule. Nimetatud kohustuse täitmiseks võib
raamatukogu töödelda isiku terviseandmeid, et tuvastada, kas isik on soodustatud isik AutÕS §
252 lõike 2 tähenduses. Käesoleval ajal puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks
raamatukogule teenuse osutamiseks vajalikke lugeja terviseandmeid saada automatiseeritud
andmevahetuse teel Sotsiaalkindlustusametist. Seetõttu on lugeja terviseandmete töötlemine
tõendite alusel põhjendatud.
Lõike 6 kohaselt registreeritakse rahvaraamatukogu lugejaks isik, kes nõustub täitma
rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Ka siin võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega
4 muudatusi ei tehta.
Lõige 7 puudutab lugeja andmete õigsuse kontrollimist. Täpselt samasisuline säte on kehtiv
RaRS § 151 lõige 5. Lugeja andmete kontrollimine toimub lugeja teenuste kasutamisel, mis
vajavad isikutuvastust raamatukogu füüsilise külastuse ajal või isikutuvastust vajavate e-
teenuste kasutamisel.
Lõige 8 näeb ette, et lugeja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed,
kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud kolm aastat või lugejaks olemist
pikendanud. Isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata
kohustusi. Nimetatud juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude
aegumiseni, mis on reguleeritud § 21 lõikes 12. Võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega 6 on
kõnealusest sättest välja jäetud lugeja seadusliku esindaja andmete säilitamisega seonduv, sest
see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 9.
Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist pikendanud“. Seega võib lugejal tekkida
rahvaraamatukogu teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks olemist ise
aegsasti pikendab, säilib soovitud staatus. Tuleb arvestada, et lugeja andmete kustutamine
hõlmab näiteks ka tema laenutuste ajalugu. Ajaloo säilimine on inimestele sageli oluline,
mistõttu võib lugejaks olemise pikendamine olla uuesti lugejaks registreerumisele eelistatud
lahendus. Enne lugeja andmete kustutamist saadetakse lugejale meeldetuletus andmete
uuendamise vajaduse kohta.
Lõike 9 kohaselt kustutatakse seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel
või esindusõiguse lõppemisel. Võrreldes seni RaRS § 151 lõikes 6 sätestatuga, on lisatud, et
seadusliku esindaja andmed kustutatakse ka esindusõiguse lõppemisel ehk siis, kui laps saab
täisealiseks või täisealise eestkostetava puhul eestkoste lõppemisel. See täiendus tagab, et
seadusliku esindaja andmeid ei töödelda kauem, kui see tegelikult vajalik on. Kui seaduslikul
esindajal on rahvaraamatukogu ees esindusõigusest tulenevaid täitmata kohustusi, säilitatakse
tema isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni.
35
Lõige 10 puudutab puude andmete kustutamist. Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude
andmed kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus tagab, et kõnealuseid
andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni see on teenuste osutamiseks vajalik.
Lõige 11 näeb ette, et rahvaraamatukogu võib RaRS § 21 lõike 8 rakendamiseks
(rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja rikkunud isikult rahvaraamatukogu külastamise õiguse
kuni 30 päevaks äravõtmine) töödelda sama paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 4 nimetatud
isikuandmeid ka külastaja kohta43. Sättes on ka täpsustatud, et külastaja andmed kustutatakse
ühe aasta möödumisel rahvaraamatukogu külastamise õiguse ajutisest äravõtmisest arvates.
Kuna valikut rahvaraamatukogu teenustest (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) saab
kasutada ka end lugejaks registreerimata ehk külastajana ja rahvaraamatukogude praktikas
esineb paraku juhtumeid, kus sellega kaasneb korrarikkumine, on eelnõuga loodud võimalus
piirata ajutiselt rahvaraamatukogu külastamise õigust nii lugeja kui külastaja puhul (vt selle
kohta täpsemalt eelnõu § 21 lõike 8 selgitust). Kõnealuse piirangu seadmine eeldab aga
külastaja isikuandmete töötlemist, mistõttu ongi eelnõu § 18 lõikega 11 rahvaraamatukogule
selleks vajalik õiguslik alus loodud. Korda rikkunud külastaja isiku aitab vajadusel tuvastada
politsei.
Eelnõu § 19 – käsitletakse lugejat puudutavaid teavitusi.
Lõige 1 annab rahvaraamatukogule õiguse edastada lugejale tema poolt esitatud või
rahvastikuregistrist saadud elukoha aadressile, telefoninumbrile või elektronpostiaadressile
meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet, mis on teenuste osutamiseks vältimatult
vajalik. Seega ei pea rahvaraamatukogu lugejale sellise teabe edastamiseks temalt eraldi
nõusolekut küsima. Selline teave on näiteks meeldetuletus laenutustähtaja peatse lõppemise
kohta, teade väljaande, mille järjekorras lugeja on, saadavuse kohta, teade lugeja isikuandmete
peatse kustutamise ja lugejaks olemise pikendamise võimaluse kohta jne. Kõnealuse teabe
edastamine on lugeja huvides, kuna aitab vältida näiteks rahvaraamatukogu ees võlgnevuste
tekkimist või lugeja staatusest ilmajäämist.
Lõige 2 näeb ette, et lugeja nõusolekul võib lugejale saata ka teisi teavitusi. Siin peetakse silmas
näiteks rahvaraamatukogu üldist uudiskirja või eraldi teavitusi rahvaraamatukogus toimuvate
ürituste või rahvaraamatukogusse saabunud uute väljaannete kohta. Kõnealuste teavituste
saatmine läheb kaugemale avalikes huvides oleva ülesande täitmisest ja on pigem käsitletav
isikuandmete töötlemisena turunduslikul eesmärgil, mistõttu on selleks vajalik lugeja nõusolek.
Seejuures võib lugeja oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta (vt ka IKÜM artiklit 7).
Eelnõu § 20 – puudutab rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja. Sätte sisu vastab suures osas
kehtivale RaRS §-le 16. Nagu ka muudel asjakohastel juhtudel on siin lugeja kõrval nimetatud
nüüd ka külastajat ning üldistatud sõnastust selles osas, milline KOV-i organ rahvaraamatukogu
kasutamise eeskirja kehtestab, jättes selle KOV-i otsustada.
Eelnõu § 21 – reguleeritakse lugeja ja külastaja vastutust.
Lõige 1 puudutab viivise küsimist ja selle sõnastus kattub suures osas kehtivas RaRS § 17 lõikes
1 sätestatuga. Uuendusena on laenutatud väljaande kõrval nimetatud ka eset ja tõstetud viivise
piirmäära 0,06 eurolt 0,1 euroni iga viivitatud päeva eest. Senine viivise piirmäär on kehtinud
36
alates 1998. aastast.44 Viivise piirmäära tõstmine 0,1 euroni lihtsustab viivise arvutamist ja
eeldatavasti ka motiveerib lugejaid senisest enam laenatud väljaandeid ja esemeid õigeaegselt
tagastama. Samas on oluline märkida, et RaRS-is sätestatu näol on tegemist viivise suurima
võimaliku määraga. KOV võib rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas lugeja kohustusena
kehtestada ka sellest madalama piirmääraga viivise tasumise või viivise küsimisest üldse
loobuda. Väiksemates rahvaraamatukogudes ka praegu viivist sageli ei küsita, sest lugejate
väiksema arvu tõttu on kontakt nendega personaalsem ning laenatud väljaandeid ja esemeid
tagastatakse reeglina kohusetundlikumalt. Tähtaegselt tagastamata väljaannete probleem on
ennekõike suuremates linnades (näiteks Tallinn ja Tartu).
Lõige 2 puudutab väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamist ja kattub
sisuliselt kehtivas RaRS § 17 lõikes 2 sätestatuga.
Lõikes 3 käsitletakse lugejale viivise tasumiseks ja väljaande või eseme rikkumise või
tagastamata jätmise heastamiseks tähtaja määramist ning sundtäitmise algatamise hoiatusega
ettekirjutuse tegemist. Säte vastab suures osas seni RaRS § 17 lõike 4 esimeses ja teises lauses
sätestatule. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kolmas lause, mille kohaselt märgitakse
ettekirjutuses selle vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord. Ettekirjutuse näol on tegemist
haldusaktiga, mille puhul tuleneb vaidlustamisviite märkimise kohustus HMS § 57 lõikest 1 ja
selle kordamine RaRS-is pole vajalik. Teise uuendusena on kõnealust sätet täiendatud selliselt,
et tähtaega ei määrata üksnes viivise või hüvitise tasumiseks, vaid algset laenutustähtaega
täiendava tähtaja võib määrata ka väljaande või eseme tagastamiseks. See on vajalik näiteks
olukorras, kus rahvaraamatukogus viivise küsimise võimalust ei rakendata. Samuti kannab
selline täiendus endas sõnumit, et rahvaraamatukogu peamine eesmärk on saada tagasi
konkreetne väljaanne või ese, mitte rahaline hüvitis.
Lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25
lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada
lihtkirjaga. Lihtkirjaga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on
möödunud 30 päeva selle saatmisest.
Ettekirjutuse kättetoimetamist RaRS-is seni reguleeritud pole, kuid käesoleval juhul on see
vajalik, et näha ette erisused HMS-is sätestatud dokumendi kättetoimetamise üldisest
regulatsioonist. HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument
toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või
elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise
korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses
sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades
seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks.
Kõnealune RaRS-i täiendus on tingitud asjaolust, et seni on rahvaraamatukogud pidanud
ettekirjutuse posti teel lugejale edastamiseks kasutama tähtkirja, mis on aga lihtkirjaga
võrreldes märksa kallim ja millega võib kaasneda ka oluline ajakulu (hoiuaeg postkontoris,
korduvatele kättetoimetamise katsetele kuluv aeg). Rahvaraamatukogu eesmärk on saada
laenutatud väljaanne või ese võimalikult kiiresti tagasi, et see teistele lugejatele uuesti
kättesaadavaks teha. Näiteks Eesti suurimal rahvaraamatukogul ehk Tallinna
Keskraamatukogul on igapäevaselt 3 500–5 000 võlgnikku, kellest igaühe käes võib omakorda
44
2011. aastal asendati 1 kroon 0,06 euroga, mis vastas eurole ülemineku kursile (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).
37
olla mitu tagastamisele kuuluvat väljaannet. Ettekirjutuse kiiremini kättetoimetatuks lugemine
tähendab ka selle kiiremini kehtima hakkamist (vt HMS § 61 lõiget 1) ja võimalust suunata
nõue vajadusel kiiremini täitemenetlusse ehk teisisõnu asjaomase väljaande või eseme
kiiremini rahvaraamatukokku tagasi jõudmist.
Lõige 5 puudutab ettekirjutuse sundtäitmist ja vastab sisult kehtivale RaRS § 17 lõikele 5.
Lõiges 6 nähakse ette, et lugeja vastutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka külastajale. Selline
vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui külastaja raamatukogu teenuste kasutamise käigus
väljaande või eseme rikub.
Lõige 7 näeb ette, et valla- või linnavalitsus võib lugejalt, kes ei ole sama paragrahvi lõigetes 1
ja 2 nimetatud kohustusi (väljaande või eseme tagastamine, viivise tasumine, väljaande või
eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine) rahvaraamatukogu antud tähtaja jooksul
täitnud, võtta väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära kohustuste täitmiseni. Sarnane
põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. Kui
kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse väljaannete kojulaenutamise õigus ära), siis
eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete
kojulaenutamise õigus ära võtta. Siin saab iga KOV jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist
nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Ära on jäetud on ka laenamisõiguse piiramise kestusega
seonduv. Raamatukogu võib kaalutlusõiguse alusel rakendada näiteks laste puhul viivise
tasumise paindlikke lahendusi. (Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi
rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada.
Lõikes 8 sätestatu kohaselt võib valla- või linnavalitsus lugejalt või külastajalt, kes rikub
rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades
raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades
rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub arvuteid, lõigub või sodib raamatuid),
võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni
30 päevaks. Külastusõiguse võib lugejalt või külastajalt ära võtta 30 päeva kaupa.
Külastusõiguse piirang määratakse uuesti kui raamatukogu kasutamise eeskirja rikkumine
kordub. Kehtivas RaRS-is sarnast sätet ei ole. Sellise piirangu seadmiseks õigusliku aluse
loomise vajadusele on aga rahvaraamatukogud tähelepanu juhtinud, sest kohustusega olla
kõigile soovijatele avatud (vt eelnõu § 16 lõiget 1), võib kaasneda paratamatult ka olukordi, kus
sellist avatust kuritarvitatakse. Rahvaraamatukogu külastamise õigust võib kõnealuse sätte
kohaselt piirata nii registreeritud kui ka registreerimata kasutaja ehk nii lugeja kui ka külastaja
puhul. Kui lugeja puhul on rahvaraamatukogul juba olemas tema isikuandmed ja piirangu
vormistamine on selle võrra lihtsam, siis külastaja puhul tuleb selleks konkreetse isiku andmed
alles saada. Kuivõrd rahvaraamatukogul endal KorS § 32 kohast isikusamasuse tuvastamise
õigust ei ole, tuleb selleks vajadusel kasutada politsei abi. Isikusamasuse tuvastamise õigus on
vastavalt turvategevuse seaduse §-le 21 ka turvateenistujal. Rahvaraamatukogu töötleb § 18
lõikes 4 nimetatud ulatuses külastaja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid.
Oluline on veel rõhutada, et kõnealuse piirangu võib seada üksnes asjasse puutuva
haruraamatukogu külastamise suhtes.
Lõikega 9 lisatakse säte, mis annab rahvaraamatukogule õiguse küsida lugejalt või külastajalt
isikut tõendavat dokumenti isiku tuvastamiseks, et registreerida ja rakendada isiku suhtes
külastamisõiguse piirang juhul, kui isik rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirib
38
oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustab töötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust
või kahjustab rahvaraamatukogu vara.
Lõige 10 puudutab valla- või linnavalitsuse õigust kõnealuses paragrahvis sätestatud õiguste
teostamine valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele edasi
delegeerida. Sarnane säte sisaldub ka kehtivas RaRS-is (§ 17 lõige 6), kuid eelnõuga on seda
laiendatud ka näiteks rahvaraamatukogu külastamisõiguse ajutise piiramise üle otsustamisele.
KOV-i ametiasutuse hallatava asutusena saab volitatav olla ka rahvaraamatukogu.
Lõikes 11 käsitletakse viivise ja rikutud või tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitise
laekumist KOV-i eelarvesse ning see kattub seni RaRS § 17 lõikes 7 sätestatuga.
Lõike 12 kohaselt on sama paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete (viivis ja rikutud või
tagastamata jäetud väljaande või eseme hüvitis) aegumistähtaeg kümme aastat. Kuigi nõuete
aegumistähtaegade üldine regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi
TsÜS), on aastaid kestnud õigusselgusetuse lahendamise huvides oluline sätestada kõnealuste
nõuete aegumistähtaeg RaRS-is. Nimelt on vaieldud selle üle, kas antud nõuded tuleks lugeda
tehingust tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt kolm
aastat või seadusest tulenevateks nõueteks, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt
kümme aastat. Kuivõrd rahvaraamatukogu tegevus väljaannete ja esemete laenutamisel kujutab
endast siiski avaliku teenuse osutamist ning seda iseloomustab haldustegevusele iseloomulik
ühepoolsus (lugejal ei ole näiteks võimalik laenutustingimusi mõjutada), ei ole väljaannete ja
esemete laenutamise käsitlemine tsiviilõigusliku tehinguga kohane. Seega on põhjendatud
seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja kohaldamine, mille kestus sätestatakse õigusselguse
huvides RaRS-is.
Lõige 13 näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 1–4 ja 6 lugeja või külastaja kohta sätestatut
kohaldatakse alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema
seaduslikule esindajale. Selle eesmärk on vältida kõigis viidatud sätetes lugeja kõrval
täpsustust, et alaealise ning täisealise eestkostetava asemel vastutab tema seaduslik esindaja.
Lõige 14 näeb ette, et lugejale ettekirjutuse tegemiseks võib valla- või linnavalitsus või valla-
või linna ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus töödelda lugeja isikuandmeid
(üldandmeid ja andmeid eestkoste kohta). Säte loob õigusliku aluse lugeja isikuandmete
töötlemiseks ettekirjutuse tegemisel. KOV-ides võib ettekirjutuse tegemine olla korraldatud
erinevalt, seadus annab siin KOV-ile paindlikkuse ise otsustada, kuidas haldusaktide andmine
korraldada. Ettekirjutuse tegemiseks vajalikud andmed edastab vastavalt KOV-is kehtivale
korrale rahvaraamatukogu, kelle lugejale ettekirjutus tuleb teha, valla- või linnavalitsusele või
valla- või linna ametiasutusele või ametiasutuse hallatavale asutusele, kes ettekirjutuse koostab.
Eelnõu § 22 – reguleeritakse automaatset haldusmenetlust. Tegemist on RaRS-is uue
regulatsiooniga.
Automaatset haldusmenetlust puudutav säte lähtub HMS-i kavandatavatest muudatustest.
Vabariigi Valitsuse poolt 02.04.2026 heaks kiidetud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe
seaduse muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette infosüsteemi vahendusel ilma haldusorgani
nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta läbiviidava haldusmenetluse (ehk automaatse
haldusmenetluse) üldised põhimõtted. HMS § 2 lõige 1 defineerib haldusmenetluse kui
haldusorgani tegevuse määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või
halduslepingu sõlmimisel. HMS § 8 lõike 1 kohaselt on haldusorgan seadusega, selle alusel
39
antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu
või isik. Seega on nii valla- või linnavolikogu või -valitsus kui ka rahvaraamatukogu
haldusorganid. RaRS-is sätestatud ülesannete täitmine kujutab endast reeglina haldusakti
andmist (näiteks viivise tasumiseks ettekirjutuse tegemine) või toimingu sooritamist (näiteks
selgituse andmine).45
HMSi kavandatavad muudatused annavad KOV-ile või rahvaraamatukogule niisiis õiguse viia
haldusmenetlus läbi infosüsteemi vahendusel ametniku või töötaja sekkumiseta. Selle
eelduseks on siiski HMS-is sätestatud haldusmenetluse põhimõtete järgimine ehk automaatset
haldusmenetlust ei saa läbi viia näiteks juhul, kui haldusorganil on kaalutlusõigus, mis HMS §
4 lõike 1 kohaselt kujutab endast otsuse tegemise kaalumist või erinevate otsuste vahel valimist,
või on vaja rakendada HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ehk haldusorganile ei ole kõik
menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud teada või haldusmenetlust ei ole võimalik läbi
viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata.46
Automaatse haldusmenetluse saab läbi viia nii tänaste raamatukogusüsteemide47 kui ka
eelnõuga asutatava raamatukogude andmekogu (vt eelnõu § 29 punkti 16) vahendusel ja neis
olevate andmete põhjal. Toimingu sooritamises (näiteks selgituse andmises) seisneva
haldusmenetlusena saab käsitleda ka suhtlust tekstirobotiga.
HMS-i kavandatavate muudatuste järgi ei ole automaatne haldusmenetlus lubatud
haldusmenetluse uuendamise ja vaidemenetluse korral. Vaidemenetluses hinnatakse, kas
varasem otsus oli õiguspärane ja õiglane. See puudutab õigusemõistmise kõige kesksemat
põhimõtet – õiglane menetlus ja inimlik kaalutlus. Inimesel peab alati olema õigus teada, kuidas
ja miks otsus tema suhtes tehti, ning seda otsust vaidlustada. See kehtib ka automaatse
menetluse korral ehk inimene saab esitada vaide või pöörduda halduskohtusse nagu iga teise
haldusotsuse puhul. Kui isik leiab, et tema suhtes tehtud otsus on vale, saab ta selle vaidlustada
ja inimene (ametnik või kohtunik) vaatab asja üle. See eeldab inimlikku arutlusvõimet ja
mõistmist, mida masin pakkuda ei suuda. Samuti on oluline ka see, et vaidemenetluses ei
kontrollita lihtsalt andmeid ja reegleid – seal tuleb hinnata olukorra nüansse, tõlgendada seadust
ja mõnikord isegi kaaluda erinevaid õigusi (nt avalik huvi vs. erahuvid).Kui põhimenetluses on
otsuseni jõutud valede järelduste kaudu või kui järgimata on jäänud HMS-i üldpõhimõtted, on
just menetluse uuendamise või vaidemenetluses haldusaktide muutmise ja kehtetuks
tunnistamise kaudu võimalik tagada isikute õiguskaitse. Näiteks ei ole ära kuulamata jätmise
mõju isikute õigustele nii intensiivne, kui kaebemenetluses on isiku ärakuulamisõigus tagatud.
Seega on tegemist kaitsegarantiiga võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks.
HMS-i muutmise eelnõu näeb ette, et automaatses haldusmenetluses antud haldusaktis ei
märgita haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nime ja allkirja, kuid lisatakse haldusorgani
kontaktandmed ning märgitakse, et tegemist on automaatse haldusaktiga.
Automaatse haldusakti andmise korral tuleb avaldada nende andmekogude nimetused, milles
sisalduvaid isikuandmeid on haldusakti andmisel kasutatud. Automaatse toimingu korral tagab
45
KOV-i puhul mõnel juhul ka määruse andmist (näiteks rahvaraamatukogu põhimääruse kehtestamine), kuid see
ei ole automaatse haldusmenetluse kontekstis relevantne.
46
HMS § 40 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära
kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub
vajadus lisaandmete saamiseks või sama lõike punkti 3 kohaselt juhul, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise
kahjuks.
47
Sierra, URRAM ja RIKS.
40
haldusorgan nimetatud teabe kättesaadavuse muul sobival viisil. Näiteks viivise meeldetuletuse
automaatse toimigu puhul saadakse isiku üldandmed rahvastikuregistrist või raamatukogude
andmekogust, kusjuures toiming sooritatakse raamatukogude andmekogu infosüsteemi kaudu.
Automaatse haldusakti andmise või automaatse toimingu korral tuleb esitada ka selgitus
kasutatud otsustuspõhimõtete ja kriteeriumide kohta. Selgitus esitatakse sellises ulatuses, mis
võimaldab menetlusosalisel mõista otsuse aluseid.
Selleks, et tagada rahvaraamatukogude valdkonnas ühetaoline haldusmenetlus, sh ühtsetel
põhimõtetel automaatsete haldusaktide andmine ja toimingute sooritamine, nähakse eelnõuga
ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab automaatsete haldusaktide ja toimingute
loetelu. Automaatselt soovitakse esialgsel hinnangul hakata andma näiteks järgmiseid
haldusakte ja sooritama järgmiseid toiminguid: 1) lugejaks registreerimine; 2) lugeja ja tema
seadusliku esindaja andmete kustutamine; 3) laenutustähtaja pikendamine; 4) meeldetuletuste
ja muu lugejat puudutava teabe edastamine; 5) viivise määramine48; 6) väljaannete ja esemete
kojulaenutamise õiguse ajutine äravõtmine kohustuste (väljaande või eseme tagastamine,
viivise tasumine, väljaande või eseme rikkumise või tagastamata jätmise heastamine)
mittetäitmisel;49 7) kohustuste (samad, mis eelmises punktis) täitmise tähtaja määramine ja selle
ületamisel ettekirjutuse tegemine50; 8) täitmata ettekirjutuse täitemenetlusse suunamine.51
Kavandatava volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-s 14
sätestatut, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja
kohtuvõimu ning KOV-ide kohustus. Esmane vastutus põhiõiguste tagamise eest on Riigikogul,
sest just seadustega tuleb paika panna põhiõiguste teostamiseks vajalik, sealhulgas vajaliku
menetluse ja korra peamised elemendid.52 Ka PS § 3 lõikest 1 tulenev olulisuse põhimõte nõuab
et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.53 Kuigi kõik põhiõiguste seisukohalt
olulised otsused peab langetama seadusandja, võib vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid
kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel
määrusega.54 Antud juhul tulenevad automaatset haldusmenetlust puudutavad olulised
põhimõtted seadusest (kas eelnõukohasest RaRS-ist või näiteks HMS-ist ). Ministri määruse
tasandile on kavandatud üksnes loetelu haldusaktidest ja toimingutest, mida on võimalik
seadusest tulenevaid nõudeid arvestades automaatselt anda või sooritada. Kõnealuse
rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 21).
4. peatükk. Aruandlus ning teenistuslik ja haldusjärelevalve
Eelnõu § 23 – reguleeritakse rahvaraamatukogu aruandlusega seonduvat.
48
Kuivõrd viivist puudutav eelnõu § 21 lõige 1 sisaldab kaalutlusõigust (kas määrata viivis või mitte ja kui määrata,
siis kas kõnealuses sättes nimetatud suurima lubatud määra järgi või väiksema määra järgi), saab viivise
määramine toimuda automaatselt üksnes juhul, kui KOV on rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas otsuse
tegemise kriteeriumid sellise täpsusega paika pannud, et inimese sekkumist eeldavat kaalumisruumi enam pole.
49
Kuna ka väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ajutist äravõtmist puudutav eelnõu § 21 lõige 6 sisaldab
kaalutlusõigust (kas võtta kojulaenutamise õigus ära või mitte), on automaatne haldusmenetlus siin võimalik jälle
vaid eeldusel, et KOV on otsustamise kriteeriumid rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas täpselt kindlaks
määranud.
50
Eelnõu § 21 lõikes 3 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral samuti täpseid suuniseid
rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas (määratava tähtaja pikkus ja kas ettekirjutus tehakse või mitte).
51
Ka eelnõu § 21 lõikes 5 sätestatu eeldab automaatse haldusmenetluse korral täpseid suuniseid rahvaraamatukogu
kasutamise eeskirjas (kas täitmata ettekirjutus suunatakse täitemenetlusse või mitte).
52
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 14 kommentaar 17.
53
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3.
54
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6.
41
Lõikes 1 nähakse ette üldine õigusaktidest tulenevate aruannete esitamise kohustus, mis on
sätestatud ka kehtivas RaRS § 11 lõikes 4. Võrreldes kehtiva RaRS-iga on eelnõust välja jäetud
lause, mille kohaselt esitab valla- või linnavalitsus KuM-ile aruande rahvaraamatukogule
riigieelarvest eraldatud summade kasutamise kohta hiljemalt iga aasta 20. jaanuariks. Kuna
rahvaraamatukogule riigieelarvest eraldatava toetuse või hüvitisega seonduv on kavandatud
eelnõu § 13 lõike 9 alusel kehtestatavasse valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister)
määrusesse, siis sätestatakse ka asjaomase aruande esitamise tähtaeg või tähtpäev samas
määruses.
Lõike 2 kohaselt esitab rahvaraamatukogu RaRa-le statistilise ja sisulise töö aruanded igal
aastal 1. märtsiks ning kõnealused aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu. Seni on
statistilise ja sisulise töö aruannete esitamist reguleeritud RaRS § 11 lõikes 5, mis näeb ette
aruannete esitamise maakonnaraamatukogule, kes omakorda esitab koondaruanded KuM-ile.
Aruannete esitamise tähtpäev on ka kehtivas RaRS-is 1. märts.
Rahvaraamatukogude statistilised aruanded esitatakse tegelikult juba praegu RaRa-le, kelle üks
ülesanne rahvusraamatukoguna on trükitoodangu- ja raamatukogualaste riiklike statistiliste
andmete kogumine ja esitamine (ERRS § 4 lõike 1 punkt 4). Sisulise töö aruandeid on seni
esitatud tõesti KuM-ile, kuid seoses maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse
maakondliku koordineerimise ülesannete etapiviisilise lõpetamisega (vt selle kohta ka eelnõu §
26 selgitusi) ja sellest tulenevalt RaRa-le uue ülesande lisandumisega (rahvaraamatukogu
sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine), tuleb need edaspidi esitada RaRa-le. Lisatud
on ka täpsustus, et aruanded esitatakse keskraamatukogu kaudu (välja arvatud juhul, kui KOV-
i väiksusest tulenevalt on tegemist haruraamatukogudeta rahvaraamatukoguga). Seega kogub
keskraamatukogu, kelle ülesanne on eelnõu § 5 lõike 2 punkti 3 kohaselt haruraamatukogude
üleselt statistilise aruandluse korraldamine ja rahvaraamatukogu tegevuse analüüsimine,
haruraamatukogudest kokku vajaliku teabe ja esitab selle RaRa-le. RaRa on arendamas
raamatukogude juhtimistöölauda55, mis võimaldab RaRS-i eelnõu seadusena jõustumise
järgselt esitada aruandeid juba spetsiaalses elektroonilises keskkonnas.
Eelnõu § 24 – puudutab teenistuslikku ja haldusjärelevalvet.
Lõike 1 kohaselt teeb teenistuslikku järelevalvet rahvaraamatukogu tegevuse üle KOV. Sama
põhimõte on sätestatud kehtivas RaRS § 11 lõikes 1.
Lõige 2 näeb ette, et haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb
KuM. Kehtiva RaRS § 11 lõike 2 kohaselt on KuM-i teostatav haldusjärelevalve olnud kitsam
ehk suunatud ainult rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete järgimise ja
maakonnaraamatukogu ülesannete täitmise kontrollimisele. Kavandatav muudatus tagab
järelevalve terviklikkuse, hõlmates kõiki RaRS-is sätestatud nõudeid. Edaspidi on KuM-il
õigus teostada järelevalvet kõigi rahvaraamatukogu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle.
Nii on järelevalve terviklik ning saab kaasa aidata sellele, et lugeja ja külastaja saaksid
raamatukogust kvaliteetseid ja õigusaktidega kooskõlas olevaid teenuseid. Haldusjärelevalvet
KOV-i hallatava rahvaraamatukogu üle teostatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 alusel.
Järelevalve hõlmab õiguspärasuse ning seaduses sätestatud otstarbekuse kontrollimist, mis võib
osutuda vajalikuks kui ministeeriumile edastatakse mistahes teave võimalike rikkumiste kohta.
Näiteks võib järelevalve olla põhjendatud juhul, kui lugeja pöördub KuM-i poole kahtlusega,
55
Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud.
42
et rahvaraamatukogu ei järgi isikuandmete töötlemise nõudeid, mis on sätestatud eelnõu §-s 18
või rahvaraamatukogude võrgu loomisel pole arvestatud § 4 lõikes 3 nimetatud kohaline elanike
vajadusi. Sellisel juhul saab KuM hinnata, kas raamatukogu tegevus vastab seadusest
tulenevatele kohustustele, ning vajaduse korral nõuda puuduste kõrvaldamist.
5. peatükk. Rakendussätted
1. jagu. Üleminekusätted
Eelnõu § 25 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogude põhimäärused eelnõukohase
RaRS-iga vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Üleminekusätte kohaselt kehtivad enne
rahvaraamatukogu seaduse uue tervisteksti jõustumist kehtestatud rahvaraamatukogude
põhimäärused kuni nende muutmiseni aga mitte kauem kui 30. juunini 2027. aastal. Kuivõrd
põhiosa eelnõust on kavandatud seadusena jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril, on KOV-idel
vajalike muudatuste tegemiseks aega pool aastat.
Eelnõu § 26 lõige 1 ja 2 näevad ette, et eelnõu seadusena jõustumisel loetakse
maakonnaraamatukogudeks rahvaraamatukogud, mis on maakonnaraamatukogudeks
nimetatud enne kõnealuse seaduse jõustumist. Seega jätkavad 2027. aasta 1. jaanuarist 2027.
aasta 30. juunini ehk kuni maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesannete lõpetamiseni maakonnaraamatukogudena tegutsemist Harju
Maakonnaraamatukogu (Harju maakonnas), Kärdla Linnaraamatukogu (Hiiu maakonnas),
Jõhvi Keskraamatukogu (Ida-Viru maakonnas), Põltsamaa Raamatukogu (Jõgeva maakonnas),
Järvamaa Keskraamatukogu (Järva maakonnas), Rakvere Raamatukogu (Lääne-Viru
maakonnas), Lääne Maakonna Keskraamatukogu (Lääne maakonnas), Põlva Keskraamatukogu
(Põlva maakonnas), Pärnu Keskraamatukogu (Pärnu maakonnas), Rapla Keskraamatukogu
(Rapla maakonnas), Saare Maakonna Keskraamatukogu (Saare maakonnas), Kõrveküla
Raamatukogu (Tartu maakonnas), Valga Keskraamatukogu (Valga maakonnas), Viljandi
Linnaraamatukogu (Viljandi maakonnas) ja Võrumaa Keskraamatukogu (Võru maakonnas).
Kuivõrd tegemist on tavaliste rahvaraamatukogudega, kes täidavad riikliku kohustusena
täiendavaid ülesandeid, ei tähenda maakonnaraamatukogude tegevuse lõpetamine asjaomaste
rahvaraamatukogude sulgemist, vaid üksnes lisaülesannete täitmise lõppemist. Seni
maakonnaraamatukogude poolt täidetud raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded
antakse ajakohastatud sisus ja vormis järk-järgult üle RaRa-le (vt selle kohta täpsemalt eelnõu
§ 29 punkti 9 selgitusi).
Lõikes 2 on esitatud maakonnaraamatukoguspetsiifilised ülesanded. Võrreldes kehtiva RaRS-
iga (kehtivas seaduses § 5 lõige 1) on lisatud täpsustus, et raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesanded, mida maakonnaraamatukogud täidavad, on neile pandud riiklik
kohustus. Lõikes loetletud maakonnaraamatukoguspetsiifilisi ülesandeid on võrreldes kehtivas
RaRS § 5 lõikes 5 sätestatuga oluliselt vähem. Seda seetõttu, et osa riikliku kohustusena
täidetavatest raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannetest hakkab juba alates 2027.
aasta 1. jaanuarist täitma RaRa (vt selle kohta täpsemalt eelnõu § 29 punkti 9 selgitust).
Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 2027. aasta 30. juunini veel järgmiste ülesannete
täitmist: 1) kogude komplekteerimine ja töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks
vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine.
43
Lõike 3 kohaselt hüvitatakse riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud
KOV-ile riigieelarvest kultuuriministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.
Seni on nende kulude katmine tulenenud RaRS § 10 lõike 3 punktist 3, kuid kuna antud juhul
ei ole tegemist mitte toetusega riigieelarvest, vaid KOV-ile delegeeritud riikliku kohustuse
täitmisega seotud kulude katmisega, on see reguleeritud eraldi sättes. Seejuures väheneb riigi
hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt kahe töötajaga seotud kuludele. Hüvitise vähenemine on
tingitud asjaolust, et vähenevad ka maakonnaraamatukogu ülesanded.
Maakonnaraamatukogusid puudutav regulatsioon kaotab oma toime alates 01.07.2027. a mil 15
rahvaraamatukogu lõpetavad tegutsemise maakonnaraamatukoguna ehk riikliku kohustusena
maakondliku koordineerimise ülesande täitmise.
Eelnõu § 27 – kohustab KOV-e viima rahvaraamatukogu struktuur eelnõukohase seaduse § 5
lõikega 1 vastavusse 2027. aasta 1. juuliks. Eelnõu § 5 lõige 1 näeb ette, et KOV-is on üks
rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest.
KOV-i väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu.
2024. aastaks oli keskraamatukogu moodustatud 66 KOV-is56 (neist mõnes on küll lisaks ka
rahvaraamatukogusid, kes tegutsevad veel eraldiseisvate asutustena). Seega vastab enamiku
KOV-ide rahvaraamatukogu struktuur juba eelnõuga kavandatule. Ülejäänutel on
rahvaraamatukogu struktuuri korrastamiseks aega kuus kuud eelnõu põhiosa seadusena
jõustumisest arvates.
Rahvaraamatukogudele muutub 2027. aasta 1. juulist kohustuslikuks raamatukogude
andmekoguga liitumine ja selle kasutamine, mis tähendab, et andmekoguga liitumise tähtaeg
on sama kui ühtse juhtimise struktuuri jõustumine (1. juuli 2027).
Et tagada sujuv üleminek, nähakse RaRa raamatukogu andmekogu rakendamise projekti
raames ette, et raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik KOV-i veel ümber
korraldamata rahvaraamatukogud, viisil, mis ei nõua raamatukogude ümberkorraldamisel
täiendavaid kulutusi ega olulist käsitööd.
Eelnõu § 28 – sisaldab töölepingute ning haridus- ja kutsenõuetega seotud üleminekusätteid.
Paragrahvis sätestatakse, et RaRS § 9 lõiget 3 ei kohaldata enne 2027. aasta 1. jaanuari ametis
olevatele raamatukoguhoidjatele. RaRS § 9 lõige 3 näeb eelnõu kohaselt ette, et
rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmiseks piisava hariduse ja kompetentsi või
raamatukoguhoidja kutseta töötajaga võib sõlmida üksnes tähtajalise töölepingu ja sedagi vaid
juhul, kui töötaja on valmis vajaliku hariduse või kutse nominaalse õppeaja jooksul omandama.
Kõnealuse üleminekusätte kohaselt jäävad aga kõigi olemasolevate raamatukoguhoidjate
töölepingud kehtima ega muutu töötaja haridus- ja kutsenõuetele mittevastavuse tõttu
tähtajaliseks.
2. jagu. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Eelnõu § 29 – muudetakse ERRS-i.
56
Raamatukogude statistika andmebaas. Eesti Rahvusraamatukogu, 2025.
44
Eelnõu § 29 punkt 1 – sarnaselt RaRS-ile asendatakse ka ERRS-is sõna „teavik“ sõnaga
„väljaanne“ (vt ka eelnõu § 2 lõike 2 selgitust) .
Eelnõu § 29 punkt 2 – laiendatakse seaduse reguleerimisala, lisades sellesse raamatukogude
andmekoguga seonduva (vt ka eelnõu § 29 punkti 16 selgitust). Kõnealune eelnõu punkt on
kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu
puudutavate sätetega.
Eelnõu § 29 punkt 3 – tehakse sõnastuslikke muudatusi ERRS § 4 lõike 1 punktis 2, mis
puudutab väljaannete registreerimist rahvusbibliograafia andmebaasis ja selle kättesaadavaks
tegemist. Eelnõu kohaselt välditakse ERRS-is rahvusbibliograafia andmebaasi nimetamist,
kuna seadust täiendatakse raamatukogude andmekogu regulatsiooniga ja rahvusbibliograafia
andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust. Eelnõu ettevalmistajad ei pea
seejuures vajalikuks jätta sõnad „rahvusbibliograafia andmebaas“ välja kõikidest teistest
õigusaktidest, kus neid on kasutatud (näiteks autoriõiguse seaduses ja selle rakendusaktides),
sest tulenevalt asjaolust, et rahvusbibliograafia andmebaas jääb raamatukogude andmekogu
osana alles, regulatsioonide sisu see ei mõjuta. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud
jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.
Eelnõu § 29 punkt 4 – ERRS § 4 lõike 1 punkt 3, mis puudutab Eesti retrospektiivse
rahvusbibliograafia alase koostöö koordineerimist, tunnistatakse kehtetuks. Eesti
retrospektiivse rahvusbibliograafia alane koostöö ei vaja enam eraldi koordineerimist, sest Eesti
vanemate väljaannete osaga seotud tegevus on tänaseks lõpule viidud.
Eelnõu § 29 punkt 5 – ERRS § 4 lõike 1 punktis 4 tehakse sõnastuslik kohendus, võttes ka seal
kasutusele termini „väljaanne“. Sõnastust „riiklik väljaannete statistika“ on kasutatud ka SäES
§ 18 lõikes 2.
Eelnõu § 29 punkt 6 – muudetakse ERRS § 4 lõike 4 punkti 1, mille uue sõnastuse kohaselt
on RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena raamatukogunduse, infoteaduse ja
raamatuteaduse ning nendega seotud valdkondade teadus- ja arendustöö, Eesti raamatukogude
asjakohane nõustamine, raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituse korraldamine ning
osavõtt rahvusvahelistest ja riiklikest teadus-, arendus- ja koostööprogrammidest ja nende
algatamine. Võrreldes kehtiva sõnastusega on kõnealuses sättes tehtud järgmised muudatused:
1) jäetud välja sõnad „raamatukoguteadus“ ja „bibliograafia“; 2) täiendatud sätet
kutsekoolitusega; 3) täiendatud sätet teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamisega.
Raamatukoguteadust ja bibliograafiat enam eraldi ei nimetata, sest raamatukogundus,
infoteadus ja raamatuteadus hõlmavad ka neid.
Uue sõnastuse kohaselt on RaRa ülesanne korraldada lisaks raamatukogutöötajate
täienduskoolitustele ka nende kutsekoolitust. RaRa alustas raamatukogutöötajate
kutsekoolituse57 pakkumist juba 2006. aastal ehk tegemist ei ole RaRa-le uue ülesande
andmisega, vaid ERRS-i ajakohastamisega.
Mis puudutab teadus-, arendus- ja koostööprogrammide algatamist, siis kõnealune täiendus
rõhutab RaRa aktiivset rolli mitte ainult osalejana, vaid ka käivitajana, võimaldades tal
kujundada teadus- ja arendustegevuse suundi ning edendada rahvusvahelist ja riiklikku
57
Eesti Rahvusraamatukogu. Kutsekoolitus.
45
koostööd. RaRa on koostöös erinevate asutustega algatanud ja edukalt ellu viinud või viimas
mitmeid riiklikke arendusprojekte, sealhulgas krattide projektid, innovatsiooniprojekt
"Raamatud liikuma", riiklik e-raamatute laenutus, ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem (ehk
asutatav raamatukogude andmekogu), digitaalarhiiviga DIGAR seotud projektid,
raamatukogude juhtimistöölaud jne.58 MIRKO e-väljaannete laenutuse edasine arendamine
võib vajada koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga uute litsentsimudelite ja õiguslike
muudatuste väljatöötamisel.
Eelnõu § 29 punkt 7 – ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks
ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine üleriigiliste
raamatukoguteenuste osutamiseks, arvestades eri liiki raamatukogude vajadusi. Kehtivas
ERRS-is viidatakse kõnealuses sättes infotehnoloogia arendamisele üksnes RaRa enda infovara
üldkättesaadavaks tegemise eesmärgil. Muudatus kajastab RaRa suurenenud rolli kogu
valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena. Näiteks on RaRa loonud üle-eestilise
laenutusplatvormi Minu Raamatukogu (MIRKO)59, millesse panustab oma kogudega 88
raamatukogu üle Eesti.
Infotehnoloogia arendamine üleriigiliste teenuste osutamiseks eeldab kõigi
raamatukogutüüpide - rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogude - laiapõhjalist kaasamist
üleriigiliste teenuste arendamise protsessi kõigis selle etappides. Üleriigilise teenuse tarbeks
infotehnoloogia arendamise eelduseks on üleriigiline vajadus ja raamatukogude valmisolek ja
huvi teenusega liitumiseks, eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus kõigile raamatukogudele,
sh asutuste raamatukogudele (nt Pärnu Keskraamatukogu, Tartu Ülikool, SA Eesti Vabaõhu
Muuseum, Taebla Gümnaasium, Vasalemma Põhikool jne) ning nende kasutajatele.
Üleriigiliste teenuste osutamiseks on RaRa arendanud näiteks raamatukogude juhtimistöölaua
teenuse ja laenutusplatvormi MIRKO, mida saavad kasutada kas kõik Eesti raamatukogud või
kõik eesti raamatukogude kasutajad. Samuti on arendamisel raamatukoguteenuse osutamiseks
vajalik raamatukogusüsteem, mille arendamisel võetakse arvesse nii rahvaraamatukogude kui
ka teadusraamatukogude vajadusi.
Eelnõu § 29 punkt 8 – RaRa ülesandeid puudutavat ERRS § 4 täiendatakse lõikega 6, mille
kohaselt kasutab RaRa ERRS-ist, muudest õigusaktidest ja RaRa põhikirjast tulenevate
ülesannete elektrooniliseks täitmiseks raamatukogude andmekogu. Sarnane säte on kavandatud
ka RaRS-i (vt eelnõu § 6). Seega on raamatukogude andmekogu kasutamine RaRa-le ja
rahvaraamatukogudele kohustuslik. Muud tüüpi raamatukogud (näiteks teadus- ja
erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) saavad andmekoguga liituda soovi korral.
Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil koos teiste
raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.
Eelnõu § 29 punkt 9 – ERRS-i täiendatakse §-ga 41, mis puudutab riigi haldusülesannete
täitmist ja selleks RaRa-ga halduslepingu sõlmimist. Eelnõu § 11 kohaselt täidab RaRa
rahvaraamatukogude valdkonnas seaduses loetletud riiklikke haldusülesandeid. Osaliselt on
samu ülesandeid seni täitnud maakonnaraamatukogud, kuid arvestades seda, et
maakonnaraamatukogude ülesanded raamatukoguteeninduse koordineerimisel on
muutumatuna püsinud alates 2007. aastast, on kavas eelnõuga kõnealuste ülesannete sisu ka
mõnevõrra uuendada.
58
Eesti Rahvusraamatukogu. Arendusprojektid.
59
MIRKO.
46
Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 kohaselt täidab maakonnaraamatukogu järgmiseid
raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid: 1) kogude komplekteerimine ja
töötlemine; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude
andmebaaside loomine ja pidamine; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse
korraldamine ja tegevuse analüüsimine; 4) erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate
täienduskoolituse korraldamine; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamine.
Eelnõu § 26 lõige 2 näeb ette, et kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 1 ja 2 kirjeldatud ülesanded
jäävad kuni 2027. aasta 30. juunini maakonnaraamatukogude täita, misjärel võtab RaRa
komplekteerimisülesande üle, kuid andmebaaside loomise ja pidamisega seonduvat senisel
kujul mitte. Maakonnaraamatukogud on küll loonud ja haldavad kodulooandmebaasi, kuid
enamasti tegelevad sellega raamatukogutöötajad, kellele riigieelarvest finantseeritavat töötasu
ei maksta. Seega on siin tegemist pigem rahvaraamatukogude koostööga, mitte riikliku
ülesandega, mis vajaks keskset koordineerimist ja toetamist.
Kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punktides 3 ja 4 kirjeldatud ülesanded liiguvad pisut uuendatud kujul
RaRa-le juba 2027. aasta 1. jaanuaril, kuid punktis 5 nimetatud teatmebibliograafilise töö
korraldamise ülesande täitmine pole enam vajalik. Tulenevalt info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik
rahvaraamatukogud ning see vaja enam riikliku ülesandena koordineerimist.
Rahvaraamatukogude valdkonda puudutavate riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks
volitamise näol on tegemist ühe suurima ja olulisema RaRS-i eelnõuga tehtava muudatusega.
Vajadust maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti,
et maakonnaraamatukogu olemusele on olulise jälje jätnud haldusreform, mille tulemusel on
juba tekkinud üks tervet maakonda hõlmav vald (Hiiumaa vald Hiiu maakonnas) ning mitu
maakonda koosnevad vaid kolmest KOV-ist (Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne
maakond, Põlva maakond, Saare maakond ja Valga maakond). Arvestades asjaolu, et
maakonnaraamatukogu koordineerivate ülesannete riiklikeks kohustusteks lugemine põhineb
mitmele KOV-ile teenuste osutamisel, ei saa Hiiumaa puhul täna enam rääkida riiklike
kohustuste täitmisest. Samas on jätkuvalt oluline, et suurele kogu Eestit katvale
rahvaraamatukogude võrgule pakutaks keskset tuge ehk teatav riiklik koordineerimine peab
raamatukoguteeninduse ühtlaselt kõrge taseme hoidmiseks ning rahvaraamatukogude võrgu
sidususe ja arengu tagamiseks säilima. Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on
vajadus arendusülesandeid täitva üksuse või asutuse ehk arenduskeskuse60 Eesti
Raamatukoguhoidjate Ühing kui ka Rahvaraamatukogude Nõukogu, kuhu kuuluvad
valdkonda hästi tundvad spetsialistid maakonnaraamatukogudest, partnerorganisatsioonidest ja
õppeasutustest. Arendusüksuse puudumise probleem on käsitlemist leidnud ka
Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud dokumendis „Rahvaraamatukogude rolli analüüs
ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“.61 Eelnõuga antaksegi RaRa-le
ülesanded, mida ta asub täitma rahvaraamatukogude arendusüksusena.
ERRS § 41 lõige 1 näeb ette, et RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmisi riigi
haldusülesandeid: 1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja
arendamine; 2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; 3)
rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate
60
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. 21. sajandi raamatukogu (2016. aasta versioon).
61
Murasov, M., Allemann, M., Preegel, K., Michelson, A. (2022). Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja
ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
47
koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; 4) rahvusvahelistes, riiklikes
ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine; 5) RaRS § 13
lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest rahvaraamatukogude valitud väljaannete keskne
hankimine.
Punktis 1 sätestatu all mõeldakse näiteks üle-eestilise laenutusplatvormiga MIRKO sarnaseid
lahendusi. MIRKO platvormile on võimalik arendada täiendavaid teenuseid, sealhulgas uusi
rahvaraamatukogude kasutajatele suunatud laenutusteenuseid, näiteks välisriikides kirjastatud
väljaannete laenutamise võimaluse loomine. Samuti oleks otstarbekas arendada ühtne
veebikeskkond rahvaraamatukogudele, mis koondaks valdkonna jaoks olulise teabe ja
juhendid. Veebikeskkonnas võiksid olla kättesaadavad näiteks väljaannete kirjeldamise ja
andmekogu kasutamise juhendid, teave valdkondlike koostöötegevuste, seminaride ja
koolituste kohta jms. Võimalik on luua ka kaugkoolituskeskkond e-koolituste läbiviimiseks.
Punktis 2 sätestatu on kehtiva RaRS § 5 lõike 5 punkti 3 ja § 11 lõike 5 kohaselt olnud
maakonnaraamatukogu ülesanne. Nüüd asub seda täitma RaRa. Ülesande täitmiseks on RaRa
arendamas raamatukogude juhtimistöölaua teenust62, mis lihtsustab oluliselt andmete kogumist
ja analüüsimist.
Punktis 3 kirjeldatule sarnast ülesannet on RaRS § 5 lõike 5 punkti 4 alusel samuti seni täitnud
maakonnaraamatukogud. Piirkondades ehk rahvaraamatukogudele võimalikult lähedal toimuv
erialane nõustamine on seotud ERRS-i kõnealuse paragrahvi lõikega 3, mis paneb RaRa-le
kohustuse tagada piirkondlike esindajate olemasolu üle Eesti (vt selle kohta selgitust allpool).
Raamatukogutöötajate koolitusvajaduste kaardistamine ja koordineerimine lihtsustab ühelt
poolt raamatukogutöötajatel asjakohaste turul pakutavate koolituste leidmist, ent annab teisalt
vajaliku sisendi ka RaRa-le endale raamatukogutöötajate kutse- ja täienduskoolituste
korraldajana, võimaldades näiteks koondada ühiseid huvisid üle Eesti ja vastavalt sellele
koolitusi või õppereise kavandada.
Punkti 4 all peetakse silmas erinevaid algatusi, millesse rahvaraamatukogud saavad panustada.
Tegemist võib olla näiteks meedia- ja digipädevuste arendamisele63 või laste lugemishuvi
suurendamisele64 suunatud programmidega, aga ka mistahes muudest valdkondadest alguse
saanud ettevõtmistega, kus rahvaraamatukogud saavad ja soovivad kaasa lüüa. RaRa ülesanne
seisneb seejuures programmi algatajale partneriks olemises, vajaliku teabe
rahvaraamatukogudele edastamises, rahvaraamatukogude osaluse suurendamiseks
kaasamisürituste korraldamises jne.
Punkti 5 all peetakse silmas RaRa-le volitatavat RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse
eest väljaannete keskse hankimise ülesannet. Tegemist on komplekteerimisülesandega, mida
eelnõu § 26 lõike 2 punkti 1 kohaselt täidavad kuni 2027. aasta 30. juunini
maakonnaraamatukogud. Eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1 juulil. Viidatud
RaRS § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetus on riigieelarvest rahvaraamatukogudele
väljaannete soetamiseks antav osaline toetus.
62
Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude juhtimistöölaud.
63
Eesti Rahvusraamatukogu. Meedia- ja digipädevuse arendamine.
64
Eesti Lastekirjanduse Keskus. Lugemisisu.
48
Komplekteerimisülesande täitmisel maakonnaraamatukogudes ilmnenud peamised kitsaskohad
on olnud seotud ennekõike uute väljaannete rahvaraamatukogudesse jõudmiseks kuluva ajaga65
ning asjaoluga, et puudunud on kvaliteedi- ja protsessijuhtimise eest keskne vastutaja ja
koordineerija. Sellest tulenevalt on seni tehtud palju käsitööd ning igas maakonnas on tulnud
välja töötada sarnaseks tegevuseks vajalikud protsessid ja töövood. Kõnealuse ülesande RaRa-
le täitmiseks volitamisega püütakse need probleemid lahendada.
Keskse üksuse komplekteerimisega seotud töötajate tööülesanded on väljaannete tellimuste
kogumise koordineerimine ja hankimise korraldamine (ostuna hangitavate uute ja
järelkomplekteeritavate väljaannete tellimisnimekirjade aga ka annetusena saadud ja
pakutavate väljaannete nimekirjade koostamine ning vahendamine). Väljaandeid on kavas
tellida ja hankida keskse tehnoloogilise lahenduse (asutatava raamatukogude andmekogu)
vahendusel erinevatelt tarnijatelt (e-poed, raamatukauplused, antikvariaadid, kirjastajad,
eraisikud jne). Rahvaraamatukogude valikute ja tellimuste alusel hangitud väljaanded on
plaanis toimetada tarnija või tema logistikapartnerite abil rahvaraamatukogudesse, kus toimub
väljaannete tehniline töötlemine (näiteks inventarinumbri, kohaviida ja vöötkoodi lisamine).
Kõnealuse ülesande täitmise 15 maakonnast RaRa-see viimine võimaldab väljaannete
eksemplare tellida suures koguses ühe korraga, mis võib tagada kokkuleppel tarnijatega ka
soodsama hinna.
Iga rahvaraamatukogu võib KOV-i eraldatud rahaliste vahendite arvelt väljaandeid tellida ja
hankida jätkuvalt ka iseseisvalt.
ERRS § 41 lõike 2 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega
täpsustada eelnõu § 11 lõikes 2 ja sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete
sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda. Kuigi kõnealuste ülesannetega seonduvat
täpsustatakse ka ERRS § 41 lõike 5 alusel sõlmitavas halduslepingus, antakse ministrile õigus
vajadusel määruse kehtestamiseks. Seda põhjusel, et halduslepingu näol on tegemist ennekõike
poolte kokkuleppega, ent ülesannete täpsustamine määruses eeldab määruse eelnõu koostamise
etapis kaasamise hea tava järgimist ja tagab seega asjassepuutuvatele huvirühmadele võimaluse
kaasa rääkida.
Kuna nimetatud määruses võib täpsustada just riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise
tingimusi ja korda, ei sekkuta antud juhul PS §-s 154 sätestatud KOV-i autonoomiasse.
Volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et PS § 3 lõikest 1 tulenev
olulisuse põhimõte nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu.66 Käesoleval
juhul on rahvaraamatukogude valdkonnas täidetavad ja RaRa-le delegeeritavad riigi
haldusülesanded kirjeldatud seaduses ning minister võib määruses nendega seonduva osas küll
üksikasjalikumaks minna, kuid mitte ülesannete sisu muuta.
65
2021. aastal maakonnaraamatukogudes tehtud haldusjärelevalve andmetel jõudsid uued väljaanded
rahvaraamatukogudesse ainult ühes maakonnas keskmiselt 2–3 korda kuus, kolmes maakonnas 2 korda kuus,
seitsmes maakonnas 1–2 korda kuus ja kolmes maakonnas 1 kord kuus ning ühes maakonnas vastavalt
võimalustele. 13 maakonnas oli väljaannete transport rahvaraamatukogudesse korraldatud vastavalt nende endi ja
KOV-ide võimalustele. Ainult kaks maakonda olid sõlminud kokkulepe väljaannete tarnijatega, kes viisid tellitud
väljaanded ise rahvaraamatukogudele kohale, mis võimaldas uute väljaannete saabumise sagedust suurendada.
66
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3.
49
Kõnealust määrust esialgu ei kavandata, vaid selle kehtestamise vajalikkuse üle otsustatakse
rahvaraamatukogude valdkonna esindajate tagasiside põhjal siis, kui RaRa on asjaomaseid
ülesandeid juba mõnda aega täitnud.
ERRS § 41 lõige 3 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete
otstarbekaks täitmiseks on RaRa-l esindajad piirkondades üle Eesti. Piirkondade
kindlaksmääramisel arvestatakse kohalikke ja piirkondlikke vajadusi. RaRa-le pannakse seega
kohustus mitte koondada riigi haldusülesannete tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka
kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi tundvate piirkondlike esindajate poolt
erinevates piirkondades.
ERRS § 41 lõike 4 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister RaRa-ga sama paragrahvi
lõikes 1 nimetatud riigi haldusülesannete täitmiseks halduslepingu, mille täitmise üle teeb
haldusjärelevalvet KuM.
Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid
asjaomaste riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent
ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga
asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda
hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele fokusseeritud töötajate
lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam ja otstarbekam. RaRa-s juba töötavad
raamatukogundust laiemalt tundvad spetsialistid, kes saavad oma teadmiste, oskuste ja
kogemustega rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevuse käivitamisel abiks olla. Lisaks
suudetakse pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö,
kommunikatsioon ja haldusteenused.
Eelnevast tulenevalt on KuM veendunud, et kõnealuste riigi haldusülesannete RaRa-le
täitmiseks volitamine ei halvenda nende täitmise kvaliteeti. Ei ole ka põhjust arvata, et
haldusülesannete RaRa-le täitmiseks volitamine kahjustaks avalikke huve, kuivõrd RaRa
avalik-õigusliku juriidilise isikuna ongi loodud avalikes huvides. Samuti ei kahjustata
rahvaraamatukogude arendusüksuse RaRa-sse loomisega nende isikute õigusi, kelle suhtes
haldusülesannet täidetakse. Käesoleval juhul on puudutatud isikuteks rahvaraamatukogude
kaudu KOV-id. Ka seni on raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud, kuid
seda maakonnaraamatukogude kaudu, kes on ka ise rahvaraamatukogud. Kuigi riigi
haldusülesannete viimine RaRa-sse võib olla KOV-idele murettekitav põhjusel, et
rahvaraamatukogudele toe pakkumine justkui kaugeneb (seda nii füüsilise asukoha mõttes kui
ka sisuliselt, sest RaRa pole ise rahvaraamatukogu), on eelnõusse kavandatud seda leevendavad
meetmed (piirkondlike esindajate olemasolu kohustus ja valdkonna eest vastutava ministri
(kultuuriminister) õigus riigi haldusülesannete sisu ning nende täitmise tingimusi ja korda
huvirühmade esindajaid kaasates vajadusel määrusega täpsustada).
Mis puudutab haldusülesande RaRa-le delegeerimise majanduslikku põhjendatust, siis seda on
analüüsitud käesoleva seletuskirja punktis 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku
omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“.
ERRS § 41 lõikes 5 on sätestatud, et kui kõnealune haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või
esineb muu põhjus, mis takistab RaRa-l jätkata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi
haldusülesannete täitmist, korraldab nende edasise täitmise KuM. Tegemist on
haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga.
50
Eelnõu § 29 punkt 10 – täiendatakse ERRS § 7 lõiget 1 ning nähakse ette, et RaRa
kasutuseeskirjas kehtestatakse edaspidi ka külastaja vastutusega seonduv. See on vajalik näiteks
olukorras, kus külastaja RaRa teenuste kasutamise käigus väljaande rikub vms.
Eelnõu § 29 punktid 11 ja 12 – kujundatakse ümber ERRS § 7 lõige 2 ning täiendatakse sama
paragrahvi lõigetega 21 ja 22.
Lõikes 2 nähakse ette, et RaRa lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või
õpilaspileti alusel. Dokumentide loetelu on täiendatud juhiloaga (vt eelnõu § 18 lõike 2
selgitust).
Lõikes 21 nähakse RaRa-le (sarnaselt rahvaraamatukoguga) õigus alla 18-aastase isiku ja
täisealise eestkostetava puhul küsida väljaande kojulaenutamiseks ka seadusliku esindaja
andmeid ning kirjalikku nõusolekut.
Lõikes 22 tuuakse lugeja ja tema seadusliku esindaja isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete
üldistatud loetelu, mida RaRa-l on õigus töödelda. Töödeldavate isikuandmete täpne loetelu
sätestatakse raamatukogude andmekogu põhimääruses, mida võrreldes kehtiva regulatsiooniga
täiendatakse lugeja nõusolekul kogutava infoga lugeja eelistuste kohta.
Kava kohaselt sisaldab raamatukogude andmekogu põhimääruses sätestatav isiku- ja eriliiki
isikuandmete loetelu järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle
puudumisel sünniaeg; 3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmeid; 4) lisa-aadress; 5)
elektronposti aadress; 6) telefoninumber; 7) lugeja eelistuste andmeid vastavalt lugeja
nõusolekule; 9) eestkoste andmeid.
Eelnõu § 29 punkt 13 – muudetakse ERRS § 7 lõiget 3, mis näeb eelnõu kohaselt ette, et RaRa
töötleb isikuandmeid lugejatele teenuste osutamiseks, laenutuste üle arvestuse pidamiseks,
statistiliseks aruandluseks ja teenuste analüüsiks ning lugeja vastutuse tagamiseks. Kehtiva
sõnastuse kohaselt on RaRa-l õigus töödelda lugeja isikuandmeid avalike ülesannete täitmisega
seotud teenuste analüüsiks. Kõnealuse ERRS-i sätte sõnastus ühtlustatakse RaRS § 18 lõike 1
eelnõukohase sõnastusega. Tegemist ei ole isikuandmete töötlemise eesmärgi faktilise
laiendamisega, sest mõistetavalt kasutab RaRa ka praegu isikuandmeid lugejatele teenuste
osutamiseks ja muuks eespool nimetatuks, vaid senise ebaõnnestunud sõnastuse
korrigeerimisega. Lisaks nähakse RaRa-le ette õigus töödelda külastaja vastutuse tagamiseks
tema isikuandmeid.
Eelnõu § 29 punkt 14 – ERRS § 7 täiendatakse lõigetega 41–46. Lõiked 41–44 puudutavad
lugeja andmete õigsuse kontrollimist ja kustutamist ning vastavad RaRS § 18 lõigete 7–10
eelnõukohasele sõnastusele (vt ka eelnõu § 18 lõigete 7–10 selgitusi). ERRS-is seni kõnealuseid
küsimusi reguleeritud pole, vaid neid on käsitletud RaRa isikuandmete töötlemise korras67.
Seejuures on lugeja andmete üldine säilitustähtaeg olnud RaRS-is sätestatuga sama (kolm aastat
viimasest teenuse kasutamisest arvates). Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate
isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude andmekogu, siis on ühtne lähenemine
andmete õigsuse kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus ning vastavate
põhimõtete sätestamine ERRS-is põhjendatud.
Eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatav lõige 45 näeb ette, et RaRa võib üleriigilise
raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 22 nimetatud isikuandmed
teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule. Laenutatud väljaande
67
Eesti Rahvusraamatukogu. Isikuandmete töötlemise kord.
51
tagastamisel ja lugeja muude kohustuste täitmisel peab nimetatud raamatukogu talle edastatud
isikuandmed kustutama. Lugeja andmete edastamine teisele raamatukogule on vajalik üle-
eestilise laenutusplatvormi MIRKO kasutamiseks. MIRKO-t kasutades ei pea registreeruma
selle raamatukogu lugejaks, kus soovitud väljaanne parajasti olemas on. Küll aga on asjaomasel
raamatukogul tarvis lugeja andmeid selleks, et tellitud väljaanne temani toimetada. Seega
edastabki vajalikud isikuandmed MIKRO haldajana RaRa. Isikuandmeid ei tohi säilitada
kauem, kui see teenuse osutamiseks vajalik on.
ERRS §-i 7 lisatav lõige 46 näeb ette, et külastaja isikuandmed kustutatakse pärast kohustuste
täitmist või nõude aegumist. Külastaja vastutusega seonduv reguleeritakse RaRa
kasutuseeskirjas.
Eelnõu § 29 punkt 15 – ERRS 1. peatükki täiendatakse §-dega 71 ja 72, mis puudutavad
lugejale teavituste edastamist ja automaatset haldusmenetlust. ERRS § 71 kattub RaRS § 19
lõigete 1 ja 2 eelnõukohase sõnastusega ning ERRS § 72 kattub RaRS § 22 eelnõukohase
sõnastusega. Seega kõnealuste sätete sisu selgitustega saab tutvuda viidatud RaRS-i sätteid
käsitlevates seletuskirja osades (vt eelnõu § 19 lõigete 1 ja 2 ning § 22 selgitusi).
Eelnõu § 29 punkt 16 – ERRS-i täiendatakse raamatukogude andmekogu puudutava 11.
peatükiga. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil, mil
andmekogu on kasutusele võtmiseks valmis.
ERRS §-s 73 sätestatakse riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekogu asutamine ja
selle pidamise eesmärk (lõikes 1). Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on: 1)
raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine kogude
haldamiseks ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara
säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate, külastajate ja laenutuste registreerimine
ning nende üle arvestuse pidamine teenuste osutamiseks; 4) raamatukogude korraldamine ja
juhtimine; 5) raamatukogu andmete kogumine ja töötlemine uuringute ning statistiliste
ülevaadete tegemiseks ja esitamiseks; 6) raamatukogude ülesannete elektrooniline täitmine.
Raamatukogude andmekoguga saavad liituda kõik raamatukogud, sõltumata nende liigist ja
tüübist.
Eelnõu kohaselt on andmekogu asutamise ja pidamise eesmärk tagada, et rahva- kooli-, teadus-
ja erialaraamatukogud (sh avalik-õiguslikud ülikoolid) saavad oma õigusaktidest tulenevaid
raamatukogu ülesandeid täita elektrooniliselt, kasutades ühtset raamatukogude andmekogu.
Eesti-suuruses riigis ei ole otstarbekas luua mitut erinevat sarnase funktsionaalsusega
raamatukogude andmekogu, mistõttu luuakse ühine andmekogu eeldusega, et see suudab
toetada ka ülikoolide teadusraamatukogude eripäraseid vajadusi.
Raamatukogude andmekogu asendab seni raamatukogudes kasutusel olnud mitut erinevat
raamatukogusüsteemi. Ühise andmekogu kasutamine tagab parema andme- ja teenuste
kvaliteedi, mis ennekõike väljendub lugejate võimalusena tutvuda kõikide liitunud
raamatukogude kogudega ühes süsteemis. Andmekogu ajakohastamine eeldab kõigi
raamatukogutüüpide laiapõhjalist kaasamist arendusprotsessi kõigis selle etappides.
Raamatukogude andmekogu arendamisel arvestatakse nii rahvaraamatukogude kui ka avalik-
õiguslike ülikoolide raamatukogude vajadusi. Teadusraamatukogude jaoks vajalike
lisaarenduste sisu ja rahastamine lepitakse kokku avalik-õiguslike ülikoolide ning Haridus- ja
Teadusministeeriumiga.
52
Lõige 2 puudutab raamatukogude andmekogu vastutavat töötlejat. Raamatukogude andmekogu
vastutavad töötlejad on KuM, RaRa ja andmekoguga liitunud muu raamatukogu. Vastutavate
töötlejate vastutusvaldkonnad määratakse kindlaks ERRS § 73 lõike 3 alusel kehtestatavas
raamatukogude andmekogu põhimääruses.
Eelnõu § 11 lõikega 1 sätestatakse, et Kultuuriministeerium tagab rahvaraamatukogude kaudu
Eesti väljaannete kättesaadavuse infosüsteemis. KuM korraldab selleks vajaliku infosüsteemi
kasutusele võtmise. Kulude katmisega võimaldab KuM omavalitsuste rahvaraamatukogudel
täita oma ülesandeid elektrooniliselt, mis tagab väljaannete ühtlasema kättesaadavuse üle riigi.
Kultuuriministeeriumi ülesanded kaasvastutava töötlejana:
1) asutab andmekogu, reguleerib andmekogu pidamist, määratleb andmekogu eesmärgid ja
pidamise viisid;
2) tagab regulatsioonidega andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
3) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise ning kinnitab
finantseerimisallikad;
4) kinnitab andmekogu arenduste prioriteedid, plaani ja mahu vastavalt arendusvajadustele ja
finantseerimisvõimalustele;
5) kinnitab andmekogu haldamise ja andmekoguga liitumise kulumudeli;
6) osaleb andmekogu juhtimises ja juhtrühma töös:
7) sõlmib andmekogu pidamise vastutava töötlejaga Eesti Rahvusraamatukogu halduslepingu;
8) menetleb andmekogu regulatsioonidega seotud vaidlusi ja kaebusi;
9) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.
Rahvusraamatukogu ülesanded kaasvastutava töötlejana:
1) täidab andmekogu kaasvastutava töötleja ülesandeid vastavalt põhimääruses kehtestatud
kohustustele ja halduslepingus ettenähtud ulatuses;
2) juhib andmekogu pidamist ja korraldab arendamist, andes volitatud töötlejatele selleks
vajalikke juhiseid ja korraldusi;
3) vastutab andmekogu pidamise eest õigusaktides sätestatud nõuete järgi;
4) kasutab andmekogu pidamiseks, arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid
sihipäraselt ja tõhusalt;
5) teeb ettepanekuid ja taotlusi andmekogu arendamiseks ja finantseerimiseks;
6) otsustab infosüsteemi volitatud töötleja;
7) sõlmib andmekogu pidamisega seotud lepinguid (sh arenduslepingud) ning kontrollib nende
täitmist;
8) juhib ja korraldab andmekoguga seotud dokumentatsiooni koostamist ning tagab selle
olemasolu;
9) määrab andmekogu turvanõuded ja korraldab nende rakendamise vastavalt kehtestatud
nõuetele ning teistele õigusaktidele;
10) tagab küberturvalisuse;
11) korraldab andmekogu juhtrühma tööd ja osaleb selles;
12) juhib ja korraldab andmekogu andmehaldust, määratleb andmekoosseisud ning tagab meta-
andmete koosvõime ja vastavuse rahvusvahelistele standarditele ning nende taaskasutamise;
13) teostab kontrolli andmekogusse sisestatud andmete õigsuse üle;
14) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise;
15) haldab juurdepääse andmekogule, andmete edastamist ja väljastamist;
16) korraldab andmekogusse kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt ja
varukoopiate tegemise;
17) korraldab andmekogu majutamist ja infotehnoloogilist haldamist;
53
18) korraldab andmekogu e-teenuste loomist ja elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi
teiste andmekogudega;
19) tagab andmekogu infotehnoloogilise ja andmetega seotud kasutajatoe ning juhendab ja
koolitab andmekogu kasutajaid;
20) menetleb andmekogu pidamisega ja haldamisega seotud vaidlusi ja kaebusi;
21) teeb ettepanekuid andmekogu pidamise regulatsioonide muutmiseks;
22) koostab andmekoosseisude, sh isikuandmete töötlemise, mõjuanalüüsid andmekoosseisude
muutumisel;
23) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise;
24) informeerib kaasvastutavat töötlejat takistustest ja võimalikest probleemidest andmekoguga
seotud kohustuste täitmisel;
25) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu
pidamisel;
26) teostab kontrolli/teeb järelevalvet volitatud töötleja kohustuste täitmise üle;
27) täidab muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
Andmesubjekti jaoks on vastutavate töötlejate kontaktpunktiks Rahvusraamatukogu, kes tagab
ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitsega seonduvalt. Kultuuriministeerium teeb
igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel.
Iga raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogu on oma registreeritud lugejate ja
külastajate isikuandmete osas vastutav töötleja.
Vastutava töötleja ülesannete sõnastus täpsustatakse raamatukogude andmekogu põhimääruse
koostamise käigus.
Lõike 4 reguleerib raamatukogude andmekogu põhimäärusega seonduvat, andes valdkonna
eest vastutavale ministrile (kultuuriminister) volituse põhimääruse kehtestamiseks ja
kirjeldades põhimääruse sisu: 1) andmekogu ülesehitus ja andmete täpsem koosseis; 2)
andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded; 3) andmeandjad ja nendelt
saadavad andmed; 4) andmete esitamise, muutmise ja väljastamise kord; 5) andmete säilitamise
täpsed tähtajad ja kord; 6) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
Kõnealuse volitusnormi põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb ennekõike arvestada PS §-ga 26,
mis sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, ning PS § 3 lõikest 1 tulenevat
olulisuse põhimõtet, mis nõuab et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu68.
Seejuures võib aga vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid kehtestada täpse, selge ja
piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.69
Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on ka isikuandmete kaitse.70 Käesoleval juhul on
raamatukogude andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseis ja säilitustähtajad esitatud nii
täpselt, kui vähegi võimalik, seaduses (ERRS §-s 74). Põhimääruses on kavas küll
andmekoosseise täpsustada, kuid seda isikuandmete puhul ennekõike osas, mis puudutab isiku
nõusolekul põhinevat ja raamatukogude andmekogu pidamise eesmärgi sõnastamisega loodud
raamidesse jäävat andmetöötlust.
68
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 3.
69
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 3 kommentaar 6.
70
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 26 kommentaar 24.
54
Raamatukogude andmekogu põhimääruse kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt
seletuskirja lisa 2).
ERRS §-s 74 esitatakse loetelu raamatukogude andmekogus rahvaraamatukogude ja RaRa
poolt töödeldavatest isikuandmetest, lisades, et teiste liitunud raamatukogude (näiteks
muuseumi-, kooliraamatukogu) lugejate teenindamiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse
vastavalt asutusele kohalduvatele seadustele (lõikes 1) ning reguleeritakse teiste
andmekogudega toimuva andmevahetuse (lõikes 2) ja isikuandmete säilitamisega (lõigetes 3, 4
ja 5) seonduvat.
Lõikega 4 lisatakse andmekogus isikuandmete säilitamise tähtaeg. Raamatukogude andmekogu
kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang, milles on põhjalikult käsitletud kõnealuses
ERRS-i paragrahvis sätestatut ja muud isikuandmete kaitsega seonduvat. Mõjuhinnang on
lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 1).
Lõikega 5 lisatakse säte, et raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu
töövahendina kasutavate teiste asutuste ja isikute töötajate üldandmeid säilitatakse töösuhte
lõppemiseni.
Lõike 6 eesmärk on tagada, et raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogud saaksid
lugejate teenindamiseks vajalikke isikuandmeid töödelda ka juhul, kui nende tegevust
reguleerivas eriseaduses ei ole vastavat andmete loetelu kehtestatud. Sellisel juhul on lubatud
töödelda käesoleva seaduse § 7 lõikes 22 nimetatud andmeid, st üldandmeid, lugeja nõusolekul
tema eelistuste andmeid ning eestkoste andmeid.
ERRS §-s 75 reguleeritakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasuga
seonduvat.
Lõike 1 kohaselt võib raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võtta
raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult ja avalik õigusliku ülikooli raamatukogult,
kulupõhist tasu. Rahvaraamatukogudele kohalduv erand on seotud eelnõu §-ga 6. Viidatud
RaRS-i paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on raamatukogude andmekoguga liitumine ja
andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta (vt ka eelnõu § 6 selgitust).
Tasu küsimise õigus on sätestatud seaduses, kuna tegemist on avalik-õigusliku maksega, mis
on hõlmatud PS §-st 113 tuleneva seadusereservatsiooni klausliga. PS § 113 näeb ette, et
riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
Seejuures tuleb kõnealust PS-i sätet tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki
avalik-õiguslikke tasusid71, seega ka riigi infosüsteemi kuuluva raamatukogude andmekoguga
liitumise ja selle kasutamise tasu.
Lõike 2 kohaselt hüvitab Haridus- ja Teadusministeerium rahvaraamatukogude andmekoguga
kasutamise kulud riigieelarvest, lähtudes kultuuriministri määrusega kehtestatud raamatukogu
andmekogu liitumise ja kasutamise kulupõhise tasu arvutamise alustest ning piirmäärast.
Määrus kehtestatakse eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatava § 75 lõike 3 alusel. Avalik-
õigusliku ülikooli raamatukogu kulude hüvitamine on sõnastatud analoogselt KuM-i poolt
kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu kulu hüvitamise regulatsiooniga.
Lõikes 3 antakse kultuuriministrile volitus raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle
kasutamise tasu arvutamise aluste ja piirmäärade kehtestamiseks määrusega. Kuigi avalik-
õiguslikud tasud tuleb PS § 113 kohaselt sätestada seaduses, ei tähenda see seda, et määrusega
71
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 9.
55
ei võiks anda seadust täpsustavaid eeskirju. Küll aga on keelatud seaduses sätestatud kohustusi
määrusega suurendada.72 Käesoleval juhul on seadusesse (ERRS § 75 lõikesse 1) kavandatud
põhimõte, mille kohaselt peab võetav tasu olema kulupõhine ehk raamatukogude andmekoguga
liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu ei saa olla nii suur, et andmekogu pidamine
muutuks tulu teenimise allikaks. Sellega peab minister tasu arvutamise aluste ja piirmäärade
kehtestamisel arvestama.
Kõnealuse rakendusakti kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale (vt seletuskirja lisa 2).
Eelnõu § 29 punkt 17 – ERRS § 8 lõikes 1 suurendatakse RaRa nõukogu liikmete arvu
seitsmelt üheksale. Muudatus tuleneb sama paragrahvi lõike 3 muutmisest (vt eelnõu § 29
punkti 18 selgitust).
Eelnõu § 29 punkt 18 – muudetakse ERRS § 8 lõiget 3, mis puudutab valdkonna eest vastutava
ministri (kultuuriminister) poolt RaRa nõukogusse liikme nimetamist. Sätte uue sõnastuse
kohaselt nimetavad kaks liiget RaRa nõukogusse kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondade eest
vastutavad ministrid (kultuuriminister ning haridus- ja teadusminister, kumbki nimetab ühe
liikme) ning ühe liikme üleriigiline KOV-ide liit (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Nõukogu
liikmete volituste tähtaeg (neli aastat) võrreldes kehtivas ERRS-is sätestatuga ei muutu.
Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu kaasamine RaRa juhtimisse on
vajalik, sest eelnõu § 11 sätestatuga lisatavate ülesannetega volitatakse RaRa-d täitma
rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi haldusülesandeid (ehk tegutsema
rahvaraamatukogude arendusüksusena) ning määratakse RaRa asutatava raamatukogude
andmekogu vastutavaks töötlejaks, mistõttu on nimetatud uute nõukogu liikmete osalemine
juhtimisotsustes oluline.
Eelnõu § 29 punkt 19 – ERRS § 8 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „lõike 1“, kuna §-s 10
puuduvad lõiked ja säte koosneb üksnes punktidest. Tegemist on normitehnilise muudatusega.
Eelnõu § 29 punkt 20 – ERRS § 8 lõikes 6 tehakse tulenevalt RaRa nõukogu koosseisu
laiendamisest tehniline täiendus, nimetades sättes ka üleriigilist KOV-ide liitu.
Eelnõu § 29 punkt 21 – RaRa nõukogu pädevust puudutavast ERRS § 10 punktist 5 jäetakse
välja töötajate töötasustamise aluste kinnitamine, kuna tegemist on tegevjuhtimise tasandi
ülesandega.
Eelnõu § 29 punkt 22 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 6 tunnistatakse
kehtetuks ehk RaRa nõukogul kaob kohustus kinnitada RaRa taotlus kulutuste
finantseerimiseks riigieelarvest. Praktikas RaRa nõukogu sellist taotlust eraldi ei kinnita, vaid
kinnitab ERRS § 10 punkti 3 alusel RaRa finantsplaani ja võtab vastu eelarve, mis on omakorda
kõnealuse RaRa taotluse aluseks.
Eelnõu § 29 punkt 23 – muudetakse RaRa nõukogu pädevust puudutavat ERRS § 10 punkti 8,
mille uue sõnastuse kohaselt on RaRa nõukogu pädevuses sisekontrollisüsteemi rakendamise
tagamine, siseauditeerimise tööplaani kinnitamine ning siseaudiitori aruande ärakuulamine.
Sisekontrolli ja siseaudiitorit puudutab ka sama paragrahvi järgmine punkt (ERRS § 10 punkt
9). Kõnealuse eelnõu sättega ERRS § 10 punktide 8 ja 9 sisu ühendatakse ning loobutakse
72
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 113 kommentaar 6.
56
mittevajalikust. Välja on jäetud RaRa-s siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise tagamine ja
siseauditeerimise töökorra kinnitamine, millest esimene on sisuliselt kaetud sättesse alles jääva
osaga ja teist eraldi ei kinnitata, sest sisekontrollisüsteemi puudutav on reguleeritud RaRa
põhikirjas.73
Eelnõu § 29 punkt 24 – RaRa nõukogu pädevust puudutavad ERRS § 10 punktid 9–11
tunnistatakse kehtetuks. Nagu eelnõu § 29 punkti 23 selgituses märgitud, ühendatakse ERRS §
10 punkti 9 sisu punktiga 8.
ERRS § 10 punkti 10 kohaselt kuulab RaRa nõukogu ära peadirektori, direktorite ja
struktuuriüksuste juhtide aruanded. Direktorite ametikohti RaRa struktuuris ei ole ehk selles
osas on kõnealuse sätte sõnastus aegunud. ERRS § 10 punkti 2 kohaselt kinnitab nõukogu RaRa
arengu- ja tegevussuunad ning tegevusaruanded ja ERRS § 10 punkti 7 kohaselt majandusaasta
aruande. Muid perioodilisi aruandeid RaRa nõukogule ei koostata. Praktikas tutvustavad
juhtkonna liikmed nõukogule olulise mõjuga tegevusi jooksvalt.
ERRS § 10 punkt 11 näeb ette, et nõukogu annab hinnangu RaRa tegevusele. Sisuliselt annab
nõukogu kõnealuse hinnangu vastavalt ERRS § 10 punktile 2 tegevusaruande kinnitamisega
ehk tegemist on tarbetu kordusega.
Eelnõu § 29 punkt 25 – RaRa nõukogu pädevust puudutav ERRS § 10 punkt 15 tunnistatakse
kehtetuks. Kõnealuse punkti kohaselt kinnitab RaRa nõukogu rahvusbibliograafia andmebaasi
pidamise, andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise korra. Kuna rahvusbibliograafia
andmebaas muutub osaks raamatukogude andmekogust ja sellega seonduv reguleeritakse
ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas andmekogu põhimääruses (vt ka eelnõu § 29 punkti 16
selgitust), ei ole antud punkt enam vajalik. Kõnealune eelnõu punkt on kavandatud jõustuma
2027. aasta 1. juulil koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega.
Eelnõu § 29 punkt 26 – ERRS § 12 lõikes 3 ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „neli“ sõnaga
„viis“. Kõnealused sätted puudutavad RaRa nõukogu otsustusvõimelisust ja nõukogu õigust
võtta otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. Kvoorumi suurendamine on tingitud nõukogu
liikmete arvu suurendamisest.
Eelnõu § 29 punkt 27 – RaRa peadirektori pädevust puudutavas ERRS § 15 lõike 2 punktis 1
tehakse sõnastuslik uuendus. Sõna „asjaajamiskord“ asendatakse sõnaga „teabehalduskord“.
Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse
alused“ tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrus nr 80
„Asjaajamiskorra ühtsed alused”. Tulenevalt sellest nimetatakse ka RaRa-s asjaajamiskorda
teabehalduskorraks.
Eelnõu § 29 punkt 28 – RaRa finantseerimist puudutavas ERRS § 19 lõikes 3 asendatakse
sõna „leping“ sõnaga „haldusleping“. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis
reguleerib haldusõigussuhteid. Kõnealune ERRS-i muudatus on üksnes sõnastuslik, kuivõrd
olemuslikult on ka seni olnud tegemist halduslepinguga.
Eelnõu § 29 punkt 29 – täiendatakse ERRS-i üleminekusätteid. Lisatava sätte kohaselt peab
RaRa peadirektor tagama 2027. aasta 1. juuliks RaRa põhikirja vastavusse viimise ERRS-i
2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga ja 2028. aasta 1. jaanuariks 2027. aasta 1.
73
Eesti Rahvusraamatukogu. Põhikiri.
57
juulil jõustunud redaktsiooniga. Kuna olulised ERRS-i muudatused jõustuvad kahes etapis
(2027. aasta 1. jaanuaril näiteks suurem osa riigi haldusülesannete RaRa-le täitmiseks
volitamisega seonduvast ja 2027. aasta 1. juulil raamatukogude andmekogu puudutav), võib ka
põhikirja põhjalik muutmine olla vajalik kahel korral. Muudatuste tegemiseks on mõlemal juhul
jäetud aega pool aastat.
Eelnõu § 30 – tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud RaRS, sest eelnõuga kehtestatakse seaduse
uus terviktekst.
Eelnõu § 31 – muudetakse SäES § 18 lõiget 1, millest jäetakse välja viidet ERRS § 10 lõike 1
punktile 15 puudutav tekstiosa 74. Muudatus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril ja
on tingitud viidatava ERRS-i sätte samal ajal kehtetuks muutumisest (vt eelnõu § 29 punkti 25
selgitust).
3. jagu. Seaduse jõustumine
Eelnõu § 32 – tegemist on jõustumissättega. Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt jõustub seadus
2027. aasta 1. jaanuaril. Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt
jõustuvad seaduse § 6, § 11 lõike 2 punkt 5, § 29 punktid 2, 3, 8, 16 ja 25 ja § 31 2027. aasta 1.
juulil. Jõustumisaja valikut on põhjendatud üldisest jõustumisajast erineva jõustumisajaga
eelnõu sätete selgituste juures ja seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised RaRS-is uued, ent raamatukogunduses tuttavad
terminid:
- väljaanne (üldnimetus levitamiseks määratud teose või teaviku kohta);
- haruraamatukogu (iseseisva koguga, kuid administratiivselt ja rahaliselt
keskraamatukogule alluv raamatukogu);
- teeninduspunkt (koht väljaspool raamatukogu ruume, kus teenindatakse lugejaid);
- rändraamatukogu (liikuv raamatukogu lugejate teenindamiseks piirkondades, kus
raamatukogu puudub);75
- (rahvaraamatukogu) külastaja (rahvaraamatukogu teenuste registreerimata kasutaja).
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
(EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide
vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–34)76 ja
selle rakendamiseks kehtestatud haldusjuhises77 sätestatut (seoses rahvaraamatukogu juhi ja
raamatukogutöötaja kutsenõuetega) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba
74
SäES § 18 lõikes 1 viidatakse ERRS § 10 lõike 1 punktile 15, mis vastab ERRS-i 2023. aasta 1. jaanuaril
jõustunud redaktsioonis § 10 punktile 15.
75
Eelnevate terminite määratlused on võetud raamatukogusõnastikust.
76
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute kutsealasid
reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 09.07.2018, lk 25–
34).
77
Haldusjuhis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/958, 28. juuni 2018, milles käsitletakse uute
kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, rakendamiseks.
58
liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)78 sätestatut (seoses isikuandmete töötlemisega).
6. Seaduse mõjud
Kavandatud muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust ning riigi julgeolekut ja välissuhteid.
6.1. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete
ajakohastamine.
6.1.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond
Eesti elanikkond, kes on rahvaraamatukogu registreeritud lugejad või registreerimata
külastajad, kohalikud elanikud, kogukond.
Eesti elanike üldarv 2025. a 1. jaanuari seisuga oli 1 369 995.79 Kuna rahvaraamatukogude
korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab
enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude
lugejaid, keda 2024. aastal oli 349 300.80 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja
raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemused näitasid, et
raamatukogukülastajate osakaal võib ulatuda koguni 50%-ni Eesti elanikkonnast, kusjuures
22% eestimaalastest plaanis raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei plaaninud
järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna.81 Statistikaameti uuringu andmetel oli 2023.
aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 34%82, kellest
sagedasti ehk 7–12 korda külastas raamatukogu 7,4%.83 Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15-
aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja
lugema õppivad lapsed. 2025. a on 7-26 aastaste noorte osatähtsus rahvastikust 21,6% ning
nende koguarv 295 62484. Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada
pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu
korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast.
6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,
rahvaraamatukogude külastajatele, mittekülastajatele, kohalikele elanikele ja kogukonnale
tervikuna. Paindlikult korraldatud ja elanike arvu, paikkonna asustustihedust,-struktuuri ning
elanike vajadusi arvestav rahvaraamatukogu võrgu korraldus toetab kogukonnaliikmete
informeeritust, tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, sotsiaalset kaasatust,
kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Kohalike elanike
vajaduste hindamisel arvestatakse näiteks olulisemaid liikumisteid, ühistranspordi korraldust.
Elanike vajadusi selgitatakse välja nii raamatukogu nõukogu kaudu kui ka laiemat kaasamist
kasutades.
78
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
79
RV021: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanuserühm. Statistika andmebaas
80
KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas, 2025
81
muuseumide_ja_raamatukogude_kulastajate_ja_mittekulastajate_uuringu_lopparuanne_0.pdf
82
Raamatukogud ja raamatud | Statistikaamet, 2025
83
KUT022: VÄHEMALT 15-AASTASED VIIMASE 12 KUU JOOKSUL KULTUURIASUTUSTE
KÜLASTAMISE SAGEDUSE JA KULTUURIVALDKONNA JÄRGI. Statistika andmebaas
84
NH01: NOORED, 1. JAANUAR | Sugu, Haldusüksus, Aasta, Vanuserühm ning Näitaja. Statistika andmebaas
59
Kuna rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted on seaduses sätestatud eesmärgiga hoida
rahvaraamatukogude teenused kõikidele Eesti inimestele mõistlikul määral kättesaadavana,
aitavad kavandatavad muudatused kaasa inimeste põhivajaduste ja hea elukvaliteedi tagatusele
igas Eesti paigas ning omavad sihtrühmale positiivset mõju. Kuigi teenuse kättesaadavus peab
olema tagatud, võivad üksikud struktuurimuudatused (nt harukogu asendamine
teeninduspunktiga) tekitada mõnedele elanikele kohanemisraskusi või taju teenuse kvaliteedi
langusest. Kuivõrd eelnõu kavandatakse eesmärgiga uuendada tänaseks selgelt ebamõistlikuks
muutunud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid ja sihiks ei ole seejuures praktikas
toimivat rahvaraamatukogude võrku märkimisväärsel määral ümber kujundada, ei kaasne
elanikele negatiivseid mõjusid. Raamatukoguteenusele ligipääs ja kättesaadavus tuleb seaduse
nõuete kohaselt tagada mistahes raamatukoguvõrgu lahenduse korral.
6.1.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja
rahvaraamatukogud
2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22
806 mittetulundusühingut 85. Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 78-t KOV-i üksust,
mis jagunevad 15 linnaks ja 63 vallaks86, ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid
rahvaraamatukogusid, mida 2024. aasta statistika kohaselt oli 480. Rahvaraamatukogudest
omakorda riiklikke raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täitvaid
rahvaraamatukogusid oli kehtiva RaRS kohaselt 15.
Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks
rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. 2024. aastaks oli
üle Eesti moodustatud 6687 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Ennekõike mõjutavad
kavandatavad muudatused valdasid, mille elanikkond on viimase paarikümne aasta jooksul
oluliselt kasvanud või kahanenud. Kohaliku omavalitsuse üksuste koguarvu arvestades on
tegemist väikese sihtrühmaga.
Eelnõu annab ühelt poolt linnale ja vallale suurema võimaluse ise valida oma elanike
vajadustest lähtuvad raamatukogude asukohad ja otsustada otstarbekalt korralduslikud
küsimused. Teisalt saab KOV rahvaraamatukogude võrgu kujundamisel paindlikult lähtuda nii
seaduses nimetatud tingimustest kui ka kohalikust eripärast. Nii peab iga struktuuriüksuse
muudatus või raamatukogude tegevuse ümberkorraldamine, sh lõpetamine põhinema
objektiivsele vajadusele ja arvestama kohaliku kogukonna arvamust. Iga KOV-i huvi on muuta
raamatukoguteenus oma elanikele kättesaadavaks.
6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatavad muudatused annavad valdadele ja linnadele mõistliku juhise enda territooriumil
rahvaraamatukogude pidamiseks ja loovad neile ennekõike võimaluse toimida korrektselt
kooskõlas seadusega. Kuivõrd rahvaraamatukogude võrgu kujundamise tingimuste
uuendamisel arvestatakse olemasolevate rahvaraamatukogude asukohti, ei prognoosita
rahvaraamatukogude võrgu ulatuslikku ümberkorraldamist. Kõnealuste põhimõtete
85
Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics? Juriidilised isikud
tegevusala järgi seisuga 14.aprill 2025
https://ariregister.rik.ee/est/statistics/detailed/detailed_by_main_area_of_activity/2023/2
86
Riigiportaal Eesti.ee. https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/eesti-vabariik/kohalikud-omavalitsused
87
Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogude statistika. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-
statistika/statistika/
60
uuendamisega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sedavõrd suured muutused
kohaliku omavalitsuse üksuse elanikkonnas, paikkonna asustustiheduses ja asustusstruktuuris,
millega kaasneks vajadus korraldada ümber ka kohalike rahvaraamatukogude tegevus,
avalduvad pika aja vältel. Antud sihtrühma vaatest võib võimaliku negatiivse mõjuna uute
rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete rakendamisel tekkida olukord, kus ka pärast
RaRS-i uuendamist ei vasta kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olemasolevate
rahvaraamatukogude arv kohalike elanike vajadustele ja füüsilised teenused pole piisavalt
kättesaadavad ja ligipääsetavad. Sellisel juhul võib tekkida vajadus uue rahvaraamatukogu
moodustamiseks ja sellega kaasnevad mõistagi kulud. Negatiivsete mõjude avaldumise riski
maandamiseks nähakse ette võimalus asendada põhjendatud juhul mõned üksikud
rahvaraamatukogud rändraamatukogu või teeninduspunkti teenusega. Kavandatav muudatus
mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogusid asub üle Eesti kõigis kohalikes
omavalitsustes, mistõttu nende võrgu paindlik ajakohastamine toetab piirkondade
tasakaalustatumat arengut. Kokkuvõttes võib sihtrühmale kaasneva mõju hinnata pigem
positiivseks ja väheoluliseks.
6.2. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete
määratlemine
6.2.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond
Vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1).
6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõuga sätestatakse selgesõnaliselt ülesanded, mida rahvaraamatukogud on senini täitnud
oma igapäevases tegevuses, kuid mida ei olnud kehtivas seaduses otseselt kirjas. Selgesõnaliselt
sõnastatud ülesanded tagavad kasutajatele teenuse järjepidevuse ning selguse, milliste
tegevuste kaudu rahvaraamatukogu põhieesmärke saavutatakse.
Ülesannete sätestamisel on arvestatud vajadusi, kuid ka rahvaraamatukogu võimalusi pakkuda
rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks
tegevuseks. Rahvaraamatukogu saab täita elanike heaolu, kaasatuse või sidususe
suurendamiseks ka muid KOV ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete
täitmist ega ole nendega vastuolus.
Sätestatud ülesanded ei lisa rahvaraamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnastavad need
raamatukogu külastaja ja lugeja jaoks ning annavad elanikele selgema ülevaate tänapäevasest
raamatukogu rollist ühiskonnas ja selle pakutavatest võimalustest.
Eelnõu § 2 lõike 2 punktiga 3 on sätestatud ülesanne võimaldada juurdepääs ka avalikule
teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele. Üldkasutatava andmeside võrgu kaudu
avalikustatud teabe ja elektrooniliste avalike teenuste hulk suureneb, mistõttu on
rahvaraamatukogu kohustus jätkuvalt juhendada inimesi avalike teenuste kasutamisel, millega
kaasneb elanikele suurem kindlustunne, et e-riigi teenuste või tehnoloogia arenemisel on koht,
kus pakutakse abi, et digilõhe ei suureneks. Ülesanne on sätestatud ka kehtiva seaduse § 15
lõikes 21.
Tegemist on regionaalpoliitiliselt suure mõjuga muudatusega, millega kasutatakse ära
rahvaraamatukogude üle-eestilist suurt võrku ja võimaldatakse inimestel kasutada riigi- ja
61
kohaliku omavalitsuse teenuseid (nt toetuste taotlemine, rahvastikuregistri andmete muutmine
vms) võimalikult kodulähedal. Juhendamiskohustus piirdub üldjuhul arvuti kasutamise
võimaldamisega ja õige veebilehe avamisega, samuti soovitustega juhul, kui teemakohane
teadmine on töötajal olemas. Seadus ei keela töötajal rohkemat teha, kui tal on selleks teadmised
ja valmisolek ja isik täiendavat juhendamist soovib.
Raamatukogu ülesannete sätestamine kannab sõnumit, et raamatukogus saab teha muudki,
peale raamatute laenutamise. Senisele rahvaraamatukogu eesmärgile lisatud ülesanded
avaldavad positiivset mõju teenuse kvaliteedile ja elanikel (kogu elukaare ulatuses) tekib
suurema tõenäosusega võimalus tarbida ühtlasema kvaliteediga raamatukoguteenuseid üle riigi.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei ole ette näha.
6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste töökorraldus)
6.2.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja
rahvaraamatukogud
Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1.
6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõuga kirjeldatakse kohaliku omavalituse asutusena tegutseva rahvaraamatukogu
eesmärkidest tulenevad ülesanded. Kirjeldatud ülesanded tagavad kõigis omavalitsustes
ühtlasema teenuse kättesaadavuse, sest eelnõu sätestab kõigile rahvaraamatukogudele
ühetaolised ülesanded.
Sätestatud ülesanded ei lisa kohalikele omavalitsustele ega raamatukogudele otseselt uusi
tegevusi, kuid sõnastavad Eestis kõigile kohalikele omavalitsustele kui raamatukogu pidajatele
ja raamatukogudele kui nende asutustele, ajakohased rahvaraamatukogu ülesanded.
Konkreetsetest ülesannetest tulenevad tegevused annavad ühtlasi selgemad tegevussuunad
ajakohase raamatukogu rolli kujundamiseks ühiskonnas, tagades raamatukogude võimaluste
parima kasutamise. Sätestatud ülesanded võimaldavad sama eesmärki täitvate raamatukogude
tegevusi sarnasemalt korraldada ja tagada üle riigi raamatukoguteenuse ühtlasema
kättesaadavuse ja kvaliteedi.
Ülesannete määratlemine toetab raamatukogu pidaja senist praktikat ja avaldab positiivset mõju
teenuse korraldamisele ja kvaliteedile. Tegemist on siiski väheolulise mõjuga, kuna praktikas
neid ülesandeid valdavalt juba täidetakse. Lisaks loob ülesannete määratlemine aluse
tihedamale koostööle teiste omavalitsuste raamatukogudega, soodustab ühistegevust, parandab
teenuste koosvõimet, toetab heade praktikate levikut ning aitab ühtlustada teenuste kvaliteeti
riiklikul tasandil. Ülesannete määratlemisel on oluline ja positiivne mõju ka raamatukoguvõrgu
arengule.
6.3. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogu juhtimise ja struktuuri ajakohastamine
6.3.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond
Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.
6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
62
Eelnõu eesmärgiks on koondada ühes KOV üksuses asuvad rahvaraamatukogud ühtse juhtimise
alla (rahvaraamatukogu struktuuri moodustavad keskraamatukogu ja vajadusel
haruraamatukogud). Sarnaselt rahvaraamatukogu võrgu loomise põhimõtete ajakohastamisega
tagab KOV territooriumil rahvaraamatukogu selgelt kirjeldatud struktuur ehk teenuse korraldus
ning teenuste keskne ning eesmärgipärane juhtimine, et rahvaraamatukogudes pakutavad
teenused on kõikidele Eesti inimestele, sõltumata nende elukohast, soovi korral mõistliku
pingutusega kättesaadavad. Rahvaraamatukogude keskne juhtimine ja juhi kompetentsus
tagavad ühtlase raamatukoguteenuse kvaliteedi kohaliku omavalitsuse territooriumil või
samaaegselt mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Sihtrühma jaoks on seega tegemist
positiivse arenguga, mille tulemusena raamatukoguteenuse kvaliteet või kättesaadavus
kohaliku omavalitsuse territooriumil tervikuna paranevad (näiteks kohaliku omavalitsuse kõigi
raamatukogude kogud moodustavad terviku, mis võimaldab mitmekülgsemat valikut; töötajate
spetsialiseerumine (arendus- või teenindusjuht, huvijuht, laste- ja noorsootööspetsialist) ja
liikumine asutuse üksuste vahel võimaldab lugejal ja külastajal osa saada nt keskselt välja
töötatud laste ja noorte haridusprogrammidest, eakatele suunatud huvitegevuse või ürituste
sarjadest, kohalikest rändnäitustest vms.
6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.3.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ning
keskraamatukogud ja rahvaraamatukogud
Eestis on 78 kohaliku omavalitsuse üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 63 vallaks. Vt ka
käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.1.
6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Mõju avaldub nendele KOV-idele ehk 78-st 66-le KOV-ile, kelle rahvaraamatukogudest mõni
ei ole veel nimetatud valla või linna keskraamatukoguks ja teised rahvaraamatukogud ei tegutse
haruraamatukogudena.
Rahvaraamatukogude pidamiseks senisest täpsema struktuuri ja juhtimiskorralduse
kehtestamine võib kaasa tuua olukorra, kus osa olemasolevaid rahvaraamatukogusid
nõutavatele tingimustele ei vasta. Kohalikul omavalitsusel tuleb siis enda elanikele kvaliteetse
teenuse pakkumiseks täiendavaid pingutusi teha ja eeldatavasti võivad kaasneda sellega ka
kulud (näiteks keskraamatukogus sobivate kooskäimise või koolitusruumide rajamine või
sisustamine vms).
Teisalt peaksid kavandatavad muudatused innustama kohalikke omavalitsusi nende peetavat
rahvaraamatukogude võrku optimaalsemalt tööle panema (näiteks kujundama kõiki kohaliku
omavalitsuse üksuse rahvaraamatukogusid ümber valla või linna ühe keskraamatukogu
struktuuriüksusteks). Muudatustega kaasneva mõju avaldumise sagedus on väike, kuna see
eeldab ühekordset või väga pika aja järel korduvat kohalike rahvaraamatukogude teenuste
ülevaatamist ja vajadusel ümberkorraldamist. Kohalike omavalitsuste jaoks, kus võrk on veel
korrastamata, võib võimalikuks negatiivseks mõjuks olla juba nimetatud täiendav kulu, kuid
seejuures tuleb arvestada, et kvaliteetsete kohalike teenusteta on keeruline ka piirkonda
elujõulisena hoida ja pikas perspektiivis peaks optimeerimine kulude kasvu pidurdama või
kulusid kokku hoidma.
6.3.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe)
63
6.3.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude juhid
Keskraamatukogude juhte on 78-st KOV-ist vähemalt 66-s. 13-s KOV-is on keskraamatukogu
veel moodustamata. Enamus juhte töötavad tähtajatu töölepinguga ja teadaolevalt vaid üks
tähtajalise töölepinguga. Seaduse jõustumisel on rahvaraamatukogude juhte maksimaalselt 78.
15 KOV-i maakonnaraamatukogude direktorid on ühtlasi KOV rahvaraamatukogu juhid. Neist
14 töötavad tähtajatu töölepinguga ja üks tähtajalise töölepinguga.
Arvestades rahvaraamatukogude üldarvu, mis 2024. aasta seisuga oli 480, ja sellises hulgas
asutustes ametis olevat personali hulka, milleks on 1249, võib sihtrühma pidada väikseks.
6.3.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Ametis olevate kesk- ja rahvaraamatukogude juhtide töölepingud jäävad kehtima, mistõttu on
kavandatavate muudatuste mõju neile ebaoluline ja mõju avaldub alles struktuurimuudatusel.
6.3.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
6.3.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude külastajad
Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.
6.3.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Raamatukoguteeninduse koordineerimisel võtmetähtsust omavate rahvaraamatukogude
juhtimise tõhustamine aitab hoogustada kaasaegsete teenuste strateegilist arendamist ning toob
süsteemi rohkem uuenduslikkust. Sellest võidavad lõppastmes rahvaraamatukogude külastajad,
mistõttu on muudatusel oluline mõju.
6.4. Kavandatav muudatus – rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmise
etapiviisiline muutmine
6.4.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond
Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.
6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Riigi haldusülesannete keskne juhtimine ja korraldus ning regioonides piirkondlike üksuste
olemasolu tagab rahvaraamatukogudele pideva nõustamis- ja koolitustoe nende asukohale
lähedal.
Tänu ühtsele ja süsteemsele töökorraldusele toimub rahvaraamatukogude kogude
komplekteerimine läbimõeldumalt. Niisiis on rahvaraamatukogude töötajatel olemas nii keskne
kui asukohalähedane tugi. Kõik see tagab raamatukoguteenuse kui avaliku põhiteenuse
ühtlaselt hea kvaliteedi üle Eesti ja avaldab positiivset mõju rahvaraamatukogude teenuste
kasutajatele.
6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.4.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm - kohalikud omavalitsused ja
maakonnaraamatukogud
64
Igas maakonnas on üks maakonnaraamatukogu ehk kokku on neid 15. Sama palju on ka
mõjutatud kohalikke omavalitsusi. Arvestades seda, et rahvaraamatukogusid on 2024. aasta
statistika kohaselt 48088, moodustavad maakonnaraamatukogud neist alla 3%.
Kohalike omavalitsusüksuste üldarvust (78) moodustavad maakonnaraamatukogude pidajateks
olevad omavalitsused ligi 19%. Tegemist on väikese kuni keskmise suurusega sihtrühmaga.
6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Praegu täidab 15 maakonnaraamatukogu keskse koordineerijana riigi haldusülesandeid.
Eelnõuga kavandatakse rahvaraamatukogude valdkonna riiklikud ülesanded koondada ning
anda need valdkonna kompetentsikeskusele RaRa-le.
Riigi ülesandeid eelistatakse üha enam korraldada läbi ametite (või keskuste), sest keskse
juhtimise kaudu on paremini võimalik tagada ühtne halduspraktika, ekspertteadmiste
koondumine, koolitus ja ressursside tõhusam kasutamine.
Eesti Koostöö Kogu toob juba oma 2014. aasta analüüsis89 välja trendid, et ametkondlikult on
hakatud Eestit üha enam käsitlema kui ühte regiooni. Analüüsi kohaselt toimub sellega
paralleelselt teine muudatus, mille eesmärgiks on planeerida tööd ja tegevused eelkõige sinna,
kus on rohkem vajadust. Eemaldutakse püüdest kogu Eesti territoorium teenuste ja ressursiga
(töötajad, varustus, rahastamine) ühtlaselt katta. Regionaalsest juhtimistasandist loobumise
põhjendustena tuuakse välja peamiselt Eesti väiksust ja samas vajadust olla paremini kursis
kohalike oludega. Leitakse, et Eesti on liiga väike, et oleks vajalik kasutada regiooni kui eraldi
administratiivset juhtimistasandit. Täiendavate iseseisvate juhtimistasandite ära kaotamisega
viiakse enamasti ka põhiprotsessid regionaalselt toimemudelilt valdkondlikule toimemudelile.
See tähendab, et spetsiifilisi oskusi nõudvaid ja ühetaolist tööd on võimalik juhtida ühest
kohast.
Eelnõu tulemusel muutub avalike ülesannete täitmine ühtlasemaks ja otsesemaks valdkondliku
arendusüksuse ja kõigi kohalike omavalitsuste vahel. Samuti muutub valdkondliku riiklikke
rahvaraamatukogu ülesandeid täitva üksuse tegevus efektiivsemaks ja professionaalsemaks,
kuivõrd tegevused koonduvad konkreetse valdkondliku üksuse kätte.
Koos seniste maakonnaraamatukogude ülesannete üle minemisega RaRa-le võivad tänased
maakonnaraamatukogude töötajad leida rakendust RaRa-s, kes vastavat ülesannet täitma
hakkab. Isegi kui maakonnaraamatukogust ülesanded kaovad, ei tähenda see tingimata kõigi
töökohtade kadumist piirkonnast, kui linna või valla raamatukogu peab sisulise töö jätkamist
vajalikuks.
6.4.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu
2025. aasta 14. aprilli seisuga oli Eestis 1 769 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 22
806 mittetulundusühingut.90 Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete
halduslepinguga üleandmisel raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik-õiguslik juriidiline isik ja üks
88
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU015/table/tableViewLayout2KU01:
RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas, 2025
89
Eesti Koostöö Kogu (2014). „Omavalitsuskorralduse ja regionaalhalduse trendid ja stsenaariumid.“ Tellija:
Siseministeerium (http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2014/11/Omavalitsuskorraldus-ja-regionaalhalduse-
anal%C3%BC%C3%BCs_loplik_27.11.14.pdf
90
Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregistri portaal. https://ariregister.rik.ee/est/statistics. Seisuga 14.
aprill 2025.
65
riigiasutus (KuM). KuM-i 95-st töötajast on riigi haldusülesannetega seotud u 6 ametnikku ja
töötajat. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga.
6.4.2.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses
luuakse seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse
12 täiendavat töökohta, millest 5 asub RaRa moodustatavates regionaalsetes piirkonnaüksustes.
Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises etapis (alates 01.07.2027) ehk raamatukogude
andmekogu tööle rakendamisel luuakse RaRa juurde täiendavalt 13 ametikohta. KuM-ile
kaasneb halduslepingu koostamise ja sõlmimise ning järelevalve teostamise kohustus. KuM
maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb seaduse jõustumisel
ja vajadus selleks kaob alates 01.01.2027. KuM-ile lisandub halduslepingu sõlmimine RaRa-
ga ja haldusjärelevalve teostamine RaRa-s täidetavate riiklike haldusülesannete üle.
Riigieelarvest toetatakse rahvaraamatukogude tegevust erinevate taotlusvoorude kaudu.
Haldusülesandena taotlusvooru rakendamise kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases
eelarves. Kuna raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse
taotlusvoor korda aastas ja pidevat töökoormuse kasvu sellega ei kaasne, on ka sellega seotud
töömaht arvestatud juba RaRa ühe täiendava töökoha sisse.
Haldusülesannete täitmiseks nähakse etapiviisilisel ülesannete rakendumisel ette vahendite
liikumine maakondades riiklikke ülesandeid täitvatelt KOV-ide rahvaraamatukogudelt RaRa
arendusüksuse ametikohtade loomiseks.
6.4.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (töösuhe)
6.4.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – maakonnaraamatukogudes riiklikke
haldusülesandeid täitvad 58 töötajat
Kehtiva õiguse kohaselt toetab riik maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja
töötaja töötasu kulu. Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu nelja (va
Hiiumaa, kus kahe) töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise
ülesannete täitmise eest. Töötajate töötasusid finantseeritakse iga-aastaselt riigieelarves selleks
määratud summa ulatuses. 2025. aastal oli selleks summaks 1 489 997 eurot.
Rahvaraamatukogudes töötab kokku 124991 töötajat, kellest maakonnaraamatukogu riiklikke
raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesandeid täidab 58, moodustades
rahvaraamatukogude töötajate üldarvust 4,6%. Tegemist on väikese suurusega sihtrühmaga.
6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Seaduse jõustumisel 01.01.2027 jätkavad maakonnaraamatukogud kahe riikliku ülesande
täitmist ning maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasu ja ülalpidamiskulud hüvitatakse KOV
üksusele riigieelarvest valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud tingimustel ja
korras. Seega on seaduse jõustumisel maakonnaraamatukogus ametis kaks töötajat (kokku 30
töötajat), kelle töölepingud jäävad kehtima kuni 30.06.2027 (tööandja kulu 385 344 eurot), sest
maakonnaraamatukogud jätkavad viiest kahe riikliku ülesande täitmist (kogude
komplekteerimine ja töötlemine ja rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-,
täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine). Nimetatud ülesandeid täidavad
peamiselt komplekteerijad, bibliograafid, infosüsteemide haldurid.
91
. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU01/table/tableViewLayout2KU01:
RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas, 2025.
66
Kehtiva seaduse viiest kolme ülesande (rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja
analüüsimine, rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate
koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine ning rahvusvahelistes, riiklikes
ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise koordineerimine) üleandmine
RaRa-le võib 15-le kohalikule omavalitsusele kaasa tuua kuni 28 töötaja koondamise (kulu u
60 000 eurot, mis on kavandatud riigieelarvest) või töösuhte ümberkorraldamise (töötasu 1600
eurot kuus, tööandja kulu kokku aastas 719 309 eurot). Nimetatud ülesandeid täidavad
peamiselt direktorid, peaspetsialistid, pearaamatukoguhoidjad.
Töösuhte ümberkorraldamisel tuleb 8-l kohalikul omavalitsusel (Keila Linnavalitsus,
Põltsamaa Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus,
Tartu Vallavalitsus, Valga Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus) leida kohaliku omavalitsuse
keskraamatukogu juhi töötasu, sest maakonnaraamatukogude direktorite töötasu on seni
laekunud enamasti maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja riiklikust
toetusest. Viiel KOV-il tuleb leida kohaliku omavalitsuse eelarvest direktori töötasu osaliselt,
sest maakonnaraamatukogu ülesandeid on täidetud koormusega 0,5-0,8. Kahel KOV-il saab
direktor töötasu kohaliku omavalitsuse eelarvest.
15 kohaliku omavalitsuse kui tööandjate kulude kasv riiklike raamatukoguteeninduse
koordineerimise ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis võib jääda vahemikku 385 344
eurot kuni 719 309 eurot. See sõltub kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu töötaja töö
vajalikkusest edaspidi kohaliku omavalitsuse raamatukogu tegevuste elluviijana ja RaRa
piirkondlike spetsialistide värbamise protsessi tulemusest piirkondlike esindajate
ametikohtadele. Seetõttu on kavandataval muudatusel oluline mõju 15-e kohaliku omavalitsuse
eelarvele.
Teises riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorralduse etapis
(muudatuste jõustumisel 01.07.2027) võib tekkida 15-s kohalikus omavalitsuses vajadus
koondada 30 kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu töötajat või nende töö ümber
korraldada. Koondamistasuna on kavandatud riigieelarvest u 64 000 eurot. Kohalike
omavalitsuste võimalik kulu on kuni 770 688 eurot, sõltuvalt raamatukoguhoidjate töö
vajalikkusest kohaliku omavalitsuse raamatukogus (komplekteerija, bibliograaf, peaspetsialist,
infosüsteemide haldur jms).
Maakonnaraamatukogude (15) pidajateks olevad kohalikud omavalitsused peavad tulenevalt
kõnealuste rahvaraamatukogude riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete
etapiviisilisest ümberkorraldusest korraldama ümber 58 maakonnaraamatukogus töötava
töötaja ülesanded.
6.4.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KuM ja Eesti Rahvusraamatukogu
Tegemist väikese suurusega sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.4.2.3).
6.4.3.4. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Seoses kõnealuste ülesannete üleandmisega suureneb töökoormus RaRa-s. Sellega seoses
luuakse seaduse jõustumisel riiklike ülesannete ümberkorralduse esimeses etapis RaRa-sse 12
täiendavat töökohta, millest 5 asub piirkondades. Riiklike ülesannete ümberkorralduse teises
etapis ehk uue raamatukogu infosüsteemi tööle rakendamisel luuakse riiklike ülesannete
koordinatsiooni täitja juurde täiendavalt 13 ametikohta. Ülesannete konsolideerimisel väheneb
aga riiklike ülesandeid täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes tähendab
oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist. KuM-ile kaasneb ülesanne koostada
67
haldusleping ning määratleda selles üksikasjalikult RaRa-le üle antavad ülesanded ning kõik
töö- jm korraldusega seonduv. Samuti tuleb KuMil teha järelevalvet ning olla valmis
olukorraks, kui riiklikke ülesandeid peaks täitma ministeerium ise. KuM
maakonnaraamatukogude ülesannete osas haldusjärelevalve maht väheneb esimeses etapis ja
vajadus kaob teises etapis, kuid riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete
haldusjärelevalve jätkub RaRa ülesannete osas. KuM-ile lisandub seega halduslepingu
sõlmimine RaRa-ga ja haldusjärelevalve korraldamine ning läbiviimine RaRa-s riiklike
haldusülesannete täitmise üle.
Haldusülesandena rahvaraamatukogudele arendustoetuse andmise taotlusvooru rakendamise
kulu peaks edaspidi kajastuma RaRa iga-aastases eelarves. Kuna raamatukogudele
riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamiseks korraldatakse taotlusvoorud korda aastas, siis
sellega ei kaasne pidevat töökoormuse kasvu. Vastav töömaht on juba arvestatud RaRa ühe
täiendava töökoha koosseisu.
Eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa RaRa töökorralduse muudatused ja
suurendavad töökoormust, kuna rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitjana
lisanduvad talle uued ülesanded:
1) rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine;
2) rahvaraamatukogu sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine;
3) rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate
koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine;
4) rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides rahvaraamatukogude osalemise
koordineerimine:
5) rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud toetuse eest väljaannete keskne
hankimine.
RaRa-le eraldatakse haldusülesannete täitmiseks ja vajalike ametikohtade loomiseks vahendid
etapiviisiliselt, lähtudes maakonnaraamatukogude ülesannete lõpetamisest vabanevate
ressursside mahust.
6.5. Kavandatav muudatus – raamatukogude andmekogu asutamine ja rakendamine
6.5.1. Mõju regionaalarengule (regionaalpoliitika üldised eesmärgid)
6.5.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond
Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1.
6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Eelnõuga luuakse eeldused raamatukogude andmekogu rakendamiseks, et luua praegu Eestis
kasutusel oleva üle kümne e-kataloogi asemel ühtne e-kataloog. Sellega soovitakse ühtlustada
riigisisest väljaannete metaandmete kvaliteeti ja leitavust. Muudatusel on positiivne mõju
kõigile Eesti elanikele ja eriti rahvaraamatukogude lugejaile, kes saavad ühe otsinguga ülevaate
riigi rahvaraamatukogudesse soetatud inforessursist (näiteks raamatud, perioodika, auvised),
mille suuruseks 2024. aasta seisuga oli Eesti ligi 10 miljonit arvestusüksust. Ka teiste Eestis
raamatukogude liitumisel oleks võimalik saada ülevaade raamatukogudes leiduvast kokku 30
miljonist arvestusüksusest. Muudatusega luuakse eeldused Eesti elanike rahulolu kasvuks
rahvaraamatukogu teenusega, kuna ühe otsinguga saab parema ülevaate raamatukogudes
leiduvatest väljaannetest. Raamatukogu lugejaks registreerunutel tekib võimalus saada ka
personaliseeritumat teenust. Suureneb elanike teadlikkus ühetaoliselt korraldatud avalikust
teenusest ja väheneb teenuse kasutamiseks kuluv aeg, sest vajalike väljaannete leidmiseks,
68
tellimiseks ja kättesaamiseks on erinevate e-kataloogide asemel üks andmekogu. Seega on
muudatuse positiivne mõju oluline.
6.5.2. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
6.5.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude andmekogu
infotehnoloogiliste lahenduste haldamise ja arendamisega seotud asutused ja
eraõiguslikud juriidilised isikud
Raamatukogusüsteeme RIKS, ESTER/Sierra ja URRAM haldavad ja arendavad vastavalt
Deltmar OÜ, MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ja Innovative Interfaces (Ameerika
Ühendriigid) ning Urania Com OÜ. 2025. aasta 1. aprilli seisuga oli äriregistris äriühinguid,
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
registris registreeritud kokku 299 492 isikut ja asutust92. Kuna Eestis registreeritud juriidilistest
isikutest ja asutustest on mõjutatuid vaid 0,002%, on tegemist väikese sihtrühmaga.
6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Raamatukogude andmekogu loomine võib mõjutada seniseid teenusepakkujad, kes võivad
sattuda ebasoodsasse olukorda. Mõju avaldumise ulatus sõltub sellest, kas seni pakutav teenus
on konkreetse asutuse või isiku jaoks põhiline tegevusvaldkond ja tuluallikas ning Eesti
raamatukogud on peamised või koguni ainsad kliendid. Mõnede sihtrühma liikmete puhul nagu
raamatukogude tarkvara arendajad (näiteks URANIA Com) see nii on ja nende jaoks on
tegemist olulise negatiivse mõjuga. Leevendust võib selles osas pakkuda võimalus osaleda
raamatukogudele mõeldud uusi infotehnoloogilisi lahendusi puudutavates riigihangetes.
6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.5.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised
raamatukogud ning nende pidajad
2024. aasta 1. aprilli seisuga oli Eestis 2334 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust, sealhulgas
25 avalik-õiguslikku juriidilist isikut93. Ennekõike avaldub mõju RaRa-le. Kui õiguslik alus
selleks, et RaRa saaks asuda täitma üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks mõeldud
infotehnoloogia arendamise eest vastutaja rolli, on loodud ja algab ülesande reaalne täitmine,
võivad vähemal või rohkemal määral tulevikus mõjutatud olla kõik raamatukogud, sealhulgas
480 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ja 356 kooliraamatukogu94, samuti
raamatukogusid pidavad asutused ja isikud. Kuna kavandatav muudatus mõjutab juba ainuüksi
rahvaraamatukogude pidajatena kõiki kohalikke omavalitsusi, on tegemist suure sihtrühmaga.
Kavandatav muudatus puudutab 38-st teadus- ja erialaraamatukogust 6 avalik-õiguslikku
ülikooli struktuuriüksust ehk ülikooliraamatukogu, seega on tegemist nimetatud
raamatukogudest väikse sihtrühmaga.
6.5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Esmajärjekorras avaldub mõju RaRa töökorraldusele. RaRa raamatukogude infovara
üldkättesaadavaks tegemiseks mõeldud infotehnoloogia arendamise eest vastutajaks
määramisel on asutuse täiendav tööjõuvajadus kaheksa töökohta, mis luuakse
92
Registrite ja Infosüsteemide Keskus. E-äriregister. https://ariregister.rik.ee/est/statistics/registered_entities
93
Avaliku sektori statistika. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-
kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika
94
Statistikaamet. Statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/et/stat
69
rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete olemasoleva ressursi arvelt. Teistelt
raamatukogudelt eeldab uute lahenduste kasutuselevõtt samuti kohanemist, ent töökoormuse
kasvu ei prognoosita. Pigem võib ühtne raamatukogude andmekogu raamatukogutöötajate tööd
lihtsustada. Muudatustega kaasneb kindlasti raamatukogude personali koolitamise vajadus,
seda tuge pakub RaRa. Asutuse korralduse aspektist on seega kavandataval muudatusel
märkimisväärne mõju just RaRa-le.
6.5.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (avaliku sektori rahastamine, sealhulgas kulud ja tulud)
6.5.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised
raamatukogud ning nende pidajad
Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1.
6.5.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatav muudatus mõjutab RaRa kulusid ning võib mõjutada ka teiste raamatukogude ja
nende pidajate kulusid. Eeldatavaid kulusid on kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 7.
Raamatukogude andmekogu rakendamisel on positiivne mõju regionaalarengule ja kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldusele ning avalik-õiguslike ülikooli raamatukogudele. Avaliku
raamatukoguteenuse innovatsioon ja terviklikkus toetab keskselt arendatavate teenuslahenduste
pakkumist ning loob võimaluse pakkuda personaalselt proaktiivseid ja sündmusteenuseid.
Keskkonna jalajälje vähendamiseks laienevad inforessursi ristkasutuse võimalused ja
jagamistegevused, mis suurendavad kasutajasõbralikku infole juurdepääsu, kättesaadavust ning
ligipääsetavust. Tervikuna toetab muudatus infoühiskonna arengut ja suurendab kõigi Eesti
inimeste kvaliteetset elu- ja teenuskeskkonda. Eesti raamatukogud kasutava täna oma teenuste
toetamiseks kolme erinevat raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kümme erinevat e-
kataloogi. Enim kasutajaid on praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele
järgneb URRAM (329 raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100
raamatukogus. Kolme süsteemi kasutajad teevad täna ebaefektiivseid dubleerivaid toiminguid,
mille kõrvaldamisest saadavat tulu oleks võimalik suunata kõigi osapoolte jaoks mugavama
lahenduse pakkumisse. Sh kaasnevad täna kohalikele omavalitsustele dubleerivate
andmekogude ülalpidamise, arendamise ja andmete hoiustamisega kaasnevad kulud. Tekkinud
on olukord, kus raamatukogude teenused ei vasta enam hästi lõppkasutajate ootustele ja
raamatukoguteenus tervikuna on jäämas e-riigi arenguplaanidest maha.95
Eesmärgiks on kaasaegse ja kasutajasõbraliku raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmine,
mis on tervik, kuid koosneb mitmest tarkvaralahendusest, mida raamatukogu oma teenuste
pakkumiseks rakendab, s.t mitte üksnes raamatukogusüsteemi tarkvara.
Rahvaraamatukogu seaduses ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduses sätestatakse
raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemise korraldus, millega kaasneb selgus
raamatukogude andmekogus isikuandmete töötlemisel.
Andmekogu on tulevikus avatud kõikidele raamatukogudele ja vajaduse ning valmiduse korral
täiendatakse edaspidi õigusakte.
95
Raamatukoguteenuste ärianalüüs. Lõpparuanne (rara.ee)
70
Raamatukogude andmekogu vähendab regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, sest
tagab ühtlasema ligipääsu Eesti raamatukogudes leiduvatele väljaannetele.
Samuti mõjutavad kavandatavad muudatused 15 kohalikku omavalitsust ja nende
rahvaraamatukogusid, kus kokku 58 töötajat täidavad praegu riiklikke raamatukoguteeninduse
koordineerimise ülesandeid.
6.5.5. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur)
6.5.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – raamatukogude külastajad
Ainuüksi rahvaraamatukogusid külastab üle 30% (mõne hinnangu kohaselt koguni kuni 50%)
Eesti elanikest (vt ka seletuskirja punkti 6.1.1.1.). Kuivõrd kavandatav muudatus puudutab
kogu rahvaraamatukogude võrku, võib hõlmata ka teisi raamatukogu tüüpe (näiteks
ülikooliraamatukogud, kooliraamatukogud), on kõigi raamatukogude külastajate hulk veelgi
suurem kui rahvaraamatukogude külastajate arv üksi. Lisaks nii-öelda tavakülastustele
külastatakse raamatukogusid ka virtuaalselt (näiteks kasutatakse raamatukogu veebilehte ja
digitaalseid väljaandeid, otsitakse e-kataloogist väljaannete kohta infot jne). Statistikaameti
andmetel oli rahvaraamatukogude virtuaalkülastusi 2024. aastal 3,2 miljonit 96, teadus- ja
erialaraamatukogude virtuaalkülastusi 1,4 miljonit97. Raamatukogude külastajate näol on seega
tõenäoliselt tegemist suure sihtrühmaga.
6.5.5.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatav muudatus parandab oluliselt raamatukoguteenuse kättesaadavust, mugavust ja
kvaliteeti. Näiteks uue raamatukogusüsteemi loomisega tekib kasutajate jaoks seni puuduv
ühtne e-kataloog, kust on võimalik otsida huvipakkuvaid väljaandeid raamatukogudest üle
Eesti. Avalik õiguslike ülikoolide raamatukogude jaoks vajalikud lisaarendused lepitakse
kokku avalik-õiguslike ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning nende
arenduste rahastamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatavatest
eelarvevahenditest. Sihtrühma jaoks on seega tegemist positiivse mõjuga.
6.6. Kavandatav muudatus – kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste
rakendamine
6.6.1. Mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arendustele (e-teenustele)
6.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – rahvaraamatukogude ja Eesti
Rahvusraamatukogu lugejad
Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal rahvaraamatukogudes 349 30098 lugejat ning eriala-
ja teadusraamatukogudes 170 70099 lugejat. Eriala- ja teadusraamatukogude lugejatest oli RaRa
lugejaid 52 048100. Tõenäoliselt on tegemist keskmise kuni suure sihtrühmaga (vt ka käesoleva
seletuskirja punkti 6.5.5.1.).
6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
96
KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas
97
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__raamatukogud/KU02KU02: ERIALA- JA
TEADUSRAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas
98
KU01: RAHVARAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas
99
KU02: ERIALA- JA TEADUSRAAMATUKOGUD | Aasta ning Näitaja. Statistika andmebaas
100
Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude statistika, 2024. https://www.rara.ee/raamatukogudele/rmtk-
statistika/statistika/
71
Raamatukogude kasutajasõbralikud automaatsed lahendused (näiteks meeldetuletuste saatmine
laenutustähtaja saabumisele eelnevalt või teavituste saatmine lugeja isikuandmete kustutamise
kohta juhul, kui lugeja ei ole kolme aasta jooksul kasutanud raamatukogu isikutuvastust
nõudvaid teenuseid) on nii isiku kui ka avalikes huvides, kuna vähendavad asjaajamisele
kuluvat aega ja lihtsustavad kõigi elanike asjaajamist. Raamatukogude andmekogu loob eelduse
automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks. Raamatukogude andmekogu asendab praegu iga
valla ja linna eraldi peetavat andmekogu, mis asuvad praegu raamatukogudel üheteistkümnes,
erasektorilt teenusena ostetud serveris. Seadus loob õigusliku aluse andmeid andmekogus
töödelda ning sätestab kõik isikuandmete kaitsega seonduva.
6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele (asutuste korraldus)
6.6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – Eesti Rahvusraamatukogu ja teised
raamatukogud ning nende pidajad
Vt käesoleva seletuskirja punkti 6.5.3.1.
6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta
Edaspidi koondatakse kõik lugejate ja külastajate isiku- ja kontaktandmed, andmed laenutuste,
väljaannete, kogude jm kohta ühte infosüsteemi. Andmeid töödeldakse, sh kustutatakse
ühetaoliselt.
Eelnõu oluline osa on tulevikku vaatav andmekogu võimalusi kasutav automaatne
haldusmenetlus ja n-ö inimest abistavate ja asjaajamist kiiremaks ja mugavamaks muutvate
krattide kasutamine. Kui riigil on kõik otsustamiseks vajalikud andmed olemas, saab edaspidi
teha kiire otsuse ebavajaliku asjaajamiseta, samas tagades isikuandmete tõhusa kaitse.
Muudatuse mõju on positiivne nii elanikele, raamatukogu pidajatele kui ka raamatukogudele,
sest lihtsustab inimese ja riigi asjaajamist ning suurendab riigi otsuste arusaadavust ja
läbipaistvust ning vähendab haldusmenetluse läbiviimiseks kuluvat aega (meeldetuletused
laenutustähtaja saabumisest, viivis, lugejaandmete uuendamine jms).
Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele,
kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust.
6.7. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku
sektori töökoormusele
Kavandatavad muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust ja eeldatavasti vähendavad
kodanike halduskoormust.
Kavandatavad muudatused vähendavad kodanike halduskoormust raamatukoguteenuste
kasutamisel tänu protsesside lihtsustumisele ja automatiseerimisele (nt ühtne e-kataloog,
automaatsed teavitused).
Ettevõtjate (v. a mõjutatud IT-teenuse pakkujad) halduskoormust muudatused oluliselt ei
mõjuta.
Avaliku sektori (raamatukogud, KOV-id, RaRa, KuM) töökoormus muutub, sest
ümberkorraldustega kaasneb ajutine lisakoormus, kuid pikas perspektiivis oodatakse
efektiivsuse kasvu ja töökoormuse vähenemist teatud valdkondades (nt kataloogimine,
statistika kogumine, automaatsed toimingud).
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
7.1. Rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtete ajakohastamine
72
Kehtiva RaRS-iga sätestatud rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted eeldavad paiguti
ebamõistlikult suure hulga rahvaraamatukogude loomist, mistõttu soovitakse neid muuta.
Eelnõu ei näe ette uute raamatukogude avamist ega raamatukogude sulgemist, mistõttu ei
kaasne kohalikele omavalitsustele sellega seoses kulusid. Kohalikud omavalitsused, kellel on
olnud kehtivaid rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid eriti keeruline järgida, on juba
valdavalt läinud seda teed, et korraldanud rahvaraamatukogude võrgu lähtudes
omavalitsusüksuse elanike tegelikest vajadustest, mistõttu ei ole oodata ka märkimisväärset
kulude kokkuhoidu.
7.2. Rahvaraamatukogu põhieesmärkidest tulenevate ülesannete kirjeldamine
Põhieesmärkidest tulenevate rahvaraamatukogude põhiülesannete kirjeldamine ja lisamine, ei
too kaasa täiendavat kulu neile kohalikele omavalitsustele, kes juba on hoolitsenud selle eest,
et rahvaraamatukogude olemasolevates struktuuriüksustes on tagatud tänapäevane teenuse
miinimumstandard (nt ajakohased arvutid, interneti kasutamise võimalus, koolitatud personal,
funktsionaalsed ruumid jne).
Eelnõus nimetatud ülesanded peegeldavad aja jooksul raamatukogu tegevuses juba toimuvaid
põhimõttelisi muudatusi, kus pigem laenutuskeskselt kuvandilt minnakse üle sotsiaalsemale
organisatsioonile ja tegevusele, et toetada elanikke ja ühiskonda. KOV-is, kus on moodustatud
või moodustatakse keskraamatukogu ja toimub ühtne teenuse juhtimine, võib struktuuriüksuste
vahel toimuv tööjaotus toetada ülesannete täitmisel spetsialiseerumist (näiteks lastetöö,
haridusprogrammid, digipädevuse koolitused) ja teenuse kvaliteedi tõusu. Ülesannete
sätestamine eelnõus ei too kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu.
7.3. Rahvaraamatukogu struktuuri ajakohastamine
Seadusega ei reguleerita rahvaraamatukogu struktuuri ega selle juhtimise astmeid detailsemalt.
KOV-ile jääb võimalus luua asutuse sees osakondi või muid madalama astme
struktuuriüksuseid ning määrata ase- või teenuste juhte. Rahvaraamatukogude võrgu
korraldamise praktika on juba liikunud suunas, kus KOV-is ei ole mitut eraldiseisva asutusena
tegutsevat rahvaraamatukogu, vaid üks rahvaraamatukogu, millel on struktuuriüksused
erinevates asukohtades. KOV-is, kus rahvaraamatukogu struktuur koosneb keskraamatukogust
ja selle haruraamatukogudes, saab toimuda paindlikum tööjaotus struktuuriüksuste vahel.
Ühtne juhtimine tagab reeglina kvaliteetsemad teenused ja samas ei pea iga väike
rahvaraamatukogu üksi korraldama kõigi rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist, mistõttu
ei too muudatus kaasa kulude kasvu ega ka märkimisväärset kulude kokkuhoidu.
7.4. Riiklike haldusülesannete täitmise etapiviisiline muutmine
Riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimene etapp rakendub seaduse jõustumisel
(eeldatavalt 2027. aasta 1. jaanuarist) ja teine etapp rakendub raamatukogude andmekogu
kasutuselevõtmisel (eeldavalt 1. juulist 2027. aastal).
Kehtiva RaRS kohaselt täidab igas maakonnas üks KOV rahvaraamatukogu täiendavalt viit
raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannet, mis on loetletud RaRS § 5
lõikes 4. Nimetatud ülesandeid täidab 58 töötajat, mille kulu koos tööandjakuluga (palgakulu)
kokku aastas on 1 489 997 eurot (vt Tabel 1.).
Tabel 1. Maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete täitmiseks töötajate arv ja kulud
aastal 2025.
73
Toetatav maakonnaraamatukogu – Riiklike Riiklike ülesandeid
kohaliku omavalitsuse hallatava ülesandeid täitvate täitvate töötajate
asutuse juriidiline nimetu töötajate arv tööandja palgakulu
(eurot)
(KUM toetus)
1. Pärnu Keskraamatukogu 4 102 758,4
2. Kärdla Linnaraamatukogu 2 51 379,4
3. Harju Maakonnaraamatukogu 4 102 758,4
4. Põltsamaa Raamatukogu 4 102 758,4
5. Jõhvi Keskraamatukogu 4 102 758,4
6. Järvamaa Keskraamatukogu 4 102 758,4
7. Lääne Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4
8. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4
9. Põlva Keskraamatukogu 4 102 758,4
10. Rapla Keskraamatukogu 4 102 758,4
11. Saare Maakonna Keskraamatukogu 4 102 758,4
12. Kõrveküla Raamatukogu 4 102 758,4
13. Valga Keskraamatukogu 4 102 758,4
14. Viljandi Linnaraamatukogu 4 102 758,4
15. Võrumaa Keskraamatukogu 4 102 758,4
Kokku: 58 1 489 997
Seaduse jõustumisel ehk riiklike ülesannete ümberkorraldamise esimeses etapis jätkab 15-s
KOV rahvaraamatukogus eelnõu § 26 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud kahe ülesande täitmist
30 raamatukogutöötajat palgakuluga 385 344 eurot (vt Tabel 2).
KOV rahvaraamatukogus riiklikke ülesandeid täitva 28 raamatukogutöötaja ülesanded
maakonnaraamatukogus lõpetatakse seaduse esimese etapi jõustumisele eelnevalt, enne 31.
detsembrit 2026. aastal. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk KOV pakkuda
töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui KOV-is teist tööd pakkuda pole,
otsustab tööandja töötajate koondamise. Ülesannete ümberkorraldamisega seotud töötajate
võimalik koondamiskulu riigile seaduse jõustumistele eelneval perioodil ehk enne 1. jaanuari
2027. aastal on u 60 000 eurot ja 2027. aastal enne 1. juulit on u 65 000 eurot (vt Tabel 2).
Kulud katab KuM, kes maksab maakonnaraamatukogude riiklikke ülesandeid täitvatele KOV-
idele ühekordset toetust ühe kuupalga ulatuses iga ümberkorraldatava töökoha kohta. Toetus
makstakse KuM olemasolevate vahendite arvelt ning riigieelarvele täiendavat kulu ei teki.
Samas tekib nimetatud raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida RaRa piirkonna
esindajate loodavatele ametikohtadele.
Tabel 2. Maakonnaraamatukogu riiklike ülesannete täitmise tööjõuvajadus ja kulud
aastal 2027.
Maakonna-
raamatukogu Kuni 31. detsember 2026 Peale 1. jaanuari 2027
Tööandja
Tööandja palgakulu
Töötajate palgakulu Töötajate (KUM
Riiklikud ülesanded arv Palk kokku arv Palk eelarve)
74
(KUM
eelarve)
Komplekteerimine 15 1 600 192 672
Statistika, aruandlus 0 0 0
Infosüsteemid ja
andmebaasid 15 1 600 192 672
Koolitused ja muu
nõustamine 0 0 0
Kokku 58 1600 1 489 997 30 385 344
Riiklike ülesannete
lõpetamine
maakonnas, vajadusel
koondamine - hüvitis
ühe kuu keskmise
töötasu ulatuses 28 1 600 59 942 30 1 600 64 224
Kokku 1 549 939 449 568
Seaduse jõustumisel jääb maakonnaraamatukogu eelnõu § 26 lõikes 2 nimetatud ülesannete
täitjaks. Samas volitatakse Eesti Rahvusraamatukogule rahvaraamatukogude valdkonna
riiklikud haldusülesanded, mis on määratletud eelnõu § 11 lõikes 2.
RaRa rahvaraamatukogude valdkonnas riigi haldusülesannete täitja tööjõuvajadus ja kulu on
järgmine (vt Tabel 3):
Tabel 3. RaRa riiklike rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesannete täitmiseks
tööjõuvajadus ja kulu 2027. aastal
Alates 1. jaanuar 2027 Alates 1. juulin 2027
Riiklikud Tööta- Palk/ Tööandja Tööta- Palk / Tööandja
haldusülesanded jate ülalpidamiskulu palgakulu jate arv ülalpidamis- palgakulu
arv kulu
Koolitused,
programmid 1 1 900 15 25302 1 1 900 30 506,4
Aruandluse
analüüs 1 2 600 20 872,8 1 2 600 41 745,6
Andmekogu 4 2 800 89 913,6 8 2 800 359 654,4
Üksuse juht 1 2 800 22 478,4 1 2 800 44 956,8
Komplekteerijad 0 0 0 4 1800 115 603,2
Piirkondlik
spetsialist 5 1 800 72 252 10 1 800 289 008
Ülalpidamiskulu 12 1 200 14 400 25 1 200 30 000
Riiklikud kokku 12 235 170 25 911 474,4
Tabel 3.1. Riiklike toetuste määramine taotlusvoorudest: haldusülesande täitmiseks
tööjõuvajadus ja kulu 2027. aastal
Alates 1. jaanuar 2027
75
Haldusülesanne Tööta- Palk / Tööandja
jate arv ülalpidamis- palgakulu
kulu
Toetuste menetleja 1 2000 32 112
Ülalpidamiskulu
jm kulud 1 488 1 488
Kokku 33 600
Kehtiva seaduse § 5 lõige 5 riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete
uuendamine toob kaasa uued ametialased nõudmised nende ülesannete täitjale.
Üksuse juht tagab riiklike ülesannete igapäevaste tegevuste efektiivse töökorralduse, sise- ja
väliskommunikatsiooni ning ressursside optimaalse kasutamise oma pädevuste piires, et
parandada tegevuste tulemuslikkust. Arendab ja säilitab suhteid sisemiste ning väliste
partneritega. Analüüsib tegevuse tulemusi ja tõhusust, teeb ettepanekuid parendustegevusteks.
Koolitusvajaduste koordinaator kaardistab rahvaraamatukogutöötajate koolitusvajadusi ja
korraldab koolituste logistikat koostöös kohaliku omavalitsuse raamatukogude ja
erialaorganisatsioonidega. Teeb tihedat koostööd koolitajate, partnerorganisatsioonide ja
muude asjakohaste osapooltega, et tagada koolituste ajakohasus, kvaliteet ning vältida
dubleerivaid tegevusi. Lisaks kaardistab ta osalejate huve, et leida lahendusi, mis vastavad
suurimatele vajadustele ja pakuvad maksimaalset kasu osalejatele.
Aruandluse analüüsi koordinaator tegeleb kohalike omavalitsuse raamatukogude statistiliste
andmete ja sisuliste tööaruannete esitamise tugiteenusega, kasutades selleks spetsiaalselt
loodud juhtimistöölaua kaudu andmete kogumise süsteemi. Ta analüüsib statistilisi ja sisutöö
andmeid, et toetada raamatukoguteenuste tõhusat juhtimist ja planeerimist. Lisaks teeb ta
tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, teiste raamatukogude ja asjakohaste asutustega, et
tagada andmete täpsus ja ajakohasus. Ta jälgib andmete kogumise protsesside tõhusust ja
vajadusel pakub lahendusi andmete kvaliteedi parandamiseks. Samuti nõustab ta aruannete
koostamist, et raamatukogud esitaksid selged ja informatiivsed ülevaated raamatukogude
tegevusest ja saavutustest. Eelpool nimetatud tegevused aitavad kaasa andmepõhiste otsuste
tegemisele ja teenuste parendamisele.
Raamatukogude andmekoguga seotud ametikohtade moodustamine on seotud raamatukogude
andmekogu loomise, arendamise ja selle haldusega seotud tegevustega. Loodavad ametikohad
kindlustavad raamatukogude andmekogu funktsionaalsuse loomise ning tagavad süsteemi
toimepidevuse ja efektiivse teenuse halduse. Ametikohad hõlmavad spetsialiste, kellel on
infosüsteemide ja andmekogu administreerimise pädevused. Nimetatud spetsialistid on:
peakasutajad/teenuseomanikud, andmeanalüütik, toote juht, e-kataloogi tooteomanik,
raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert. Need spetsialistid
vastutavad andmekogu arendamise, haldamise ja täiustamise eest, et tagada süsteemi tõrgeteta
toimimine ja vastavus raamatukogude valdkonna vajadustele. Kasutajatoe ning koolituse
spetsialistid tagavad andmekogu tõhusa kasutamise ja töötajate kompetentsuse. Spetsialistid
pakuvad igapäevast kasutajatuge, lahendavad kasutajate probleeme, vastavad süsteemiga
seotud küsimustele ja pakuvad vajalikku juhendmaterjali. Samuti korraldavad nad koolitusi, et
tagada töötajate oskuste ajakohasus ja tõhus andmekogu kasutamine. Nimetatud
ametikohtadega tagavad spetsialistid mitte ainult süsteemi tehnilise toimimise, vaid ka
kasutajate vajadustele vastava toe ja koolituse, mis on vajalik raamatukogude efektiivseks ja
sujuvaks tööks.
76
Kui riiklikud ülesanded antakse täita Rahvusraamatukogule, siis seaduse jõustumisel asub
RaRS eelnõu § 11 lõikes 2 nimetatud riigi haldusülesandeid täitma RaRa esialgu 12 töötajaga
(üksuse juht – kuupalk 2800 eurot; analüütik - kuupalk 2600 eurot; 4 IT spetsialisti - kuupalk
umbes 2800 eurot, 5 piirkondlikku spetsialisti - kuupalk umbes 1800 eurot; mille kulu koos
tööandjakuluga (palgakulu) aastas kokku on u 455 940 eurot, millest ülalpidamiskulu 12 x 1200
eurot = 14 400 eurot. Seega asub esimeses riiklike ülesannete ümberkorralduse etapis RaRa-s
tööle 12 töötajat kogukuluga 235 170 eurot (vt Tabel 3).
Kultuuriminister võib volitada ka taotlusvooru menetlemise RaRa-le, siis lisandub esimeses
etapis ka 13-s töötaja (toetuste menetleja – kuupalk 2 000 eurot) töötasu ja ülalpidamise kulu,
hindamiskomisjoni kulu, mis kaetakse KUM eelarvest, kokku 33 600 eurot (vt Tabel 3.1.).
Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s teisenevad ja laienevad asutuse tugistruktuuri
(arendusüksus, üleriigiliste raamatukoguteenuste keskus, kommunikatsioon ja turundus,
kogude arenduse osakond, infotehnoloogi osakond) ülesanded (nt kommunikatsioon lisaks
raamatukogudele ka nende omanikele, KOV-ile arvelduste ülevaated jms).
Riiklike ülesannete ülemineku esimese etapi eel ehk 2026. a teisel poolaastal maksab KuM
maakonnaraamatukogude riiklikke ülesandeid täitvatele KOV-idele toetust ühe kuupalga
ulatuses iga ümberkorraldatava töökoha kohta (28 töökohta) ühekordselt kokku u 60 000 eurot
(vt Tabel 2). Eelnõu ajakavas muudatuste läbiviimine ei too riigile kaasa lisakulusid.
Raamatukogude andmekogu rakendumisel 1. juulist 2027. aastal jõustub riiklike ülesannete
ümberkorralduse teine etapp. Maakonnaraamatukogudes lõpetatakse riiklike ülesannete
täitmine ja kõik riiklikud ülesanded antakse üle RaRa-le.
Riikliku toetusena saavad 15 KOV-i 30 raamatukogutöötaja tööandja kulu aastas kokku 770
688 eurot. Vältimaks töölepingu lõpetamist võib tööandja ehk kohalik omavalitsus pakkuda 30-
le töötajale teist tööd sarnasel või ka mitte erialasel tööl. Kui kohalikus omavalitsuses teist tööd
pakkuda pole, otsustab tööandja töötajate koondamise. Samas tekib nimetatud
raamatukogutöötajatel võimalus kandideerida ka RaRa-s loodavatele ametikohtadele. 2027.
aastal riiklike ülesannete ümberkorraldamisega maakonnaraamatukogudes maksab KuM 2027.
aasta teisel poolaastal maakonnaraamatukogude riiklikke ülesandeid täitvatele KOV-idele
ühekordset toetust ühe kuupalga ulatuses iga ümberkorraldatava töökoha kohta (30 töökohta)
kokku u 65 000 eurot (vt Tabel 2), kuid riigile sellega lisakulu ei kaasne, sest ümberkorraldus
tehakse olemasolevate ressursside piires.
Teises etapis tekib RaRa-l täiendava tööjõu vajadus, et täita eelnõu § 11 lõikes 2 nimetatud
kõiki riiklikke haldusülesandeid. Lisanduvad ülesanded nagu riikliku väljaannete soetamise
toetuse eest väljaannete keskne hankimine ja raamatukogude andmekogu täismahus
rakendamine. Nimetatud ülesannetega kaasneb täiendav tööjõu vajadus (4 komplekteerijat –
kuupalk 1800 eurot, 5 piirkonnaspetsilisti - kuupalk 1800 eurot; 4 IT-spetsialisti – tootejuht, e-
kataloogi tooteomanik, raamatukogusüsteemi tooteomanik, raamatukogusüsteemi ekspert –
kuupalk 2 800 eurot). Teise etapi rakendumisel tegeleb rahvaraamatukogude riiklike
ülesannetega RaRa-s kokku 25 töötajat tööandja kogukuluga aastas u 911 474 eurot (vt Tabel
3).
Tabel 4. Riiklikud ülesanded ja nende kulu aastal 2027
77
Riiklikud Kuni 31.12.2026 Alates 01.01.2027- Alates 01.07.2027
haldusülesanded 30.06.2027
Töötajate Kulu Töötajate Kulu Töötajate Kulu
arv arv arv
Maakonna- 58 1 489 997 30 385 344 - -
raamatukogu
Koondamiskulu 28 59 942 30 64 224 - -
RaRa - - 12 235 170 25 911 474
Raamatukogude - - 578 523
andmekogu
haldus ja riiklike
ülesannete kulu
Kokku 58 1 549 939 42 25 1 489 997
Riiklike ülesannete ümberkorraldamisega tekib 2027. aasta 1. juulist RaRa-l võimalus hallata
üleriigilist raamatukogude andmekogu, sest tekib andmekogu ja teenuste haldamiseks vajalik
ressurss 578 523 eurot, mis annab avalikule rahvaraamatukoguteenusele kasutajakeskse ja uue
kvaliteedi.
2027. aasta 1. juulist suureneb andmekogu ja teiste ülesannete halduskulu summa 578 523
euroni (vt Tabel 4), sest lisandub maakonnaraamatukogudes riiklike ülesannete lõpetamisest
vabanev summa.
Kohalike omavalitsuse rahvaraamatukogudel puudub uuenduslike teenuste ja ruumide
arendamiseks koostööpartnerite võrgustik. Raamatukogude valdkonna arendusprojektide ehk
raamatukogude kiirendi taotlusvoorude toetuste menetleja ülesanne on nii menetlusprotsessi
korraldamine ja juhtimine kui ka laiemalt valdkonna arenguks eelduste loomine, pakkudes tuge
ja võimalusi projektide riskide maandamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning koostöövõrgustike
loomiseks. Menetleja ülesandeks on korraldada töötubasid ja seminare, et jagada parimaid
praktikaid, ideid ja innovaatilisi lahendusi ning seeläbi edendada valdkonna teadmiste vahetust
ja koostööd ning kasvatada rahvaraamatukogude valdkonna üldist võimekust projektide
algatamisel ja läbiviimisel.
Riiklike ülesannete täitmisel kaasneb ka töötaja ülalpidamisega seotud kulu, mis on vajalik
inventari ja tehnika soetamiseks, koolitusteks ning lähetusteks.
Riiklike ülesannete täitmine vaid kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus ei anna valdkonna
digitaliseerimisel ajakohaselt efektiivset tulemust, sest riiklike ülesannete koordinatsioon
eeldab kõigi kohalike omavalitsuste kaasamiseks keskset juhtimist, kesksete andmekogude
kasutust ja ülesannete ühetaolist korraldust kõigi kohalike omavalitsuste hüvanguks.
Riiklike ülesannete täitmisel RaRa-s muutuvad vähesel määral ka KUM tugistruktuuri
(finantsosakond, strateegia- ja innovatsiooniosakond, raamatupidamine,
kommunikatsiooniosakond, õigus- ja haldusosakond) ülesanded (nt raamatukogude
andmekogu kaasvastutaja ülesannetega seotud tegevused).
7.5. Raamatukogude andmekogu loomine ja rakendamine
78
Eesti elanike arv on 1 369 995101, kellest 701 000102 on Eesti raamatukogude lugejad103, ehk
raamatukogude teenuseid kasutab iga teine elanik, mis teeb raamatukogud suurima
kliendikontaktiga kultuuriasutusteks Eestis. Eesti raamatukogudes on kokku ligi 31 miljonit
väljaannet, mida 2024. aastal laenutati kokku 12 miljonit korda, neist 9,4 miljonit korda
rahvaraamatukogudest. 2024. aasta jooksul registreeriti raamatukogudes kokku 7,2 miljonit
külastust ja 4,6 miljonit virtuaalkülastust aastas. 104
Eesti raamatukogud kasutavad täna oma teenuste pakkumiseks kolme erinevat
raamatukogusüsteemi ning nende juurde kuulub kümme erinevat e-kataloogi. Enim kasutajaid
on praegu raamatukogusüsteemil RIKS (523 raamatukogu), millele järgneb URRAM (329
raamatukogu) ja raamatukogusüsteem Sierra on kasutusel u 100 raamatukogus.105 Kliendi
poolelt vaadates ongi raamatukogu üks tervik-teenus, mille taustal toimivad IT süsteemid või
raamatukogude, osakondade ja töötajate rollijaotus välja ei paista. Analüüsi
”Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain“106 kasutajauuringust selgus muuhulgas, et
paralleelselt kasutusel olevad e-kataloogid ja suur hulk muid veebikeskkondi tekitavad
kasutajates segadust. Veebikeskkondade paljususega seotud segadust ning üldist rahulolu
teenustega aitab paremaks muuta ühtse sujuva ja kasutajasõbraliku terviksüsteemi
kasutuselevõtt.
Muudatuse eesmärgiks on vähendada raamatukogude poolt pakutavate e-kanalite paljusust ja
korrastada ning reguleerida raamatukogu tööprotsesside tehnoloogilise taristu korraldus ning
haldamine raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmisega. Raamatukogu tööprotsesside ja
teenuste haldamine ühtses raamatukogude andmekogus võimaldab teenust ühtlustada ning
optimeerida ja tõsta automatiseerituse taset, mis ühtlasi muudab ka raamatukoguteenuse elanike
jaoks ajakohaseks ning kasutajasõbralikuks.
Vähendades ülalpeetavate süsteemide arvu, suureneb raamatukogude töö tõhusus, paraneb
olemasolevate rahaliste ressursside kasutamine ning luuakse paremad eeldused
tulevikuteenuste arendamiseks. Samal ajal vähenevead KOV-i kulud raamatukogusüsteemi
ülalpidamisele, arendamisele ja andmete hoiustamisele.
Praegu eraldab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) eelarvest avalik-õiguslikele
ülikoolidele toetuse raamatukogusüsteemi kasutamise kuludeks, mille ülikoolid kannavad edasi
oma raamatukogudele raamatukogusüsteemi kulude katmiseks. Selline mitmeastmeline rahade
liikumine tähendab toetuse korduvat ülekandmist. Uue lahenduse korral eraldab HTM toetuse
otse raamatukogusüsteemi kasutamiseks, mis lihtsustab rahavoogusid ning vähendab
mitmekordsete ülekannete vajadust.
Raamatukogude andmekogu koosneb kahest komponendist: e-kataloog ja
raamatukogusüsteem. E-kataloogi hange toimus ja arendamine toimub 2025. aastal ning
raamatukogusüsteemi hange 2026. aastal. Raamatukogude andmekogule üleminek toimub
101
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3260/2202/1001/83klisa.pdfRahvaarv | Statistikaamet
102
Raamatukogud | Kultuuriministeerium
103
Statistikaamet. Raamatukogud, 2025.
104
Raamatukogud | Kultuuriministeerium
105
Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp-
content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf
106
Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur, 2022.
https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf
79
aastatel 2026-2027. 2-aastane üleminek aitab optimeerida üleminekule tehtavad kulutusi ning
samal ajal saavutada kõrgemat raamatukoguteenuste taset. Üleminekuperioodil tuleb arvestada
paralleelsete kuludega praeguste süsteemide ülalpidamiseks ja uue andmekogu juurutamiseks
ning haldamiseks (vt Tabel 5 ja Tabel 7). Uue andmekogu juurutamisega seotud kulud kaetakse
Euroopa Liidu struktuurivahenditest.
Tabel 5 . Raamatukogusüsteemide kulude võrdlus 2021. aastal ja 2017. aastal
Raamatukogusüsteem 2021. aasta 2017. aasta
Kulud Raamatukogusid Kulud Raamatukogusid
(eurot) (tk) (eurot) (tk)
Sierra/Ester 360 000 100 177 900 100
RIKS/RIKSWEB 99 300 523 96 300 497
URRAM/Lugeja.ee 109 300 329 113 300 336
Kokku: 568 600 952 387 500 933
Raamatukogusüsteeme kasutavate raamatukogude koguarvuks 2021. a oli 952, mis on rohkem
kui Eestis 2021. aastal ja 2017. aastal raamatukogusid. Seda tingib raamatukogusüsteemide
esindajate poolt haruraamatukogude arvestamine eraldiseisvate raamatukogudena.
Käesoleval ajal on iga-aastane kulu kolme raamatukogusüsteemi peale kokku on ca 570 000
eurot. Kulude suurenemine või vähenemine on seotud ka liitunud raamatukogude arvu
muutustega.
Raamatukogusüsteem hangitakse eeldatavasti riigihankega valmislahendusena ning
seadistatakse vastavalt Eesti rahvaraamatukogude vajadustele. Süsteem hangitakse ja andmed
migreeritakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest (edaspidi EL SF) ja selle eeldatav
kogumaksumus on kuni 2,1 miljonit eurot 107(hankimine ja üleminekukulud ehk juurutamine
sh andmete migratsioon, liideste loomine, andmevahetuse testimine, turvatestimine,
rakendamine, töötajate koolitamine jm), mis on ühekordne investeering (vt Tabel 6).
Raamatukogusüsteemi hankimise ja juurutamise kogusumma suuruse vahemik 0,5 miljonit on
kalkuleeritud tuginedes 2021-2023 hangete kallinemisele 20-30%.
Raamatukogusüsteemi hankimine ja juurutamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi
2023-2027108 üldeesmärk 8.1.6. “Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse ja rakendame
ühtset raamatukogusüsteemi kõikidele Eesti inimestele”. Samuti on raamatukogusüsteemi
kasutuselevõtmine Kultuuriministeeriumi Kultuuripärandi digitegevuskava 2023-2029 üks
alamtegevus, millele rahastamise otsus langetati Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis aastal 2024 ja langetati Justiits- ja Digiministeeriumis ka
aastal 2025.
Tabel 6. Raamatukogude andmekogule (e-kataloog ja raamatukogusüsteem)
üleminekuks vajalike ühekordsete investeeringute hinnang*
Kulukomponent Hinnanguline ühekordne kulu
(eurot)
107
Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain. Ernst & Young Baltics ja Rethink agentuur ,2022.
https://www.rara.ee/wp-content/uploads/2023/04/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf
108
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. https://www.valitsus.ee/
80
E-kataloog 400 000 – 650 000
Raamatukogusüsteem 350 000 – 1 200 000
Andmete migratsioon ja
praeguse teenuse lõpetamine 100 000 – 250 000
Investeeringud kokku: 815 000 – 2 100 000
*Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne.
Andmekogule üleminekuga seotud ühekordsed investeeringukulud (vt Tabel 6) katab riik EL
SF projektitoetustena.
Tabel 7. Raamatukogude andmekogu ülalpidamise aasta kulude hinnang**
Kulukomponent Hinnanguline aastane kulu
(eurot)
Litsentsitasud 800 raamatukogu, 800 000 – 1 200 000, sellest
sellest litsentsitasud (500 000 eurot
rahvaraamatukogudele (489) rahvaraamatukogud)
Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000
Sellest hooldus 60 000
Sellest majutus 30 000 – 66 000
Sellest küberturve 15 000 – 35 000
Personalikulu 360 000 – 400 000
Sellest hädavajalikud arendused 100 000 – 300 000
Jooksvad kulud kokku: 860 000 – 1 600 000
** Hinnang kulukomponentidele on antud teiste sarnaste arenduste näitel ja on ligikaudne,
sõltub riigihangete tulemusest ja inflatsioonist. Litsentsitasud on kulupõhised ja arvutatakse
liitunud raamatukogude andmete (nt kogude suurus, süsteemiga töötavate töötajate arv) põhjal.
Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud)
raamatukogude omanikud (v.a rahvaraamatukogude omanikud), v.a personalikulu, mis
saadakse riiklike ülesannete ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu
kavandatakse proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli
väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele.
Hädavajalike arendustega tagatakse ühilduvus ja ajakohasus erinevate sisemiste ning väliste
infosüsteemide vaates.
Raamatukogude andmekogu rakendamise riigi ühekordsete kulude eeldatav kogumaksumus on
kuni 2,1 miljonit eurot ja kaetakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Raamatukogude
andmekogule üleminekuga kaasnev iga-aastane rahvaraamatukogude teenuse ülalpidamiskulu
(arendus, majutus, küberturve) saadakse riiklike raamatukoguteeninduse ülesannete
ümberkorraldusest vabanevast ressursist, mis on u 500 000 eurot (vt Tabel 4) ja kaetakse riiklike
ülesannete ümberkorraldamise ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe.
Raamatukogude andmekogule rahvaraamatukogude üleminekuga kaasnev iga-aastane
tööjõukulu on 360 000 eurot sh koolituskulu. Need kaetakse rahvaraamatukogude riiklike
ülesannete ümberkorraldamise tulemusel vabanevast ressursist ning riigile lisakulu ette ei näe.
81
2024. aastal oli HTMi riigieelarveline eraldis kasutusel oleva raamatukogude infosüsteemi
hoolduseks kokku 200 000 eurot. Andmebaaside administreerimiseks ja üldiselt arendusteks
eraldati kokku 219 500 eurot. 109 Avalik õiguslike ülikoolide raamatukogude üleminekul
raamatukogude andmekogule kaasnev iga-aastane tööjõukulu koos raamatukogude andmekogu
kasutamise ja halduskuludega kaetakse raamatukogude andmekoguga liitumisel kulupõhiselt
HTM eelarvest, hinnanguline kulu jääb eeldatavalt suurusjärku 220 000 eurot.
Rahvaraamatukogu omanikele ehk kohalikele omavalitsustele lisakulusid ei tule ja iga-aastased
andmekoguga seotud kulud jäävad suurusjärku u 500 000 eurot, sest süsteemi kasutamisel võib
ette näha litsentsitasusid. Seega on kohalikel omavalitsustel võimalik samade kuludega
saavutada kõrgem raamatukoguteenuste tase.
RaRa 2023. aastal läbiviidud turuanalüüsi näitas, et eeldusel kui kõik Eesti raamatukogud
liituksid, oleks nende ülalpidamise keskmine aastane turuhind kokku 917 725 eurot. Seega
hinnanguliselt ühe raamatukogu aritmeetiline keskmine kulu raamatukogusüsteemi kasutamise
eest ühes kuus on ligikaudu 96 eurot (1147 eurot aastas) või 367 eurot aastas
raamatukogutöötaja kohta eeldusel, et raamatukoguvõrgus töötab 2500 inimest. Nimetatud
aritmeetiline keskmine kulu annab üldistatud pildi aastasest kulust, kuid seda ei saa enne
infosüsteemi hanke toimumist erinevat tüüpi raamatukogude liitumisel aluseks võtta.
Hinnastamine hakkab toimuma vastavalt tarbitavale ressursile (raamatukogude arv, kogude
suurus, lugejate arv, töötajate arv vms).
Hinnanguline ülalpidamiskulu võttes aluseks aritmeetilisi keskmisi:
Rahvaraamatukogude ülalpidamine - 459 000 eurot;
Rahvusraamatukogu – 36 000 eurot;
Avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogude ülalpidamine - 220 000 eurot.
Uuele andmekogule ülemineku kulu arvutused on hinnangulised, sest lõplikud kulud selguvad
infosüsteemi hankimisel 2026. aastal.
Eelnõuga seotud andmekogu kulude hinnang on tehtud tuginedes “Raamatukoguteenuste
ärianalüüs ja teenusedisain”110 ärianalüüsi aruande lõppversioonile, mis valmis 2022. a
detsembris ja 2023. a detsembris valminud ”Raamatukogusüsteemi detailanalüüs”111
tulemitele. Täpsem tegeliku maksumuse hinnang e-kataloogi ja infosüsteemi kogulahendusele
on võimalik anda peale e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi hankimist 2026. aasta lõpus.
7.6. Kasutajasõbralike automaatsete haldusmenetluse võimaluste rakendamine
Rahvaraamatukogu ja RaRa võib eelnõuga samaaegselt HMSi kavandatavate muudatuste
kohaselt oma ülesannete täitmisel rakendada elektrooniliselt automaatset haldusmenetlust
infosüsteemi vahendusel. Automaatsete toimingute kulu sisaldub infosüsteemi hankimise ja
rakendamise kulus. Haldusmenetluse automaatsusega seotud vajalike täiendavate arenduste
109
Aruanded - ELNET Konsortsium
110
Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusedisain, Ernst & Young Baltic AS, 2022. https://www.rara.ee/wp-
content/uploads/2023/03/Raamatukoguteenuste_arianaluus_loppversioon_v4.pdf
111
Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi detailanalüüs. 2023, Ernst & Young Baltic AS.
https://www.rara.ee/raamatukogudele/uhtne-raamatukogususteem/
82
kulu kaetakse iga-aastastest ülalpidamiskuludest või mahukamate projektipõhiste arenduste
puhul taotleb RaRa kulu SF vahenditest või riigieelarvest.
Automaatsed võimalused on kasulikud nii lugejatele ja külastajatele kui ka raamatukogudele,
kuna võimaldavad kiireid ja lihtsaid lahendusi seal, kus pole vaja töötaja vahetut tegevust.
KOV-is, kus raamatukogu kasutab automaatsete teavituste võimalusi, võib toimuda teenuse
kvaliteedi tõusu, mis ei too kaasa kulude kasvu, kuid võib tuua kaasa vähese kulude kokkuhoiu.
8. Rakendusaktid
Eelnõusse on kavandatud Vabariigi Valitsusele ja valdkonna eest vastutavale ministrile
(kultuuriminister) määruste kehtestamiseks järgmised volitusnormid:
- eelnõu § 4 lõige 4 (kaalutlusõigusega volitusnorm Vabariigi Valitsusele) –
rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavatest näitajatest lähtumise täpsemad
tingimused ja kord;
- eelnõu § 7 lõige 3 – rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri;
- eelnõu § 13 lõige 9 – riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude
valdkonnas tegutsevatele muudele asutustele või isikutele antavate toetuste täpsem liigitus
ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord, samuti
riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid
täitva rahvaraamatukogu kulude hüvitamise tingimused ja kord;
- eelnõu § 22 – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu;
- eelnõu § 29 punkt 9 (ERRS § 41 lõige 2; kaalutlusõigusega volitusnorm) – RaRa-le
täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete täpsem sisu ning nende täitmise tingimused ja
kord;
- eelnõu § 29 punkt 15 (ERRS § 72 ) – automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu;
- eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 73 lõige 3) – raamatukogude andmekogu põhimäärus;
- eelnõu § 29 punkt 16 (ERRS § 75 lõige 2) – raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle
kasutamise tasu arvutamise alused ja piirmäärad.
Loetelus teise ja kolmandana nimetatud volitusnormid sisalduvad ka kehtivas RaRS-is (§ 6
lõikes 2 ja § 10 lõikes 4). Nende sõnastust küll täpsustatakse, kuid ei muudeta sellisel määral,
et oleks uuesti vaja hinnata nende põhiseaduspärasust. Teiste volitusnormide vastavust PS-ile
on hinnatud vastavate eelnõu sätete selgituste juures.
Käesolevale seletuskirjale ei ole lisatud nende rakendusaktide kavandeid, mille kehtestamise
vajaduse üle otsustamisel on Vabariigi Valitsusel ja valdkonna eest vastutaval ministril
kaalutlusõigus. Kõnealused määrused kehtestatakse üksnes juhul, kui seaduse rakendamise
käigus selgub, et rahvaraamatukogude võrgu loomisel aluseks võetavad näitajad ja RaRa-le
täitmiseks volitatavate riigi haldusülesannete sisu vajavad täpsustamist.
Tulenevalt RaRS-i (RT I 1998, 103, 1696) kehtetuks tunnistamisest, muutuvad kehtetuks
järgmised määrused:
1) kultuuriministri 25. veebruari 1999. a määrus nr 5 „Rahvaraamatukogude Nõukogu
põhimääruse kinnitamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/90139);
2) kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/109042019005);
3) kultuuriministri 9. jaanuari 2015. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest
finantseeritavate kulude jaotamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030).
83
Seoses riigieelarvest rahvaraamatukogudele või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevatele
muudele asutustele või isikutele antavaid toetusi puudutava volitusnormi täiendamisega
tunnistatakse kehtetuks riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud kultuuriministri 21.
veebruari 2023. a määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate
rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/121102023002?leiaKehtiv). Nimetatud määruses reguleeritud
toetusmeetmed lisatakse eelnõu seadusena jõustumisel RaRS-i alusel kehtestatavasse ministri
määrusesse.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, osaliselt 2027. aasta 1. juulil. Kindlal kuupäeval
jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada
seaduse rakendusaktide jõustumist, nii KOV-idel kui ka RaRa-l kavandada ja ellu viia
maakonnaraamatukogude tegevuse järk-järgulise lõpetamisega seotud muudatusi ning tagada
raamatukogude andmekogu sujuv kasutuselevõtmine. Hilisem jõustumine on seotud
raamatukogude andmekogu rakendamisega ja väljaannete hankimise ülesande
ümberkorraldamisest tulenevate hangete, tehniliste lahenduste ja töökorralduse muudatustega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0527/01 ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Raamatukoguhoidjate
Ühingule, Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile, Osaühingule Urania COM, Osaühingule
Deltmar, Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule,
maakonnaraamatukogudele ning suuremate linnade keskraamatukogudele.
Eelnõu kohta esitasid märkused ja kommentaarid Rahvaraamatukogude Nõukogu, Tartumaa
Omavalitsuste Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsium, Jõhvi vald, Järvamaa Keskraamatukogu, Lääne Maakonna
Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Tartu linn ja Tartu Linnaraamatukogu, Võru
linnavalitsus ja Võru Keskraamatukogu, Põltsamaa Raamatukogu, Rakvere Raamatukogu ja
Saare Maakonna Keskraamatukogu.
Laekunud tagasisidet on käsitletud eelnõu lisas 3 (märkuste tabel).
Algatab Vabariigi Valitsus 13. aprillil 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
84
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskir ja juurde Lisa 1 Raamatukogude andmekogu andmekaitsealane mõjuhinnang Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise kohta kultuuriministri asutatavas raamatukogude andmekogu s (edaspidi ka andmekogu ) , mida saavad kasutama hakata kõik Eesti raamatukogud. Raamatukogude andmekogu andmesubjektid on raamatukoguteenuste kasutajad (sh puudega inimesed ja lapsed) ning raamatukogutöötajad. A ndmekogusse talletatakse raamatukoguteenuste osutamiseks vajalikud isikuandmed (näiteks ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed jne). Lisaks sisaldab andmekogu isikuandmeid, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti isiklikke eelistusi või huve. Raamatukogude andmekogus sisalduvate isikuandmetega seotud riskide maandamiseks kasutatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Olulisemad isikuandmete kaitseks võetavad abinõud on raamatukogude andmekogu puhul järgmised: 1) iga andmevälja tarbeks on olemas selge õiguslik alus; 2) raamatukoguteenuste alaealiste (samuti täisealistest eestkostetavatest) kasutajate puhul küsitakse lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolekut; 3) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata; 4) raamatukogutöötajatele raamatukoguteenuste kasutajate isikuandmetele juurdepääsu andmisel lähtutakse põhimõttest, et raamatukogutöötaja võib omada juurdepääsu ainult nendele andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 5) kasuta ja autentimiseks on kasutusel turvalised kanalid (TARA, HarID , TAAT) ; 6 ) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitmeastmelist autentimist; 7) andmesubjektile tagatakse võimalus valdavat enamust oma andme test ise muuta ja raamatukogu ees täitmata kohustuste puudumisel ka kustutada; 8) kord aastas kontrollitakse isikuandmete õigsust; 9 ) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi; 10 ) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu ja süsteemi ebaharilikku käitumist; 1 1 ) kõik raamatukogude andmekogu s olevate isiku andmetega tehtud toimingud logitakse , iga päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi ning päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; 1 2 ) isikuandmetele on määratud säilitustähtajad, mille lõppemisel isikuandmed kustutatakse või anonümiseeritakse ; 1 3 ) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral ; 1 4 ) raamatukogude andmekogu kasutavatele raamatukogutöötajatele pannakse kohustus läbida igal aastal andmekaitse ja turvalisusega seotud veebikoolitus. Kuigi raamatukogude andmekogu puhul esineb riske, mille realiseerumisel oleks suur negatiivne mõju, on nende esinemise tõenäosus tänu rakendatavatele meetmetele väike. 1. Mõjuhinnangu läbiviimisest 1.1. Läbiviimise aeg M õjuhinnang on läbi viidud ajavahemikul oktoober 2024 – märts 202 5 . 1.2. Mõjuhinnangu ulatus Mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise koht a raamatukogude andmekogus . Mõjuhinnang ei hõlma raamatukogude kogudes ja andmebaasides sisalduvaid väljaannetega seotud isikuandmeid. 1.3. Metoodika Mõjuhinnangu teostamisel on peamiste allikatena kasutatud raamatukogude andmekogu osadeks olevate raamatukogusüsteemi ja e-kataloogi detailanalüüs e , , mille koostamisel analüüsiti asjasse puutuvaid dokumente, viidi läbi intervjuusid tellija ehk Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RaRa ) töötajatega ja seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemide esindajatega, korraldati raamatukogude esindajatele töötuba ning koguti kirjalikku tagasisidet . Lisaks on mõjuhinnangu läbiviimise raames toimunud mitu kohtumist RaRa esindajatega. Mõjuhinnang on koostatud, kasutades riskil põhinevat meetodit. 2. Andmekogu kirjeldus 2.1. Andmekogu üldine kirjeldus Raamatukogud kasutavad e-katalooge ja neid toetavaid raamatukogusüsteeme kogude haldamiseks, raamatukogude kasutajate registreerimiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohapeal kasutamise üle arvestuse pidamiseks ning statistika tegemiseks. Hetkel on Eestis kasutusel neli erinevat e-kataloogi (ESTER , lugeja.ee , Riksweb , M IRKO ) koos neid toetava te raamatukogusüsteemi d ega (Sierra, URRAM, RIKS). Selline killustatus on tekitanud olukor ra , kus raamatukogud ei suuda enam pakkuda kasutaja te ootustele vastavaid teenuseid, sest olemasolevad süsteemid ei rahulda raamatukogude muutuvaid vajadusi ning raamatukoguteenus tervikuna on jäämas riigi arenguplaanidest maha. Vajalikku muutust ja arenguhüpet ei ole võimalik saavutada tänaste e-kataloogide ja raamatukogusüsteemide pinnalt , mistõttu on RaRa hankimas ühte üleriigilist e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi tervele Eestile. Kõnealusest uue e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi kooslusest saabki raamatukogude andmekogu . Selleks, et tagada võimalikult sujuv üleminek uuele raamatukogusüsteemile, on plaanis hankida juba valmis arendatud ja rahvusvaheliselt erinevate raamatukogude poolt kasutusel olev raamatukogusüsteem ehk nii-öelda „karbitoode“. Sellisel juhul ei ole süsteemil küll kohe pakkuja poolt välja arendatud Eesti eripärasid arvestavaid täiendavaid funktsionaalsusi, kuid need lahendused töötatakse välja süsteemi juurutamise käigus. Mis puudutab ühtset e-kataloogi, siis selles osas on korralda tud arendushange ja uus e-kataloog luuakse MIRKO baasil. Andmed migreeritakse seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude andmekogusse . Kuna täna kasutusel olevad raamatukogusüsteemid on erineva andmestruktuuriga, mis muudab migratsiooniprotsessi keerukaks ja võrdlemisi pikaks, toimub migratsioon etapiviisiliselt. 2.2. Andmekogu arhitektuur Raamatukogude andmekogu koosneb peamiselt raamatukogu de kasutajatele mõeldud e-kataloogist ja raamatukogutöötajatele mõeldud raamatukogusüsteemist , mis sisaldab endas nii ühtset üleriigilist bibliokirjete kui ka lugejakirjete andmebaasi. Ühtse bibliokirjete andmebaasi üheks osaks on Eesti rahvusbibliograafia, kus on talletatud kõik Eesti kohta või Eestis ilmunud väljaannete bibliokirjed. Lisaks talletatakse ühtses bibliokirjete andmebaasis kõik muud raamatukogude kogudes sisalduvate väljaannete ja esemete bibliokirjed (n äiteks väljaspool Eesti t ilmunud võõr keelsed väljaanded , laenutuseks pakutavad seadmed jne). Ühtne bibliokirjete andmebaas sisaldab ka RaRa digitaalarhiivis DIGAR säilitatavate ja kättesaadavaks tehtavate väljaannete metaandmeid ning Eesti õigusbibliograafiat. Lisaks e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi omavahelisele liides ele on raamatukogude andmekogu liidestatud ka erinevate väliste infosüsteemidega . Raamatukogude andmekogu liidesed väliste süsteemide ja seadmetega on kajastatud järgmises tabelis. Raamatukogude andmekogu liidesed väliste süsteemide ja seadmetega Väline süsteem või seade Raamatukogude andmekogu kasutab välise süsteemi või seadme andmeid Väline süsteem või seade kasutab raamatukogude andmekogu andmeid Seos on mõlemapoolne Kasutamine hõlmab või võib hõlmata isikuandmeid Selgitus TARA ✓ ✓ Riigi autentimisteenus. Võimaldab autentida ID-kaardi, Mobiil-ID, Smart -ID ja EU eID-ga (piiriülene autentimine läbi eIDAS taristu). SiGa ✓ ✓ Riigi allkirjastamisteenus. Kasutatakse e-kataloogis lugejaks registreerimisel raamatukogu registreerumisavalduse digiallkirjastamiseks. HarID ✓ ✓ Haridusvaldkonna e-teenuste autentimis- ja halduslahendus. TAAT ✓ ✓ Haridus- ja teadusasutuste vahelise autentimise ja autoriseerimise taristu. EHIS ✓ ✓ Eesti Hariduse Infosüsteem. Kasutatakse õ ppimise või õpetamise fakti tuvastami seks raamatukoguteenuste kasutamise õiguse kontrollimise l näiteks kooliraamatukogude puhul. Kontroll teostatakse lugeja isikukoodi järgi. Kontrollitakse õppimise või õpetamise fakti päringu edastamise hetkel. Rahvastikuregister ✓ ✓ Kasutatakse registreeritud e lukoha kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV ) tuvastami seks raamatukoguteenuste korraldamise ja arendamise eesmärgil . Kontroll teostatakse lugeja isikukoodi järgi. Rahvastikuregistrit kasutatakse ka lapse vanema või muu seadusliku esindaja nõusoleku andmise protsessi toetamiseks (esindusõiguse kontrollimiseks) . EPIK kaanepiltide lahendus ✓ Kasutatakse e -kataloogile väljaannete kaanepiltide, sisukokkuvõtete ja sisukordade lisami seks . Makselahendus ✓ ✓ Kasutatakse p angalinkide jm maksevõimaluste kaudu (näiteks viivise) tasumise võimaluse loomi seks . Samuti pakuvad enamik makselahendusi ka krediitkaardi andmete turvalise sisestamise ja talletamise võimalust. Raamatukogude andmekogus krediitkaardi andmeid ei talletata. Logistikateenus ✓ ✓ Kasutatakse p akiautomaati saatmise või kullerteenuse osutamiseks . Raamatukogude juhtimistöölaud ✓ Arendamisel. Kasutatakse r aamatukogusid puudutavate andmete (näiteks raamatukogude nimed, asukohad, vöötkoodid, pakiautomaatide ja raamatukappide asukohad jm) ja anonümiseeritud lugejaandmete pärimi seks statistilisel eesmärgil. Teadusandmebaaside hub ✓ Arendamisel. Teadusandmebaasidele juurdepääsude haldamise lahendus. ISSN , ISMN ja ISBN põhjal väljaande tuvastamise lahendus ✓ ISSN , ISMN ja ISBN koodi põhjal väljaande tuvastamist toetavad mitmed lahendused. Ühed levinumad neist on Amazon Product Advertising API (toetab ISBN põhist päringut), Wor l dsCat Search API (toetab ISSN ja ISBN põhist päringut). Dokumendihaldussüsteemid ✓ ✓ Kasutatakse r aamatukogu lugejaks registreerumise avalduste, raamatukogu kasut amise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnituste ning lapsevanemate või muude seaduslike esindajate antud nõusolekute säilitami seks . Dokumendid saadetakse selle raamatukogu dokumendihaldussüsteemi, mille lugejaks kasutaja e-kataloogi kaudu registreerus. DIGAR-i täistekstide andmebaas ✓ ✓ DIGAR- is kasutaja registreerimiseks, autentimiseks ja isikustatud funktsionaalsuste pakkumiseks kasutatakse e-kataloogi komponendiks olevat SSO- d . Bürokratt ✓ ✓ Eesti riigi virtuaalne abiline. E-kataloogis on B ürokratt esialgu kasutusel nõuandva juturobotina. Kaugemas tulevikus peab lisanduma võimalus B ürokrati kaudu raamatut laenutada, laenutustähtaega pikendada jm toiminguid teha. Andmejälgija ✓ ✓ Kasutatakse andmesubjektile tema i sikuandmetega seotud toimingutest ülevaate andmiseks . Iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid ✓ ✓ Kasutatakse l ugejate poolt iseseisvalt laenutuste ja tagastuste teostami seks . Raamatupoodide süsteemid ✓ Kasutatakse k omplekteerimisega seotud toimingute automatiseerimi seks . Õppeinfosüsteemid ✓ ✓ Kasutavad raamatukogusüsteemi andmeid õppijaga (lugejaga) seotud laenutuste oma süsteemis kuvamiseks. Väljaannete automatiseeritud haldus- ja logistika süsteem ✓ ✓ Kasutatakse väljaannete logistika haldami seks raamatukogude lõikes. Raamatupidamissüsteem ja kassasüsteemid ✓ ✓ Kasutatakse a rvete ja muude rahaliste nõuetega (näiteks viivis) seotud toimingute automatiseerimi seks . Andmehaldustarkvara ✓ ✓ Võimaldab andmekogu skaneerida, luues seeläbi automaatse ülevaate andmetest (struktuur, profiil, näidisandmed), kasutatavatest klassifikaatoritest ja loenditest. Andmehalduse tarkvara võimaldab ka teostada andmekvaliteedi kontrolle ja kirjeldada ärisõnastikke. Avaandmete lahendused ✓ Näiteks digiarhiivid nagu e-varamu jt. Raamatukogude andmekogu kasutab väliseid andmebaase teistest raamatukogusüsteemidest bibliokirjete loomiseks ning samuti jagab neid andmeid ise välja teistele süsteemidele. Välised ontoloogiad ✓ Sõltuvalt ontoloogiast on andmestik väga erinev. Näiteks võib välisest ontoloogiast saada andmeid kohanimede, märksõnade, autorite, riigikoodide, isikute, organisatsioonide jm kohta. API otspunktid ✓ ✓ ✓ ✓ Raamatukogude poolt pakutavate uute teenuste loomisel on võimalik tekitada liidestusi vastavate teenuste pakkumiseks. Hetkel puudub raamatukogude andmekoguga liituvate raamatukogude kohta terviklik ülevaade, kes soovivad liituda ja milliseid teenuseid liidestada (näiteks uste avamise süsteemid, ruumide broneerimise süsteemid, koopiamasina kasutamine jne). Seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemid ✓ ✓ Vajalik seetõttu, et üleminek raamatukogude andmekogule toimub etapiviisiliselt, mistõttu olemasolevate raamatukogusüsteemide kasutamist korraga ei lõpetata. 2. 3 . Andmekogu k asutajad Raamatukogude andmekogu loomise olulisimaks sihiks on, et sellega liituvad tulevikus kõik Eesti raamatukogud. 2023. aasta raamatukogude statistika andmetel moodustasid Eesti raamatukoguvõrgu 879 raamatukogu: 493 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ning 348 kooliraamatukogu. Esimeste raamatukogude andmekoguga liitujatena nähakse lisaks RaRa-le rahvaraamatukogusid. Raamatukogude andmekogu kasutajagrupid on järgmised 1) anonüümne kasutaja; 2 ) lugeja; 3 ) raamatukogutöötaja; 4 ) peakasutaja. Anonüümne kasutaja ja lugeja kasutavad raamatukogude andmekogu avalikku kasutajaliidest. Anonüümne kasutaja ehk autentimata kasutaja saab kasutada ainult neid funktsionaalsusi, mis ei seondu isikustatud teenuste pakkumisega . Näiteks saab anonüümne kasutaja kasutada väljaannete otsingut ja sirvida raamatukogusid. Lugeja on autenditud kasutaja ehk ta on läbinud e-kataloogis autentimise ning registreerunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasutajaks (st nõustunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasut amise eeskirjaga ja isikuandmete töötlemise korraga) ja vähemalt ühe raamatukogu lugejaks. Lugeja saab kasutada kogu raamatukogude andmekogu avaliku kasutajaliidese funktsionaalsust. Lugejate õigusi võidakse laiendada või piirata EHIS-e ja rahvastikuregistri andmete põhjal, sõltuvalt konkreetse raamatukogu reeglitest. R aamatukogutöötaja kasutab enda raamatukogu piires pakutavaid raamatukogude andmekogu administreerimise funktsionaalsusi. Peakasutaja ( RaRa ) on raamatukogude andmekogu ekspert, kellel on õigus kasutada kõiki seadistusvõimalusi ja funktsionaalsusi, sh jagada raamatukogutöötajatele kasutajaõigusi. Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele on kajastatud järgmises tabelis. Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele (CRUD maatriks) C – infoobjekti loomine ( create ); R – infoobjekti kasutamine ( read ); U – infoobjekti väärtuse muutmine ( update ); D – infoobjekti kustutamine ( delete ). Andmeobjekt Anonüümne kasutaja Lugeja Raamatukogutöötaja Peakasutaja Andmeobjekt talletatakse e-kataloogi Andmeobjekt talletatakse raamatukogusüsteemi S elgitus Isik ( ukirje ) C R C R U D ✓ ✓ Anonüümne kasutaja saab end autentides registreerida e-kataloogi kasutajaks ja valitud raamatukogude lugejaks. Lugeja saab enda kohta isikukirjesse talletatud andmeid e-kataloogi kaudu lugeda, kuid mitte muuta ega kustutada . Lugeja(kirje) C R U D C R U D C R U D ✓ Lugeja saab enda kohta talletatud isikuandmeid e-kataloogi kaudu lugeda ning vastava õiguse olemasolul muuta ja kustutada . Raamatukogutöötaja saab antud andmeobjektiga toiminguid teha raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi kaudu. E-kataloogi poolel päritakse ja säilitatakse sessiooni ajal isiku seost raamatukogusüsteemis talletatud lugejaga. Töötaja(kirje) C R U D C R U D ✓ Töötajakirjeid loovad, uuendavad, kustutavad üldjuhul peakasutajad. Juhul kui raamatukogutöötajal on vastav kompetents, siis on võimalik ka talle selleks õigused anda (näiteks keskraamatukogu töötjale haruraamatukogude töötajate kirjete haldamiseks). Laenutus C R U D C R U D C R U D ✓ ✓ Raamatukogutöötaja saab antud andmeobjektiga toiminguid teha raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi kaudu. Lugeja saab kasutada e-kataloogi laenutuse tegemiseks ja pikendamiseks. Bibliokirje R R C R U D C R U D ✓ Bibliokirje andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik bibliokirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada. Eksemplar R R C R U D C R U D ✓ Eksemplari andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik eksemplarikirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada. Ettepanek C C R D R U R U D ✓ Ettepanekud (väljaannete kogusse võtmiseks) talletatakse ainult e- kataloogis. Teavitus R C C ✓ ✓ Teavitusi (näiteks väljaande laenutustähtaja peatse lõppemise kohta) saadetakse peamiselt raamatukogusüsteemist lugeja elektronposti aadressile või sõnumina mobiiltelefoni numbrile. Ka e-kataloog võimaldab lugejal talle saadetud teavitusi lugeda. Teatud teavitusi võidakse tulevikus saata ka e-kataloogist (näiteks lugemissoovitused). Raamatukogusüsteem võimaldab teavitusi saata ka raamatukogutöötajatele (näiteks broneeringute kohta). Arve (sh viivis) C R U C R U D C R U D ✓ ✓ Viivised arvutatakse ja viiviste tekkimisega seotud andmed saadetakse e-kataloogi raamatukogusüsteemist (viiviste andmed päritakse raamatukogusüsteemist üle liidese, e-kataloogi poolel säilitatakse andmeid ainult sessiooni ajal). E-kataloogi poolel talletatakse tarnetega seotud arvete andmed (pakiautomaati saatmise ja kulleri tasud). Broneering C R U D C R U D C R U D ✓ ✓ Broneeringu andmed saadetakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi. Selle tulemusena eksemplar broneeritakse. Kui e-kataloogis ei viida tellimust (laenutust) kindlaks määratud aja jooksul lõpuni, siis broneeringu andmed tühistatakse raamatukogussüsteemist. Tellimus C R U D C R U D C R U D ✓ ✓ Tellimuse andmed saadetakse raamatukogusüsteemi, kus registreeritakse laenutus. Raamatukogutöötaja haldab tellimusi ja laenutusi raamatukogusüsteemi kaudu. Tellimuste andmed säilitatakse ajutiselt e-kataloogi andmebaasis, kuni need on edukalt raamatukogusüsteemile edastatud. Järjekord C R U D C R U D C R U D ✓ Järjekordade andmed päritakse raamatukogusüsteemist. Lugeja saab e- kataloogi kaudu ennast väljaande järjekorda lisada või ennast järjekorrast eemaldada. Andmed saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi. Lugemisnimekiri R C R U D C R U D C R U D ✓ ✓ L ugeja saa b e-kataloogis luua, muuta ja kustutada isiklikke lugemisnimekirju (talletatakse ainult e-kataloogis). Raamatukogutöötaja koostab lugejatele mõeldud soovitusi sisaldavaid lugemisnimekirju raamatukogusüsteemis ja need saadetakse e-kataloogi. Raamatukogu R R C R U D C R U D ✓ Raamatukogu andmeid (nimi, kirjeldus jne) muudetakse ja talletatakse raamatukogusüsteemis (lisaandmeid võib olla tulevikus võimalik pärida raamatukogude juhtimistöölaua kaudu ). Registreerumis- avaldus C R U C R U D C R U D ✓ Registreerumisavalduse esitamisel kinnitatakse, et nõustutakse raamatukogu kasut amise eeskirjaga ja ollakse tutvunud isikuandmete töötlemise korraga. Registreerumisavaldus digiallkirjastatakse või kinnitatakse e-kataloogi kaudu ning saadetakse seejärel raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile. Samuti saadetakse digiallkirjastatud või kinnitatud registreerumisavaldus koos raamatukogu kasut amise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga lugeja elektronposti aadressile. Registreerumisavalduse digiallkirjastamise või kinnitamise järgselt luuakse raamatukogusüsteemi lugejakirje. E-kataloogi andmebaasis registreerumisavaldust ei säilitata. Raamatukogu k asut amise eeskiri R R C R U D C R U D ✓ Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma k asut amise eeskir ja . E-kataloog võimaldab lugejal dokumendiga nõustumise eelselt tutvuda. Pärast nõustumist saadetakse kasut amise e eskirja dokument (kui kasutatakse digiallkirjastamist, siis registreerumisavalduse konteineris) raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning lugeja elektronposti aadressile. E-kataloogis dokumenti ei säilitata. Kinnitamise info (kuupäev jm) talletatakse raamatukogusüsteemis. Isikuandmete töötlemise kord R R C R U D C R U D ✓ Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma asutuses kehtiva i sikuandmete töötlemise kor ra . E-kataloog võimaldab dokumendiga tutvuda ja sellega tutvumist kinnitada. Pärast tutvumise kinnitamist saadetakse sellekohased andmed (kuupäev jm) raamatukogusüsteemi. Isikuandmete töötlemise kord saadetakse raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning lugeja elektronposti aadressile (kui kasutatakse digiallkirjastamist, siis registreerumisavalduse konteineris ). E-kataloogis andmeid ei säilitata. Isikuandmete töötlemise nõusolek C R U D C R U D C R U D ✓ Lugeja saab mugavusteenuste osutamiseks vajalike isikuandmete töötlemisega nõustumiseks anda e-kataloogi kaudu nõusoleku. Märge nõusoleku kohta talletatakse raamatukogusüsteemis . Lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek C R U D C R U D C R U D ✓ ✓ Lapsevanem või muu seaduslik esindaja saab e-kataloogi kaudu anda nõusoleku, et laps või täisealine eestkostetav saaks hakata valitud raamatukogu lugejaks ja kasutada lugejale pakutavaid e-kataloogi funktsionaalsusi. Seadusliku esindaja õigsust kontrollitakse rahvastikuregistrist. Nõusolek saadetakse raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning nõusoleku andnud isiku elektronposti aadressile. Nõusoleku andnud isiku andmed ja märge nõusoleku kohta talletatakse raamatukogusüsteemis. Alla 13-aastasele lapsele e-kataloogi kasutajakonto loomiseks antav lapsevanema nõusolek saadetakse samuti raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning nõusoleku andnud lapsevanema elektronposti aadressile. Tõlked C R U D ✓ ✓ Tõlkemoodulit e-kataloogi sisu tõlkimiseks teise keelde kasutab peakasutaja. Automaatkontrollid C R U D C R U D ✓ Lugeja õiguste tuvastamiseks saab teha päringuid EHIS-esse ja rahvastikuregistrisse. Kontrollide reegleid saavad hallata raamatukogutöötaja (enda raamatukogu piires) ja peakasutaja (üle kõigi raamatukogude) e-kataloogi administreerimise kasutajaliidese kaudu. Tarne R R C R U D C R U D ✓ Enda raamatukogu poolt pakutavad tarnevõimalused (näiteks raamatukappi tellimise võimalus, pakiautomaati tellimise võimalus jne) seadistab raamatukogutöötaja e-kataloogi administreerimise lahenduses. Arvustus R C R U D R D R D ✓ Arvustus on lugeja poolt mingile väljaandele antud hinne ja kommentaar. Arvustused talletatakse ainult e-kataloogis. Lemmikraamatukogu C R U D ✓ Lugeja saab märkida raamatukogusid lemmikuks. Lemmikraamatukogu andmed talletatakse ainult e-kataloogis. Laenutuskorv C R U D C R U D ✓ Nii anonüümne kasutaja kui ka lugeja saavad laenutuskorvi luua, lisada sinna väljaandeid, väljaandeid laenutuskorvist kustutada ja laenutuskorvi tühjendada. Laenutuskorvi andmeid säilitatakse sessiooni kestel e-kataloogi andmebaasis (välja arvatud juhul kui lugeja laenutuskorvi salvestab, siis säilitatakse e-kataloogi andmebaasis kuni lugeja kustutab korvi või lõpetab teenuse kasutamise). 3. Isikuandmete töötlemi ne 3.1. Töötlemise eesmärgid Raamatukogud töötlevad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid. Sõltuvalt raamatukogu tüübist on teenused mõnevõrra erinevad, kuid üldjoontes baseeruvad need eesmärgil tagada kõigile juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile , edendada info- ja digipädevust , toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes . Raamatukoguteenuste osutamine kujutab endast avalikes huvides oleva ülesande täitmist. Rahvaraamatukogusid peavad KOV-id ja see kohustus tuleneb rahvaraamatukogu seadusest (edaspidi RaRS ). Nii nähakse näiteks RaRS -i eelnõu § 4 lõigetes 2 ja 3 ette rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtted ja § 4 lõikes 2 rõhutatakse ka, et ükski paikkond KOV-i territooriumil ei tohi rahvaraamatukogu teeninduspiirikonnast välja jääda. RaRa tegutseb avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi ERRS ) alusel ning täidab rahvusraamatukogu, parlamendiraamatukogu, humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu, teadus- ja arendusasutuse, hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu ülesandeid . Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 41 lõikest 1 peab koolil olema raamatukogu. Ka avalik-õiguslike juriidiliste isikutena tegutsevate kõrgkoolide omanimelistes seadustes on raamatukoguteenuste osutamine kajastatud. Lisaks näeb Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ § 3 lõike 10 punkt 4 ette, et õppe korraldamine vastab nõuetele, kui õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus-, arendus- ja loometegevuseks on olemas vajalik õppekeskkond, mis hõlmab muu hulgas ka raamatukogu. Isikuandmete töötlemine on reguleeritud RaRS -i eelnõu §-s 1 8 , ERRS § 5 lõikes 3 , § 7 lõigetes 2–4 ja RaRS -i eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatavates lõigetes 4 1 –4 5 ning haridus- ja teadusministri 18. märtsi 2011. a määruse nr 7 „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“ (edaspidi kooliraamatukogude töökorralduse alused ) §-des 24 ja 25. Muud el teadus- ja erialaraamatukogud el on isikuandmete töötle mise õiguslikuks aluseks füüsilise isiku ehk andmesubjekti ga sõlmitud lepingu täitmine. Niinimetatud mugavusteenuste (näiteks uutest väljaannetest teavitamine jms) osutamiseks küsitakse andmesubjektilt eraldi nõusolekut . 3.2. Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus RaRS -i eelnõu § 1 8 lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lugejate andmebaasi kantakse isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel järgmised lugeja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3 ) elukoht (postiaadress); 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress, kui see on olemas ; 6) koduteeninduse vajadus . Sama sätte kohaselt on väljaande või eseme kojulaenutamiseks rahvaraamatukogul õigus küsida alaealise lugeja ja täisealise eestkostetava puhul samu andmeid vajadusel ka seadusliku esindaja kohta ning lisaks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut. RaRS -i eelnõu § 1 8 lõikes 3 on sätestatud, et p uudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi, pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga. Samasisulised sätted sisalduvad ERRS- is (§ 7 lõigetes 2 ja 4). Lisaks annab ERRS § 5 lõige 3 aluse kogudes ja andmebaasides sisalduvate (väljaannetega seotud) isikuandmete (sh eriliiki) töötlemiseks, eelkõige ERRS § 4 lõike 1 punktides 1–5, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3 nimetatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks , teksti- ja andmekaeveks ning orbteoste väljaselgitamise eesmärgil teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks. Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 näeb ette, et kooliraamatukogu lugejaks registreeritakse õpilasi õpilaspileti või klassinimekirjade alusel ning õpetajaid isikut tõendava dokumendi alusel. Paragrahvi 25 kohaselt on lugejate andmebaasis järgmised andmed: 1) nimi; 2) klass või ametikoht; 3) isikukood või sünniaeg; 4) kontaktandmed. Kõik nimetatud isiku andmed hakkavad sisalduma ka raamatukogude andmekogus . Lisaks hakkavad kõnealuses andmekogus olema : 1) isikuandmed, mida töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või andmesubjekti nõusoleku alusel ; 2) andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti poolset teenuse kasutamist ja tema isiklikke eelistusi või huve. L epingu täitmist kasutavad isikuandmete töötlemise õigusliku alusena ennekõike teadus- ja erialaraamatukogud , kes lisaks andmesubjekti nimele, isikukoodile või sünniajale ja kontaktandmetele vajavad näiteks ka andmeid tema ameti, akadeemilise staatuse, õppeasutuse, kursuse, töötaja instituudi ning teaduskonna kohta . Andmesubjekti nõusoleku alusel saab raamatukogul olemasolevaid isikuandmeid kasutada algsest erineval eesmärgil isikuandmete töötlemiseks (mugavusteenuste osutamiseks) või küsida täiendavaid isikuandmeid (näiteks suhtluskeele eelistust) personaalsema teeninduse pakkumiseks. Andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti isiklikke eelistusi või huve, on lugeja poolt teda huvitavateks märgitud valdkonnad ja väljaanded ning lugeja laenutuste ajalugu ja lugemisnimekirju puudutavad andmed. Nende põhjal tehakse lugeja nõusolekul ka turunduslikul eesmärgil profiilianalüüsi, et pakkuda just talle meelepäraseid väljaandeid ja teenuseid (näiteks teatud valdkonna koolitusi või muid üritusi) . Isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse hindamise ks tuleb esmalt kirjeldada töötlemise sobivus ja vajalikkust ning seejärel kaaluda, kas taotletavad eesmärgid on kaalukamad kui andmesubjekti põhi õiguste riiv e, seejuures võttes arvesse riive olemust ning intensiivsust. S isuliselt tuleb võrrelda töötlemisest tulenevaid plusse ühiskonnale tervikuna ning miinuseid andmesubjektile ning hinnata, kas need on omavahel tasakaalus. Kõikide nimetatud isikuandmete töötlemine raamatukoguteenuste osutamisel on sobiv ja vajalik järgmistel põhjustel: 1) raamatukogude vara kaitseks; 2) oma nii-öelda „kliendi“ tundmiseks; 3) raamatukoguteenuste kasutusmugavuse huvides; 4) teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta puudega isikute huvides. Raamatukogud tegelevad väljaannete ja esemete kojulaenutamisega ja kohapeal kasutada andmisega. Need teenused on reeglina tasuta, kuigi teatud juhtudel võib nõuda tagatise maksmist . Kui raamatukogud usaldavad oma vara kellegi kätte, peavad nad mõistetavalt teadma, kellega on tegemist ja kuidas selle isikuga vajadusel ühendust saada. Alaealise ja täisealise eestkostetava piiratud teovõime tõttu peab olema võimalik kontakteeruda ka lapsevanema või muu seadusliku esindajaga. Oma nii-öelda „klientide“ ehk lugejate tundmine on vajalik ka selleks, et neile üldse kvaliteetseid raamatukoguteenuseid osutada. Nii peavad raamatukogud teadma, kas nende lugejate hulgas on näiteks palju lapsi, üliõpilasi või mõne muu sihtrühma esindajaid ning millised on nende eelistused ja huvid, et arvestada sellega kogude kujundamisel ja ürituste korraldamisel. Ka lugejail endil on raamatukoguteenuseid mugavam kasutada, kui neil on võimalik koostada oma eelistustest lähtuvalt lugemisnimekirju ning meenutada laenutuste ajaloo põhjal juba loetut. Puude andmete töötlemine on vajalik selleks, et kohaldada autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS ) 4. peatüki 2 1 . jaost tulenevat erisust, mis võimaldab kasutada teost autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta , et teha sellest ligipääsetavas vormis koopia pimedale, vaegnägijale , taju- või lugemispuudega isikule ning isikule, kes füüsilise puude tõttu muul viisil on võimetu raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama. Kui raamatukogud peaksid teenindama nii-öelda „anonüümseid kliente“, siis võib sellega tõenäoliselt kaasneda oluline varaline kahju (kaduma läinud väljaannete ja esemete näol), raamatukoguteenuste kvaliteedi langus (kuna kogude kujundamisel ei ole võimalik arvestada lugejate eelistuste ja huvidega) ja AutÕS -i rikkumine (piiratud sihtrühmale mõeldud teoste laiemalt kättesaadavaks tegemine ja sellest tulenev autorite õiguste kahjustamine). Eeltoodust lähtuvalt on isikuandmete töötlemine taotletavate eesmärkide täitmiseks sobiv ning vajalik. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab õigust isikuandmete kaitsele ning era- ja perekonnaelu austamisele kui põhiõigustele . Antud töötlemise puhul on riive võrdlemisi intensiivne – töödeldavate isikuandmete maht on suur , kuivõrd andmekogusse kantakse kõikide raamatukogude lugejakirjed . E sialg selt kantakse andmekogusse 300 000 unikaalset isiku kirjet, mis viiakse üle andmete migratsiooni käigus. Aastate jooksul uute andmete lisandumisel kasvab andmekogu maht ~500 000 isiku kirjeni . Samuti sisaldab isikuandmete koosseis alaealiste isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid (puude olemasolu kohta). Samas on andmekoosseis selgelt piiritletud , õiguslike alustega kaetud ning põhineb minimaalsuse printsiibil (töödeldakse nii vähe andmeid kui eesmärgi saavutamiseks vajalik) , samuti ei kuulu isikuandmed avalikustamisele – neid saavad vaadata ja kasutada üksnes andmetöötlejad ja andmesubjektid. Kolmandate isikute juurdepääs on piiratud ning selle kord sätestatakse andmekogu põhimääruses , samuti on andmekogu turvalisus ja juurdepääs põhjalikult ja selgelt piiritletud ja see on kirjeldatud ka käesolevas mõjuhinnangus. Lisaks vähendab riive intensiivsust asjaolu, et isikuandmete töötlemine ei oma andmesubjektile negatiivset mõju, vaid vastupidi, nagu eelpool kirjeldatud, on isikuandmete töötlemine kasulik ning oluline ka andmesubjektile talle kvaliteetse raamatukoguteenuse osutamiseks ning teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta puudega isikute huvides . Kuigi isikuandmete töötlemisel on andmesubjekti põhiõiguste riive võrdlemisi intensiivne peamiselt oma mahu tõttu , on töötlemine piisaval määral piiritletud selleks, et tagada kvaliteetse raamatukoguteenuse osutamine ning selle raames raamatukogude vara kaitse . Samuti on kirjeldatud määral isikuandmete töötlemine ka andmesubjekti enda huvides. Seda arvestades on isikuandmete töötlemine kõnealusel juhul proportsionaalne – isikuandmete töötlemise eesmärk on tasakaalus andmesubjekti õiguste riivega. 4 . Isikuandmete töötlemise toimingud 4 .1. Isikuandmete kogumine 4.1.1. Andmekoosseisud Raamatukogude andmekogu puhul on andmesubjektideks raamatukoguteenuste kasutajad (sh alaealised ja puudega isikud) ja raamatukogutöötajad . Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.3 selgitatud , saab raamatukogude andmekogu vahendusel raamatukoguteenuseid kasutada anonüümselt või lugejaks registreerununa. Raamatukoguteenuste registreeritud kasutaja kohta luuakse lugeja kirje, mis koosneb kõikidele raamatukogude andmekoguga liitunud ja kõnealusele kasutajale teenuseid pakkuvatele raamatukogudele nähtavast ühtsest isikukirjest ja igale konkreetse kasutajaga seotud raamatukogule eriomasest (ja teistele sama lugejaga seotud raamatukogudele mittenähtavast) lugejakirjest kitsamas tähenduses . I sikukirje andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi ; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg ; 3) lokaalne isikukirje identifikaator; 4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev; 5) viimane andmete uuendamise kuupäev; 6) roll või teenused mida raamatukogu pakub andmekogu vahendusel. Lugejakirje suurim võimalik andmekoosseis on järgmine: 1 ) elukoht (postiaadress); 2 ) telefoninumber; 3 ) elektronposti aadress ; 4 ) koduteeninduse vajadus; 5 ) puude liik ja kestus; 6 ) kasut amise eeskirja nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev; 7 ) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus ja selle andmise kuupäev ; 8 ) isikuandmete töötlemise nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev ; 9 ) lugejagrupp ; 1 0 ) akadeemili ne staatus ; 1 1 ) raamatukogu ; 1 2 ) laenutused; 1 3 ) lugemisnimekirjad; 1 4 ) tagastused; 1 5 ) võlgnevu sed; 1 6 ) lugejakonto kehtivusaeg ; 17 ) lugejakirje viimase uuendamise kuupäev ; 18 ) kasutajanimi ; 19 ) parool ; 2 0 ) amet ; 2 1 ) töötaja instituut; 2 2 ) teaduskond; 2 3 ) ettevõte; 2 4 ) õppetase ; 2 5 ) õppeasutus ; 2 6 ) kursus või klass ; 27 ) valdkonnad ; 28 ) suhtluskeele eelistus ; 29 ) teadete saamise kanali eelistus ; 3 0 ) suhtluskanali eelistus ; 3 1 ) teavituste eelistused; 3 2 ) lugejakaardi number ; 3 3 ) lugejakaardi aegumise kuupäev ; 3 4 ) üliõpilaskood ; 3 5 ) raamatukogu kasutamisõiguse piirangud ; 3 6 ) volituse informatsioon . L ugejakirjesse kitsamas tähenduses lisanduvad alaealise ja täisealise eestkostetava puhul lapsevanema või muu seadusliku esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek, et alaealine või täisealine eestkostetav võib asjaomaseid teenuseid kasutada , samuti andmed eestkoste kestuse kohta. Raamatukogude andmekogule juurdepääsu omavate raamatukogutöötajate kohta luuakse kirje, mille andmekoosseis on järgmine: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) raamatukogu, mille töötaja ollakse; 4) telefoninumber; 5) elektronposti aadress; 6 ) roll; 7 ) moodulid . Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.1 mainitud, migreeritakse andmed seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude andmekogusse . Järgne vas punktis kirjeldatakse raamatukoguteenuste uute kasutajate ja raamatukogutöötajate isikuandmete kogumise protsessi. 4.1.2. Isikuandmete kogumise protsessi kirjeldus 4.1.2.1. Kasutaja autentimine e-kataloogis ja lugejakirje pärimine või loomine Esmakordselt e-kataloogi sisse logimiseks on vajalik kasutaja tugev autentimine keskse juurdepääsulahenduse kaudu (võimalikud autentimisvõimalused on TARA, Har-ID ja TAAT). Keskse juurdepääsulahenduse kaudu teostatakse autentimispäring, mille vastusena saadakse identsustõend, sh isikukood. TAAT-i puhul võib isikukood puududa, kuna isikukood on TAAT-i lahenduses mittekohustuslik. Kui kasutaja üritab sisse logida TAAT-i kasutades ning isikukood puudub, siis pole autentimine võimalik. Sellisel juhul kuvatakse kasutajale e-kataloogis sellekohane teavitus ning soovitus kasutada mõnda muud pakutavat (tugevat) autentimisvõimalust. Eduka autentimise järgselt tehakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi kontrollpäring, et teha kindlaks , kas kasutaja on mõnes raamatukogus lugejana registreeritud (kas lugejakirjeid eksisteerib). Kui kasutaja pole ühegi raamatukogu lugeja, saadakse päringu vastuseks, et lugejakirjed puuduvad. Kasutajal on soovi korral võimalik suunduda end lugejaks registreerima. Kasutaja valib raamatukogu, mille lugejaks ta soovib hakata ja sisestab konkreetse raamatukogu poolt nõutud andmed juhul, kui antud raamatukogu lugejaks registreerumiseks on vaja täiendavaid andmeid esitada. Raamatukogusüsteemi saadetavad andmed (sh isiku seos raamatukoguga) moodustavad lugejakirje. Raamatukogusüsteemi saadetud andmete põhjal toimub lugeja registreerimine (andmete salvestamine raamatukogusüsteemi). Kui esmakordsel e-kataloogi sisselogimisel saadakse raamatukogusüsteemist vastus, et kasutaja on juba mõne raamatukogu lugeja, siis salvestatakse lugejaks oleku fakt ajutiselt e-kataloogi (andmed salvestatakse sessiooni ajaks, sessiooni lõppedes andmed kustutatakse). Kui kasutaja pole varem e-kataloogi kasutanud (tema isikukoodi e-kataloogi andmebaasis pole), peab ta looma e-kataloogi kasutajakonto (st nõustuma e-kataloogi isikuandmete töötlemise korraga ja üleriigilise raamatukoguteenuse kasut amise eeskirjaga ). 4.1.2.2. Lugeja autentimine kasutajanime ja parooli abil Kasutajanime ja parooli abil autentimine ei ole süsteemi turvalisuse vaatest soovitud lahendus. Kuna aga raamatukoguteenuste kasutajate seas on palju neid, kelle harjumuspärane autentimisviis on just kasutajanimi ja parool, peab olema ka sel viisil võimalik e-kataloogi sisse logida. Samuti on kasutajanime ja parooliga sisselogimise võimalus vajalik välismaalastele, kellel puudub Eesti isikukood (elamisloaga Eestis elavatel välismaalastel on isikukood olemas) ja TARA EU eID kasutamise võimalus (TARA kaudu saavad sisse logida ainult Euroopa Liidust pärit välismaalased, kasutades selleks EU eID lahendust). Kasutajanime ja parooli kasutamisel peab kasutaja turvalisuse tagamiseks seadistama mitmeastmelise autentimise ( e lektron posti aadressi või mobiiltelefoni numbri kaudu oma isiku tõendamine ) . Tuleviku s on plaanis kasutaja tele pakku d a ka biomeetrilist sisselogimist võimaldavat lahendust, mis on eelkõige suunatud nutiseadmete kasutajatele. Kuigi eelistatud oleks e -kataloogi kasutajanimena e lektron posti aadressi kasutamine, rõhutasid raamatukogude andmekogu kasutuselevõttu kaasatud raamatukogud kasutaja enda poolt valitava kasutajanime vajalikkust, sest see on teatud madalama digivõimekusega kasutajagrupi jaoks väga oluline. Seetõttu jäetakse kasutaja tele võimalus ka ise kasutajanime määrata. Kasutajanime ja parooli e-kataloogi kaudu loomise eelduseks on, et kasutaja on end e-kataloogis eelnevalt tugevalt autentinud ning teada on tema isikukood. Edaspidi saab kasutaja sama kasutajanime ja parooli kasutada kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks registreerunud. Elektronposti aadressi kujul k asutajanime ja parooli on võimalik luua ka raamatukogus kohapeal soovi avaldades. Selleks tuleb raamatukogutöötajal sisestada raamatukogusüsteemi lugeja e-kataloogi kasutajanimena kasutusele võetav e lektron posti aadress. Sisestatud e lektron posti aadressile saadetakse spetsiaalne link, mille kaudu pääseb lugeja ligi e-kataloogi “Minu profiil” vaatele, et seadistada oma e-kataloogi kasutajakonto parool ja soovi korral ka kasutajanimi (kui kasutaja ei soovi edaspidi e lektron posti kasutajanimena kasutada). Kui kasutaja on loonud e-kataloogi kasutajakonto raamatukogusüsteemist saadetava lingi kaudu, siis saab ja peab ta edaspidi sama kasutajanime ja parooli kasutama kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks registreerunud. Võib tekkida olukord, kus lugeja avaldab raamatukogus kohapeal soovi e-kataloogi kasutamiseks vajamineva kasutajanime ja parooli loomiseks, kuid varem on sama lugeja teises raamatukogus samal viisil juba spetsiaalse lingi kaudu kasutajanime ja parooli loonud. Sellisel juhul tuvastab e-kataloog (isikukoodi abil ) lingi kaudu saabuva kasutaja kasutajakonto ning kas u taja suunatakse olemasoleva kasutajakonto „Minu profiil“ vaatesse, kus ta saab oma kasutajanime ja parooli muuta. Ilma isikukoodita välimaalaste puhul säilib antud voos võimalus, et kasutajal tekib mitu kasutajakontot, sest välismaalaste puhul puudub isikut üheselt tuvastada võimaldav tunnus. 4.1.2.3. Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata toimub raamatukogus kohapeal. Raamatukogutöötaja kontrollib raamatukokku tulnud isiku isikut tõendavat dokumenti (või õpilaspiletit või juhiluba) , isik allkirjastab raamatukogu registreerumisavalduse ning kinnitab, et on tutvunud raamatukogu kasut amise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga, misjärel sisestab raamatukogutöötaja raamatukokku tulnud isiku andmed raamatukogusüsteemi. Isiku andmete sisestamisel tekib lugejakirje. Kui vajalikud isikuandmed on raamatukogusüsteemis juba olemas (st kogutud varem mõne muu raamatukogu lugejaks registreerumisel), siis lugeja neid uuesti esitama ei pea. Küll aga on raamatukogutöötajal võimalik lugejalt kontrollida, et olemasolevad andmed on õiged ja neid vajadusel parandada. 4.1.2.4. Õpilaste lugejaks registreerumine ja e-kataloogi kasutamine Kooliraamatukogude lugejaks registreeritakse õpilased kooli astumisega. Üldhariduskoolides on õpilaste lugejaks registreerimine seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemis toimunud enamasti käsitööna (n äiteks kantakse andmed käsitsi sisse Exceli tabelist). Suuremate koolide ja ülikoolide puhul on uute õpilastest lugejate andmed laetud senisesse raamatukogusüsteemi enamasti failiga. E-kataloogi vaates tähendab eelnev seda, et kui õpilane siseneb autendituna e-kataloogi, siis tehakse e-kataloogist päring raamatukogusüsteemi ning saadakse teada, et isik on juba antud kooliraamatukogu lugeja. Seega ei pea õpilane ise e-kataloogi kaudu kooliraamatukogu lugejaks registreerumiseks ühtegi toimingut tegema ning võimalik on kohe e-kataloogi kaudu kooliraamatukogu poolt pakutavaid teenuseid kasutama hakata. Seejuures tuleb aga arvestada isikuandmete kaitse seaduse §-s 8 sätestatut, mis ei võimalda alla 13-aastastel lastel ise anda isikuandmete töötlemise nõusolekut, mis on e-kataloogi kasutamiseks vajalik. Seega peavad alla 13-aastaste laste vanemad andma e-kataloogi kasutamiseks nõusoleku. Kooliraamatukogu teenuste e-kataloogi kaudu sujuvamaks kasutamiseks oleks soovitatav koguda vajaminevad nõusolekud juba varem mõne muu toimingu raames (näiteks kooli astumisel). Ka t eistest raamatukogudest laenutamiseks on alaealiste puhul vajalik lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek, mida on võimalik e-kataloogi kaudu anda. 4.1.2.5. Raamatukogutöötaja ja peakasutaja autentimine ja õiguste haldus Raamatukogutöötaja ja peakasutaja sisenevad raamatukogude andmekogusse tugeva autentimise kaudu, mis realiseeritakse keskse juurdepääsulahenduse kaudu. Peakasutaja saab sisselogituna määrata kasutajaid raamatukogutöötaja rolli. Kui keskraamatukogu või muu suurema raamatukogu töötajal on olemas vastav kompetents , siis on võimalik ka talle kasutajaõiguste andmise võimalus luua. Sisseloginud peakasutaja saab teha toiminguid raamatukogude üleselt. Raamatukogutöötaja saab toiminguid teha ainult enda raamatukogu piires. 4.1.3. Andmete ajakohasuse tagamine RaRS -i eelnõu § 1 8 lõige 5 näeb ette, et lugejate andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahva raamatukogu külastusel. RaRS -i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse sama põhimõte ka ERRS-i (ERRS § 7 lõige 4 1 ). Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 lõikes 3 on sätestatud, et lugejaks taasregistreeritakse alates iga aasta 1. septembrist. Seejuures kontrollitakse lugejate andmed ja täpsustatakse ning tehakse vajalikud parandused lugejate elektroonilises andmebaasis. Samasugune iga-aastane isiku andmete õigsuse kontrollimise kohustus kehtestatakse ka raamatukogude andmekogu suhtes ning see laieneb seeläbi kõikidele andmekogu kasutavatele raamatukogudele. Lisaks on raamatukogude andmekogus võimalik vajadusel ka jooksvalt isikuandmeid ajakohastada (nii lugejal endal kui ka raamatukogutöötaja vahendusel). 4.1.4. Andmesubjekti nõusolekud ja kinnitused Käesoleva mõjuhinnangu eelnevates punktides on viidatud erinevatele andmesubjekti antud nõusolekutele ja kinnitustele . Raamatukogude andmekogusse on kavandatud asjaomaste nõusolekute ja kinnituste andmise võimalus. Nii saab raamatukogude andmekogu kaudu anda näiteks kinnituse raamatukogude andmekogu või konkreetse raamatukogu kasut amise eeskirjaga tutvumise kohta , kinnituse isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kohta , nõusoleku teavituste saamiseks (sh teadete ja suhtluskanali eelistuse) , isikuandmete töötlemise nõusoleku muude mugavusteenuste puhul ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusoleku , et alaealine või täisealine eestkostetav või ks teatud raamatukoguteenuseid kasutada. Lisaks on lugejal l ugejakirje loomisel võimalik anda nõusolek (ning võtta nõusolek tagasi) oma laenutuste ajaloo salvestamiseks. 4.2. Isikuandmete säilitamine Isikuandmeid säilitatakse mõlemas raamatukogude andmekogu osas ehk nii e-kataloogis kui ka raamatukogusüsteemis. E-kataloog salvestab võimalikult väikese osa andmeolemite „ isik “ ja „ lugeja “ andmeid, et e-kataloogi teenust pakkuda (st enamik isikuandmeid säilitatakse raamatukogusüsteemi poolel) . Lõplik e-kataloogi poolel talletatav andmekomplekt sõltub raamatukogusüsteemi poolt pakutavatest võimalustest ja selgub peale raamatukogusüsteemi hanke läbiviimist. Raamatukogude lugejaks registreerumise avaldusi koos kinnitustega raamatukogude kasut amise eeskirjade ja isikuandmete töötlemise kordadega tutvumise kohta ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja antud nõusolekuid säilitatakse raamatukogude dokumendihaldussüsteemides. Raamatukogude andmekogu teeb päringuid riiklikesse registritesse (EHIS, rahvastikuregister), et kontrollida raamatukoguteenuste kasutamise õigust (õppimise, töötamise või eestkoste fakti kontroll). Raamatukoguteenuste kasutamise õiguse kontrollimiseks tehtavate päringute puhul andmeid raamatukogude andmekogusse reeglina ei salvestata. Erandiks on e-kataloogi kaudu raamatukogu lugejaks registreerumisel tehtav rahvastikuregistri päring, millega päritakse registreeritud elukoha KOV-i andmeid. Selle päringu teostab e-kataloog ning andmed saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi, kus toimub nende talletamine. RaRS -i eelnõu § 1 8 lõige 6 näeb ette, et lugeja andme i d, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andme i d, säilitatakse kolm aastat viimasest rahvaraamatukogu külast usest või lugejaks olemis e pikenda misest arvates . Samas sättes täpsustatakse, et isikuandmeid ei kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi ning sellisel juhul säilitatakse isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. RaRS -i eelnõu § 1 8 lõike 7 kohaselt säilitatakse lugeja seadusliku esindaja andmeid sama kaua, kui lugeja omi või esindusõiguse lõppemiseni. Puude andmeid säilitatakse vastavalt RaRS -i eelnõu § 1 8 lõikes 8 sätestatule lugeja muude isikuandmete kustutamise või puude kestuse lõppemiseni. Samasugused säilitustähtajad on RaRS -i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatud ka ERRS-i (ERRS § 7 lõiked 4 2 –4 4 ). Muud tüüpi raamatukogude puhul isikuandmete säilitamise tähtaegu seadusest ei tulene, vaid need on olnud ke htestatud asutuse enda poolt. Raamatukogude andmekogu s isikuandmete säilitamise osas on RaRS -i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i kavandatud § 7 5 lõige 3, mis näeb ette, et raamatukogude andmekogus töödeldavaid lugeja andmeid säilitatakse isikustatult vastavalt ERRS- is ja RaRS-is ning raamatukogude andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate teiste asutuste ja isikute töötajate andmeid säilitatakse ERRS-i kavandatud § 7 5 lõike 4 kohaselt töösuhte lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni . Andmete säilitamise täpsem kord sätestatakse ERRS § 7 6 lõike 1 alusel kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses. Dokumendihaldussüsteemides hoitavate dokumentide säilitustähtajad määrab iga asutus ise, arvestades arhiiviseaduses ja selle rakendusaktides sätestatut. Raamatukogude andmekogu andmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise; 3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest. Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid (vt selle kohta täpsemalt käesoleva mõjuhinnangu punkti st 6). Raamatukogude andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste on M. Raamatukogude andmekogu s olevate isiku andmetega tehtud toimingud logitakse. Iga raamatukogude andmekogusse tehtud päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) päringu või kande teinud isiku nimi; 2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg. Logisid säilitatakse raamatukogude andmekogus üks aasta päringu või kande tegemisest arvatest. 4.3. Isikuandmete kasutamine Raamatukogud kasutavad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid, täites seejuures avalikes huvides oleva t ülesan ne t. RaRS -i eelnõuga luuakse õiguslik alus ka automaatseks haldusmenetluseks (vt RaRS -i eelnõu § 2 2 ja § 29 punktiga 15 ERRS-i lisatavat § 7 2 ), mis võimaldab raamatukogude andmekogu vahendusel ilma raamatukogutöötaja sekkumiseta näiteks lugejaks registreerumist, laenutustähtaja pikendamist ja laenutustähtaja ületamisel viivise määramist . Isiku andmekomplekti näevad kõik raamatukogud, kus konkreetne isik on lugejaks registreerunud. Vastavate õigustega raamatukogutöötaja saab ainult enda raamatukogu lugejate lugejakirjeid vaadata ja muuta. Raamatukogude andmekogu võimalda b seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab. See on vajalik suuremates raamatukogudes, kus näiteks üritustele registreerimisega ja raamatute laenutamisega tegelevad erinevad inimesed. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata. Ülevaate selle kohta, milliseid andmeid on tema kohta kogutud, saa b lugeja “Minu andmed” funktsionaalsuse kaudu . Seal samas on võimalik enda kohta talletatud andmeid ka muuta . Raamatukoguteenuste k asutaja saab soovi korral algatada raamatukogude andmekogu kaudu valitud raamatukogudes lugejaks olemise lõpetamise, sh esitada sooviavalduse oma andmete kustutamiseks. Soovi korral on võimalik ka üksnes e-kataloogi kasutajakonto kustutada (st kustutatakse e-kataloogi poolel kasutaja kohta säilitatavad andmed , kuid konkreetsetes raamatukogudes lugejaks olemine säilib ). Kui tegemist on lugejaga, kes kasutab raamatukoguteenuseid üksnes raamatukogus kohapeal ja pole endale seetõttu ka e-kataloogi kasutajakontot loonud, on tal võimalik saada ülevaade enda kohta kogutud andmetest raamatukogutöötaja vahendusel. Nagu juba ka käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.2 märgitud, logitakse k õik toimingud raamatukogude andmekogu s olevate isiku andmetega. Kui raamatukoguteenuste kasutajal tekib isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi , on logide põhjal võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil tema isikuandmeid töödeldi. 4.4. Isikuandmete edastamine RaRS -i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse ERRS §-i 7 lõige 4 5 , mis näeb ette, et RaRa võib üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule ehk raamatukogule, kus konkreetne isik lugejaks registreerunud ei ole. Tegemist on raamatukogude andmekogu sisese andmete edastamisega, mis toimub aga erinevate asutuste vahel. See on vajalik teenuse kasutamiseks, mille raames saab isik soovitud väljaande tellida kõnealuse teenusega liitunud mis tahes raamatukogust, ilma et ta peaks seejuures antud raamatukogu lugejaks registreeruma. Sellist teenust osutatakse MIRKO vahendusel, millest saab raamatukogude andmekogu osa. Käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.2 esitatud tabelist nähtub, millised välised süsteemid või seadmed kasutavad raamatukogude andmekogu andmeid. Seejuures võib toimuda muu hulgas ka isikuandmete edastamine järgmistele süsteemidele või seadmetele: 1) l ogistikateenus; 2) dokumendihaldussüsteemid; 3) DIGAR-i täistekstide andmebaas; 4 ) Bürokratt ; 5 ) andmejälgija; 6 ) iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid; 7 ) õppeinfosüsteemid; 8 ) väljaannete automatiseeritud haldus- ja logistikasüsteem ; 9 ) raamatupidamissüsteem ja kassasüsteemid ; 10 ) andmehaldustarkvara; 1 1 ) API otspunktid; 1 2 ) seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemid. Käesoleva mõjuhinnangu koostamise ajal ei ole raamatukogude andmekogust välistele süsteemidele ja seadmetele edastatavad andmekoosseisud veel teada. Mõjuhinnangut on võimalik andmekogu kasutuselevõtmisel selles osas täpsustada. 4.5. Isikuandmete kustutamine Säilitustähtaja lõppemisel kustutatakse raamatukogude andmekogust isiku tuvastamist võimaldavad andmed, kuid lugeja puhul säilitatakse valdkondlikuks statistikaks vajalikud andmed ehk teisisõnu isikuandmed anonümiseeritakse (vt RaRS -i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatavat § 7 5 lõiget 3). Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.3 selgitatud , saab raamatukoguteenuste kasutaja algatada raamatukogude andmekogu vahendusel ka ise oma andmete kustutamise , kuid ka sellisel juhul säilivad statistikaga seotud isikustamata andmed . Isikuandmeid ei saa kustutada (ka mitte kasutaja enda algatusel) siis, kui lugejal on raamatukogu ees täitmata kohustusi (näiteks mõni väljaanne tagastamata või viivis tasumata). Sellisel juhul saab küll lugejakirjes soovi korral osa andmeid kustutada, kuid kohustuste täitmise tagamise seisukohalt olulised andmed (nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kontaktandmed) säilitatakse. Isikuandmed, mille töötlemise õiguslikuks aluseks on andmesubjekti nõusolek, kustutatakse raamatukogude andmekogust automaatselt nõusoleku tagasivõtmisel või nõusoleku tähtaja lõppemisel. Kustutamine, nagu ka kõik muud isiku andme te muudatused, logitakse. See, kas andmete kustutamine või anonümiseerimine toimub automaatselt või vajab raamatukogutöötaja või peakasutaja sekkumist, sõltub hangitava raamatukogusüsteemi vastavast lahendusest. 5. Riskid ja nende maandamine Riski nimetus Esinemise tõenäosus Mõju Ettepanek riski maandamiseks Isikuandmete lekkimine Väike Suur Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata; 2) raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab, raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 3) raamatukogutöötaja ei näe lugejate kasutajakontode paroole p ärast parooli genereerimist (kuvatakse räsina ); 4 ) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi; 5 ) a ndmed on turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile . Isikuandmete väärkasutamine (isikuandmete töötlemise ebaseaduslikkus ja eesmärgipäratus) Väike Väike Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) isikuandmete töötlemiseks raamatukogude andmekogus on olemas selged õiguslikud alused (täidetakse avalikes huvides olevat ülesannet, isikuandmete töötlemine on reguleeritud seaduses või määruses, isikuandmeid töödeldakse andmesubjekti nõusoleku alusel või andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks); 2) raamatukoguteenuste kasutajal on võimalik ise valida, milliseid teavitusi ta soovib raamatukogult saada, mis välistab isikuandmete nõusolekuta kasutamise näiteks turunduslikel eesmärkidel ; 3) isikuandmetega seotud toimingutest ülevaate saamiseks kasutatakse andmejälgijat; 4) raamatukogutöötajad läbivad regulaarselt isikuandmete kaitse alase koolituse . Identiteedivargus Väike Suur Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata; 2) raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab, raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 3) kõik toimingud raamatukogude andmekogu s olevate isiku andmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi ; 4) a ndmed on turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile. Isikuandmete rikkumine või muutmine Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt; 2) kõik toimingud raamatukogude andmekogu s olevate isiku andmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi. Isikuandmete kadu Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt; 2) a ndmed on turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile. Ebapiisav juurdepääsukontroll Väike Suur Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab, raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks; 2) raamatukogutöötajad peavad raamatukogude andmekogusse sisenemiseks kasutama RIA poolt loodud TARA autentimislahendust. Isikuandmete ülekandmine turvamata kanalite kaudu Väike Suur Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) isikuandmete ülekandmist turvamata kanalite kaudu välditakse; 2) andmeid edastatakse krüpteeritult või kasutades muid meetmeid, vältimaks võimalust, et andmeid võib näha keegi muu peale adressaadi. Kolmandate osapoolte riskid Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu osaks oleva raamatukogusüsteemi hankimisel nii-öelda „karbitootena“ seatakse tingimuseks, et andmed peavad olema turvatud vastavalt Eesti infoturbestandardile ja arvestama isikuandmete osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) tulenevate nõuetega. Isikuandmete ülemäärane kogumine ja säilitamine Väike Väike Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) raamatukogude andmekogu kasutuselevõtmise projekti raames on koostöös eri tüüpi raamatukogudega välja töötatud andmekoosseisud; 2) isikuandmetele on määratud säilitustähtajad, mille lõppemisel need kustutatakse või anonümiseeritakse . Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaste a ndmesubjekti õiguste rikkumine Väike Väike Riski maandamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed: 1) kõik toimingud raamatukogude andmekogu s olevate isiku andmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi; 2) andmesubjektil on võimalik saada ülevaade tema kohta kogutud isikuandmetest raamatukogude andmekogu või raamatukogutöötaja vahendusel ; 3) andmesubjektil on võimalik oma andmeid muuta või raamatukogu ees täitmata kohustuste puudumisel ka kustutada. 6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, juhindudes Eesti infoturbestandardist või sellele vastavast ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemist . Kuna r aamatukogude andmekogu saavad kasutama hakata kõik Eesti raamatukogud, kellest igaühe tegevusega võivad kaasneda isikuandmetega töötlemisega seotud riskid , peavad kõikidel raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogudel olema kasutusel asjakohased riskide vältimise meetmed. Käesolevas mõjuhinnangu punkti s on lühidalt kirjeldatud üksnes kõige üldisemaid ja kõiki raamatukogude andmekogu kasutavaid raamatukogusid hõlmavaid riskide vältimise meetmeid. Raamatukogude andmekogu kasutavad raamatukogutöötajad läbivad süsteemi kasutamiseks vajaliku koolituse ja kättesaadavaks tehakse ka veebikoolitused, mida on võimalik teadmiste värskendamiseks igal ajal iseseisvalt uuesti läbida. Samuti on igapäevaselt kättesaadav peakasutaja pakutav kasutajatugi. Lisaks peavad raamatukogude andmekogu kasutavad raamatukogutöötajad igal aastal kohustuslikuna läbima andmekaitse ja turvalisusega seotud veebikoolituse. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab raamatukogude andmekogu põhimääruse (vt RaRS -i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatavat § 7 6 ) , milles määratakse kindlaks kuidas isikuandmeid kogutakse ja säilitatakse ning muul moel töödeldakse. Selles sätestatakse ka isikuandmete töötlejate õigused, kohustused ja vastutus. Rakendatavate turvameetmete osas on üheks oluliseks aspektiks ka juurdepääsupiirangute ja autoriseerimisega seonduv. Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu eelmistes punktides selgitatud , võimaldab raamatukogude andmekogu seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid töödelda saab. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Kõik toimingud raamatukogude andmekogu s olevate isiku andmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi . Nagu samuti juba eespool märgitud , turvatakse andmeid vastavalt Eesti infoturbestandardile ( või sellele vastavale ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemile). Valik r aamatukogude andmekogu puhul rakendat avatest olulisematest infotehnoloogilis test turvameetm etest on järgmine : 1 ) kasutatakse turvalisi autentimislahendus i (TARA, HarID , TAAT) ; 2 ) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitme astmelist autentimist ; 3 ) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi; 4 ) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu; 5 ) logitakse kõiki veaolukordi ja süsteemi kui terviku seisukohast olulisi olukordi, mis otseselt ei põhjusta viga, kuid viitavad süsteem i ebaharilikule käitumisele ; 6 ) kõik raamatukogude andmekogu s olevate isiku andmetega tehtud toimingud logitakse ning iga päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi, päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; 7 ) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral.
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Raamatukogude andmekogu andmekaitsealane mõjuhinnang
Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise kohta
kultuuriministri asutatavas raamatukogude andmekogus (edaspidi ka andmekogu), mida saavad
kasutama hakata kõik Eesti raamatukogud.
Raamatukogude andmekogu andmesubjektid on raamatukoguteenuste kasutajad (sh puudega
inimesed ja lapsed) ning raamatukogutöötajad. Andmekogusse talletatakse
raamatukoguteenuste osutamiseks vajalikud isikuandmed (näiteks ees- ja perekonnanimi,
isikukood, kontaktandmed jne). Lisaks sisaldab andmekogu isikuandmeid, mis tekivad
raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti isiklikke eelistusi või
huve.
Raamatukogude andmekogus sisalduvate isikuandmetega seotud riskide maandamiseks
kasutatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Olulisemad
isikuandmete kaitseks võetavad abinõud on raamatukogude andmekogu puhul järgmised:
1) iga andmevälja tarbeks on olemas selge õiguslik alus;
2) raamatukoguteenuste alaealiste (samuti täisealistest eestkostetavatest) kasutajate puhul
küsitakse lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolekut;
3) raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata;
4) raamatukogutöötajatele raamatukoguteenuste kasutajate isikuandmetele juurdepääsu
andmisel lähtutakse põhimõttest, et raamatukogutöötaja võib omada juurdepääsu ainult nendele
andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks;
5) kasutaja autentimiseks on kasutusel turvalised kanalid (TARA, HarID, TAAT);
6) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitmeastmelist autentimist;
7) andmesubjektile tagatakse võimalus valdavat enamust oma andmetest ise muuta ja
raamatukogu ees täitmata kohustuste puudumisel ka kustutada;
8) kord aastas kontrollitakse isikuandmete õigsust;
9) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis
kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi;
10) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu ja süsteemi ebaharilikku käitumist;
11) kõik raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse, iga
päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi ning päringu või kande
tegemise kuupäev ja kellaaeg;
12) isikuandmetele on määratud säilitustähtajad, mille lõppemisel isikuandmed kustutatakse
või anonümiseeritakse;
13) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse
turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral;
14) raamatukogude andmekogu kasutavatele raamatukogutöötajatele pannakse kohustus läbida
igal aastal andmekaitse ja turvalisusega seotud veebikoolitus.
Kuigi raamatukogude andmekogu puhul esineb riske, mille realiseerumisel oleks suur
negatiivne mõju, on nende esinemise tõenäosus tänu rakendatavatele meetmetele väike.
1
1. Mõjuhinnangu läbiviimisest
1.1. Läbiviimise aeg
Mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikul oktoober 2024 – märts 2025.
1.2. Mõjuhinnangu ulatus
Mõjuhinnang on koostatud isikuandmete töötlemise kohta raamatukogude andmekogus.
Mõjuhinnang ei hõlma raamatukogude kogudes ja andmebaasides sisalduvaid väljaannetega
seotud isikuandmeid.
1.3. Metoodika
Mõjuhinnangu teostamisel on peamiste allikatena kasutatud raamatukogude andmekogu
osadeks olevate raamatukogusüsteemi ja e-kataloogi detailanalüüse1,2, mille koostamisel
analüüsiti asjasse puutuvaid dokumente, viidi läbi intervjuusid tellija ehk Eesti
Rahvusraamatukogu (edaspidi RaRa) töötajatega ja seni kasutusel olnud
raamatukogusüsteemide esindajatega, korraldati raamatukogude esindajatele töötuba ning
koguti kirjalikku tagasisidet. Lisaks on mõjuhinnangu läbiviimise raames toimunud mitu
kohtumist RaRa esindajatega. Mõjuhinnang on koostatud, kasutades riskil põhinevat meetodit.
2. Andmekogu kirjeldus
2.1. Andmekogu üldine kirjeldus
Raamatukogud kasutavad e-katalooge ja neid toetavaid raamatukogusüsteeme kogude
haldamiseks, raamatukogude kasutajate registreerimiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks,
väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohapeal kasutamise üle arvestuse pidamiseks ning
statistika tegemiseks.
Hetkel on Eestis kasutusel neli erinevat e-kataloogi (ESTER3, lugeja.ee4, Riksweb5, MIRKO6)
koos neid toetavate raamatukogusüsteemidega (Sierra, URRAM, RIKS). Selline killustatus on
tekitanud olukorra, kus raamatukogud ei suuda enam pakkuda kasutajate ootustele vastavaid
teenuseid, sest olemasolevad süsteemid ei rahulda raamatukogude muutuvaid vajadusi ning
raamatukoguteenus tervikuna on jäämas riigi arenguplaanidest maha. Vajalikku muutust ja
arenguhüpet ei ole võimalik saavutada tänaste e-kataloogide ja raamatukogusüsteemide pinnalt,
mistõttu on RaRa hankimas ühte üleriigilist e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi tervele Eestile.
Kõnealusest uue e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi kooslusest saabki raamatukogude
andmekogu.
Selleks, et tagada võimalikult sujuv üleminek uuele raamatukogusüsteemile, on plaanis hankida
juba valmis arendatud ja rahvusvaheliselt erinevate raamatukogude poolt kasutusel olev
raamatukogusüsteem ehk nii-öelda „karbitoode“. Sellisel juhul ei ole süsteemil küll kohe
1
Raamatukogusüsteemi detailanalüüs.
2
E-kataloogi detailanalüüs.
3
ESTER.
4
Lugeja.ee.
5
Riksweb.
6
MIRKO.
2
pakkuja poolt välja arendatud Eesti eripärasid arvestavaid täiendavaid funktsionaalsusi, kuid
need lahendused töötatakse välja süsteemi juurutamise käigus.
Mis puudutab ühtset e-kataloogi, siis selles osas on korraldatud arendushange ja uus e-kataloog
luuakse MIRKO baasil.
Andmed migreeritakse seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude
andmekogusse. Kuna täna kasutusel olevad raamatukogusüsteemid on erineva
andmestruktuuriga, mis muudab migratsiooniprotsessi keerukaks ja võrdlemisi pikaks, toimub
migratsioon etapiviisiliselt.
2.2. Andmekogu arhitektuur
Raamatukogude andmekogu koosneb peamiselt raamatukogude kasutajatele mõeldud e-
kataloogist7 ja raamatukogutöötajatele mõeldud raamatukogusüsteemist, mis sisaldab endas nii
ühtset üleriigilist bibliokirjete kui ka lugejakirjete andmebaasi.
Ühtse bibliokirjete andmebaasi üheks osaks on Eesti rahvusbibliograafia, kus on talletatud kõik
Eesti kohta või Eestis ilmunud väljaannete bibliokirjed. Lisaks talletatakse ühtses bibliokirjete
andmebaasis kõik muud raamatukogude kogudes sisalduvate väljaannete ja esemete
bibliokirjed (näiteks väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed väljaanded, laenutuseks pakutavad
seadmed jne). Ühtne bibliokirjete andmebaas sisaldab ka RaRa digitaalarhiivis DIGAR
säilitatavate ja kättesaadavaks tehtavate väljaannete metaandmeid ning Eesti
õigusbibliograafiat.
Lisaks e-kataloogi ja raamatukogusüsteemi omavahelisele liidesele on raamatukogude
andmekogu liidestatud ka erinevate väliste infosüsteemidega. Raamatukogude andmekogu
liidesed väliste süsteemide ja seadmetega on kajastatud järgmises tabelis.
7
Raamatukogude kasutajatele mõeldud e-kataloogi funktsionaalsused on kasutajakonto haldamine, otsimine ja
laenutamine ning raamatukogutöötajatel on e-kataloogis administreeriv roll.
3
Raamatukogude andmekogu liidesed väliste süsteemide ja seadmetega
võib hõlmata isikuandmeid
andmekogu kasutab välise
Väline süsteem või seade
kasutab raamatukogude
Kasutamine hõlmab või
Seos on mõlemapoolne
andmekogu andmeid
süsteemi või seadme
Raamatukogude
andmeid
Väline süsteem või seade Selgitus
Riigi autentimisteenus. Võimaldab autentida ID-kaardi,
TARA ✓ ✓ Mobiil-ID, Smart-ID ja EU eID-ga (piiriülene autentimine läbi
eIDAS taristu).
Riigi allkirjastamisteenus. Kasutatakse e-kataloogis lugejaks
SiGa ✓ ✓ registreerimisel raamatukogu registreerumisavalduse
digiallkirjastamiseks.
HarID ✓ ✓ Haridusvaldkonna e-teenuste autentimis- ja halduslahendus.
Haridus- ja teadusasutuste vahelise autentimise ja
TAAT ✓ ✓
autoriseerimise taristu.
Eesti Hariduse Infosüsteem. Kasutatakse õppimise või
õpetamise fakti tuvastamiseks raamatukoguteenuste
EHIS ✓ ✓
kasutamise õiguse kontrollimisel näiteks kooliraamatukogude
puhul. Kontroll teostatakse lugeja isikukoodi järgi.
4
Kontrollitakse õppimise või õpetamise fakti päringu
edastamise hetkel.
Kasutatakse registreeritud elukoha kohaliku omavalitsuse
üksuse (edaspidi KOV) tuvastamiseks raamatukoguteenuste
korraldamise ja arendamise eesmärgil. Kontroll teostatakse
Rahvastikuregister ✓ ✓
lugeja isikukoodi järgi. Rahvastikuregistrit kasutatakse ka
lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusoleku andmise
protsessi toetamiseks (esindusõiguse kontrollimiseks).
Kasutatakse e-kataloogile väljaannete kaanepiltide,
EPIK kaanepiltide lahendus ✓
sisukokkuvõtete ja sisukordade lisamiseks.
Kasutatakse pangalinkide jm maksevõimaluste kaudu (näiteks
viivise) tasumise võimaluse loomiseks. Samuti pakuvad
Makselahendus ✓ ✓ enamik makselahendusi ka krediitkaardi andmete turvalise
sisestamise ja talletamise võimalust. Raamatukogude
andmekogus krediitkaardi andmeid ei talletata.
Kasutatakse pakiautomaati saatmise või kullerteenuse
Logistikateenus ✓ ✓
osutamiseks.
Arendamisel. Kasutatakse raamatukogusid puudutavate
andmete (näiteks raamatukogude nimed, asukohad,
Raamatukogude juhtimistöölaud ✓ vöötkoodid, pakiautomaatide ja raamatukappide asukohad jm)
ja anonümiseeritud lugejaandmete pärimiseks statistilisel
eesmärgil.
Arendamisel. Teadusandmebaasidele juurdepääsude haldamise
Teadusandmebaaside hub ✓
lahendus.
ISSN, ISMN ja ISBN koodi põhjal väljaande tuvastamist
ISSN, ISMN ja ISBN põhjal toetavad mitmed lahendused. Ühed levinumad neist on Amazon
✓
väljaande tuvastamise lahendus Product Advertising API8 (toetab ISBN põhist päringut),
WorldsCat Search API (toetab ISSN ja ISBN põhist päringut).
8
API (Application Programming Interface) ehk rakendusliides on (masin)liides IT-süsteemide vahel andmete vahetamiseks.
5
Kasutatakse raamatukogu lugejaks registreerumise avalduste,
raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise
korraga tutvumise kinnituste ning lapsevanemate või muude
Dokumendihaldussüsteemid ✓ ✓ seaduslike esindajate antud nõusolekute säilitamiseks.
Dokumendid saadetakse selle raamatukogu
dokumendihaldussüsteemi, mille lugejaks kasutaja e-kataloogi
kaudu registreerus.9
DIGAR-is kasutaja registreerimiseks, autentimiseks ja
DIGAR-i täistekstide
✓ ✓ isikustatud funktsionaalsuste pakkumiseks kasutatakse e-
andmebaas
kataloogi komponendiks olevat SSO-d.10
Eesti riigi virtuaalne abiline. E-kataloogis on Bürokratt esialgu
kasutusel nõuandva juturobotina. Kaugemas tulevikus peab
Bürokratt ✓ ✓
lisanduma võimalus Bürokrati kaudu raamatut laenutada,
laenutustähtaega pikendada jm toiminguid teha.
Kasutatakse andmesubjektile tema isikuandmetega seotud
Andmejälgija ✓ ✓
toimingutest ülevaate andmiseks.
Iseteeninduskioskid ja Kasutatakse lugejate poolt iseseisvalt laenutuste ja tagastuste
✓ ✓
tagastusautomaadid teostamiseks.
Kasutatakse komplekteerimisega seotud toimingute
Raamatupoodide süsteemid ✓
automatiseerimiseks.
Kasutavad raamatukogusüsteemi andmeid õppijaga (lugejaga)
Õppeinfosüsteemid ✓ ✓
seotud laenutuste oma süsteemis kuvamiseks.
9
Liidestus dokumendihaldussüsteemiga luuakse kindlasti RaRa puhul, ent ei realiseeru kohe kõikide muude raamatukogude andmekoguga liituvate raamatukogude puhul. Kui
liidestus dokumendihaldussüsteemiga puudub, saadetakse lugejaks registreerumise avaldused, raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga tutvumise
kinnitused ning lapsevanemate või muude seaduslike esindajate antud nõusolekud raamatukogu poolt määratud elektronposti aadressile ja asjaomane raamatukogu tagab nende
säilimise vastavalt tema suhtes kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele.
10
SSO (single sign-on) on autentimise süsteem, mis võimaldab kasutajal sisse logida ühe ja sama kasutajanime ja parooliga mitmes seotud, kuid omaette seisvas
tarkvarasüsteemis.
6
Väljaannete automatiseeritud Kasutatakse väljaannete logistika haldamiseks raamatukogude
✓ ✓
haldus- ja logistikasüsteem lõikes.
Raamatupidamissüsteem ja Kasutatakse arvete ja muude rahaliste nõuetega (näiteks viivis)
✓ ✓
kassasüsteemid seotud toimingute automatiseerimiseks.
Võimaldab andmekogu skaneerida, luues seeläbi automaatse
ülevaate andmetest (struktuur, profiil, näidisandmed),
Andmehaldustarkvara ✓ ✓ kasutatavatest klassifikaatoritest ja loenditest. Andmehalduse
tarkvara võimaldab ka teostada andmekvaliteedi kontrolle ja
kirjeldada ärisõnastikke.
Näiteks digiarhiivid nagu e-varamu jt. Raamatukogude
andmekogu kasutab väliseid andmebaase teistest
Avaandmete lahendused ✓
raamatukogusüsteemidest bibliokirjete loomiseks ning samuti
jagab neid andmeid ise välja teistele süsteemidele.
Sõltuvalt ontoloogiast on andmestik väga erinev. Näiteks võib
Välised ontoloogiad ✓ välisest ontoloogiast saada andmeid kohanimede, märksõnade,
autorite, riigikoodide, isikute, organisatsioonide jm kohta.
Raamatukogude poolt pakutavate uute teenuste loomisel on
võimalik tekitada liidestusi vastavate teenuste pakkumiseks.
Hetkel puudub raamatukogude andmekoguga liituvate
API otspunktid ✓ ✓ ✓ ✓ raamatukogude kohta terviklik ülevaade, kes soovivad liituda
ja milliseid teenuseid liidestada (näiteks uste avamise
süsteemid, ruumide broneerimise süsteemid, koopiamasina
kasutamine jne).
Vajalik seetõttu, et üleminek raamatukogude andmekogule
Seni kasutusel olnud
✓ ✓ toimub etapiviisiliselt, mistõttu olemasolevate
raamatukogusüsteemid
raamatukogusüsteemide kasutamist korraga ei lõpetata.
7
2.3. Andmekogu kasutajad
Raamatukogude andmekogu loomise olulisimaks sihiks on, et sellega liituvad tulevikus kõik
Eesti raamatukogud. 2023. aasta raamatukogude statistika andmetel moodustasid Eesti
raamatukoguvõrgu 879 raamatukogu: 493 rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu
ning 348 kooliraamatukogu.11 Esimeste raamatukogude andmekoguga liitujatena nähakse
lisaks RaRa-le rahvaraamatukogusid.
Raamatukogude andmekogu kasutajagrupid on järgmised
1) anonüümne kasutaja;
2) lugeja;
3) raamatukogutöötaja;
4) peakasutaja.
Anonüümne kasutaja ja lugeja kasutavad raamatukogude andmekogu avalikku kasutajaliidest.
Anonüümne kasutaja ehk autentimata kasutaja saab kasutada ainult neid funktsionaalsusi, mis
ei seondu isikustatud teenuste pakkumisega. Näiteks saab anonüümne kasutaja kasutada
väljaannete otsingut ja sirvida raamatukogusid. Lugeja on autenditud kasutaja ehk ta on läbinud
e-kataloogis autentimise ning registreerunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasutajaks (st
nõustunud üleriigilise raamatukoguteenuse kasutamise eeskirjaga ja isikuandmete töötlemise
korraga) ja vähemalt ühe raamatukogu lugejaks.12 Lugeja saab kasutada kogu raamatukogude
andmekogu avaliku kasutajaliidese funktsionaalsust. Lugejate õigusi võidakse laiendada või
piirata EHIS-e ja rahvastikuregistri andmete põhjal, sõltuvalt konkreetse raamatukogu
reeglitest.
Raamatukogutöötaja kasutab enda raamatukogu piires pakutavaid raamatukogude andmekogu
administreerimise funktsionaalsusi. Peakasutaja (RaRa) on raamatukogude andmekogu
ekspert, kellel on õigus kasutada kõiki seadistusvõimalusi ja funktsionaalsusi, sh jagada
raamatukogutöötajatele kasutajaõigusi.
Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele on kajastatud
järgmises tabelis.
11
Raamatukogud Eestis.
12
Isikutest, kes soovivad kasutada ainult üleriigilist raamatukoguteenust (ja mitte näiteks ühegi konkreetse
rahvaraamatukogu teenuseid), saavad RaRa lugejad.
8
Raamatukogude andmekogu kasutajagruppide õigused andmeobjektidele (CRUD maatriks)
C – infoobjekti loomine (create); R – infoobjekti kasutamine (read); U – infoobjekti väärtuse muutmine (update); D – infoobjekti kustutamine (delete).
Andmeobjekt talletatakse
Andmeobjekt talletatakse
raamatukogusüsteemi
Anonüümne kasutaja
Raamatukogutöötaja
Peakasutaja
e-kataloogi
Lugeja
Andmeobjekt Selgitus
C
Anonüümne kasutaja saab end autentides registreerida e-kataloogi kasutajaks ja
R
Isik(ukirje) C R ✓ ✓ valitud raamatukogude lugejaks. Lugeja saab enda kohta isikukirjesse talletatud
U
andmeid e-kataloogi kaudu lugeda, kuid mitte muuta ega kustutada.13
D
Lugeja saab enda kohta talletatud isikuandmeid e-kataloogi kaudu lugeda ning
C C C
vastava õiguse olemasolul muuta ja kustutada14. Raamatukogutöötaja saab antud
R R R
Lugeja(kirje) ✓ andmeobjektiga toiminguid teha raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi
U U U
kaudu. E-kataloogi poolel päritakse ja säilitatakse sessiooni ajal isiku seost
D D D
raamatukogusüsteemis talletatud lugejaga.
13
Seega ei saa lugeja näiteks kustutada enda ees- ja perekonnanime ning isikukoodi ehk lugejaks olemist päris iseseisvalt lõpetada. Selleks tuleb pöörduda raamatukogutöötaja
poole. Näiteks perekonnanime vahetumisel muutub see aga raamatukogude andmekogus autentimisel automaatselt.
14
Näiteks ei saa lugeja kustutada lugejakirjes sisalduvaid kontaktandmeid juhul, kui tal on raamatukogu ees täitmata kohustusi (tagastamata väljaanne, viivise võlg jms).
9
C C Töötajakirjeid loovad, uuendavad, kustutavad üldjuhul peakasutajad. Juhul kui
R R raamatukogutöötajal on vastav kompetents, siis on võimalik ka talle selleks õigused
Töötaja(kirje) ✓
U U anda (näiteks keskraamatukogu töötjale haruraamatukogude töötajate kirjete
D D haldamiseks).
C C C
Raamatukogutöötaja saab antud andmeobjektiga toiminguid teha
R R R
Laenutus ✓ ✓ raamatukogusüsteemi kaudu, mitte e-kataloogi kaudu. Lugeja saab kasutada e-
U U U
kataloogi laenutuse tegemiseks ja pikendamiseks.
D D D
C C
Bibliokirje andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid
R R
Bibliokirje R R ✓ ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik
U U
bibliokirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada.
D D
C C
Eksemplari andmed päritakse raamatukogusüsteemist. E-kataloog võimaldab neid
R R
Eksemplar R R ✓ ainult vaadata. Raamatukogutöötajal ja peakasutajal on olenevalt õigustest võimalik
U U
eksemplarikirjet raamatukogusüsteemis luua, vaadata, muuta ja kustutada.
D D
C R
R
Ettepanek C R U ✓ Ettepanekud (väljaannete kogusse võtmiseks) talletatakse ainult e-kataloogis.
U
D D
Teavitusi (näiteks väljaande laenutustähtaja peatse lõppemise kohta) saadetakse
peamiselt raamatukogusüsteemist lugeja elektronposti aadressile või sõnumina
mobiiltelefoni numbrile. Ka e-kataloog võimaldab lugejal talle saadetud teavitusi
Teavitus15 R C C ✓ ✓
lugeda. Teatud teavitusi võidakse tulevikus saata ka e-kataloogist (näiteks
lugemissoovitused). Raamatukogusüsteem võimaldab teavitusi saata ka
raamatukogutöötajatele (näiteks broneeringute kohta).
C C Viivised arvutatakse ja viiviste tekkimisega seotud andmed saadetakse e-kataloogi
C
R R raamatukogusüsteemist (viiviste andmed päritakse raamatukogusüsteemist üle
Arve (sh viivis) R ✓ ✓
U U liidese, e-kataloogi poolel säilitatakse andmeid ainult sessiooni ajal). E-kataloogi
U
D D poolel talletatakse tarnetega seotud arvete andmed (pakiautomaati saatmise ja kulleri
15
Teavituste saatmist puudutav regulatsioon on kavandatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõusse (vt eelnõu § 19 lõikeid 1 ja 2 ning eelnõu § 29 punktiga 15 Eesti
Rahvusraamatukogu seadusesse kavandatud § 71).
10
tasud).
C C C Broneeringu andmed saadetakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi. Selle
R R R tulemusena eksemplar broneeritakse. Kui e-kataloogis ei viida tellimust (laenutust)
Broneering ✓ ✓
U U U kindlaks määratud aja jooksul lõpuni, siis broneeringu andmed tühistatakse
D D D raamatukogussüsteemist.
C C C Tellimuse andmed saadetakse raamatukogusüsteemi, kus registreeritakse laenutus.
R R R Raamatukogutöötaja haldab tellimusi ja laenutusi raamatukogusüsteemi kaudu.
Tellimus ✓ ✓
U U U Tellimuste andmed säilitatakse ajutiselt e-kataloogi andmebaasis, kuni need on
D D D edukalt raamatukogusüsteemile edastatud.
C C C
Järjekordade andmed päritakse raamatukogusüsteemist. Lugeja saab e- kataloogi
R R R
Järjekord ✓ kaudu ennast väljaande järjekorda lisada või ennast järjekorrast eemaldada. Andmed
U U U
saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi.
D D D
C C C Lugeja saab e-kataloogis luua, muuta ja kustutada isiklikke lugemisnimekirju
R R R (talletatakse ainult e-kataloogis). Raamatukogutöötaja koostab lugejatele mõeldud
Lugemisnimekiri R ✓ ✓
U U U soovitusi sisaldavaid lugemisnimekirju raamatukogusüsteemis ja need saadetakse e-
D D D kataloogi.
C C
Raamatukogu andmeid (nimi, kirjeldus jne) muudetakse ja talletatakse
R R
Raamatukogu R R ✓ raamatukogusüsteemis (lisaandmeid võib olla tulevikus võimalik pärida
U U
raamatukogude juhtimistöölaua kaudu).
D D
Registreerumisavalduse esitamisel kinnitatakse, et nõustutakse raamatukogu
kasutamise eeskirjaga ja ollakse tutvunud isikuandmete töötlemise korraga.
C C
C Registreerumisavaldus digiallkirjastatakse või kinnitatakse16 e-kataloogi kaudu ning
Registreerumis- R R
R ✓ saadetakse seejärel raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt
avaldus U U
U selleks määratud elektronposti aadressile. Samuti saadetakse digiallkirjastatud või
D D
kinnitatud registreerumisavaldus koos raamatukogu kasutamise eeskirja ja
isikuandmete töötlemise korraga lugeja elektronposti aadressile.
16
Hetkel ei ole teada, kas ühtse lahendusena jääb kasutusele digiallkirjastamine või kinnitamine (vastava lahtri linnutamine), mistõttu on käesolevas mõjuhinnangus nimetatud
mõlemat.
11
Registreerumisavalduse digiallkirjastamise või kinnitamise järgselt luuakse
raamatukogusüsteemi lugejakirje.17 E-kataloogi andmebaasis registreerumisavaldust
ei säilitata.
Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma kasutamise eeskirja. E-kataloog
võimaldab lugejal dokumendiga nõustumise eelselt tutvuda. Pärast nõustumist
C C
saadetakse kasutamise eeskirja dokument (kui kasutatakse digiallkirjastamist, siis
Raamatukogu R R
R R ✓ registreerumisavalduse konteineris) raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või
kasutamise eeskiri U U
raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti aadressile ning lugeja
D D
elektronposti aadressile. E-kataloogis dokumenti ei säilitata. Kinnitamise info
(kuupäev jm) talletatakse raamatukogusüsteemis.
Iga raamatukogu lisab raamatukogusüsteemi oma asutuses kehtiva isikuandmete
töötlemise korra. E-kataloog võimaldab dokumendiga tutvuda ja sellega tutvumist
C C
kinnitada. Pärast tutvumise kinnitamist saadetakse sellekohased andmed (kuupäev
Isikuandmete R R
R R ✓ jm) raamatukogusüsteemi. Isikuandmete töötlemise kord saadetakse raamatukogu
töötlemise kord U U
dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti
D D
aadressile ning lugeja elektronposti aadressile (kui kasutatakse digiallkirjastamist,
siis registreerumisavalduse konteineris ). E-kataloogis andmeid ei säilitata.
C C C
Lugeja saab mugavusteenuste osutamiseks vajalike isikuandmete töötlemisega
Isikuandmete R R R
✓ nõustumiseks anda e-kataloogi kaudu nõusoleku. Märge nõusoleku kohta
töötlemise nõusolek U U U
talletatakse raamatukogusüsteemis.
D D D
Lapsevanem või muu seaduslik esindaja saab e-kataloogi kaudu anda nõusoleku, et
laps või täisealine eestkostetav saaks hakata valitud raamatukogu lugejaks ja
kasutada lugejale pakutavaid e-kataloogi funktsionaalsusi. Seadusliku esindaja
C C C
Lapsevanema või muu õigsust kontrollitakse rahvastikuregistrist. Nõusolek saadetakse raamatukogu
R R R
seadusliku esindaja ✓ ✓ dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt selleks määratud elektronposti
U U U
nõusolek aadressile ning nõusoleku andnud isiku elektronposti aadressile. Nõusoleku andnud
D D D
isiku andmed ja märge nõusoleku kohta talletatakse raamatukogusüsteemis. Alla 13-
aastasele lapsele e-kataloogi kasutajakonto loomiseks antav lapsevanema nõusolek
saadetakse samuti raamatukogu dokumendihaldussüsteemi või raamatukogu poolt
17
Raamatukogus kohapeal lugejaks registreerudes luuakse lugejakirje raamatukogutöötaja vahendusel ja (paberkandjal) registreerumisavaldust säilitatakse vastavalt asjaomase
raamatukogu suhtes kohalduvatele teabehalduse korraldust reguleerivatele aktidele ja juhenditele.
12
selleks määratud elektronposti aadressile ning nõusoleku andnud lapsevanema
elektronposti aadressile.
C
R
Tõlked ✓ ✓ Tõlkemoodulit e-kataloogi sisu tõlkimiseks teise keelde kasutab peakasutaja.
U
D
C C Lugeja õiguste tuvastamiseks saab teha päringuid EHIS-esse ja rahvastikuregistrisse.
R R Kontrollide reegleid saavad hallata raamatukogutöötaja (enda raamatukogu piires) ja
Automaatkontrollid ✓
U U peakasutaja (üle kõigi raamatukogude) e-kataloogi administreerimise kasutajaliidese
D D kaudu.
C C
Enda raamatukogu poolt pakutavad tarnevõimalused (näiteks raamatukappi tellimise
R R
Tarne R R ✓ võimalus, pakiautomaati tellimise võimalus jne) seadistab raamatukogutöötaja e-
U U
kataloogi administreerimise lahenduses.
D D
C
R R R Arvustus on lugeja poolt mingile väljaandele antud hinne ja kommentaar. Arvustused
Arvustus R ✓
U D D talletatakse ainult e-kataloogis.
D
C
R Lugeja saab märkida raamatukogusid lemmikuks. Lemmikraamatukogu andmed
Lemmikraamatukogu ✓
U talletatakse ainult e-kataloogis.
D
Nii anonüümne kasutaja kui ka lugeja saavad laenutuskorvi luua, lisada sinna
C C
väljaandeid, väljaandeid laenutuskorvist kustutada ja laenutuskorvi tühjendada.
R R
Laenutuskorv ✓ Laenutuskorvi andmeid säilitatakse sessiooni kestel e-kataloogi andmebaasis (välja
U U
arvatud juhul kui lugeja laenutuskorvi salvestab, siis säilitatakse e-kataloogi
D D
andmebaasis kuni lugeja kustutab korvi või lõpetab teenuse kasutamise).
13
3. Isikuandmete töötlemine
3.1. Töötlemise eesmärgid
Raamatukogud töötlevad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid. Sõltuvalt
raamatukogu tüübist on teenused mõnevõrra erinevad, kuid üldjoontes baseeruvad need
eesmärgil tagada kõigile juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ja kultuurile,
edendada info- ja digipädevust, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning osalemist
kogukonna- ja riigielu küsimustes.
Raamatukoguteenuste osutamine kujutab endast avalikes huvides oleva ülesande täitmist.
Rahvaraamatukogusid peavad KOV-id ja see kohustus tuleneb rahvaraamatukogu seadusest
(edaspidi RaRS). Nii nähakse näiteks RaRS-i eelnõu § 4 lõigetes 2 ja 3 ette rahvaraamatukogude
võrgu loomise põhimõtted ja § 4 lõikes 2 rõhutatakse ka, et ükski paikkond KOV-i territooriumil
ei tohi rahvaraamatukogu teeninduspiirikonnast välja jääda.
RaRa tegutseb avalik-õigusliku juriidilise isikuna Eesti Rahvusraamatukogu seaduse (edaspidi
ERRS) alusel ning täidab rahvusraamatukogu, parlamendiraamatukogu, humanitaar- ja
sotsiaalteaduste raamatukogu, teadus- ja arendusasutuse, hoiuraamatukogu ja pimedate
raamatukogu ülesandeid.18
Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 41 lõikest 1 peab koolil olema raamatukogu.
Ka avalik-õiguslike juriidiliste isikutena tegutsevate kõrgkoolide19 omanimelistes seadustes on
raamatukoguteenuste osutamine kajastatud. Lisaks näeb Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a
määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ § 3 lõike 10 punkt 4 ette, et õppe korraldamine vastab
nõuetele, kui õppetööks ning doktoriõppega seotud teadus-, arendus- ja loometegevuseks on
olemas vajalik õppekeskkond, mis hõlmab muu hulgas ka raamatukogu.
Isikuandmete töötlemine on reguleeritud RaRS-i eelnõu §-s 18, ERRS § 5 lõikes 3, § 7 lõigetes
2–4 ja RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatavates lõigetes 41–45 ning haridus- ja
teadusministri 18. märtsi 2011. a määruse nr 7 „Kooliraamatukogude töökorralduse alused“
(edaspidi kooliraamatukogude töökorralduse alused) §-des 24 ja 25.20 Muudel teadus- ja
erialaraamatukogudel on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks füüsilise isiku ehk
andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmine. Niinimetatud mugavusteenuste (näiteks uutest
väljaannetest teavitamine jms) osutamiseks küsitakse andmesubjektilt eraldi nõusolekut.
3.2. Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus
RaRS-i eelnõu § 18 lõige 2 näeb ette, et rahvaraamatukogu lugejate andmebaasi kantakse isikut
tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel järgmised lugeja isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg;
3) elukoht (postiaadress);
18
RaRS-i eelnõu § 29 punkti 9 kohaselt ka riigi haldusülesandeid rahvaraamatukogude valdkonnas.
19
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna
Ülikool ja Tartu Ülikool.
20
Raamatukogude andmekogu asutamist ja pidamist puudutavad sätted on kavandatud RaRS-i eelnõusse ja
valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) kehtestatavasse raamatukogude andmekogu põhimäärusesse.
14
4) telefoninumber;
5) elektronposti aadress, kui see on olemas;
6) koduteeninduse vajadus.
Sama sätte kohaselt on väljaande või eseme kojulaenutamiseks rahvaraamatukogul õigus
küsida alaealise lugeja ja täisealise eestkostetava puhul samu andmeid vajadusel ka seadusliku
esindaja21 kohta ning lisaks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut. RaRS-i eelnõu § 18
lõikes 3 on sätestatud, et puudega isikule avalike teenuste osutamiseks võib rahvaraamatukogu
töödelda andmeid isiku puude liigi ja kestuse kohta, mis on tõendatud puudega isiku kaardi,
pensionitunnistuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, puude liiki ja kestust määrava arstitõendi
või muu tõendi kohaselt, mis on määratletud muu seaduse, rahvusvahelise lepingu või Euroopa
Liidu õigusaktiga.
Samasisulised sätted sisalduvad ERRS-is (§ 7 lõigetes 2 ja 4). Lisaks annab ERRS § 5 lõige 3
aluse kogudes ja andmebaasides sisalduvate (väljaannetega seotud) isikuandmete (sh eriliiki)
töötlemiseks, eelkõige ERRS § 4 lõike 1 punktides 1–5, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3
nimetatud avalike ülesannete täitmiseks, kogude digiteerimiseks, teksti- ja andmekaeveks ning
orbteoste väljaselgitamise eesmärgil teostatava hoolika otsingu läbiviimiseks.
Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 näeb ette, et kooliraamatukogu lugejaks
registreeritakse õpilasi õpilaspileti või klassinimekirjade alusel ning õpetajaid isikut tõendava
dokumendi alusel. Paragrahvi 25 kohaselt on lugejate andmebaasis järgmised andmed:
1) nimi;
2) klass või ametikoht;
3) isikukood või sünniaeg;
4) kontaktandmed.
Kõik nimetatud isikuandmed hakkavad sisalduma ka raamatukogude andmekogus. Lisaks
hakkavad kõnealuses andmekogus olema:
1) isikuandmed, mida töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või
andmesubjekti nõusoleku alusel;
2) andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad
andmesubjektipoolset teenuse kasutamist ja tema isiklikke eelistusi või huve.
Lepingu täitmist kasutavad isikuandmete töötlemise õigusliku alusena ennekõike teadus- ja
erialaraamatukogud, kes lisaks andmesubjekti nimele, isikukoodile või sünniajale ja
kontaktandmetele vajavad näiteks ka andmeid tema ameti, akadeemilise staatuse, õppeasutuse,
kursuse, töötaja instituudi ning teaduskonna kohta.
Andmesubjekti nõusoleku alusel saab raamatukogul olemasolevaid isikuandmeid kasutada
algsest erineval eesmärgil isikuandmete töötlemiseks (mugavusteenuste osutamiseks) või
küsida täiendavaid isikuandmeid (näiteks suhtluskeele eelistust) personaalsema teeninduse
pakkumiseks.
Andmed, mis tekivad raamatukoguteenuste kasutamise käigus ning peegeldavad andmesubjekti
isiklikke eelistusi või huve, on lugeja poolt teda huvitavateks märgitud valdkonnad ja
väljaanded ning lugeja laenutuste ajalugu ja lugemisnimekirju puudutavad andmed. Nende
põhjal tehakse lugeja nõusolekul ka turunduslikul eesmärgil profiilianalüüsi, et pakkuda just
21
Alaealise puhul reeglina lapsevanem.
15
talle meelepäraseid väljaandeid ja teenuseid (näiteks teatud valdkonna koolitusi või muid
üritusi).
Isikuandmete töötlemise proportsionaalsuse hindamiseks tuleb esmalt kirjeldada töötlemise
sobivus ja vajalikkust ning seejärel kaaluda, kas taotletavad eesmärgid on kaalukamad kui
andmesubjekti põhiõiguste riive, seejuures võttes arvesse riive olemust ning intensiivsust.
Sisuliselt tuleb võrrelda töötlemisest tulenevaid plusse ühiskonnale tervikuna ning miinuseid
andmesubjektile ning hinnata, kas need on omavahel tasakaalus.
Kõikide nimetatud isikuandmete töötlemine raamatukoguteenuste osutamisel on sobiv ja
vajalik järgmistel põhjustel:
1) raamatukogude vara kaitseks;
2) oma nii-öelda „kliendi“ tundmiseks;
3) raamatukoguteenuste kasutusmugavuse huvides;
4) teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta puudega isikute huvides.
Raamatukogud tegelevad väljaannete ja esemete kojulaenutamisega ja kohapeal kasutada
andmisega. Need teenused on reeglina tasuta, kuigi teatud juhtudel võib nõuda tagatise
maksmist22. Kui raamatukogud usaldavad oma vara kellegi kätte, peavad nad mõistetavalt
teadma, kellega on tegemist ja kuidas selle isikuga vajadusel ühendust saada. Alaealise ja
täisealise eestkostetava piiratud teovõime tõttu peab olema võimalik kontakteeruda ka
lapsevanema või muu seadusliku esindajaga.
Oma nii-öelda „klientide“ ehk lugejate tundmine on vajalik ka selleks, et neile üldse
kvaliteetseid raamatukoguteenuseid osutada. Nii peavad raamatukogud teadma, kas nende
lugejate hulgas on näiteks palju lapsi, üliõpilasi või mõne muu sihtrühma esindajaid ning
millised on nende eelistused ja huvid, et arvestada sellega kogude kujundamisel ja ürituste
korraldamisel.
Ka lugejail endil on raamatukoguteenuseid mugavam kasutada, kui neil on võimalik koostada
oma eelistustest lähtuvalt lugemisnimekirju ning meenutada laenutuste ajaloo põhjal juba
loetut.
Puude andmete töötlemine on vajalik selleks, et kohaldada autoriõiguse seaduse (edaspidi
AutÕS) 4. peatüki 21. jaost tulenevat erisust, mis võimaldab kasutada teost autori nõusolekuta
ja tasu maksmiseta, et teha sellest ligipääsetavas vormis koopia pimedale, vaegnägijale, taju-
või lugemispuudega isikule ning isikule, kes füüsilise puude tõttu muul viisil on võimetu
raamatut hoidma või käsitsema või silmi lugemiseks vajalikul määral fookustama või liigutama.
Kui raamatukogud peaksid teenindama nii-öelda „anonüümseid kliente“, siis võib sellega
tõenäoliselt kaasneda oluline varaline kahju (kaduma läinud väljaannete ja esemete näol),
raamatukoguteenuste kvaliteedi langus (kuna kogude kujundamisel ei ole võimalik arvestada
lugejate eelistuste ja huvidega) ja AutÕS-i rikkumine (piiratud sihtrühmale mõeldud teoste
laiemalt kättesaadavaks tegemine ja sellest tulenev autorite õiguste kahjustamine).
Eeltoodust lähtuvalt on isikuandmete töötlemine taotletavate eesmärkide täitmiseks sobiv ning
vajalik.
22
Vt näiteks RaRS-i eelnõu § 17 lõiget 5.
16
Igasugune isikuandmete töötlemine riivab õigust isikuandmete kaitsele ning era- ja
perekonnaelu austamisele kui põhiõigustele. Antud töötlemise puhul on riive võrdlemisi
intensiivne – töödeldavate isikuandmete maht on suur, kuivõrd andmekogusse kantakse kõikide
raamatukogude lugejakirjed. Esialgselt kantakse andmekogusse 300 000 unikaalset isiku kirjet,
mis viiakse üle andmete migratsiooni käigus. Aastate jooksul uute andmete lisandumisel kasvab
andmekogu maht ~500 000 isiku kirjeni. Samuti sisaldab isikuandmete koosseis alaealiste
isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid (puude olemasolu kohta). Samas on andmekoosseis
selgelt piiritletud, õiguslike alustega kaetud ning põhineb minimaalsuse printsiibil (töödeldakse
nii vähe andmeid kui eesmärgi saavutamiseks vajalik), samuti ei kuulu isikuandmed
avalikustamisele – neid saavad vaadata ja kasutada üksnes andmetöötlejad ja andmesubjektid.
Kolmandate isikute juurdepääs on piiratud ning selle kord sätestatakse andmekogu
põhimääruses, samuti on andmekogu turvalisus ja juurdepääs põhjalikult ja selgelt piiritletud ja
see on kirjeldatud ka käesolevas mõjuhinnangus. Lisaks vähendab riive intensiivsust asjaolu, et
isikuandmete töötlemine ei oma andmesubjektile negatiivset mõju, vaid vastupidi, nagu eelpool
kirjeldatud, on isikuandmete töötlemine kasulik ning oluline ka andmesubjektile talle
kvaliteetse raamatukoguteenuse osutamiseks ning teoste kasutamiseks autori nõusolekuta ja
tasu maksmiseta puudega isikute huvides.
Kuigi isikuandmete töötlemisel on andmesubjekti põhiõiguste riive võrdlemisi intensiivne
peamiselt oma mahu tõttu, on töötlemine piisaval määral piiritletud selleks, et tagada kvaliteetse
raamatukoguteenuse osutamine ning selle raames raamatukogude vara kaitse. Samuti on
kirjeldatud määral isikuandmete töötlemine ka andmesubjekti enda huvides. Seda arvestades
on isikuandmete töötlemine kõnealusel juhul proportsionaalne – isikuandmete töötlemise
eesmärk on tasakaalus andmesubjekti õiguste riivega.
4. Isikuandmete töötlemise toimingud
4.1. Isikuandmete kogumine
4.1.1. Andmekoosseisud
Raamatukogude andmekogu puhul on andmesubjektideks raamatukoguteenuste kasutajad (sh
alaealised ja puudega isikud) ja raamatukogutöötajad.23
Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.3 selgitatud, saab raamatukogude andmekogu
vahendusel raamatukoguteenuseid kasutada anonüümselt või lugejaks registreerununa.
Raamatukoguteenuste registreeritud kasutaja kohta luuakse lugejakirje, mis koosneb kõikidele
raamatukogude andmekoguga liitunud ja kõnealusele kasutajale teenuseid pakkuvatele
raamatukogudele nähtavast ühtsest isikukirjest ja igale konkreetse kasutajaga seotud
raamatukogule eriomasest (ja teistele sama lugejaga seotud raamatukogudele mittenähtavast)
lugejakirjest kitsamas tähenduses.
Isikukirje andmekoosseis on järgmine:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
3) lokaalne isikukirje identifikaator;
4) raamatukogude andmekogu viimase kasutuse kuupäev;
23
Raamatukogutöötajaid on siin silmas peetud laiemas tähenduses, hõlmates ka peakasutaja töötajad ehk kõik, kes
raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavad.
17
5) viimane andmete uuendamise kuupäev;
6) roll või teenused mida raamatukogu pakub andmekogu vahendusel.
Lugejakirje24 suurim võimalik andmekoosseis25 on järgmine:
1) elukoht (postiaadress);
2) telefoninumber;
3) elektronposti aadress;
4) koduteeninduse vajadus;
5) puude liik ja kestus;
6) kasutamise eeskirja nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev;
7) isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kinnitus ja selle andmise kuupäev;
8) isikuandmete töötlemise nõusolek ja selle kehtivuse kuupäev26;
9) lugejagrupp27;
10) akadeemiline staatus;
11) raamatukogu28;
12) laenutused;
13) lugemisnimekirjad;
14) tagastused;
15) võlgnevused;
16) lugejakonto kehtivusaeg;
17) lugejakirje viimase uuendamise kuupäev;
18) kasutajanimi29;
19) parool30;
20) amet;
21) töötaja instituut;
22) teaduskond;
23) ettevõte;
24) õppetase;
25) õppeasutus;
26) kursus või klass;
27) valdkonnad31;
28) suhtluskeele eelistus;
29) teadete saamise kanali eelistus32;
30) suhtluskanali eelistus33;
31) teavituste eelistused;
32) lugejakaardi number;
33) lugejakaardi aegumise kuupäev;
24
Siin kitsamas tähenduses.
25
Esitatud on suurim võimalik andmekoosseis, kuid tegelikkuses sõltub see näiteks raamatukogu tüübist, mille
lugeja ollakse. Lugejakirje andmed on hierarhilise struktuuriga ehk üks lugeja võib olla lugejana arvel mitmes
erinevas raamatukogus, kes võivad näha erinevaid lugejaga seotud andmeid. Ka see, kas ühtede või teiste andmete
esitamine on kohustuslik või vabatahtlik, sõltub raamatukogu tüübist.
26
Nõusoleku isikuandmete töötlemiseks näiteks mõne mugavusteenuse osutamise tarbeks saab anda tähtajaliselt,
kuid seejuures ka igal ajal tagasi võtta.
27
Näiteks „õpilane“, „üliõpilane“ jne.
28
Koduraamatukoguks on kõik raamatukogud, kus isik on lugejaks registreerunud. Isik ise näeb lugejakirjes kõiki
koduraamatukogusid, kuid raamatukogutöötaja ainult seda raamatukogu, kus ta töötab.
29
Võib kattuda elektronposti aadressiga.
30
Vt parooli vajalikkuse kohta selgitust käesoleva mõjuhinnangu punkti 4.1.2.2 juures.
31
Lugejat huvitavad valdkonnad, näiteks matemaatika, arstiteadus jne.
32
Siin mõeldakse nii-öelda kohustuslikke teavitusi, nagu näiteks laenutustähtaja lõppemise teavitus.
33
Siin peetakse silmas nii-öelda vabatahtlikke teavitusi, nagu näiteks teated uute väljaannete kohta.
18
34) üliõpilaskood;
35) raamatukogu kasutamisõiguse piirangud34;
36) volituse informatsioon35.
Lugejakirjesse kitsamas tähenduses lisanduvad alaealise ja täisealise eestkostetava puhul
lapsevanema või muu seadusliku esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed ning lapsevanema
või muu seadusliku esindaja nõusolek, et alaealine või täisealine eestkostetav võib asjaomaseid
teenuseid kasutada, samuti andmed eestkoste kestuse kohta.
Raamatukogude andmekogule juurdepääsu omavate raamatukogutöötajate kohta luuakse kirje,
mille andmekoosseis on järgmine:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) raamatukogu, mille töötaja ollakse;
4) telefoninumber;
5) elektronposti aadress;
6) roll;
7) moodulid.36
Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.1 mainitud, migreeritakse andmed seni kasutusel
olnud raamatukogusüsteemidest raamatukogude andmekogusse. Järgnevas punktis
kirjeldatakse raamatukoguteenuste uute kasutajate ja raamatukogutöötajate isikuandmete
kogumise protsessi.
4.1.2. Isikuandmete kogumise protsessi kirjeldus
4.1.2.1. Kasutaja autentimine e-kataloogis ja lugejakirje pärimine või loomine
Esmakordselt e-kataloogi sisse logimiseks on vajalik kasutaja tugev autentimine keskse
juurdepääsulahenduse kaudu (võimalikud autentimisvõimalused on TARA, Har-ID ja TAAT).
Keskse juurdepääsulahenduse kaudu teostatakse autentimispäring, mille vastusena saadakse
identsustõend, sh isikukood. TAAT-i puhul võib isikukood puududa, kuna isikukood on TAAT-
i lahenduses mittekohustuslik. Kui kasutaja üritab sisse logida TAAT-i kasutades ning
isikukood puudub, siis pole autentimine võimalik. Sellisel juhul kuvatakse kasutajale e-
kataloogis sellekohane teavitus ning soovitus kasutada mõnda muud pakutavat (tugevat)
autentimisvõimalust.
Eduka autentimise järgselt tehakse e-kataloogist raamatukogusüsteemi kontrollpäring, et teha
kindlaks, kas kasutaja on mõnes raamatukogus lugejana registreeritud (kas lugejakirjeid
eksisteerib). Kui kasutaja pole ühegi raamatukogu lugeja, saadakse päringu vastuseks, et
lugejakirjed puuduvad. Kasutajal on soovi korral võimalik suunduda end lugejaks
registreerima. Kasutaja valib raamatukogu, mille lugejaks ta soovib hakata ja sisestab
konkreetse raamatukogu poolt nõutud andmed juhul, kui antud raamatukogu lugejaks
registreerumiseks on vaja täiendavaid andmeid esitada. Raamatukogusüsteemi saadetavad
andmed (sh isiku seos raamatukoguga) moodustavad lugejakirje. Raamatukogusüsteemi
34
Teave selle kohta, kui lugejalt on ajutiselt äravõetud väljaannete ja esemete laenutamisõigus (väljaande või
eseme tagastamata ja asendamata jätmise tõttu) või raamatukogu külastamise õigus (raamatukogu kasutamise
eeskirja korduva ja olulise rikkumise tõttu).
35
Juhuks, kui lugeja on volitanud teist isikut enda nimel väljaandeid laenama.
36
Kajastavad raamatukogutöötaja õiguste ulatust andmekoguga töötamisel.
19
saadetud andmete põhjal toimub lugeja registreerimine (andmete salvestamine
raamatukogusüsteemi).
Kui esmakordsel e-kataloogi sisselogimisel saadakse raamatukogusüsteemist vastus, et
kasutaja on juba mõne raamatukogu lugeja, siis salvestatakse lugejaks oleku fakt ajutiselt e-
kataloogi (andmed salvestatakse sessiooni ajaks, sessiooni lõppedes andmed kustutatakse). Kui
kasutaja pole varem e-kataloogi kasutanud (tema isikukoodi e-kataloogi andmebaasis pole),
peab ta looma e-kataloogi kasutajakonto (st nõustuma e-kataloogi isikuandmete töötlemise
korraga ja üleriigilise raamatukoguteenuse kasutamise eeskirjaga).
4.1.2.2. Lugeja autentimine kasutajanime ja parooli abil
Kasutajanime ja parooli abil autentimine ei ole süsteemi turvalisuse vaatest soovitud lahendus.
Kuna aga raamatukoguteenuste kasutajate seas on palju neid, kelle harjumuspärane
autentimisviis on just kasutajanimi ja parool, peab olema ka sel viisil võimalik e-kataloogi sisse
logida. Samuti on kasutajanime ja parooliga sisselogimise võimalus vajalik välismaalastele,
kellel puudub Eesti isikukood (elamisloaga Eestis elavatel välismaalastel on isikukood olemas)
ja TARA EU eID kasutamise võimalus (TARA kaudu saavad sisse logida ainult Euroopa
Liidust pärit välismaalased, kasutades selleks EU eID lahendust).
Kasutajanime ja parooli kasutamisel peab kasutaja turvalisuse tagamiseks seadistama
mitmeastmelise autentimise (elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri kaudu oma isiku
tõendamine). Tulevikus on plaanis kasutajatele pakkuda ka biomeetrilist sisselogimist
võimaldavat lahendust, mis on eelkõige suunatud nutiseadmete kasutajatele.
Kuigi eelistatud oleks e-kataloogi kasutajanimena elektronposti aadressi kasutamine, rõhutasid
raamatukogude andmekogu kasutuselevõttu kaasatud raamatukogud kasutaja enda poolt
valitava kasutajanime vajalikkust, sest see on teatud madalama digivõimekusega kasutajagrupi
jaoks väga oluline. Seetõttu jäetakse kasutajatele võimalus ka ise kasutajanime määrata.
Kasutajanime ja parooli e-kataloogi kaudu loomise eelduseks on, et kasutaja on end e-
kataloogis eelnevalt tugevalt autentinud ning teada on tema isikukood. Edaspidi saab kasutaja
sama kasutajanime ja parooli kasutada kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks
registreerunud. Elektronposti aadressi kujul kasutajanime ja parooli on võimalik luua ka
raamatukogus kohapeal soovi avaldades. Selleks tuleb raamatukogutöötajal sisestada
raamatukogusüsteemi lugeja e-kataloogi kasutajanimena kasutusele võetav elektronposti
aadress. Sisestatud elektronposti aadressile saadetakse spetsiaalne link, mille kaudu pääseb
lugeja ligi e-kataloogi “Minu profiil” vaatele, et seadistada oma e-kataloogi kasutajakonto
parool ja soovi korral ka kasutajanimi (kui kasutaja ei soovi edaspidi elektronposti
kasutajanimena kasutada). Kui kasutaja on loonud e-kataloogi kasutajakonto
raamatukogusüsteemist saadetava lingi kaudu, siis saab ja peab ta edaspidi sama kasutajanime
ja parooli kasutama kõigi raamatukogude puhul, kus ta on lugejaks registreerunud.
Võib tekkida olukord, kus lugeja avaldab raamatukogus kohapeal soovi e-kataloogi
kasutamiseks vajamineva kasutajanime ja parooli loomiseks, kuid varem on sama lugeja teises
raamatukogus samal viisil juba spetsiaalse lingi kaudu kasutajanime ja parooli loonud. Sellisel
juhul tuvastab e-kataloog (isikukoodi abil) lingi kaudu saabuva kasutaja kasutajakonto ning
kasutaja suunatakse olemasoleva kasutajakonto „Minu profiil“ vaatesse, kus ta saab oma
kasutajanime ja parooli muuta. Ilma isikukoodita välimaalaste puhul säilib antud voos
võimalus, et kasutajal tekib mitu kasutajakontot, sest välismaalaste puhul puudub isikut üheselt
tuvastada võimaldav tunnus.
20
4.1.2.3. Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata
Lugejaks registreerumine e-kataloogi kasutamata toimub raamatukogus kohapeal.
Raamatukogutöötaja kontrollib raamatukokku tulnud isiku isikut tõendavat dokumenti (või
õpilaspiletit või juhiluba), isik allkirjastab raamatukogu registreerumisavalduse ning kinnitab,
et on tutvunud raamatukogu kasutamise eeskirja ja isikuandmete töötlemise korraga, misjärel
sisestab raamatukogutöötaja raamatukokku tulnud isiku andmed raamatukogusüsteemi. Isiku
andmete sisestamisel tekib lugejakirje. Kui vajalikud isikuandmed on raamatukogusüsteemis
juba olemas (st kogutud varem mõne muu raamatukogu lugejaks registreerumisel), siis lugeja
neid uuesti esitama ei pea. Küll aga on raamatukogutöötajal võimalik lugejalt kontrollida, et
olemasolevad andmed on õiged ja neid vajadusel parandada.
4.1.2.4. Õpilaste lugejaks registreerumine ja e-kataloogi kasutamine
Kooliraamatukogude lugejaks registreeritakse õpilased kooli astumisega. Üldhariduskoolides
on õpilaste lugejaks registreerimine seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemis toimunud
enamasti käsitööna (näiteks kantakse andmed käsitsi sisse Exceli tabelist). Suuremate koolide
ja ülikoolide puhul on uute õpilastest lugejate andmed laetud senisesse raamatukogusüsteemi
enamasti failiga. E-kataloogi vaates tähendab eelnev seda, et kui õpilane siseneb autendituna e-
kataloogi, siis tehakse e-kataloogist päring raamatukogusüsteemi ning saadakse teada, et isik
on juba antud kooliraamatukogu lugeja. Seega ei pea õpilane ise e-kataloogi kaudu
kooliraamatukogu lugejaks registreerumiseks ühtegi toimingut tegema ning võimalik on kohe
e-kataloogi kaudu kooliraamatukogu poolt pakutavaid teenuseid kasutama hakata. Seejuures
tuleb aga arvestada isikuandmete kaitse seaduse §-s 8 sätestatut, mis ei võimalda alla 13-
aastastel lastel ise anda isikuandmete töötlemise nõusolekut, mis on e-kataloogi kasutamiseks
vajalik. Seega peavad alla 13-aastaste laste vanemad andma e-kataloogi kasutamiseks
nõusoleku. Kooliraamatukogu teenuste e-kataloogi kaudu sujuvamaks kasutamiseks oleks
soovitatav koguda vajaminevad nõusolekud juba varem mõne muu toimingu raames (näiteks
kooli astumisel).
Ka teistest raamatukogudest laenutamiseks on alaealiste puhul vajalik lapsevanema või muu
seadusliku esindaja nõusolek, mida on võimalik e-kataloogi kaudu anda.
4.1.2.5. Raamatukogutöötaja ja peakasutaja autentimine ja õiguste haldus
Raamatukogutöötaja ja peakasutaja sisenevad raamatukogude andmekogusse tugeva
autentimise kaudu, mis realiseeritakse keskse juurdepääsulahenduse kaudu.
Peakasutaja saab sisselogituna määrata kasutajaid raamatukogutöötaja rolli. Kui
keskraamatukogu või muu suurema raamatukogu töötajal on olemas vastav kompetents, siis on
võimalik ka talle kasutajaõiguste andmise võimalus luua.
Sisseloginud peakasutaja saab teha toiminguid raamatukogude üleselt. Raamatukogutöötaja
saab toiminguid teha ainult enda raamatukogu piires.
4.1.3. Andmete ajakohasuse tagamine
RaRS-i eelnõu § 18 lõige 5 näeb ette, et lugejate andmete õigsust kontrollitakse kord aastas
rahvaraamatukogu külastusel. RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse sama põhimõte ka
21
ERRS-i (ERRS § 7 lõige 41). Kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 24 lõikes 3 on
sätestatud, et lugejaks taasregistreeritakse alates iga aasta 1. septembrist. Seejuures
kontrollitakse lugejate andmed ja täpsustatakse ning tehakse vajalikud parandused lugejate
elektroonilises andmebaasis.
Samasugune iga-aastane isikuandmete õigsuse kontrollimise kohustus kehtestatakse ka
raamatukogude andmekogu suhtes ning see laieneb seeläbi kõikidele andmekogu kasutavatele
raamatukogudele. Lisaks on raamatukogude andmekogus võimalik vajadusel ka jooksvalt
isikuandmeid ajakohastada (nii lugejal endal kui ka raamatukogutöötaja vahendusel).
4.1.4. Andmesubjekti nõusolekud ja kinnitused
Käesoleva mõjuhinnangu eelnevates punktides on viidatud erinevatele andmesubjekti antud
nõusolekutele ja kinnitustele. Raamatukogude andmekogusse on kavandatud asjaomaste
nõusolekute ja kinnituste andmise võimalus. Nii saab raamatukogude andmekogu kaudu anda
näiteks kinnituse raamatukogude andmekogu või konkreetse raamatukogu kasutamise
eeskirjaga tutvumise kohta, kinnituse isikuandmete töötlemise korraga tutvumise kohta,
nõusoleku teavituste saamiseks (sh teadete ja suhtluskanali eelistuse), isikuandmete töötlemise
nõusoleku muude mugavusteenuste puhul ning lapsevanema või muu seadusliku esindaja
nõusoleku, et alaealine või täisealine eestkostetav võiks teatud raamatukoguteenuseid kasutada.
Lisaks on lugejal lugejakirje loomisel võimalik anda nõusolek (ning võtta nõusolek tagasi) oma
laenutuste ajaloo salvestamiseks.
4.2. Isikuandmete säilitamine
Isikuandmeid säilitatakse mõlemas raamatukogude andmekogu osas ehk nii e-kataloogis kui ka
raamatukogusüsteemis. E-kataloog salvestab võimalikult väikese osa andmeolemite „isik“ ja
„lugeja“ andmeid, et e-kataloogi teenust pakkuda (st enamik isikuandmeid säilitatakse
raamatukogusüsteemi poolel). Lõplik e-kataloogi poolel talletatav andmekomplekt sõltub
raamatukogusüsteemi poolt pakutavatest võimalustest ja selgub peale raamatukogusüsteemi
hanke läbiviimist.
Raamatukogude lugejaks registreerumise avaldusi koos kinnitustega raamatukogude
kasutamise eeskirjade ja isikuandmete töötlemise kordadega tutvumise kohta ning lapsevanema
või muu seadusliku esindaja antud nõusolekuid säilitatakse raamatukogude
dokumendihaldussüsteemides.
Raamatukogude andmekogu teeb päringuid riiklikesse registritesse (EHIS, rahvastikuregister),
et kontrollida raamatukoguteenuste kasutamise õigust (õppimise, töötamise või eestkoste fakti
kontroll). Raamatukoguteenuste kasutamise õiguse kontrollimiseks tehtavate päringute puhul
andmeid raamatukogude andmekogusse reeglina ei salvestata. Erandiks on e-kataloogi kaudu
raamatukogu lugejaks registreerumisel tehtav rahvastikuregistri päring, millega päritakse
registreeritud elukoha KOV-i andmeid. Selle päringu teostab e-kataloog ning andmed
saadetakse üle liidese raamatukogusüsteemi, kus toimub nende talletamine.
RaRS-i eelnõu § 18 lõige 6 näeb ette, et lugeja andmeid, välja arvatud statistikaga seotud
isikustamata andmeid, säilitatakse kolm aastat viimasest rahvaraamatukogu külastusest37 või
lugejaks olemise pikendamisest arvates. Samas sättes täpsustatakse, et isikuandmeid ei
37
Raamatukogu viimase külastusena, millest alates säilitustähtaega arvestatakse, peetakse silmas ka virtuaalset
külastust ehk raamatukogude andmekogu kasutamist.
22
kustutata, kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi ning sellisel juhul säilitatakse
isikuandmeid kuni kohustuste täitmiseni. RaRS-i eelnõu § 18 lõike 7 kohaselt säilitatakse lugeja
seadusliku esindaja andmeid sama kaua, kui lugeja omi või esindusõiguse lõppemiseni. Puude
andmeid säilitatakse vastavalt RaRS-i eelnõu § 18 lõikes 8 sätestatule lugeja muude
isikuandmete kustutamise või puude kestuse lõppemiseni. Samasugused säilitustähtajad on
RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatud ka ERRS-i (ERRS § 7 lõiked 42–44). Muud tüüpi
raamatukogude puhul isikuandmete säilitamise tähtaegu seadusest ei tulene, vaid need on olnud
kehtestatud asutuse enda poolt.
Raamatukogude andmekogus isikuandmete säilitamise osas on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga
16 ERRS-i kavandatud § 75 lõige 3, mis näeb ette, et raamatukogude andmekogus töödeldavaid
lugeja andmeid säilitatakse isikustatult vastavalt ERRS-is ja RaRS-is ning raamatukogude
andmekoguga liitunud muu raamatukogu tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud
tähtaegadele. Raamatukogutöötajate ning raamatukogude andmekogu töövahendina kasutavate
teiste asutuste ja isikute töötajate andmeid säilitatakse ERRS-i kavandatud § 75 lõike 4 kohaselt
töösuhte lõppemiseni või vajaduse äralangemiseni38. Andmete säilitamise täpsem kord
sätestatakse ERRS § 76 lõike 1 alusel kehtestatavas raamatukogude andmekogu põhimääruses.
Dokumendihaldussüsteemides hoitavate dokumentide säilitustähtajad määrab iga asutus ise,
arvestades arhiiviseaduses ja selle rakendusaktides39 sätestatut.
Raamatukogude andmekogu andmete kaitse hõlmab:
1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse;
2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise;
3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest.
Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid (vt selle kohta täpsemalt käesoleva mõjuhinnangu punktist 6). Raamatukogude
andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste on M.
Raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse. Iga
raamatukogude andmekogusse tehtud päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised
andmed:
1) päringu või kande teinud isiku nimi;
2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg.
Logisid säilitatakse raamatukogude andmekogus üks aasta päringu või kande tegemisest
arvatest.
4.3. Isikuandmete kasutamine
Raamatukogud kasutavad isikuandmeid eesmärgiga osutada raamatukoguteenuseid, täites
seejuures avalikes huvides olevat ülesannet. RaRS-i eelnõuga luuakse õiguslik alus ka
automaatseks haldusmenetluseks (vt RaRS-i eelnõu § 22 ja § 29 punktiga 15 ERRS-i lisatavat
§ 72), mis võimaldab raamatukogude andmekogu vahendusel ilma raamatukogutöötaja
38
Näiteks kui tööülesanded ei eelda enam juurdepääsu raamatukogude andmekogule.
39
Asjakohased arhiiviseaduse rakendusaktid on käesoleval juhul Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus
nr 181 „Arhiivieeskiri“ ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse
alused“.
23
sekkumiseta näiteks lugejaks registreerumist, laenutustähtaja pikendamist ja laenutustähtaja
ületamisel viivise määramist.40
Isiku andmekomplekti näevad kõik raamatukogud, kus konkreetne isik on lugejaks
registreerunud.41 Vastavate õigustega raamatukogutöötaja saab ainult enda raamatukogu
lugejate lugejakirjeid vaadata ja muuta. Raamatukogude andmekogu võimaldab seadistada, kes
konkreetse raamatukogu töötajatest milliseid lugeja andmeid vaadata saab. See on vajalik
suuremates raamatukogudes, kus näiteks üritustele registreerimisega ja raamatute
laenutamisega tegelevad erinevad inimesed. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult
nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks.
Raamatukogude andmekogus sisalduvaid isikuandmeid ei avalikustata.
Ülevaate selle kohta, milliseid andmeid on tema kohta kogutud, saab lugeja “Minu andmed”
funktsionaalsuse kaudu. Seal samas on võimalik enda kohta talletatud andmeid ka muuta.
Raamatukoguteenuste kasutaja saab soovi korral algatada raamatukogude andmekogu kaudu
valitud raamatukogudes lugejaks olemise lõpetamise, sh esitada sooviavalduse oma andmete
kustutamiseks. Soovi korral on võimalik ka üksnes e-kataloogi kasutajakonto kustutada (st
kustutatakse e-kataloogi poolel kasutaja kohta säilitatavad andmed, kuid konkreetsetes
raamatukogudes lugejaks olemine säilib).42 Kui tegemist on lugejaga, kes kasutab
raamatukoguteenuseid üksnes raamatukogus kohapeal ja pole endale seetõttu ka e-kataloogi
kasutajakontot loonud, on tal võimalik saada ülevaade enda kohta kogutud andmetest
raamatukogutöötaja vahendusel.
Nagu juba ka käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.2 märgitud, logitakse kõik toimingud
raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega. Kui raamatukoguteenuste kasutajal tekib
isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi, on logide põhjal võimalik tuvastada kelle poolt ja
mis eesmärgil tema isikuandmeid töödeldi.
4.4. Isikuandmete edastamine
RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 lisatakse ERRS §-i 7 lõige 45, mis näeb ette, et RaRa võib
üleriigilise raamatukoguteenuse osutamiseks edastada sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud
isikuandmed teisele kõnealuse teenuse osutamisega seotud raamatukogule ehk raamatukogule,
kus konkreetne isik lugejaks registreerunud ei ole. Tegemist on raamatukogude andmekogu
sisese andmete edastamisega, mis toimub aga erinevate asutuste vahel. See on vajalik teenuse
kasutamiseks, mille raames saab isik soovitud väljaande tellida kõnealuse teenusega liitunud
mis tahes raamatukogust, ilma et ta peaks seejuures antud raamatukogu lugejaks registreeruma.
Sellist teenust osutatakse MIRKO vahendusel, millest saab raamatukogude andmekogu osa.
Käesoleva mõjuhinnangu punktis 2.2 esitatud tabelist nähtub, millised välised süsteemid või
seadmed kasutavad raamatukogude andmekogu andmeid. Seejuures võib toimuda muu hulgas
ka isikuandmete edastamine järgmistele süsteemidele või seadmetele:
1) logistikateenus;
40
Viimast üksnes juhul, kui viivise määramine on raamatukogu kasutamise eeskirjas sedavõrd täpselt reguleeritud,
et puudub kaalutlusruum.
41
Erandiks on RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 14 ERRS §-i 7 lisatavas lõikes 45 sätestatud olukord, mida on täpsemalt
selgitatud käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.4.
42
Nii lugejaks olemise lõpetamisel kui ka e-kataloogi kasutajakonto kustutamisel säilivad statistikaga seotud
isikustamata andmed.
24
2) dokumendihaldussüsteemid;
3) DIGAR-i täistekstide andmebaas;
4) Bürokratt;
5) andmejälgija;
6) iseteeninduskioskid ja tagastusautomaadid;
7) õppeinfosüsteemid;
8) väljaannete automatiseeritud haldus- ja logistikasüsteem;
9) raamatupidamissüsteem ja kassasüsteemid;
10) andmehaldustarkvara;
11) API otspunktid;
12) seni kasutusel olnud raamatukogusüsteemid.
Käesoleva mõjuhinnangu koostamise ajal ei ole raamatukogude andmekogust välistele
süsteemidele ja seadmetele edastatavad andmekoosseisud veel teada. Mõjuhinnangut on
võimalik andmekogu kasutuselevõtmisel selles osas täpsustada.
4.5. Isikuandmete kustutamine
Säilitustähtaja lõppemisel kustutatakse raamatukogude andmekogust isiku tuvastamist
võimaldavad andmed, kuid lugeja puhul säilitatakse valdkondlikuks statistikaks vajalikud
andmed ehk teisisõnu isikuandmed anonümiseeritakse (vt RaRS-i eelnõu § 29 punktiga 16
ERRS-i lisatavat § 75 lõiget 3).
Nagu käesoleva mõjuhinnangu punktis 4.3 selgitatud, saab raamatukoguteenuste kasutaja
algatada raamatukogude andmekogu vahendusel ka ise oma andmete kustutamise, kuid ka
sellisel juhul säilivad statistikaga seotud isikustamata andmed. Isikuandmeid ei saa kustutada
(ka mitte kasutaja enda algatusel) siis, kui lugejal on raamatukogu ees täitmata kohustusi
(näiteks mõni väljaanne tagastamata või viivis tasumata). Sellisel juhul saab küll lugejakirjes
soovi korral osa andmeid kustutada, kuid kohustuste täitmise tagamise seisukohalt olulised
andmed (nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kontaktandmed) säilitatakse.
Isikuandmed, mille töötlemise õiguslikuks aluseks on andmesubjekti nõusolek, kustutatakse
raamatukogude andmekogust automaatselt nõusoleku tagasivõtmisel või nõusoleku tähtaja
lõppemisel.
Kustutamine, nagu ka kõik muud isikuandmete muudatused, logitakse. See, kas andmete
kustutamine või anonümiseerimine toimub automaatselt või vajab raamatukogutöötaja või
peakasutaja sekkumist, sõltub hangitava raamatukogusüsteemi vastavast lahendusest.
5. Riskid ja nende maandamine
Esinemise
Riski nimetus Mõju Ettepanek riski maandamiseks
tõenäosus
Isikuandmete lekkimine Väike Suur Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogus
sisalduvaid isikuandmeid ei
avalikustata;
2) raamatukogude andmekogu
võimaldab seadistada, kes
25
konkreetse raamatukogu
töötajatest milliseid lugeja
andmeid vaadata saab,
raamatukogutöötaja võib omada
ligipääsu ainult nendele lugeja
andmetele, mis on vajalikud tema
tööülesannete täitmiseks;
3) raamatukogutöötaja ei näe
lugejate kasutajakontode paroole
pärast parooli genereerimist
(kuvatakse räsina);
4) raamatukogude andmekogu
veebipõhise rakenduse puhul
kasutatakse vahendeid, mis
kaitsevad rakendust lubamatute
päringute eest ning logivad
kõrvalekalduvaid tegevusi;
5) andmed on turvatud vastavalt
Eesti infoturbestandardile.43
Isikuandmete Väike Väike Riski maandamiseks võetakse
väärkasutamine kasutusele järgmised meetmed:
(isikuandmete töötlemise 1) isikuandmete töötlemiseks
ebaseaduslikkus ja raamatukogude andmekogus on
eesmärgipäratus) olemas selged õiguslikud alused
(täidetakse avalikes huvides
olevat ülesannet, isikuandmete
töötlemine on reguleeritud
seaduses või määruses,
isikuandmeid töödeldakse
andmesubjekti nõusoleku alusel
või andmesubjektiga sõlmitud
lepingu täitmiseks);
2) raamatukoguteenuste
kasutajal on võimalik ise valida,
milliseid teavitusi ta soovib
raamatukogult saada, mis
välistab isikuandmete
nõusolekuta kasutamise näiteks
turunduslikel eesmärkidel;
3) isikuandmetega seotud
toimingutest ülevaate saamiseks
kasutatakse andmejälgijat;
4) raamatukogutöötajad läbivad
regulaarselt isikuandmete kaitse
alase koolituse.
Identiteedivargus Väike Suur Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
43
Eesti infoturbestandard.
26
1) raamatukogude andmekogus
sisalduvaid isikuandmeid ei
avalikustata;
2) raamatukogude andmekogu
võimaldab seadistada, kes
konkreetse raamatukogu
töötajatest milliseid lugeja
andmeid vaadata saab,
raamatukogutöötaja võib omada
ligipääsu ainult nendele lugeja
andmetele, mis on vajalikud tema
tööülesannete täitmiseks;
3) kõik toimingud
raamatukogude andmekogus
olevate isikuandmetega logitakse
ning logide põhjal on võimalik
tuvastada kelle poolt ja mis
eesmärgil isikuandmeid töödeldi;
4) andmed on turvatud vastavalt
Eesti infoturbestandardile.
Isikuandmete rikkumine Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse
või muutmine kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
andmed varundatakse
regulaarselt;
2) kõik toimingud
raamatukogude andmekogus
olevate isikuandmetega logitakse
ning logide põhjal on võimalik
tuvastada kelle poolt ja mis
eesmärgil isikuandmeid töödeldi.
Isikuandmete kadu Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse
kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
andmed varundatakse
regulaarselt;
2) andmed on turvatud vastavalt
Eesti infoturbestandardile.
Ebapiisav Väike Suur Riski maandamiseks võetakse
juurdepääsukontroll kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
võimaldab seadistada, kes
konkreetse raamatukogu
töötajatest milliseid lugeja
andmeid vaadata saab,
raamatukogutöötaja võib omada
ligipääsu ainult nendele lugeja
andmetele, mis on vajalikud tema
tööülesannete täitmiseks;
27
2) raamatukogutöötajad peavad
raamatukogude andmekogusse
sisenemiseks kasutama RIA
poolt loodud TARA
autentimislahendust.
Isikuandmete Väike Suur Riski maandamiseks võetakse
ülekandmine turvamata kasutusele järgmised meetmed:
kanalite kaudu 1) isikuandmete ülekandmist
turvamata kanalite kaudu
välditakse;
2) andmeid edastatakse
krüpteeritult või kasutades muid
meetmeid, vältimaks võimalust,
et andmeid võib näha keegi muu
peale adressaadi.
Kolmandate osapoolte Väike Keskmine Riski maandamiseks võetakse
riskid kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
osaks oleva
raamatukogusüsteemi
hankimisel nii-öelda
„karbitootena“ seatakse
tingimuseks, et andmed peavad
olema turvatud vastavalt Eesti
infoturbestandardile44 ja
arvestama isikuandmete osas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EL) 2016/679, 27.
aprill 2016, füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete
vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) tulenevate nõuetega.
Isikuandmete ülemäärane Väike Väike Riski maandamiseks võetakse
kogumine ja säilitamine kasutusele järgmised meetmed:
1) raamatukogude andmekogu
kasutuselevõtmise projekti
raames on koostöös eri tüüpi
raamatukogudega välja töötatud
andmekoosseisud;
2) isikuandmetele on määratud
säilitustähtajad, mille lõppemisel
need kustutatakse või
anonümiseeritakse.
Isikuandmete kaitse Väike Väike Riski maandamiseks võetakse
üldmääruse kohaste kasutusele järgmised meetmed:
44
Või sellele vastavale ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemile.
28
andmesubjekti õiguste 1) kõik toimingud
rikkumine raamatukogude andmekogus
olevate isikuandmetega logitakse
ning logide põhjal on võimalik
tuvastada kelle poolt ja mis
eesmärgil isikuandmeid töödeldi;
2) andmesubjektil on võimalik
saada ülevaade tema kohta
kogutud isikuandmetest
raamatukogude andmekogu või
raamatukogutöötaja vahendusel;
3) andmesubjektil on võimalik
oma andmeid muuta või
raamatukogu ees täitmata
kohustuste puudumisel ka
kustutada.
6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed
Raamatukogude andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid, juhindudes Eesti infoturbestandardist või sellele vastavast ISO 27001 infoturbe
juhtimissüsteemist. Kuna raamatukogude andmekogu saavad kasutama hakata kõik Eesti
raamatukogud, kellest igaühe tegevusega võivad kaasneda isikuandmetega töötlemisega seotud
riskid, peavad kõikidel raamatukogude andmekoguga liitunud raamatukogudel olema kasutusel
asjakohased riskide vältimise meetmed. Käesolevas mõjuhinnangu punktis on lühidalt
kirjeldatud üksnes kõige üldisemaid ja kõiki raamatukogude andmekogu kasutavaid
raamatukogusid hõlmavaid riskide vältimise meetmeid.
Raamatukogude andmekogu kasutavad raamatukogutöötajad läbivad süsteemi kasutamiseks
vajaliku koolituse ja kättesaadavaks tehakse ka veebikoolitused, mida on võimalik teadmiste
värskendamiseks igal ajal iseseisvalt uuesti läbida. Samuti on igapäevaselt kättesaadav
peakasutaja pakutav kasutajatugi. Lisaks peavad raamatukogude andmekogu kasutavad
raamatukogutöötajad igal aastal kohustuslikuna läbima andmekaitse ja turvalisusega seotud
veebikoolituse.
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab raamatukogude andmekogu põhimääruse (vt RaRS-
i eelnõu § 29 punktiga 16 ERRS-i lisatavat § 76), milles määratakse kindlaks kuidas
isikuandmeid kogutakse ja säilitatakse ning muul moel töödeldakse. Selles sätestatakse ka
isikuandmete töötlejate õigused, kohustused ja vastutus.
Rakendatavate turvameetmete osas on üheks oluliseks aspektiks ka juurdepääsupiirangute ja
autoriseerimisega seonduv. Nagu juba käesoleva mõjuhinnangu eelmistes punktides selgitatud,
võimaldab raamatukogude andmekogu seadistada, kes konkreetse raamatukogu töötajatest
milliseid lugeja andmeid töödelda saab. Raamatukogutöötaja võib omada ligipääsu ainult
nendele lugeja andmetele, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Kõik toimingud
raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega logitakse ning logide põhjal on võimalik
tuvastada kelle poolt ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldi.
29
Nagu samuti juba eespool märgitud, turvatakse andmeid vastavalt Eesti infoturbestandardile
(või sellele vastavale ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemile). Valik raamatukogude
andmekogu puhul rakendatavatest olulisematest infotehnoloogilistest turvameetmetest on
järgmine:
1) kasutatakse turvalisi autentimislahendusi (TARA, HarID, TAAT);
2) kasutajanime ja parooliga sisselogimisel kasutatakse mitmeastmelist autentimist;
3) raamatukogude andmekogu veebipõhise rakenduse puhul kasutatakse vahendeid, mis
kaitsevad rakendust lubamatute päringute eest ning logivad kõrvalekalduvaid tegevusi;
4) logitakse kõiki tekkivaid tehnilisi vigu;
5) logitakse kõiki veaolukordi ja süsteemi kui terviku seisukohast olulisi olukordi, mis otseselt
ei põhjusta viga, kuid viitavad süsteemi ebaharilikule käitumisele;
6) kõik raamatukogude andmekogus olevate isikuandmetega tehtud toimingud logitakse ning
iga päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt selle teinud isiku nimi, päringu või kande
tegemise kuupäev ja kellaaeg;
7) raamatukogude andmekogu andmed varundatakse regulaarselt ja varukoopiaid hoitakse
turvaliselt eraldi asukohas, et neid saaks taastada süsteemi rikke või küberrünnaku korral.
30
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Kavand 1 Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord. (2) Määrust kohaldatakse: 1) rahvaraamatukogudele osaliselt väljaannete soetamise toetamiseks; 2) rahvaraamatukogude arendusprojektide kulude toetamiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasude ja ülalpidamise kulude hüvitamiseks. (3) Toetuse määrab ja nõuab tagasi Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). (4) Määrust rakendatakse koostoimes haldusmenetluse seadusega. 2. peatükk Väljaannete soetamise kulude finantseerimine § 2. Väljaannete soetamise toetuse arvutamine (1) Rahvaraamatukogude väljaannete soetamise kulusid finantseeritakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud maakonnaraamatukogude kaudu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jagatakse maakonnaraamatukogude ning Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogude vahel vastavalt nende raamatukogude teeninduspiirkonna elanike arvule rahvastikuregistri andmetel toetuse maksmisele eelneva aasta 1. detsembri seisuga. (3) Arvestades muude raamatukogude osakaaluga Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnas, korrutatakse Harju maakonnas Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu maakonnas Tartu rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr vastavalt koefitsientidega 0,6 ja 0,79. (4) Tagamaks väiksema elanike arvuga maakondades parem info kättesaadavus, korrutatakse Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr koefitsiendiga 1,15. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud arvutuse tulemusena üle jääv summa jaotatakse maakonnaraamatukogude vahel, välja arvatud Harju maakonna, Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogud. § 3. Väljaannete soetamise toetuse eraldamine Maakonnaraamatukogule, Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu rahvaraamatukogule ette nähtud väljaannete soetamise toetussumma kantakse vastava valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas. § 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine (1) Vähemalt 30% käesoleva määruse § 2 nimetatud väljaannete soetamise toetusest peab kasutama rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõige 3 alusel kehtestatud määruse „Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 loetletud kirjanduse ja kultuuriperioodika väljaannete soetamiseks ning järelkomplekteerimise teostamiseks, arvestades rahvaraamatukogu kasutajate sihtgrupi vajadusi ja eripära. § 5. Aruanne ja dokumendid väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta (1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks. (2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. (6) Väljaannete soetamise toetuse kasutamise aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile
[email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil. § 6. Toetuse jäägi tagastamine Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa, kui see ületab viit eurot, samal ajal aruande esitamisega. 3. peatükk Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord § 7. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Taotlusvooru „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ (edaspidi taotlusvoor ) eesmärk on pakkuda rahvaraamatukogudele võimalus teha ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomisega arenguhüppeid, et: 1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus; 2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevuseks; 3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust; 4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd; 5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude valdkonna võimekus. (2) Toetuse tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus. Võimaluse ja sobivuse korral on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks. § 8. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused (1) Taotlusvoorust toetatakse: 1) rahvaraamatukogu töötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad; 2) rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist, sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal; 3) rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või lugemisoskust ja -harjumust ning aitavad laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda; 4) sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või teeb ettekande; 5) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi, projekteerimist ning individuaal- ja rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade, lastealade , kaugtöövõimaluste ja muu sellise loomist; 6) rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnika ja tehnoloogia, sealhulgas iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite soetamist ja paigaldamist; 7) tegevusi, mis aitavad parandada avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda. (2) Taotlusvoorust ei toetata vähemalt: 1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituse korraldamist; 2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist; 3) näituseprojekte; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsembrini; 5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini; 6) trükiste väljaandmist, välja arvatud rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku või raamatukogundust tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka elektrooniline versioon; 7) välislähetuse päevaraha maksmist; 8) esinduskulu ja kingitusi; 9) organisatsioonide liikmemaksu; 10) erisoodustusena käsitletavat kulu ja sellelt tasutavat maksu; 11) käibemaksu juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 12) rahatrahvi ja rahalist karistust; 13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 14) sularahas tasutud kulu; 15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. (3) Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või toetuse maksimaalmäära. § 9. Nõuded taotlejale (1) Taotlusvoorust saavad toetust taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga tegevustele, mis on loetletud käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7; 2) mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogu ühiselt tegevustele, mis on loetletud käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4; 3) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas, tegevustele, mis on loetletud käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4. (2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) ta on suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. 4. peatükk Toetuse määr, summa ja kulude abikõlblikkus § 10. Toetuse maksimaalne määr, summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevustele on 3000 eurot taotleja kohta ja § 8 lõike 1 punktis 5–7 nimetatud tegevustele maksimaalselt 100 000 eurot taotleja kohta. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7% programmi toetuse kogusummast. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. (4) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. (5) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja peab katma käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt vähemalt 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. (6) Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. § 11. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu on: 1) toetuse saajale käesoleva määruse § 12 lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus tekkiv kulu; 2) käesoleva määruse §-s 7 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks põhjendatud, otstarbekas, mõistlik ja vajalik, projekti tegevuste käigus tekkiv ning varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitamata ja mittehüvitatav kulu; 3) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. (2) Kõiki projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikke kulusid, mis on tasututud toetuse saaja arvelduskontolt, tõendatakse arvete või sellega võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. (3) Käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud mitteabikõlblik kulu on vähemalt: 1) toitlustuskulu; 2) kingitused, välja arvatud lugemisprojektide jaoks soetatud raamatud; 3) organisatsiooni liikmemaks, mille tasumiseks ei saa käesoleva määruse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel toetust taotleda; 4) päevaraha; 5) käibemaks juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 6) lühikest aega ja ühe korra kasutatava vahendi soetamise kulu; 7) toetuse saajale juba hüvitatud või teisest meetmest või kindlustuslepingu alusel hüvitatav kulu; 8) enne abikõlblikkuse perioodi tekkinud kulu; 9) rahatrahv ja rahaline karistus; 11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 12) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline muu kulu. § 12. Kulude abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud tekivad. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast kuni 31. detsembrini. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast kuni taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini. (4) Käesoleva määruse § 13 lõikes 3 toodud juhul algab tegevuste abikõlblikkuse periood täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest või taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajal. (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni järgmise kalendriaasta 31. detsembrini, kui: 1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) ta on taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. (6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks toetuse andja määratud kuupäev. (7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist. 4. peatükk Taotlusvooru avamine, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru avab ja eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (2) Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. novembrini. (3) Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel võimaluse korral vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava taotlusvooru avamise päeva. § 14. Taotluste ja dokumentide esitamine Taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse toetuse saaja toetuste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond ) kaudu. § 15. Nõuded taotlusele (1) Taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus, pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed; 2) üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, toimumise aeg ja koht, toetuse kasutamise periood, projekti eesmärk, elluviimise vajadus, põhjendus, arenguhüppe kirjeldus ja tegevused, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju ning sihtrühm ja koostööpartnerid, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused ja lisandväärtus; 3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus , taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa; 4) kinnitus, et taotleja on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine info ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuse kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane, ning valdkondlik ja regionaalne mõju; 2) koolituste, ürituste kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus; 3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus , taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine teave ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, sealhulgas arenguhüpe; tegevuse eesmärk, ajakava ja kirjeldus, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused, sealhulgas lisandväärtus, kirjeldus muutustest teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses ja ligipääsetavuses; mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele, regionaalne mõju; 2) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu arengukavale; 3) ehitamise või renoveerimise korral õigusaktides ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud dokumendid; 4) eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus , taotletava toetuse summa, oma- ja kaasfinantseeringu summa. (4) Kui taotluse esitaja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses sellekohane teave. (5) Ühe taotleja kavandatud tegevused esitatakse käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tegevuste puhul ühes ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevuste puhul teises taotluses. Kui käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja taotleb toetust § 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rohkemaks kui üheks tegevuseks, tuleb taotluse kulude ja tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. (6) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab taotlusvoorust taotleda korraga toetust ainult ühele käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevusele. (7) Taotluse esitaja kinnitab, et on taotluse esitamise nõuetega tutvunud ning esitatud andmed on tõesed. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 16. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele või toetust taotletakse käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetamata tegevuseks. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt läbi juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded. § 17. Taotluste hindamise komisjon (1) Taotluste hindamiseks võib toetuse andja moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon ). (2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel. (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul kolm komisjoni liiget. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul seitse komisjoni liiget. (4) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. See võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või toetuse andja. (6) Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta eksperdina toetuse andja finantstöötaja. (7) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist. (8) Komisjon teeb kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (9) Komisjoni liikmete tööd tasustatakse Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste hindamiskomisjoni liikme tasustamise korra kohaselt. (10) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. § 18. Hindamise skaalad ja hindepunktid Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 hindamiskriteeriumide ning järgmiste tingimuste ja punktiskaalade alusel: 1) taotlusi hinnatakse punktiskaala alusel täisarvudes; 2) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on võimalik saada 5–15 punkti: „5“ – nõrk; „10“ – hea; „15“ – väga hea; 3) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on võimalik saada 1–5 punkti: „1“ – nõrk; „3“ – hea; „5“ – väga hea; 4) taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete aritmeetilisest keskmisest; 5) paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide koondhinde põhjal pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread moodustatakse eraldi käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul; 6) juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse projekti, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi 3 hinne; 7) juhul kui taotlused on pärast käesoleva paragrahvi punktis 6 hinnatud järjekorda endiselt võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline mõju, oma- ja kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst; 8) hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotluse võib jätta rahuldamata, kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2 aritmeetiline keskmine on 5. § 19. Hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused (1) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele; 2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju; konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase; 3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviijate võimekus; 4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. (2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele; 2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju, tegevuste uuenduslikkus, mõju raamatukoguteenuse ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkus; 3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus; 4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel kasutatakse taotluste hindamisel abivahendina järgmist hindamiskriteeriumide ja neile vastavate hindepunktide metoodikat: Nr Hindamiskriteerium Hindepunktid Tegevuste vastavus ja mõju taotlusvooru eesmärkide ja tulemuste saavutamisele 1. Projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile: ajakohased ja uuenduslikud lahendused arenguhüppeks, et: 1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus; 2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevusteks; 3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust; 4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd; 5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude valdkonna võimekus. Projekti tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna-, kohalikus ja riigielus. Seal, kus võimalik ja sobiv, on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks. Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja eesmärkide põhjal, hinnates sealjuures ka oodatavate tulemuste saavutamise realistlikkust. Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist: kas ja kuivõrd panustavad tegevused taotlusvooru eesmärki, st milline on tegevuste sisuline vastavus taotlusvooru eesmärgile; kas taotleja kavandatud tegevused on vajalikud, piisavad ja põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus. Hindeid antakse vahemikus 5–15 punkti „5“ – nõrk „10“– hea „15“ – väga hea Projekt on otseselt seotud taotlusvooru eesmärgiga. Planeeritud tegevused on vajalikud, piisavad, põhjendatud ja realistlikud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus. „15“ – väga hea Projekt panustab taotlusvooru eesmärki osaliselt, planeeritud tegevused ei pruugi olla täies ulatuses piisavad ja põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks olulised tulemused täielikult. „10“ – hea Projekti seos taotlusvooru eesmärgiga on ebamäärane või küsitav ja/või planeeritud tegevustega pigem ei ole võimalik taotlusvooru olulisi tulemusi saavutada – näiteks ei parane avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteet, sihistatus ega kättesaadavus. „5“ – nõrk Tegevuste ajakohasus, ettevalmistus ja läbimõeldus 2. Projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus ning valdkondlik ja regionaalne mõju. Määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase. Määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele. Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist: kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused või lahendada mõne aktuaalse probleemi; kas tegevused on ajakohased ja kestlikud; kas tegevuste ajakava on realistlik; kas kommunikatsiooniplaan on läbimõeldud; kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine või madal; kas tegevusel on selge mõju raamatukogude valdkonnale või kas tegevuse regionaalne mõju raamatukoguteenusele on tugev, keskmine või madal; kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus piisavalt põhjalik ning kas kaasatud esinejate tase on tugev, keskmine või madal; kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 7–9 nimetatud tegevuste mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev, keskmine või madal. Hindeid antakse vahemikus 5–15 punkti „5“ – nõrk „10“ – hea „15“ – väga hea Tegevused on ajakohased ning põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud. Tulemused on saavutatavad ja pakuvad lahendusi mõnele raamatukogu aktuaalsele probleemile, mis leiab kajastamist raamatukogu arengukavas või muus strateegilises dokumendis. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse spetsiifikale. Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve on detailselt kirjeldatud ning omavahel loogiliselt seotud. Ajakava on realistlik ja selles on arvestatud võimalike ootamatustega. Projekt on jagatud loogilisteks etappideks, see on põhjalik ja asjakohane. Projekt on hästi ette valmistatud ja usaldusväärne (näiteks on lisatud kaasatud osapooled). Selgelt on põhjendatud mõju raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele. Mõju ja selle ulatuse hindamisele on mõeldud. Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus põhjalik ja kaasatud esinejate tase tugev. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev. Vastab täielikult toetuse andja ootustele. „15“ – väga hea Tegevused on rahuldavalt lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt saavutatavad. Ajakohasus ja pakutavad lahendused on keskmised. Probleem on aktuaalne osaliselt ja seda ei ole kajastatud arengudokumentides. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse spetsiifikale osaliselt, selles on puudusi. Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve ei ole selgelt kirjeldatud. Mõju raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on keskmine. Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase keskmine. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on keskmine. Vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. „10“ – hea Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult ega läbimõeldult lahti kirjutatud, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Tegevuse kestlikkus on madal. Pakutavad tegevused või lahendused ei ole piisavalt ajakohased. Tegevuse spetsiifikast lähtuv teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan puudub. Mõju raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on madal. Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase madal. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on madal. Vastab alla keskmise toetuse andja ootustele. „5“ – nõrk Taotleja tiimi suutlikkus 3. Projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus. Hinnatakse tegevuste elluviijate professionaalsust, mis väljendub taotleja kogemuses või suutlikkuses sarnaseid või kavandatud tegevusi korraldada; haldusvõimekuses, mis väljendub korraldaja pikaajalises korrektses finantskäitumises; tiimi komplekteerimise ja juhtimise võimekuses. Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist: milline on taotleja kaasatud tiimi erialane kogemus ja kompetents; kas ja milline on taotleja tiimi juhtimisalane kogemus ja kompetents; kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on nende panus. Hindeid antakse vahemikus 1–5 punkti „1“ – nõrk „3“ – hea „5“ – väga hea Taotlejal on olemas väga hea sarnase suunitlusega tegevuste elluviimise oskus ja suutlikkus. Näiteks olid varasemad tegevused edukad või nähtub taotlusest tegevuste realistlik ja kõrgel tasemel elluviimise võimekus. Pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on korrektne. Tiimi on kaasatud asjakohased eksperdid ja koostööpartnerid (kui see on asjakohane), kelle rollid ja ülesanded projektitiimina on projektikirjelduses selgelt määratletud ja ammendavalt lahti kirjutatud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Vastab täielikult toetuse andja ootustele „5“ – väga hea Taotlejal on sarnase suunitlusega tegevustes vähene või mõningane oskus. Näiteks on eelnevad tegevused ellu viidud, kuid pikaajalises finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi. Asjakohased eksperdid on tiimi kaasatud osaliselt ning nende rollid ja ülesanded projektitiimina ei ole projektikirjelduses selgelt määratletud või selgelt välja toodud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad keskmiselt. Tiimi võimekus on keskmine. „3“ – hea Taotlejal puuduvad kavandatud tegevuse korraldamiseks või elluviimiseks piisavad oskused ja suutlikkus. Varem on esinenud puudusi nii finantskäitumises kui ka üldise võimekuse tagamises. Tiimi võimekus on rahuldav. Partnerid ei ole oma valdkonnas piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Taotlejal puuduvad projekti elluviimiseks sobivad ressursid (inimesed, oskus) ja vajalikku asjatundlikkust ei ole kavandatud teenusena sisse osta. Tiimi võimekus on rahuldav. „1“ – nõrk Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus 4. Eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust, lähtudes taotluses kirjeldatust, ning kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves. Hindamisel arvestatakse järgmist: kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus oma- ja kaasfinantseeringut, kui see on nõutud; kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud; kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et planeeritud tulemusi saavutada. Hindeid antakse vahemikus 1–5 punkti „1“ – nõrk „3“ – hea „5“ – väga hea Eelarve on piisavalt detailne, põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud põhjendatud (märgitud on kaas- ja omafinantseeringu määr, kui see on nõutud, ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. Vastab täielikult toetuse andja ootustele. „5“ – väga hea Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on põhjendatud vaid osaliselt. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud osaliselt, kuid soovitud tulemust saaks saavutada ka soodsama lahendusega. Eelarves esitatud summad üle- või alahinnatud. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. „3“ – hea Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt põhjendatud või realistlikud. Enamik eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud. Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud. Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel ei ole taotletava toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see ei ole 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest. „1“ – nõrk § 20. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab toetuse andja. (2) Taotluse võib taotluse esitaja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb toetuse andja taotluse esitajale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku taotletud toetust vähendada ja/või kavandatud tegevusi muuta ning kuulab ära taotleja seisukoha. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega , kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast. (6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 9 ja 12 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta; 7) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta. (7) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotlusvooru vahendid on eelmiste pingereas eespool olnud rahuldatud taotlustega lõppenud. (8) Taotluste läbivaatamine protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse ekeskkonnas . Protokollis kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste vastavus hindamiskriteeriumidele, hindamiskomisjoni ettepanekud ning rahuldatud, osaliselt rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri ning põhjendused iga taotluse kohta. (9) Kui taotluste läbivaatamiseks korraldati koosolek, siis märgitakse protokolli koosoleku toimumise aeg ja koht, osalenud isikute ning juhataja ja protokollija nimed, komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused, olemasolu korral eriarvamused, teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolu korral viide konkreetsele taotlejale ja taotlusele. Elektroonilise koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad. Protokolli allkirjastavad digitaalselt komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll edastatakse komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest. (10) Taotluste rahuldamisel, osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel märgitakse põhjendus lähtudes hindamiskriteeriumidest. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast. Muudatuse sisu ei tohi olla täiesti uue tegevuse elluviimine. (3) Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 6) tegevused ei ole ellu viidud taotluses ja selle rahuldamise otsuses kindlaks määratud viisil; 7) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamisega seotud aruannet või ei kõrvalda selle puudusi. (2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt. 7. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole määratud teisiti. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega , makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta aruande 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva. (2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. 8. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetuse andja võib nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi eelkõige juhul, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) käesoleva määruse paragrahvis 7 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või nõuetekohaselt; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse. (3) Toetuse võib tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi toetuse andja määratud tähtajaks. (5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele lisab toetuse saaja finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse võimaluse korral kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral maksab toetuse saaja toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. § 26. Toetuse jäägi tagastamine Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega. 9. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused § 27. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja viib tegevused edukalt ellu käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel, sealhulgas: 1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 4) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 5) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 6) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 7) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 8) tagastab toetuse kasutamata jäägi; 9) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude. § 28. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 29. Toetuse andja kohustused Toetuse andja: 1) edastab taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused ja muud dokumendid; 2) säilitab toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) kontrollib tegevuste elluviimist; 4) teeb taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas; 5) teavitab toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 6) teeb muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid ja menetlustoiminguid. § 30. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi. 10. peatükk Töötajate kulude rahastamine § 31. Töötajate kulude toetuse eesmärk (1) Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasudeks rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. § 32. Töötajate kulude toetuse määr (1) Töötajate töötasu kulusid rahastatakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jaotab toetuse andja võrdselt maakonnaraamatukogude vahel. § 33. Töötajate kulude toetuse eraldamine (1) Igale maakonnaraamatukogule ette nähtud töötajate kulude toetuse määr kantakse vastava maakonnaraamatukogu valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas. § 34. Aruanne ja dokumendid töötajate kulude toetuse kasutamise kohta (1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande töötajate kulude toetuse kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks. (2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. (6) Aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile
[email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil. 11. peatükk Rakendussätted § 3 5 . Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord” tunnistatakse kehtetuks. (2) Kultuuriministri 21. veebruari 2023. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 3 6 . Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kultuuriministri ... .202 6 . a määrus nr xx „ Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord “ Lisa 1 VÄLJAANNETE SOETAMISE TOETUSE JA TÖÖTAJATE KULUDE TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE I Üldandmed Toetuste kasutamise periood Kultuuriministeeriumi toetuse summa kokku Toetuse saaja Kohaliku omavalitsuse üksus (kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse juriidiline nimetus) Kontaktisik Telefon E-posti aadress II Väljaannete soetamise toetus Kultuuriministeeriumi toetuse jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes Eraldatud summa Kasutatud summa Vajadusel täiendav info 1. 2. 3. 4. 5. KOKKU KOV poolse toetuse jaotus kohaliku omavalituse üksuste lõikes Eraldatud summa Kasutatud summa Vajadusel täiendav info 1. 2. 3. 4. 5. KOKKU Lühiülevaade Kultuuriministri xxx määruse nr „Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 nimetatud väljaannete soetamisest ning maakonda soetatud väljaannete valdkondadest, laadidest jms toetuse saamise aastal: III Töötajate kulude toetus Kultuuriministeeriumi toetus Eraldatud summa Kasutatud summa Töötasud kahele töötajale Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa KOKKU KOV töötasu neljale töötajale Töötasud kahele töötajale Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa KOKKU Lühiülevaade raamatukoguteeninduse maakondlikust koordineerimisest, hinnang rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamisele toetuse saamise aastal. Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged: Toetuse saaja volitatud esindaja nimi ja ametikoht Kuupäev Allkirjastatud digitaalselt Kavand 2 Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskiri rahvaraamatukogudele (edaspidi raamatukogu ) kogude kujundamise (uuendamise, haldamise), väljaannete ja esemete komplekteerimise (valikute tegemise, hankimise), vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise (bibliografeerimise), töötlemise (tehnilise töötlemise), inventuuri ja kustutamise, samuti raamatukogu teenuste kasutamise, lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja kohalkasutuse , raamatukogudevahelise laenutuse, rahvaraamatukogu külastuse, elektrooniliste teenuste ning infoteeninduse kohta. § 2. Raamatukogu kogu kogude kujundamine ja komplekteerimine (1) Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, aja- ja asjakohased, sisaldades teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid eri keeltes, tüüpi ja laadi väljaandeid (trükiseid, auviseid , võrgu- ja muid väljaandeid), andmebaase ning mitmekülgsete teenuste osutamiseks esemeid. (2) Raamatukogu kujundab oma kogud lähtuvalt kohaliku omavalitsuse teeninduspiirkonna vajadustest koostöös haruraamatukogudega, maakonnaraamatukoguga ja teiste raamatukogudega. (3) Raamatukogu kogude kujundamisel on komplekteerimiseelistused järgmised: 1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus – Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad väljaanded ning Eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised väljaanded; 2) teabekirjandus – sisaldab tarbe, õppe-, teatme, aime-, teadus ja muu selline kirjandus. Teatmekirjandus – entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud väljaanded, juhul kui need pole veebis avalikult kättesaadavad. Tarbekirjandus – laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased väljaanded; 3) elukestvat õppimist ja enesetäiendamist toetav kirjandus – eri teadusalade väljaanded sh õppekirjandus nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde; 4) laste- ja noortekirjandus – väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud. Eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik; 5) tõlgitud ilukirjandus – klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt nõudlusele; 6) ajaviitekirjandus – teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest žanritest; 7) perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded; 8) võõrkeelse väliskirjanduse eri tüüpi ja laadi väljaannete valimisel ning hankimisel eelistatakse naaberriikides, Euroopa Liidu liikmesriikides ja Ameerika Ühendriikides ilmunud väljaandeid. Teistes riikides ilmunud väljaandeid ja andmebaase komplekteeritakse valikuliselt, lähtudes nõudlusest ja võimalustest. Eelistatakse tunnustatud kirjastuste väljaandeid, mida komplekteeritakse peamiselt inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles. (4) Rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelise toetuse eest väljaannete valimisel ja hankimisel rahvaraamatukogu kogusse tuleb vähemalt 30% riiklikku väljaannete soetamise toetusest kasutada järgmiste väljaannete soetamiseks: 1) Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded; 2) kultuuriajakirjad, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital; 3) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia saanud ja nomineeritud raamatud; 4) riigi kultuuri aastapreemia saanud raamatud; 5) Balti Assamblee kirjandusauhinna ja Euroopa Kirjandusauhinna saanud Eesti autor või eestikeelse tõlke raamatud; 6) Põlvepikuraamatu konkursi laureaadid, Paabeli Torni, Aasta Rosina, Nukitsa auhinna saanud raamatud; 7) Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaani võistluse auhinna saanud raamatud; 8) 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut konkursil auhinnatud Raamatud; 9) kohalikke kirjanduspreemiaid saanud raamatud; 10) kultuuriajakiri Oma Keel; 11) erialaajakiri Raamatukogu; 12) Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse soovitatud väljaanded; 13) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitatud väljaanded; 14) teosed sarjast „Eesti Mõttelugu“; 15) teosed sarjast „Avatud Eesti Raamat“; 16) muuseumide väljaanded; 17) riigiasutuste väljaanded; 18) muid kirjanduspreemiaid saanud väljaanded. (5) Raamatukogu teeb lugejale juurdepääsetavaks avalikud andmebaasid (nt Riigi Teataja). (6) Raamatukogu vastutab oma kogude pideva uuendamise, kättesaadavaks tegemise, juurdepääsetavuse, säilitamise, mittevajalike väljaannete kustutamise, üleandmise ja nõuetekohase kogude arvestuse eest. § 3. Kogudesse hankimine (1) Maakonnaraamatukogu koordineerib koostöös maakonna rahvaraamatukogudega kogude komplekteerimist ja töötlemist. (2) Maakonnaraamatukogu komplekteerib ja töötleb kogud rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõike 2 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks, kasutades seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelist toetust. (3) Iga raamatukogu võib rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest komplekteerida, järelkomplekteerida ja töödelda oma kogud ka iseseisvalt. (4) Maakonnaraamatukogus riigieelarvelise toetuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve kasutamine väljaannete komplekteerimiseks ning töötlemiseks toimub kohalike omavalitsuste vahelise lepingu alusel. (5) Maakonnaraamatukogu koostab ja kinnitab teiste piirkonna raamatukogude tellimuste alusel koondtellimuse. Väljaannete järelkomplekteerimist teostatakse paralleelselt jooksva komplekteerimisega. (6) Lähtuvalt teeninduspiirkonna elanike vajadusest tellib ja hangib raamatukogu ise oma kogudesse vajalikud esemed kohaliku omavalitsuse eelarvest või muust toetusest. (7) Litsentsiandmebaaside kasutusõiguse võib hankida kas ühele raamatukogule või ühishankena mitmele raamatukogule. (8) Raamatukogude tellimuste andmebaas sisaldab järgmisi tellitud väljaannete, esemete ja andmebaaside identifitseerimist võimaldavaid andmeid: 1) väljaande autor(id); 2) väljaande pealkiri või eseme või litsentsiandmebaasi nimetus; 2) köide; 3) standardnumber; 4) kirjastaja; 5) ilmumisaasta; 5) tarnija; 6) tellitud eksemplaride arv või litsentsi kehtivuse periood; 7) eeldatav maksumus. (9) Maakonnaraamatukogu või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu raamatukogude andmebaasis on andmed tellitud väljaannete, litsentsiandmebaaside või esemete kohta raamatukogude kaupa. (10) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside kohta tehakse saabumismärge raamatukogude tellimuste andmebaasis. (11) Raamatukogu võib oma komplekteerimiseelarvest tellida väljaandeid Eesti Rahvusraamatukogu üleriigilisse e-väljaannete laenutuskeskkonda MIRKO (Minu raamatukogu). Väljaanded hangib Eesti Rahvusraamatukogu. § 4. Kogudesse vastuvõtmine (1) Raamatukokku saabunud väljaandeid ja esemeid võetakse vastu saatedokumendi (arve või saatelehe) alusel. (2) Saatedokumendita saabunud väljaannete ja esemete kohta koostatakse raamatukogude andmebaasis arvelevõtmisel kirjalikku taasesitamist võimaldav vastuvõtuakt. Ühe vastuvõtuaktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud või vahetatud) väljaanded või esemed. (3) Raamatukogude andmebaasis väljaannete vastuvõtuaktil tuuakse järgmised andmed: 1) akti koostamise kuupäev; 2) akti koostaja nimi; 3) väljaannete või esemete saamise viis ja tarnija; 4) vastuvõetud väljaannete või esemete kogumaksumus. (4) Maakonnaraamatukogult teistele raamatukogudele või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogult haruraamatukogule või osakonnale üleantava saadetise kohta koostatakse saatedokument (sh e-saateleht), millele märgitakse järgmised andmed: 1) väljaandeid või esemeid saava raamatukogu nimi; 2) hankeviis (ost, annetus vm); 3) eksemplaride arv kokku; 4) nimetuste arv kokku; 5) väljaannete ja esemete eksemplaride arv laadide kaupa; 6) raamatueksemplaride arv liikide kaupa; 7) raamatueksemplaride arv keelte järgi; 8) saadetavate väljaannete või esemete kogumaksumused eraldi; 9) saatelehe koostamise kuupäev; 10) väljaannete või esemete üleandja ja vastuvõtja nimi; 11) paberkandjal saatedokumendil allkirjad või e-saatelehel üleandmise ja kättesaamise kinnitus. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud saatedokumendi juurde kuuluvas väljaannete või esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) autor(id); 2) pealkiri; 3) UDK liik; 4) eksemplari hind koos käibemaksuga; 5) eksemplaride arv; 6) eksemplaride maksumus. (6) Saatedokument ja selle juurde kuuluv nimekiri koostatakse raamatukogude andmebaasis kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (7) Igal raamatukogul on oma saatelehtede numeratsioon. (8) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside leidumusandmeid täiendatakse raamatukogude andmebaasis ja selle e-kataloogis. § 5. Kogude arvestus (1) Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes tehtud muudatuste kohta raamatukogude andmebaasis. Raamatukogude andmebaas täidab inventari- ja hulgiarvestuse ülesannet. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse raamatukogu tegevuse tulemusi. (2) Raamatukogude andmebaasis peetakse arvele võetud väljaannete, esemete, omaloodud ja litsentsiandmebaaside arvestust. Raamatukogu kogudes võetakse vähemalt raamatud arvele põhivarana. (3) Raamatukogude andmebaasis peetakse väljaannete ja esemete hulgiarvestust arvuliselt, laadiliselt ja rahaliselt, lisandunud ja kustutatud väljaannete ja esemete ning kogude hetkeseisu üle. Liigiliselt ja keeleliselt arvestatakse vähemalt raamatuid. (4) Raamatukogus peetakse jooksval aastal lisandunud väljaannete ja esemete eksemplaride, hangitud litsentsiandmebaaside litsentside ja omaloodud andmebaaside arvestust. Avalikud andmebaasid ei kuulu raamatukogu kogude arvestusse. (5) Ajakirju ja ajalehti arvestatakse aastakomplektidena. (6) Teeninduspunkti, rändraamatukogusse ja mujale (nt näitused, raamatukogudevahelisse laenutusse, ujukogusse) viidavale väljaandele ja esemele määratakse raamatukogude andmebaasis ajutine asukoht ja lisatakse vajadusel märkus. Väljaannete tagasi saabumisel raamatukogusse tehakse sellekohased muudatused raamatukogude andmebaasis. (7) Väljaannete, esemete ja litsentsiandmebaaside arvestuse algdokumente (saatedokumendid) säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatukogude andmebaasis olevad andmed on ajakohased ja andmeid säilitatakse alaliselt. § 6. Arvestusüksused (1) Kogu arvestusüksus on: 1) üksikväljaanne või väljaannete kogum, mida käsitatakse iseseisva füüsilise üksusena (köide, eksemplar, ajakirja aastakomplekt, laserketas jmt). Komplekti ehk koos kasutamiseks mõeldud väljaandeid, mis on omavahel seotud ja võivad olla eri meediumitel, kuid leiavad kasutamist ühe tervikuna (näiteks keeleõpik koos CD-ga jmt), arvestatakse ühe füüsilise üksusena. 2) litsentsi alusel kasutatav ja omaloodud andmebaas (nt täistekst, muusika). 3) perioodikal puhul ainult lisandunud aastakomplekt. (2) Raamatukogu arvestusüksused on järgmised: 1) nimetus, pealkiri – iga omaette identifitseeriva ja teistest eristava pealkirjaga väljaanne, mis on välja antud ühe üksusena (nt e-väljaanne) või mitme füüsilise üksusena (nt mitmes köites). Raamatukogus juba enne oleva nimetuse lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult eksemplaride hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta jooksul saabunud nimetuste arv; 2) eksemplar – üksikobjekt või üksik väljaanne, mis on koondatud ühtede kaante vahele või ümbrisesse (nt füüsiliselt iseseisev trükitud raamat, DVD-plaat) ja moodustab terviku või selle osa (nt kui müüakse eraldi). Võib olla nii füüsilise kui ka digitaalse väljaande eksemplar või ese. Nimetuse eksemplar on kasutajale kättesaadav laenutuseks, kohalkasutuseks või allalaadimiseks; 3) aastakomplekt – ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu; 4) litsents – ametlik luba omada või kasutada kellelegi teisele kuuluvat ja intellektuaalomandiõigusega kaitstavat teost teatud tingimustel (nt elektroonilist väljaannet või andmebaasi või andmebaasi osa). Litsentsi alusel kasutatavaid andmebaase arvestatakse igaühte eraldi, isegi kui juurdepääs mitmele litsentsiandmebaasile toimub sama kasutajaliidese kaudu; 5) laudimeeter - riiuli mahutavuse mõõtühik (näiteks pikkus 1 m, mahutab 35 köidet raamatuid v 14 ajakirjaköidet). § 7. Väljaannete laadid, esemed ja nende arvestus 1) raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge. Statistilistes aruannetes arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid (kuni 48 leheküljelised köidetud väljaanded), köidetud kaardid, noodid, graafikaväljaanded, normdokumendid, jätkväljaanded (nt toimetised, aastaraamatud), Braille’ kirjas raamatud. Jätkväljaanne on nummerdatud, kuid normimata ajavahemike järel ja määramata annete arvuga ilmuv väljaanne. Arvestatakse nimetusi ja eksemplare; 2) jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või muus vormis väljaanne, mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht). Ei hõlma monograafiasarju, mis tuleb arvestada raamatutena. Jadaväljaannete hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud jms. Jadaväljaanded ei ole mitmeosalised teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp. ajaleht – jadaväljaanne, mis edastab üld - või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte. ajakiri – regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte; 3) käsikiri – originaalväljaanne, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte; 4) auvis – väljaanne, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte; audioväljaanne – heli kujul informatsiooni kandev dokument, kasutamine rajaneb kuulmismeelel. Nt heliplaat, vinüül- ja laserplaat, helilint, helikassett, CD, heli- ehk audiofail. Audio- ehk heliraamatud on raamatud; visuaalväljaanne – silmloetav väljaanne, nt diapositiiv, diafilm või foto; kombineeritud auvis – nt helifilm, videosalvestis; 5) muu väljaanne – mitte-elektrooniline väljaanne või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt pisitrükis ). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare; 6) digiväljaanne – piiritletud sisuga digitekkeline või digitud infoüksus, mis on loodud või digitud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digikujul. Digikujul väljaanne on üldjuhul loetav arvuti või nutiseadme abil. Hõlmab e-raamatuid , e-patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ja muid digitaalväljaandeid, nt aruandeid, kaardi- ja noodiväljaandeid, eeltrükke jne. Digiväljaannete hulka ei kuulu andmebaasid ega e-jadaväljaanded. Arvestatakse nimetusi ja litsentse; 7) e-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digiväljaanne, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Hõlmab digitekkelisi ja digitud väljaandeid. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate e-raamatute litsentse ja nimetusi; 8) muu digiväljaanne – digiväljaanne, mis ei ole e-raamat, e-jadaväljaanne, võrgu kaudu kättesaadav auvis ega e-patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid, kaardi- ja noodiväljaanded, keeleõppematerjalid jms. Arvestatakse füüsilisel kandjal üksusi ja võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi; 9) andmebaas – ühise kasutajaliidese ning andmete otsingut ja käitlust võimaldava tarkvaraga varustatud elektrooniliselt talletatud kirjete ja sisuüksuste (sh faktid, täistekstid, pildid, heli jm) kogum. Arvestatakse eraldi omaloodud ja hangitud andmebaase. Omaloodud andmebaasidel arvestatakse ka kirjete arvu ning litsentsiandmebaasidel ka litsentse; 10) ese – igasugune konkreetne materiaalne asi, v.a väljaanded (nt e- luger , spordivahend, muusikariist, tööriist). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare. § 8. Kogudest kustutamine (1) Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses väljaanded ja esemed kustutatakse kogudest ja raamatukogude andmebaasist. Mahakandmise põhjuste (aegunud, lagunenud vm) järgi koostatakse kustutusakt ja kustutatud väljaannete või esemete nimekiri, mis kinnitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. Kustutatud väljaannete ja esemete info säilitatakse raamatukogude andmebaasis vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korrale. (2) Kustutusakt peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) koostamise kuupäev; 2) väljaannete või esemete kogumaksumus; 3) raamatute eksemplaride arv liikide ja keelte järgi; 4) kustutamise põhjus; 5) koostaja nimi ja allkiri. (3) Kustutatud väljaannete nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) autor(id); 2) pealkiri; 3) ilmumisaasta; 4) liik; 5) vöötkoodi- või inventarinumber; 6) keel; 7) hind. (4) Kustutatud esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed: 1) pealkiri; 3) soetamise aasta; 4) vöötkoodi- või inventarinumber; 6) hind. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 nimetatud nimekiri koostataks raamatukogude andmebaasis olevate andmete väljavõttena. (6) Raamatukogu peab arvestust lugejate kaotatud ja asendatud või rahas tasutud väljaannete ja esemete üle. Vastavad parandused tehakse raamatukogude andmebaasis. Koostatakse kustutus- ja vastuvõtuakt. (7) Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest kustutusakti ei koostata. (8) Raamatukogude kogudest kustutatud väljaande ja eseme eksemplari andmed kustutatakse andmebaasist ja e-kataloogist kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitanud aja ja korra kohaselt. Inventarinumber märgitakse kustutatuks. (9) Raamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või müüa kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras, et soodustada väljaannete ja esemete taaskasutust. § 9. Inventuur (1) Väljaannete ja kogudesse kuuluvate esemete olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogus inventuur vähemalt iga kümne aasta järel või vajaduse korral (vastutava töötaja vahetus; avarii, milles said kannatada kogud vm) sagedamini. Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda inventuuri igal ajal. (2) Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. (3) Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogude andmebaasis arvel olevaid väljaandeid ja esemeid kohalolevate ning laenutatud väljaannete ja esemetega, et tuvastada puuduolevad väljaanded ja esemed. (4) Inventuuri lõpetamisel koostatakse akt, millele lisatakse puuduvate väljaannete ja esemete nimekiri. Inventuuriakti kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus. (5) Inventuuriaktis on järgmised andmed: 1) inventuurikomisjoni liikmete nimed ja ametikohad; 2) inventuuri läbiviimise aeg; 3) väljaannete ja esemete olemasolu kontrollimise alused, mis kirjeldatud sama paragrahvi punktis 3; 4) raamatukogus kohal olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa; 5) laenutuses olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa; 6) puuduvate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa; 7) puuduvate väljaannete ja esemete kogumaksumus hankimisviiside kaupa; 8) puuduvate raamatute eksemplaride arv liikide järgi; 9) puuduvate raamatute eksemplaride arv keelte järgi; 10) inventuurikomisjoni järeldused ja ettepanekud; 11) inventuuriakti koostamise kuupäev; 12) inventuurikomisjoni liikmete allkirjad. (6) Inventuuri käigus puuduvate, lagunenud ja aegunud väljaannete ja esemete kustutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse vara haldamise korrale. § 10. Kataloogimine ja töötlemine (1) Väljaannete raamatukogunduslik töötlemine on bibliografiline kirjeldamine ja kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, paigutusindeksi ja kohaviida määramine ning tehniline töötlemine (nt kiletamine, vöötkoodi, turvariba või raadiokiibi lisamine). Kehtib ka esemete kohta. (2) Kirje koostamisel juhindutakse rahvusvahelistest bibliograafilise kirjeldamise reeglitest (ISBD) ja rahvusvahelisest kataloogimisstandardist (RDA) ning laadide kaupa MARC21 kataloogimise vormingutest ja juhenditest. Tellimisel või arvele võtmisel tuleb kasutada raamatukogu andmebaasis juba leiduva väljaande, andmebaasi või eseme bibliograafilist kirjet. Kirje puudumisel koostatakse nõuetekohane lühikirje. (3) Kõik raamatukogu kogudesse arvele võetud väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed peavad olema kajastatud raamatukogu andmebaasis ja e-kataloogis ning lugejale kättesaadavad. (4) Väljaanded ja litsentsiandmebaasid liigitatakse UDK tabelite alusel, mis on eesti keeles leitavad UDC Summary veebilehel ( https://udcsummary.info ). Muusikaväljaannete erilaadide (noodid, auvised ) liigitamisel tuleb lähtuda muusikaraamatukogude põhimõtetest ja kasutada ka teisi liigitussüsteeme. (5) Väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed märksõnastatakse “Eesti märksõnastik EMS” alusel. (6) Tehniline töötlemine on kohaviida märkimine, raamatukogu templiga tembeldamine ja inventarinumbri ning vöötkoodiga varustamine. Vöötkood võib asendada inventarinumbrit. Väljaannete ja esemete tuvastamiseks, märgistamiseks ja jälgimiseks võib kasutada ka raadiokiipi ehk raadiolaineid kasutavat tehnoloogiat (RFID). (7) Kõik raamatukogu kogudes arvele võetavad väljaanded ja esemed tembeldatakse raamatukogu templiga. Eset tembeldatakse, kui see on võimalik. Jäljend lüüakse raamatu tiitellehe pöördele ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse templijäljend esikülje etiketile, CD-ROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokandja etiketile, filmidel jms pakendi etiketile. Arvele võetavad pisitrükised tembeldatakse. Templit ei lisata arvele mittevõetavatele jaotusmaterjalidele (info- ja reklaamvoldikud, ürituste kavad jms). (8) E-kataloogis on väljaannet võimalik leida vähemalt: 1) autori; 2) pealkirja; 3) ilmumisaasta; 4) laadi; 4) liigi (UDK); 5) märksõna; 6) vöötkoodi/kohaviida; 7) standardnumbri; 8) keele; 9) sarja pealkirja järgi. (9) E-kataloogis on litsentsiandmebaasi võimalik leida vähemalt: 1) pealkirja; 3) ilmumisaasta; 4) laadi; 4) liigi (UDK); 5) märksõna; 6) ligipääsuõiguse; 7) keele järgi. (10) E-kataloogis on eset võimalik leida vähemalt: 1) pealkirja; 2) laadi; 3) märksõna; 4) vöötkoodi/kohaviida järgi. (11) E-kataloogi selleks määratud andmeväljadele võib lisada ka muid lugejale olulisi märkusi (nt vanusepiirang). § 11. Raamatukogu teenuste kasutamine (1) Raamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud raamatukogu kasutamise eeskirjas. Ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri tehakse igale raamatukogu kasutajale teatavaks lugejaks registreerimisel, raamatukogu ruumis ja veebilehel. (2) Raamatukogu põhiteenused on väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele riigi ja kohaliku omavalitsuse teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogu põhiteenused on tasuta. (3) Avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogu võib seada arvuti kasutamise ajale piiranguid. (4) Raamatukogu haridusprogrammide, töötubade kulumaterjalid (nt printeri paber, töötoa materjalid, 3D filament, jaotusmaterjal) samuti eriteenused (valguskoopia tegemine, printeri väljatrükid, välisele andmekandjale salvestamine, kuller- ja postipakiteenus jm) võivad olla tasulised. Raamatukogu või raamatukoguvälise teenuse osutaja võetava tasu suurus tehakse igale kasutajale teatavaks enne teenuse kasutamist. (5) Arvestades raamatukogu võimalusi ja kogukonna vajadusi, pakutakse erinevatele sihtrühmadele (nt erivajadustega inimestele, lastele) ruume õppimiseks, huvitegevuseks, kaug - ja rühmatöö tegemiseks, kirjandus- ja kultuuriüritusteks, debattide korraldamiseks. Uute sihtrühmadeni jõudmiseks kasutatakse ruumide, nagu konverentsi- ja näitusesaalid, ristkasutuse võimalusi. § 12. Lugejate registreerimine ja arvestus (1) Lugeja registreerimine toimub kehtiva isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti alusel raamatukogu lugejate andmebaasis üks kord. Alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul on raamatukogul õigus küsida kojulaenutamise õiguse andmiseks tema seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekut. (2) Lugejaks registreerimine toimub nii raamatukogus raamatukogutöötaja vahendusel kui ka iseseisvalt või veebikeskkonna kaudu. (3) Veebis lugejaks registreerumisel peab isikul olema Eesti isikukood ja isikut tõendav dokument. Digitaalseks allkirjastamiseks on isikul vaja ID-kaardi, Smart -ID või Mobiil-ID kehtivaid sertifikaate ja PIN-koode. (4) Lugejaks registreerimisel tuleb isikule tutvustada raamatukogu kasutamise eeskirja, tasuliste teenuste ja teisi raamatukogu eeskirju, mis reguleerivad raamatukogu teenuste kasutamist. 1) lugeja ja külastaja vastutust puudutav ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri peab olema kättesaadav igal ajal nii raamatukogus, teeninduspunktides, rändraamatukogus kohapeal kui ka raamatukogu veebilehel. (5) Lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja tingimusi. Kasutaja saab anda nõusoleku digiallkirjaga, kasutades nt ID-kaarti või nõustumise kinnitamisega veebikeskkonnas vastavas kinnituskastis või füüsilisel kujul allkirjastades dokumendi. 1) lugejatele, kes on andnud raamatukogule oma e-posti aadressi, saadetakse raamatukogu kasutamise eeskirja muutusest teade ka e-posti aadressile. (6) Lugejaks registreerimisel koostatakse raamatukogude andmebaasi lugejakirje. Lugejakirjesse märgitakse lugeja õigused raamatukogu kasutamisel või ka koduteeninduse vajadus. Raamatukogu lugejate andmebaasi kantakse lugejaks registreerimisel järgmised lugeja isikuandmed ja raamatukogu nõudel kuni 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava seadusliku esindaja isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed ; 4) lisa-postiaadress; 5) telefoninumber; 6) elektronposti aadress; 7) koduteeninduse vajadus; 8) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule. (7) Raamatukogu võib lugeja nõusolekul küsida lugejateeninduseks täiendavaid isikuandmeid. (8) Lugejakirjega seotud isikuid teavitatakse kohustusest teavitada raamatukogu oma nime, elukoha ja e-posti aadressi ning telefoninumbri muutumisest. (9) Registreeritud lugejale antakse isiku identifitseerimist vajavate teenuste kasutamise õiguse (sh kojulaenutamine ) kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, milleks on ID-kaart , juhiluba või õpilaspilet. Lugeja võib saada raamatukogust ka lugejakaardi. (10) Lugejaks registreerumisel antakse isikule raamatukogu kasutamise õiguse üheks aastaks. Igal aastal registreeritakse lugeja isikut tõendava dokumendi alusel ümber, kontrollides lugejaks registreerimisel esitatud andmete kehtivust, ning pikendatakse raamatukogu kasutamise õigust ühe aasta võrra. (11) Lugeja, alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seadusliku esindaja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel. (12) Lugejaid arvestatakse arvuliselt ja lugejarühmade järgi. Lugejarühmad on: 1) täiskasvanud; 2) laps vanuses kuni 13 aastat (kaasaarvatud); 3) noor vanuses14 kuni 17 aastat (kaasaarvatud); 4) vanemaealised (üle 65-aastased) Lugejarühmad võivad olla ka kooliastmed: 1) I kooliaste 1.–3. klassi õpilane; 2) II kooliaste 4.–6. klassi õpilane; 3) III kooliaste 7.–9. klassi õpilane; 4) gümnaasium – 10.–12. klassi õpilane; 5) üliõpilane. (13) Raamatukogus on lugejate arv aasta lõpul haruraamatukogudes, osakondades, teeninduspunktides, rändraamatukogus registreeritud lugejate arvu summa. Seejuures registreeritakse iga isik raamatukogu lugejana üks kord. (14) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse lugejaid nagu kohapeal raamatukogus. (15) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja alla 18-aastase isiku ja täisealise seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kui lugeja pole raamatukogu isikustatud teenuseid kasutanud kolm aastat. Enne lugejakirje kustutamist saadetakse lugejakirje aegumise teavitus. Lugejakirje säilitatakse nõusolekul. Kui lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste täitmiseni või nõude aegumiseni. § 13. Kojulaenutus , kohalkasutus ja külastus (1) Laenutus registreeritakse kehtiva ID-kaardi, õpilaspileti, juhiloa või lugejakaardi alusel raamatukogude andmebaasis. Lugejat teavitatakse tagastustähtajast. Tagastustähtaega peab saama lugeja ka ise igal ajal e-kataloogist vaadata. (2) Teisele isikule laenutamine võib toimuda volituse alusel. (3) Lugejal võimaldatakse veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise väljaandeid ja esemeid reserveerida, vaadata reserveeringute andmeid ning võimalusel pikendada kehtivat tagastustähtaega. (4) Lugeja võib veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise või raamatukogutöötaja vahendusel väljaande või eseme tagastustähtaega pikendada raamatukogu kasutamise eeskirjas määratud arv kordi, kui väljaannet või eset ei ole soovinud laenata teised lugejad. Tähtaja pikendamine loetakse uueks laenutuseks, kuid pikendusi arvestatakse eraldi. (5) Väljaande või eseme laenutamisel ja tagastamisel tehakse laenutatud ja tagastatud eksemplari osas muudatused raamatukogude andmebaasis, mille tulemusel lugeja kirjes märgitakse või kustuvad laenutuse andmed. (6) Laenutusüksuseks on väljaande või eseme arvestusüksus. Laenutused jagunevad kojulaenutusteks ja kohalkasutusteks . Lugejarühma järgi arvestatakse eraldi laste-, noorte ja täiskasvanute laenutusi. Laenutusi arvestatakse väljaande laadi järgi, minimaalselt arvestatakse raamatute, ajakirjade, ajalehtede, auviste , e-raamatute ja esemete laenutused. Kui ajakirju ei köideta aastakomplektideks kokku ja neid laenutatakse üksiknumbrite kaupa, loetakse laenutuseks üksiknumbri laenutus. (7) Raamatute laenutusi arvestatakse ka liigi ja keele järgi. Eseme näiteks e- lugeri puhul arvestatakse lugeri laenutust, sõltumata lugeris olevate väljaannete arvust. (8) Laenutuste alla kuuluvad ka raamatukogus kohalkasutuseks tehtud registreeritud laenutused. (9) Kohalkasutust registreeritakse kas igapäevaselt või valikstatistikana. (10) Raamatukogu füüsilise ruumi külastajale tehakse raamatukogu külastamisel kättesaadavaks raamatukogu kasutamise eeskiri ja muud teenuseid reguleerivad eeskirjad. (11) Füüsilise külastusena arvestatakse lugeja ühekordset sisenemist raamatukokku, sõltumata sellest, mitut osakonda ta külastab, samuti osalemist raamatukogu korraldatud üritusel ja koolitustel. Eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud lugemist. Sisenemine, väljumine ja oma töötajate liikumine tuleb välistada. (12) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse laenutusi ja külastusi nagu paikses raamatukogus. § 14. Elektroonilised teenused Elektroonilised teenused on raamatukoguteenused, mida raamatukogu osutab kas kohaliku serveri põhjal või mis on kättesaadavad võrgu kaudu. Elektrooniliste teenustena arvestatakse näiteks avalikku e-kataloogi, raamatukogu veebilehe ja andmebaaside kasutamist. § 15. Raamatukogudevaheline laenutus (1) Raamatukogu kogudes puuduvad väljaanded ja võimalusel esemed tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest. Laenutamise või mitte laenutamise aga ka kasutamise tingimused määrab iga laenutav raamatukogu. Kulude arveldamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korrale ja raamatukogude koostööleppes sätestatud tingimustele. Kulud tasub saatjale telliv raamatukogu. (2) Raamatukogudevahelise laenutuse kasutamine registreeritakse. Arvestatakse laenutamist ühest raamatukogust teise raamatukokku, mis ei ole sama juhtkonna alluvuses. Näiteks arvestatakse teistest kohaliku omavalitsuse raamatukogudest saadud ja teisele kohaliku omavalitsuse raamatukogudele esitatud tellimusi ning nende täitmist. Struktuuriüksustevahelist laenutust arvestatakse eraldi. (3) Raamatukogu võib luua lugejale iseteenindusvõimaluse, et lugeja saaks tellida soovitud väljaande või eseme teisest raamatukogust oma kulul. § 16. Info teenindus (1) Infoteenindus on raamatukogu tegevus, mis eeldab raamatukogutöötajatelt infoallikate (trükised ja muud väljaanded, litsentsiandmebaasid, raamatukogu enda ja teiste asutuste andmekogud) tundmist ja kasutamist. (2) Lugeja või külastaja võib esitada infopäringu suuliselt (nt telefoni teel) või kirjalikult (nt e-posti või veebivestluse teel). Vastus antakse lugejale või külastajale sobivas vormis kas kirjalikult või suuliselt. Lugejat teavitatakse vastamise tähtajast kui vastamine võtab kauem aega kui tööpäev. Mahukamatele ja keerukamatele päringutele vastamine võib olla tasuline teenus. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. (3) Infopäringuna arvestatakse näiteks lugeja päringut temaatilise informatsiooni leidmiseks, nimestike koostamiseks või mitmesuguste faktiandmete väljaselgitamiseks. Siin ei arvestata leidumus- ega töökorraldusalaseid päringuid. Infopäringud arvestatakse arvuliselt. (4) Raamatukogu võib infoteeninduseks luua ja hallata kodulooandmebaasi. § 17. Raamatukogu arhiiv (1) Raamatukogu arhiivis säilitatakse raamatukogu tegevuse käigus loodud dokumente. (2) Raamatukogu arhiiv korraldatakse «Arhiiviseaduse» ja «Arhiiviseaduse» § 13 alusel kehtestatud arhiivieeskirja nõuete ning korra kohaselt. § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri määruse Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (RTL 2004, 97, 1529) tunnistatakse kehtetuks. Kavand 3 Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 22 ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 2 alusel. § 1. Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu automaatsed haldusaktid ja dokumendid. (1) Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda: 1) registreerida raamatukogu lugejaks; 2) kustutada lugeja isikuandmed; 3) kustutada seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse lõppemisel; 4) kustutada arstitõendi või muu tõendi kestuse või puude lõppemisel pimedate raamatukogu teenuse kättesaadavaks tegemise; 5) saata meeldetuletusi laenutustähtaja saabumisest; 6) määrata lugejale viivise määra; 7) korralduse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära võtmiseks; 8) ettekirjutuse lugejale kohustuse täitmise tähtaja; 9) ettekirjutuse kohustuse täitmise tähtajaga; 10) ettekirjutuse kohustuse täitmise automaatselt täitemenetlusse. § 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse automaatsed haldusaktid ja dokumendid. Kohaliku omavalitsuse üksus võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda teavituse esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale rahvaraamatukogu lugejaks saamise võimalusest. § 3. Rakendussäte Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil. Kavand 4 Raamatukogude andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 3 lõike 3 alusel. 1. Peatükk. Üldsätted § 1. Andmekogu nimetus § 2. Andmekogu eesmärk § 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja § 4. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ülesanded § 5. Andmekogu ülesehitus § 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse 2. Peatükk. Andmekoguga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine § 7. Andmekoguga liitumine § 8. Andmekogu kasutajaõigused § 9. Andmekogu kasutamise õiguste äravõtmine 3. Peatükk. Andmekogusse kantavad andmed, andmeandjad ja andmete esitamise kord § 10. Andmekogusse kantavad andmed § 11. Andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed § 12. Andmevahetus teiste andmekogudega § 13. Andmete esitamise kord § 14. Andmete õigsuse tagamine § 15. Ebaõigete andmete parandamine 4. Peatükk. Juurdepääs andmekogu andmetele ja nende väljastamine andmekogust § 16. Juurdepääs andmekogu andmetele § 17. Andmete väljastamine andmekogust 5. Peatükk. Andmekogu andmete säilitamise ja kustutamise kord § 18. Andmete säilitamine ja kustutamine § 19. Andmetöötluse logide säilitamine 6. Peatükk. Andmekogu järelevalve ja lõpetamine (muud andmekogu pidamiseks vajalikud korraldusküsimused) § 20. Järelevalve andmekogu pidamise üle § 21. Andmekogu likvideerimine 6. Peatükk. Rakendussäte § 22. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil. „Raamatukogude andmekogu põhimäärus” Lisa 1 Eesti Rahvusbibliograafai alamandmekogu pidamine 1. Peatükk. Alamandmekogu nimetus ja vastutav töötleja 2. Peatükk. Alamandmekogu pidamine 3. Peatükk. Alamandmekogusse kantavad andmed 4. Peatükk. Alamandmekogus andmete säilitamise ja kustutamise kord 5. P eatükk. Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused Kavand 5 Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 5 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise teenuste loetelu ning teenuste tasu arvutamise alused raamatukogudele. (2) Määrust kohaldatakse andmekogu liitunud raamatukogule. (3) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu on kulupõhine. Kasutamise tasu arvutatakse lähtuvalt liitumislepingus kokku lepitud teenustest ja nende kasutamise mahust. (4) Rahvaraamatukogude liitumine raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulupõhine tasu kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. 2. peatükk Raamatukogude andmekogu moodulid § 2. Raamatukogude andmekogu moodulite loetelu. (1) Raamatukogu andmekogu moodulid on järgmised: 1) e-kataloog (Minu raamatukogu MIRKO); 2) raamatukogusüsteem; 3) keskne lugejate registreerimise ja autentimise süsteem (SSO); 4) …. 3. peatükk Raamatukogude andmekogu teenused § 3. Raamatukogu andmekogu teenuste loetelu ja tasu arvutamise ühik (1) Liitumisega seotud teenused on järgmised: 1) raamatukogu liitumine ja esmakordne seadistamine; 2) raamatukogu andmete migreerimine ja testimine; 3) raamatukogu andmete korrastamine. (2) Andmekogu kasutamise teenused on järgmised: 1) raamatukogusüsteemi tarkvara hooldustasu (majutus, varukoopiad, regulaarsed uuendused ja nende paigaldamine, igapäevane hooldus ja kasutajatugi); 2) e-kataloogi hooldustasu (majutus, hooldus, kasutajatugi); 3) litsentsi tasu, mille suurus sõltub raamatukogu töötajate-, lugejate-, biblio - ja eksemplaride kirjete arvust (hallatavate kogude suurusest); 4) testkeskkondade kasutamise tasu; 5) raamatukogupõhised erilahendused ja nendel baseeruvad teenused (iseteenindus seadmed, raamatu kapid, liidesed kolmanda osapoole tarkvaradega). (3) Alamandmekogu kasutamise teenused on järgmised: 1) alamandmekogu moodustamine ja andmete korrastamine; 2) alamaandmekogu andmetel tuginevad erilahendused.
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
Kavand 1
Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja
kord
Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 9 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude
jaotamise tingimused ja kord.
(2) Määrust kohaldatakse:
1) rahvaraamatukogudele osaliselt väljaannete soetamise toetamiseks;
2) rahvaraamatukogude arendusprojektide kulude toetamiseks;
3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasude ja ülalpidamise
kulude hüvitamiseks.
(3) Toetuse määrab ja nõuab tagasi Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
(4) Määrust rakendatakse koostoimes haldusmenetluse seadusega.
2. peatükk
Väljaannete soetamise kulude finantseerimine
§ 2. Väljaannete soetamise toetuse arvutamine
(1) Rahvaraamatukogude väljaannete soetamise kulusid finantseeritakse iga-aastaselt
riigieelarves selleks määratud summa ulatuses rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 1
nimetatud maakonnaraamatukogude kaudu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jagatakse maakonnaraamatukogude ning
Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogude vahel vastavalt nende raamatukogude
teeninduspiirkonna elanike arvule rahvastikuregistri andmetel toetuse maksmisele eelneva
aasta 1. detsembri seisuga.
(3) Arvestades muude raamatukogude osakaaluga Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogu
teeninduspiirkonnas, korrutatakse Harju maakonnas Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu
maakonnas Tartu rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr vastavalt
koefitsientidega 0,6 ja 0,79.
1
(4) Tagamaks väiksema elanike arvuga maakondades parem info kättesaadavus, korrutatakse
Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogule mõeldud väljaannete soetamise toetuse määr
koefitsiendiga 1,15.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud arvutuse tulemusena üle jääv summa
jaotatakse maakonnaraamatukogude vahel, välja arvatud Harju maakonna, Tallinna ja Tartu
rahvaraamatukogud.
§ 3. Väljaannete soetamise toetuse eraldamine
Maakonnaraamatukogule, Tallinna rahvaraamatukogule ja Tartu rahvaraamatukogule ette
nähtud väljaannete soetamise toetussumma kantakse vastava valla- või linnavalitsuse
arveldusarvele kuni kahes võrdses osas.
§ 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine
(1) Vähemalt 30% käesoleva määruse § 2 nimetatud väljaannete soetamise toetusest peab
kasutama rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõige 3 alusel kehtestatud määruse
„Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ § 2 lõikes 9 loetletud kirjanduse ja
kultuuriperioodika väljaannete soetamiseks ning järelkomplekteerimise teostamiseks,
arvestades rahvaraamatukogu kasutajate sihtgrupi vajadusi ja eripära.
§ 5. Aruanne ja dokumendid väljaannete soetamise toetuse kasutamise kohta
(1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande väljaannete soetamise toetuse
kasutamise kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise
tähtpäeva, mis saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.
(2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et
toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud
tähtaja saabumist.
(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja
originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda
originaaldokumentidega toetuse saaja juures.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega
seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
(6) Väljaannete soetamise toetuse kasutamise aruanne ja sellega seonduvad dokumendid
esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna
toetuse andjale e-posti aadressile
[email protected] käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil.
§ 6. Toetuse jäägi tagastamine
2
Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa, kui see ületab viit
eurot, samal ajal aruande esitamisega.
3. peatükk
Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude
arendusprojektide toetamise tingimused ja kord
§ 7. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Taotlusvooru „Rahvaraamatukogude arendusprojektid“ (edaspidi taotlusvoor) eesmärk on
pakkuda rahvaraamatukogudele võimalus teha ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomisega
arenguhüppeid, et:
1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem kvaliteet, kättesaadavus ja
ligipääsetavus;
2) kohandada rahvaraamatukogu ruume kogukonnategevuseks;
3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust;
4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd;
5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et suureneks raamatukogude
valdkonna võimekus.
(2) Toetuse tulemusena on eelkõige paranenud rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja
mõju ühiskonnas, avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus, raamatukogude
riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate rahulolu avaliku teenusega ning elanike
osalus, sidusus ja kaasatus kogukonna, kohalikus ja riigielus. Võimaluse ja sobivuse korral on
rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.
§ 8. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused
(1) Taotlusvoorust toetatakse:
1) rahvaraamatukogu töötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe
rahvaraamatukogu töötajad;
2) rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist,
sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal;
3) rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna
rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või lugemisoskust ja -harjumust ning
aitavad laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda;
4) sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või teeb
ettekande;
5) taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks rahvaraamatukogu hoone või ruumide
renoveerimise, ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi,
projekteerimist ning individuaal- ja rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade,
lastealade, kaugtöövõimaluste ja muu sellise loomist;
6) rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnika ja tehnoloogia, sealhulgas
iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite
soetamist ja paigaldamist;
7) tegevusi, mis aitavad parandada avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste
kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda.
(2) Taotlusvoorust ei toetata vähemalt:
3
1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituse
korraldamist;
2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist;
3) näituseprojekte;
4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui
taotlemise aasta 31. detsembrini;
5) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui
taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembrini;
6) trükiste väljaandmist, välja arvatud rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku või
raamatukogundust tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka
elektrooniline versioon;
7) välislähetuse päevaraha maksmist;
8) esinduskulu ja kingitusi;
9) organisatsioonide liikmemaksu;
10) erisoodustusena käsitletavat kulu ja sellelt tasutavat maksu;
11) käibemaksu juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
12) rahatrahvi ja rahalist karistust;
13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
14) sularahas tasutud kulu;
15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest,
riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.
(3) Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või
toetuse maksimaalmäära.
§ 9. Nõuded taotlejale
(1) Taotlusvoorust saavad toetust taotleda:
1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga tegevustele, mis on loetletud
käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7;
2) mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogu ühiselt tegevustele, mis on loetletud
käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4;
3) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse
edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt
kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas, tegevustele, mis on loetletud käesoleva
määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud
maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine
on ajatatud ja võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu
võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga;
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse
kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
4) ta on suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut ja taotlusega seotud
mitteabikõlblikke kulusid;
5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.
4
4. peatükk
Toetuse määr, summa ja kulude abikõlblikkus
§ 10. Toetuse maksimaalne määr, summa ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud
tegevustele on 3000 eurot taotleja kohta ja § 8 lõike 1 punktis 5–7 nimetatud tegevustele
maksimaalselt 100 000 eurot taotleja kohta.
(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7%
programmi toetuse kogusummast.
(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100%
projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 50%
projekti abikõlblikest kuludest.
(5) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja peab katma käesoleva määruse
§ 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt vähemalt
50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest.
(6) Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida
toetusest ei hüvitata.
§ 11. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik kulu on:
1) toetuse saajale käesoleva määruse § 12 lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse
perioodil tehtavate ja käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus
tekkiv kulu;
2) käesoleva määruse §-s 7 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks põhjendatud,
otstarbekas, mõistlik ja vajalik, projekti tegevuste käigus tekkiv ning varem Eesti riigi või muu
kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitamata ja mittehüvitatav kulu;
3) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.
(2) Kõiki projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikke kulusid, mis on tasututud toetuse saaja
arvelduskontolt, tõendatakse arvete või sellega võrdväärset tõendusväärtust omavate
algdokumentidega.
(3) Käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatud mitteabikõlblik kulu on vähemalt:
1) toitlustuskulu;
2) kingitused, välja arvatud lugemisprojektide jaoks soetatud raamatud;
3) organisatsiooni liikmemaks, mille tasumiseks ei saa käesoleva määruse § 8 lõike 2 punkti 9
alusel toetust taotleda;
4) päevaraha;
5) käibemaks juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
6) lühikest aega ja ühe korra kasutatava vahendi soetamise kulu;
5
7) toetuse saajale juba hüvitatud või teisest meetmest või kindlustuslepingu alusel hüvitatav
kulu;
8) enne abikõlblikkuse perioodi tekkinud kulu;
9) rahatrahv ja rahaline karistus;
11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
12) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline muu kulu.
§ 12. Kulude abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti
tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud
tekivad.
(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood
on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast
kuupäevast kuni 31. detsembrini.
(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood
on taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast
kuupäevast kuni taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31.
detsembrini.
(4) Käesoleva määruse § 13 lõikes 3 toodud juhul algab tegevuste abikõlblikkuse periood
täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest või taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1.
jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb käesoleva paragrahvi
lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajal.
(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni järgmise
kalendriaasta 31. detsembrini, kui:
1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud ja
2) ta on taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne abikõlblikkuse
perioodi lõppu.
(6) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse
perioodi kestuse lõpuks toetuse andja määratud kuupäev.
(7) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist.
4. peatükk
Taotlusvooru avamine, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemine
§ 13. Taotlusvooru avamine
(1) Taotlusvooru avab ja eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala
eelarve käskkirjaga.
(2) Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. novembrini.
6
(3) Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava
taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse
andja oma veebilehel võimaluse korral vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava
taotlusvooru avamise päeva.
§ 14. Taotluste ja dokumentide esitamine
Taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse toetuse saaja toetuste menetlemise
infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.
§ 15. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus,
pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed;
2) üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, toimumise aeg ja koht, toetuse
kasutamise periood, projekti eesmärk, elluviimise vajadus, põhjendus, arenguhüppe kirjeldus
ja tegevused, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju ning sihtrühm ja koostööpartnerid,
kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused ja lisandväärtus;
3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse
summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa;
4) kinnitus, et taotleja on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud
mitteabikõlblikke kulusid.
(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine
info ja dokumendid:
1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuse kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad
tulemused, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja
koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja
keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane, ning valdkondlik ja regionaalne mõju;
2) koolituste, ürituste kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus;
3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse
summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa.
(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul lisatakse järgmine
teave ja dokumendid:
1) tegevuse vajaduse põhjendus, sealhulgas arenguhüpe; tegevuse eesmärk, ajakava ja
kirjeldus, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, oodatavad
tulemused, sealhulgas lisandväärtus, kirjeldus muutustest teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses
ja ligipääsetavuses; mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele,
regionaalne mõju;
2) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu
arengukavale;
3) ehitamise või renoveerimise korral õigusaktides ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud
dokumendid;
4) eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, oma- ja
kaasfinantseeringu summa.
7
(4) Kui taotluse esitaja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest
või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses
sellekohane teave.
(5) Ühe taotleja kavandatud tegevused esitatakse käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4
sätestatud tegevuste puhul ühes ja § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevuste puhul teises
taotluses. Kui käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja taotleb toetust
§ 8 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rohkemaks kui üheks tegevuseks, tuleb taotluse kulude ja
tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.
(6) Käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab taotlusvoorust taotleda
korraga toetust ainult ühele käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevusele.
(7) Taotluse esitaja kinnitab, et on taotluse esitamise nõuetega tutvunud ning esitatud andmed
on tõesed.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja ei vasta
käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele või toetust taotletakse käesoleva määruse § 8
lõikes 1 nimetamata tegevuseks.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja
omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34
sätestatud korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles
esinevad puudused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja
jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks.
(6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt
läbi juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.
§ 17. Taotluste hindamise komisjon
(1) Taotluste hindamiseks võib toetuse andja moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi
komisjon).
(2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel.
8
(3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul
kolm komisjoni liiget. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 tegevustele esitatud
taotlusi hindab üldjuhul seitse komisjoni liiget.
(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega
hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu
korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud
tingimustel ja korras.
(5) Komisjoni töövorm on koosolek. See võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjoni
koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või toetuse andja.
(6) Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole
liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon võib vajaduse korral
taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb
hääleõiguseta eksperdina toetuse andja finantstöötaja.
(7) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist.
(8) Komisjon teeb kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise
rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
(9) Komisjoni liikmete tööd tasustatakse Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste
hindamiskomisjoni liikme tasustamise korra kohaselt.
(10) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada Eesti
Rahvusraamatukogu määrama riigieelarvest rahvaraamatukogule või rahvaraamatukogude
valdkonnas tegutsevale muule asutusele või isikule toetust. Halduslepingu sõlmimisel teostab
halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.
§ 18. Hindamise skaalad ja hindepunktid
Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 hindamiskriteeriumide ning järgmiste
tingimuste ja punktiskaalade alusel:
1) taotlusi hinnatakse punktiskaala alusel täisarvudes;
2) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide
alusel on võimalik saada 5–15 punkti: „5“ – nõrk; „10“ – hea; „15“ – väga hea;
3) käesoleva määruse § 19 lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide
alusel on võimalik saada 1–5 punkti: „1“ – nõrk; „3“ – hea; „5“ – väga hea;
4) taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete aritmeetilisest
keskmisest;
5) paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide koondhinde põhjal
pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread moodustatakse eraldi
käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste ja § 8 lõike 1 punktides 5–7
nimetatud tegevuste puhul;
6) juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse projekti, millel on esimesena
kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana
hindamiskriteeriumi 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi 3 hinne;
9
7) juhul kui taotlused on pärast käesoleva paragrahvi punktis 6 hinnatud järjekorda endiselt
võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline mõju, oma-
ja kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst;
8) hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotluse võib jätta rahuldamata, kui sellele
hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2
aritmeetiline keskmine on 5.
§ 19. Hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused
(1) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste
kriteeriumide alusel:
1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja
tulemusele;
2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti
valdkondlik ja regionaalne mõju; konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul
programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase;
3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviijate võimekus;
4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr
kogu eelarvest.
(2) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste
kriteeriumide alusel:
1) projekti vastavus käesoleva määruse § 7 lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja
tulemusele;
2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti
valdkondlik ja regionaalne mõju, tegevuste uuenduslikkus, mõju raamatukoguteenuse
ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkus;
3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus;
4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr
kogu eelarvest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel kasutatakse taotluste hindamisel abivahendina
järgmist hindamiskriteeriumide ja neile vastavate hindepunktide metoodikat:
Nr Hindamiskriteerium Hindepunktid
Tegevuste vastavus ja mõju taotlusvooru eesmärkide ja tulemuste saavutamisele
1. Projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile: Hindeid
ajakohased ja uuenduslikud lahendused arenguhüppeks, et: antakse
1) tagada raamatukogu- ja muude avalike teenuste parem vahemikus
kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus; 5–15 punkti
2) kohandada rahvaraamatukogu ruume
kogukonnategevusteks; „5“ – nõrk
3) tõsta rahvaraamatukogu töötajate professionaalsust; „10“– hea
4) arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist „15“ – väga
koostööd; hea
5) aidata kaasa rahvaraamatukogude rahvusvahelistumisele, et
suureneks raamatukogude valdkonna võimekus.
Projekti tulemusena on eelkõige paranenud
rahvaraamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas,
10
avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja ligipääsetavus,
raamatukogude riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, kasutajate
rahulolu avaliku teenusega ning elanike osalus, sidusus ja
kaasatus kogukonna-, kohalikus ja riigielus. Seal, kus võimalik
ja sobiv, on rahvaraamatukogu kujunenud regionaalpoliitiliselt
oluliseks kogukonna teenuskeskuseks.
Hinnang antakse taotluses kirjeldatud tegevuste ja eesmärkide
põhjal, hinnates sealjuures ka oodatavate tulemuste saavutamise
realistlikkust.
Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:
• kas ja kuivõrd panustavad tegevused taotlusvooru eesmärki,
st milline on tegevuste sisuline vastavus taotlusvooru
eesmärgile;
• kas taotleja kavandatud tegevused on vajalikud, piisavad ja
põhjendatud, et saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus.
Projekt on otseselt seotud taotlusvooru eesmärgiga. Planeeritud „15“ – väga
tegevused on vajalikud, piisavad, põhjendatud ja realistlikud, et hea
saavutada taotlusvooru jaoks oluline tulemus.
Projekt panustab taotlusvooru eesmärki osaliselt, planeeritud „10“ – hea
tegevused ei pruugi olla täies ulatuses piisavad ja põhjendatud, et
saavutada taotlusvooru jaoks olulised tulemused täielikult.
Projekti seos taotlusvooru eesmärgiga on ebamäärane või küsitav „5“ – nõrk
ja/või planeeritud tegevustega pigem ei ole võimalik taotlusvooru
olulisi tulemusi saavutada – näiteks ei parane avalikkusele
pakutavate teenuste kvaliteet, sihistatus ega kättesaadavus.
Tegevuste ajakohasus, ettevalmistus ja läbimõeldus
2. Projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava Hindeid
realistlikkus, põhjendatus ning valdkondlik ja regionaalne mõju. antakse
Määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud konverentside, vahemikus
seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse 5–15 punkti
põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase.
„5“ – nõrk
Määruse § 8 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul „10“ – hea
mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele „15“ – väga
ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele. hea
Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist:
• kas taotluses ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada
planeeritud tulemused või lahendada mõne aktuaalse
probleemi;
• kas tegevused on ajakohased ja kestlikud;
• kas tegevuste ajakava on realistlik;
• kas kommunikatsiooniplaan on läbimõeldud;
• kas tegevuste ettevalmistamise kvaliteet on kõrge, keskmine
või madal;
• kas tegevusel on selge mõju raamatukogude valdkonnale või
kas tegevuse regionaalne mõju raamatukoguteenusele on
tugev, keskmine või madal;
11
• kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud
konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on
programmi kirjeldus piisavalt põhjalik ning kas kaasatud
esinejate tase on tugev, keskmine või madal;
• kas käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 7–9 nimetatud
tegevuste mõju raamatukoguteenuse uuenduslikkusele,
ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning
keskkonnasäästlikkusele on tugev, keskmine või madal.
Tegevused on ajakohased ning põhjalikult ja läbimõeldult lahti „15“ – väga
kirjutatud. Tulemused on saavutatavad ja pakuvad lahendusi mõnele hea
raamatukogu aktuaalsele probleemile, mis leiab kajastamist
raamatukogu arengukavas või muus strateegilises dokumendis.
Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan vastab tegevuse
spetsiifikale.
Projekti aja- ja tegevuskava ning eelarve on detailselt kirjeldatud
ning omavahel loogiliselt seotud. Ajakava on realistlik ja selles on
arvestatud võimalike ootamatustega. Projekt on jagatud loogilisteks
etappideks, see on põhjalik ja asjakohane. Projekt on hästi ette
valmistatud ja usaldusväärne (näiteks on lisatud kaasatud osapooled).
Selgelt on põhjendatud mõju raamatukogude valdkonnale või selle
regionaalne mõju raamatukoguteenusele. Mõju ja selle ulatuse
hindamisele on mõeldud.
Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on
programmi kirjeldus põhjalik ja kaasatud esinejate tase tugev.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju
raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja
kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on tugev.
Vastab täielikult toetuse andja ootustele.
Tegevused on rahuldavalt lahti kirjutatud, tulemused on osaliselt „10“ – hea
saavutatavad. Ajakohasus ja pakutavad lahendused on keskmised.
Probleem on aktuaalne osaliselt ja seda ei ole kajastatud
arengudokumentides. Teavitustegevuste või kommunikatsiooniplaan
vastab tegevuse spetsiifikale osaliselt, selles on puudusi. Projekti aja-
ja tegevuskava ning eelarve ei ole selgelt kirjeldatud. Mõju
raamatukogude valdkonnale või selle regionaalne mõju
raamatukoguteenusele on keskmine.
Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on
programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase keskmine.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju
raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja
kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on keskmine.
Vastab keskmiselt toetuse andja ootustele.
12
Tegevused ei ole piisavalt põhjalikult ega läbimõeldult lahti „5“ – nõrk
kirjutatud, tulemuste saavutamine ei ole realistlik. Tegevuse
kestlikkus on madal. Pakutavad tegevused või lahendused ei ole
piisavalt ajakohased. Tegevuse spetsiifikast lähtuv teavitustegevuste
või kommunikatsiooniplaan puudub. Mõju raamatukogude
valdkonnale või selle regionaalne mõju raamatukoguteenusele on
madal.
Konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul on
programmi kirjeldus ja kaasatud esinejate tase madal.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamise ja paigaldamise mõju
raamatukoguteenuse uuenduslikkusele, ligipääsetavusele ja
kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkusele on madal.
Vastab alla keskmise toetuse andja ootustele.
Taotleja tiimi suutlikkus
3. Projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise Hindeid
võimekus. antakse
Hinnatakse tegevuste elluviijate professionaalsust, mis väljendub vahemikus
taotleja kogemuses või suutlikkuses sarnaseid või kavandatud 1–5 punkti
tegevusi korraldada; haldusvõimekuses, mis väljendub korraldaja
pikaajalises korrektses finantskäitumises; tiimi komplekteerimise ja „1“ – nõrk
juhtimise võimekuses. „3“ – hea
„5“ – väga
Hindamisel arvestatakse muu hulgas järgmist: hea
• milline on taotleja kaasatud tiimi erialane kogemus ja
kompetents;
• kas ja milline on taotleja tiimi juhtimisalane kogemus ja
kompetents;
• kas taotlejal on koostööpartnerid ning milline ja kui suur on
nende panus.
Taotlejal on olemas väga hea sarnase suunitlusega tegevuste „5“ – väga
elluviimise oskus ja suutlikkus. Näiteks olid varasemad tegevused hea
edukad või nähtub taotlusest tegevuste realistlik ja kõrgel tasemel
elluviimise võimekus. Pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on
korrektne. Tiimi on kaasatud asjakohased eksperdid ja
koostööpartnerid (kui see on asjakohane), kelle rollid ja ülesanded
projektitiimina on projektikirjelduses selgelt määratletud ja
ammendavalt lahti kirjutatud.
Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed, usaldusväärsed ja
mõjukad.
Vastab täielikult toetuse andja ootustele
Taotlejal on sarnase suunitlusega tegevustes vähene või mõningane „3“ – hea
oskus. Näiteks on eelnevad tegevused ellu viidud, kuid pikaajalises
finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi. Asjakohased eksperdid
on tiimi kaasatud osaliselt ning nende rollid ja ülesanded
13
projektitiimina ei ole projektikirjelduses selgelt määratletud või
selgelt välja toodud. Partnerid on oma valdkonnas professionaalsed,
usaldusväärsed ja mõjukad keskmiselt.
Tiimi võimekus on keskmine.
Taotlejal puuduvad kavandatud tegevuse korraldamiseks või „1“ – nõrk
elluviimiseks piisavad oskused ja suutlikkus. Varem on esinenud
puudusi nii finantskäitumises kui ka üldise võimekuse tagamises.
Tiimi võimekus on rahuldav. Partnerid ei ole oma valdkonnas
piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad. Taotlejal
puuduvad projekti elluviimiseks sobivad ressursid (inimesed, oskus)
ja vajalikku asjatundlikkust ei ole kavandatud teenusena sisse osta.
Tiimi võimekus on rahuldav.
Tegevuste eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus
4. Eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning Hindeid
kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest. antakse
Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite vahemikus
põhjendatust, lähtudes taotluses kirjeldatust, ning kaasfinantseeringu 1–5 punkti
struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves.
„1“ – nõrk
Hindamisel arvestatakse järgmist: „3“ – hea
• kas eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus „5“ – väga
mahus oma- ja kaasfinantseeringut, kui see on nõutud; hea
• kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;
• kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt
kuluefektiivsed, et planeeritud tulemusi saavutada.
Eelarve on piisavalt detailne, põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud „5“ – väga
põhjendatud (märgitud on kaas- ja omafinantseeringu määr, kui see hea
on nõutud, ning koostööpartnerite rahaline panus). Eelarve vastab
turuhindadele. Planeeritud kulud on eesmärkide saavutamiseks
vajalikud, otstarbekad ja mõistlikud.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava
toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva
määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves
esitatud abikõlblikest kuludest.
Vastab täielikult toetuse andja ootustele.
Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on põhjendatud vaid „3“ – hea
osaliselt. Eelarve vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on
eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud osaliselt, kuid
soovitud tulemust saaks saavutada ka soodsama lahendusega.
Eelarves esitatud summad üle- või alahinnatud.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel on taotletava
toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva
määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see on 50% taotluse eelarves
esitatud abikõlblikest kuludest.
14
Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole „1“ – nõrk
piisavalt põhjendatud või realistlikud. Enamik eelarves planeeritud
kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või alahinnatud.
Planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud,
otstarbekad ja mõistlikud.
Rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja
sisustamise või rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku
tehnoloogia või tehnika soetamisel ja paigaldamisel ei ole taotletava
toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu määr kooskõlas käesoleva
määruse § 10 lõikes 3 sätestatuga ehk see ei ole 50% taotluse eelarves
esitatud abikõlblikest kuludest.
§ 20. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab toetuse andja.
(2) Taotluse võib taotluse esitaja nõusolekul rahuldada osaliselt, kui taotlusvooru esitatud
taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või kui taotluse täies mahus rahuldamine ei
ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu,
hindamiskriteeriume ja nõudeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teeb toetuse andja taotluse esitajale taotluse
osalise rahuldamise ettepaneku taotletud toetust vähendada ja/või kavandatud tegevusi muuta
ning kuulab ära taotleja seisukoha.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on
mõistlik.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise
tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik toetuse
andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 9 ja 12 või teistele
käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;
6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise
ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta;
7) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et
tegevuste eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta.
(7) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotlusvooru vahendid on eelmiste pingereas
eespool olnud rahuldatud taotlustega lõppenud.
15
(8) Taotluste läbivaatamine protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse
ekeskkonnas. Protokollis kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste
vastavus hindamiskriteeriumidele, hindamiskomisjoni ettepanekud ning rahuldatud, osaliselt
rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri ning põhjendused iga taotluse kohta.
(9) Kui taotluste läbivaatamiseks korraldati koosolek, siis märgitakse protokolli koosoleku
toimumise aeg ja koht, osalenud isikute ning juhataja ja protokollija nimed, komisjoni
ettepanekud, koondhinded ja põhjendused, olemasolu korral eriarvamused, teave komisjoni
liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolu korral viide konkreetsele
taotlejale ja taotlusele. Elektroonilise koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete
e-kirjad. Protokolli allkirjastavad digitaalselt komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll
edastatakse komisjoni liikmetele viie tööpäeva jooksul selle allkirjastamisest.
(10) Taotluste rahuldamisel, osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel märgitakse
põhjendus lähtudes hindamiskriteeriumidest.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja taotluse
alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi
lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse
esitamise kuupäevast. Muudatuse sisu ei tohi olla täiesti uue tegevuse elluviimine.
(3) Toetuse andja võib keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav
muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei
suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
6) tegevused ei ole ellu viidud taotluses ja selle rahuldamise otsuses kindlaks määratud viisil;
7) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamisega seotud aruannet või ei kõrvalda selle puudusi.
(2) Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.
16
7. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine
§ 23. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse
rahuldamise otsuse tegemist, kui otsuses ei ole määratud teisiti.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta aruande 30 kalendripäeva
jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva.
(2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et toetuse saaja
on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.
(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja
originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda
originaaldokumentidega toetuse saaja juures.
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega
seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
8. peatükk
Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Toetuse andja võib nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi eelkõige juhul, kui:
1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) käesoleva määruse paragrahvis 7 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud
ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks või nõuetekohaselt;
7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
17
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu ning tagastas toetuse.
(3) Toetuse võib tagasi nõuda kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise
lõppemisest arvates.
(4) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi toetuse andja määratud tähtajaks.
(5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne
tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse
põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele lisab toetuse saaja
finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse
võimaluse korral kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.
(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.
(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega.
(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral maksab toetuse saaja
toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima
hakkamisest arvates.
§ 26. Toetuse jäägi tagastamine
Toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see
ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega.
9. peatükk
Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 27. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja täidab käesolevas määruses sätestatud kohustusi ja viib tegevused edukalt ellu
käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel,
sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
18
3) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
4) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja
kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja
pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha
dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
5) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks
igakülgset abi;
6) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude ning mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta
eraldi raamatupidamisarvestust;
7) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist
takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning
tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
8) tagastab toetuse kasutamata jäägi;
9) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.
§ 28. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses
või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega
avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 29. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja:
1) edastab taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused ja muud
dokumendid;
2) säilitab toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid
kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
3) kontrollib tegevuste elluviimist;
4) teeb taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-
keskkonnas;
5) teavitab toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
6) teeb muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid ja
menetlustoiminguid.
§ 30. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste
elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse
rahuldamise otsusele;
2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning
toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
19
3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või
kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses
sätestatust;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
tegevuste maksumuse vähenemisel;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,
et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi
ees ja see on ajatamata;
8) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.
10. peatükk
Töötajate kulude rahastamine
§ 31. Töötajate kulude toetuse eesmärk
(1) Töötajate kulude toetus on ette nähtud maakonnaraamatukogu kahe töötaja töötasudeks
rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesannete täitmise eest.
§ 32. Töötajate kulude toetuse määr
(1) Töötajate töötasu kulusid rahastatakse iga-aastaselt riigieelarves selleks määratud summa
ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa jaotab toetuse andja võrdselt
maakonnaraamatukogude vahel.
§ 33. Töötajate kulude toetuse eraldamine
(1) Igale maakonnaraamatukogule ette nähtud töötajate kulude toetuse määr kantakse vastava
maakonnaraamatukogu valla- või linnavalitsuse arveldusarvele kuni kahes võrdses osas.
§ 34. Aruanne ja dokumendid töötajate kulude toetuse kasutamise kohta
(1) Valla- või linnavalitsus esitab toetuse andjale aruande töötajate kulude toetuse kasutamise
kohta hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse kasutamise lõppemise tähtpäeva, mis
saabud toetuse saamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.
(2) Toetuse andja võib aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhul pikendada tingimusel, et
toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud
tähtaja saabumist.
(3) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja
originaaldokumentide koopiaid, andes selleks toetuse saajale tähtaja, ning tutvuda
originaaldokumentidega toetuse saaja juures.
20
(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega
seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
(6) Aruanne ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse esindusõigusliku isiku või selleks
volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna toetuse andjale e-posti aadressile
[email protected]
käesoleva määruse lisas 1 esitatud vormil.
11. peatükk
Rakendussätted
§ 35. Määruse kehtetuks tunnistamine
(1) Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest
finantseeritavate kulude jaotamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
(2) Kultuuriministri 21. veebruari 2023. aasta määrus nr 1 „Rahvaraamatukogudele
riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja
kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 36. Määruse jõustumine
(1) Käesolev määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
Kultuuriministri
....2026. a määrus nr xx
„Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord“
Lisa 1
VÄLJAANNETE SOETAMISE TOETUSE JA TÖÖTAJATE
KULUDE TOETUSE KASUTAMISE ARUANNE
I Üldandmed
Toetuste kasutamise periood
Kultuuriministeeriumi toetuse summa kokku
Toetuse saaja
Kohaliku omavalitsuse üksus (kohaliku
omavalitsuse hallatava asutuse juriidiline
nimetus)
Kontaktisik
21
Telefon
E-posti aadress
II Väljaannete soetamise toetus
Kultuuriministeeriumi Eraldatud Kasutatud Vajadusel täiendav info
toetuse jaotus kohaliku summa summa
omavalitsuse üksuste
lõikes
1.
2.
3.
4.
5.
KOKKU
KOV poolse toetuse jaotus Eraldatud Kasutatud Vajadusel täiendav info
kohaliku omavalituse summa summa
üksuste lõikes
1.
2.
3.
4.
5.
KOKKU
Lühiülevaade Kultuuriministri xxx määruse nr „Rahvaraamatukogude töökorralduse
eeskiri“ § 2 lõikes 9 nimetatud väljaannete soetamisest ning maakonda soetatud väljaannete
valdkondadest, laadidest jms toetuse saamise aastal:
III Töötajate kulude toetus
Kultuuriministeeriumi toetus Eraldatud summa Kasutatud summa
Töötasud kahele töötajale
Sotsiaalmaks
22
Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa
KOKKU
KOV töötasu neljale töötajale
Töötasud kahele töötajale
Sotsiaalmaks
Töötuskindlustusmakse, tööandja poolne osa
KOKKU
Lühiülevaade raamatukoguteeninduse maakondlikust koordineerimisest, hinnang
rahvaraamatukogu seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud ülesannete eesmärkide saavutamisele
toetuse saamise aastal.
Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged:
Toetuse saaja volitatud Kuupäev Allkirjastatud digitaalselt
esindaja nimi ja ametikoht
23
Kavand 2
Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri
Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 7 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskiri rahvaraamatukogudele (edaspidi raamatukogu)
kogude kujundamise (uuendamise, haldamise), väljaannete ja esemete komplekteerimise
(valikute tegemise, hankimise), vastuvõtmise, arvestuse, kataloogimise (bibliografeerimise),
töötlemise (tehnilise töötlemise), inventuuri ja kustutamise, samuti raamatukogu teenuste
kasutamise, lugejate registreerimise ja arvestuse, väljaannete ja esemete kojulaenutuse ja
kohalkasutuse, raamatukogudevahelise laenutuse, rahvaraamatukogu külastuse, elektrooniliste
teenuste ning infoteeninduse kohta.
§ 2. Raamatukogu kogu kogude kujundamine ja komplekteerimine
(1) Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, aja- ja asjakohased, sisaldades
teeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaid eri keeltes, tüüpi ja laadi väljaandeid
(trükiseid, auviseid, võrgu- ja muid väljaandeid), andmebaase ning mitmekülgsete teenuste
osutamiseks esemeid.
(2) Raamatukogu kujundab oma kogud lähtuvalt kohaliku omavalitsuse teeninduspiirkonna
vajadustest koostöös haruraamatukogudega, maakonnaraamatukoguga ja teiste
raamatukogudega.
(3) Raamatukogu kogude kujundamisel on komplekteerimiseelistused järgmised:
1) rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus – Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad
väljaanded ning Eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised
trükised ja teised väljaanded;
2) teabekirjandus – sisaldab tarbe, õppe-, teatme, aime-, teadus ja muu selline kirjandus.
Teatmekirjandus – entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja
muud väljaanded, juhul kui need pole veebis avalikult kättesaadavad. Tarbekirjandus –
laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded),
tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased väljaanded;
3) elukestvat õppimist ja enesetäiendamist toetav kirjandus – eri teadusalade väljaanded sh
õppekirjandus nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde;
4) laste- ja noortekirjandus – väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud.
Eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik;
5) tõlgitud ilukirjandus – klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt
nõudlusele;
6) ajaviitekirjandus – teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest žanritest;
7) perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded;
8) võõrkeelse väliskirjanduse eri tüüpi ja laadi väljaannete valimisel ning hankimisel
eelistatakse naaberriikides, Euroopa Liidu liikmesriikides ja Ameerika Ühendriikides ilmunud
väljaandeid. Teistes riikides ilmunud väljaandeid ja andmebaase komplekteeritakse
24
valikuliselt, lähtudes nõudlusest ja võimalustest. Eelistatakse tunnustatud kirjastuste
väljaandeid, mida komplekteeritakse peamiselt inglise, prantsuse, saksa ja vene keeles.
(4) Rahvaraamatukogu seaduse § 14 lõike 3 punktis 1 nimetatud riigieelarvelise toetuse eest
väljaannete valimisel ja hankimisel rahvaraamatukogu kogusse tuleb vähemalt 30% riiklikku
väljaannete soetamise toetusest kasutada järgmiste väljaannete soetamiseks:
1) Sihtasutuse Kultuurileht väljaanded;
2) kultuuriajakirjad, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital;
3) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia saanud ja nomineeritud raamatud;
4) riigi kultuuri aastapreemia saanud raamatud;
5) Balti Assamblee kirjandusauhinna ja Euroopa Kirjandusauhinna saanud Eesti autor või
eestikeelse tõlke raamatud;
6) Põlvepikuraamatu konkursi laureaadid, Paabeli Torni, Aasta Rosina, Nukitsa auhinna
saanud raamatud;
7) Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaani võistluse auhinna
saanud raamatud;
8) 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut konkursil auhinnatud
Raamatud;
9) kohalikke kirjanduspreemiaid saanud raamatud;
10) kultuuriajakiri Oma Keel;
11) erialaajakiri Raamatukogu;
12) Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse soovitatud väljaanded;
13) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitatud väljaanded;
14) teosed sarjast „Eesti Mõttelugu“;
15) teosed sarjast „Avatud Eesti Raamat“;
16) muuseumide väljaanded;
17) riigiasutuste väljaanded;
18) muid kirjanduspreemiaid saanud väljaanded.
(5) Raamatukogu teeb lugejale juurdepääsetavaks avalikud andmebaasid (nt Riigi Teataja).
(6) Raamatukogu vastutab oma kogude pideva uuendamise, kättesaadavaks tegemise,
juurdepääsetavuse, säilitamise, mittevajalike väljaannete kustutamise, üleandmise ja
nõuetekohase kogude arvestuse eest.
§ 3. Kogudesse hankimine
(1) Maakonnaraamatukogu koordineerib koostöös maakonna rahvaraamatukogudega kogude
komplekteerimist ja töötlemist.
(2) Maakonnaraamatukogu komplekteerib ja töötleb kogud rahvaraamatukogu seaduse § 26
lõike 2 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks, kasutades seaduse § 13 lõike 3 punktis 1
nimetatud riigieelarvelist toetust.
(3) Iga raamatukogu võib rahvaraamatukogu seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvest komplekteerida, järelkomplekteerida ja töödelda oma kogud ka
iseseisvalt.
25
(4) Maakonnaraamatukogus riigieelarvelise toetuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve
kasutamine väljaannete komplekteerimiseks ning töötlemiseks toimub kohalike omavalitsuste
vahelise lepingu alusel.
(5) Maakonnaraamatukogu koostab ja kinnitab teiste piirkonna raamatukogude tellimuste
alusel koondtellimuse. Väljaannete järelkomplekteerimist teostatakse paralleelselt jooksva
komplekteerimisega.
(6) Lähtuvalt teeninduspiirkonna elanike vajadusest tellib ja hangib raamatukogu ise oma
kogudesse vajalikud esemed kohaliku omavalitsuse eelarvest või muust toetusest.
(7) Litsentsiandmebaaside kasutusõiguse võib hankida kas ühele raamatukogule või
ühishankena mitmele raamatukogule.
(8) Raamatukogude tellimuste andmebaas sisaldab järgmisi tellitud väljaannete, esemete ja
andmebaaside identifitseerimist võimaldavaid andmeid:
1) väljaande autor(id);
2) väljaande pealkiri või eseme või litsentsiandmebaasi nimetus;
2) köide;
3) standardnumber;
4) kirjastaja;
5) ilmumisaasta;
5) tarnija;
6) tellitud eksemplaride arv või litsentsi kehtivuse periood;
7) eeldatav maksumus.
(9) Maakonnaraamatukogu või kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu raamatukogude
andmebaasis on andmed tellitud väljaannete, litsentsiandmebaaside või esemete kohta
raamatukogude kaupa.
(10) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside kohta tehakse
saabumismärge raamatukogude tellimuste andmebaasis.
(11) Raamatukogu võib oma komplekteerimiseelarvest tellida väljaandeid Eesti
Rahvusraamatukogu üleriigilisse e-väljaannete laenutuskeskkonda MIRKO (Minu
raamatukogu). Väljaanded hangib Eesti Rahvusraamatukogu.
§ 4. Kogudesse vastuvõtmine
(1) Raamatukokku saabunud väljaandeid ja esemeid võetakse vastu saatedokumendi (arve või
saatelehe) alusel.
(2) Saatedokumendita saabunud väljaannete ja esemete kohta koostatakse raamatukogude
andmebaasis arvelevõtmisel kirjalikku taasesitamist võimaldav vastuvõtuakt. Ühe
vastuvõtuaktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud
või vahetatud) väljaanded või esemed.
(3) Raamatukogude andmebaasis väljaannete vastuvõtuaktil tuuakse järgmised andmed:
1) akti koostamise kuupäev;
2) akti koostaja nimi;
26
3) väljaannete või esemete saamise viis ja tarnija;
4) vastuvõetud väljaannete või esemete kogumaksumus.
(4) Maakonnaraamatukogult teistele raamatukogudele või kohaliku omavalitsuse
keskraamatukogult haruraamatukogule või osakonnale üleantava saadetise kohta koostatakse
saatedokument (sh e-saateleht), millele märgitakse järgmised andmed:
1) väljaandeid või esemeid saava raamatukogu nimi;
2) hankeviis (ost, annetus vm);
3) eksemplaride arv kokku;
4) nimetuste arv kokku;
5) väljaannete ja esemete eksemplaride arv laadide kaupa;
6) raamatueksemplaride arv liikide kaupa;
7) raamatueksemplaride arv keelte järgi;
8) saadetavate väljaannete või esemete kogumaksumused eraldi;
9) saatelehe koostamise kuupäev;
10) väljaannete või esemete üleandja ja vastuvõtja nimi;
11) paberkandjal saatedokumendil allkirjad või e-saatelehel üleandmise ja kättesaamise
kinnitus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud saatedokumendi juurde kuuluvas
väljaannete või esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:
1) autor(id);
2) pealkiri;
3) UDK liik;
4) eksemplari hind koos käibemaksuga;
5) eksemplaride arv;
6) eksemplaride maksumus.
(6) Saatedokument ja selle juurde kuuluv nimekiri koostatakse raamatukogude andmebaasis
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(7) Igal raamatukogul on oma saatelehtede numeratsioon.
(8) Saabunud väljaannete, esemete ja kasutusõigusega litsentsiandmebaaside leidumusandmeid
täiendatakse raamatukogude andmebaasis ja selle e-kataloogis.
§ 5. Kogude arvestus
(1) Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes
tehtud muudatuste kohta raamatukogude andmebaasis. Raamatukogude andmebaas täidab
inventari- ja hulgiarvestuse ülesannet. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu,
koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse raamatukogu tegevuse tulemusi.
(2) Raamatukogude andmebaasis peetakse arvele võetud väljaannete, esemete, omaloodud ja
litsentsiandmebaaside arvestust. Raamatukogu kogudes võetakse vähemalt raamatud arvele
põhivarana.
(3) Raamatukogude andmebaasis peetakse väljaannete ja esemete hulgiarvestust arvuliselt,
laadiliselt ja rahaliselt, lisandunud ja kustutatud väljaannete ja esemete ning kogude hetkeseisu
üle. Liigiliselt ja keeleliselt arvestatakse vähemalt raamatuid.
27
(4) Raamatukogus peetakse jooksval aastal lisandunud väljaannete ja esemete eksemplaride,
hangitud litsentsiandmebaaside litsentside ja omaloodud andmebaaside arvestust. Avalikud
andmebaasid ei kuulu raamatukogu kogude arvestusse.
(5) Ajakirju ja ajalehti arvestatakse aastakomplektidena.
(6) Teeninduspunkti, rändraamatukogusse ja mujale (nt näitused, raamatukogudevahelisse
laenutusse, ujukogusse) viidavale väljaandele ja esemele määratakse raamatukogude
andmebaasis ajutine asukoht ja lisatakse vajadusel märkus. Väljaannete tagasi saabumisel
raamatukogusse tehakse sellekohased muudatused raamatukogude andmebaasis.
(7) Väljaannete, esemete ja litsentsiandmebaaside arvestuse algdokumente (saatedokumendid)
säilitatakse vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatukogude andmebaasis olevad
andmed on ajakohased ja andmeid säilitatakse alaliselt.
§ 6. Arvestusüksused
(1) Kogu arvestusüksus on:
1) üksikväljaanne või väljaannete kogum, mida käsitatakse iseseisva füüsilise üksusena (köide,
eksemplar, ajakirja aastakomplekt, laserketas jmt). Komplekti ehk koos kasutamiseks mõeldud
väljaandeid, mis on omavahel seotud ja võivad olla eri meediumitel, kuid leiavad kasutamist
ühe tervikuna (näiteks keeleõpik koos CD-ga jmt), arvestatakse ühe füüsilise üksusena.
2) litsentsi alusel kasutatav ja omaloodud andmebaas (nt täistekst, muusika).
3) perioodikal puhul ainult lisandunud aastakomplekt.
(2) Raamatukogu arvestusüksused on järgmised:
1) nimetus, pealkiri – iga omaette identifitseeriva ja teistest eristava pealkirjaga väljaanne, mis
on välja antud ühe üksusena (nt e-väljaanne) või mitme füüsilise üksusena (nt mitmes köites).
Raamatukogus juba enne oleva nimetuse lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult
eksemplaride hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue
nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus. Ajalehtedel ja ajakirjadel näidatakse aasta
jooksul saabunud nimetuste arv;
2) eksemplar – üksikobjekt või üksik väljaanne, mis on koondatud ühtede kaante vahele või
ümbrisesse (nt füüsiliselt iseseisev trükitud raamat, DVD-plaat) ja moodustab terviku või selle
osa (nt kui müüakse eraldi). Võib olla nii füüsilise kui ka digitaalse väljaande eksemplar või
ese. Nimetuse eksemplar on kasutajale kättesaadav laenutuseks, kohalkasutuseks või
allalaadimiseks;
3) aastakomplekt – ajakirja või ajalehe aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu;
4) litsents – ametlik luba omada või kasutada kellelegi teisele kuuluvat ja
intellektuaalomandiõigusega kaitstavat teost teatud tingimustel (nt elektroonilist väljaannet või
andmebaasi või andmebaasi osa). Litsentsi alusel kasutatavaid andmebaase arvestatakse
igaühte eraldi, isegi kui juurdepääs mitmele litsentsiandmebaasile toimub sama kasutajaliidese
kaudu;
28
5) laudimeeter - riiuli mahutavuse mõõtühik (näiteks pikkus 1 m, mahutab 35 köidet raamatuid
v 14 ajakirjaköidet).
§ 7. Väljaannete laadid, esemed ja nende arvestus
1) raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga
49 ja enam lehekülge. Statistilistes aruannetes arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid (kuni
48 leheküljelised köidetud väljaanded), köidetud kaardid, noodid, graafikaväljaanded,
normdokumendid, jätkväljaanded (nt toimetised, aastaraamatud), Braille’ kirjas raamatud.
Jätkväljaanne on nummerdatud, kuid normimata ajavahemike järel ja määramata annete arvuga
ilmuv väljaanne. Arvestatakse nimetusi ja eksemplare;
2) jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või
muus vormis väljaanne, mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse
välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht). Ei hõlma monograafiasarju, mis tuleb arvestada
raamatutena.
Jadaväljaannete hulka kuuluvad ajalehed, ajakirjad, aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste
seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud jms. Jadaväljaanded ei ole mitmeosalised
teosed, millele on kavandatud ilmumise lõpp.
ajaleht – jadaväljaanne, mis edastab üld- või erihuvi pakkuvaid uudiseid jooksvate sündmuste
kohta ja mille üksikud osad on kuupäevastatud või nummerdatud ning mis tavaliselt ilmub
vähemalt üks kord nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte.
ajakiri – regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis
numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte;
3) käsikiri – originaalväljaanne, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas. Arvestatakse
nimetusi ja aastakomplekte;
4) auvis – väljaanne, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata
ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu
kaudu kättesaadavad. Arvestatakse nimetusi ja aastakomplekte;
audioväljaanne – heli kujul informatsiooni kandev dokument, kasutamine rajaneb
kuulmismeelel. Nt heliplaat, vinüül- ja laserplaat, helilint, helikassett, CD, heli- ehk audiofail.
Audio- ehk heliraamatud on raamatud;
visuaalväljaanne – silmloetav väljaanne, nt diapositiiv, diafilm või foto;
kombineeritud auvis – nt helifilm, videosalvestis;
5) muu väljaanne – mitte-elektrooniline väljaanne või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud
(nt pisitrükis). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare;
6) digiväljaanne – piiritletud sisuga digitekkeline või digitud infoüksus, mis on loodud või
digitud raamatukogus või komplekteeritud raamatukogu kogusse digikujul. Digikujul
väljaanne on üldjuhul loetav arvuti või nutiseadme abil. Hõlmab e-raamatuid, e-
patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ja muid digitaalväljaandeid, nt
29
aruandeid, kaardi- ja noodiväljaandeid, eeltrükke jne. Digiväljaannete hulka ei kuulu
andmebaasid ega e-jadaväljaanded. Arvestatakse nimetusi ja litsentse;
7) e-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digiväljaanne, milles on
ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog. Hõlmab digitekkelisi
ja digitud väljaandeid. Arvestatakse nii füüsilisel kandjal kui ka võrgus pakutavate e-raamatute
litsentse ja nimetusi;
8) muu digiväljaanne – digiväljaanne, mis ei ole e-raamat, e-jadaväljaanne, võrgu kaudu
kättesaadav auvis ega e-patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid,
kaardi- ja noodiväljaanded, keeleõppematerjalid jms. Arvestatakse füüsilisel kandjal üksusi ja
võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi;
9) andmebaas – ühise kasutajaliidese ning andmete otsingut ja käitlust võimaldava tarkvaraga
varustatud elektrooniliselt talletatud kirjete ja sisuüksuste (sh faktid, täistekstid, pildid, heli jm)
kogum. Arvestatakse eraldi omaloodud ja hangitud andmebaase. Omaloodud andmebaasidel
arvestatakse ka kirjete arvu ning litsentsiandmebaasidel ka litsentse;
10) ese – igasugune konkreetne materiaalne asi, v.a väljaanded (nt e-luger, spordivahend,
muusikariist, tööriist). Arvestatakse nimetusi ja eksemplare.
§ 8. Kogudest kustutamine
(1) Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses väljaanded ja esemed
kustutatakse kogudest ja raamatukogude andmebaasist. Mahakandmise põhjuste (aegunud,
lagunenud vm) järgi koostatakse kustutusakt ja kustutatud väljaannete või esemete nimekiri,
mis kinnitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud korras. Kustutatud väljaannete ja
esemete info säilitatakse raamatukogude andmebaasis vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse
kehtestatud korrale.
(2) Kustutusakt peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) koostamise kuupäev;
2) väljaannete või esemete kogumaksumus;
3) raamatute eksemplaride arv liikide ja keelte järgi;
4) kustutamise põhjus;
5) koostaja nimi ja allkiri.
(3) Kustutatud väljaannete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:
1) autor(id);
2) pealkiri;
3) ilmumisaasta;
4) liik;
5) vöötkoodi- või inventarinumber;
6) keel;
7) hind.
(4) Kustutatud esemete nimekirjas tuuakse järgmised andmed:
1) pealkiri;
3) soetamise aasta;
4) vöötkoodi- või inventarinumber;
30
6) hind.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja 5 nimetatud nimekiri koostataks raamatukogude
andmebaasis olevate andmete väljavõttena.
(6) Raamatukogu peab arvestust lugejate kaotatud ja asendatud või rahas tasutud väljaannete
ja esemete üle. Vastavad parandused tehakse raamatukogude andmebaasis. Koostatakse
kustutus- ja vastuvõtuakt.
(7) Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest kustutusakti ei koostata.
(8) Raamatukogude kogudest kustutatud väljaande ja eseme eksemplari andmed kustutatakse
andmebaasist ja e-kataloogist kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitanud aja ja korra kohaselt.
Inventarinumber märgitakse kustutatuks.
(9) Raamatukogu võib temale mittevajalikke väljaandeid ja esemeid tasuta võõrandada või
müüa kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras, et soodustada
väljaannete ja esemete taaskasutust.
§ 9. Inventuur
(1) Väljaannete ja kogudesse kuuluvate esemete olemasolu kontrollimiseks tehakse
raamatukogus inventuur vähemalt iga kümne aasta järel või vajaduse korral (vastutava töötaja
vahetus; avarii, milles said kannatada kogud vm) sagedamini. Kohaliku omavalitsuse üksus
võib nõuda inventuuri igal ajal.
(2) Inventuuri tegemiseks moodustatakse komisjon kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud
korras.
(3) Inventuuri käigus võrreldakse raamatukogude andmebaasis arvel olevaid väljaandeid ja
esemeid kohalolevate ning laenutatud väljaannete ja esemetega, et tuvastada puuduolevad
väljaanded ja esemed.
(4) Inventuuri lõpetamisel koostatakse akt, millele lisatakse puuduvate väljaannete ja esemete
nimekiri. Inventuuriakti kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus.
(5) Inventuuriaktis on järgmised andmed:
1) inventuurikomisjoni liikmete nimed ja ametikohad;
2) inventuuri läbiviimise aeg;
3) väljaannete ja esemete olemasolu kontrollimise alused, mis kirjeldatud sama paragrahvi
punktis 3;
4) raamatukogus kohal olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;
5) laenutuses olevate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;
6) puuduvate väljaannete ja esemete arv laadide kaupa;
7) puuduvate väljaannete ja esemete kogumaksumus hankimisviiside kaupa;
8) puuduvate raamatute eksemplaride arv liikide järgi;
9) puuduvate raamatute eksemplaride arv keelte järgi;
10) inventuurikomisjoni järeldused ja ettepanekud;
11) inventuuriakti koostamise kuupäev;
12) inventuurikomisjoni liikmete allkirjad.
31
(6) Inventuuri käigus puuduvate, lagunenud ja aegunud väljaannete ja esemete kustutamise
otsustab kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse vara haldamise
korrale.
§ 10. Kataloogimine ja töötlemine
(1) Väljaannete raamatukogunduslik töötlemine on bibliografiline kirjeldamine ja
kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, paigutusindeksi ja kohaviida määramine ning
tehniline töötlemine (nt kiletamine, vöötkoodi, turvariba või raadiokiibi lisamine). Kehtib ka
esemete kohta.
(2) Kirje koostamisel juhindutakse rahvusvahelistest bibliograafilise kirjeldamise reeglitest
(ISBD) ja rahvusvahelisest kataloogimisstandardist (RDA) ning laadide kaupa MARC21
kataloogimise vormingutest ja juhenditest. Tellimisel või arvele võtmisel tuleb kasutada
raamatukogu andmebaasis juba leiduva väljaande, andmebaasi või eseme bibliograafilist kirjet.
Kirje puudumisel koostatakse nõuetekohane lühikirje.
(3) Kõik raamatukogu kogudesse arvele võetud väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed
peavad olema kajastatud raamatukogu andmebaasis ja e-kataloogis ning lugejale
kättesaadavad.
(4) Väljaanded ja litsentsiandmebaasid liigitatakse UDK tabelite alusel, mis on eesti keeles
leitavad UDC Summary veebilehel (https://udcsummary.info). Muusikaväljaannete erilaadide
(noodid, auvised) liigitamisel tuleb lähtuda muusikaraamatukogude põhimõtetest ja kasutada
ka teisi liigitussüsteeme.
(5) Väljaanded, litsentsiandmebaasid ja esemed märksõnastatakse “Eesti märksõnastik EMS”
alusel.
(6) Tehniline töötlemine on kohaviida märkimine, raamatukogu templiga tembeldamine ja
inventarinumbri ning vöötkoodiga varustamine. Vöötkood võib asendada inventarinumbrit.
Väljaannete ja esemete tuvastamiseks, märgistamiseks ja jälgimiseks võib kasutada ka
raadiokiipi ehk raadiolaineid kasutavat tehnoloogiat (RFID).
(7) Kõik raamatukogu kogudes arvele võetavad väljaanded ja esemed tembeldatakse
raamatukogu templiga. Eset tembeldatakse, kui see on võimalik.
Jäljend lüüakse raamatu tiitellehe pöördele ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms
trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse templijäljend esikülje etiketile, CD-ROMidel
ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokandja etiketile, filmidel jms pakendi
etiketile. Arvele võetavad pisitrükised tembeldatakse.
Templit ei lisata arvele mittevõetavatele jaotusmaterjalidele (info- ja reklaamvoldikud, ürituste
kavad jms).
(8) E-kataloogis on väljaannet võimalik leida vähemalt:
1) autori;
2) pealkirja;
3) ilmumisaasta;
4) laadi;
4) liigi (UDK);
32
5) märksõna;
6) vöötkoodi/kohaviida;
7) standardnumbri;
8) keele;
9) sarja pealkirja järgi.
(9) E-kataloogis on litsentsiandmebaasi võimalik leida vähemalt:
1) pealkirja;
3) ilmumisaasta;
4) laadi;
4) liigi (UDK);
5) märksõna;
6) ligipääsuõiguse;
7) keele järgi.
(10) E-kataloogis on eset võimalik leida vähemalt:
1) pealkirja;
2) laadi;
3) märksõna;
4) vöötkoodi/kohaviida järgi.
(11) E-kataloogi selleks määratud andmeväljadele võib lisada ka muid lugejale olulisi märkusi
(nt vanusepiirang).
§ 11. Raamatukogu teenuste kasutamine
(1) Raamatukogu teeninduse täpsem korraldus ning lugejate ja külastajate õigused ning
kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud raamatukogu kasutamise
eeskirjas. Ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri tehakse igale raamatukogu kasutajale
teatavaks lugejaks registreerimisel, raamatukogu ruumis ja veebilehel.
(2) Raamatukogu põhiteenused on väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus
ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele riigi ja kohaliku omavalitsuse teenustele
üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Raamatukogu põhiteenused
on tasuta.
(3) Avalikele teenustele juurdepääsuks võimaldatakse soovijal kasutada arvutit. Raamatukogu
võib seada arvuti kasutamise ajale piiranguid.
(4) Raamatukogu haridusprogrammide, töötubade kulumaterjalid (nt printeri paber, töötoa
materjalid, 3D filament, jaotusmaterjal) samuti eriteenused (valguskoopia tegemine, printeri
väljatrükid, välisele andmekandjale salvestamine, kuller- ja postipakiteenus jm) võivad olla
tasulised. Raamatukogu või raamatukoguvälise teenuse osutaja võetava tasu suurus tehakse
igale kasutajale teatavaks enne teenuse kasutamist.
(5) Arvestades raamatukogu võimalusi ja kogukonna vajadusi, pakutakse erinevatele
sihtrühmadele (nt erivajadustega inimestele, lastele) ruume õppimiseks, huvitegevuseks, kaug-
ja rühmatöö tegemiseks, kirjandus- ja kultuuriüritusteks, debattide korraldamiseks. Uute
sihtrühmadeni jõudmiseks kasutatakse ruumide, nagu konverentsi- ja näitusesaalid,
ristkasutuse võimalusi.
33
§ 12. Lugejate registreerimine ja arvestus
(1) Lugeja registreerimine toimub kehtiva isikut tõendava dokumendi, juhiloa või õpilaspileti
alusel raamatukogu lugejate andmebaasis üks kord. Alla 18-aastase isiku ja täisealise
eestkostetava puhul on raamatukogul õigus küsida kojulaenutamise õiguse andmiseks tema
seadusliku esindaja andmeid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekut.
(2) Lugejaks registreerimine toimub nii raamatukogus raamatukogutöötaja vahendusel kui ka
iseseisvalt või veebikeskkonna kaudu.
(3) Veebis lugejaks registreerumisel peab isikul olema Eesti isikukood ja isikut tõendav
dokument. Digitaalseks allkirjastamiseks on isikul vaja ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID
kehtivaid sertifikaate ja PIN-koode.
(4) Lugejaks registreerimisel tuleb isikule tutvustada raamatukogu kasutamise eeskirja,
tasuliste teenuste ja teisi raamatukogu eeskirju, mis reguleerivad raamatukogu teenuste
kasutamist.
1) lugeja ja külastaja vastutust puudutav ajakohane raamatukogu kasutamise eeskiri peab olema
kättesaadav igal ajal nii raamatukogus, teeninduspunktides, rändraamatukogus kohapeal kui ka
raamatukogu veebilehel.
(5) Lugejaks registreeritakse isik, kes nõustub täitma raamatukogu kasutamise eeskirja
tingimusi. Kasutaja saab anda nõusoleku digiallkirjaga, kasutades nt ID-kaarti või nõustumise
kinnitamisega veebikeskkonnas vastavas kinnituskastis või füüsilisel kujul allkirjastades
dokumendi.
1) lugejatele, kes on andnud raamatukogule oma e-posti aadressi, saadetakse raamatukogu
kasutamise eeskirja muutusest teade ka e-posti aadressile.
(6) Lugejaks registreerimisel koostatakse raamatukogude andmebaasi lugejakirje.
Lugejakirjesse märgitakse lugeja õigused raamatukogu kasutamisel või ka koduteeninduse
vajadus.
Raamatukogu lugejate andmebaasi kantakse lugejaks registreerimisel järgmised lugeja
isikuandmed ja raamatukogu nõudel kuni 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava seadusliku
esindaja isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg;
3) rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed;
4) lisa-postiaadress;
5) telefoninumber;
6) elektronposti aadress;
7) koduteeninduse vajadus;
8) lugeja eelistuste andmed vastavalt lugeja nõusolekule.
(7) Raamatukogu võib lugeja nõusolekul küsida lugejateeninduseks täiendavaid isikuandmeid.
(8) Lugejakirjega seotud isikuid teavitatakse kohustusest teavitada raamatukogu oma nime,
elukoha ja e-posti aadressi ning telefoninumbri muutumisest.
34
(9) Registreeritud lugejale antakse isiku identifitseerimist vajavate teenuste kasutamise õiguse
(sh kojulaenutamine) kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, milleks on ID-kaart, juhiluba
või õpilaspilet. Lugeja võib saada raamatukogust ka lugejakaardi.
(10) Lugejaks registreerumisel antakse isikule raamatukogu kasutamise õiguse üheks aastaks.
Igal aastal registreeritakse lugeja isikut tõendava dokumendi alusel ümber, kontrollides
lugejaks registreerimisel esitatud andmete kehtivust, ning pikendatakse raamatukogu
kasutamise õigust ühe aasta võrra.
(11) Lugeja, alla 18-aastase isiku ja täisealise eestkostetava puhul seadusliku esindaja andmete
õigsust kontrollitakse kord aastas lugeja raamatukogu külastusel.
(12) Lugejaid arvestatakse arvuliselt ja lugejarühmade järgi.
Lugejarühmad on:
1) täiskasvanud;
2) laps vanuses kuni 13 aastat (kaasaarvatud);
3) noor vanuses14 kuni 17 aastat (kaasaarvatud);
4) vanemaealised (üle 65-aastased)
Lugejarühmad võivad olla ka kooliastmed:
1) I kooliaste 1.–3. klassi õpilane;
2) II kooliaste 4.–6. klassi õpilane;
3) III kooliaste 7.–9. klassi õpilane;
4) gümnaasium – 10.–12. klassi õpilane;
5) üliõpilane.
(13) Raamatukogus on lugejate arv aasta lõpul haruraamatukogudes, osakondades,
teeninduspunktides, rändraamatukogus registreeritud lugejate arvu summa. Seejuures
registreeritakse iga isik raamatukogu lugejana üks kord.
(14) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse lugejaid nagu
kohapeal raamatukogus.
(15) Rahvaraamatukogu lugejate andmebaasist kustutatakse lugeja ja alla 18-aastase isiku ja
täisealise seadusliku esindaja andmed, välja arvatud statistikaga seotud isikustamata andmed,
kui lugeja pole raamatukogu isikustatud teenuseid kasutanud kolm aastat. Enne lugejakirje
kustutamist saadetakse lugejakirje aegumise teavitus. Lugejakirje säilitatakse nõusolekul. Kui
lugejal on rahvaraamatukogu ees täitmata kohustusi, ei kustutata lugeja või tema seadusliku
esindaja andmeid lugejate andmebaasist. Nimetatud juhul säilitatakse andmeid kuni kohustuste
täitmiseni või nõude aegumiseni.
§ 13. Kojulaenutus, kohalkasutus ja külastus
(1) Laenutus registreeritakse kehtiva ID-kaardi, õpilaspileti, juhiloa või lugejakaardi alusel
raamatukogude andmebaasis. Lugejat teavitatakse tagastustähtajast. Tagastustähtaega peab
saama lugeja ka ise igal ajal e-kataloogist vaadata.
(2) Teisele isikule laenutamine võib toimuda volituse alusel.
35
(3) Lugejal võimaldatakse veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise väljaandeid ja esemeid
reserveerida, vaadata reserveeringute andmeid ning võimalusel pikendada kehtivat
tagastustähtaega.
(4) Lugeja võib veebilehe vormi või e-kataloogi kaudu ise või raamatukogutöötaja vahendusel
väljaande või eseme tagastustähtaega pikendada raamatukogu kasutamise eeskirjas määratud
arv kordi, kui väljaannet või eset ei ole soovinud laenata teised lugejad. Tähtaja pikendamine
loetakse uueks laenutuseks, kuid pikendusi arvestatakse eraldi.
(5) Väljaande või eseme laenutamisel ja tagastamisel tehakse laenutatud ja tagastatud
eksemplari osas muudatused raamatukogude andmebaasis, mille tulemusel lugeja kirjes
märgitakse või kustuvad laenutuse andmed.
(6) Laenutusüksuseks on väljaande või eseme arvestusüksus. Laenutused jagunevad
kojulaenutusteks ja kohalkasutusteks. Lugejarühma järgi arvestatakse eraldi laste-, noorte ja
täiskasvanute laenutusi. Laenutusi arvestatakse väljaande laadi järgi, minimaalselt arvestatakse
raamatute, ajakirjade, ajalehtede, auviste, e-raamatute ja esemete laenutused. Kui ajakirju ei
köideta aastakomplektideks kokku ja neid laenutatakse üksiknumbrite kaupa, loetakse
laenutuseks üksiknumbri laenutus.
(7) Raamatute laenutusi arvestatakse ka liigi ja keele järgi. Eseme näiteks e-lugeri puhul
arvestatakse lugeri laenutust, sõltumata lugeris olevate väljaannete arvust.
(8) Laenutuste alla kuuluvad ka raamatukogus kohalkasutuseks tehtud registreeritud
laenutused.
(9) Kohalkasutust registreeritakse kas igapäevaselt või valikstatistikana.
(10) Raamatukogu füüsilise ruumi külastajale tehakse raamatukogu külastamisel
kättesaadavaks raamatukogu kasutamise eeskiri ja muud teenuseid reguleerivad eeskirjad.
(11) Füüsilise külastusena arvestatakse lugeja ühekordset sisenemist raamatukokku, sõltumata
sellest, mitut osakonda ta külastab, samuti osalemist raamatukogu korraldatud üritusel ja
koolitustel. Eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud lugemist. Sisenemine, väljumine
ja oma töötajate liikumine tuleb välistada.
(12) Teeninduspunktis, rändraamatukogus ja koduteeninduses registreeritakse laenutusi ja
külastusi nagu paikses raamatukogus.
§ 14. Elektroonilised teenused
Elektroonilised teenused on raamatukoguteenused, mida raamatukogu osutab kas kohaliku
serveri põhjal või mis on kättesaadavad võrgu kaudu. Elektrooniliste teenustena arvestatakse
näiteks avalikku e-kataloogi, raamatukogu veebilehe ja andmebaaside kasutamist.
§ 15. Raamatukogudevaheline laenutus
(1) Raamatukogu kogudes puuduvad väljaanded ja võimalusel esemed tellitakse lugeja soovil
teistest raamatukogudest. Laenutamise või mitte laenutamise aga ka kasutamise tingimused
määrab iga laenutav raamatukogu. Kulude arveldamine toimub vastavalt kohaliku
36
omavalitsuse üksuse kehtestatud korrale ja raamatukogude koostööleppes sätestatud
tingimustele. Kulud tasub saatjale telliv raamatukogu.
(2) Raamatukogudevahelise laenutuse kasutamine registreeritakse. Arvestatakse laenutamist
ühest raamatukogust teise raamatukokku, mis ei ole sama juhtkonna alluvuses. Näiteks
arvestatakse teistest kohaliku omavalitsuse raamatukogudest saadud ja teisele kohaliku
omavalitsuse raamatukogudele esitatud tellimusi ning nende täitmist.
Struktuuriüksustevahelist laenutust arvestatakse eraldi.
(3) Raamatukogu võib luua lugejale iseteenindusvõimaluse, et lugeja saaks tellida soovitud
väljaande või eseme teisest raamatukogust oma kulul.
§ 16. Infoteenindus
(1) Infoteenindus on raamatukogu tegevus, mis eeldab raamatukogutöötajatelt infoallikate
(trükised ja muud väljaanded, litsentsiandmebaasid, raamatukogu enda ja teiste asutuste
andmekogud) tundmist ja kasutamist.
(2) Lugeja või külastaja võib esitada infopäringu suuliselt (nt telefoni teel) või kirjalikult (nt e-
posti või veebivestluse teel). Vastus antakse lugejale või külastajale sobivas vormis kas
kirjalikult või suuliselt. Lugejat teavitatakse vastamise tähtajast kui vastamine võtab kauem
aega kui tööpäev. Mahukamatele ja keerukamatele päringutele vastamine võib olla tasuline
teenus. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.
(3) Infopäringuna arvestatakse näiteks lugeja päringut temaatilise informatsiooni leidmiseks,
nimestike koostamiseks või mitmesuguste faktiandmete väljaselgitamiseks. Siin ei arvestata
leidumus- ega töökorraldusalaseid päringuid. Infopäringud arvestatakse arvuliselt.
(4) Raamatukogu võib infoteeninduseks luua ja hallata kodulooandmebaasi.
§ 17. Raamatukogu arhiiv
(1) Raamatukogu arhiivis säilitatakse raamatukogu tegevuse käigus loodud dokumente.
(2) Raamatukogu arhiiv korraldatakse «Arhiiviseaduse» ja «Arhiiviseaduse» § 13 alusel
kehtestatud arhiivieeskirja nõuete ning korra kohaselt.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Kultuuriministri määruse Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend (RTL 2004, 97, 1529)
tunnistatakse kehtetuks.
37
Kavand 3
Automaatsete haldusaktide ja toimingute loetelu
Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogu seaduse § 22 ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduse §
72 alusel.
§ 1. Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu automaatsed haldusaktid ja
dokumendid.
(1) Rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu võib automaatse haldusakti ja
dokumendina anda:
1) registreerida raamatukogu lugejaks;
2) kustutada lugeja isikuandmed;
3) kustutada seadusliku esindaja andmed lugeja isikuandmete kustutamisel või esindusõiguse
lõppemisel;
4) kustutada arstitõendi või muu tõendi kestuse või puude lõppemisel pimedate raamatukogu
teenuse kättesaadavaks tegemise;
5) saata meeldetuletusi laenutustähtaja saabumisest;
6) määrata lugejale viivise määra;
7) korralduse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenutamise õiguse ära võtmiseks;
8) ettekirjutuse lugejale kohustuse täitmise tähtaja;
9) ettekirjutuse kohustuse täitmise tähtajaga;
10) ettekirjutuse kohustuse täitmise automaatselt täitemenetlusse.
§ 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse automaatsed haldusaktid ja dokumendid.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda teavituse
esimesse klassi mineva õpilase kooli registreerinud seaduslikule esindajale rahvaraamatukogu
lugejaks saamise võimalusest.
§ 3. Rakendussäte
Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil.
38
Kavand 4
Raamatukogude andmekogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 73 lõike 3 alusel.
1. Peatükk. Üldsätted
§ 1. Andmekogu nimetus
§ 2. Andmekogu eesmärk
§ 3. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
§ 4. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ülesanded
§ 5. Andmekogu ülesehitus
§ 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse
2. Peatükk. Andmekoguga liitumine, kasutajaõiguste andmine ja äravõtmine
§ 7. Andmekoguga liitumine
§ 8. Andmekogu kasutajaõigused
§ 9. Andmekogu kasutamise õiguste äravõtmine
3. Peatükk. Andmekogusse kantavad andmed, andmeandjad ja andmete esitamise kord
§ 10. Andmekogusse kantavad andmed
§ 11. Andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed
§ 12. Andmevahetus teiste andmekogudega
§ 13. Andmete esitamise kord
§ 14. Andmete õigsuse tagamine
§ 15. Ebaõigete andmete parandamine
4. Peatükk. Juurdepääs andmekogu andmetele ja nende väljastamine andmekogust
§ 16. Juurdepääs andmekogu andmetele
§ 17. Andmete väljastamine andmekogust
5. Peatükk. Andmekogu andmete säilitamise ja kustutamise kord
§ 18. Andmete säilitamine ja kustutamine
§ 19. Andmetöötluse logide säilitamine
6. Peatükk. Andmekogu järelevalve ja lõpetamine (muud andmekogu pidamiseks
vajalikud korraldusküsimused)
§ 20. Järelevalve andmekogu pidamise üle
§ 21. Andmekogu likvideerimine
6. Peatükk. Rakendussäte
§ 22. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2027. aasta 1. juulil.
39
„Raamatukogude andmekogu põhimäärus”
Lisa 1
Eesti Rahvusbibliograafai alamandmekogu pidamine
1. Peatükk. Alamandmekogu nimetus ja vastutav töötleja
2. Peatükk. Alamandmekogu pidamine
3. Peatükk. Alamandmekogusse kantavad andmed
4. Peatükk. Alamandmekogus andmete säilitamise ja kustutamise kord
5. Peatükk. Alamaandmekogu Eesti rahvusbibliograafia koostamise alused
40
Kavand 5
Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise tasu arvutamise alused
Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 75 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise
teenuste loetelu ning teenuste tasu arvutamise alused raamatukogudele.
(2) Määrust kohaldatakse andmekogu liitunud raamatukogule.
(3) Raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võetav tasu on kulupõhine.
Kasutamise tasu arvutatakse lähtuvalt liitumislepingus kokku lepitud teenustest ja nende
kasutamise mahust.
(4) Rahvaraamatukogude liitumine raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise
kulupõhine tasu kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.
2. peatükk
Raamatukogude andmekogu moodulid
§ 2. Raamatukogude andmekogu moodulite loetelu.
(1) Raamatukogu andmekogu moodulid on järgmised:
1) e-kataloog (Minu raamatukogu MIRKO);
2) raamatukogusüsteem;
3) keskne lugejate registreerimise ja autentimise süsteem (SSO);
4) ….
3. peatükk
Raamatukogude andmekogu teenused
§ 3. Raamatukogu andmekogu teenuste loetelu ja tasu arvutamise ühik
(1) Liitumisega seotud teenused on järgmised:
1) raamatukogu liitumine ja esmakordne seadistamine;
2) raamatukogu andmete migreerimine ja testimine;
3) raamatukogu andmete korrastamine.
(2) Andmekogu kasutamise teenused on järgmised:
1) raamatukogusüsteemi tarkvara hooldustasu (majutus, varukoopiad, regulaarsed uuendused
ja nende paigaldamine, igapäevane hooldus ja kasutajatugi);
2) e-kataloogi hooldustasu (majutus, hooldus, kasutajatugi);
3) litsentsi tasu, mille suurus sõltub raamatukogu töötajate-, lugejate-, biblio- ja eksemplaride
kirjete arvust (hallatavate kogude suurusest);
41
4) testkeskkondade kasutamise tasu;
5) raamatukogupõhised erilahendused ja nendel baseeruvad teenused (iseteenindus seadmed,
raamatu kapid, liidesed kolmanda osapoole tarkvaradega).
(3) Alamandmekogu kasutamise teenused on järgmised:
1) alamandmekogu moodustamine ja andmete korrastamine;
2) alamaandmekogu andmetel tuginevad erilahendused.
42
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Märkuste ja ettepanekute tabel Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Eesti Linnade ja Valdade Liit PAGEREF _Toc226542573 \h 2 Rahvaraamatukogude Nõukogu PAGEREF _Toc226542574 \h 11 Tartumaa Omavalitsuste Liit PAGEREF _Toc226542575 \h 31 Eesti Rahvusraamatukogu PAGEREF _Toc226542576 \h 32 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing PAGEREF _Toc226542577 \h 32 Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium PAGEREF _Toc226542578 \h 45 Jõhvi vald PAGEREF _Toc226542579 \h 48 Järvamaa Keskraamatukogu PAGEREF _Toc226542580 \h 50 Lääne Maakonna Keskraamatukogu PAGEREF _Toc226542581 \h 53 Viljandi Linnaraamatukogu PAGEREF _Toc226542582 \h 55 Tartu linn ja Tartu Linnaraamatukogu PAGEREF _Toc226542583 \h 58 Võru linnavalitsus ja Võru Keskraamatukogu PAGEREF _Toc226542584 \h 64 Põltsamaa Raamatukogu PAGEREF _Toc226542585 \h 69 Rakvere Raamatukogu PAGEREF _Toc226542586 \h 70 Saare Maakonna Keskraamatukogu PAGEREF _Toc226542587 \h 71 Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud /Mitte-arvestatud S eisukohad/vastused Eesti Linnade ja Valdade Liit 1 . Eelnõu § 4 lõike 2 - Teeme ettepanku jätta välja sõna „teeninduspiirkonnad“. Teeninduspiirkondade juriidiline fikseerimine tekitaks asjatut halduskoormust ja piiraks raamatukogude paindlikkust reageerida muutuvatele vajadustele. Selle asemel tuleks keskenduda teenuste üldisele kättesaadavusele ja ligipääsetavusele, sõltumata lugeja asukohast või konkreetsest haruraamatukogust. Oluline on tagada, et raamatukogu ruumid ja teenused oleksid füüsiliselt ja virtuaalselt kättesaadavad kõigile soovijatele, olenemata nende elukohast kindlas teeninduspiirkonnas. Arvestatud Eelnõu § 4 lõige 2 , lõike 5 punkt 2 ja lõike 6 punkt 2 ning 3 muudetud ja sõnastusest jäetud välja “teeninduspiirkonnad”. 2 . Eelnõu § 4 lõige 4 - Leiame, et kavandatav volitusnorm on liigne sekkumine KOV autonoomiasse ning ei ole põhjendatud. Kavandatavad muudatused ei tohi põhjendamatult piirata kohalike omavalitsuste võimalust kujundada ja korraldada avalikke teenuseid viisil, mis vastavad just nende piirkonna eripäradele ja vajadustele. Mittearvestatud Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on Vabariigi Valitsusel kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega täpsemad tingimused ja kor d või jätta see kehtesta mata . Kavandatav säte ei piirata põhjendamatult kohalike omavalitsuste võimalust kujundada ja korraldada avalikke teenuseid viisil, mis vasta b nende piirkonna eripäradele ja vajadustele. Kui aga ilmneb, et eelnõuga ette nähtud suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, on valitsusel võimalik sekkuda, kehtestades täpsemad tingimus ed . Määruse kehtestamise le eelnevalt saavad kohalikud omavalitsused anda oma arvamuse § 4 lõike s 3 sätestatud näitajate täpsemate tingimuste ja korra k oht a. 3 . Eelnõu § 4 lg-d 1, 5 ja 6 - E elnõu ja seletuskirja koos lugemisel jääb praeguse sõnastuse järgi mulje, et iga haruraamatukogu avamist või asukoha muutust peaks otsustama volikogu. Nõue, et iga haruraamatukogu ümberkorraldamist (sh kolimist või ruumide muutust) peab volikogu heaks kiitma, on bürokraatlik ja ajamahukas. See takistab raamatukogude kiiret ja efektiivset kohanemist muutuvate vajaduste ja tingimustega. Volikogu on kollegiaalne organ, kus arutelud, muudatusettepanekud ja hääletused toimuvad istungi käigus. Seetõttu ei saa volikogu seisukohta esitada Kultuuriministeeriumile enne, kui volikogu on rahvaraamatukogu ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustanud. A rvestatud Eelnõu § 4 lõiked 1 , 5 ja 6 muudetud. 4 . Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt kehtestab rahvaraamatukogu põhimääruse kohaliku omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt toimub hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. Teeme ettepaneku eelnõus sätestada, et rahvaraamatukogu põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras. Arvestatud Eelnõu § 7 lõige 1 viimane lause muudetud . 5 . Eelnõu § 9 lõige 1 kohaselt raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. Teeme ettepaneku asendada sõna „piisav“ sõnaga „vastav“. Antud selgitus Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema vabaduse. 6 . Eelnõu § 8 lõige 2 nõuab rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse ärakuulamist juhi kandidaadi sobivuse kohta. Juhi värbamiseks moodustatakse tavaliselt värbamiskomisjon, kuhu saab soovi korral kaasata kogukonna aktiviste või valdkonna spetsialiste. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 8 lõike 2 viimane lause välja, kui tarbetu sekkumine väljakujunenud juhtide värbamise protsessi - ?. Arvestatud Eelnõu § 8 lõike 2 viimane lause välja jäetud. 7. § 8 lg 6 - Teeme ettepaneku jätta seadusest välja rahvaraamatukogude juhtide tähtajalise töölepingu nõue. Kohalikul omavalitsusel peaks olema õigus otsustada, kas raamatukogu juhi koht on tähtajaline või tähtajatu. See annaks omavalitsustele suurema autonoomsuse juhtimisotsuste tegemisel ja ühtlustaks raamatukogu positsiooni teiste hallatavate asutustega. Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud . 8 . Eelnõu § 16 lõige 4 reguleerib raamatukogu teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Teeme ettepaneku täiendada viidatud lõiget selliselt, et rahvaraamatukogu juhil piirata ajutiselt ligipääsu raamatukogule ka muudel olulistel põhjustel, mis takistavad teenuste normaalset osutamist, nagu näiteks avariiolukord, ulatuslik töötajate haigestumine, remonditööd või muud ootamatud sündmused. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada § 16 lg 4 järgmiselt: „(4) Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või kõrgendatud ohu korral või muul mõjuval põhjusel rahvaraamatukogu ruumidele, raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele ajutiselt piirata rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see on vältimatult vajalik. Ligipääs tuleb taastada viivitamata pärast ohu, takistuse või korrarikkumise kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule ligipääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil.“. Mittearvestatud Tegemist on k orrakaitse seadus est tulenevate mõistetega ja säte on vajalik inim e se elu ning tervise kaitsmiseks. Muudel juhtudel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus raamatukogule ajutise juurdepääsu piiramise , kuid oluline on, et raamatukogu teenused oleks muul viisil kättesaadavad. 9 . Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 17 lõikes 4 rahvaraamatukogude ja haruraamatukogude vahelise laenutuse tingimusi ja kulusid, võttes arvesse kavandatava üleriigilise infosüsteemi (ÜÜRS) funktsionaalsust, teenuse oodatavat mahtu ning sellega kaasnevat koormust raamatukogu eelarvele. Tasuta tellimise võimalus haruraamatukogude vahel on mõistlik ainult siis, kui tulevane raamatukogude infosüsteem (ÜÜRS) seda täielikult toetab. Praegune süsteem ei ole valmis toetama teavikute broneerimist haruraamatukogude vaheliseks liikumiseks, teavituste edastamist teaviku teekonna kohta lugejale ja töötajale ning laenutusvalmidusest teavitamist. Teiseks, tasuta teenuse pakkumine toob kaasa olulise logistika- ja halduskoormuse kasvu. Kolmandaks, sellega kaasneb märkimisväärne finantsiline kulu kohalikele omavalitsustele. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta § 17 lõiget 4 järgmiselt: 1) lisada selge tingimus, et haruraamatukogude vaheline tasuta tellimine on võimalik vaid juhul, kui üleriigiline raamatukogude infosüsteem (ÜÜRS) toetab selleks vajalikke funktsionaalsusi. See hõlmab broneerimise, teavituste, kättesaamiskoha valiku ja ujukogu haldamise võimekust; 2) kaaluda võimalust kehtestada haruraamatukogude vahelisele teavikute tellimisele tasu, mis kataks vähemalt osaliselt logistikakulud, või jätta see kohaliku omavalitsuse otsustada, arvestades reaalset kulu ja teenuse mahtu. Alternatiivina võiks riik eraldada selleks otstarbeks toetust KOVidele , kuid kohe kindlasti ei saa seda kulu katta praeguse raamatute toetuse arvelt; 3) anda KOVidele paindlikkus otsustada, kas nad pakuvad tasuta haruraamatukogude vahelist tellimise teenust või mitte, arvestades nende eelarvelisi võimalusi ja teenuse osutamise otstarbekust. Arvestatud ja antud selgitus Eelnõu § 17 lõige 4 muudetud ja sõnastatud järgmiselt: “ Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse lugeja soovil teistest raamatukogudest raamatukogudevahelise laenutuse kaudu . Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise laenutuse kulude katmist. Sama omavalitsuse rahvaraamatukogu kogude vahel laenutamise võimaluse olemasolul kulude katmise tasu ei rakendata .“ Kehtiva RaRS § 15 lõikes 2 on sätestatud, et rahvaraamatukogu põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta. Eelnõu § 17 lõikega 1 ei muudeta kehtivat regulatsioon. Raamatukogu asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas. Eelnõuga ei kaasne teenuse pakkumisel olulist logistika- ja halduskoormuse kasvu, sest teenust haruraamatukogude vahel ehk asutusesisene laenutus tuleb korr a ldada rahvaraamatukogul ka kehtiva seaduse alusel . Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edasta m ine teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule , mis võib olla tasuline. Hangitava r aamatukogusüsteemi funktsionaalsed nõuded sisaldavad b roneerimist haruraamatukogude vaheliseks liikumiseks, teavituste edastamist väljaande teekonna kohta lugejale ja töötajale ning laenutusvalmidusest teavitamist . 10 . Eelnõu § 18 lõige 2 loetleb, milliseid andmeid raamatukogu töötleb isiku lugejaks registreerimisel. Teeme ettepaneku täiendada seda loetelu rahvastikuregistrijärgse elukohaga ja sõnastada sellest tulenevalt loetelu järgmiselt: „1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) rahvastikuregistrijärgne elukoht (postiaadress); 4) lisa-postiaadress; 5) telefoninumber; 6) elektronposti aadress, kui see on olemas; 7) koduteeninduse vajadus.“. Rahvastikuregistrijärgse elukoha lisamine lugejate andmete hulka on oluline, sest iga kohalik omavalitsus peaks osutama tasuta teenust oma elanikele. See võimaldab raamatukogudel täpsemalt identifitseerida oma teeninduspiirkonna, st KOV elanikke ja pakkuda neile seadusega ettenähtud tasuta teenuseid. Ideaaljuhul võiks rahvastikuregistrijärgse aadressi saada otse rahvastikuregistrist, mis lihtsustaks andmete haldamist ja tagaks nende ajakohasuse. Lisa-postiaadress seevastu on lugeja poolt vabatahtlikult täidetav väli. See annab raamatukogule paindlikkuse ühenduse võtmisel, kui põhiaadress ei ole piisav või kui lugeja eelistab teist kontaktaadressi. See lisaväli aitab raamatukogul vajadusel lugejaga ühendust saada näiteks teavituste või meeldetuletuste edastamiseks. Arvestatud Eelnõu § 18 lõige 2 muudetud (uue numeratsiooni järgi lg 4) . 11 . Eelnõu § 21 lõige 4 – teeme ettepaneku täiendada lõiget võimalusega toimetada ettekirjutus ka e-posti teel. See muudatus viib kättetoimetamise regulatsiooni paremini kooskõlla tänapäevaste haldusmenetluse praktikatega, loob õigusselguse ettekirjutuse kättetoimetatuks lugemise kohta ning soodustab efektiivsemat asjaajamist. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 lõige 4 järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga või elektroonilise kättetoimetamise korral e-posti teel loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks , kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest.“. Antud selgitus Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks . 12 . Eelnõu § 21 lõike 6 sõnastus vajab täpsustamist, et oleks selgelt aru saada, kas rahvaraamatukogudel tekib kohustus peale ühte aastat laenata uusi raamatuid ja esemeid ka kõikidele võlgnikele (sh täitemenetluses olevatele võlgnikele), kes ei ole oma võlgnevust kõrvaldanud. Lisaks vajab selgemat käsitlust, kuidas kohaldub kõnealune lõige koolikohustuslikule lapsele. Eelnõu § 21 lõige 8 küll viitab, et laenutamisepiirang kohaldub 18-aastase isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike erisustega tema seaduslikule esindajale, aga millised erisused laenutamispiirangu puhul kohalduvad, jääb arusaamatuks. Arvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse väljaannete kojulaen amise õigus ära), siis eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaen amise õigus ära võtta. Siin saab iga KOV jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Ära on jäetud laenamisõiguse piiramise kestusega seonduv. R aamatukogu võib kaalutlusõiguse alusel rakendada näiteks laste puhul viivise tasumise paindlikke lahendusi. Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada. 13 . Eelnõu § 21 lõikes 7 nimetatud piirangu puhul tuleb täpsustada, kuidas kõnealune piirang vormistatakse. Arvestades, et eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt eelnõus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi, siis on küsimus, kas piirang tuleks kehtestatakse haldusaktiga või piisab vastavast märkest infosüsteemi? Antud selgitus Eelnõu § 21 lõikes 7 nimetatud piirang vormistatakse lähtudes HM S - is ettenähtu s t. Piirang kehtestatakse haldusaktiga ja vastav märge t ehakse ka infosüsteemi. Samas piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. 14 . Eelnõu § 28 sisaldab üleminekusätteid rahvaraamatukogu juhtidele. Meie hinnangul muutuvad need üleminekusätted ebavajalikuks ja üleliigseks, kui loobutakse nõudest sõlmida raamatukogu juhtidega tähtajalised töölepingud. Arvestatud Eelnõu § 28 lõiked 1-3 välja jäetud . 15 . Eelnõu seletuskirja kohaselt on andmekoguga liitumine tasuta ainult rahvaraamatukogudele, kuid mitme piirkonna rahvaraamatukogu on seotud ka kooliraamatukoguga. Eelnõu seletuskirjas on küll välja toodud, et muud tüüpi raamatukogud (näiteks teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud) saavad andmekoguga liituda soovi korral, kuid ei selgu mis tingimustel ja kas seda saab teha tasuta või tasu eest. Antud selgitus Põhikooli ja gümnaasiumi seadus e § 41 lõige 1 sätestab , et koolil peab olema raamatukogu . PGS reguleeri b kooliraamatukogu teenust. Seega k ooliraamatukogu teenuse eest tuleb tasuda sarnaselt tänastele ra a matukogusüsteemide kasutamise tasudele. Kui teenust osutatakse PGS ja selle alusel antud määruse alusel on tegemist kooliraamatukogu teenusega ja tasu arvutatakse lähtuvalt RaRS eelnõu ja selle määruse alusel . Kui teenust osutatakse RaRS ja selle määruste alusel on tegemist rahvaraamatukogu teenusega. Raamatukogude andmekogu kasutamise tasu arvutamise alused kehtestab kultuuriminister määrusega. Raamatukogude andmekoguga saavad kooliraamatukogud liituda soovi korral. Kui a ndmekog u rakendamise projekti perioodil on kooliraamatukogu avaldanud soovi liituda raamatukogude andmekoguga , siis an dmete migreerimine ja liitumine on tasuta. Tasuda tuleb sellele järgnevalt ainult kasutamise ga seotud kulude eest. Kui kooliraamatukogu avaldab liitumise soovi kui andmekogu rakendamise projekti periood on lõppenud , tuleb raamatukogu omanikul tasuda ise nii andmete migreerimise kui ka liitmistasu d . Andmekogu rakendamise ajakava avaldab RaRa oma kodulehel . RaRa tutvustab võimalike le liitujate le (nt eriala- ja kooliraamatukogud ) ülemineku ajakava, peab liitumiseks läbirääkimis i ning sõlmib raamatukogusüsteemi kasutamise lepingud. 16 . Eelnõu kohaselt on andmekoguga liitumine rahvaraamatukogudele tasuta, kuid eelnõu seletuskirjas on kirjas, et andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud) raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete ümberkorraldamisest. Palume selgitust, millised on kohalike omavalitsuste tegelikud kulud ja kohustused pärast andmekoguga liitumist. Siinkohal peame ka oluliseks märkida, et Tartu linn on oma arvamuses välja toonud, et kohustuslikus korras andmekoguga liitumine võib näiteks Tartu keskraamatukogule tähendada eraldumist ülikoolide ja teiste teaduskogude ühisest andmebaasist, mida raamatukogu kindlasti ei soovi, sest see tähendaks nende lugejate jaoks oluliselt teenuse kvaliteedi langust. Tartu kasutajad on harjunud leidma oma linna raamatukogusid ühest andmekogust ja paljud kasutavad lisaks rahvaraamatukogule ka teisi linna raamatukogusid. Arvestatud ja antud selgitus Eelnõu seletuskirja sõnastust täpsustatud. Rahvaraamatukogu andmekogu kasutamise eest tasu katab Kultuuriministeerium. Teiste raamatukogutüüpide puhul katab kulu raamatukogu omanik , sarnaselt tänastele raamatukogusüsteemide kasutamise kuludele . RaRa ja ülikooliraamatukogude koostööleping on koostamisel , milles lepitakse kokku ka edasise koostöö korraldus , kuna ümberkorralduste eesmärk on tagada kasutajate suurem mugavus. Raamatukogude andmekogu eesmä r k on tagada , et lisaks Tallinna ja Tartu linn a elanikele saaksid Tallinna ja Tartu lähiümbruse valdade elanik ud samasuguse ligipääs u näiteks digitud väljaannetele kui täna on Tallinna ja Tartu linna elanikel. Üleminek on kavandatud etapiviisilisena ja e-kataloogi arendus tagab, et teenuse katkestusi kasutajatele ei tule ka juhul kui üleminekul töötatakse erinevates ra amatukogu süsteemides. 17 . Teeme ettepaneku põhjalikult läbi mõelda ülesannete üleandmise järjekord ning viia see ellu etapiviisiliselt arendusüksusele. Antud selgitus Ülesannete üleandmine arendusüksusele on kavandatud etapiviisilise na ja üleantavate ülesannete ga seotud tegevuste planeerimine toimub juba RaRa -s moodust atud töörühmades , kuhu kuuluvad rahva raamatukogude esindaja d . 18 . Samuti leiame, et Kultuuriministeerium peaks kaaluma pikemat üleminekuperioodi ning tagama selleks ajaks maakondadele riigipoolse palgatoetuse, et muudatused ja kaasnevad protsessid toimuksid sujuvalt. Oluline on määrata selge ajakava ja tähtajad, millal maakondlikud ülesanded ja tegevused lõppevad. Arvestatud E elnõu jõustumise ajakava on muudetud (1. jaanuar 2027 ja alates 1. juuli 2027 andmekogu rakendamine ; väljaannete hankimise ümberkorraldus ) . Riik on toetanud täiendavalt ainult raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid ega ole toetanud kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu ülesannete täitmist . Riigi ülesannete üleandmisel arendusüksusele ei ole põhjendatud palgatoetuse eraldamine , sest lõppevad täiendavate ülesannete osutamine teiste kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogudele . Täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitvate m aakonnaraamatukogusid omavate 15 kohaliku omavalitsuse esindajatega on regulaarselt kohtutud ja läbi arutatud muudatuste ajakava. Riik eraldab nimetatud oma valitsus tele 58 töötaja ühe kuu koondamistasu , sõltumata asjaolust, kas töötaja koondatakse või pakutakse talle uus töö. 19 . Peame tähtsaks rõhutada, et mitmed kohalikud omavalitsused on oma tagasisides toonud esile seisukoha, et komplekteerimine peaks jääma omavalitsuse tasandil otsustada. Sellest lähtuvalt oleks põhjendatud ka riikliku teavikutoetuse suunamine otse omavalitsustele. Antud selgitus Kohaliku omavalituse eelarve eest komplekteerimise korralduse otsused teeb jätkuvalt kohalik omavalitsus. Riigi toetuse eest väljaannete hankimine on kehtiva seaduse alusel riiklik ülesanne ja on seda ka eelnõu kohaselt. Väljaannete valimine on kehtiva seaduse ja eelnõu kohaselt jätkuvalt KOV rahvaraamatukogu ülesanne. Riigi toetuse suunamisel omavalitsustele tekib omavalitsustel kohustus tegeleda väljaannete hankimisega, mis toob neile kaasa lisakulud töötaja tööjõukulude näol. Eelnõuga nähakse ette, et arendusüksus pakub ka KOV toetuse eest väljaannete hankimist ja arveldamist , kui omavalitsus soovib teenust sarnaselt maakonnaraamatukogu pakutud väljaannete hankimise teenusega. Rahvaraamatukogude Nõukogu 1. § 2 lg 2 p 6 - Ettepanek: täiendada sõnastust järgmiselt: „formaalharidust ja elukestvat õpet toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine“. Selgitus: Rahvaraamatukogu toetab ka elukestvat õpet, mitte ainult formaalharidust. Arvestatud Rahvaraamatukogu põhiülesanded lähtuvad § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkidest . Elukestvat õpet toetavad tegevused olid hõlmatud ülesandega “ muude harivate tegevuste korraldamine”. Kuigi s ama paragrahvi lõike 2 punktis 6 ei olnud korratud eesmärk ülesan nete loetelus , on e lukestva õp pega seotud tegevuste olulisuse tõttu täiendatud nimetatud põhiülesannet. 2. § 4 lg 1 - Eelnõu sõnastuse kohaselt otsustab ümberkorraldamise volikogu. Tallinn kui suur KOV ei saa sellega nõustuda. Ettepanek: sõnastada „volikogu“ asemel „kohaliku omavalitsuse üksus“. Iga KOV peaks saama otsustada, mis tasemel vastavad otsused vastu võetakse. Volikogu tasemele otsuse viimine suuremas KOVs on liigne bürokraatia ja ajakulu. Põhjendus: On ebamõistlik käia volikogus kinnitamas iga ümberkorraldamist, nt kui kolitakse üks haruraamatukogu ühest asukohast teise (Tallinna linnas kannavad haruraamatukogud asukoha nimesid), avatakse uus jne. Praeguse ajale on iseloomulik mobiilsus, paindlikkus ja kiire reageerimine. Antud selgitus § 4 lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab KOV-i volikogu. Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is . Tegemist on rahvaraamatukogu võrgustikku ja avaliku teenuse kättesaadavust puudutavate kaalukate ning oluliste otsustega, mis vajavad valla või linna hääleõiguslike elanike poolt valitud kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu otsust. 3. § 4 lg 2 - Teeninduspiirkondade määramine. Ettepanek: jätta teeninduspiirkondade määramine välja. (samuti § 2 lg 6 p 2) või määratleda seaduses miinimummäärad rahvaraamatukogude arvu kohta vallas ja/või linnas. Põhjendus: KOVi kogu territoorium ja elanikud on rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnaks ning jagamine struktuuriüksuste vahel on tinglik ning tänapäeval liigne bürokraatia. Tallinnas kasutavad inimesed mitmeid raamatukogusid, raamatukogubuss sõidab üle linna, teeninduspiirkondade määramine ei ole vajalik ja on ebamõistlik. Nimetatud tingimused on ebamäärased, kui pole piirväärtusi. Ettepanek kriteeriumiteks: (3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1) igas kuni 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu; 2) igas üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; 3) muudes kohaliku omavalitsuse üksustes on vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500 elaniku kohta. Osaliselt arvestatud Eelnõu § 4 lõige 2 , lõike 5 punkt 2 ja lõi ke 6 punkt 2 ning 3 muudetud. § 4 lõike ga 3 on antud kohalikule omavalitsusele suurem otsustusõigus ja paindlikkus rahvaraamatukogude võrgu loomisel . Võrgu loomisel tuleb lähtuda etteantud näitajates : 1) paikkonna elanike arv; 2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur; 3) kohalike elanike vajadused. Konkreetseid numbrilisi näitajaid seaduses ette ei nähta, seega tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja. Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on Vabariigi Valitsusel kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega täpsemad tingimused ja kord või jätta see kehtestamata. Rahvaraamatukogude Nõukogu n umbriliste k riteeriumite alusel tehtud ettepanek ei arves ta ta kohalike elanike tegelikke vajadusi, mistõttu oleks see kasutaja vaates ebamõistlik lahendus . Nõukogu e ttepanek näeb ette, et: 1) igas kuni 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu; 2) igas üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; Ebaselgeks jääb, keda peetakse silmas „muude kohalike omavalitsuse üksustena“, kuna esimese kahe kriteeriumiga on juba hõlmatud kõik KOV-id . Samas p eaks Tallinna linn pakutud kriteeriumide järgi olemasolevale 18 rahvaraamatukogule lisaks looma veel 13 raamatukogu ja Tartu linn lisaks viiele veel kaks rahvaraamatukogu. Arvutuse kohaselt piisaks Viimsi valla 22 944 elanikule senise nelja rahvaraamatukogu asemel ligikaudu 1,5 ehk kahest rahvaraamatukogust. Enam ikus omavalitsus t es piisaks pakutud kriteeriumide järgi ühest rahvaraamatukogust (v.a Rae, Saue ja Saaremaa vald, Kohtla-Järve linn - 2, Narva ja Pärnu linn –3). Pa kutud kriteeriumide rakendamisel kahaneks Eesti rahvaraamatukogude võrk 480-lt raamatukogult 12 5 -le . Eelnõu järgi saa vad kohalikud omavalitsused lähtuda ajakohastest kriteeriumitest ja arvestada olulisi tegureid nagu liikumisteed, ühistranspordi ühendused ja kogukonna tegelik vajadus. Kui ilmneb, et eelnõuga ette nähtud suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, on valitsusel võimalik sekkuda, kehtestades täpsemad tingimused. Määruse kehtestamisele eelnevalt saavad kohalikud omavalitsused anda oma arvamuse § 4 lõikes 3 sätestatud näitajate täpsemate tingimuste ja korra kohta. 4. § 4 lg 6. „… teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne volikogu otsuse tegemise kavandatavat tähtpäeva.“ Tegemist on liigse sekkumisega KOVi autonoomiasse. Ettepanek: KOV teatab peale otsuse tegemist. Selgitus: Tegemist on liigse sekkumisega KOVi autonoomiasse. Arvestatud Eelnõu § 4 lõige 6 muude tud . 5. § 4 lg 7 - Jätta välja rahvaraamatukogu nõukogu kaasamine § 4 lk 1 otsuste tegemisse. Tegemist on liigse bürokraatiaga ja formaalse nõudega. Selgitus: Peaks piisama, kui on kaasatud kohalikud elanikud, mida seletuskirjas ka pikalt põhjendatakse. Arvestatud Eelnõu § 4 lõige 7 muudetud. Jäetud ära viide rahvaraamatukogu nõukogule. 6. § 5 lg 1 ja lg 2 - Seadus ei pea reguleerima ehk ette kirjutama, milline on KOVi asutuste struktuur ega kohustama moodustama keskraamatukogu. Kui vaatame täna mitmete KOVide praktikat (lisaks Tallinnale Saue, Harku jt), siis keskraamatukogu ei ole moodustatud. Selgitus: KOVi raamatukogul peab olema vastavalt KOVi regulatsioonile õigus moodustada struktuuriüksusi. § 5 lg 1. Ettepanek: asendada sõna “väiksusest” muu sõnaga, nt eripärast tulenevalt, rahvastiku tihedusest tulenevalt vms. Selgitus: Kohaliku omavalitsuse väiksusest tulenevalt võib seal olla üks haruraamatukogudeta rahvaraamatukogu –see lause ei võta arvesse suuremaid omavalitsusi, eelkõige linnu, milles on/oleks loogiline vaid üks raamatukogu. (Nt Maardu) § 5 lg 2. erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamine. Selgitus: Täiendkoolituste korraldamine on piirkonnajuhtide tööülesanne. § 5 lg 2 (2). „Töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes”. Selgitus: Rahvaraamatukogu juht peaks seda tegema, aga mida see ülesanne endas sisaldab? Palun see lahti seletada. Osaliselt arvestatud ja antud selgitus Eelnõu § 5 lõige 1 muudetud ja seletuskirja täiendatud . § 5 lõige 2 punktis 4 sätestatud KOV rahvaraamatukogus töötavate raamatukoguhoidjate erialane nõustamine ja raamatukogu hoidjate täienduskoolituste korraldamine on ennekõike iga kohaliku omavalitsuse asutuse ülesanne. § 5 lõige 2 punktis 2 nimetatud töö korraldamine infosüsteemides ja andmekogudes hõlmab tegevusi näiteks raamatukogu dokumendihaldussüsteemis või raamatukogu hoidjate ülesannete korraldamist raamatukogusüsteemis töötamiseks. 7. § 7 lg 1. Põhimääruse kinnitamine volikogus on liigne bürokraatia. Ettepanek: sõnastada „volikogu“ asemel „kohaliku omavalitsuse üksus“. § 7 lg 1. rahvaraamatukogu nõukogu liikmed kinnitab vallavalitsus raamatukogu juhi ettepanekul kuni 3 aastaks. Ettepanek: Määrata ära mitmeks aastaks nõukogu valitakse. Selgitus: RaRS seaduse regulatsioon peab olema mõistlik kõigile KOVidele . Tallinna linnas kinnitab ametiasutuste hallatavate asutuste põhimäärused linnavalitsus. Osaliselt a rvestatud Eelnõu § 7 lõige 1 muudetud. Rahvaraamatukogu põhimääruse ga seotud § 7 lõige 1 muudetakse viimane lause ja sätestatakse: “ Põhimäärus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras . ” . 8. § 7. lg 3 - Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega rahvaraamatukogu töökorralduse eeskirja… Selgitus: Juhime tähelepanu, et rakendusaktide paketis on esitatud hetkel kehtiv töökorralduse juhend, mis on sisult vananenud ja ei selgita eelnõuga kaasnevaid muudatusi. Antud selgitus Rakendusaktide paketis on esitatud täiendatud rahvaraamatukogude töökorralduse eeskirja kavand. Selle koostamisel ja täiendamisel on arvestatud kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ sätestatut, rahvaraamatukogude valdkonna spetsialistide ettepanekuid ning rahvaraamatukogude statistika kogumisega seotud muudatusi. Kuna rahvaraamatukogu põhiteenuse tegevused (näiteks kogude kujundamise ja arvestuse alused) on oma olemuselt püsivamad ja muutuvad vähem, on töökorralduse eeskirjas oluline tagada lisaks ajakohasusele ka järjepidevus, et raamatukogude tulemusnäitajad oleksid ajas võrreldavad. Eelnõu vastuvõtmisel määrust täiendatakse. 9. § 8 lg 3 - Ettepanek: jätta kehtiva RaRS sõnastus, mille kohaselt KOV otsustab, kas sõlmib tähtajalise või tähtajatu lepingu raamatukogu juhiga. Selle ettekirjutamine seaduses on liigne sekkumine KOVi autonoomiasse. Lisaks toob see kaasa täiendavad kulud KOVile konkursside pideval korraldamisel, KOV peaks saama ise otsustada, mil määral ja milliseid kulusid teeb. § 28. - Ettepanek on rakendada tähtajalist lepingut uutele, pärast seaduse kehtima hakkamist tööle asuvatele juhtidele. Selgitus: Hetkel eelnõus kavandatud nõudmine tekitab 2033. aasta kevadel tööjõu ja juhtimiskriisi Eesti KOV raamatukogudes, sest suur osa KOVidest hakkab ühel ajal uut töötajat otsima. Isegi, kui rakendatakse töölepingu 3 aasta pikendamise võimalust, lükatakse kriis lihtsalt 3 aastat edasi. Nõude ebamõistlikkust/absurdsust näitab seegi, et seaduse eelnõus tehtud ettepanek halvaks 2033. aastal pea kogu Eesti rahvaraamatukogude juhtimise, sest tänastel juhtidel on üldjuhul määramata ajaga töölepingud. Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud. Eelnõu § 28 lõiked 1-3 välja jäetud. 1 0 . § 8 ja § 28 - Ettepanek: tähtajalise töölepingu teemad üle konsulteerida juristiga. Kaaluda siiski 5-aastast lepingut, et oleks vastavuses töölepinguseadusega või jälgida koolijuhtide töölepingute muutmist ja käituda sarnaselt. Põhjendus: Töölepingu seadus ütleb, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks. ning pikendades seda rohkem kui kaks korda või rohkem kui 1 kord viie aasta jooksul, muutub see tähtajatuks. Sel juhul on 7-aastane leping õigustühine ja mitu korda pikendades muutub taas tähtajaliseks. Ka tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võivad kaasneda kohalikule omavalitsusele suured kulud. Lisaks on § 8 töölepingud kuni 7 aastat, aga 28.s täpselt 7, võib-olla ka siin vastuolu. Arvestatud Vt eelmine selgitus . 1 1 . § 8 lg 6 . -Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus) , peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või… Ettepanek: seaduse eelnõu teksti lisada viited raamatukoguhoidja kutsetele tase 7 ja 8 (juhile vastav kutsetase), mis praegu on mainitud ainult seletuskirjas. Selgitus: Sama paragrahvi lõikes (8) on raamatukoguhoidja kutse tase 6 mainitud kohe ja selline valik tekitab küsimuse, miks ei ole lõikes (6) tasemeid nimetatud. Osaliselt arvestatud Arvestatud ettepanekuga ühtlustada seaduses viitamine kutseastmetele ja eelnõu § 8 sõnastus on muudetud ning kutse “kuues tase” asendatud “madalaim tase”. Kutsetaseme te numbrid võivad ajas muutuda, mistõttu neid seadusesse ei lisata. 1 2 . § 8 lg 6 - Ettepanek: loetelusse lisada infokorralduse kõrgharidus. Uus redaktsioon: Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse, infoteaduste või infokorralduse kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus ), peab tal olema … Selgitus: Raamatukogunduse ja infoteaduste erialadel koolitati varasemalt. Praegusel hetkel on erialast kõrgharidust võimalik omandada ainult Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse õppekaval infokorraldus. Kui seda täpsustust sisse ei viida muutuvad ebapädevaks seaduse teksti mitmed osised, nt § 8. (6) 2), § 8. (7), § 9. (1), (2), (3). Mittearvestatud Eelnõus ei viidata konkreetsetele ülikoolidele ega nende õppekavade nimetustele, vaid raamatukoguhoidja ettevalmistust pakkuvale kõrghariduse õppekavadele üldiselt. Konkreetsete õppekavade nimetamine seaduses ei ole otstarbekas, kuna nende sisu ja nimetused võivad ajas muutuda, mis tooks kaasa vajaduse seaduse muutmiseks. Infoteadus on teadusvaldkond, mis käsitleb informatsiooni loomist, kogumist, korraldamist, säilitamist, otsimist, levitamist ja kasutamist. Samuti toetab infoteadus teabehaldust ja kasutajakeskseid infoteenuseid. Kuigi infoteadus hõlmab ka raamatukogundust, on eelnõus raamatukogudus eraldi ja rõhutatult esile toodud, et tagada selgus raamatukogude valdkonna spetsialistide ehk raamatukoguhoidjate ettevalmistuse osas. Infokorraldus on infoteaduse rakenduslik haru, mistõttu pole selle eraldi nimetamine vajalik. 1 3 . § 8 lg 8- Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase. Ettepanek: lisada eelnõu § 8 (8) kirjeldatud erandile samuti tingimuseks vähemalt kõrgharidus ja kutse kuues tase või valmisolek need omandada. Antud selgitus Raamatukoguhoidja k utse andmise korras on raamatukoguhoidja 6. taseme ehk kutse madalaima taseme kirjeldavas A-osas: A-3 Kutsealane ettevalmistus “soovitavalt kõrgharidus”. See ei ole nõue, vaid kirjeldus . Eelnõuga ei seata kõrgemat nõuet raamatukoguhoidja kutse madalaimale tasemele kui nõue puudub raamat ukoguhoidja 6. taseme kutsestandardis. Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas RaRS § 7 lõikes 6 ning on põhjendatud seetõttu, et viidatud väiksema rahvaarvuga KOV-ide rahvaraamatukogude puhul võib nii töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka eelduslikult tagasihoidlikumast palgatasemest tulenevalt olla keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid juhikandidaate leida. 1 4 . ERÜ teeb ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna “kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse kohane” Selgitus: ERÜ kutseandjana ja kutseseaduse järgijana peab oluliseks, et raamatukoguhoidja kutse nõue seadusesse sisse kirjutatakse. Konsulteerisime Kutsekojaga ja ettepanek on: kuna kutseseaduses on “kutse”, siis on soovitus kasutada seda sõna. Lisaks on oluline, et mainitud oleks „kutseseaduse alusel“, sest kutsetunnistusi võib väljaspool kutsesüsteemi välja anda kes tahes. Osaliselt a rvestatud E elnõu ja seletuskirja §-des 8 ja 9 on s õna “kutsekvalifikatsioon” asendatud sõnaga “kutse”. Kuna kutseseaduse muutmiseks on koostatud kutseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, millega muudetakse kutsesüsteemi korraldust, siis viidet kehtivale kutseseadusele ei lisata. 1 5 . § 9 - Raamatukogutöötaja. Ettepanek: asendada sõna „Raamatukogutöötaja“ sõnaga „Raamatukoguhoidja“. K una raamatukoguhoidja kutsestandard ühendab kõik raamatukogu ametid mõistesse raamatukoguhoidja, siis ka seaduses võiks raamatukogutöötaja asendada läbivalt sõnaga raamatukoguhoidja. Teine võimalus: § 9 pealkirjaks „Raamatukogutöötajad“, siis lisada § 1 Raamatukogutöötajad on raamatukoguhoidjad ja teised töötajad“ ning lisada § 2 Raamatukoguhoidjal peab olema raamatukogunduse ja infoteaduste kõrgharidus või muu kõrgharidus ja vähemalt raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase. Seletuskirja lisada, millised ülesanded eeldavad kõrgharidust ja millised mitte (vastavalt esitatud ettepanekule). Selgitus: Eelnõu § 2 lg 2 toodud ülesanded sisaldavad ka selliseid tegevusi, mille sooritamine ei eelda töötajalt eriteadmisi. Seega on § 2lg 2 viitamine lihtsustamine. Võrreldes kehtiva RaRS on rahvaraamatukogu põhiülesannete loetelu täiendatud, lisandunud on ülesanded, mis eeldavad suuremat professionaalsust, pidevat enesetäiendamist, seavad kõrgemaid nõudeid töötaja enda vastutustundele oma arendamise eest jne. Riik ei saa eeldada, et rahvaraamatukogud neid ülesandeid täita suudavad, kui riik ei sõnasta selgelt nõudmist sellele ametile. Seaduses kindla kõrghariduse nõude sõnastamisega saadab KuM selge sõnumi ka HTMle ja ülikoolidele, millised on riigi ootused raamatukoguhoidjate väljaõppe korraldusele. „Piisav“ haridus ei ole see, mis sõnastaks riigi ootuse nende ülesannete täitmise kvaliteedile ega anna selget sõnumit HTMile , ülikoolidele ega ole ka abiks KOVile raamatukoguhoidjaid värvates, ametijuhendit koostades ning raamatukoguhoidja ja raamatukogu tööd analüüsides ja hinnates. Raamatukoguhoidjal olla mitmesuguseid ametinimetusi, mistõttu raamatukogutöötaja on laiem termin, aga raamatukoguteenuseid pakkuvate töötajate ühisnimetus on raamatukoguhoidja. Ka § 2 lõikes 2 toodu sisuliselt kattub raamatukoguhoidja kutsestandardi kirjeldusega. Arvestatud ja antud selgitus Eelnõu § 9 on muudetud ja asendatud sõna „raamatukogutöötaja“ mõistega „raamatukoguhoidja”. Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses on asutuse täpsema juhtimisstruktuuri , koosseisu ja ametikohtadel nõutava pädevuse määra mine . Raamatukoguhoidja pädevused on sõnastatud raamatukoguhoidja kutsestandardis, mis on siini aluseks õppekavade loomise l. § 9 lõige 1 sätestatud “piisav haridus” on sisustamata õiguse säte, mis jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema vabaduse raamatukoguhoidja ametikohtadel nõutava pädevuse määramisel . 1 6 . § 9 lg 1. Ettepanek: Raamatukoguhoidjal peaks olema (või omandamisel) kõrgharidus (mitte lihtsalt piisav haridus). Siis haakub sellega ka lg 2. Selgitus: Raamatukoguhoidjatele (töötajatele) pannakse suuri ootusi: laialdased teadmised kirjandusest, digipädevus formaalharidust toetavate koolituste tegemine, siis peab tal olema kõrgem haridus. KOV vaates on muidugi väga hea, kui on piisava haridusega- sel juhul polegi vaja tööle võtta kõrgharitud töötajat ja maksta talle vastavat palka. Öeldakse, et palgake väiksema haridusega. Kannatab aga töö kvaliteet. Mittearvestatud § 9 lõige 1 sätestatud “ p iisav haridus” on sisustamat a õiguse säte, mis jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema vabaduse raamatukoguhoidja ametikohtadel nõutava pädevuse määramisel . Kõrghariduse nõue ei pruugi olla põhjendatud kõigi raamatukoguhoidjate puhul, kuna tööülesanded on erineva iseloomuga. Raamatukogudes on ametikohti, mille tööülesanded on tehnilist, rutiinset või teeninduslikku laadi. Raamatukoguhoidja kutse l on 7dal ja 8-ndal tasemel kõrgharidus nõue , kuid mitte 6-ndal . 1 7 . § 9 lg 1. Raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. Ettepanek: lisaks raamatukogu juhile ka raamatukoguhoidja puhul esitada kõrghariduse nõue. Selgitus: Kui tööle asumisel kõrgharidust ei ole, siis peab olema valmisolek see omandada. Rahvaraamatukogude kõrge teenuste kvaliteedi eelduseks on, et teenuse osutajad (antud juhul raamatukoguhoidjad) on kompetentsed ja suudavad tagada selle. Kas „piisava“ haridusega raamatukoguhoidja on? Uues seaduses pannakse raamatukogule ka haridusasutuse roll, mis eeldab kindlasti töötajalt kõrgharidust. Teine ohukoht on ka palk, ei ole kõrghariduse nõuet, ei pea ka vastavat palka maksma. KOVidel on raskusi töötasu maksmistega ja see võib hakata mõjutama/survestama, kas ikka on vaja, et oleks raamatukoguhoidjal erialane haridus või kutsekvalifikatsioon. Mitte arvestatud Vt eelmine selgitus. 1 8 . § 10 lg 1 -Ettepanek: mitte kohustada KOVi nõukogu moodustama, vaid jätta KOVile võimalus seda vajadusel teha. Selgitus: Suurtel KOVidel on paremini reguleeritud nii raamatukogu töö hindamine kui arengute planeerimine, mis eelnõus pannakse nõukogu ülesandeks. Nõukogu moodustamine on liigne bürokraatia ning tegelik praktika on aastaid näidanud, et nõukogud on jäänud lihtsalt formaalsuseks. Tallinna seisukoht on, et antud ülesandeid täidab edukalt ka nt volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni. Raamatukogud on võimelised edukalt rakendama muid meetodeid, millega kaasatakse kogukondi ja elanikke tegelikult ja rohujuuretasandil. Näiteks võib nõukogu koosolekute asemel kaaluda avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse teenusedisaini töötubasid, fookusgruppe või digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult laiapõhjalist tagasisidet ja arvamusi. See, mitte aga nõukogu koosolek, tagab kaasamisprotsessi läbipaistvuse, avatuse ja võimalikult paljude huvigruppide hõlmatuse, mis kindlustab ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste kõrge kvaliteedi ja asjakohasuse igas paikkonnas. Mittearvestatud Praktika näitab, et rahvaraamatukogu nõukogu olemasolu ja kaasamine võimaldab juhil paremini arvestada kohaliku kogukonna vajadustega. Nõukogu puudumisel võib puududa regulaarne tagasiside elanikkonnalt. 1 9 . § 13 lg 1. Ettepanek: lisada finantseerimisvaldkonna alla veel lisavõimalusi. Selgitus: Ei tea, kas sihtasutuste ja sihtkapitalide alla mahuvad erinevad nt ELi fondide, programmide toetused ja taotletavad rahad, stipendiumid, muu taoline. Võimalus muidugi läbi KOVi asju ajada, aga ehk jätta veel lisavõimalusi. Kas nt ka RaRal oleks huvi teha ühisprojekte, kus peab raha jagama mingil moel rahvaraamatukogudega. Et tulevikus ei oleks see punkt lõpliku nimekirjana takistuseks raamatukogu finantseerimisel. Mittearvestatud Eelnõu § 13 lõike 1 loetelu on piisavalt ammendav . § 13 lõige 1 sätestab, et r ahvaraamatukogu finantseeritakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest; 2) riigieelarvest; 3) annetustest; 4) tasulistest teenustest; 5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. RaRa saab tegevustoetust riigieelarvest , kuid ta ei jaota seda edasi. Projektideks taotletakse ja taotleb ka RaRa sihtotstarbelist toetust ning selle l on sihtotstarve. 2 0 . § 13 lg 3. Riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; Ettepanek: lisada sõna osaliselt asemel “lähtudes rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ”. Nii nagu praegu kehtivas seaduses ja praktikas. Mittearvestatud Kehtiva RaRS -i § 10 lõig e 3 punkt is 1 sätestatak s e , et t oetusena riigieelarvest finantseeritakse Kultuuriministeeriumi ettepanekul kulud teavikute soetamiseks . Kehtiva praktika ja eelnõu kohaselt kehtestab kultuuriminister määrusega täpsemad toetuse määramise tingimused ja korra. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täiend av , et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. 2 1 . § 13 lg 4. Riikliku kohustusena raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest. Ettepanek: mitte siduda töötasude ja ülalpidamiskulude hüvitamist riigieelarvest kuupäevaga 1.01.2027. Selgitus: Hüvitamise lõpetamine on seotud maakonnaraamatukogude ülesannete üleandmisega rahvusraamatukogule, mille ülesandeks on ühise raamatukogusüsteemi vahendusel üleriigilisi teenuseid pakkuma asuda. Küll on aga eeltingimusena vajalik, et andmekogu töötab täies mahus ja funktsionaalsuses, kõik rahvaraamatukogud on integreeritud ühisesse süsteemi ja lahendus töötab tõrgeteta (sama on viidanud ka PwCA 2023. aasta analüüs “Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine”). Senine kogemus on näidanud, et uute hangitavate ja loodavate infosüsteemide rakendamine ja juurutamine RaRa -s ei ole läinud viivitusteta, seepärast on ettepanek siduda rahastamise lõpetamine ja ülesannete üleandmine tarkvaralahenduste täies mahus rakendamise ajaga, mitte fikseeritud kuupäevaga. Antud selgitus Maakonnaraamatukogusid puudutav regulatsioon on viidud eelnõu § 26 Antud juhul ei ole tegemist mitte toetusega riigieelarvest , vaid KOV-ile delegeeritud riikliku kohustuse täitmisega seotud kulude katmisega, mistõttu on see reguleeritud eraldi sättes. Seejuures väheneb riigi hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt kahe töötajaga seotud kuludele seaduse rakendumisel . Eelnõu ja raamatukogude andmekogu rakendumise aega on muudetud. 2 2 . § 13 lg 6. (seletuskiri alates lk 24). Ettepanek lisada seletuskirja peale lauset „Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma“ selgitus, et KuMle esitati mitmeid mudeleid, kuidas haldusülesandeid teatud asutuste vahel ära jagades saavutatakse oluliselt parem tulemus. Kuid KuM ei pidanud neist ühtegi sobivaks. Selgitus: Haldusülesandeid teatud asutuste vahel ära jagades, mitte eelistades lihtsamat varianti (kõik ülesanded RaRale ), oleks saavutatud oluliselt parem tulemus, kuna nimetatud asutustes on vastav kompetents olemas, samas kui RaRa hakkab seda kompetentsi looma. Eelnõu menetluse ajal on RaRa ja raamatukogude vaheline kommunikatsioon näidanud, et RaRa ei ole suutnud luua vajaliku kompetentsi, usaldust RaRa vastu ei ole. Sellist olukorda oleks suudetud vältida, kui ülesanded oleksid jagatud asutuste vahel, kellel on olemas kompetents ja raamatukogude usaldus. Antud selgitus Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Seletuskirjas on selgelt väljendatud, et ükski nimetatutest ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma, mis on ümberkorralduse peamine sisu , et vältida riiklike ülesannete killustatust, mis ei võimalda vajaduste muutumisel ressurssi paindlikult korraldada . Täna pole ka maakonnaraamatukogudes piisav kompetents ajakohaste uute tegevuste juurutamiseks olemasolevate ülesannete raames. Jätkuvalt ü lesannete killustatud täitmi sel ei täidaks muudatused oma eesmärki. 2 3 . § 15 lg 1 ja lg 2. Lugeja ja külastaja. Ettepanek: luua eelnõusse mõistete peatükk. Selgitus: Raamatukoguvaldkonna standardites (nt EVS-ISO 2789:2023) ei ole lugejat ja külastajat selliselt defineeritud. Standardis nimetatakse teatud juhtudel külastajaks ka nt veebilehitsejat või seadet. Ka mõiste “teavik” asendamine mõistega “väljaanne” tekitab küsimust, sest standardites kasutatakse mõistet “teavik”. Või nt Raamatukogude andmekogu põhimääruses “koduraamatukogu” määratlus. Mittearvestatud Käesoleva seaduse kontekstis on mõisted avatud seal, kus neid esmalt kasutatakse. Ühtse arusaamise tagamiseks kasutatakse õigusaktides valdavalt samasisulisi mõisteid. Säilituseksemplari seaduses on kasutusel mõiste “väljaanne”. Mõiste „ teavik “ on mõiste „ väljaan n e “ sünonüüm . 2 4 . § 16 lg 4. Kui juriidiliselt on vajalik see seaduses reguleerida, siis on vajalik anda lisaks nimetatud ohtudele KOVi üksusele õigus reguleerida muid juhtumid, millal on raamatukogu juhil õigus piirata ligipääsu. Selgitus: Rahvaraamatukogu juhile peab jääma õigus piirata ligipääsu raamatukogule ka muudel juhtudel – avariiolukord, kapitaalremont jms. Antud selgitus Tegemist on korrakaitseseadusest tulenevate mõistetega ja säte on vajalik inimese elu ning tervise kaitsmiseks. Muudel juhtudel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus raamatukogule ajutise juurdepääsu piiramise, kuid oluline on, et raamatukogu teenused oleks muul viisil kättesaadavad. “ K õrgendatud oht” hõlmab ka avariiolukorda. Kapitaalremont on plaaniline tegevus. 2 5 . § 17 lg 1.Mõiste „ese“ tuleb selgelt määratleda. Teen ettepaneku jätkata mõistena kasutamist „teavik“ (mitte „väljaanne“) ja „muu teavik“, mis on kasutusel ka standardis EVS-ISO 2789:2023. Muu teavik on mitteelektrooniline teavik või muu üksus, mis ei ole raamat, jadaväljaanne, käsikiri, nooditeavik, mikrovorm, kaarditeavik, auvis , graafikateavik ega patendikirjeldus. Muu teavik on standardi järgi dioraamid ja teised ruumilised teavikud, mängud, komplektid, mänguasjad jmt. Selgitus: Esemete kasutamine võib teatud juhul eeldada kulumaterjali kasutamist (nt 3D printeri puhul printimismaterjal), kulumaterjali eest peab jääma õigus küsida KOV kehtestatud korras tasu. Samuti tekib küsimus nt tehniliste vahendite juures, mille kasutamise eest võiks raamatukogu saada küsida tasu, kui nt neid soovib kasutada juriidiline isik või eraisik ärilisel eesmärgil või need on seotud tasulise teenusega (raamatukogu sülearvuti kasutamine tasu eest saali kasutamisel). Antud selgitus Esemeid, mida KOV soovib hankida ja laenutab, selle määratleb iga KOV rahvaraamatukogu ise. Oluline, et need oleks nõuetekohaselt kirjeldatud ja laenutatavad. Mõistet “väljaanne” kasutatakse antud seaduse mõistes. § 17 lõige 1 sätestab , et väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta. Muud rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnõu kohaselt saab KOV kulumaterjalile kehtestada hinnakirja. 2 6 . § 17 lg 4. Väljaannete tellimist ühest haruraamatukogust teise saab nõuda ainult siis, kui tulevane raamatukogude andmekogu (infosüsteem ÜÜRS) seda toetab. Ettepanek: seada selle punkti kehtima hakkamisele tähtaeg, mis on seotud andmekogu (infosüsteemi) reaalse rakendumise ajaga. Ettepanek: anda KOVile õigus osutada seda teenust tasuta või tasu eest. Tegemist on mugavusteenusega, mille puhul peaks jääma KOVile õigus ise otsustada, kuidas ta teenust korraldab. Arvestatud Eelnõu § 17 lõige 4 muudetud. Hangitava raamatukogusüsteemi funktsionaalsed nõuded sisaldavad broneerimist haruraamatukogude vaheliseks liikumiseks, teavituste edastamist väljaande teekonna kohta lugejale ja töötajale ning laenutusvalmidusest teavitamist. Kehtiva RaRS § 15 lõikes 2 on sätestatud, et rahvaraamatukogu põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine. Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta. Eelnõu § 17 lõikega 1 ei muudeta kehtivat regulatsioon. Sama omavalitsuse rahvaraamatukogu kogude vahel laenutse võimaluse olemasolul kulude katmise tasu ei rakendata. Raamatukogu asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas. Eelnõuga ei kaasne teenuse pakkumisel olulist logistika- ja halduskoormuse kasvu, sest teenust haruraamatukogude vahel ehk asutusesisene laenutus tuleb korraldada rahvaraamatukogul ka kehtiva seaduse alusel. Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule, mis võib olla tasuline. 2 7. §18 lg 2. …rahvaraamatukogu töötleb lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid; Ettepanek: Jätta välja lisaklausel „kui see on olemas“, sest sel juhul võiks sama öelda ka telefoninumbri kohta.… elektronposti aadress, kui see on olemas. Arvestatud Eelnõu § 18 lõige 2 muudetud (uue numeratsiooni järgi lg 4) . 2 8 . § 18 lg 5. Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel. Ettepanek – kas võiks olla kirjas, et andmeid kontrollitakse kord aastas (ja see võiks käia kas füüsilisel külastusel või elektronkataloogi kasutamisel). Kuidas toimub andmete kontroll juhul, kui lugeja kasutab teenuseid, kuid raamatukogu füüsiliselt ei külasta (tellib läbi lugejaportaali raamatud raamatukappi, tagastab tagastuskasti)? Antud selgitus Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 1 lõige 5. Eelnõuga ei seata lisa tingimust , millist kanalit või füüsilist ruumi peaks lugeja kasuta ma (telefon, e-kataloog , füüsiliselt ) , et rahvaraamatukogu saaks lugeja andmete õigsus t kontrolli da. Kanalite lisandumisel muutuks mitteammendav loetelu piiravaks või oleks takistuseks. 2 9 . § 18 lg 6. Ettepanek: Lugejaandmed, väljaarvatud statistikaga seotud isikustamata andmed, kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu külastanud vähemalt viis aastat või lugejaks olemist pikendatud. Mittearvestatud Võrreldes kehtiva RaRS § 15 1 lõikega 6 on kõnealusest sättest välja jäetud lugeja seadusliku esindaja andmete säilitamisega seonduv, sest see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 9 , kuid lugeja andmete säilitamise- kustutamise aega , mis on kolm aastat , pole eelnõuga muudetud . Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist pikendanud“. Seega kui lugejal on tekkinud rahvaraamatukogu teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks olemist ise aegsasti pikendab, säilib soovitud lugejaks olemise staatus. 30 . § 19 lg 1 - Ettepanek: täiendada sõnastust järgmiselt: „sealhulgas rahvaraamatukogu korraldatud rahulolu- ja tagasisideküsitlusi“. Põhjendus: Kui seda täiendust ei lisata, avatakse võimalus, et lugejatele hakatakse saatma ka otseselt raamatukogu mittepuudutavaid küsitlusi. Antud selgitus Eelnõu § 19 sõnastus on muudetud. Nõusolekut küsimata võib lugejale edastada meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat teavet , mis on teenuse osutamiseks vältimatult vajalik . Muud infot võib edastada lugeja nõusolekul. 3 1 . § 21 lg 4. Lisada ka e-posti teel kättetoimetamise võimalus. Ettepanek: sõnastust täiendada järgmiselt: „Elektronpostiga kättetoimetamise korral loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks mh kui on saadud vastuvõtuteatis ja kui on möödunud 30 päeva selle saamisest.“ Antud selgitus Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25 lõikes 1 sätestatud viisil. HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks . 3 2 . § 21 lg 6. näeb ette, et väljaannete esemete laenutamise õigus e võib ära kohustuste täitmiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ettepanek: see võiks olla 2 aastat. Laste poolt laenatud lastekirjanduse puhul võiks tähtaeg olla lühem või üldse mitte laenamiskeeldu ja sundtäitmist kohaldada . Sõnastus vajab täpsustamist, et oleks selgelt aru saada, kas rahvaraamatukogudel tekib kohustus peale ühte aastat laenata uusi raamatuid ja esemeid ka kõikidele võlgnikele (sh kohtutäiturile antud võlgnikele), kes ei ole oma võlgnevust ära likvideerinud? Arvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Sarnane põhimõte sisaldub ka kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, kuid seda on eelnõuga pisut muudetud. Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse väljaannete kojulaen amise õigus ära), siis eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette võimaluse lugejalt väljaannete ja esemete kojulaen amise õigus ära võtta. Siin saab iga KOV jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Täpsustatud on ka laenamisõiguse piiramise kestusega seonduvat . Ära on jäetud on ka laenamisõiguse piiramise kestusega seonduv R aamatukogu võib kaalutlusõiguse alusel rakendada näiteks laste puhul viivise tasumise paindlikke lahendusi Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal kasutamine) edasi kasutada. Laste osas erandi kehtestamist pole Tallinn a rahvaraamatukogu toetanud. 3 3 . § 21 lg 7. Ettepanek: Kirjutada selgemalt lahti külastusõiguse äravõtmise õigus. Põhjendus: Külastusõiguse äravõtmine kuni 30-ks päevaks võiks olla täpsemalt määratletud. Kas 30-ks päevaks ühes aastas, üldse ühe lugeja kohta kokku või võib seda teha 30 päeva kaupa lõputult. See jääb hetkel selgusetuks ja on mitmeti tõlgendatav. Arvestatud Seletuskirja on muudetud . Eelnõu § 21 lõikes 7 (uue numeratsiooni järgi lg 8) nimetatud piirang vormistatakse lähtudes HM S - is ettenähtu s t. Dokumendi teatavakstegemine toimub vabas vormis (HMS § 25 lg 3). Külastusõigus e võib lugejalt või külastajalt ära võtta 30 päeva kaupa. Külastusõiguse piirang määratakse uuesti kui raamatukogu kasutamise eeskirja rikkumine kordub. 3 4 . § 21 lg 6 ja lg 7. Lugeja ja külastaja vastutus. Ettepanek: mõlema karistuse puhul võiks tähtajad olla ühesugused (näiteks 6 kuud). Osaliselt a rvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Leiame, et ettepanekus välja pakutud lugeja ja külastaja karistuste ühtlustami ne ei ole proportsionaal ne . 3 5 . § 22. Ettepanek: seada selle punkti kehtima hakkamisele tähtaeg, mis on seotud andmekogu (infosüsteemi) reaalse rakendumise ajaga. Automaatne haldusmenetlus raamatuvõlgnike osas on võimalik ainult siis, kui raamatukogude andmekogu (infosüsteem ÜÜRS) seda toetab: erinevad andmeväljad (võlgnike ja võlgnike esindajate andmed, kontaktandmed jms), mida on lihtne infosüsteemist automaatselt haldusaktile kanda jms. Kui raamatuvõlgnikuks jääb nt alaealine, peab meeldetuletuse saama ka vanem/eestkostja. Seega ei saa nõusolekute andmed olla ainult raamatukogude dokumendihaldussüsteemides, vaid peavad olema ka infosüsteemis ÜÜRS. Antud selgitus Õigusaktis peavad olema sätestatud regulatsiooni rakendumise ajad. Rakendusakti eelnõu kavandis on kirjeldatud a utomaatse haldusmenetluse võimalused , mis kirjeldatakse raamatukogusüsteemi hanke funktsionaalsetes nõuetes. Hanke tulemus te selgumisel rakendusakti kavandit täiendatakse. 36 . 2. jagu. § 29 lg 9 p 1.1. (seletuskirjas alates kl 43). Puudu on analüüs, mis mahus toob sellisel moel haldusülesannete korraldus RaRa kaudu, kellel puudub kompetents rahvaraamatukogude tegevuses, kaasa lisatööd KOVi raamatukogudele ning kuidas RaRa seda kompenseerib. Ettepanek: Analüüs ja rahastamise lahendus lisada. Põhjendus: Juba praegu panustavad KOVi raamatukogude töötajad, kellele maksab palka KOV, töörühmades märkimisväärselt, kuigi nende tööd ei rahastata. Seaduse eelnõu ja seletuskirja sõnastuste umbmäärasus võib tuua veelgi lisaks täiendavalt raamatukogudele kohustusi (nt kohustus teavitada koolitusvajadustest). Juba praegu on näha, kuidas juhtimistöölauaga RAJU bürokraatiat kasvatatakse (nt andmeid nõutakse mitte kogu KOVi raamatukogu peale kokku, vaid haruraamatukogude kaupa). Antud selgitus 2023. a astal on läbi viidud analüüs “ Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine .” Analüüsi leiab Kultuuriministeeriumi veebilehel uuringute rubriigist . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste, eeldatavate kulude ja tulude analüüs on seletuskirja punktis 7. Analüüsi ei ole alati vajalik täies ulatuses rakendada, sest selle eesmärk on toetada otsuste tegemist, mitte dikteerida valmis lahendusi. Analüüsi mõte on anda sisend, hinnata võimalikke mõjusid ja riske ning pakkuda erinevaid stsenaariume või lahendusvariante, millest lähtuvalt saab teha kaalutletud ja kontekstitundlikke otsuseid. Rakendamisel tuleb arvestada reaalseid olusid, sealhulgas õiguslikke, rahalisi ja ajast tulenevaid piiranguid. RaRa korraldab avalikud konkursid riiklikke ülesandeid täitvate le ametikohtadele raamatukoguhoidjate leidmiseks. Töörühmades se esindajate määramine on vabatahtlik , mille läbi saavad raamatukogud kaasa rääkida ja seeläbi teenuste arengut toetada. Töörühmades osalemine põhineb koostööl, kus kõik liikmed panustavad ühise eesmärgi nimel. Raamatukogudele ei panda uusi kohustusi, sest riikli kud ülesanded ja nendega seotud sisendi kogumine on sa r nane sisendiga, mida KOV rahvaraamatukogud annavad ka täna sisendina maakonnaraamatukogudele , sh sisend koolitusvajadustest. 3 7 . Rahvusraamatukogu seaduse muutmine § 29 lg 10. Ettepanek: mitte viia komplekteerimise ülesandeid RaRa-sse vaid jätta tellimine otse tarnijalt KOV keskraamatukogule. Põhjendus: Kõnealuse ülesande täitmine RaRa -s võib pikendada raamatute jõudmise aega KOV raamatukogudesse. Väljaannete komplekteerimine ja tellimine võiks olla ühesugune nii KOV eraldatud kui riigi rahaliste vahenditega. Antud selgitus Kohaliku omavalituse eelarve eest komplekteerimise korralduse otsused teeb jätkuvalt kohalik omavalitsus. Riigi toetuse eest väljaannete hankimine on kehtiva seaduse alusel riiklik ülesanne ja on seda ka eelnõu kohaselt. Väljaannete tellimine on kehtiva korra ja eelnõu kohaselt jätkuvalt KOV rahvaraamatukogu ülesanne. Riigi toetuse suunamisel omavalitsustele teki ks omavalitsustel kohustus tegeleda väljaannete hankimisega, mis too ks neile lisakulu töötaja kuludena, kes tegeleb väljaannete hankimisega. Eelnõuga nähakse ette, et arendusüksus pakub ka KOV toetuse eest väljaannete hankimist ja arveldamist kui omavalitsus soovib teenust sarnaselt maakonnaraamatukogu pakutud väljaannete hankimise teenusega. Väljaannete hankimist saab korraldada keskselt ja ühesuguselt nii KOV eraldatud kui riigi rahaliste vahendite eest. KOV vahendite eest hankimiseks peab KOV selleks soovi avaldama. Eesmärk on, et väljaanded jõuavad tarnijalt otse KOV-i , mis lühendavad väljaannete jõudmise aega KOV-i , sest siiani jõud s id nad maakonnaraamatukogusse, kust KOV pidi ise oma väljaanded ära tooma. 3 8 . 2. jagu. § 31 „Raamatukogude andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik“ . Ettepanek: punkt eemaldada. Põhjendus: Selline kohustus riivab KOVi autonoomiat, KOVil peab olema õigus ise otsustada, kuidas tema raamatukogu töö on korraldatud. Antud selgitus Riik paneb KOV-ile kohustuse liituda raamatukogude andmekoguga ja samas võtab riik endale kohustuse tasuda KOV rahvaraamatukogu andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulu . 3 9 . Seletuskirja p 7.5. Raamatukogude andmekogu loomine ja rakendamine. Selgelt sõnastada, mis on KOVile (nii rahvaraamatukogude kui ka nt kooliraamatukogude puhul) andmekoguga liitudes tasuta ning mille eest ja kui palju tuleks hakata maksma. Põhjendus: KuM ja RaRa peavad olema võimelised esitama eelnõus praegusest oluliselt selgemad sõnastused, sh kalkulatsioonid. KOVidele peab antud selge ja konkreetne info, mida infosüsteemiga liitumine ja selle kasutamine kaasa toob. Antud selgitus Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt on rahvaraamatukogule andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine tasuta. RaRS ei reguleeri kooliraamatukogudele andmekogu rakendamist. Kui kooliraamatukogu soovib raamatukogude andmekoguga liituda, siis eelnõu § 29 punktis 16 (ERRS § 7 5 ) on sätestatud, et raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise eest võib võtta raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu. Tasu arvutamise alused ja piirmäärad kehtestab kultuuriminister määrusega , kui selgunud on raamatukogusüsteemi täpne kulu . Tartumaa Omavalitsuste Liit 1. Eelnõu näeb ette, et alates 31. detsembrist 2026 lõpetatakse maakonnaraamatukogude senised ülesanded, sh väljaannete hankimine, töötajate koolitamine, nõustamine ja arendustegevus piirkondlikul tasandil. Need funktsioonid koondatakse Rahvusraamatukogu arenduskeskusesse ja viite piirkondlikku üksusesse, mis asuvad Tallinnas. Tegemist on seaduseelnõu ühe kõige mõjusama struktuurse muudatusega. S ee muudatus ei ole sisuliselt ega praktiliselt põhjendatud. Antud selgitus Kehtiva RaRS § 5 alusel on m aakonnaraamatukogu rahvaraamatukogu, kes täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid. Nimetatud ülesanded on riigi haldusülesanded, mis on volitusnormi alusel delegeeritud igas maakonnas ühele kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogule . Seni on raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud, kuid seda maakonnaraamatukogude kaudu. Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. Lisaks suudetakse pakkuda vajalikke tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö, kommunikatsioon ja haldusteenused. Muudatuse eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks. Rahvaraamatukogude reformi tuum on praeguse 58 riigi rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud ressursi (eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine rahvaraamatukogude võrgu arendamiseks ja ühtse raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu juurutamiseks. Eesti Rahvusraamatukogu 1. E elnõu § 29 – ei kooskõlasta nõukogu koosseisu laiendamisega (punktid 17, 18, 19 ja 25) seonduvaid sätteid, kuivõrd asutusele ja ka selle nõukogule (lähtudes RaRa nõukogu 03.06.2025 protokollist) jääb arusaamatuks muudatusest saavutatav kasu ning probleem, mida muudatustega soovitakse lahendada. Eelnõus viidatud vajadus koostööd laiendada on faktiliselt juba toimiv ning vajaduspõhiselt laienev. Reformi rakendumise järgselt, ajaliselt piiritletud projekt, asendub teenuste osutamisega. Kõiki Eesti Rahvusraamatukogu teenuseid osutatakse lähtuvalt erinevate sihtgruppide vajadustest ning mitte kunagi ei ole saavutatav olukord, kus RaRa teenuste sihtgrupid on kõik esindatud RaRa nõukogu tasandil. Sellise eesmärgi seadmine ei ole otstarbekas, sest suureneks RaRa nõukogu liikmete arv, kasvaks organisatoorne keerukus ning kaasneks ilma katteallikata täiendav kulu RaRa eelarvele. Antud selgitus Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu kaasamine RaRa juhtimisse on vajalik , sest eelnõu § 11 sätestatud ülesannetega volitatakse RaRa -d täitma rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi haldusülesandeid (ehk tegutsema rahvaraamatukogude arendusüksusena) ning määratakse RaRa asutatava raamatukogude andmekogu vastutavaks töötlejak s , mistõttu on nimetatud uute nõukogu liikmete osalemine juhtimisotsustes põhjendatud. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 1. Eelnõu § 4 lg lg 3 - ettepanek määratleda seaduses miinimummäärad rahvaraamatukogude arvu kohta vallas ja/või linnas….. Kui elanike arvu piirarvu ei esitata, siis KOV-del on vaba voli sulgeda raamatukogusid, nagu on juhtunud haridusasutustega. Antud selgitus 1998. aastal sobilik olnud lahendus ei ole praegu enam otstarbekas. § 4 lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra. Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id uusi rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid rakendavad. Kui ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, saab valitsus täpsemate tingimuste seadmisega sekkuda. Eelnõu koostamisel on lähtutud 2017. aastal Rahandusministeeriumis kokku kutsutud piirkondliku statistika töörühma töö tulemustest, mille kohaselt määratakse maa- ja linnarahvastik kindlaks sarnase rahvastikutihedusega klastrite järgi. Asustusüksused jaotatakse viidatud metoodika kohaselt linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Nii tuleb asulate, alevike ja teiste maaliste asustusüksuste puhul arvestada ka elanike asustustihedust km² kohta, ainult elanike arvust ei piisa. Rahvaraamatukogude võrgu korraldamisel saavad kohaliku omavalitsuse üksused arvutuse aluseks võtta Statistikaameti andmebaasis oleva andmestiku rahvaarvu, pindala ja asustustiheduse. Nimetatud metoodika le tuginedes saab iga kohalik omavalitsus kehtestada ise oma territooriumil rahvaraamatukogude võrgu loomise mudeli. Kriteeriumide seadmisega kohustatakse ühelt poolt valda ja linna looma, säilitama ja arendama raamatukogude optimaalset võrku, kuid luuakse kohalikule omavalitsusüksusele paindlikumad alused raamatukogude võrgu ümberkorraldamiseks siis, kui elanike arv ja asustustihedus muutuvad. Seaduses on kohustus, et rahvaraamatukoguteenused peavad olema kättesaadavad ning raamatukogu ligipääsetav, samuti sõnaselge kohustus, et osutada tuleb kõiki § 2 l õige 2 põhiülesandeid. See tähendab, et valla ja linna vabadus nt kokku tõmmata raamatukogude tegevust või neid lausa sulgeda lõpeb seal, kus tekib oht raamatukoguteenuste kättesaadavusele ja ligipääsetavusele allapoole seadusega nõutut. Kui selline olukord peaks tekkima, on Kultuuriministeeriumil haldusjärelevalvega või kohalikul kogukonnal õigus sekkuda. Haldusjärelevalve raames võib ministeerium näiteks volikogul keelata rahvaraamatukogu sulgeda, või siis teha ettepanek uus rahvaraamatukogu või haruraamatukogu avada. 2 . Eelnõu § 5 lg 2 - Juhime tähelepanu, et seaduseelnõu tekstist on lause lõpp kaduma läinud. Arvestatud Tekst puuduvas osas täiendatud . 3 . Eelnõu § 7 lg 3 - Juhime tähelepanu, et rakendusaktide paketis on esitatud hetkel kehtiv töökorralduse juhend, mis on sisult vananenud ja ei selgita eelnõuga kaasnevaid muudatusi. Antud selgitus Rakendusaktide paketis on esitatud täiendatu d rahvaraamatukogude töökorralduse eeskir ja kavand . Selle koostamisel ja täiendamisel on arvestatud kultuuriministri 12. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ sätestatut , rahva raamatukogude valdkonna spetsialistide ettepanekuid ning rahvaraamatukogude statistika ko gumisega seotud muudatusi . Kuna rahvaraamatukogu põhiteenuse tegevused ( näiteks kogude kujundami se ja arvest use alused ) on oma olemuselt püsiva mad ja muutuvad vähe m , on töökorralduse eeskirjas oluline tagada lisaks ajakohasusele ka järjepidevus , et raamatukogude tulemusnäitajad oleksid ajas võrrelda vad . 4 . Eelnõu § 8 lg 3 - ettepanek rahvaraamatukogu juhi tähtajalise töölepingu nõuet mitte rakendada juba ametis olevatele juhtidele, st mitte tagasiulatuvalt. Ametis olevata juhtide lepingud kehtivad eelnõu kohaselt küll 2033. aasta 30. juunini, kuid muuatus tekitab 2033. aasta kevadel tööjõu ja juhtimiskriisi Eesti KOV raamatukogudes, sest suur osa KOVidest hakkab ühel ajal uut töötajat otsima. Isegi, kui rakendatakse töölepingu 3 aasta pikendamise võimalust, lükatakse kriis lihtsalt 3 aastat edasi. Ettepanek on rakendada tähtajalist lepingut uutele, pärast seaduse kehtima hakkamist tööle asuvatele juhtidele. Arvestatud Eelnõu § 8 ja seletuskiri muudetud. 5 . Eelnõu § 8 lg 6 - ettepanek lisada viited raamatukoguhoidja kutsetele tase 7 ja 8 (juhile vastav kutsetase), mis praegu on mainitud ainult seletuskirjas (analoogselt sama paragrahvi lõikega 8). Antud selgitus Ku tsestandardi d võivad aja jooksul muutuda , sealhulgas raamatukoguhoidja kutse taseme d . Kutse tasemete nimetamine seaduses tekitab vajaduse seaduse muutmiseks iga kord kui kutsesüsteemis tehakse muudatusi. Seetõttu ei ole otstarbekas raamatukoguhoidja kutse tasemeid seaduse tekstis nimetada . Sama põhjenduse alusel tehakse muudatus ka § 8 lõike s 8 , kus viide kutsetasemele jäetakse välja. 6 . Eelnõu paragrahvi 8 lõike 6 loetelusse tuleb lisada infokorralduse kõrgharidus. Põhjendus: raamatukogunduse ja infoteaduste erialadel koolitati varasemalt. Praegusel hetkel on erialast kõrgharidust võimalik omandada ainult Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse õppekaval infokorraldus. Kui seda täpsustust sisse ei viida muutuvad ebapädevaks seaduse teksti mitmed osised, nt § 8. (6) 2), § 8. (7), § 9. (1), (2), (3). Antud selgitus Eelnõus ei viida ta konkreetsetele ülikoolidele ega nende õppekavade nimetustele , vaid raamatukoguhoidja ettevalmistust pakku vale kõrghariduse õppekava de le üldiselt . Konkreetsete õ ppekavade nimetami ne seaduses ei ole otstarbekas , kuna nende sisu ja nimetused võivad ajas muutuda , mis tooks kaasa vajaduse seaduse muutmiseks . Infoteadus on teadusvaldkond, mis käsitleb informatsiooni loomist , kogumist , korraldamist , säilitamist , otsim ist , levitamist ja kasutamist. Samuti toetab infoteadus teabehaldust ja kasutajakeskseid infoteenuseid . Kuigi i nfoteadus hõlmab ka raamatukogundust , on e elnõus raamatukogudus eraldi ja rõhutatult esile toodud , et tagada selgus raamatukogude valdkonna spetsialistide eh k raamatukoguhoidjate ettevalmistuse osas . Infokorraldus on i nfoteadus e rakenduslik haru , mistõttu pole selle eraldi nimetamine vajalik. 7 . Eelnõu § 8 lg 8 - ettepanek lisada eelnõu kirjeldatud erandile samuti tingimuseks vähemalt kõrgharidus ja kutse kuues tase või valmisolek need omandada. • ERÜ teeb ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna “kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse kohane” (vt § 8 ja 9 ja mõned näited lõigetest). Antud selgitus Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel vaid Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallale. Kõrghariduse nõude kohustuslik rakendamine ei arvestaks väik es e elanike arvuga (kuni 800 ) KOV eri pära , kus sobiva juhi kandida a di leidmine võib olla keeruline. Kehtestatud e risus on võimalus , mida ei pea kasutama kui kohalikul omavalitsusel on võimalik leida kõrgharidusega juht. 8 . Ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna “kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse kohane” (vt § 8 ja 9 ja mõned näited lõigetest). Põhjendus: ERÜ kutseandjana ja kutseseaduse järgijana peab oluliseks, et raamatukoguhoidja kutse nõue seadusesse sisse kirjutatakse, kuna siis ei ole kutse andmine ohus. Terminite osas pidasime nõu Kutsekojaga ja ettepanek on: kuna kutseseaduses on “kutse”, siis on soovitus kasutada seda sõna. Lisaks on oluline, et mainitud oleks „kutseseaduse alusel“, sest kutsetunnistusi võib väljaspool kutsesüsteemi välja anda kes tahes. Osaliselt a rvestatud Sõna “kutsekvalifikatsioon” asendatud läbivalt sõnaga “kutse”. Rahvaraamatukogu juhi kutse nõue on eelnõus juba selgesõnaliselt sätestatud ning kutse andmise õiguspõhimõtted jäävad kutseseaduse rakendusvaldkonda, mitte käesoleva seaduse reguleerimisalasse. 9 . Eelnõu § 9 - kuna raamatukoguhoidja kutsestandard ühendab kõik raamatukogu ametid mõistesse raamatukoguhoidja, kas ka seaduses võiks kaaluda raamatukogutöötaja asendamist läbivalt sõnaga raamatukoguhoidja? Põhjendus: raamatukogutöötaja on küll laiem termin, aga raamatukoguteenuseid pakkuvate töötajate ühisnimetus on raamatukoguhoidja. Ka § 2 lõikes 2 toodu sisuliselt kattub raamatukoguhoidja kutsestandardi kirjeldusega. Arvestatud Eelnõu § 9 on asendatud sõna „raamatukogutöötaja “ mõistega „raamatukoguhoidja“ . 1 0 . § 9 lg 1 - sõnastus “piisav haridus” jääb häguseks ja võib saada takistuseks kvaliteetse teenuse osutamisel ja raamatukoguhoidjale väärika palga maksmisel. Lisaks teeme ettepaneku lisaks raamatukogu juhile ka raamatukogutöötaja puhul esitada kõrghariduse nõue. Näiteks: kui tööle asumisel kõrgharidust ei ole, siis peab olema valmisolek see omandada. Põhjendus: Kui seadus lubab tööle võtta ka keskharidusega töötaja, siis võib KOV siin näha võimalust kulusid kokku hoida, ja väita, et sellest haridusest piisab. Lisaks paneb uus seadus raamatukogule ka haridusasutuse rolli ning see eeldab töötajatelt kõrghariduse olemasolu. Antud selgitus Kehtivas seaduses ei ole r aamatukoguhoidja haridus - ega kutse nõuet. Eelnõuga lisatakse , et § 2 lõikes 2 nimetatud ülesan nete täitmiseks on vaja lik töötaja haridus või raamatukoguhoidja kutse , mis tagaks nii ligipääsu elukutsele, vaid ka selle, et teenus oleks kvaliteetne ja toetaks elukestvat õpet, info- ja digipädevust ning kogukonna sidusust. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, vaid piisavat haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane ja realistlik. Raamatukoguhoidja töö eeldab info- ja digipädevust, teadmisi infootsingust , oskust süstematiseerida, kirjeldada , hallata andmeid ning kogusid, valdkonnaga tihedalt seotud regulatsioonide tundmist (autoriõigus , isikuandmete kaitse , ligipääsetavus jm) aga ka analüüsidele tuginevate kasutajakesksete teenuste arendam ist . Need oskused ja teadmised saadakse kõrghariduse omandamisel. Raamatukogu on osa avalikust sektorist ning raamatukoguhoidja esindab sealjuures haridus-, kultuuri- ja teabevaldkonda. Nagu õpetajalt, sotsiaaltöötajalt või arhiivitöötajalt eeldatakse kõrgharidust, on see põhjendatud ka raamatukoguhoidja puhul . Kõrghariduse nõue ei pruugi olla põhjendatud kõigi raamatukoguhoidjate puhul, kuna tööülesanded on erineva iseloomuga. Raamatukogudes on ametikohti, mille tööülesanded on tehnilist, rutiinset või teeninduslikku laadi. Raamatukoguhoidja kutsel on 7dal ja 8-ndal tasemel kõrgharidusnõue, kuid mitte 6-ndal. K ohalikul omavalitsusel säilib siiski võimalus , et tehnilist laadi ametikohal töö ülesandeid täitva l t raamatukog u hoidjal t ei nõuta kõrgharidust. 1 1 . § 9 lg 3 - ERÜ raamatukoguhoidja kutse andja ja raamatukogutöötajate professionaalse arengu toetajana toetab erialahariduse väärtustamist seaduse tasemel, kuid juhime tähelepanu, et võib realiseeruda risk, et õppima asumise aeg ja lõpetamine võib venida õppekohtade vähesuse tõttu. Antud selgitus Nominaal se õppeajaga motiveeritakse töötajat vajalike teadmiste omandamisega mitte viivitama. Mõjuvate põhjuste ilmnemisel on tööandjal võimalik sõlmida töötajaga uus tähtajaline tööleping . Eelnõu § 9 lõikes 3 on lisaks sätestatud, et alles vajaliku hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamisel muutub töösuhe tähtajatuks. 1 2 . Tõstatame küsimuse - kui riik saab sätestada KOV töötajate töölepingu tähtaja ja erialahariduse nõuded, kas siis saaks seaduses määratleda ka töötaja miinimum palgamäära? Ei ole meeldiv lugeda seletuskirjast, et raamatukogutöötajatele eelduslikult võibki maksta madalamat töötasu. Antud selgitus Eelnõu koostamisel kohaliku omavalitsuse raamatukogu juhtide töölepingu tähtaja ja erialahariduse nõuete osas on arvestatud huvirühmadelt k aasamisprotsessi käigus laekunud ettepaneku tega . Raamatukoguhoidja miinimumtöötasu sätestamiseks puudub hetkel osapoolte kokkulepe ja eelarveline kate. Palga poliitilisi kokkuleppeid on võimalik saavutada , kas kohalike omavalitsuste vahel või riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös eraldi protsessi raames . 1 3 . § 13 lg 3 p 1 - ettepanek on lisada sõna osaliselt asemel “lähtudes rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust” (nagu praegu kehtivas seaduses ja praktikas). Antud selgitus Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus ja peab tagama kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust ja vajadustest . Riigieelarvest toetatakse ainult osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist, sest kohaliku omavalitsuse korr alduse seaduse § 6 lõike 2 alusel on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada raamatukogude ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Eelnõu alusel nähakse ette ainult teatud kulude katmist , milleks on osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamise toetamine . Siiani on mõned omavalitsused ja raamatukogud eksitavalt tõlgendatud kehtiva seaduse sõnastus t nagu riigieelarvest finantseeritakse kõik rahvaraamatukogude kulud väljaannete soetamiseks. R ahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kehtestab määrusega riigieelarvest rahvaraamatukogudele toetuse määramise tingimused ja korra. 14 . § 13 lg 4 - ettepaneku mitte siduda töötasude ja ülalpidamiskulude hüvitamist riigieelarvest kuupäevaga 1.01.2027. Senine kogemus on näidanud, et uute hangitavate ja loodavate infosüsteemide rakendamine ja juurutamine RaRa-s ei ole läinud viivitusteta, seepärast on ettepanek siduda rahastamise lõpetamine ja ülesannete üleandmine tarkvaralahenduste täies mahus rakendamise ajaga, mitte fikseeritud kuupäevaga. Antud selgitus Regulatsiooni jõustumise ja kehtivuse tähtaegade sätestamine seaduses on vajalik õiguskindluse ja selguse tagamiseks. Tähtajad võimaldavad reguleeritavatel isikutel ja asutustel aegsasti valmistuda muudatuste rakendamiseks ning kujundada oma tegevus vastavuses uute seaduse sätetega . Tähtaegade sätestamine võimaldab eelnõus sätestat u elluviimist etappide kaupa, kooskõlas haldusvõimekuse ja eelarveliste võimalustega. 1 5 . § 15 lg 2 - tähelepanek: raamatukoguvaldkonna standardites (nt EVS-ISO 2789:2023) ei ole lugejat ja külastajat selliselt defineeritud. Standardis nimetatakse teatud juhtudel külastajaks ka nt veebilehitsejat või seadet. Ettepanek: luua eelnõusse mõistete peatükk. Näiteks ka mõiste “teavik” asendamine mõistega “väljaanne” tekitab küsimust, sest standardites kasutatakse mõistet “teavik”. Või nt Raamatukogude andmekogu põhimääruses “koduraamatukogu” määratlus. Antud selgitus Eelnõu § 15 muudetud ja seletuskirja lisatud täiendus, et mõisted on defineeritud käesoleva seaduse tähenduses. Käesoleva seaduse kontekstis on mõisted avatud seal, kus neid esmalt kasutatakse. Ühtse arusaamise tagamiseks kasutatakse õigusaktides valdavalt samasisulisi mõisteid. Säilituseksemplari seaduses on kasutusel mõiste “väljaanne”. Mõiste „teavik“ on mõiste „väljaanne“ sünonüüm. Mõiste t „ väljaanne “ kasutatakse käesoleva seaduse tähenduses . Eelnõu lisades asendatakse „koduraamatukogu“ sõnaga „raamatukogu“. 1 6 . § 17 lg 4 - ettepanek on lisada täpsustus viimasesse lausesse: väljaannete tellimine teistest haruraamatukogudest soovitud haruraamatukokku on tasuta. Kommentaariks: väljaannete tellimine ühest haruraamatukogust teise eeldab, et raamatukogude andmekogus on vastav ja kõikidele raamatukogudele sobiv funktsionaalsus olemas. Samuti nõuab sellise tasuta tellimise käivitamine KOVidelt logistikasüsteemide loomist ja selleks vajalike vahendite leidmist. KOVidele tuleb see vajadus selgelt sõnastada. Teeme ettepaneku mitte rakendada nõuet “väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta” enne raamatukogude andmekogu valmisolekut teenust täies mahus toetada. Arvestatud § 17 lõike 4 sõnastus muudetud . Raamatukogude andmekogu funktsionaalse te nõu ete kohaselt peab infosüsteem toetama nii ra amatukogudevahelis t kui ka raamatukogusises t laenutus t . Sama omavalitsuse rahvaraamatukogu kogude vahel laenutse võimaluse olemasolul kulude katmise tasu ei rakendata. Raamatukogu asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas. 1 7 . § 21 lg 6 - lausest jääb mulje, et pärast 1 aasta ja 1 päeva möödumist võib lugeja tulla uuesti raamatuid laenama, ilma et ta peaks eelmised võlad korda tegema. Arvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Sarnane põhimõte on sätestatud ka kehtiva RaRS § 17 lõikes 3, kuid eelnõu s on seda täpsustatud . Samas ei saa piirang kehtima jääda olukorras, kus lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu ees juba täitnud. L ugeja peab täitma oma kohustused rahvaraamatukogu ees , kuid raamatukogu võib kaalutlusõiguse alusel rakendada näiteks laste puhul viivise tasumise paindlikke lahendusi. 1 8 . § 21 lg 7 - ettepanek mõelda veelkord läbi karistuse tähtaja pikkused, kuna nimetatud karistused ei ole pahategude vaates proportsionaalsed. Näiteks tahab raamatukogu külastusõiguse ära võtta pikemaks perioodiks inimeselt, kes häirib töötajate ja teiste kasutajate rahu ja ohustab oma käitumisega turvalisust, selleks on raamatukogul vaja viidata seadusele, kuid seadus lubab häirijal juba kuu aja pärast uuesti tulla ja oma agressiooniga jätkata. Ettepanek on mõlema rikkumise korral rakendada 180 päevast (kuus kuud) raamatukogu kasutamise keeldu. Antud selgitus Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud sarnast piirangu t nagu eelnõu § 21 lõige 7 (uus lõ ige 8 ) . Rahvaraamatukogud on juhtinud tähelepanu vajadusele luua s ellise ks piirangu ks õiguslik alus , k una rahvaraamatukogul on seadusest tulenev kohustus olla avatud kõigile soovijatele . E elnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest, et rahvaraamatukogu eesmärk ei ole karista mine , vaid turvalise ja toimiva keskko nna tagamine k õigile kasutajate le . Seetõttu on keeld seatud maksimaalselt 30 päevaks , mis võimaldab reageerida korduvatele korrarikkumistele proportsionaalselt . Külastusõiguse võib lugejalt või külastajalt ära võtta 30 päeva kaupa. Külastusõiguse piirang määratakse uuesti kui raamatukogu kasutamise eeskirja rikkumine kordub. Pikem, näiteks 180-päevane keeld ei oleks eesmärgipärane ega proportsion aalne üldkasutatava avaliku teenuse kontekstis. 19 . § 25 ja § 27 - paragrahvide 25 ja 27 sisu nõuab selgitust: põhimäärus sätestab raamatukogu struktuuri, kuidas siis struktuuri saab hiljem vastavusse viia kui põhimäärust? Arvestatud Eelnõu § 25 muudetud . Rahvaraamatukogu struktuur ja põhimäärus tuleb viia seadusega vastavusse 1. juuliks 2027. 20 . § 29 ( ERRS muutmine) - ettepanek jääda väljaannete soetamise toetuse eraldamisel senise töökorralduse juurde, nagu on märgitud ka rakendusaktis “Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord”, vt § 3. Toetusraha laekuks vastava KOVi arveldusarvele. Rakendusaktis nimetatud maakonnaraamatukogu ei oleks siis toetuse saaja, vaid iga KOV eraldi. Nii on praktikute sõnul valla keskraamatukogudes ka lihtsam järgida määruse “Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja kord” § 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine” täitmist. Väljaannete keskne hankimine (ühishanked) võiks toimuda e-väljaannete andmebaaside puhul ja ajakirjandusväljaannete digiligipääsudele, seda tegevust võiks teha RaRa keskse teenusena (üks läbirääkija väljaannete müüjatele). Antud selgitus Eelnõus kavandatud muud atused jõustuvad etapiviisiliselt , kooskõlas sätestatud riiklike ülesannete ümberkorraldami se ajaka va ga . Kuni 2027 . aast a juuni lõpuni täidavad maakonnaraamatukogu d kah t e riiklik k u ülesan net , sealhulgas väljaannete komplekteerimi st . Seetõttu e i muudeta seni ka r ahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise tingimus i ega kord a. Kui v äljaannete soetamise toetus kantaks kohalike omavalitsuste eelarvesse, kaasneks sellega neile täiendav koormus , sealhulgas vajadus korraldada väljaannete hanki mi ne ja tegeleda arveldamisega . Eelnõu kohaselt sellist kohustust kohalikele omavalitsustele ei panda , vaid nad saavad jätkuvalt tellida väljaande i d , mille hangib arendusüksus , sarnaselt kehtiva maakonnaraamatukogude teenusega, nii kohaliku omavalitsuse eelarve kui ka rii kliku toetuse vahenditest . E ttepanek u sätestamine tooks kaasa täiendava kohustuse kõigile kohalikele omavalitsustele , mida eelnõu ette ei nä e . 21 . § 31 p 1 (RaRS muutmine) - ettepanek on mitte siduda maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete (ja palgatoetuse, vt kommentaarid ka § 13 kohta) lõpetamist kindla kuupäevaga, vaid lähtuda ülesannete täitmise eelduseks oleva raamatukogude andmekogu valmidusest. Peaks olema lõtk, mis võimaldaks maakonnaraamatukogude kui riiklike ülesannete täitjate ja kahe palgatoetuse maksmist jätkata seni, kuni raamatukogude andmekogu on täies mahus kasutusele võetud, testitud ja töötab korralikult. Vastasel korral ei saa RaRa tegelikult ülesandeid edukalt täita ning osa teenused jäävad nö vaakumisse (kui andmekogu ei tööta täies mahus ja maakonnaraamatukogudel pole enam ülesannet komplekteerida, siis kuidas lahendatakse väljaannete raamatukogudesse jõudmise järjepidevus?). Antud selgitus Regulatsiooni jõustumise ja kehtivuse tähtaegade sätestamine seaduses on vajalik õiguskindluse ja selguse tagamiseks. Tähtajad võimaldavad reguleeritavatel isikutel ja asutustel aegsasti valmistuda muudatuste rakendamiseks ning kujundada oma tegevus vastavuses uute seaduse sätetega. Tähtaegade sätestamine võimaldab eelnõus sätestatu elluviimist etappide kaupa, kooskõlas haldusvõimekuse ja eelarveliste võimalustega. 22 . § 31 p 2 - S eletuskirjas lk 75 on aga märgitud: “Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud) raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike ülesannete ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele.” Palume selgitust, mida selline sõnastus ikkagi raamatukogudele kaasa toob - aastamaks, kulupõhine arenduste eest tasumine vms? Arvestatud Varem eelnõu § 31 punktis 2 sisaldunud muudatus on viidud §-i 6. Seletuskirja täpsustatud. Rahvaraamatukogule ja selle omanikule on raamatukogude andmekogu kasutamine tasuta . Samas arvutatakse ka rahvaraamatukogudega seotud kulud sarnaselt teiste raamatuk ogude kuludega hinnastamismudeli alusel , kuid need kulud katab Kultuuriministeerium . 23 . Seletuskirja lk 1 - täpsustada “rahvaraamatukogu” ja “rahvusraamatukogu” mõistet . Arvestatud Seletuskir ja on m uudetud . 24 . Seletuskiri lk 11 - Ettepanek kasutada kindlat kõneviisi: tuleb arvestada ja kaasata (eelnõus “tuleks”). Arvestatud Seletuskirja on muudetud. 25 . Seletuskiri lk 14 - Lause “ Tulenevalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud ning see vaja koordineerimist . ”. vajab täpsustamist. Arvestatud Seletuskirja on muudetud. 26 . Seletuskiri lk 23 teine lõik - Tekitab segadust sõnastus “kohalikule eripärale vastavad ruumid”. Ettepanek kasutada “kohalike elanike vajadustele vastavad ruumid”. Mitte - arvestatud Eelnõu sõnastus on laiem ja hõlmab nii kohalike elanike vajadusi kui ka teiste kohalike tingimuste ning kasutusviiside arvestamist ( nt kogukonna praktika, hoone eripära, piirkondlik ruumikasutus, kultuurilised eesmärgid). 27 . Seletuskiri lk 42 - ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks. Ettepanek on kasutada sõnade “infotehnoloogia arendamine” asemel “RaRa üheks ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogia lahenduste planeerimine/loomine/väljatöötamine/juhtimine”, sest selline sõnastus selgitab ülesannete sisu laiemalt. Mitte - arvestatud Infotehnoloogia a rendamine hõlmab planeerimist, väljatöötamist, juurutamist ja juhtimist , mida kehtiva seaduse alusel teostas RaRa üksnes oma infovara üldkättesaadavaks tegemise eesmärgil. 28 . Seletuskiri lk 43 – Seletuskiras on toodud, et “Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on vajadus arendusülesandeid täitva üksuse või asutuse ehk arenduskeskuse järele on tähelepanu juhtinud nii Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing…” Mär gime, et ERÜ eestvedamsiel koostatud visioonidokumendis “21. sajandi raamatukogu” 2016. aasta versioonis on viidatud arenduskeskuse loomise vajadusele, aga seda läbi maakonna- jt keskraamatukogude võrgustiku. “Rahvaraamatukogude puhul ehitada teenuste keskse arendamise süsteem üles läbi maakonna- ja linna keskraamatukogude võrgustiku ning raamatukoguteenuste arenduskeskuse.” (lk 8), seaduseelnõus aga on maakonnaraamatukogude roll hoopis taandatud. Visioonidokumendis nägime maakonnaraamatukogude võrgustikku arenduskeskuse tugevusena. Antud selgitus Seletuskirjas on välja toodud mitme huvirühma tähelepanu juhtimine vajadusele luua rahvaraamatukogude valdkonnas arendusülesandeid täitev üksus ehk arenduskeskus. Vajadust maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti, et maakonnaraamatukogu olemusele on olulise jälje jätnud 2017. aastal toimunud haldusreform. 29 . Seletuskirja lk 62 on toodud, et “Ülesannete konsolideerimisel väheneb aga riiklike ülesandeid täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist.” Märkus: Tegelikult kaasnevad RaRa piirkonnatöötajatega ka rendi-, koolitus-, sõidu-, lähetus jm kulud, mida seni pakkus KOV riigi ülesandeid täitvale töötajale. Seega lisaks palgakulule lisandub majanduskulusid, mis sisuliselt tähendab KuMi vaatest mitte olulist kokkuhoidu . Antud selgitus Riiklike ü lesannete konsolideerimise eesmärk on tagada nende tõhusam korraldus. Piirkonna esindajate rendi-, koolitus-, sõidu-, lähetus jm kulud k a nnab ümberkorralduse järgselt RaRa haldusülesannete täitmise kulust . Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõuga selgelt määratletud KOV rahvaraamatukogu ülesanded ja RaRa-le volitatavad riigi rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesanded ning finantseerimine. 30 . Seletuskirja lk 63 on toodud “…lugejaile, kes saavad ühe otsinguga ülevaate riigi rahvaraamatukogudesse soetatud inforessursist, mille suuruseks 2023. aasta seisuga oli Eesti raamatukogudes ligi 31 miljonit arvestusüksust, millest rahvaraamatukogudes ligi 10 miljonit arvestusüksust.”. Mä rkus: S iin on teksti ja andmete vahel vastuolu . Arvestatud Seletuskirja on muudetud. 31 . Seletuskirja p 6.5.2.1. (Mõju majandusele , lk 63 ) - Märgime, et asutusena on ELNETi tõesti üks, kuid see ühendab asutusi, raamatukogusid, mille teenuste kasutajad moodustavad enam kui poole kõigist Eesti raamatukogude registreeritud kasutajatest, mõjutatud saavad ka registreerimata kasutajad, nt e-kataloogist otsingute tegijad. Teadmiseks võetud Seletuskirja p 6.5.2.1. käsitletakse eelnõu majanduslikku mõju sihtrühmale asutused ja eraõiguslikud juriidilised isikud . 32 . Seletuskiri lk 75 on toodud, et “Raamatukogu poolt makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks jõukohane ka väiksematele raamatukogudele. ”. Märgime, et eelnõus on öeldud, et andmekoguga liitumine on rahvaraamatukogule tasuta (§ 31. lõige 2, punkt 3) ja kohustuslik (§ 31. lõige 2, punkt 2). Seletuskirjast aga võib välja lugeda, et andmekogu ülalpidamiskulud tasuvad siiski raamatukogud. Palume selgitust. Arvestatud Seletuskirja on muudetud. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium 1 . Seaduse väljatöötamiskava (edaspidi VTK) kohta arvamust avaldades oli meie peamine väide, et planeeritud tööd ei võta arvesse raamatukogude pikaajalist kogemust ühise raamatukogusüsteemi arendamisel ja kasutamisel ning ei arvesta eri raamatukogude vajadusi. Mitmeid sisuliselt samasuguseid arvamusi esitasid ka teadusraamatukogude direktorid, Tallinna ja Tartu raamatukogude juhid. Eeldasime, et eelnõuga edasi liikudes nende ettepanekutega ka arvestatakse, aga seda ei ole toimunud. Antud selgitus Eelnõuga sätestatakse rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu töökorraldus. Eelnõuga ei muudeta Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õigusakte ega haldusala asutuste töökorraldust. 2 . Küsimus, et kas üks ühtne raamatukogusüsteem on kõigile raamatukogude lugejatele (ja raamatukogudele ning raamatukogude omanikele) vajalik ja tarvilik, on jäetud tõenduspõhiselt ning järjekindlalt analüüsimata ja põhjendamata. Seda lahendust kirjeldatakse kui midagi enesestmõistetavat, aga argumendid, mis tuuakse, on läbivalt manipuleerivad ja eksitavad. Antud selgitus Kultuuriministeerium ei saa nõustuda väitega, sest r aamatukogusüsteemi rakendamiseks on ELNET Konsortsiumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaid kaasates läbi viidud järgmised analüüsid: 2018. a viidi läbi “ Raamatukogusüsteemide kaasajastamise analüüs ” , mille raames uuriti Eestis kasutusel olevate raamatukogusüsteemide (Sierra, RIKS, URRAM) haldamis-, valitsemis- ja rahastamismudeleid ning analüüsiti olemasolevat arhitektuuri. Kogutud informatsioonile toetudes koostati ülevaade kõikidele Eesti raamatukogudele ja nende lugejatele sobivaima raamatukogusüsteemi arhitektuurist ja valitsemismudelist. 2022. a viidi läbi “ Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja teenusdisain ” projekt, mille käigus analüüsiti raamatukoguteenuseid, mida ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem peab tulevikus hõlmama ja aitama optimeerida. Analüüsis toodi välja, et raamatukogudel on oma teenuste pakkumiseks palju tegevusi, milles osalevate IT-süsteemide hulk on suur ning keskne roll on raamatukogusüsteemi tarkvaral ja selle juurde kuuluval e-kataloogil. 2023. a läbi viidud “ Raamatukogusüsteemi detailanalüüs ” käigus pandi kirja raamatukogusüsteemi funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded . Koostatud nõuded on sisendiks raamatukogusüsteemi tarkvara hankimisel. 3 . Kuigi eelnõu polnud veel kooskõlastusringilegi saadetud, on Kultuuriministeerium sisuliselt juba tellinud Rahvusraamatukogult suure hulga ÜÜRSiga seotud töid, avaliku kataloogi riigihange on juba läbi viidud. Hanke ja kogu projekti lähtekoht on, et mingi ajani kasutatakse arendamisel meie praegust raamatukogusüsteemi ESTER, aga ei ELNET-i, ELNET-i raamatukogudega ega raamatukogude omanikega, st infosüsteemi omanikega, pole neid plaane piisaval pädevustasemel kooskõlastatud. Antud selgitus KuM kujundab rahvaraamatukogude valdkonna poliitikat ja on tellinud rahvaraamatukogudele raamatukogusüsteemi rakendamiseks vajalik u d ettevalmistustööd oma haldusalasse kuuluvalt RaRa-lt . “Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi tarkvara: karbitoote ost, andmete migratsioon ja juurutamine” on Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde projekt. RaRa taotles 2025. a kevadel projektile struktuurivahendite toetust, mis määrati gi 05.11.2025 justiits- ja digiministri käskkirjaga nr 82 RaRa-le . Kultuuriministrile nõuandva kogu Rahvaraamatukogude Nõukogu koosseisus on üle viie aasta osalenud ka MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi esindaja. Seega on ELNET Konsortsiumi esindaja nii eelnõu kui ka raamatukogude andmekogu protsessis kaasa töötanud, misläbi on esindajal olnud võimalus järjepidevalt protsessist ka oma liikmeid teavitada. Rahvaraamatukogude Nõukogu koosolekuid on toimunud 2020 (2), 2021 (20), 2022 (9), 2023 (12), 2024 (8), 2025 (1) . Kultuuriministeerium on kohtunud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rektorite Nõukogu esindajatega rahvaraamatukogu seaduse eelnõu ja raamatukogusüsteemi lahenduste teemal . Jõutud on kokkuleppeni, et RaRa ja ülikoolide esindajad sõlmivad koostööleppe raa matukogusüsteemi ühiste tegevuste edendamiseks. Kultuuriministeerium on algatanud ELNET Konsortsiumi ettepanekul „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“ muutmise, et lisada tegevuskavasse partneritena MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, sh Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ning kirjeldada tegevuskavas osapoolte rollid ja vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ja juurutamisel. 4 . Seadmata kahtluse alla rahvaraamatukogudele raamatukogusüsteemi arendamise vajadust ega ka seda, et piisava koostöö ja ühise töö korral ei võiks ÜÜRSiga liituda ka meie praegust süsteemi kasutavad raamatukogud (see on lõpuks iga raamatukogu ja tema omanike otsus). Aga praegu juba tehtud (ja tegemisel) tööde ja eelnõus näha olev ÜÜRS-i valitsemismudel ei ole meie hinnangul nii suure ja vastutusrikka koostööprojekti jaoks adekvaatne. ELNETi erinevate raamatukogude (ja totaalselt erinevate omanike) senise koostöö edukus annab meile kindluse väita, et asjaosalistel peab olema projektiga omandus-, mitte konsultatiivne suhe. Antud selgitus Jõutud on kokkuleppeni, et RaRa ja ülikoolide esindajad sõlmivad koostööleppe raamatukogusüsteemi ühiste tegevuste edendamiseks. Kultuuriministeerium on algatanud ELNET Konsortsiumi ettepanekul „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“ muutmise, et lisada tegevuskavasse partneritena MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, sh Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ning kirjeldada tegevuskavas osapoolte rollid ja vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ja juurutamisel. Raamatukogusüsteemi omanikuks jääb ka peale raamatukogusüste e mi hankimist raamatukogusüsteemi tarkvara omanik . Tarkvaralahenduse kasutusõigus saadakse hanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel . Kõik raamatukogude andmekoguga liituvad raamatukogud on raamatukogude andmekogu kasutajad ja oma lugeja ning väljaannete andmete osas vastutavad töötlejad. 5 . Põhjendamata on jäetud, miks ei võiks ÜÜRSi loomiseks ja arendamiseks kasutada juba olemasolevaid koostöövorme või luua uusi, milles asjaosalistel, st vähemasti avalikõiguslike isikute suurtel raamatukogudel, oleks lisaks kaasarääkimisvõimalusele ka selline otsustusõigus, mis oleks jätkuks senisele tööle ja võimaldaks aastatepikkuse eduka koostöö jätkumist. Lihtsalt on esitatud, et erinevad tööd, mille tsentraliseerimist planeeritakse, peavad olema administratiivselt ühised. Meie arvamus on, et ei pea. Ei ole mingit head sisulist põhjendust, miks ÜÜRSi haldamiseks ei võiks luua eraldi organisatsiooni, milles paljude erinevate raamatukogude ühistöö avaldub ka juriidilistes, st omandisuhetes. Antud selgitus Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma. Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele fokusseeritud töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti kõige sujuvam. 6 . Avalik-õiguslikud ülikoolid, kelle teadusraamatukogude panus ESTER-isse ei ole kindlasti väiksem kui rahvusraamatukogul, ei ole isegi käesoleva eelnõu kooskõlastajad või arvamusavaldajad. Antud selgitus Eelnõuga sätestatakse rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu töökorraldus. Eelnõuga ei muudeta Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õigusakte ega haldusala asutuste töökorraldust. Jõhvi vald 1 . Kaotada eelnõu § 1 (1) sõna „valdkonna“, et vältida tekkida võivat olukorda, kus rahvaraamatukogude napist toetusest finantseeritakse seadusega defineerimata asutusi ja isikuid. Antud selgitus E elnõu § 1 lõikes 1 on selge lt määratletud seaduse reguleerimisala , milleks on rahvaraamatukogud e tegevuse, kogude, teeninduse ja juhtimise korralduse ning rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. RaRS e elnõu reguleeri b rahvaraamatukogude ja nende hüvanguks riiklike ülesannete täitmise finantseerimise k orraldust. 2 . Kaotada eelnõu § 4 lõige 4. Mitte arvestatud Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on Vabariigi Valitsusel kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega täpsemad tingimused ja kord või jätta see kehtestamata. Volitusnorm annab k aalutlusõigus e sekkuda võrgu kujundamise ühtsete aluste kehtestamisega juh ul , kui liigne paindlikkus võib ohusta da rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust . 3 . Säilitada kahe (2) maakonnaraamatukogu töötaja töötasu ning riiklikest ülesannetest komplekteerimine ning maakonna rahvaraamatukogude töötajate nõustamine ja koolituste korraldamine. Antud selgitus Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 30. juunini 2027. aastal kogude komplekteerimise ja töötlemise ning andmebaaside pidamise ülesannete täitmist. Ülesannete täitmise ajal tagab K u M k ahe maakonnaraamatukogu töötaja töötasu . 4 . Loobuda piirkondlike üksuste loomisest kui kasututest. Piirkondlikele üksustele planeeritud finantsvahendid planeerida alles jäävate maakonnaraamatu töötajate töötasudeks ja ülejäänu raamatukogude kiirendisse või e- ja audioraamatute hankimisele. Mitte - arvestatud Eelnõu näeb ette , et riigi haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle Eesti , RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi. M aakonnaraamatukogu töötajad on KOV asutuse töötajad, kelle tööd ei saa RaRa korraldada. Riiklike ü lesannete mahu muutumisel kohandatakse rii klike vahendite jaotust . 5 . Muuta kultuuriministri määrus 09.01.2015 nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korda“, jättes ära Ida-Viru plusskoefitsiendi ja jagades riigipoolne teavikute toetus vastavalt sama määruse § 2 lg 5 toodud tingimustele. Teadmiseks võetud Rakendusaktide koostamisel kaalutakse ettepanekut uuesti. 6 . Jätta seadusest välja rahvaraamatukogude juhtide tähtajalise töölepingu nõue kui põhjendamatu. Töölepingu seadus on piisavalt paindlik, et vajadusel tööleping lõpetada. Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri on muudetud. 7 . Seaduseelnõus käsitletakse rahvaraamatukogu kultuuri- ja haridusasutusena. Lisada raamatukogutöötajate kvalifikatsiooninõuetele riigikeele oskus C1-tasemel. Mittearvestatud Nõude lisamine RaRS -i ei ole otstarbekas, sest eesti keele oskuse nõuded on reguleeritud keeleseadus (RT I 2011, 1) mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Raamatukoguhoidja kutsestandardi lisas 2 on raamatukoguhoidja keelte oskustasemete kirjeldused. Juhi ametikoha keelenõuete kehtestamine jääb kohaliku omavalitsuse pädevusse . 8 . Kaaluda koos Haridus-ja Teadusministeeriumiga võimalust koostada 4. ja/või 5. taseme kutseõppe õppekava raamatukogutöötajate koolitamiseks kutseõppesüsteemis. Teadmiseks võetud Haridus-ja Teadusministeeriumiga kohtumistel on plaanis käsitleda raamatukoguhoidja kraadi - ja kutseõp et ning järelkasvu küsimusi . 9 . Töötada välja selge ja avalik tegevusplaan tegevuste, tähtaegade, finantsvahendite ja vastutajatega. Arvestatud RaRa kodulehe rubriigis „raamatukogudele“ alamrubriigis „koostöö ja juhtimine“ on KuM -i ja RaRa koostöös tehtud kättesaadavaks tegevuste ajakava ja vastutajad. Eelnõuga seotud tegevusteks KuM finantsvahendeid ei eralda . 1 0 . Keskenduda kommunikatsioonile erinevate osapooltega, tagada teisi osapooli kuulav ja arvestav suhtlemine. Teadmiseks võetud Kommunikatsiooni parandamiseks on käivitatud riiklike ülesannete protsesside ja tegevuste kirjeldamiseks töörühmad, millesse kuuluvad rahvaraamatukogude esindajad üle Eesti. Samuti on e elnõu ja sellega seotud rakendustegevuste kommunikatsiooniga seotud kohtumised ja tegevused kajast atud RaRa kodulehe rubriigis „raamatukogudele“ alamrubriigis „koostöö ja juhtimine“. Uuendatud lehekülje rubriik on varasemalt ja tulevikus rahvaraamatukogudele kiireks info avalikustamise kohaks. Järvamaa Keskraamatukogu 1 . Maakonnaraamatukogude funktsiooni kadumine ja riiklike ülesannete ümberkorraldamine: Eelnõu ei anna vajalikku ettekujutust, kuidas on planeeritud süsteemi toimimine alates 2027. aastast. Pigem saame väita, et väljakujunenud sisuline koostöö raamatukogude vahel kaob ja ei väärtustata kogukonnapõhisust. Piirkondlikud üksused ei asenda toimivat struktuuri ja loovad juurde administreerimise tasandeid. Rohkem bürokraatiat ei paranda eesmärkide täitmist ja teenuse kvaliteeti kohapeal. Lisaks jääb arusaamatuks, milliste kriteeriumide alusel piirkonnad valitakse. Oluline eesmärk eelnõus on laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamist soodustavate tegevuste korraldamine. Järvamaa Keskraamatukogu koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatatud ettevõtmisi ja viib läbi maakondlikke lastekirjandusüritusi. Uus seaduse eelnõu lõhub toimiva süsteemi ja lagundab maakonna raamatukogude koostöövõrgustikku. Mis saab maakondlikest koduloolistest andmebaasidest ja kogudest ning nende täiendamisest kui ollakse vaid ühe omavalitsuse raamatukogu? Kultuuriväärtuslike trükiste (aga väärtuslik võib kohalikust vaatepunktist olla erinev) saatmine maakonnast välja viib need lugejast kaugemale. Antud selgitus K ehtiv seadus ei reguleeri KOV rahvaraamatukogude koostööd. Maakonnaraamatukogudel on riiklik ud ülesanded, mis antakse üle rahvaraamatukogude valdkonna arendusüksusele . Eelnõu loob eelduse KuM riiklike rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesannete ümberkorraldamiseks. Eelnõu rakendamise ks on RaRa juurde moodustaud viie riiklik u ülesan de täitmiseks ja raamatukogude andmekogu töörühmad, mille ülesanneteks on info koondamine ja jagamine ning lahenduste testimine. Ülesannete ümberkorraldamise ees m ärgiks on rakenduslike ülesannete keskne, otstarbekam ja efektiivsem juhtimine . Eelnõu näeb ette, et riigi haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle Eesti, RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi. Maakonnaraamatukogu töötajad on KOV asutuse töötajad, kelle tööd ei saa RaRa korraldada. Riiklike ülesannete mahu muutumisel kohandatakse riiklike vahendite jaotust. Kodulooliste andmebaaside täiendamine on võimalik siduda tööga raamatukogude andmekogus ja jätkata omavalitsuse rahvaraamatukogude koostöös. 2 . Plaanitavate muudatuste kulu omavalitsusele : Kohalik omavalitsus rajaneb põhimõttel, kus avalike teenuste osutamine toimub soodsamatel tingimustel. Meie arvestuste järgi raamatukogureformi tulemusena ja seletuskirjas välja toodud arvutuste põhjal muutuvad ühtse programmiga liitumisel Järvamaa Keskraamatukogu püsikulud kallimaks. Ühtset programmi veel ei ole ja puudub kindlus, et 1. jaanuar 2027 hakkab uus programm tõrgeteta tööle. Senine praktika on näidanud, et planeeritud ajakavaga hakkama ei saada. Eelnõust võib lugeda, et riigieelarvest toetatakse edaspidi rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist osaliselt. Kui suur on arvestuslik lisakulu omavalitsusele? Samuti ei selgu, kuidas täpselt toimib uus loodav keskne komplekteerimisteenus ning millised kulud kaasnevad raamatute transpordiga kullerteenuse kaudu. Näiteks on Omniva kullerteenus MIRKO-s 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga kallinenud rohkem kui 100 %. Raamatukappide soetus ei vähenda omavalitsuse kulu raamatukogule ega kiirenda raamatute liikumist. Omavalitsuste suurused on väga erinevad, ka väljaannete tasuta tellimisega haruraamatukogudest kaasnevad suurenenud reaalsed rahalised kulud. Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri selgitab lugejate ja külastuste arvestuse pidamist ja ütleb, et eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud lugemist. Automatiseeritud süsteemi soetamine nõuab turvaväravaid, raamatutele ja töökohtadele RFID lahendust. 2018. aastal Järvamaa Keskraamatukogule pakutud lahendus maksis rohkem kui meie aasta eelarve. Antud selgitus Kulupõhise tasu alusel rahvaraamatukogude andmekogu kasutamise kulud katab Kultuuriministeerium. Andmekogu rakendamine ei vaja ka arvutite väljavahetamist kui raamatukogu kasutab juba mõnda raamatukogusüsteemi oma andmete haldamiseks. R ahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Väljaannete k eskne hankimine võib pigem vähendada KOV-ide kulusid , sest väljaannete müüja või vahendaja tagab väljaannete kohaletoimetamise vähemalt 79-sse KOV rahvaraamatukogusse, senise 15 maakonna raamatukogu asemel. Kohaliku omavalitsuse asutuse sisene teenus ehk raamatukogusisene laenutus peab olema tagatud kõigile kohaliku omavalitsuse elanikele ühetaoliselt ega saa sõltuda raamatukoguhoidja väljaannete harukogudesse tellimise valikutest. Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule, mis võib olla tasuline. Eelistatult külastuste automatiseeritud lugemi ne ei eelda selle kohest rakendamist või RFID lahendust. Automatiseeritult saab külastajate loendust teostada kasutades näiteks uksesensoritel põhinevaid loendureid (infrapuna või laser) või kaamerapõhist automaatset loendustarkvara kasutades. 3 . Raamatukogu juhi ja töötajate töölepingu kriteeriumid: Töölepinguid reguleerib töölepingu seadus, mis kirjeldab põhjalikult, millisel juhul sõlmitakse töötajaga tähtajaline tööleping. Mille alusel on eelnõus välja toodud kriteeriumid vajalikud ja põhjendatud? Arvestatud Eelnõu ja seletuskir i on muudetud. 4. Lugeja ja külastaja vastutus: Kas võlgnikult väljaannete ja esemete kojulaenutuse õiguse ära võtmine kuni üheks aastaks ja korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja rikkujalt külastamise õiguse ära võtmine kuni 30 päevaks on omavahel proportsionaalsed ja süüteole vastavad karistused? Kas nõudmised võiksid olla ühtlustatud? Mitte arvestatud Raamatukoguteenuse kas utamise piirami ne peab olema proportsionaalne kasut amise eeskirja rikkumise raskus ega . Lugeja võlgnevuse puhul võetakse ära ainult kojulaen amise õigus, kuid lugeja saab jätkuvalt kohapeal väljaandeid lugeda kuni tasub võlgnevuse. Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub arvuteid, lõigub või sodib raamatuid), võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Korra rikkumise ja puhul rakendatakse piirangut üksn es asjasse puutuva haruraamatukogu külastamis e suhtes . Lääne Maakonna Keskraamatukogu 1 . § 5 lg 1 - lõpust on tõenäoliselt midagi puudu jäänud, alles on lausekatke: „Kui kohaliku omavalitsuse üksus on väike,…“. Mis sisalduks ülejäänud lauseosas? Arvestatud Eelnõ u § 5 lg 1 täiendatud. 2 . Kuidas omavahel suhestuvad § 7 lg 1, kus sätestatakse, et „Põhimääruse kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse“ ja § 10 lg 1, mis sätestab, et „Rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses.“ Kas nende lõigete vahel ei teki vastuolu? Kumb enne kehtestatud/moodustatud peaks olema, kas põhimäärus või nõukogu? Kas nõukogu moodustamine kohustuslikus korras on vajalik või võiks piisata kohaliku kogukonna kaasamisest? Kaasamise võimalusi on ju erinevaid. Arvestatud Eelnõu § 7 lõige 1 muudetud. 3 . § 8 lg 3 ja § 9 lg 3. Tähtajaliste töölepingute tingimuslik sõlmimine rahvaraamatukogu juhiga ja/või raamatukoguhoidjaga võivad suurendada rahvaraamatukogude kaadri voolavust ja seeläbi suurendada kohalike omavalitsuste kulusid. Arvestatud Eelnõu § 8 muudetud . 4 § 8 lg 6 ja § 9 lg 2. Seadusega rahvaraamatukogu juhile ja/või raamatukoguhoidjale erialase kõrghariduse või kutsekvalifikatsiooni nominaalse õppeaja jooksul omandamise kohustuse sätestamine on ebamõistlik. Täistööajaga töötamise kõrvalt tasemeõppes nominaalse õppeajaga hariduse omandamine eeldab juhilt või raamatukoguhoidjalt kahe täit tähelepanu ja pühendumist nõudva tegevusega paralleelselt tegelemist. Kohalikule omavalitsusele võib tekkida ka topelt kulu – töötaja töötasu ja tema õpingute rahastamine. Antud selgitus Eelnõu s nähakse ette uu e lahendusega, mille kohaselt võib rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja puududa juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, kui ta kinnitab valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutse t nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kuivõrd kehtivas seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles osas paindlikum, võimaldades vajadusel (näiteks kui erialaste teadmistega juhikandidaate ei leita) rahvaraamatukogu juhina tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse valdkonda. Töö andja l ei ole kohustust katta töötaja ametikohale sobiva hariduse omandamise ga seotud õppekulusid. 5 . § 9 lg 1. Kas raamatukoguhoidja hariduse kohta sõnastus „piisav haridus ja kompetents“ on piisavalt selge ja täpne? Antud selgitus Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema vabaduse. 6 . § 13 lg 3. Riigieelarvest toetatakse osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist. Palume selgitust, mida täpsemalt ja millises ulatuses osaliselt toetamine tähendab? Seades rahvaraamatukogude finantseerimise senisest enam kohalike omavalitsuste kohustuseks, süvendatakse üleriigiliselt lõhesid rahaliselt paremas ja kehvemas seisukorras olevate kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogude vahel. Nõrgemas finantsseisus olevate kohalike omavalitsuste raamatukogude varustamine uute väljaannetega võib osutuda keeruliseks kui mitte suisa võimatuks. Antud selgitus Riigieelarvest toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab kultuuriministe määrusega. R ahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. 7 . § 17 lg 1. Kas lause „Väljaannete tellimine haruraamatukogust on tasuta“ on seadusesättena ilmtingimata vajalik? Lääne maakonna näitel võivad harukogude vahelised vahemaad olla suured ja omavalitsusele kaasnevad teavikute ühest kogust teise transpordil nii reaalsed rahalised kui töötajate tööajakulud. Läbitavad distantsid võivad näiteks Lääne-Nigula Raamatukogude erinevatest harukogudest ühte kogusse teavikuid tellides ulatuda kümnetesse või isegi sadadesse kilomeetritesse. Arvestatud Eelnõu § 17 lõige 4 muudetud. Sama omavalitsuse rahvaraamatukogu kogude vahel laenutamise võimaluse olemasolul kulude katmise tasu ei rakendata. Raamatukogu asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas. Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule, mis võib olla tasuline. 8 . § 21 lg 6 ja lg 7. Kas võlgnikult väljaannete ja esemete kojulaenutuse õiguse ära võtmine kuni üheks aastaks ja korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja rikkujalt külastamise õiguse ära võtmine kuni 30 päevaks on omavahel proportsionaalsed ja süüteole vastavad karistused? Kas karistusi võiks/peaks ühtlustama? Arvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Raamatukoguteenuse kasutamise piiramine peab olema proportsionaalne kasutamise eeskirja rikkumise raskusega. Lugeja võlgnevuse puhul võetakse ära ainult kojulae namise õigus, kuid lugeja saab jätkuvalt kohapeal väljaandeid lugeda kuni tasub võlgnevuse. Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub arvuteid, lõigub või sodib raamatuid), võtta selle rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Korra rikkumise ja puhul rakendatakse piirangut üksnes asjasse puutuva haruraamatukogu külastamise suhtes. 9 . soovime välja tuua, et kohalike omavalitsuste radikaalselt erinevat majanduslikku seisukorda arvesse võttes, luuakse rahvaraamatukogude ülalpidamisel kohustuste varasemast enam KOV õlgadele panemisega üleriigiliselt olukord, kus raamatukoguteenustele ligipääsu ja nende teenuste taseme ebaühtlus ja ebavõrdsus KOVide lõikes süveneb. Antud selgitus Rahvaraamatukogu on nii kehtiva seaduse kui ka eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse asutus . Eelnõus sätestatud ülesanded ei lisa rahvaraamatukogudele otseselt uusi tegevusi, kuid sõnastavad need raamatukogu külastaja ja lugeja jaoks ning annavad elanikele selgema ülevaate tänapäevasest raamatukogu rollist ühiskonnas ja selle pakutavatest võimalustest. R aamatukogude andmekogu tagab KOV rahvaraamatukogude kogudele ajakohase ligipääsu ja võimaldab kõigile KOV rahvaraamatukogudele ligipääsu digitaalselt sündinud ning digitud väljaannetele. Viljandi Linnaraamatukogu 1 . § 1 lg 1 - Ettepanek: jätta välja sõna ’valdkonna’. Mõiste valdkond on lai ja mitmeti mõistetav termin, nii eelnõu tekstis kui seletuskirjas ei ole definitsioon lahti seletatud. Näeme ka, et valdkonna termini kasutusele võtmisega võib väheneda rahvaraamatukogudele suunatud vahendite hulk. Seletuskirjas jääb selgusetuks, milliseid asutusi ja isikuid on plaanis tulevikus finantseerima hakata. Antud selgitus RaRS eelnõu sätestab rahvaraamatukogude valdkonna tegevust toetava finantseerimise korralduse . Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine hõlmab ka kohalikele omavalitsustele kui juriidilistele isikutele antava i d toetus i ( näiteks rahvaraamatukogude investeeringute toetus) . Rahvaraamatukogude andmete haldamiseks vajaliku raamatukogude andmekogu haldamise kulud on samuti osa rahvaraamatukogude valdkonna kuludest, mida Kultuuriministeerium katab andmekogu teenust osutavatele asutustele (nt tarkvara omanik, arendajad) . 2 . § 3 lg 1 - Ettepanek: sõnastus – Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Jätta ära antud lõike teine lause. Leiame, et antud seadusega loodavad rahvaraamatukogud (igas KOVis üks rahvaraamatukogu) on suured asutused ja suudavad iseseisvana täita seadusega pandud ülesandeid. Antud selgitus Eelnõu § 3 lõike 1 uuendusega k avandatav muudatus tagab suurema paindlikkuse KOV-i rahvaraamatukogu korraldamiseks. 3 . § 5 lg 1 - Ettepanek: täpsustada mitme KOVi poolt peetava rahvaraamatukogu asutamise ja pidamise tingimusi. See looks selgema raami otsuste ja lepete sõlmimisel. Arvestatud Eelnõu § 5 lõige 1 muudetud ja seletuskirja täiendatud. 4 . § 6 - Ettepanek: lisada § 6-le täpsustav ajaraam või tähtajad, millal antud ülesanded ja tegevused maakondades lõppevad. Praeguses sõnastuses jääb eksitav mulje, et maakonnaraamatukogud jäävad alles. Arvestatud Eelnõu § 6 muudetud ja maakonnaraamatukogusid puudutav regulatsioon on viidud §- i 26 . 5 . § 8 lg 3 - Ettepanek: tähtajalise töölepingu sõlmimine meie hinnangul ei ole vajalik. Ja samuti on ebaselge, millest tuleneb toodud ajaline määr – 7 aastat+3 aastat? Tööandjal on võimalik töölepingu seaduse alusel ka praegu leping lõpetada, kui juht ei täida talle pandud ülesandeid või ei oma vastavaid kompetentse. Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud. 6 . § 8 lg 5 - Ettepanek: lisada juhile nõue omada eesti keele oskust kõrgtasemel. Antud selgitus Nõude lisamine RaRS -i ei ole otstarbekas, sest e esti keele oskuse nõuded on reguleeritud k eeleseadus (RT I 2011, 1) mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Raamatukoguhoidja kutsestandardi lisas 2 on raamatukoguhoidja keelte oskustasemete kirjeldused. Juhi ametikoha keelenõue te kehtestamine jääb kohaliku omavalitsuse pädevusse . 7 . § 9 lg 1 - Ettepanek: täpsustada, mis on piisav haridus ja kompetents. Antud selgitus Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema vabaduse. 8 . § 9 lg 2 - Kommentaar: Kuidas on planeeritud kutsekoolituste mahud lähiajal? Kas Rahvusraamatukogu suudab tagada kõigi kutsekvalifikatsioonita töötajate koolitamise nominaalse õppeaja jooksul? Millised on kulud ja kes need katab? Antud selgitus Eelnõu ei näe ette raamatukoguhoidja kutse õppe mahu tavapärasest suurema t vajadus t . Hariduse ja kutse omandamisega seotud kulud kannab töötaja ise või vastavalt kokkuleppel e tööandja . 9 . § 13 lg 2 p 2 - Ettepanek täpsustada ja kommentaar: kas tuleb KOVile kohustus minimaalse varustatuse tagamise kohta? Kui KOV peab lähtuma elanike arvust – siis kes määrab selle summa elaniku kohta, millest tuleb lähtuda? Antud selgitus § 13 lõige 2 punkt 2 nimetatud tegevus on kohaliku omavalitsuse pädevuses. 10 . § 13 lg 3 - Ettepanek: täpsustada riigipoolse toetuse määramise aluseid – kas aluseks on elanike arv? Täpsustada, mida tähendab osaliselt soetamine. Antud selgitus Riigi eelarvest toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab kultuuriministe r määrusega. R ahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. 11 . § 13 lg 4 - Ettepanek: lisada antud punktile täpsustav ajaraam või tähtajad, millal antud ülesanded ja tegevused maakondades lõppevad. Praeguses sõnastuses jääb eksitav mulje, et maakonnaraamatukogud jäävad alles. Arvestatud Eelnõu § 6 ja 13 lõige 4 muudetud ning maakonnaraamatukogusid puudutavad muudatused on viidud §- i 26. 1 2 . § 29 lg 3 - Kommentaar: palume täpsustada kuidas toimub piirkondade määramine ja kuidas arvestatakse piirkondlikke vajaduste ja ülesannete täitmise otstarbekust. Antud selgitus Eelnõu § 29 punkt 9 ERRS § 4 1 lõi g e 3 näeb ette, r iigi haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on RaRa- l esindajad piirkondades üle Eesti. RaRa-le pannakse kohustus mitte koondada rahvaraamatukogude arendus üksuse tegevust üksnes pealinna, vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi. Seadusega ei kirjutata RaRa-le siiski ette mitu piirkondlikku esindajat tal peab olema või kus nad peavad asuma, vaid see jääb koostöös KOV-idega RaRa otsustada. 13 . Väljaannete hankimine: Ettepanek: riigipoolne teavikute hankimise toetus peaks laekuma KOVile, et mitte dubleerida teavikute tellimiseks kuluvat ressurssi, raamatupidamissüsteemide vahelise andmevahetuse korraldamist ja kulu ning vältida logistika kulu topelt maksmist. Komplekteerimine võiks jääda KOV tasandil otsustamiseks ja hankimiseks. Antud selgitus Eelnõu kohaselt on v äljaannete vali ku tegemine jätkuvalt KOV rahvaraamatukogu ülesanne . KOV toetuse eest väljaannete hankimis t võib KOV rahvaraamatukogu asemel ja soovil teostada RaRa . Rii k lik väljaannete toetus kantakse toetuse eest väljaannete hankija le KOV valitud väljaannete kuludeks , mis väldib raha ülekannete arvu (79 kande asemel üks üle kanne). Tartu linn ja Tartu Linnaraamatukogu 1 . Rahvaraamatukogude võrgustiku kardinaalne reform: 1. Eelnõus jäävad segaseks rahvaraamatukogude, sh linnade keskraamatukogude ülesanded ja rahastamismudelid, puudub ühtne lähenemine ja määratlus keskraamatukogudele. 2. Selgusetu on, kuidas hakkab praktiliselt toimima Rahvusraamatukogus asuva arenduskeskuse, kohaliku raamatukogu ja teiste raamatute või kirjandusega tegelevate üksuste, näiteks Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöö. 3 . Statistika kogumiseks rakendatakse uus andmekogu Raju, mis eeldab kohati dubleerivaid tegevusi ja ka selliste andmete lisamist, mis juba on sisestatud kohalikesse dokumendihaldussüsteemidesse. 4 . Olulise muudatusena on eelnõust jäänud välja varasemas seaduses kehtestatud elanike arvuga seotud tingimused rahvaraamatukogude loomiseks ja sulgemiseks. Raamatukoguvõrgu tasakaalustatud toimimine ei saa sõltuda otsustajate poliitilistest eelistustest. Seadus peab aitama tagada kõigi elanike võrdse juurdepääsu informatsioonile. Seda mitte vaid deklaratiivsel tasemel nagu praeguses eelnõus, vaid sõnastades konkreetsed tingimused ja nõuded. Osaliselt arvestatud Seletuskirja on täiendatud. KOV-is on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Keskraamatukogu on haruraamatukogusid administratiivselt ja majanduslikult juhtiv keskne raamatukogu või üksus . Keskraamatukoguna käsitletakse ka administratiivüksust, kuhu on koondatud tsentraliseeritud juhtimis- ja tugifunktsioonid. Seega e elnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele vastavalt korrastatud struktuur (keskraamatukogu, haruraamatukogu, teeninduspunkt, rändraamatukogu). KOV rahvaraamatukogu põhi ülesanded on sätestatud eelnõu § 2 lõikes 2 ja 3 ning rahvaraamatukogu teenuste korraldamine KOVis on keskraamatukogu ülesanne. Eelnõu ga antakse rahvaraamatukogude riiklikud ülesanded täita RaRa -le , kuid sarnaselt kehtiva seadusega ei reguleerita eelnõuga praktilist tegevust ega koostööd. Praktiliste tegevuste kavandamiseks ja koostöö elluviimiseks on 2024. ning 2025. aastal moodustatud töörühmad, m is planeerivad iga riikliku ülesande protsess e , tegevus i ja koostöö d . Eelnõug a ei reguleerita raamatukog ude juhtimistöölaua RAJU rakendamist. Eelnõuga sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb rahvaraamatukogude võrgu loomisel juhinduda ja arvestada: 1) paikkonna elanike arv; 2) paikkonna asustustihedus ja asustusstruktuur; 3) kohalike elanike vajadus ed . Igal KOV-il tuleb loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad. Samas on eelnõuga jäetud kultuuriministrile kaalutlusõigus määruse kehtestamiseks, et sätestada loetletud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja kor d. 2 . Kogude kujundamine: Ei ole selget arusaama, kuidas hakkab raamatute tellimine ja kogude komplekteerimine toimuma pärast maakonnaraamatukogude sulgemist, esitatud ei ole andmeid, mis annaksid kindlust, et eelnõuga ette nähtud muudatused on kasulikud, kuluefektiivsed ja praktilised. Nii kohalike raamatukogude kui piirkondlike üksuste toimimisloogika, ülesanded ja rahastamismudelid jäävad ebaselgeks. Kuna arvepidamine hangitud teavikute üle hakkab käima kahe paralleelse töövoona (RaRa hangitav ja KOVi hangitav), siis toob see KOVile tööd juurde ega ole mõistlik. Praegusel kujul on Tallinna ja Tartu linnaraamatukogudele tehtud küll rahastamismudeli erisus, kuid tekib õigustatud küsimus, kas see erisus peaks piirduma ainult kahe mainitud linnaga. Seaduses tuleks selgelt välja tuua sellise erisuse alused. Tulevikus on plaanis korraldada kogu komplekteerimine üle Eesti hangetena (täna suurem osa raamatukogusid ei pea hankemenetlust tegema). Hankemenetlus teeb protsessi kallimaks ega võimalda kasutada ostmiseks soodusmüüke. Arusaamatuks jääb, kuidas hakkavad rahvaraamatukogud hankima pärast 2027. aastat näiteks välismaiseid väljaandeid. Korduvalt on tehtud ettepanek, et Rahvusraamatukogu ülesanne peaks olema kõigile Eesti rahvaraamatukogudele välismaise e-sisu hankimine (nii nagu ELNET Konsortsium teeb teadusraamatukogude andmebaaside ja e-ajakirjade ühishankeid). Paraku on see ettepanek jäänud vastuseta. Antud selgitus Eelnõuga antakse rahvaraamatukogude riiklikud ülesanded täita RaRa-le , kuid sarnaselt kehtiva seadusega ei reguleerita eelnõuga praktilist tegevust ega koostööd. Praktiliste tegevuste kavandamiseks ja koostöö elluviimiseks on RaRa 2024. ning 2025. aastal moodustatud töörühmad, mis planeerivad iga riikliku ülesande protsesse, tegevusi ja koostööd. Ülesannete konsolideerimisel väheneb riiklike ülesandeid täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist. Eelnõu ga jääb kehtima kehtiva seaduse ga sarnane KOV rahvaraamatukogude rahastamismudel, selle erinevusega, et hankimise teenust osutab 15 KOV asemel RaRa . Eelnõu § 13 lõige 4 punkti 1 on lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ ja selle muudatuse sisu on avatud seletuskirjas. R ahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Kultuuriminister kehtestab määrusega rahvaraamatukogudele väljaannete soetamise toetuse tingimused ja korra. Määruse kavand on eelnõule lisatud. Ka kehtiva seaduse alusel peetakse riigi toetuse ja KOV eelarve vahendite osas eraldi arvestust . Väide, et hankemenetlus muudab komplekteerimise kallimaks ja piirab soodusmüükide kasutamist, ei ole põhjendatud. Riigihangete alusel läbiviidavate hangete eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel . Samuti võimaldab r aamleping sõlmida lepinguid (sh reguleerivad tingimused) ühe või mitme ettevõtjaga . Lisaks ei välista hankemenetlus sooduspakkumiste arvestamist , need saab samuti hanketingimustes ette näha . Eelnõuga antakse RaRa-l e rii gi rahvaraamatukogude valdkonna haldus ülesanded ulatuses, mis on sätestatud eelnõu s või tulenevad nende täitmiseks kehtestatud rakendusaktidest , sh toetus t e kasutamise tingimus test ja kor rast . RaRa saab koostöös rahvaraamatukogudega alustada välismaiste e-väljaannete hankimisekavandamist kohalike omavalitsuste eelarvevahendite arvelt pärast seda kui rahvaraamatukogudele väljaannete hankimise ülesanne on RaRa-le üle antud. 3 . Üleriigilise raamatukogude andmekogu loomine: Eelnõuga kavatsetakse kohustuslikus korras liita kõik rahvaraamatukogud uue raamatukogusüsteemiga (ÜÜRS), kuid näiteks Tartu ja Tallinna keskraamatukogude jaoks võib see tähendada eraldumist ülikoolide ja teiste teaduskogude ühisest andmebaasist (ESTER/Sierra), mida need raamatukogud kindlasti ei soovi, sest see tähendaks nende lugejate jaoks oluliselt teenuse kvaliteedi langust. Praeguse teadmise põhjal ei soovi ei ülikoolid ega Eesti Raamatukoguvõrgu (ELNET) Konsortsium liituda loodava Rahvusraamatukogu hallatava uue ühtse andmekoguga. ELNET Konsortsiumi näol on tegu juba pea 30 aastat toiminud demokraatliku koostöövõrgustikuga, kus erineval õiguslikul alusel tegutsevaid asutusi puudutavad otsused võetakse vastu ühiselt. ÜÜRSi mudel on tunduvalt jäigem ja näeb andmekogu haldajatena Kultuuriministeeriumi ja Rahvusraamatukogu. Mitme piirkonna rahvaraamatukogu on ühendatud kooliraamatukoguga. Kuidas sellisel juhul kataloogiga toimitakse – kas ka kooliraamatukogud on kavas ÜÜRSiga liita? Andmekogu loomise ja süsteemi hanke ajakava ning prioriteedid on ebaloogilised. Kavas on esmalt tööle panna e-kataloog ja seejärel hankida raamatukogusüsteem, tavaliselt tehakse seda teises järjekorras. See seab kahtluse alla tegevuste õnnestumise. Kuigi eelnõu kohaselt on andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine rahvaraamatukogule tasuta, peavad raamatukogude omanikud osaliselt katma andmekogu ülalpidamisega seotud kulud. See sõnastus jääb segaseks ega võimalda aru saada, millised on KOVi tegelikud kohustused ja kulud pärast andmekoguga liitumist. Osaliselt arvestatud Eelnõu seletuskirja muudetud ja täpsustatud . Kulupõhise tasu alusel rahvaraamatukogude andmekogu kasutamise kulud katab Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium on algatanud ELNET Konsortsiumi ettepanekul „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“ muutmise, et lisada tegevuskavasse partneritena MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, sh Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ning kirjeldada tegevuskavas osapoolte rollid ja vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ja juurutamisel. Seega on ülikoolidel j ätkuv huvi raamatukogude andmekogu kasutamiseks, kuna see võimaldab erinevatel raamatukogudel teha oma kogud kättesaadavaks ühest andmekogust. Kõik avalikku teenust pakkuvad raamatukogud (näiteks teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud ) saavad andmekoguga liituda soovi korral. Kooliraamatukogudele on kaasamissüritused läbi viidud . Raamatukogude andmekogu le ülemineku ja rakend amise aega on pikendatud ja see on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1. juulil koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate sätetega. 4 . Raamatukogude personal Kvaliteetse teenuse pakkumine eeldab raamatukoguhoidjate pädevust. Peame vajalikuks seaduse tekstis sätestada, et raamatukogus töötavad kõrgharidusega või raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooniga raamatukoguhoidjad, kelle palk on võrdsustatud õpetajate palgaga. Eelnõus toodud sõnastus “piisav haridus” jääb ebamääraseks ega väljenda selgelt raamatukogude tegelikke vajadusi. Seadusega püütakse reguleerida raamatukogu juhiga sõlmitava lepingu sisu. See peaks jääma KOVi otsuseks ja olema ühtmoodi reguleeritud kõigis KOVi asutustes/osakondades. Seda ei pea tegema rahvaraamatukogu seadusega. Osaliselt arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 ja 4 ning seletuskir i muudetud. Eelnõu § 9 kehtestab haridus- ja kutsenõuded vaid neile raamatukoguhoidjatele, kes täidavad rahvaraamatukogu põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, vaid piisavat haridust ja kompetentsust, mistõttu on nõue eesmärgipärane ja realistlik. Kõigil raamatukoguhoidjatel ei pea olema kõrgharidust, sest raamatukogude tööülesanded ja vastutus on erineva keerukusastmega . O sa töödest on praktilised ega eelda akadeemilist ettevalmistust. Haridus- ja kutsenõuded ei laiene rahvaraamatukogu töötajatele, kes täidavad muid ülesandeid (näiteks pakuvad tugiteenuseid). Kohalik omavalitsus kehtestab rahvaraamatukogu ülesannete täitmiseks ametikohtadele vastavad haridusnõuded. 5 . Probleemid huvirühmade kaasamise ja kommunikatsiooniga: Seaduse ettevalmistamise protsessis on esinenud probleeme huvirühmade kaasamisega. ELNET Konsortsium ja teadusraamatukogud on sisuliselt jäetud kõrvale, seejuures on teadusraamatukogud juba mitu korda andnud märku rektorite nõukogule, Haridusministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile, et nad ei ole arengutega rahul. Esitatud ei ole konkreetseid tegevusplaane, rahastusmudel on ebaselge, puudub kindlus KOV-ide kohustuste osas tulevikus. Suure tõenäosusega KOVide kulud kasvavad. Ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on saatnud ministrile pöördumise ettepanekuga muuta reformi sisu, sest selle eesmärgid ei ole mõistlikud. Nende ettepanek on jätta alles töötasutoetus maakonnaraamatukogudele vastavalt piirkonna suurusele ja kaaluda veelkord komplekteerimise tsentraliseerimise vajalikkust, kuna pakutud mudel ei too kaasa kulude kokkuhoidu, suurendab ajakulu teaviku jõudmisel kohalikesse raamatukogudesse ja asetab teatud raamatumüüjad monopoolsesse seisundisse. Ühtlasi tuleks kaaluda ka üleriikliku logistikasüsteemi tekitamise otstarbekust. Tartu linn teeb ettepaneku tööd rahvaraamatukogu seaduse eelnõuga jätkata. Tuleks kaaluda, millises ulatuses on mõistlik ja kuluefektiivne muuta senist toimivat rahvaraamatukogude võrgustikku. Täpsemalt tuleks sätestada riigi ja KOVide ülesannete jaotus ja mõlema poole kulud. Osaliselt arvestatud Kultuuriministeerium pikendas eelnõu koostamise aega ja korr a lda s koos Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kohtumisi eelnõu muutmiseks ning täiendamiseks . Arvestame ettepanekuga ning pöörame edaspidi veelgi enam tähelepanu huvirühmade kaasamisele ja kommunikatsiooni parendamisele. Samas ei saa nõustuda väitega , et ELNET Konsortsium oleks kõrvale jäetud. ELNET Konsortsiumi esindaja on kuulunud käskirjaga kinnitatud kultuuriministrile nõuandvasse Rahvaraamatukogude Nõukogu sse kogu eelnõu protsessi jooksul . Nõukogu tegutses samal ajal ja samas koosseisus ka seaduse eelnõule ettepanekute tegemise töörühmana. ELNET Konsotrsiumiu mi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing esindajate ettepanekuid ja muudatusettepanekuid arutati e e lnõu koostamise käigus , kuid kõiki ettepanekuid ei olnud v õ imalik arvestada . Erinevalt kehtivast seadusest on e elnõuga selgelt määratletud KOV rahvaraamatukogu ülesan ded ja RaRa-le antavad riigi rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesan ded ning finantseerimine . Võru linnavalitsus ja Võru Keskraamatukogu 1. Maakonnaraamatukogu 4 töötaja palgakulu toetamise lõpetamine Kultuuriministeeriumi poolt 1. juulist 2026. a jääb eelnõu kohaselt ära riigipoolne töötasutoetus maakonnaraamatukogudele 2 töötaja osas (Võrumaa Keskraamatukogus direktor ja lasteosakonna juhataja). 1. jaanuarist 2027 kaob riigi toetus veel 2 töötaja osas (komplekteerimisosakonna juhataja ja komplekteerija). Võru linnavalitsusele lisandub kuluna kokku üle 100 000 euro nelja inimese aasta töötasude summana, mille KOV peaks leidma oma eelarvest, kui ei soovi neid töötajaid koondada. Riigi tasandil räägitakse raamatukogude reformiga kaasnevast kokkuhoiust, aga KOVi tasandil ootab ees kulude suurenemine. Antud selgitus Riik on toetanud täiendavalt ainult raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid ega ole toetanud kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu ülesannete täitmist. Riigi ülesannete üleandmisel arendusüksusele lõppeb täiendavate ülesannete osutamine teiste kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogudele. 2. Ühine tarkvarasüsteem (ÜÜRS) 1. jaanuarist 2027 on kõik rahvaraamatukogud kohustatud liituma andmekoguga, mida hetkel veel olemas ei ole ja mille hankedokumente alles koostatakse. Põhiseaduse 14. peatükk tagab kohaliku omavalitsuse autonoomia ehk õiguse otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. Selline seadusega pandud liitumiskohustus riivab KOVi autonoomiat, KOVil peab olema õigus ise otsustada, kuidas ta oma haldusalas oleva raamatukogu tööd korraldab. Ühise tarkvarasüsteemi ostmiseks kuulutatakse hange välja alles 2025. aasta lõpus. Sellega peaksid liituma seni kolme erinevat tarkvara (RIKS, Urram, Sierra) kasutavad rahvaraamatukogud, mille tagajärjel tekib tohutu hulk väljaannete mitmekordseid kirjeid ja kindlasti ka mitmekordseid lugejate isikuandmeid. Kes hakkab neid andmeid korrastama ja kust tuleb rahastus selle ajamahuka töö tegemiseks? Ühise e-kataloogi ja ÜÜRSi loomise kulud võivad 2022. aastal koostatud raamatukoguteenuste ärianalüüsi alusel ulatuda ligikaudu 1,4 miljoni euroni, ÜÜRSi hinnanguline aastane ülalpidamiskulu aga on ~600 000€. Kas ja millised kulud võivad sellega seoses lisanduda edaspidi kohalikule omavalitsusele? Eelnõu seletuskirja kohaselt on plaanis hankida uus raamatukogu tarkvarasüsteem karbitootena. Kes tasub edaspidi raamatukogusüsteemi täiendavate funktsionaalsuste eest? Kindlasti on tarvis välismaisele karbitootele juurde osta mitmeid mooduleid ja nende moodulite lisamine ei ole ilmselt odav. Kas on analüüsitud, kui suured kulud tekivad sellest edaspidi KOVidele? ÜÜRSi kasutuselevõtmise üks eesmärke on lugejate rahulolu suurendamine. Käesoleval aastal Rahvusraamatukogu poolt korraldatud üle-eestilise rahuloluküsitluse tulemusel oli Võrumaa Keskraamatukogu lugejate keskmine rahuloluhinnang raamatukogu tööga 9,85 punkti (maksimum oli 10). Ligilähedaselt samad näitajad olid kõigis Võru maakonna rahvaraamatukogudes. Arusaamatu on soov lugejate rahulolu suurendamiseks, kui nad on niigi rahul. Antud selgitus Eelnõuga asutatakse r aamatukogu de andmekogu , mi s on ka andmekogu rakendamise eelduseks . Eelnõu koostamisega paralleelselt on läbi viidud andmekogu hankimiseks ja rakendamiseks vajalikud analüüsid, kaasamised ja ette valmistatud hanked . Raamatukogude andmekogu koosneb kahest komponendist: e- kataloog ja raamatukogusüsteem. E-kataloogi hange ja arendamine algas 2025. aastal ning raamatukogusüsteemi hange toimub 2025. aasta lõpus. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab endast sekkumist KOV-ide õigusesse iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu kasutusel olevate raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide endi kanda . Üldise huviga arenduste kulu katmiseks taotleb RaRa toetust erinevatest rahastamise allikatest (riigieelarve, struktuurivahendid jm). Andmekogu sse migreeritavate v äljaannete ja lugejate isikuandmete korrastamine on kavandatud võimalikult suures ulatuses automatiseerida. 3. Kogude kujundamine Eelnõu kohaselt hakkab Eesti Rahvusraamatukogu tegelema riikliku toetuse eest väljaannete keskse hankimisega, aga Võru linnas on KOVi toetus väljaannete ostmiseks peaaegu sama suur kui riigilt saadav toetus, millega jääb tegelema raamatukogu töötaja ja ka riikliku toetuse eest hangitavate väljaannete tellimuse peab tegema ikkagi komplekteerija. Komplekteerimise töö ei kao, aga muutub mingis osas dubleerituks. Eeldatavasti hakatakse edaspidi riigi toetuse osas väljaannete hankimiseks korraldama hankeid, mis tegelikult võib väljaannete hindu tõsta, sest puudub paindlikkus ja võimalus osta väljaandeid soodusmüükidelt. Raamatukogude töökorraldus näeb ette ka järelkomplekteerimise, millega endiselt peab tegelema kohapeal olev inimene ja mis on aeganõudev töö. Eelnõu kohaselt toetatakse riigieelarvest osaliselt rahvaraamatukogude väljaannete soetamist. Praegu on rahastamine seotud elanike arvuga, aga millistel alustel hakkab see edaspidi toimima, jääb ebaselgeks. Väljaannete raamatupidamislik arvestus hakkab eelnõu kohaselt olema kahes osas: üks arvestus RaRa poolt ja teine KOVi hangitavate väljaannete osas. Võru Linnavalitsuses ei ole praegu väljaanded põhivarana arvel, aga eelnõu kohaselt peaksid edaspidi olema. Need muudatused tekitavad KOVi raamatupidamises lisatööd. Raamatute hankimise ja logistika osas pole mingit kindlat selgust, kuidas väljaanded raamatukogudeni jõudma hakkavad ja kas selle eest ei lisandu taas KOVile täiendavaid kulusid. Praeguse süsteemi järgi toovad kirjastused Võrumaa Keskraamatukogule väljaandeid tasuta mitu korda nädalas, süsteem toimib hästi juba palju aastaid. Maakonna rahvaraamatukogud saavad väljaanded kätte Võrumaa Keskraamatukogust. Mõistetamatu on, miks tahetakse muuta midagi, mis niigi hästi töötab. Antud selgitus Eelnõu kohaselt hangib RaRa väljaandeid riigi toetuse eest ja KOV rahvaraamatukogu soovil ka KOV väljaannete soetamiseks mõeldud vahendite eest. RaRa väljaannete h ankimise ülesanne hõlmab ka järelkomplekteerimist . § 13 lõige 4 punkt i 1 on l isatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol ja selle muudatuse sisu on avatud s eletuskirjas . R ahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Kultuuriminister kehtestab määrusega rahvaraamatukogudele väljaannete soetamise toetuse tingimused ja korra. Määruse kavand on eelnõule lisatud. Ka kehtiva seaduse alusel peetakse riigi toetuse ja KOV eelarve vahendite osas eraldi arvestust. Rakendusakti kavandis „ Rahvaraamatukogude töökorralduse eeskiri“ nähakse ette, et rahvaraamatukogusse soetatud raamatud on raamatukogu põhivara, kuna neid kasutatakse raamatukoguteenuse osutamisel pikema perioodi jooksul kui üks aasta ning seetõttu vastavad nad põhivara tunnustele. Riiklike haldusülesannete etapiviisilise RaRa-le volitamise eesmärk on muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks. 4. Eelnõu § 8 lg 3 kohaselt sõlmitakse rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping. Võru Linnavalitsus sõlmib töölepingu kõigi hallatavate asutuste juhtidega ja arusaamatud on ühe hallatava asutuse juhiga (raamatukogu) sõlmitava lepingu erisused, mida seadus reguleerima hakkab. Tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise vajaduse korral majanduslikul põhjusel tööandja algatusel võivad lisaks KOVile kaasneda täiendavad kulud. Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud. 5. Eelnõu § 16 lg 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu korraldama elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil tasuta koduteeninduse. Seadusega pannakse KOVidele kohustus, aga ei eraldata vahendeid selle kohustuse täitmiseks. Nii on see olnud aastakümneid ja pole teada, et see uue seaduse vastuvõtmisel muutuks. Võrumaa Keskraamatukogu koduteeninduse nimekirjas on 49 inimest, kellest 25 tellivad regulaarselt raamatuid koju. Rahvastik vananeb ja võib eeldada edaspidist koduteeninduse kulude kasvu, mis jääb ainult KOVi rahastada. Antud selgitus Samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 lõige 6. Eelnõu sättega ei lisandu KOV-ile uusi kohustusi. 6. Piirkondlike üksuste loomine. Eelnõu kohaselt luuakse Eestis reformi tulemusel neli raamatukogude piirkondlikku üksust, mille peamine roll on toetada raamatukogusid riiklike haldusülesannete osas. Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamise analüüsist selgub, et muudatuste tulemusena ei teki ka riigi tasandil kulude kokkuhoidu, millega on seni tihti põhjendatud uue süsteemi loomist. Paljusid ülesandeid hakatakse täitma dubleeritult piirkondlikus üksuses ja hetkel veel maakonnaraamatukogudena töötavates rahvaraamatukogudes. Analüüsis on kirjeldatud mudelit, mille kohaselt oleksid riiklikud koordineerimisülesanded korraldatud tsentraalselt. Välja on toodud antud mudeli realiseerumise eeldused, mis peavad olema enne selle ellu viimist läbi mõeldud ja rakendatud. 1) Ühine raamatukogude infosüsteem, mis võimaldab informatsiooni reaalajas edastamist ning pikaaegset säilitamist. 2) Ühine ürituste-koolituste planeerimise süsteem, mis võimaldab omada ülevaadet kõikidest riigis korraldavatest koolitustest raamatukogutöötajatele. 3) Aruandluse raames esitatavate näitajate defineerimine, mis võimaldaks maakondade (või KOVide) raamatukogude tegevusi aastast aastasse planeerida, võrrelda ning sellest lähtuvalt vajadusel tegevust muuta. Ühtegi neist tingimustest pole praeguseks täidetud. Võrumaa Keskraamatukogu jääks eelnõu kohaselt Lõuna piirkonnaüksuse haldusalasse, kus 3 inimest hakkavad nõustama 140 raamatukogu, sealhulgas ka Tartu, Põlva ja Valga piirkonna raamatukogusid. On juba ette selge, et piirkonna suuruse tõttu jääb nõustamine tagasihoidlikuks ja maakondade rahvaraamatukogud pöörduvad endiselt abi saamiseks praeguste maakonnaraamatukogude töötajate poole, tekib töö dubleerimine. Antud selgitus Eelnõu näeb ette , et Rahvusraamatukogu esindajad täidavad riigi haldusülesan deid piirkondades üle Eesti , kuid ei täpsusta piirkondlike esindajate ega üksuste arvu, mis võib piirata ülesannete otstarbekat täitmist. Riiklike haldusülesannete etapiviisilise RaRa-le volitamise eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks. Samuti on tulevikus riigile ühe andmekogu ülalpidamine ja arendamine kulutõhusam. Põltsamaa Raamatukogu 1 . Eelnõu § 2 lg 1 p 2 – asendada mõiste “ühistarbimist” mõistega “kooskasutamist” . Mitte - arvestatud Mõiste “kooskasutamine” ei ole õiguskeeles kasutusel ega ole tähenduselt üheselt mõistetav. 2 . Eelnõu § 2 lg 2 p 4 - jätta välja sõna “eriti”. Mitte - arvestatud L aste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldami se rõhutamine on vajalik, sest laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemine on raamatukogu pikaajalise mõju ja haridust toetava rolli seisukohalt strateegiliselt oluline. 3 . Eelnõu § 4 lg 2 ja 3 - a s endada mõiste “paikkond” täpsema mõistega ( ÕS- Paikkond on täpselt piiritlemata maa-ala, mis halduslikult võib kuuluda ühe või ka mitme asustusüksuse piiresse. Paikkonna piires ei pea olema inimasustust ). Mitte - arvestatud Mõiste „paikkond“ on kasutusel ka kehtiva seaduse § 14 lõikes 1. Mõiste “paikkond” hõlmab asustatud kohta koos selle ümbrusega, aidates välditakse olukordi, kus asustus aja jooksul muutub või alles kujuneb. Käesolevas kontekstis mõistetakse paikkonna all kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvat täpselt piiritlemata maa-ala, mille elanik k e harukogu ennekõike teenindab . Eesti Keele Instituudi Sõnaveeb annab EKI ühendsõnastikus 2025 mõistele “paikkond” järgmise seletuse: “ asustatud (maa)koht koos selle lähema ümbrusega; täpselt piiritlemata suurem maa-ala, teatav piirkond”. 4 . Eelnõu § 4 lg 6 - Rahvaraamatukogu ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne volikogu otsuse tegemise kavandatavat tähtpäeva. H uvihariduse puhul peab olema etteteatamise aeg olema pikem. Mittearvestatud Etteteatamise aeg a eelnõuga ei muudeta ja see jääb samaks , mis sätestatud kehtiva RaRS § 12 lõikes 2 ja on “vähemalt üks kuu enne kavandatavat tähtaega” , mis on piisav , et hinnata muuda tuse õiguspärasust . 5 . Eelnõu § 9 lg 1 - lisada peale sõna “haridus” sõna “kvalifika tsioon”. Arvestatud Eelnõu § 9 lõige 1 muudetud ja seletu s kiri täiendatud . Välja jäetud “ja kompetents” ning “kutsekvalifikatsioon” asendatud mõistega “kutse”. 6 . Eelnõu § 18 lg 2 – jätta välja p 6 (kodute eninduse vajadus) . Mittearvestatud Isiku terviseandmetega seotud andmete töötlemiseks täienda tud töödeldavate isikuandmete loetelu . K oduteeninduse osutamiseks tehakse lugejakirjesse vajalik mär ge. Kuna koduteenindust pakutakse just tervislikust seisundist tulenevalt, tähendab ka taolise märke olemasolu vähemalt kaudselt isiku terviseandmete töötlemist. 7 . Eelnõu § 18 - jätta välja lõige 3. Mittearvestatud Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 1 lõige 3 . Säte annab koduteeninduse vajaduse hindamisel õiguse töödelda isiku terviseandme id . 8 . Eelnõu 18 lg 8 - jätta välja lauseosa “või puude kestuse lõppemisel”. Mittearvestatud Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude andmed kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus tagab, et kõnealuseid andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni see on teenuste osutamiseks vajalik. 9 . Eelnõu 29 p 14 - jätta välja lauseosa “või puude kestuse lõppemisel”. Mittearvestatud Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude andmekogu, siis on ühtne lähenemine andmete õigsuse kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus ning vastavate põhimõtete sätestamine ERRS- is põhjendatud. Rakvere Raamatukogu 1 . § 9 (1) Raamatukogutöötajal, kes täidab…. piisav haridus ja kompetents … Asendada sõna „piisav“ sõnaga „sobiv“. Mittearvestatud Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema vabaduse. 2 . § 18 (2) …rahvaraamatukogu töötleb lugeja ja vajaduse korral tema seadusliku esindaja isikuandmeid: … elektronposti aadress, kui see on olemas; Jätta välja lisaklausel „kui see on olemas“, sest sellist sõnastust võiks kasutada ka telefoninumbri kohta. Arvestatud Eelnõu § 18 lõi 2 e 2 (uue numeratsiooni kohaselt lõige 4) sõnastus on muudetud. 3 . § 18. (5) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord aastas rahvaraamatukogu külastusel. Kuidas toimub andmete kontroll juhul, kui lugeja kasutab raamatukoguteenuseid, kuid raamatukogu füüsiliselt ei külasta (tellib läbi elektronkataloogi raamatud raamatukappi, tagastab tagastuskasti)? Ettepanek – sõnastada punkt ümber nii, et andmeid kontrollitakse kord aastas (ja seletuskirjas avada see punkt nii, et andmeid kontrollitakse kas füüsilisel külastusel või elektronkataloogi kasutamisel). Osaliselt arvestatud S amasisuline säte on kehtiv a RaRS § 15 1 lõige 5. Seletuskirja täiendatud. Raamatukogu külastus võib olla kas füüsili ne või e -teenuseid kasutades. Eelnõuga ei seata lisatingimust, millist kanalit või füüsilist ruumi peaks lugeja kasutama (telefon, e-kataloog, füüsiliselt), et rahvaraamatukogu saaks lugeja andmete õigsust kontrollida. Kanalite lisandumisel muutuks mitteammendav loetelu piiravaks või oleks takistuseks. Saare Maakonna Keskraamatukogu 1 . § 1 (1) ütleb, et seadus sätestab rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused ja seletuskirjast ilmneb, et kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka teisi rahvaraamatukogude valdkonda panustavaid asutusi ja isikuid. Küsimusi tekitas mõiste „valdkond“, sest milliseid asutusi ja isikuid silmas peetakse ning millises ulatuses ja mis vahenditest toetatakse, seda seletuskirjas välja ei tooda. Antud selgitus RaRS eelnõu sätestab rahvaraamatukogude valdkonna tegevust toetava finantseerimise korralduse. Rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimine hõlmab ka kohalikele omavalitsustele kui juriidilistele isikutele antavaid toetusi (näiteks rahvaraamatukogude investeeringute toetus). Rahvaraamatukogude andmete haldamiseks vajaliku raamatukogude andmekogu haldamise kulud on samuti osa rahvaraamatukogude valdkonna kuludest, mida Kultuuriministeerium katab andmekogu teenust osutavatele asutustele (nt tarkvara omanikule, arendajatele ) . 2 1 . § 3 lg 1 - Rahvaraamatukogu õiguslik seisund. Leiame, et piisab esimesest lausest: Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. Mittearvestatud Eelnõu § 3 lõike 1 uuendusega k avandatav muudatus tagab suurema paindlikkuse KOV-i rahvaraamatukogu korrald amiseks . 3 . Me ei lugenud välja seda, kuidas piirkondlike üksuste korraldatud täienduskoolitustel osalemine oleks finantseeritud. Väljaspool Saaremaad toimuvatel koolitustel osalemise teeb keeruliseks suur aja- ja rahakulu. Varahommikune ühistranspordiühendus mandriga on väga halb. Et Tallinnas või nn piirkonnas kell 10 või 11 algavale koolituspäevale jõuda, tuleb eelmisel päeval kohale minna ja broneerida majutus või sõita samal hommikul lennukiga, ka siis riskides hiljaks jäämisega. 12 maakonna külaraamatukogu on nädalas avatud vähem kui viis päeva. Lugejatele mõeldes ei taheta raamatukogu mitmeks päevaks sulgeda. Kõike eelnevat arvestades peavad raamatukogutöötajad väga oluliseks, et koolituspäevad erinevatel teemadel toimuksid Kuressaares kohapeal. Antud selgitus Rahvaraamatukogu valdkonna finantseerimine on sätestatud eelnõu §-s 13. Rahvaraamatukogu on KOV asutus ja seda finantseeritakse § 13 lõikes 1 loetletud allikatest . Riigieelarvest toetatakse § 13 lõike 3 punktis 2 kohaselt sihtotstarbeliste taotlusvoorude kaudu raamatukogutöötajate eriala ste teadmiste omandamist ja parandamist . Sarnaselt maakonnaraamatukogu korraldatud koolitustega kasutatakse koolitustel osalemiseks erinevaid võimalusi ( nt veebiko olitused , KOV-is kohapeal koolitamine) ja ressursse (KOV eelarve , rii gi toetus) . 4 . § 8 – Rahvaraamatukogu juht. Tähtajalise töölepingu sõlmimine ei ole meie arvates vajalik. Ei ole selge, millest tuleneb toodud ajaline määr – 7 aastat+3? Tööandjal on võimalik töölepingu seaduse alusel ka praegu leping lõpetada, kui juht ei täida talle pandud ülesandeid või ei oma vastavaid kompetentse. Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud. 5 . § 9 - Raamatukogutöötaja. Milline haridus ja kompetentsid on piisavad? Vajalik oleks täpsustus. Kuidas on planeeritud kutsekoolitus lähiajal? Millised on kulud ja kes need katab? Antud selgitus Eelnõug a ei reguleerita kutse koolitust . Raamatukoguhoidja kuts estandardites on kirjeldatud raamatukoguhoidja tööks vajalikud pädevused . Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses on asutuse täpsema juhtimisstruktuuri, koosseisu ja ametikohtadel nõutava pädevuse määramine. Raamatukoguhoidja pädevused on sõnastatud raamatukoguhoidja kutsestandardis, mis on siini aluseks nii õppekavade loomisel kui ka kohaliku omavalitsuse asutuses raamatukoguhoidjate täienduskoolituste korraldam i sel . 6 . Kui on 4 piirkondlikku üksust, siis kuidas 4-5 endist maakonda ühendava üksuse 2 töötajat saavad tunda kõigi piirkondade kohalikke olusid, keelt ja kogukonna eripärasid? Antud selgitus Piirkon dades esindajate ametikohtadele saavad kandideerida kohalikke olusid, keelt ja kogukonna eripärasid tundvad raamatukoguhoidjad . 7 . Mida mõeldakse keskuse all? Kas RaRa? Tallinn? Kas keskraamatukogu? Antud selgitus Puudub viide eelnõu või selet u skirja §- le , kus täpselt „keskuse“ mõiste vajaks täpsustamist. 8 . Tundub, et piirkondlikud üksused siiski dubleerivad, sest iga raamatukogu peab oma statistilised andmed ise sisestama RAJU keskkonda. Antud selgitus Piirkon dades esindajate ülesanded on rahvaraamatukogude spetsialistidega läbi arutatud ja sõnastatud. Piirkonna esindajate ülesanne ei ole statistiliste andmete esitamise juhendamine. 9 . KuM selgitus: Ei tähenda topelttööd – eesmärk on dubleerimise vähendamine. Piirkondlikud üksused võtavad üle standardiseeritud ja korduvad ülesanded (nt statistika kogumine, tagasiside andmine), mida iga raamatukogu eraldi ei peaks tegema. Tundub, et piirkondlikud üksused siiski dubleerivad, sest iga raamatukogu peab oma statistilised andmed ise sisestama RAJU keskkonda. Näeme, et suures plaanis koondatakse kompetentsid Tallinnasse ja kohalike omavalitsuste otsustusõigus väheneb. Rahastus on ebamäärane, muudatuste tehniline ja korralduslik pool on ebaselged. Antud selgitus Piirkon dades esindajate ülesanded korraldab RaRa tulenevalt eelnõus sätestatud riiklike ülesannete st ja piirkondad es nende täitmise vajadusest . 10 . Saare maakonna raamatukogude esindajad toetavad rahvaraamatukogude arendamist, kuid arvame, et praegune seaduseelnõu on ülemäära tsentraliseeriv, ebapiisavalt läbi arutatud ja eelnõu ei taga praegusel kujul seniste tugevuste säilimist, st. ei väärtusta piisavalt kogukonnapõhist, kohaspetsiifikat arvestavat ega kindlusta uute süsteemide usaldusväärset toimimist. Saare Maakonna Keskraamatukogu leiab, et komplekteerimine võiks jääda KOV tasandil otsustamiseks. Arvame, et oluline on maakondlikul tasandil tugi kohapeal. Antud selgitus Väljaannete valikute otsused tehakse kehtiva seaduse ja eelnõu kohaselt iga kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus. Väljaannete kesk s e l hankimi sel on rahvaraamatukogude töötajatel e tagatud nii keskne kui ka asukohalähedane tugi.
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
Märkuste ja ettepanekute tabel
Sisukord
Eesti Linnade ja Valdade Liit ...................................................................................................................................................................................................... 2
Rahvaraamatukogude Nõukogu .............................................................................................................................................................................................. 11
Tartumaa Omavalitsuste Liit ................................................................................................................................................................................................... 31
Eesti Rahvusraamatukogu ....................................................................................................................................................................................................... 32
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing .......................................................................................................................................................................................... 32
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ................................................................................................................................................................................... 45
Jõhvi vald ................................................................................................................................................................................................................................. 48
Järvamaa Keskraamatukogu .................................................................................................................................................................................................... 50
Lääne Maakonna Keskraamatukogu ....................................................................................................................................................................................... 53
Viljandi Linnaraamatukogu...................................................................................................................................................................................................... 55
Tartu linn ja Tartu Linnaraamatukogu ..................................................................................................................................................................................... 58
Võru linnavalitsus ja Võru Keskraamatukogu .......................................................................................................................................................................... 64
Põltsamaa Raamatukogu ......................................................................................................................................................................................................... 69
Rakvere Raamatukogu............................................................................................................................................................................................................. 70
Saare Maakonna Keskraamatukogu ........................................................................................................................................................................................ 71
1
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud Seisukohad/vastused
/Mitte-
arvestatud
Eesti Linnade ja Valdade Liit
1. Eelnõu § 4 lõike 2 - Teeme ettepanku jätta välja sõna Arvestatud Eelnõu § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 2 ja lõike 6 punkt 2 ning 3
„teeninduspiirkonnad“. Teeninduspiirkondade muudetud ja sõnastusest jäetud välja “teeninduspiirkonnad”.
juriidiline fikseerimine tekitaks asjatut
halduskoormust ja piiraks raamatukogude
paindlikkust reageerida muutuvatele vajadustele.
Selle asemel tuleks keskenduda teenuste üldisele
kättesaadavusele ja ligipääsetavusele, sõltumata
lugeja asukohast või konkreetsest haruraamatukogust.
Oluline on tagada, et raamatukogu ruumid ja teenused
oleksid füüsiliselt ja virtuaalselt kättesaadavad kõigile
soovijatele, olenemata nende elukohast kindlas
teeninduspiirkonnas.
2. Eelnõu § 4 lõige 4 - Leiame, et kavandatav Mittearvest Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on Vabariigi
volitusnorm on liigne sekkumine KOV atud Valitsusel kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3
autonoomiasse ning ei ole põhjendatud. nimetatud näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega
Kavandatavad muudatused ei tohi põhjendamatult täpsemad tingimused ja kord või jätta see kehtestamata.
piirata kohalike omavalitsuste võimalust kujundada ja Kavandatav säte ei piirata põhjendamatult kohalike
korraldada avalikke teenuseid viisil, mis vastavad just omavalitsuste võimalust kujundada ja korraldada avalikke
nende piirkonna eripäradele ja vajadustele. teenuseid viisil, mis vastab nende piirkonna eripäradele ja
vajadustele.
Kui aga ilmneb, et eelnõuga ette nähtud suurem paindlikkus
hakkab näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste
kättesaadavust, on valitsusel võimalik sekkuda, kehtestades
täpsemad tingimused.
2
Määruse kehtestamisele eelnevalt saavad kohalikud
omavalitsused anda oma arvamuse § 4 lõikes 3 sätestatud
näitajate täpsemate tingimuste ja korra kohta.
3. Eelnõu § 4 lg-d 1, 5 ja 6 - Eelnõu ja seletuskirja koos Arvestatud Eelnõu § 4 lõiked 1, 5 ja 6 muudetud.
lugemisel jääb praeguse sõnastuse järgi mulje, et iga
haruraamatukogu avamist või asukoha muutust peaks
otsustama volikogu. Nõue, et iga haruraamatukogu
ümberkorraldamist (sh kolimist või ruumide muutust)
peab volikogu heaks kiitma, on bürokraatlik ja
ajamahukas. See takistab raamatukogude kiiret ja
efektiivset kohanemist muutuvate vajaduste ja
tingimustega. Volikogu on kollegiaalne organ, kus
arutelud, muudatusettepanekud ja hääletused
toimuvad istungi käigus. Seetõttu ei saa volikogu
seisukohta esitada Kultuuriministeeriumile enne, kui
volikogu on rahvaraamatukogu ümberkorraldamise
või tegevuse lõpetamise otsustanud.
4. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt kehtestab Arvestatud Eelnõu § 7 lõige 1 viimane lause muudetud.
rahvaraamatukogu põhimääruse kohaliku
omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära
rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse. Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt
toimub hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja
koosseisu kinnitamine ning muutmine kohaliku
omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras.
Teeme ettepaneku eelnõus sätestada, et
rahvaraamatukogu põhimäärus kehtestatakse
kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras.
5. Eelnõu § 9 lõige 1 kohaselt raamatukogutöötajal, kes Antud Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet
täidab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud selgitus selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema
ülesandeid, peab olema nende täitmiseks piisav vabaduse.
haridus ja kompetents või raamatukoguhoidja
3
kutsekvalifikatsioon. Teeme ettepaneku asendada
sõna „piisav“ sõnaga „vastav“.
6. Eelnõu § 8 lõige 2 nõuab rahvaraamatukogu nõukogu Arvestatud Eelnõu § 8 lõike 2 viimane lause välja jäetud.
arvamuse ärakuulamist juhi kandidaadi sobivuse
kohta. Juhi värbamiseks moodustatakse tavaliselt
värbamiskomisjon, kuhu saab soovi korral kaasata
kogukonna aktiviste või valdkonna spetsialiste.
Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 8 lõike 2 viimane
lause välja, kui tarbetu sekkumine väljakujunenud
juhtide värbamise protsessi - ?.
7. § 8 lg 6 - Teeme ettepaneku jätta seadusest välja Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud.
rahvaraamatukogude juhtide tähtajalise töölepingu
nõue. Kohalikul omavalitsusel peaks olema õigus
otsustada, kas raamatukogu juhi koht on tähtajaline
või tähtajatu. See annaks omavalitsustele suurema
autonoomsuse juhtimisotsuste tegemisel ja ühtlustaks
raamatukogu positsiooni teiste hallatavate asutustega.
8. Eelnõu § 16 lõige 4 reguleerib raamatukogu Mittearvest Tegemist on korrakaitseseadusest tulenevate mõistetega ja säte
teeninduse korraldust erakorralistes oludes. Teeme atud on vajalik inimese elu ning tervise kaitsmiseks.
ettepaneku täiendada viidatud lõiget selliselt, et Muudel juhtudel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus
rahvaraamatukogu juhil piirata ajutiselt ligipääsu raamatukogule ajutise juurdepääsu piiramise, kuid oluline on,
raamatukogule ka muudel olulistel põhjustel, mis et raamatukogu teenused oleks muul viisil kättesaadavad.
takistavad teenuste normaalset osutamist, nagu
näiteks avariiolukord, ulatuslik töötajate
haigestumine, remonditööd või muud ootamatud
sündmused. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku
sõnastada § 16 lg 4 järgmiselt: „(4)
Rahvaraamatukogu juht võib vahetu olulise või
kõrgendatud ohu korral või muul mõjuval põhjusel
rahvaraamatukogu ruumidele,
raamatukogutöötajatele, lugejatele või külastajatele
ajutiselt piirata rahvaraamatukogule ligipääsu, kui see
4
on vältimatult vajalik. Ligipääs tuleb taastada
viivitamata pärast ohu, takistuse või korrarikkumise
kõrvaldamist või lõppemist. Rahvaraamatukogule
ligipääsu piiramisel tuleb võimalusel säilitada
rahvaraamatukogu teenuste osutamine muul viisil.“.
9. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 17 lõikes 4 Arvestatud Eelnõu § 17 lõige 4 muudetud ja sõnastatud järgmiselt: “
rahvaraamatukogude ja haruraamatukogude vahelise ja antud Rahvaraamatukogu kogudes puuduvad väljaanded tellitakse
laenutuse tingimusi ja kulusid, võttes arvesse selgitus lugeja soovil teistest raamatukogudest raamatukogudevahelise
kavandatava üleriigilise infosüsteemi (ÜÜRS) laenutuse kaudu. Lugejalt võib nõuda raamatukogudevahelise
funktsionaalsust, teenuse oodatavat mahtu ning laenutuse kulude katmist. Sama omavalitsuse
sellega kaasnevat koormust raamatukogu eelarvele. rahvaraamatukogu kogude vahel laenutamise võimaluse
Tasuta tellimise võimalus haruraamatukogude vahel olemasolul kulude katmise tasu ei rakendata.“
on mõistlik ainult siis, kui tulevane raamatukogude
infosüsteem (ÜÜRS) seda täielikult toetab. Praegune Kehtiva RaRS § 15 lõikes 2 on sätestatud, et rahvaraamatukogu
süsteem ei ole valmis toetama teavikute broneerimist põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja
haruraamatukogude vaheliseks liikumiseks, teavituste kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava
edastamist teaviku teekonna kohta lugejale ja andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine.
töötajale ning laenutusvalmidusest teavitamist. Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta.
Teiseks, tasuta teenuse pakkumine toob kaasa olulise
logistika- ja halduskoormuse kasvu. Eelnõu § 17 lõikega 1 ei muudeta kehtivat regulatsioon.
Kolmandaks, sellega kaasneb märkimisväärne
finantsiline kulu kohalikele omavalitsustele. Raamatukogu asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse
rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta § 17
lõiget 4 järgmiselt: 1) lisada selge tingimus, et Eelnõuga ei kaasne teenuse pakkumisel olulist logistika- ja
haruraamatukogude vaheline tasuta tellimine on halduskoormuse kasvu, sest teenust haruraamatukogude vahel
võimalik vaid juhul, kui üleriigiline raamatukogude ehk asutusesisene laenutus tuleb korraldada
infosüsteem (ÜÜRS) toetab selleks vajalikke rahvaraamatukogul ka kehtiva seaduse alusel.
funktsionaalsusi. See hõlmab broneerimise, Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine
teavituste, kättesaamiskoha valiku ja ujukogu teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule,
haldamise võimekust; 2) kaaluda võimalust mis võib olla tasuline.
kehtestada haruraamatukogude vahelisele teavikute
5
tellimisele tasu, mis kataks vähemalt osaliselt Hangitava raamatukogusüsteemi funktsionaalsed nõuded
logistikakulud, või jätta see kohaliku omavalitsuse sisaldavad broneerimist haruraamatukogude vaheliseks
otsustada, arvestades reaalset kulu ja teenuse mahtu. liikumiseks, teavituste edastamist väljaande teekonna kohta
Alternatiivina võiks riik eraldada selleks otstarbeks lugejale ja töötajale ning laenutusvalmidusest teavitamist.
toetust KOVidele, kuid kohe kindlasti ei saa seda kulu
katta praeguse raamatute toetuse arvelt; 3) anda
KOVidele paindlikkus otsustada, kas nad pakuvad
tasuta haruraamatukogude vahelist tellimise teenust
või mitte, arvestades nende eelarvelisi võimalusi ja
teenuse osutamise otstarbekust.
10. Eelnõu § 18 lõige 2 loetleb, milliseid andmeid Arvestatud Eelnõu § 18 lõige 2 muudetud (uue numeratsiooni järgi lg 4).
raamatukogu töötleb isiku lugejaks registreerimisel.
Teeme ettepaneku täiendada seda loetelu
rahvastikuregistrijärgse elukohaga ja sõnastada sellest
tulenevalt loetelu järgmiselt: „1) ees- ja
perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel
sünniaeg; 3) rahvastikuregistrijärgne elukoht
(postiaadress); 4) lisa-postiaadress; 5)
telefoninumber; 6) elektronposti aadress, kui see on
olemas; 7) koduteeninduse vajadus.“.
Rahvastikuregistrijärgse elukoha lisamine lugejate
andmete hulka on oluline, sest iga kohalik
omavalitsus peaks osutama tasuta teenust oma
elanikele. See võimaldab raamatukogudel täpsemalt
identifitseerida oma teeninduspiirkonna, st KOV
elanikke ja pakkuda neile seadusega ettenähtud tasuta
teenuseid. Ideaaljuhul võiks rahvastikuregistrijärgse
aadressi saada otse rahvastikuregistrist, mis
lihtsustaks andmete haldamist ja tagaks nende
ajakohasuse. Lisa-postiaadress seevastu on lugeja
poolt vabatahtlikult täidetav väli. See annab
raamatukogule paindlikkuse ühenduse võtmisel, kui
6
põhiaadress ei ole piisav või kui lugeja eelistab teist
kontaktaadressi. See lisaväli aitab raamatukogul
vajadusel lugejaga ühendust saada näiteks teavituste
või meeldetuletuste edastamiseks.
11. Eelnõu § 21 lõige 4 – teeme ettepaneku täiendada Antud Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi
lõiget võimalusega toimetada ettekirjutus ka e-posti selgitus lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25 lõikes 1
teel. See muudatus viib kättetoimetamise sätestatud viisil.
regulatsiooni paremini kooskõlla tänapäevaste HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või muu
haldusmenetluse praktikatega, loob õigusselguse dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga,
ettekirjutuse kättetoimetatuks lugemise kohta ning dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.
soodustab efektiivsemat asjaajamist. Eeltoodust HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga
tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud
lõige 4 järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses sätestatud
nimetatud ettekirjutus toimetatakse kätte juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või
haldusmenetluse seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud väljastusteatega tähtkirjaga. RaRS-is sätestataksegi võimalus
viisil. Postiga kättetoimetamise korral võib toimetada ettekirjutus lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades
ettekirjutuse kätte toimetada lihtkirjaga. Lihtkirjaga seejuures, millal loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks.
või elektroonilise kättetoimetamise korral e-posti teel
loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks, kui on
möödunud 30 päeva selle saatmisest.“.
12. Eelnõu § 21 lõike 6 sõnastus vajab täpsustamist, et Arvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Sarnane põhimõte sisaldub ka
oleks selgelt aru saada, kas rahvaraamatukogudel kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, kuid seda on eelnõuga pisut
tekib kohustus peale ühte aastat laenata uusi muudetud. Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt
raamatuid ja esemeid ka kõikidele võlgnikele (sh võetakse väljaannete kojulaenamise õigus ära), siis
täitemenetluses olevatele võlgnikele), kes ei ole oma eelnõukohane sõnastus on paindlikum, nähes ette võimaluse
võlgnevust kõrvaldanud. Lisaks vajab selgemat lugejalt väljaannete ja esemete kojulaenamise õigus ära võtta.
käsitlust, kuidas kohaldub kõnealune lõige Siin saab iga KOV jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist
koolikohustuslikule lapsele. Eelnõu § 21 lõige 8 küll nende rahvaraamatukogus eelistatakse. Ära on jäetud
viitab, et laenutamisepiirang kohaldub 18-aastase laenamisõiguse piiramise kestusega seonduv. Raamatukogu
isiku ning täisealise eestkostetava puhul vajalike võib kaalutlusõiguse alusel rakendada näiteks laste puhul
erisustega tema seaduslikule esindajale, aga millised viivise tasumise paindlikke lahendusi.
7
erisused laenutamispiirangu puhul kohalduvad, jääb Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi
arusaamatuks. rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal
kasutamine) edasi kasutada.
13. Eelnõu § 21 lõikes 7 nimetatud piirangu puhul tuleb Antud Eelnõu § 21 lõikes 7 nimetatud piirang vormistatakse lähtudes
täpsustada, kuidas kõnealune piirang vormistatakse. selgitus HMS-is ettenähtust.
Arvestades, et eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt eelnõus Piirang kehtestatakse haldusaktiga ja vastav märge tehakse ka
ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse infosüsteemi. Samas piisab dokumendi teatavakstegemisest
haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vabas vormis.
käesoleva seaduse erisusi, siis on küsimus, kas piirang
tuleks kehtestatakse haldusaktiga või piisab vastavast
märkest infosüsteemi?
14. Eelnõu § 28 sisaldab üleminekusätteid Arvestatud Eelnõu § 28 lõiked 1-3 välja jäetud.
rahvaraamatukogu juhtidele. Meie hinnangul
muutuvad need üleminekusätted ebavajalikuks ja
üleliigseks, kui loobutakse nõudest sõlmida
raamatukogu juhtidega tähtajalised töölepingud.
15. Eelnõu seletuskirja kohaselt on andmekoguga Antud Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 41 lõige 1 sätestab, et
liitumine tasuta ainult rahvaraamatukogudele, kuid selgitus koolil peab olema raamatukogu.
mitme piirkonna rahvaraamatukogu on seotud ka PGS reguleerib kooliraamatukogu teenust. Seega
kooliraamatukoguga. Eelnõu seletuskirjas on küll kooliraamatukogu teenuse eest tuleb tasuda sarnaselt tänastele
välja toodud, et muud tüüpi raamatukogud (näiteks raamatukogusüsteemide kasutamise tasudele.
teadus- ja erialaraamatukogud ning Kui teenust osutatakse PGS ja selle alusel antud määruse alusel
kooliraamatukogud) saavad andmekoguga liituda on tegemist kooliraamatukogu teenusega ja tasu arvutatakse
soovi korral, kuid ei selgu mis tingimustel ja kas seda lähtuvalt RaRS eelnõu ja selle määruse alusel.
saab teha tasuta või tasu eest. Kui teenust osutatakse RaRS ja selle määruste alusel on
tegemist rahvaraamatukogu teenusega.
Raamatukogude andmekogu kasutamise tasu arvutamise
alused kehtestab kultuuriminister määrusega.
Raamatukogude andmekoguga saavad kooliraamatukogud
liituda soovi korral.
Kui andmekogu rakendamise projekti perioodil on
kooliraamatukogu avaldanud soovi liituda raamatukogude
8
andmekoguga, siis andmete migreerimine ja liitumine on
tasuta. Tasuda tuleb sellele järgnevalt ainult kasutamisega
seotud kulude eest.
Kui kooliraamatukogu avaldab liitumise soovi kui andmekogu
rakendamise projekti periood on lõppenud, tuleb raamatukogu
omanikul tasuda ise nii andmete migreerimise kui ka
liitmistasud.
Andmekogu rakendamise ajakava avaldab RaRa oma
kodulehel. RaRa tutvustab võimalikele liitujatele (nt eriala- ja
kooliraamatukogud) ülemineku ajakava, peab liitumiseks
läbirääkimisi ning sõlmib raamatukogusüsteemi kasutamise
lepingud.
16. Eelnõu kohaselt on andmekoguga liitumine Arvestatud Eelnõu seletuskirja sõnastust täpsustatud.
rahvaraamatukogudele tasuta, kuid eelnõu ja antud Rahvaraamatukogu andmekogu kasutamise eest tasu katab
seletuskirjas on kirjas, et andmekogu ülalpidamisega selgitus Kultuuriministeerium.
seotud kulud katavad osaliselt (näiteks litsentsitasud) Teiste raamatukogutüüpide puhul katab kulu raamatukogu
raamatukogude omanikud, v.a personalikulu, mis omanik, sarnaselt tänastele raamatukogusüsteemide
saadakse riiklike ülesannete ümberkorraldamisest. kasutamise kuludele.
Palume selgitust, millised on kohalike omavalitsuste RaRa ja ülikooliraamatukogude koostööleping on koostamisel,
tegelikud kulud ja kohustused pärast andmekoguga milles lepitakse kokku ka edasise koostöö korraldus, kuna
liitumist. ümberkorralduste eesmärk on tagada kasutajate suurem
Siinkohal peame ka oluliseks märkida, et Tartu linn mugavus.
on oma arvamuses välja toonud, et kohustuslikus Raamatukogude andmekogu eesmärk on tagada, et lisaks
korras andmekoguga liitumine võib näiteks Tartu Tallinna ja Tartu linna elanikele saaksid Tallinna ja Tartu
keskraamatukogule tähendada eraldumist ülikoolide lähiümbruse valdade elanikud samasuguse ligipääsu näiteks
ja teiste teaduskogude ühisest andmebaasist, mida digitud väljaannetele kui täna on Tallinna ja Tartu linna
raamatukogu kindlasti ei soovi, sest see tähendaks elanikel.
nende lugejate jaoks oluliselt teenuse kvaliteedi Üleminek on kavandatud etapiviisilisena ja e-kataloogi arendus
langust. Tartu kasutajad on harjunud leidma oma linna tagab, et teenuse katkestusi kasutajatele ei tule ka juhul kui
raamatukogusid ühest andmekogust ja paljud üleminekul töötatakse erinevates raamatukogusüsteemides.
kasutavad lisaks rahvaraamatukogule ka teisi linna
raamatukogusid.
9
17. Teeme ettepaneku põhjalikult läbi mõelda ülesannete Antud Ülesannete üleandmine arendusüksusele on kavandatud
üleandmise järjekord ning viia see ellu etapiviisiliselt selgitus etapiviisilisena ja üleantavate ülesannetega seotud tegevuste
arendusüksusele. planeerimine toimub juba RaRa-s moodustatud töörühmades,
kuhu kuuluvad rahvaraamatukogude esindajad.
18. Samuti leiame, et Kultuuriministeerium peaks Arvestatud Eelnõu jõustumise ajakava on muudetud (1. jaanuar 2027 ja
kaaluma pikemat üleminekuperioodi ning tagama alates 1. juuli 2027 andmekogu rakendamine; väljaannete
selleks ajaks maakondadele riigipoolse palgatoetuse, hankimise ümberkorraldus).
et muudatused ja kaasnevad protsessid toimuksid Riik on toetanud täiendavalt ainult raamatukoguteeninduse
sujuvalt. Oluline on määrata selge ajakava ja tähtajad, maakondliku koordineerimise ülesandeid ega ole toetanud
millal maakondlikud ülesanded ja tegevused kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu ülesannete täitmist.
lõppevad. Riigi ülesannete üleandmisel arendusüksusele ei ole
põhjendatud palgatoetuse eraldamine, sest lõppevad
täiendavate ülesannete osutamine teiste kohalike omavalitsuste
rahvaraamatukogudele.
Täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku
koordineerimise ülesandeid täitvate maakonnaraamatukogusid
omavate 15 kohaliku omavalitsuse esindajatega on regulaarselt
kohtutud ja läbi arutatud muudatuste ajakava.
Riik eraldab nimetatud omavalitsustele 58 töötaja ühe kuu
koondamistasu, sõltumata asjaolust, kas töötaja koondatakse
või pakutakse talle uus töö.
19. Peame tähtsaks rõhutada, et mitmed kohalikud Antud Kohaliku omavalituse eelarve eest komplekteerimise
omavalitsused on oma tagasisides toonud esile selgitus korralduse otsused teeb jätkuvalt kohalik omavalitsus.
seisukoha, et komplekteerimine peaks jääma Riigi toetuse eest väljaannete hankimine on kehtiva seaduse
omavalitsuse tasandil otsustada. Sellest lähtuvalt alusel riiklik ülesanne ja on seda ka eelnõu kohaselt.
oleks põhjendatud ka riikliku teavikutoetuse Väljaannete valimine on kehtiva seaduse ja eelnõu kohaselt
suunamine otse omavalitsustele. jätkuvalt KOV rahvaraamatukogu ülesanne.
Riigi toetuse suunamisel omavalitsustele tekib omavalitsustel
kohustus tegeleda väljaannete hankimisega, mis toob neile
kaasa lisakulud töötaja tööjõukulude näol.
Eelnõuga nähakse ette, et arendusüksus pakub ka KOV toetuse
eest väljaannete hankimist ja arveldamist, kui omavalitsus
10
soovib teenust sarnaselt maakonnaraamatukogu pakutud
väljaannete hankimise teenusega.
Rahvaraamatukogude Nõukogu
1. § 2 lg 2 p 6 - Ettepanek: täiendada sõnastust Arvestatud Rahvaraamatukogu põhiülesanded lähtuvad § 2 lõikes 1
järgmiselt: „formaalharidust ja elukestvat õpet nimetatud eesmärkidest. Elukestvat õpet toetavad tegevused
toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste olid hõlmatud ülesandega “muude harivate tegevuste
korraldamine“. korraldamine”.
Selgitus: Rahvaraamatukogu toetab ka elukestvat Kuigi sama paragrahvi lõike 2 punktis 6 ei olnud korratud
õpet, mitte ainult formaalharidust. eesmärk ülesannete loetelus, on elukestva õppega seotud
tegevuste olulisuse tõttu täiendatud nimetatud põhiülesannet.
2. § 4 lg 1 - Eelnõu sõnastuse kohaselt otsustab Antud § 4 lõige 1 näeb ette, et rahvaraamatukogu asutamise,
ümberkorraldamise volikogu. Tallinn kui suur KOV selgitus ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab KOV-i
ei saa sellega nõustuda. Ettepanek: sõnastada volikogu. Sama põhimõte on ka kehtivas RaRS-is.
„volikogu“ asemel „kohaliku omavalitsuse üksus“.
Iga KOV peaks saama otsustada, mis tasemel Tegemist on rahvaraamatukogu võrgustikku ja avaliku teenuse
vastavad otsused vastu võetakse. Volikogu tasemele kättesaadavust puudutavate kaalukate ning oluliste otsustega,
otsuse viimine suuremas KOVs on liigne bürokraatia mis vajavad valla või linna hääleõiguslike elanike poolt valitud
ja ajakulu. kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu otsust.
Põhjendus: On ebamõistlik käia volikogus kinnitamas
iga ümberkorraldamist, nt kui kolitakse üks
haruraamatukogu ühest asukohast teise (Tallinna
linnas kannavad haruraamatukogud asukoha
nimesid), avatakse uus jne. Praeguse ajale on
iseloomulik mobiilsus, paindlikkus ja kiire
reageerimine.
3. § 4 lg 2 - Teeninduspiirkondade määramine. Osaliselt Eelnõu § 4 lõige 2, lõike 5 punkt 2 ja lõike 6 punkt 2 ning 3
Ettepanek: jätta teeninduspiirkondade määramine arvestatud muudetud.
välja. (samuti § 2 lg 6 p 2) või määratleda seaduses
miinimummäärad rahvaraamatukogude arvu kohta § 4 lõikega 3 on antud kohalikule omavalitsusele suurem
vallas ja/või linnas. otsustusõigus ja paindlikkus rahvaraamatukogude võrgu
Põhjendus: KOVi kogu territoorium ja elanikud on loomisel. Võrgu loomisel tuleb lähtuda etteantud näitajates:
rahvaraamatukogu teeninduspiirkonnaks ning 1) paikkonna elanike arv;
11
jagamine struktuuriüksuste vahel on tinglik ning 2) paikkonna asustustihedus ja -struktuur;
tänapäeval liigne bürokraatia. Tallinnas kasutavad 3) kohalike elanike vajadused.
inimesed mitmeid raamatukogusid, raamatukogubuss
sõidab üle linna, teeninduspiirkondade määramine ei Konkreetseid numbrilisi näitajaid seaduses ette ei nähta, seega
ole vajalik ja on ebamõistlik. tuleb KOV-il loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle
Nimetatud tingimused on ebamäärased, kui pole tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei
piirväärtusi. jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja.
Ettepanek kriteeriumiteks:
(3) Rahvaraamatukogude võrgu loomisel lähtuda Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on Vabariigi
järgmistest põhimõtetest: Valitsusel kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3
1) igas kuni 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse nimetatud näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega
üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu; täpsemad tingimused ja kord või jätta see kehtestamata.
2) igas üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse Rahvaraamatukogude Nõukogu numbriliste kriteeriumite
üksuses on vähemalt üks rahvaraamatukogu alusel tehtud ettepanek ei arvestata kohalike elanike tegelikke
keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta; vajadusi, mistõttu oleks see kasutaja vaates ebamõistlik
3) muudes kohaliku omavalitsuse üksustes on lahendus.
vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt kuni 500
elaniku kohta. Nõukogu ettepanek näeb ette, et:
1) igas kuni 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses
on vähemalt üks rahvaraamatukogu;
2) igas üle 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses on
vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku
kohta;
Ebaselgeks jääb, keda peetakse silmas „muude kohalike
omavalitsuse üksustena“, kuna esimese kahe kriteeriumiga on
juba hõlmatud kõik KOV-id.
Samas peaks Tallinna linn pakutud kriteeriumide järgi
olemasolevale 18 rahvaraamatukogule lisaks looma veel 13
raamatukogu ja Tartu linn lisaks viiele veel kaks
rahvaraamatukogu.
12
Arvutuse kohaselt piisaks Viimsi valla 22 944 elanikule senise
nelja rahvaraamatukogu asemel ligikaudu 1,5 ehk kahest
rahvaraamatukogust.
Enamikus omavalitsustes piisaks pakutud kriteeriumide järgi
ühest rahvaraamatukogust (v.a Rae, Saue ja Saaremaa vald,
Kohtla-Järve linn - 2, Narva ja Pärnu linn –3).
Pakutud kriteeriumide rakendamisel kahaneks Eesti
rahvaraamatukogude võrk 480-lt raamatukogult 125-le.
Eelnõu järgi saavad kohalikud omavalitsused lähtuda
ajakohastest kriteeriumitest ja arvestada olulisi tegureid nagu
liikumisteed, ühistranspordi ühendused ja kogukonna tegelik
vajadus.
Kui ilmneb, et eelnõuga ette nähtud suurem paindlikkus hakkab
näiteks ohustama rahvaraamatukogude teenuste
kättesaadavust, on valitsusel võimalik sekkuda, kehtestades
täpsemad tingimused.
Määruse kehtestamisele eelnevalt saavad kohalikud
omavalitsused anda oma arvamuse § 4 lõikes 3 sätestatud
näitajate täpsemate tingimuste ja korra kohta.
4. § 4 lg 6. „… teatab kohaliku omavalitsuse üksus Arvestatud Eelnõu § 4 lõige 6 muudetud.
kirjalikult Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu
enne volikogu otsuse tegemise kavandatavat
tähtpäeva.“ Tegemist on liigse sekkumisega KOVi
autonoomiasse. Ettepanek: KOV teatab peale otsuse
tegemist.
Selgitus: Tegemist on liigse sekkumisega KOVi
autonoomiasse.
5. § 4 lg 7 - Jätta välja rahvaraamatukogu nõukogu Arvestatud Eelnõu § 4 lõige 7 muudetud. Jäetud ära viide
kaasamine § 4 lk 1 otsuste tegemisse. Tegemist on rahvaraamatukogu nõukogule.
liigse bürokraatiaga ja formaalse nõudega.
13
Selgitus: Peaks piisama, kui on kaasatud kohalikud
elanikud, mida seletuskirjas ka pikalt põhjendatakse.
6. § 5 lg 1 ja lg 2 - Seadus ei pea reguleerima ehk ette Osaliselt Eelnõu § 5 lõige 1 muudetud ja seletuskirja täiendatud.
kirjutama, milline on KOVi asutuste struktuur ega arvestatud
kohustama moodustama keskraamatukogu. Kui ja antud § 5 lõige 2 punktis 4 sätestatud KOV rahvaraamatukogus
vaatame täna mitmete KOVide praktikat (lisaks selgitus töötavate raamatukoguhoidjate erialane nõustamine ja
Tallinnale Saue, Harku jt), siis keskraamatukogu ei raamatukoguhoidjate täienduskoolituste korraldamine on
ole moodustatud. ennekõike iga kohaliku omavalitsuse asutuse ülesanne.
Selgitus: KOVi raamatukogul peab olema vastavalt § 5 lõige 2 punktis 2 nimetatud töö korraldamine
KOVi regulatsioonile õigus moodustada infosüsteemides ja andmekogudes hõlmab tegevusi näiteks
struktuuriüksusi. raamatukogu dokumendihaldussüsteemis või
§ 5 lg 1. Ettepanek: asendada sõna “väiksusest” muu raamatukoguhoidjate ülesannete korraldamist
sõnaga, nt eripärast tulenevalt, rahvastiku tihedusest raamatukogusüsteemis töötamiseks.
tulenevalt vms.
Selgitus: Kohaliku omavalitsuse väiksusest tulenevalt
võib seal olla üks haruraamatukogudeta
rahvaraamatukogu –see lause ei võta arvesse
suuremaid omavalitsusi, eelkõige linnu, milles
on/oleks loogiline vaid üks raamatukogu. (Nt
Maardu)
§ 5 lg 2. erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate
täienduskoolituste korraldamine.
Selgitus: Täiendkoolituste korraldamine on
piirkonnajuhtide tööülesanne.
§ 5 lg 2 (2). „Töö korraldamine infosüsteemides ja
andmekogudes”. Selgitus: Rahvaraamatukogu juht
peaks seda tegema, aga mida see ülesanne endas
sisaldab? Palun see lahti seletada.
7. § 7 lg 1. Põhimääruse kinnitamine volikogus on liigne Osaliselt Eelnõu § 7 lõige 1 muudetud.
bürokraatia. Ettepanek: sõnastada „volikogu“ asemel arvestatud Rahvaraamatukogu põhimäärusega seotud § 7 lõige 1
„kohaliku omavalitsuse üksus“. muudetakse viimane lause ja sätestatakse: “Põhimäärus
14
§ 7 lg 1. rahvaraamatukogu nõukogu liikmed kinnitab kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud
vallavalitsus raamatukogu juhi ettepanekul kuni 3 korras.”.
aastaks. Ettepanek: Määrata ära mitmeks aastaks
nõukogu valitakse.
Selgitus: RaRS seaduse regulatsioon peab olema
mõistlik kõigile KOVidele. Tallinna linnas kinnitab
ametiasutuste hallatavate asutuste põhimäärused
linnavalitsus.
8. § 7. lg 3 - Valdkonna eest vastutav minister kehtestab Antud Rakendusaktide paketis on esitatud täiendatud
määrusega rahvaraamatukogu töökorralduse selgitus rahvaraamatukogude töökorralduse eeskirja kavand. Selle
eeskirja… koostamisel ja täiendamisel on arvestatud kultuuriministri 12.
Selgitus: Juhime tähelepanu, et rakendusaktide juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse
paketis on esitatud hetkel kehtiv töökorralduse juhend“ sätestatut, rahvaraamatukogude valdkonna
juhend, mis on sisult vananenud ja ei selgita eelnõuga spetsialistide ettepanekuid ning rahvaraamatukogude statistika
kaasnevaid muudatusi. kogumisega seotud muudatusi. Kuna rahvaraamatukogu
põhiteenuse tegevused (näiteks kogude kujundamise ja
arvestuse alused) on oma olemuselt püsivamad ja muutuvad
vähem, on töökorralduse eeskirjas oluline tagada lisaks
ajakohasusele ka järjepidevus, et raamatukogude
tulemusnäitajad oleksid ajas võrreldavad.
Eelnõu vastuvõtmisel määrust täiendatakse.
9. § 8 lg 3 - Ettepanek: jätta kehtiva RaRS sõnastus, Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud. Eelnõu § 28 lõiked 1-3 välja
mille kohaselt KOV otsustab, kas sõlmib tähtajalise jäetud.
või tähtajatu lepingu raamatukogu juhiga. Selle
ettekirjutamine seaduses on liigne sekkumine KOVi
autonoomiasse. Lisaks toob see kaasa täiendavad
kulud KOVile konkursside pideval korraldamisel,
KOV peaks saama ise otsustada, mil määral ja
milliseid kulusid teeb.
§ 28. - Ettepanek on rakendada tähtajalist lepingut
uutele, pärast seaduse kehtima hakkamist tööle
asuvatele juhtidele.
15
Selgitus: Hetkel eelnõus kavandatud nõudmine
tekitab 2033. aasta kevadel tööjõu ja juhtimiskriisi
Eesti KOV raamatukogudes, sest suur osa KOVidest
hakkab ühel ajal uut töötajat otsima. Isegi, kui
rakendatakse töölepingu 3 aasta pikendamise
võimalust, lükatakse kriis lihtsalt 3 aastat edasi.
Nõude ebamõistlikkust/absurdsust näitab seegi, et
seaduse eelnõus tehtud ettepanek halvaks 2033. aastal
pea kogu Eesti rahvaraamatukogude juhtimise, sest
tänastel juhtidel on üldjuhul määramata ajaga
töölepingud.
10. § 8 ja § 28 - Ettepanek: tähtajalise töölepingu teemad Arvestatud Vt eelmine selgitus.
üle konsulteerida juristiga. Kaaluda siiski 5-aastast
lepingut, et oleks vastavuses töölepinguseadusega või
jälgida koolijuhtide töölepingute muutmist ja käituda
sarnaselt.
Põhjendus: Töölepingu seadus ütleb, et tähtajalise
töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks. ning
pikendades seda rohkem kui kaks korda või rohkem
kui 1 kord viie aasta jooksul, muutub see tähtajatuks.
Sel juhul on 7-aastane leping õigustühine ja mitu
korda pikendades muutub taas tähtajaliseks. Ka
tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võivad
kaasneda kohalikule omavalitsusele suured kulud.
Lisaks on § 8 töölepingud kuni 7 aastat, aga 28.s
täpselt 7, võib-olla ka siin vastuolu.
11. § 8 lg 6. -Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole Osaliselt Arvestatud ettepanekuga ühtlustada seaduses viitamine
raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust arvestatud kutseastmetele ja eelnõu § 8 sõnastus on muudetud ning kutse
(edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema: “kuues tase” asendatud “madalaim tase”.
1) muu kõrgharidus ja juhile vastav Kutsetasemete numbrid võivad ajas muutuda, mistõttu neid
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või… seadusesse ei lisata.
16
Ettepanek: seaduse eelnõu teksti lisada viited
raamatukoguhoidja kutsetele tase 7 ja 8 (juhile vastav
kutsetase), mis praegu on mainitud ainult
seletuskirjas.
Selgitus: Sama paragrahvi lõikes (8) on
raamatukoguhoidja kutse tase 6 mainitud kohe ja
selline valik tekitab küsimuse, miks ei ole lõikes (6)
tasemeid nimetatud.
12. § 8 lg 6 - Ettepanek: loetelusse lisada infokorralduse Mittearvest Eelnõus ei viidata konkreetsetele ülikoolidele ega nende
kõrgharidus. atud õppekavade nimetustele, vaid raamatukoguhoidja
Uus redaktsioon: Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole ettevalmistust pakkuvale kõrghariduse õppekavadele üldiselt.
raamatukogunduse, infoteaduste või infokorralduse Konkreetsete õppekavade nimetamine seaduses ei ole
kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), otstarbekas, kuna nende sisu ja nimetused võivad ajas muutuda,
peab tal olema … mis tooks kaasa vajaduse seaduse muutmiseks.
Selgitus: Raamatukogunduse ja infoteaduste erialadel Infoteadus on teadusvaldkond, mis käsitleb informatsiooni
koolitati varasemalt. Praegusel hetkel on erialast loomist, kogumist, korraldamist, säilitamist, otsimist,
kõrgharidust võimalik omandada ainult Tartu levitamist ja kasutamist. Samuti toetab infoteadus teabehaldust
Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja kasutajakeskseid infoteenuseid. Kuigi infoteadus hõlmab ka
rakenduskõrghariduse õppekaval infokorraldus. Kui raamatukogundust, on eelnõus raamatukogudus eraldi ja
seda täpsustust sisse ei viida muutuvad ebapädevaks rõhutatult esile toodud, et tagada selgus raamatukogude
seaduse teksti mitmed osised, nt § 8. (6) 2), § 8. (7), § valdkonna spetsialistide ehk raamatukoguhoidjate
9. (1), (2), (3). ettevalmistuse osas. Infokorraldus on infoteaduse rakenduslik
haru, mistõttu pole selle eraldi nimetamine vajalik.
13. § 8 lg 8- Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 ei Antud Raamatukoguhoidja kutse andmise korras on
kohaldata kohaliku omavalitsuse üksuses, kus elab selgitus raamatukoguhoidja 6. taseme ehk kutse madalaima taseme
kuni 800 elanikku. Sellisel juhul peab kirjeldavas A-osas: A-3 Kutsealane ettevalmistus “soovitavalt
rahvaraamatukogu juhil olema vähemalt kõrgharidus”. See ei ole nõue, vaid kirjeldus.
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase. Eelnõuga ei seata kõrgemat nõuet raamatukoguhoidja kutse
Ettepanek: lisada eelnõu § 8 (8) kirjeldatud erandile madalaimale tasemele kui nõue puudub raamatukoguhoidja 6.
samuti tingimuseks vähemalt kõrgharidus ja kutse taseme kutsestandardis.
kuues tase või valmisolek need omandada.
17
Sarnane väikese teeninduspiirkonna erisus on ka kehtivas
RaRS § 7 lõikes 6 ning on põhjendatud seetõttu, et viidatud
väiksema rahvaarvuga KOV-ide rahvaraamatukogude puhul
võib nii töökoha võrdlemisi eraldatud asupaigast kui ka
eelduslikult tagasihoidlikumast palgatasemest tulenevalt olla
keeruline kõikidele eespool kirjeldatud nõuetele vastavaid
juhikandidaate leida.
14. ERÜ teeb ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna Osaliselt Eelnõu ja seletuskirja §-des 8 ja 9 on sõna
“kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja arvestatud “kutsekvalifikatsioon” asendatud sõnaga “kutse”.
lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse
kohane” Kuna kutseseaduse muutmiseks on koostatud kutseseaduse
Selgitus: ERÜ kutseandjana ja kutseseaduse järgijana muutmise väljatöötamiskavatsus, millega muudetakse
peab oluliseks, et raamatukoguhoidja kutse nõue kutsesüsteemi korraldust, siis viidet kehtivale kutseseadusele ei
seadusesse sisse kirjutatakse. Konsulteerisime lisata.
Kutsekojaga ja ettepanek on: kuna kutseseaduses on
“kutse”, siis on soovitus kasutada seda sõna.
Lisaks on oluline, et mainitud oleks „kutseseaduse
alusel“, sest kutsetunnistusi võib väljaspool
kutsesüsteemi välja anda kes tahes.
15. § 9 - Raamatukogutöötaja. Ettepanek: asendada sõna Arvestatud Eelnõu § 9 on muudetud ja asendatud sõna
„Raamatukogutöötaja“ sõnaga ja antud „raamatukogutöötaja“ mõistega „raamatukoguhoidja”.
„Raamatukoguhoidja“. Kuna raamatukoguhoidja selgitus
kutsestandard ühendab kõik raamatukogu ametid Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses on asutuse täpsema
mõistesse raamatukoguhoidja, siis ka seaduses võiks juhtimisstruktuuri, koosseisu ja ametikohtadel nõutava
raamatukogutöötaja asendada läbivalt sõnaga pädevuse määramine.
raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidja pädevused on sõnastatud
Teine võimalus: § 9 pealkirjaks raamatukoguhoidja kutsestandardis, mis on siini aluseks
„Raamatukogutöötajad“, siis lisada § 1 õppekavade loomisel.
Raamatukogutöötajad on raamatukoguhoidjad ja § 9 lõige 1 sätestatud “piisav haridus” on sisustamata õiguse
teised töötajad“ ning lisada § 2 Raamatukoguhoidjal säte, mis jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema
peab olema raamatukogunduse ja infoteaduste vabaduse raamatukoguhoidja ametikohtadel nõutava pädevuse
kõrgharidus või muu kõrgharidus ja vähemalt määramisel.
18
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooni kuues tase.
Seletuskirja lisada, millised ülesanded eeldavad
kõrgharidust ja millised mitte (vastavalt esitatud
ettepanekule).
Selgitus: Eelnõu § 2 lg 2 toodud ülesanded sisaldavad
ka selliseid tegevusi, mille sooritamine ei eelda
töötajalt eriteadmisi. Seega on § 2lg 2 viitamine
lihtsustamine.
Võrreldes kehtiva RaRS on rahvaraamatukogu
põhiülesannete loetelu täiendatud, lisandunud on
ülesanded, mis eeldavad suuremat professionaalsust,
pidevat enesetäiendamist, seavad kõrgemaid nõudeid
töötaja enda vastutustundele oma arendamise eest jne.
Riik ei saa eeldada, et rahvaraamatukogud neid
ülesandeid täita suudavad, kui riik ei sõnasta selgelt
nõudmist sellele ametile. Seaduses kindla
kõrghariduse nõude sõnastamisega saadab KuM selge
sõnumi ka HTMle ja ülikoolidele, millised on riigi
ootused raamatukoguhoidjate väljaõppe korraldusele.
„Piisav“ haridus ei ole see, mis sõnastaks riigi ootuse
nende ülesannete täitmise kvaliteedile ega anna selget
sõnumit HTMile, ülikoolidele ega ole ka abiks
KOVile raamatukoguhoidjaid värvates, ametijuhendit
koostades ning raamatukoguhoidja ja raamatukogu
tööd analüüsides ja hinnates.
Raamatukoguhoidjal olla mitmesuguseid
ametinimetusi, mistõttu raamatukogutöötaja on laiem
termin, aga raamatukoguteenuseid pakkuvate
töötajate ühisnimetus on raamatukoguhoidja. Ka § 2
lõikes 2 toodu sisuliselt kattub raamatukoguhoidja
kutsestandardi kirjeldusega.
19
16. § 9 lg 1. Ettepanek: Raamatukoguhoidjal peaks olema Mittearvest § 9 lõige 1 sätestatud “piisav haridus” on sisustamata õiguse
(või omandamisel) kõrgharidus (mitte lihtsalt piisav atud säte, mis jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema
haridus). Siis haakub sellega ka lg 2. vabaduse raamatukoguhoidja ametikohtadel nõutava pädevuse
Selgitus: Raamatukoguhoidjatele (töötajatele) määramisel.
pannakse suuri ootusi: laialdased teadmised Kõrghariduse nõue ei pruugi olla põhjendatud kõigi
kirjandusest, digipädevus formaalharidust toetavate raamatukoguhoidjate puhul, kuna tööülesanded on erineva
koolituste tegemine, siis peab tal olema kõrgem iseloomuga. Raamatukogudes on ametikohti, mille
haridus. KOV vaates on muidugi väga hea, kui on tööülesanded on tehnilist, rutiinset või teeninduslikku laadi.
piisava haridusega- sel juhul polegi vaja tööle võtta Raamatukoguhoidja kutsel on 7dal ja 8-ndal tasemel
kõrgharitud töötajat ja maksta talle vastavat palka. kõrgharidusnõue, kuid mitte 6-ndal.
Öeldakse, et palgake väiksema haridusega. Kannatab
aga töö kvaliteet.
17. § 9 lg 1. Raamatukogutöötajal, kes täidab käesoleva Mittearvest Vt eelmine selgitus.
seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, peab olema atud
nende täitmiseks piisav haridus ja kompetents või
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon. Ettepanek:
lisaks raamatukogu juhile ka raamatukoguhoidja
puhul esitada kõrghariduse nõue.
Selgitus: Kui tööle asumisel kõrgharidust ei ole, siis
peab olema valmisolek see omandada.
Rahvaraamatukogude kõrge teenuste kvaliteedi
eelduseks on, et teenuse osutajad (antud juhul
raamatukoguhoidjad) on kompetentsed ja suudavad
tagada selle. Kas „piisava“ haridusega
raamatukoguhoidja on? Uues seaduses pannakse
raamatukogule ka haridusasutuse roll, mis eeldab
kindlasti töötajalt kõrgharidust. Teine ohukoht on ka
palk, ei ole kõrghariduse nõuet, ei pea ka vastavat
palka maksma.
20
KOVidel on raskusi töötasu maksmistega ja see võib
hakata mõjutama/survestama, kas ikka on vaja, et
oleks raamatukoguhoidjal erialane haridus või
kutsekvalifikatsioon.
18. § 10 lg 1 -Ettepanek: mitte kohustada KOVi nõukogu Mittearvest Praktika näitab, et rahvaraamatukogu nõukogu olemasolu ja
moodustama, vaid jätta KOVile võimalus seda atud kaasamine võimaldab juhil paremini arvestada kohaliku
vajadusel teha. kogukonna vajadustega. Nõukogu puudumisel võib puududa
Selgitus: Suurtel KOVidel on paremini reguleeritud regulaarne tagasiside elanikkonnalt.
nii raamatukogu töö hindamine kui arengute
planeerimine, mis eelnõus pannakse nõukogu
ülesandeks. Nõukogu moodustamine on liigne
bürokraatia ning tegelik praktika on aastaid näidanud,
et nõukogud on jäänud lihtsalt formaalsuseks.
Tallinna seisukoht on, et antud ülesandeid täidab
edukalt ka nt volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni.
Raamatukogud on võimelised edukalt rakendama
muid meetodeid, millega kaasatakse kogukondi ja
elanikke tegelikult ja rohujuuretasandil.
Näiteks võib nõukogu koosolekute asemel kaaluda
avalikke koosolekuid, küsitlusi, kasutajakeskse
teenusedisaini töötubasid, fookusgruppe või
digitaalseid kanaleid, et koguda võimalikult
laiapõhjalist tagasisidet ja arvamusi. See, mitte aga
nõukogu koosolek, tagab kaasamisprotsessi
läbipaistvuse, avatuse ja võimalikult paljude
huvigruppide hõlmatuse, mis kindlustab
ümberkorralduste järgselt rahvaraamatukogu teenuste
kõrge kvaliteedi ja asjakohasuse igas paikkonnas.
19. § 13 lg 1. Ettepanek: lisada finantseerimisvaldkonna Mittearvest Eelnõu § 13 lõike 1 loetelu on piisavalt ammendav.
alla veel lisavõimalusi. atud § 13 lõige 1 sätestab, et rahvaraamatukogu finantseeritakse:
Selgitus: Ei tea, kas sihtasutuste ja sihtkapitalide alla 1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest;
mahuvad erinevad nt ELi fondide, programmide 2) riigieelarvest;
21
toetused ja taotletavad rahad, stipendiumid, muu 3) annetustest;
taoline. Võimalus muidugi läbi KOVi asju ajada, aga 4) tasulistest teenustest;
ehk jätta veel lisavõimalusi. Kas nt ka RaRal oleks 5) laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt.
huvi teha ühisprojekte, kus peab raha jagama mingil
moel rahvaraamatukogudega. Et tulevikus ei oleks see RaRa saab tegevustoetust riigieelarvest, kuid ta ei jaota seda
punkt lõpliku nimekirjana takistuseks raamatukogu edasi. Projektideks taotletakse ja taotleb ka RaRa
finantseerimisel. sihtotstarbelist toetust ning sellel on sihtotstarve.
20. § 13 lg 3. Riigieelarvest toetatakse: 1) osaliselt Mittearvest Kehtiva RaRS-i § 10 lõige 3 punktis 1 sätestatakse, et toetusena
rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist; atud riigieelarvest finantseeritakse Kultuuriministeeriumi
Ettepanek: lisada sõna osaliselt asemel “lähtudes ettepanekul kulud teavikute soetamiseks. Kehtiva praktika ja
rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna elanike arvust eelnõu kohaselt kehtestab kultuuriminister määrusega
”. täpsemad toetuse määramise tingimused ja korra.
Nii nagu praegu kehtivas seaduses ja praktikas.
Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega
on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide
ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täiendav, et
rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele
laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid.
21. § 13 lg 4. Riikliku kohustusena Antud Maakonnaraamatukogusid puudutav regulatsioon on viidud
raamatukoguteeninduse maakondliku selgitus eelnõu § 26Antud juhul ei ole tegemist mitte toetusega
koordineerimise ülesandeid täitva rahvaraamatukogu riigieelarvest, vaid KOV-ile delegeeritud riikliku kohustuse
kahe töötaja töötasud ja ülalpidamiskulud hüvitatakse täitmisega seotud kulude katmisega, mistõttu on see
kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest. reguleeritud eraldi sättes.
Ettepanek: mitte siduda töötasude ja Seejuures väheneb riigi hüvitis nelja töötajaga seotud kuludelt
ülalpidamiskulude hüvitamist riigieelarvest kahe töötajaga seotud kuludele seaduse rakendumisel. Eelnõu
kuupäevaga 1.01.2027. ja raamatukogude andmekogu rakendumise aega on muudetud.
Selgitus: Hüvitamise lõpetamine on seotud
maakonnaraamatukogude ülesannete üleandmisega
rahvusraamatukogule, mille ülesandeks on ühise
raamatukogusüsteemi vahendusel üleriigilisi
teenuseid pakkuma asuda. Küll on aga eeltingimusena
vajalik, et andmekogu töötab täies mahus ja
22
funktsionaalsuses, kõik rahvaraamatukogud on
integreeritud ühisesse süsteemi ja lahendus töötab
tõrgeteta (sama on viidanud ka PwCA 2023. aasta
analüüs “Riiklike raamatukoguteeninduse
koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli
väljatöötamine”).
Senine kogemus on näidanud, et uute hangitavate ja
loodavate infosüsteemide rakendamine ja juurutamine
RaRa-s ei ole läinud viivitusteta, seepärast on
ettepanek siduda rahastamise lõpetamine ja
ülesannete üleandmine tarkvaralahenduste täies
mahus rakendamise ajaga, mitte fikseeritud
kuupäevaga.
22. § 13 lg 6. (seletuskiri alates lk 24). Ettepanek lisada Antud Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad
seletuskirja peale lauset „Eelnõu koostamise ajal on selgitus asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi
arutlusel olnud mitmed erinevad asutused ja isikud, haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks
kes võiksid asjaomaste kõigi riigi haldusülesannete Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas
täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks Eesti rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud
Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma.
rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist Seletuskirjas on selgelt väljendatud, et ükski nimetatutest ei
ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle
üle võtma“ selgitus, et KuMle esitati mitmeid võtma, mis on ümberkorralduse peamine sisu, et vältida riiklike
mudeleid, kuidas haldusülesandeid teatud asutuste ülesannete killustatust, mis ei võimalda vajaduste muutumisel
vahel ära jagades saavutatakse oluliselt parem ressurssi paindlikult korraldada.
tulemus. Kuid KuM ei pidanud neist ühtegi sobivaks. Täna pole ka maakonnaraamatukogudes piisav kompetents
Selgitus: Haldusülesandeid teatud asutuste vahel ära ajakohaste uute tegevuste juurutamiseks olemasolevate
jagades, mitte eelistades lihtsamat varianti (kõik ülesannete raames. Jätkuvalt ülesannete killustatud täitmisel ei
ülesanded RaRale), oleks saavutatud oluliselt parem täidaks muudatused oma eesmärki.
tulemus, kuna nimetatud asutustes on vastav
kompetents olemas, samas kui RaRa hakkab seda
kompetentsi looma. Eelnõu menetluse ajal on RaRa ja
23
raamatukogude vaheline kommunikatsioon näidanud,
et RaRa ei ole suutnud luua vajaliku kompetentsi,
usaldust RaRa vastu ei ole. Sellist olukorda oleks
suudetud vältida, kui ülesanded oleksid jagatud
asutuste vahel, kellel on olemas kompetents ja
raamatukogude usaldus.
23. § 15 lg 1 ja lg 2. Lugeja ja külastaja. Ettepanek: luua Mittearvest Käesoleva seaduse kontekstis on mõisted avatud seal, kus neid
eelnõusse mõistete peatükk. atud esmalt kasutatakse.
Selgitus: Raamatukoguvaldkonna standardites (nt Ühtse arusaamise tagamiseks kasutatakse õigusaktides
EVS-ISO 2789:2023) ei ole lugejat ja külastajat valdavalt samasisulisi mõisteid. Säilituseksemplari seaduses on
selliselt defineeritud. Standardis nimetatakse teatud kasutusel mõiste “väljaanne”. Mõiste „teavik“ on mõiste
juhtudel külastajaks ka nt veebilehitsejat või seadet. „väljaanne“ sünonüüm.
Ka mõiste “teavik” asendamine mõistega “väljaanne”
tekitab küsimust, sest standardites kasutatakse mõistet
“teavik”. Või nt Raamatukogude andmekogu
põhimääruses “koduraamatukogu” määratlus.
24. § 16 lg 4. Kui juriidiliselt on vajalik see seaduses Antud Tegemist on korrakaitseseadusest tulenevate mõistetega ja säte
reguleerida, siis on vajalik anda lisaks nimetatud selgitus on vajalik inimese elu ning tervise kaitsmiseks.
ohtudele KOVi üksusele õigus reguleerida muid Muudel juhtudel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus
juhtumid, millal on raamatukogu juhil õigus piirata raamatukogule ajutise juurdepääsu piiramise, kuid oluline on,
ligipääsu. et raamatukogu teenused oleks muul viisil kättesaadavad.
Selgitus: Rahvaraamatukogu juhile peab jääma õigus “Kõrgendatud oht” hõlmab ka avariiolukorda. Kapitaalremont
piirata ligipääsu raamatukogule ka muudel juhtudel – on plaaniline tegevus.
avariiolukord, kapitaalremont jms.
25. § 17 lg 1.Mõiste „ese“ tuleb selgelt määratleda. Antud Esemeid, mida KOV soovib hankida ja laenutab, selle
Teen ettepaneku jätkata mõistena kasutamist „teavik“ selgitus määratleb iga KOV rahvaraamatukogu ise. Oluline, et need
(mitte „väljaanne“) ja „muu teavik“, mis on kasutusel oleks nõuetekohaselt kirjeldatud ja laenutatavad.
ka standardis EVS-ISO 2789:2023. Muu teavik on
mitteelektrooniline teavik või muu üksus, mis ei ole Mõistet “väljaanne” kasutatakse antud seaduse mõistes. § 17
raamat, jadaväljaanne, käsikiri, nooditeavik, lõige 1 sätestab, et väljaannete ja esemete kohapeal kasutamine
mikrovorm, kaarditeavik, auvis, graafikateavik ega ja kojulaenutus ning avalikule teabele ja elektroonilistele
patendikirjeldus. Muu teavik on standardi järgi avalikele teenustele üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu
24
dioraamid ja teised ruumilised teavikud, mängud, juurdepääs on rahvaraamatukogus tasuta. Muud
komplektid, mänguasjad jmt. rahvaraamatukogu teenused võivad olla tasulised. Tasuliste
Selgitus: Esemete kasutamine võib teatud juhul teenuste loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.
eeldada kulumaterjali kasutamist (nt 3D printeri puhul
printimismaterjal), kulumaterjali eest peab jääma Eelnõu kohaselt saab KOV kulumaterjalile kehtestada
õigus küsida KOV kehtestatud korras tasu. hinnakirja.
Samuti tekib küsimus nt tehniliste vahendite juures,
mille kasutamise eest võiks raamatukogu saada küsida
tasu, kui nt neid soovib kasutada juriidiline isik või
eraisik ärilisel eesmärgil või need on seotud tasulise
teenusega (raamatukogu sülearvuti kasutamine tasu
eest saali kasutamisel).
26. § 17 lg 4. Väljaannete tellimist ühest Arvestatud Eelnõu § 17 lõige 4 muudetud. Hangitava
haruraamatukogust teise saab nõuda ainult siis, kui raamatukogusüsteemi funktsionaalsed nõuded sisaldavad
tulevane raamatukogude andmekogu (infosüsteem broneerimist haruraamatukogude vaheliseks liikumiseks,
ÜÜRS) seda toetab. teavituste edastamist väljaande teekonna kohta lugejale ja
Ettepanek: seada selle punkti kehtima hakkamisele töötajale ning laenutusvalmidusest teavitamist.
tähtaeg, mis on seotud andmekogu (infosüsteemi)
reaalse rakendumise ajaga.
Ettepanek: anda KOVile õigus osutada seda teenust Kehtiva RaRS § 15 lõikes 2 on sätestatud, et rahvaraamatukogu
tasuta või tasu eest. Tegemist on mugavusteenusega, põhiteenused on teavikute kohapeal kasutamine ja
mille puhul peaks jääma KOVile õigus ise otsustada, kojulaenutus ning avalikule teabele üldkasutatava
kuidas ta teenust korraldab. andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu võimaldamine.
Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta.
Eelnõu § 17 lõikega 1 ei muudeta kehtivat regulatsioon.
Sama omavalitsuse rahvaraamatukogu kogude vahel laenutse
võimaluse olemasolul kulude katmise tasu ei rakendata.
Raamatukogu asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse
rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas.
25
Eelnõuga ei kaasne teenuse pakkumisel olulist logistika- ja
halduskoormuse kasvu, sest teenust haruraamatukogude vahel
ehk asutusesisene laenutus tuleb korraldada
rahvaraamatukogul ka kehtiva seaduse alusel.
Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine
teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule,
mis võib olla tasuline.
27. §18 lg 2. …rahvaraamatukogu töötleb lugeja ja Arvestatud Eelnõu § 18 lõige 2 muudetud (uue numeratsiooni järgi lg 4).
vajaduse korral tema seadusliku esindaja
isikuandmeid;
Ettepanek: Jätta välja lisaklausel „kui see on olemas“,
sest sel juhul võiks sama öelda ka telefoninumbri
kohta.… elektronposti aadress, kui see on olemas.
28. § 18 lg 5. Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord Antud Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 5.
aastas rahvaraamatukogu külastusel. selgitus Eelnõuga ei seata lisatingimust, millist kanalit või füüsilist
Ettepanek – kas võiks olla kirjas, et andmeid ruumi peaks lugeja kasutama (telefon, e-kataloog, füüsiliselt),
kontrollitakse kord aastas (ja see võiks käia kas et rahvaraamatukogu saaks lugeja andmete õigsust kontrollida.
füüsilisel külastusel või elektronkataloogi Kanalite lisandumisel muutuks mitteammendav loetelu
kasutamisel). piiravaks või oleks takistuseks.
Kuidas toimub andmete kontroll juhul, kui lugeja
kasutab teenuseid, kuid raamatukogu füüsiliselt ei
külasta (tellib läbi lugejaportaali raamatud
raamatukappi, tagastab tagastuskasti)?
29. § 18 lg 6. Ettepanek: Lugejaandmed, väljaarvatud Mittearvest Võrreldes kehtiva RaRS § 151 lõikega 6 on kõnealusest sättest
statistikaga seotud isikustamata andmed, atud välja jäetud lugeja seadusliku esindaja andmete säilitamisega
kustutatakse, kui lugeja pole rahvaraamatukogu seonduv, sest see on reguleeritud eraldi eelnõu § 18 lõikes 9,
külastanud vähemalt viis aastat või lugejaks olemist kuid lugeja andmete säilitamise-kustutamise aega, mis on kolm
pikendatud. aastat, pole eelnõuga muudetud.
Uuendusena on lisatud tekstiosa „või lugejaks olemist
pikendanud“. Seega kui lugejal on tekkinud rahvaraamatukogu
teenuste kasutamisesse ka pikem paus, kuid kui ta lugejaks
26
olemist ise aegsasti pikendab, säilib soovitud lugejaks olemise
staatus.
30. § 19 lg 1 - Ettepanek: täiendada sõnastust järgmiselt: Antud Eelnõu § 19 sõnastus on muudetud. Nõusolekut küsimata võib
„sealhulgas rahvaraamatukogu korraldatud rahulolu- selgitus lugejale edastada meeldetuletusi ja muud lugejat puudutavat
ja tagasisideküsitlusi“. teavet, mis on teenuse osutamiseks vältimatult vajalik. Muud
Põhjendus: Kui seda täiendust ei lisata, avatakse infot võib edastada lugeja nõusolekul.
võimalus, et lugejatele hakatakse saatma ka otseselt
raamatukogu mittepuudutavaid küsitlusi.
31. § 21 lg 4. Lisada ka e-posti teel kättetoimetamise Antud Eelnõu § 21 lõike 4 kohaselt toimetatakse sama paragrahvi
võimalus. selgitus lõikes 3 nimetatud ettekirjutus kätte HMS § 25 lõikes 1
Ettepanek: sõnastust täiendada järgmiselt: sätestatud viisil.
„Elektronpostiga kättetoimetamise korral loetakse HMS § 25 lõige 1 näeb ette, et haldusakt, kutse, teade või
ettekirjutus kättetoimetatuks mh kui on saadud muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga,
vastuvõtuteatis ja kui on möödunud 30 päeva selle dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või
saamisest.“ elektrooniliselt.
HMS § 26 lõike 1 kohaselt saadetakse dokument postiga
kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud
aadressil tähtkirjaga, kuid seaduses või määruses sätestatud
juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või
väljastusteatega tähtkirjaga.
RaRS-is sätestataksegi võimalus toimetada ettekirjutus
lugejale kätte lihtkirjaga, täpsustades seejuures, millal
loetakse ettekirjutus kättetoimetatuks.
32. § 21 lg 6. näeb ette, et väljaannete esemete Arvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Sarnane põhimõte sisaldub ka
laenutamise õiguse võib ära kohustuste täitmiseni, aga kehtivas RaRS § 17 lõikes 3, kuid seda on eelnõuga pisut
mitte kauemaks kui üheks aastaks. muudetud.
Ettepanek: see võiks olla 2 aastat. Laste poolt laenatud Kui kehtiv sõnastus on imperatiivne (lugejalt võetakse
lastekirjanduse puhul võiks tähtaeg olla lühem või väljaannete kojulaenamise õigus ära), siis eelnõukohane
üldse mitte laenamiskeeldu ja sundtäitmist kohaldada. sõnastus on paindlikum, nähes ette võimaluse lugejalt
Sõnastus vajab täpsustamist, et oleks selgelt aru väljaannete ja esemete kojulaenamise õigus ära võtta. Siin saab
saada, kas rahvaraamatukogudel tekib kohustus peale iga KOV jälle ise otsustada, kui ranget lähenemist nende
ühte aastat laenata uusi raamatuid ja esemeid ka rahvaraamatukogus eelistatakse.
27
kõikidele võlgnikele (sh kohtutäiturile antud Täpsustatud on ka laenamisõiguse piiramise kestusega
võlgnikele), kes ei ole oma võlgnevust ära seonduvat. Ära on jäetud on ka laenamisõiguse piiramise
likvideerinud? kestusega seonduv Raamatukogu võib kaalutlusõiguse alusel
rakendada näiteks laste puhul viivise tasumise paindlikke
lahendusi
Laenamisõiguse piirangu kehtimise ajal saab lugeja teisi
rahvaraamatukogu teenuseid (näiteks väljaannete kohapeal
kasutamine) edasi kasutada.
Laste osas erandi kehtestamist pole Tallinna rahvaraamatukogu
toetanud.
33. § 21 lg 7. Ettepanek: Kirjutada selgemalt lahti Arvestatud Seletuskirja on muudetud.
külastusõiguse äravõtmise õigus. Eelnõu § 21 lõikes 7 (uue numeratsiooni järgi lg 8) nimetatud
Põhjendus: Külastusõiguse äravõtmine kuni 30-ks piirang vormistatakse lähtudes HMS-is ettenähtust.
päevaks võiks olla täpsemalt määratletud. Kas 30-ks Dokumendi teatavakstegemine toimub vabas vormis (HMS §
päevaks ühes aastas, üldse ühe lugeja kohta kokku või 25 lg 3). Külastusõiguse võib lugejalt või külastajalt ära võtta
võib seda teha 30 päeva kaupa lõputult. See jääb 30 päeva kaupa. Külastusõiguse piirang määratakse uuesti kui
hetkel selgusetuks ja on mitmeti tõlgendatav. raamatukogu kasutamise eeskirja rikkumine kordub.
34. § 21 lg 6 ja lg 7. Lugeja ja külastaja vastutus. Osaliselt Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Leiame, et ettepanekus välja
Ettepanek: mõlema karistuse puhul võiks tähtajad olla arvestatud pakutud lugeja ja külastaja karistuste ühtlustamine ei ole
ühesugused (näiteks 6 kuud). proportsionaalne.
35. § 22. Ettepanek: seada selle punkti kehtima Antud Õigusaktis peavad olema sätestatud regulatsiooni rakendumise
hakkamisele tähtaeg, mis on seotud andmekogu selgitus ajad.
(infosüsteemi) reaalse rakendumise ajaga. Rakendusakti eelnõu kavandis on kirjeldatud automaatse
Automaatne haldusmenetlus raamatuvõlgnike osas on haldusmenetluse võimalused, mis kirjeldatakse
võimalik ainult siis, kui raamatukogude andmekogu raamatukogusüsteemi hanke funktsionaalsetes nõuetes. Hanke
(infosüsteem ÜÜRS) seda toetab: erinevad tulemuste selgumisel rakendusakti kavandit täiendatakse.
andmeväljad (võlgnike ja võlgnike esindajate
andmed, kontaktandmed jms), mida on lihtne
infosüsteemist automaatselt haldusaktile kanda jms.
Kui raamatuvõlgnikuks jääb nt alaealine, peab
meeldetuletuse saama ka vanem/eestkostja. Seega ei
saa nõusolekute andmed olla ainult raamatukogude
28
dokumendihaldussüsteemides, vaid peavad olema ka
infosüsteemis ÜÜRS.
36. 2. jagu. § 29 lg 9 p 1.1. (seletuskirjas alates kl 43). Antud 2023. aastal on läbi viidud analüüs “Riiklike
Puudu on analüüs, mis mahus toob sellisel moel selgitus raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende
haldusülesannete korraldus RaRa kaudu, kellel rahastuse mudeli väljatöötamine.” Analüüsi leiab
puudub kompetents rahvaraamatukogude tegevuses, Kultuuriministeeriumi veebilehel uuringute rubriigist.
kaasa lisatööd KOVi raamatukogudele ning kuidas Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse
RaRa seda kompenseerib. tegevuste, eeldatavate kulude ja tulude analüüs on seletuskirja
Ettepanek: Analüüs ja rahastamise lahendus lisada. punktis 7.
Põhjendus: Juba praegu panustavad KOVi Analüüsi ei ole alati vajalik täies ulatuses rakendada, sest selle
raamatukogude töötajad, kellele maksab palka KOV, eesmärk on toetada otsuste tegemist, mitte dikteerida valmis
töörühmades märkimisväärselt, kuigi nende tööd ei lahendusi. Analüüsi mõte on anda sisend, hinnata võimalikke
rahastata. Seaduse eelnõu ja seletuskirja sõnastuste mõjusid ja riske ning pakkuda erinevaid stsenaariume või
umbmäärasus võib tuua veelgi lisaks täiendavalt lahendusvariante, millest lähtuvalt saab teha kaalutletud ja
raamatukogudele kohustusi (nt kohustus teavitada kontekstitundlikke otsuseid. Rakendamisel tuleb arvestada
koolitusvajadustest). Juba praegu on näha, kuidas reaalseid olusid, sealhulgas õiguslikke, rahalisi ja ajast
juhtimistöölauaga RAJU bürokraatiat kasvatatakse (nt tulenevaid piiranguid.
andmeid nõutakse mitte kogu KOVi raamatukogu RaRa korraldab avalikud konkursid riiklikke ülesandeid
peale kokku, vaid haruraamatukogude kaupa). täitvatele ametikohtadele raamatukoguhoidjate leidmiseks.
Töörühmadesse esindajate määramine on vabatahtlik, mille
läbi saavad raamatukogud kaasa rääkida ja seeläbi teenuste
arengut toetada. Töörühmades osalemine põhineb koostööl,
kus kõik liikmed panustavad ühise eesmärgi nimel.
Raamatukogudele ei panda uusi kohustusi, sest riiklikud
ülesanded ja nendega seotud sisendi kogumine on sarnane
sisendiga, mida KOV rahvaraamatukogud annavad ka täna
sisendina maakonnaraamatukogudele, sh sisend
koolitusvajadustest.
37. Rahvusraamatukogu seaduse muutmine § 29 lg 10. Antud Kohaliku omavalituse eelarve eest komplekteerimise
Ettepanek: mitte viia komplekteerimise ülesandeid selgitus korralduse otsused teeb jätkuvalt kohalik omavalitsus.
RaRa-sse vaid jätta tellimine otse tarnijalt KOV Riigi toetuse eest väljaannete hankimine on kehtiva seaduse
keskraamatukogule. alusel riiklik ülesanne ja on seda ka eelnõu kohaselt.
29
Põhjendus: Kõnealuse ülesande täitmine RaRa-s võib Väljaannete tellimine on kehtiva korra ja eelnõu kohaselt
pikendada raamatute jõudmise aega KOV jätkuvalt KOV rahvaraamatukogu ülesanne.
raamatukogudesse. Väljaannete komplekteerimine ja Riigi toetuse suunamisel omavalitsustele tekiks omavalitsustel
tellimine võiks olla ühesugune nii KOV eraldatud kui kohustus tegeleda väljaannete hankimisega, mis tooks neile
riigi rahaliste vahenditega. lisakulu töötaja kuludena, kes tegeleb väljaannete hankimisega.
Eelnõuga nähakse ette, et arendusüksus pakub ka KOV toetuse
eest väljaannete hankimist ja arveldamist kui omavalitsus
soovib teenust sarnaselt maakonnaraamatukogu pakutud
väljaannete hankimise teenusega.
Väljaannete hankimist saab korraldada keskselt ja ühesuguselt
nii KOV eraldatud kui riigi rahaliste vahendite eest. KOV
vahendite eest hankimiseks peab KOV selleks soovi avaldama.
Eesmärk on, et väljaanded jõuavad tarnijalt otse KOV-i, mis
lühendavad väljaannete jõudmise aega KOV-i, sest siiani
jõudsid nad maakonnaraamatukogusse, kust KOV pidi ise oma
väljaanded ära tooma.
38. 2. jagu. § 31 „Raamatukogude andmekoguga Antud Riik paneb KOV-ile kohustuse liituda raamatukogude
liitumine on rahvaraamatukogule kohustuslik“ . selgitus andmekoguga ja samas võtab riik endale kohustuse tasuda
Ettepanek: punkt eemaldada. KOV rahvaraamatukogu andmekoguga liitumise ja selle
Põhjendus: Selline kohustus riivab KOVi kasutamise kulu.
autonoomiat, KOVil peab olema õigus ise otsustada,
kuidas tema raamatukogu töö on korraldatud.
39. Seletuskirja p 7.5. Raamatukogude andmekogu Antud Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt on rahvaraamatukogule
loomine ja rakendamine. Selgelt sõnastada, mis on selgitus andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine tasuta.
KOVile (nii rahvaraamatukogude kui ka nt RaRS ei reguleeri kooliraamatukogudele andmekogu
kooliraamatukogude puhul) andmekoguga liitudes rakendamist.
tasuta ning mille eest ja kui palju tuleks hakata Kui kooliraamatukogu soovib raamatukogude andmekoguga
maksma. liituda, siis eelnõu § 29 punktis 16 (ERRS § 75) on sätestatud,
Põhjendus: KuM ja RaRa peavad olema võimelised et raamatukogude andmekoguga liitumise ja selle kasutamise
esitama eelnõus praegusest oluliselt selgemad eest võib võtta raamatukogult, välja arvatud
sõnastused, sh kalkulatsioonid. KOVidele peab antud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu.
30
selge ja konkreetne info, mida infosüsteemiga Tasu arvutamise alused ja piirmäärad kehtestab
liitumine ja selle kasutamine kaasa toob. kultuuriminister määrusega, kui selgunud on
raamatukogusüsteemi täpne kulu.
Tartumaa Omavalitsuste Liit
1. Eelnõu näeb ette, et alates 31. detsembrist 2026 Antud Kehtiva RaRS § 5 alusel on maakonnaraamatukogu
lõpetatakse maakonnaraamatukogude senised selgitus rahvaraamatukogu, kes täidab täiendavalt
ülesanded, sh väljaannete hankimine, töötajate raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise
koolitamine, nõustamine ja arendustegevus ülesandeid. Nimetatud ülesanded on riigi haldusülesanded, mis
piirkondlikul tasandil. Need funktsioonid on volitusnormi alusel delegeeritud igas maakonnas ühele
koondatakse Rahvusraamatukogu arenduskeskusesse kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogule. Seni on
ja viite piirkondlikku üksusesse, mis asuvad raamatukoguteenindust KOV-ides riiklikult koordineeritud,
Tallinnas. Tegemist on seaduseelnõu ühe kõige kuid seda maakonnaraamatukogude kaudu.
mõjusama struktuurse muudatusega. See muudatus ei
ole sisuliselt ega praktiliselt põhjendatud. Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad
asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi
haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le
näiteks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni
võimekas rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist
ei olnud valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle
võtma.
Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike
4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja
arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele
fokusseeritud töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti
kõige sujuvam. Lisaks suudetakse pakkuda vajalikke
tugiteenuseid, nagu raamatupidamine, personalitöö,
kommunikatsioon ja haldusteenused.
Muudatuse eesmärk on suurendada raamatukoguteenuste
kasutajakesksust, kättesaadavust ja muuta senine killustatud
31
raamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete korraldus
ühtseks ning efektiivsemaks.
Rahvaraamatukogude reformi tuum on praeguse 58 riigi
rahastatud maakonnaraamatukogu töökoha killustatud ressursi
(eelarve 1 489 997 eurot) senisest tõhusam kasutamine
rahvaraamatukogude võrgu arendamiseks ja ühtse
raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu
juurutamiseks.
Eesti Rahvusraamatukogu
1. Eelnõu § 29 – ei kooskõlasta nõukogu koosseisu Antud Haridus- ja teadusministri ning üleriigilise KOV-ide liidu
laiendamisega (punktid 17, 18, 19 ja 25) seonduvaid selgitus kaasamine RaRa juhtimisse on vajalik, sest eelnõu § 11
sätteid, kuivõrd asutusele ja ka selle nõukogule sätestatud ülesannetega volitatakse RaRa-d täitma
(lähtudes RaRa nõukogu 03.06.2025 protokollist) rahvaraamatukogude valdkonnas valikut riigi haldusülesandeid
jääb arusaamatuks muudatusest saavutatav kasu ning (ehk tegutsema rahvaraamatukogude arendusüksusena) ning
probleem, mida muudatustega soovitakse lahendada. määratakse RaRa asutatava raamatukogude andmekogu
Eelnõus viidatud vajadus koostööd laiendada on vastutavaks töötlejaks, mistõttu on nimetatud uute nõukogu
faktiliselt juba toimiv ning vajaduspõhiselt laienev. liikmete osalemine juhtimisotsustes põhjendatud.
Reformi rakendumise järgselt, ajaliselt piiritletud
projekt, asendub teenuste osutamisega. Kõiki Eesti
Rahvusraamatukogu teenuseid osutatakse lähtuvalt
erinevate sihtgruppide vajadustest ning mitte kunagi
ei ole saavutatav olukord, kus RaRa teenuste
sihtgrupid on kõik esindatud RaRa nõukogu tasandil.
Sellise eesmärgi seadmine ei ole otstarbekas, sest
suureneks RaRa nõukogu liikmete arv, kasvaks
organisatoorne keerukus ning kaasneks ilma
katteallikata täiendav kulu RaRa eelarvele.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
1. Eelnõu § 4 lg lg 3 - ettepanek määratleda seaduses Antud 1998. aastal sobilik olnud lahendus ei ole praegu enam
miinimummäärad rahvaraamatukogude arvu kohta selgitus otstarbekas.
vallas ja/või linnas….. Kui elanike arvu piirarvu ei
32
esitata, siis KOV-del on vaba voli sulgeda § 4 lõige 4 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt võib Vabariigi
raamatukogusid, nagu on juhtunud haridusasutustega. Valitsus määrusega kehtestada sama paragrahvi lõikes 3
nimetatud näitajatest lähtumise täpsemad tingimused ja korra.
Vajadus selle järele sõltub ennekõike sellest, kuidas KOV-id
uusi rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid
rakendavad. Kui ilmneb, et suurem paindlikkus hakkab näiteks
ohustama rahvaraamatukogude teenuste kättesaadavust, saab
valitsus täpsemate tingimuste seadmisega sekkuda.
Eelnõu koostamisel on lähtutud 2017. aastal
Rahandusministeeriumis kokku kutsutud piirkondliku
statistika töörühma töö tulemustest, mille kohaselt määratakse
maa- ja linnarahvastik kindlaks sarnase rahvastikutihedusega
klastrite järgi. Asustusüksused jaotatakse viidatud metoodika
kohaselt linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks.
Nii tuleb asulate, alevike ja teiste maaliste asustusüksuste puhul
arvestada ka elanike asustustihedust km² kohta, ainult elanike
arvust ei piisa.
Rahvaraamatukogude võrgu korraldamisel saavad kohaliku
omavalitsuse üksused arvutuse aluseks võtta Statistikaameti
andmebaasis oleva andmestiku rahvaarvu, pindala ja
asustustiheduse.
Nimetatud metoodikale tuginedes saab iga kohalik omavalitsus
kehtestada ise oma territooriumil rahvaraamatukogude võrgu
loomise mudeli.
Kriteeriumide seadmisega kohustatakse ühelt poolt valda ja
linna looma, säilitama ja arendama raamatukogude optimaalset
võrku, kuid luuakse kohalikule omavalitsusüksusele
paindlikumad alused raamatukogude võrgu
ümberkorraldamiseks siis, kui elanike arv ja asustustihedus
muutuvad.
33
Seaduses on kohustus, et rahvaraamatukoguteenused peavad
olema kättesaadavad ning raamatukogu ligipääsetav, samuti
sõnaselge kohustus, et osutada tuleb kõiki § 2 lõige 2
põhiülesandeid. See tähendab, et valla ja linna vabadus nt
kokku tõmmata raamatukogude tegevust või neid lausa sulgeda
lõpeb seal, kus tekib oht raamatukoguteenuste
kättesaadavusele ja ligipääsetavusele allapoole seadusega
nõutut. Kui selline olukord peaks tekkima, on
Kultuuriministeeriumil haldusjärelevalvega või kohalikul
kogukonnal õigus sekkuda. Haldusjärelevalve raames võib
ministeerium näiteks volikogul keelata rahvaraamatukogu
sulgeda, või siis teha ettepanek uus rahvaraamatukogu või
haruraamatukogu avada.
2. Eelnõu § 5 lg 2 - Juhime tähelepanu, et seaduseelnõu Arvestatud Tekst puuduvas osas täiendatud.
tekstist on lause lõpp kaduma läinud.
3. Eelnõu § 7 lg 3 - Juhime tähelepanu, et rakendusaktide Antud Rakendusaktide paketis on esitatud täiendatud
paketis on esitatud hetkel kehtiv töökorralduse selgitus rahvaraamatukogude töökorralduse eeskirja kavand. Selle
juhend, mis on sisult vananenud ja ei selgita eelnõuga koostamisel ja täiendamisel on arvestatud kultuuriministri 12.
kaasnevaid muudatusi. juuli 2004. a määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse
juhend“ sätestatut, rahvaraamatukogude valdkonna
spetsialistide ettepanekuid ning rahvaraamatukogude statistika
kogumisega seotud muudatusi. Kuna rahvaraamatukogu
põhiteenuse tegevused (näiteks kogude kujundamise ja
arvestuse alused) on oma olemuselt püsivamad ja muutuvad
vähem, on töökorralduse eeskirjas oluline tagada lisaks
ajakohasusele ka järjepidevus, et raamatukogude
tulemusnäitajad oleksid ajas võrreldavad.
4. Eelnõu § 8 lg 3 - ettepanek rahvaraamatukogu juhi Arvestatud Eelnõu § 8 ja seletuskiri muudetud.
tähtajalise töölepingu nõuet mitte rakendada juba
ametis olevatele juhtidele, st mitte tagasiulatuvalt.
Ametis olevata juhtide lepingud kehtivad eelnõu
kohaselt küll 2033. aasta 30. juunini, kuid muuatus
34
tekitab 2033. aasta kevadel tööjõu ja juhtimiskriisi
Eesti KOV raamatukogudes, sest suur osa KOVidest
hakkab ühel ajal uut töötajat otsima. Isegi, kui
rakendatakse töölepingu 3 aasta pikendamise
võimalust, lükatakse kriis lihtsalt 3 aastat edasi.
Ettepanek on rakendada tähtajalist lepingut uutele,
pärast seaduse kehtima hakkamist tööle asuvatele
juhtidele.
5. Eelnõu § 8 lg 6 - ettepanek lisada viited Antud Kutsestandardid võivad aja jooksul muutuda, sealhulgas
raamatukoguhoidja kutsetele tase 7 ja 8 (juhile vastav selgitus raamatukoguhoidja kutse tasemed. Kutse tasemete nimetamine
kutsetase), mis praegu on mainitud ainult seletuskirjas seaduses tekitab vajaduse seaduse muutmiseks iga kord kui
(analoogselt sama paragrahvi lõikega 8). kutsesüsteemis tehakse muudatusi. Seetõttu ei ole otstarbekas
raamatukoguhoidja kutse tasemeid seaduse tekstis nimetada.
Sama põhjenduse alusel tehakse muudatus ka § 8 lõikes 8, kus
viide kutsetasemele jäetakse välja.
6. Eelnõu paragrahvi 8 lõike 6 loetelusse tuleb lisada Antud Eelnõus ei viidata konkreetsetele ülikoolidele ega nende
infokorralduse kõrgharidus. Põhjendus: selgitus õppekavade nimetustele, vaid raamatukoguhoidja
raamatukogunduse ja infoteaduste erialadel koolitati ettevalmistust pakkuvale kõrghariduse õppekavadele üldiselt.
varasemalt. Praegusel hetkel on erialast kõrgharidust Konkreetsete õppekavade nimetamine seaduses ei ole
võimalik omandada ainult Tartu Ülikooli otstarbekas, kuna nende sisu ja nimetused võivad ajas muutuda,
ühiskonnateaduste instituudi rakenduskõrghariduse mis tooks kaasa vajaduse seaduse muutmiseks.
õppekaval infokorraldus. Kui seda täpsustust sisse ei Infoteadus on teadusvaldkond, mis käsitleb informatsiooni
viida muutuvad ebapädevaks seaduse teksti mitmed loomist, kogumist, korraldamist, säilitamist, otsimist,
osised, nt § 8. (6) 2), § 8. (7), § 9. (1), (2), (3). levitamist ja kasutamist. Samuti toetab infoteadus teabehaldust
ja kasutajakeskseid infoteenuseid. Kuigi infoteadus hõlmab ka
raamatukogundust, on eelnõus raamatukogudus eraldi ja
rõhutatult esile toodud, et tagada selgus raamatukogude
valdkonna spetsialistide ehk raamatukoguhoidjate
ettevalmistuse osas. Infokorraldus on infoteaduse rakenduslik
haru, mistõttu pole selle eraldi nimetamine vajalik.
7. Eelnõu § 8 lg 8 - ettepanek lisada eelnõu kirjeldatud Antud Elanike arvu järgi kohalduks kõnealune erisus hetkel vaid
erandile samuti tingimuseks vähemalt kõrgharidus ja selgitus Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallale. Kõrghariduse nõude
35
kutse kuues tase või valmisolek need omandada. • kohustuslik rakendamine ei arvestaks väikese elanike arvuga
ERÜ teeb ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna (kuni 800) KOV eripära, kus sobiva juhikandidaadi leidmine
“kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja võib olla keeruline. Kehtestatud erisus on võimalus, mida ei
lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse pea kasutama kui kohalikul omavalitsusel on võimalik leida
kohane” (vt § 8 ja 9 ja mõned näited lõigetest). kõrgharidusega juht.
8. Ettepaneku asendada seaduseelnõus sõna Osaliselt Sõna “kutsekvalifikatsioon” asendatud läbivalt sõnaga “kutse”.
“kutsekvalifikatsioon” läbivalt sõnaga “kutse” ja arvestatud
lisada märkus, et kutse peab olema “kutseseaduse Rahvaraamatukogu juhi kutse nõue on eelnõus juba
kohane” (vt § 8 ja 9 ja mõned näited lõigetest). selgesõnaliselt sätestatud ning kutse andmise õiguspõhimõtted
Põhjendus: ERÜ kutseandjana ja kutseseaduse jäävad kutseseaduse rakendusvaldkonda, mitte käesoleva
järgijana peab oluliseks, et raamatukoguhoidja kutse seaduse reguleerimisalasse.
nõue seadusesse sisse kirjutatakse, kuna siis ei ole
kutse andmine ohus. Terminite osas pidasime nõu
Kutsekojaga ja ettepanek on: kuna kutseseaduses on
“kutse”, siis on soovitus kasutada seda sõna. Lisaks
on oluline, et mainitud oleks „kutseseaduse alusel“,
sest kutsetunnistusi võib väljaspool kutsesüsteemi
välja anda kes tahes.
9. Eelnõu § 9 - kuna raamatukoguhoidja kutsestandard Arvestatud Eelnõu § 9 on asendatud sõna „raamatukogutöötaja“ mõistega
ühendab kõik raamatukogu ametid mõistesse „raamatukoguhoidja“.
raamatukoguhoidja, kas ka seaduses võiks kaaluda
raamatukogutöötaja asendamist läbivalt sõnaga
raamatukoguhoidja?
Põhjendus: raamatukogutöötaja on küll laiem
termin, aga raamatukoguteenuseid pakkuvate
töötajate ühisnimetus on raamatukoguhoidja. Ka § 2
lõikes 2 toodu sisuliselt kattub raamatukoguhoidja
kutsestandardi kirjeldusega.
10. § 9 lg 1 - sõnastus “piisav haridus” jääb häguseks ja Antud Kehtivas seaduses ei ole raamatukoguhoidja haridus- ega kutse
võib saada takistuseks kvaliteetse teenuse osutamisel selgitus nõuet.
ja raamatukoguhoidjale väärika palga maksmisel. Eelnõuga lisatakse, et § 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete
Lisaks teeme ettepaneku lisaks raamatukogu juhile täitmiseks on vajalik töötaja haridus või raamatukoguhoidja
36
ka raamatukogutöötaja puhul esitada kõrghariduse kutse, mis tagaks nii ligipääsu elukutsele, vaid ka selle, et
nõue. Näiteks: kui tööle asumisel kõrgharidust ei ole, teenus oleks kvaliteetne ja toetaks elukestvat õpet, info- ja
siis peab olema valmisolek see omandada. digipädevust ning kogukonna sidusust.
Põhjendus: Kui seadus lubab tööle võtta ka Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust, vaid piisavat
keskharidusega töötaja, siis võib KOV siin näha haridust ja kompetentsust, mistõttu on meede eesmärgipärane
võimalust kulusid kokku hoida, ja väita, et sellest ja realistlik.
haridusest piisab. Lisaks paneb uus seadus Raamatukoguhoidja töö eeldab info- ja digipädevust, teadmisi
raamatukogule ka haridusasutuse rolli ning see infootsingust, oskust süstematiseerida, kirjeldada, hallata
eeldab töötajatelt kõrghariduse olemasolu. andmeid ning kogusid, valdkonnaga tihedalt seotud
regulatsioonide tundmist (autoriõigus, isikuandmete kaitse,
ligipääsetavus jm) aga ka analüüsidele tuginevate
kasutajakesksete teenuste arendamist. Need oskused ja
teadmised saadakse kõrghariduse omandamisel.
Raamatukogu on osa avalikust sektorist ning
raamatukoguhoidja esindab sealjuures haridus-, kultuuri- ja
teabevaldkonda. Nagu õpetajalt, sotsiaaltöötajalt või
arhiivitöötajalt eeldatakse kõrgharidust, on see põhjendatud ka
raamatukoguhoidja puhul.
Kõrghariduse nõue ei pruugi olla põhjendatud kõigi
raamatukoguhoidjate puhul, kuna tööülesanded on erineva
iseloomuga. Raamatukogudes on ametikohti, mille
tööülesanded on tehnilist, rutiinset või teeninduslikku laadi.
Raamatukoguhoidja kutsel on 7dal ja 8-ndal tasemel
kõrgharidusnõue, kuid mitte 6-ndal.
Kohalikul omavalitsusel säilib siiski võimalus, et tehnilist laadi
ametikohal tööülesandeid täitvalt raamatukoguhoidjalt ei nõuta
kõrgharidust.
11. § 9 lg 3 - ERÜ raamatukoguhoidja kutse andja ja Antud Nominaalse õppeajaga motiveeritakse töötajat vajalike
raamatukogutöötajate professionaalse arengu selgitus teadmiste omandamisega mitte viivitama. Mõjuvate põhjuste
toetajana toetab erialahariduse väärtustamist seaduse ilmnemisel on tööandjal võimalik sõlmida töötajaga uus
tasemel, kuid juhime tähelepanu, et võib realiseeruda tähtajaline tööleping.
37
risk, et õppima asumise aeg ja lõpetamine võib venida Eelnõu § 9 lõikes 3 on lisaks sätestatud, et alles vajaliku
õppekohtade vähesuse tõttu. hariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamisel muutub
töösuhe tähtajatuks.
12. Tõstatame küsimuse - kui riik saab sätestada KOV Antud Eelnõu koostamisel kohaliku omavalitsuse raamatukogu
töötajate töölepingu tähtaja ja erialahariduse nõuded, selgitus juhtide töölepingu tähtaja ja erialahariduse nõuete osas on
kas siis saaks seaduses määratleda ka töötaja arvestatud huvirühmadelt kaasamisprotsessi käigus laekunud
miinimum palgamäära? Ei ole meeldiv lugeda ettepanekutega. Raamatukoguhoidja miinimumtöötasu
seletuskirjast, et raamatukogutöötajatele eelduslikult sätestamiseks puudub hetkel osapoolte kokkulepe ja
võibki maksta madalamat töötasu. eelarveline kate. Palgapoliitilisi kokkuleppeid on võimalik
saavutada, kas kohalike omavalitsuste vahel või riigi ja
kohalike omavalitsuste koostöös eraldi protsessi raames.
13. § 13 lg 3 p 1 - ettepanek on lisada sõna osaliselt asemel Antud Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus ja peab
“lähtudes rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna selgitus tagama kogude regulaarse varustatuse väljaannete ja
elanike arvust” (nagu praegu kehtivas seaduses ja esemetega, lähtuvalt rahvaraamatukogu teeninduspiirkonna
praktikas). elanike arvust ja vajadustest. Riigieelarvest toetatakse ainult
osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist, sest
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 alusel on
omavalitsusüksuse ülesanne korraldada raamatukogude
ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.
Eelnõu alusel nähakse ette ainult teatud kulude katmist, milleks
on osaliselt rahvaraamatukogudele väljaannete soetamise
toetamine. Siiani on mõned omavalitsused ja raamatukogud
eksitavalt tõlgendatud kehtiva seaduse sõnastust nagu
riigieelarvest finantseeritakse kõik rahvaraamatukogude kulud
väljaannete soetamiseks.
Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega
on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide
ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et
rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele
laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid.
38
Valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kehtestab
määrusega riigieelarvest rahvaraamatukogudele toetuse
määramise tingimused ja korra.
14. § 13 lg 4 - ettepaneku mitte siduda töötasude ja Antud Regulatsiooni jõustumise ja kehtivuse tähtaegade sätestamine
ülalpidamiskulude hüvitamist riigieelarvest selgitus seaduses on vajalik õiguskindluse ja selguse tagamiseks.
kuupäevaga 1.01.2027. Tähtajad võimaldavad reguleeritavatel isikutel ja asutustel
Senine kogemus on näidanud, et uute hangitavate ja aegsasti valmistuda muudatuste rakendamiseks ning kujundada
loodavate infosüsteemide rakendamine ja juurutamine oma tegevus vastavuses uute seaduse sätetega.
RaRa-s ei ole läinud viivitusteta, seepärast on Tähtaegade sätestamine võimaldab eelnõus sätestatu
ettepanek siduda rahastamise lõpetamine ja elluviimist etappide kaupa, kooskõlas haldusvõimekuse ja
ülesannete üleandmine tarkvaralahenduste täies eelarveliste võimalustega.
mahus rakendamise ajaga, mitte fikseeritud
kuupäevaga.
15. § 15 lg 2 - tähelepanek: raamatukoguvaldkonna Antud Eelnõu § 15 muudetud ja seletuskirja lisatud täiendus, et
standardites (nt EVS-ISO 2789:2023) ei ole lugejat ja selgitus mõisted on defineeritud käesoleva seaduse tähenduses.
külastajat selliselt defineeritud. Standardis Käesoleva seaduse kontekstis on mõisted avatud seal, kus neid
nimetatakse teatud juhtudel külastajaks ka nt esmalt kasutatakse.
veebilehitsejat või seadet. Ühtse arusaamise tagamiseks kasutatakse õigusaktides
Ettepanek: luua eelnõusse mõistete peatükk. Näiteks valdavalt samasisulisi mõisteid. Säilituseksemplari seaduses on
ka mõiste “teavik” asendamine mõistega “väljaanne” kasutusel mõiste “väljaanne”. Mõiste „teavik“ on mõiste
tekitab küsimust, sest standardites kasutatakse mõistet „väljaanne“ sünonüüm. Mõistet „väljaanne“ kasutatakse
“teavik”. Või nt Raamatukogude andmekogu käesoleva seaduse tähenduses.
põhimääruses “koduraamatukogu” määratlus. Eelnõu lisades asendatakse „koduraamatukogu“ sõnaga
„raamatukogu“.
16. § 17 lg 4 - ettepanek on lisada täpsustus viimasesse Arvestatud § 17 lõike 4 sõnastus muudetud.
lausesse: väljaannete tellimine teistest
haruraamatukogudest soovitud haruraamatukokku on Raamatukogude andmekogu funktsionaalsete nõuete kohaselt
tasuta. peab infosüsteem toetama nii raamatukogudevahelist kui ka
Kommentaariks: väljaannete tellimine ühest raamatukogusisest laenutust.
haruraamatukogust teise eeldab, et raamatukogude Sama omavalitsuse rahvaraamatukogu kogude vahel laenutse
andmekogus on vastav ja kõikidele raamatukogudele võimaluse olemasolul kulude katmise tasu ei rakendata.
sobiv funktsionaalsus olemas. Samuti nõuab sellise
39
tasuta tellimise käivitamine KOVidelt Raamatukogu asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse
logistikasüsteemide loomist ja selleks vajalike rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas.
vahendite leidmist. KOVidele tuleb see vajadus
selgelt sõnastada.
Teeme ettepaneku mitte rakendada nõuet “väljaannete
tellimine haruraamatukogust on tasuta” enne
raamatukogude andmekogu valmisolekut teenust täies
mahus toetada.
17. § 21 lg 6 - lausest jääb mulje, et pärast 1 aasta ja 1 Arvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Sarnane põhimõte on sätestatud
päeva möödumist võib lugeja tulla uuesti raamatuid ka kehtiva RaRS § 17 lõikes 3, kuid eelnõus on seda
laenama, ilma et ta peaks eelmised võlad korda täpsustatud. Samas ei saa piirang kehtima jääda olukorras, kus
tegema. lugeja on oma kohustused rahvaraamatukogu ees juba täitnud.
Lugeja peab täitma oma kohustused rahvaraamatukogu ees,
kuid raamatukogu võib kaalutlusõiguse alusel rakendada
näiteks laste puhul viivise tasumise paindlikke lahendusi.
18. § 21 lg 7 - ettepanek mõelda veelkord läbi karistuse Antud Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud sarnast piirangut nagu
tähtaja pikkused, kuna nimetatud karistused ei ole selgitus eelnõu § 21 lõige 7 (uus lõige 8). Rahvaraamatukogud on
pahategude vaates proportsionaalsed. Näiteks tahab juhtinud tähelepanu vajadusele luua selliseks piiranguks
raamatukogu külastusõiguse ära võtta pikemaks õiguslik alus, kuna rahvaraamatukogul on seadusest tulenev
perioodiks inimeselt, kes häirib töötajate ja teiste kohustus olla avatud kõigile soovijatele. Eelnõu koostamisel on
kasutajate rahu ja ohustab oma käitumisega lähtutud põhimõttest, et rahvaraamatukogu eesmärk ei ole
turvalisust, selleks on raamatukogul vaja viidata karistamine, vaid turvalise ja toimiva keskkonna tagamine
seadusele, kuid seadus lubab häirijal juba kuu aja kõigile kasutajatele. Seetõttu on keeld seatud maksimaalselt 30
pärast uuesti tulla ja oma agressiooniga jätkata. päevaks, mis võimaldab reageerida korduvatele
Ettepanek on mõlema rikkumise korral rakendada 180 korrarikkumistele proportsionaalselt. Külastusõiguse võib
päevast (kuus kuud) raamatukogu kasutamise keeldu. lugejalt või külastajalt ära võtta 30 päeva kaupa.
Külastusõiguse piirang määratakse uuesti kui raamatukogu
kasutamise eeskirja rikkumine kordub. Pikem, näiteks 180-
päevane keeld ei oleks eesmärgipärane ega proportsionaalne
üldkasutatava avaliku teenuse kontekstis.
19. § 25 ja § 27 - paragrahvide 25 ja 27 sisu nõuab Arvestatud Eelnõu § 25 muudetud. Rahvaraamatukogu struktuur ja
selgitust: põhimäärus sätestab raamatukogu põhimäärus tuleb viia seadusega vastavusse 1. juuliks 2027.
40
struktuuri, kuidas siis struktuuri saab hiljem
vastavusse viia kui põhimäärust?
20. § 29 (ERRS muutmine) - ettepanek jääda väljaannete Antud Eelnõus kavandatud muudatused jõustuvad etapiviisiliselt,
soetamise toetuse eraldamisel senise töökorralduse selgitus kooskõlas sätestatud riiklike ülesannete ümberkorraldamise
juurde, nagu on märgitud ka rakendusaktis ajakavaga.
“Rahvaraamatukogudele riigieelarvest Kuni 2027. aasta juuni lõpuni täidavad
finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja maakonnaraamatukogud kahte riiklikku ülesannet, sealhulgas
kord”, vt § 3. Toetusraha laekuks vastava KOVi väljaannete komplekteerimist. Seetõttu ei muudeta seni ka
arveldusarvele. Rakendusaktis nimetatud rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude
maakonnaraamatukogu ei oleks siis toetuse saaja, jaotamise tingimusi ega korda.
vaid iga KOV eraldi. Nii on praktikute sõnul valla Kui väljaannete soetamise toetus kantaks kohalike
keskraamatukogudes ka lihtsam järgida määruse omavalitsuste eelarvesse, kaasneks sellega neile täiendav
“Rahvaraamatukogudele riigieelarvest koormus, sealhulgas vajadus korraldada väljaannete hankimine
finantseeritavate kulude jaotamise tingimused ja ja tegeleda arveldamisega. Eelnõu kohaselt sellist kohustust
kord” § 4. Väljaannete soetamise toetuse kasutamine” kohalikele omavalitsustele ei panda, vaid nad saavad jätkuvalt
täitmist. tellida väljaandeid, mille hangib arendusüksus, sarnaselt
Väljaannete keskne hankimine (ühishanked) võiks kehtiva maakonnaraamatukogude teenusega, nii kohaliku
toimuda e-väljaannete andmebaaside puhul ja omavalitsuse eelarve kui ka riikliku toetuse vahenditest.
ajakirjandusväljaannete digiligipääsudele, seda Ettepaneku sätestamine tooks kaasa täiendava kohustuse
tegevust võiks teha RaRa keskse teenusena (üks kõigile kohalikele omavalitsustele, mida eelnõu ette ei näe.
läbirääkija väljaannete müüjatele).
21. § 31 p 1 (RaRS muutmine) - ettepanek on mitte siduda Antud Regulatsiooni jõustumise ja kehtivuse tähtaegade sätestamine
maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete (ja selgitus seaduses on vajalik õiguskindluse ja selguse tagamiseks.
palgatoetuse, vt kommentaarid ka § 13 kohta) Tähtajad võimaldavad reguleeritavatel isikutel ja asutustel
lõpetamist kindla kuupäevaga, vaid lähtuda aegsasti valmistuda muudatuste rakendamiseks ning kujundada
ülesannete täitmise eelduseks oleva raamatukogude oma tegevus vastavuses uute seaduse sätetega.
andmekogu valmidusest. Peaks olema lõtk, mis Tähtaegade sätestamine võimaldab eelnõus sätestatu
võimaldaks maakonnaraamatukogude kui riiklike elluviimist etappide kaupa, kooskõlas haldusvõimekuse ja
ülesannete täitjate ja kahe palgatoetuse maksmist eelarveliste võimalustega.
jätkata seni, kuni raamatukogude andmekogu on täies
mahus kasutusele võetud, testitud ja töötab
korralikult. Vastasel korral ei saa RaRa tegelikult
41
ülesandeid edukalt täita ning osa teenused jäävad nö
vaakumisse (kui andmekogu ei tööta täies mahus ja
maakonnaraamatukogudel pole enam ülesannet
komplekteerida, siis kuidas lahendatakse väljaannete
raamatukogudesse jõudmise järjepidevus?).
22. § 31 p 2 - Seletuskirjas lk 75 on aga märgitud: Arvestatud Varem eelnõu § 31 punktis 2 sisaldunud muudatus on viidud §-
“Andmekogu ülalpidamisega seotud kulud katavad i 6.
osaliselt (näiteks litsentsitasud) raamatukogude Seletuskirja täpsustatud. Rahvaraamatukogule ja selle
omanikud, v.a personalikulu, mis saadakse riiklike omanikule on raamatukogude andmekogu kasutamine tasuta.
ülesannete ümberkorraldamisest. Raamatukogu poolt Samas arvutatakse ka rahvaraamatukogudega seotud kulud
makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena sarnaselt teiste raamatukogude kuludega hinnastamismudeli
raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli alusel, kuid need kulud katab Kultuuriministeerium.
väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks
jõukohane ka väiksematele raamatukogudele.”
Palume selgitust, mida selline sõnastus ikkagi
raamatukogudele kaasa toob - aastamaks, kulupõhine
arenduste eest tasumine vms?
23. Seletuskirja lk 1 - täpsustada “rahvaraamatukogu” ja Arvestatud Seletuskirja on muudetud.
“rahvusraamatukogu” mõistet.
24. Seletuskiri lk 11 - Ettepanek kasutada kindlat Arvestatud Seletuskirja on muudetud.
kõneviisi: tuleb arvestada ja kaasata (eelnõus
“tuleks”).
25. Seletuskiri lk 14 - Lause “Tulenevalt info- ja Arvestatud Seletuskirja on muudetud.
kommunikatsioonitehnoloogia arengust teevad
teatmebibliograafilist tööd kõik rahvaraamatukogud
ning see vaja koordineerimist.”. vajab täpsustamist.
26. Seletuskiri lk 23 teine lõik - Tekitab segadust sõnastus Mitte- Eelnõu sõnastus on laiem ja hõlmab nii kohalike elanike
“kohalikule eripärale vastavad ruumid”. Ettepanek arvestatud vajadusi kui ka teiste kohalike tingimuste ning kasutusviiside
kasutada “kohalike elanike vajadustele vastavad arvestamist (nt kogukonna praktika, hoone eripära, piirkondlik
ruumid”. ruumikasutus, kultuurilised eesmärgid).
27. Seletuskiri lk 42 - ERRS § 4 lõike 4 punkt 3 Mitte- Infotehnoloogia arendamine hõlmab planeerimist,
sõnastatakse ümber selliselt, et RaRa üheks arvestatud väljatöötamist, juurutamist ja juhtimist, mida kehtiva seaduse
42
ülesandeks teadus- ja arendusasutusena on alusel teostas RaRa üksnes oma infovara üldkättesaadavaks
infotehnoloogia arendamine üleriigiliste tegemise eesmärgil.
raamatukoguteenuste osutamiseks. Ettepanek on
kasutada sõnade “infotehnoloogia arendamine”
asemel “RaRa üheks ülesandeks teadus- ja
arendusasutusena on üleriigiliste
raamatukoguteenuste osutamiseks vajalike
infotehnoloogia lahenduste
planeerimine/loomine/väljatöötamine/juhtimine”,
sest selline sõnastus selgitab ülesannete sisu laiemalt.
28. Seletuskiri lk 43 – Seletuskiras on toodud, et Antud Seletuskirjas on välja toodud mitme huvirühma tähelepanu
“Asjaolule, et (rahva)raamatukogude valdkonnas on selgitus juhtimine vajadusele luua rahvaraamatukogude valdkonnas
vajadus arendusülesandeid täitva üksuse või asutuse arendusülesandeid täitev üksus ehk arenduskeskus. Vajadust
ehk arenduskeskuse järele on tähelepanu juhtinud nii maakonnaraamatukogudega seonduv ümber mõtestada
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing…” Märgime, et käsitleti ka VTK-s, kus tõdeti, et maakonnaraamatukogu
ERÜ eestvedamsiel koostatud visioonidokumendis olemusele on olulise jälje jätnud 2017. aastal toimunud
“21. sajandi raamatukogu” 2016. aasta versioonis on haldusreform.
viidatud arenduskeskuse loomise vajadusele, aga seda
läbi maakonna- jt keskraamatukogude võrgustiku.
“Rahvaraamatukogude puhul ehitada teenuste keskse
arendamise süsteem üles läbi maakonna- ja linna
keskraamatukogude võrgustiku ning
raamatukoguteenuste arenduskeskuse.” (lk 8),
seaduseelnõus aga on maakonnaraamatukogude roll
hoopis taandatud. Visioonidokumendis nägime
maakonnaraamatukogude võrgustikku
arenduskeskuse tugevusena.
29. Seletuskirja lk 62 on toodud, et “Ülesannete Antud Riiklike ülesannete konsolideerimise eesmärk on tagada nende
konsolideerimisel väheneb aga riiklike ülesandeid selgitus tõhusam korraldus. Piirkonna esindajate rendi-, koolitus-,
täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis sõidu-, lähetus jm kulud kannab ümberkorralduse järgselt
kokkuvõttes tähendab oluliselt efektiivsemat RaRa haldusülesannete täitmise kulust.
riigiressursside kasutamist.” Märkus: Tegelikult
43
kaasnevad RaRa piirkonnatöötajatega ka rendi-, Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõuga selgelt määratletud
koolitus-, sõidu-, lähetus jm kulud, mida seni pakkus KOV rahvaraamatukogu ülesanded ja RaRa-le volitatavad riigi
KOV riigi ülesandeid täitvale töötajale. Seega lisaks rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesanded ning
palgakulule lisandub majanduskulusid, mis sisuliselt finantseerimine.
tähendab KuMi vaatest mitte olulist kokkuhoidu.
30. Seletuskirja lk 63 on toodud “…lugejaile, kes saavad Arvestatud Seletuskirja on muudetud.
ühe otsinguga ülevaate riigi rahvaraamatukogudesse
soetatud inforessursist, mille suuruseks 2023. aasta
seisuga oli Eesti raamatukogudes ligi 31 miljonit
arvestusüksust, millest rahvaraamatukogudes ligi 10
miljonit arvestusüksust.”. Märkus: Siin on teksti ja
andmete vahel vastuolu.
31. Seletuskirja p 6.5.2.1. (Mõju majandusele, lk 63) - Teadmiseks Seletuskirja p 6.5.2.1. käsitletakse eelnõu majanduslikku mõju
Märgime, et asutusena on ELNETi tõesti üks, kuid see võetud sihtrühmale asutused ja eraõiguslikud juriidilised isikud.
ühendab asutusi, raamatukogusid, mille teenuste
kasutajad moodustavad enam kui poole kõigist Eesti
raamatukogude registreeritud kasutajatest, mõjutatud
saavad ka registreerimata kasutajad, nt e-kataloogist
otsingute tegijad.
32. Seletuskiri lk 75 on toodud, et “Raamatukogu poolt Arvestatud Seletuskirja on muudetud.
makstav tasu kavandatakse proportsionaalsena
raamatukogu suurusega ning hinnastamismudeli
väljatöötamisel tagatakse lahendus, et see oleks
jõukohane ka väiksematele raamatukogudele.”.
Märgime, et eelnõus on öeldud, et andmekoguga
liitumine on rahvaraamatukogule tasuta (§ 31. lõige 2,
punkt 3) ja kohustuslik (§ 31. lõige 2, punkt 2).
Seletuskirjast aga võib välja lugeda, et andmekogu
ülalpidamiskulud tasuvad siiski raamatukogud.
Palume selgitust.
44
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium
1. Seaduse väljatöötamiskava (edaspidi VTK) kohta Antud Eelnõuga sätestatakse rahvaraamatukogude ja Eesti
arvamust avaldades oli meie peamine väide, et selgitus Rahvusraamatukogu töökorraldus. Eelnõuga ei muudeta
planeeritud tööd ei võta arvesse raamatukogude Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õigusakte ega
pikaajalist kogemust ühise raamatukogusüsteemi haldusala asutuste töökorraldust.
arendamisel ja kasutamisel ning ei arvesta eri
raamatukogude vajadusi. Mitmeid sisuliselt
samasuguseid arvamusi esitasid ka
teadusraamatukogude direktorid, Tallinna ja Tartu
raamatukogude juhid. Eeldasime, et eelnõuga edasi
liikudes nende ettepanekutega ka arvestatakse, aga
seda ei ole toimunud.
2. Küsimus, et kas üks ühtne raamatukogusüsteem on Antud Kultuuriministeerium ei saa nõustuda väitega, sest
kõigile raamatukogude lugejatele (ja selgitus raamatukogusüsteemi rakendamiseks on ELNET Konsortsiumi
raamatukogudele ning raamatukogude omanikele) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaid kaasates läbi
vajalik ja tarvilik, on jäetud tõenduspõhiselt ning viidud järgmised analüüsid:
järjekindlalt analüüsimata ja põhjendamata. Seda 2018. a viidi läbi “Raamatukogusüsteemide kaasajastamise
lahendust kirjeldatakse kui midagi analüüs”, mille raames uuriti Eestis kasutusel olevate
enesestmõistetavat, aga argumendid, mis tuuakse, on raamatukogusüsteemide (Sierra, RIKS, URRAM) haldamis-,
läbivalt manipuleerivad ja eksitavad. valitsemis- ja rahastamismudeleid ning analüüsiti olemasolevat
arhitektuuri. Kogutud informatsioonile toetudes koostati
ülevaade kõikidele Eesti raamatukogudele ja nende lugejatele
sobivaima raamatukogusüsteemi arhitektuurist ja
valitsemismudelist.
2022. a viidi läbi “Raamatukoguteenuste ärianalüüs ja
teenusdisain” projekt, mille käigus analüüsiti
raamatukoguteenuseid, mida ühtne üleriigiline
raamatukogusüsteem peab tulevikus hõlmama ja aitama
optimeerida. Analüüsis toodi välja, et raamatukogudel on oma
teenuste pakkumiseks palju tegevusi, milles osalevate IT-
süsteemide hulk on suur ning keskne roll on
45
raamatukogusüsteemi tarkvaral ja selle juurde kuuluval e-
kataloogil.
2023. a läbi viidud “Raamatukogusüsteemi detailanalüüs”
käigus pandi kirja raamatukogusüsteemi funktsionaalsed ja
mittefunktsionaalsed nõuded. Koostatud nõuded on sisendiks
raamatukogusüsteemi tarkvara hankimisel.
3. Kuigi eelnõu polnud veel kooskõlastusringilegi Antud KuM kujundab rahvaraamatukogude valdkonna poliitikat ja on
saadetud, on Kultuuriministeerium sisuliselt juba selgitus tellinud rahvaraamatukogudele raamatukogusüsteemi
tellinud Rahvusraamatukogult suure hulga ÜÜRSiga rakendamiseks vajalikud ettevalmistustööd oma haldusalasse
seotud töid, avaliku kataloogi riigihange on juba läbi kuuluvalt RaRa-lt.
viidud. Hanke ja kogu projekti lähtekoht on, et mingi “Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi tarkvara: karbitoote
ajani kasutatakse arendamisel meie praegust ost, andmete migratsioon ja juurutamine” on
raamatukogusüsteemi ESTER, aga ei ELNET-i, Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde projekt.
ELNET-i raamatukogudega ega raamatukogude RaRa taotles 2025. a kevadel projektile struktuurivahendite
omanikega, st infosüsteemi omanikega, pole neid toetust, mis määratigi 05.11.2025 justiits- ja digiministri
plaane piisaval pädevustasemel kooskõlastatud. käskkirjaga nr 82 RaRa-le.
Kultuuriministrile nõuandva kogu Rahvaraamatukogude
Nõukogu koosseisus on üle viie aasta osalenud ka MTÜ Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi esindaja. Seega on ELNET
Konsortsiumi esindaja nii eelnõu kui ka raamatukogude
andmekogu protsessis kaasa töötanud, misläbi on esindajal
olnud võimalus järjepidevalt protsessist ka oma liikmeid
teavitada.
Rahvaraamatukogude Nõukogu koosolekuid on toimunud
2020 (2), 2021 (20), 2022 (9), 2023 (12), 2024 (8), 2025 (1).
Kultuuriministeerium on kohtunud Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning Rektorite Nõukogu esindajatega
rahvaraamatukogu seaduse eelnõu ja raamatukogusüsteemi
lahenduste teemal. Jõutud on kokkuleppeni, et RaRa ja
46
ülikoolide esindajad sõlmivad koostööleppe
raamatukogusüsteemi ühiste tegevuste edendamiseks.
Kultuuriministeerium on algatanud ELNET Konsortsiumi
ettepanekul „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“
muutmise, et lisada tegevuskavasse partneritena MTÜ Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsium, sh Eesti avalik-õiguslikud
ülikoolid ning kirjeldada tegevuskavas osapoolte rollid ja
vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ja
juurutamisel.
4. Seadmata kahtluse alla rahvaraamatukogudele Antud Jõutud on kokkuleppeni, et RaRa ja ülikoolide esindajad
raamatukogusüsteemi arendamise vajadust ega ka selgitus sõlmivad koostööleppe raamatukogusüsteemi ühiste tegevuste
seda, et piisava koostöö ja ühise töö korral ei võiks edendamiseks.
ÜÜRSiga liituda ka meie praegust süsteemi kasutavad Kultuuriministeerium on algatanud ELNET Konsortsiumi
raamatukogud (see on lõpuks iga raamatukogu ja ettepanekul „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“
tema omanike otsus). Aga praegu juba tehtud (ja muutmise, et lisada tegevuskavasse partneritena MTÜ Eesti
tegemisel) tööde ja eelnõus näha olev ÜÜRS-i Raamatukoguvõrgu Konsortsium, sh Eesti avalik-õiguslikud
valitsemismudel ei ole meie hinnangul nii suure ja ülikoolid ning kirjeldada tegevuskavas osapoolte rollid ja
vastutusrikka koostööprojekti jaoks adekvaatne. vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ja
ELNETi erinevate raamatukogude (ja totaalselt juurutamisel.
erinevate omanike) senise koostöö edukus annab Raamatukogusüsteemi omanikuks jääb ka peale
meile kindluse väita, et asjaosalistel peab olema raamatukogusüsteemi hankimist raamatukogusüsteemi
projektiga omandus-, mitte konsultatiivne suhe. tarkvara omanik. Tarkvaralahenduse kasutusõigus saadakse
hanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel. Kõik raamatukogude
andmekoguga liituvad raamatukogud on raamatukogude
andmekogu kasutajad ja oma lugeja ning väljaannete andmete
osas vastutavad töötlejad.
5. Põhjendamata on jäetud, miks ei võiks ÜÜRSi Antud Eelnõu koostamise ajal on arutlusel olnud mitmed erinevad
loomiseks ja arendamiseks kasutada juba selgitus asutused ja isikud, kes võiksid asjaomaste kõigi riigi
olemasolevaid koostöövorme või luua uusi, milles haldusülesannete täitjana kõne alla tulla (lisaks RaRa-le näiteks
asjaosalistel, st vähemasti avalikõiguslike isikute MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium, mõni võimekas
suurtel raamatukogudel, oleks lisaks rahvaraamatukogu või KOV-ide liit), ent ükski neist ei olnud
kaasarääkimisvõimalusele ka selline otsustusõigus, valmis kõiki riigi haldusülesandeid tervikuna üle võtma.
47
mis oleks jätkuks senisele tööle ja võimaldaks Arvestades aga asjaolu, et RaRa juba tegutseb ERRS § 4 lõike
aastatepikkuse eduka koostöö jätkumist. Lihtsalt on 4 alusel kogu raamatukogude valdkonda hõlmava teadus- ja
esitatud, et erinevad tööd, mille tsentraliseerimist arendusasutusena, on rahvaraamatukogudele ja KOV-idele
planeeritakse, peavad olema administratiivselt ühised. fokusseeritud töö lisandumine RaRa koosseisu eeldatavasti
Meie arvamus on, et ei pea. Ei ole mingit head sisulist kõige sujuvam.
põhjendust, miks ÜÜRSi haldamiseks ei võiks luua
eraldi organisatsiooni, milles paljude erinevate
raamatukogude ühistöö avaldub ka juriidilistes, st
omandisuhetes.
6. Avalik-õiguslikud ülikoolid, kelle Antud Eelnõuga sätestatakse rahvaraamatukogude ja Eesti
teadusraamatukogude panus ESTER-isse ei ole selgitus Rahvusraamatukogu töökorraldus. Eelnõuga ei muudeta
kindlasti väiksem kui rahvusraamatukogul, ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õigusakte ega
isegi käesoleva eelnõu kooskõlastajad või haldusala asutuste töökorraldust.
arvamusavaldajad.
Jõhvi vald
1. Kaotada eelnõu § 1 (1) sõna „valdkonna“, et vältida Antud Eelnõu § 1 lõikes 1 on selgelt määratletud seaduse
tekkida võivat olukorda, kus rahvaraamatukogude selgitus reguleerimisala, milleks on rahvaraamatukogude tegevuse,
napist toetusest finantseeritakse seadusega kogude, teeninduse ja juhtimise korralduse ning
defineerimata asutusi ja isikuid. rahvaraamatukogude valdkonna finantseerimise alused. RaRS
eelnõu reguleerib rahvaraamatukogude ja nende hüvanguks
riiklike ülesannete täitmise finantseerimise korraldust.
2. Kaotada eelnõu § 4 lõige 4. Mitte Eelnõu § 4 lõige 4 volitusnormi kohaselt on Vabariigi
arvestatud Valitsusel kaalutlusõigus, kas sama paragrahvi lõikes 3
nimetatud näitajatest lähtumiseks kehtestada määrusega
täpsemad tingimused ja kord või jätta see kehtestamata.
Volitusnorm annab kaalutlusõiguse sekkuda võrgu
kujundamise ühtsete aluste kehtestamisega juhul, kui liigne
paindlikkus võib ohustada rahvaraamatukogude teenuste
kättesaadavust.
48
3. Säilitada kahe (2) maakonnaraamatukogu töötaja Antud Maakonnaraamatukogud jätkavad kuni 30. juunini 2027. aastal
töötasu ning riiklikest ülesannetest komplekteerimine selgitus kogude komplekteerimise ja töötlemise ning andmebaaside
ning maakonna rahvaraamatukogude töötajate pidamise ülesannete täitmist. Ülesannete täitmise ajal tagab
nõustamine ja koolituste korraldamine. KuM kahe maakonnaraamatukogu töötaja töötasu.
4. Loobuda piirkondlike üksuste loomisest kui Mitte- Eelnõu näeb ette, et riigi haldusülesannete otstarbekaks
kasututest. Piirkondlikele üksustele planeeritud arvestatud täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle
finantsvahendid planeerida alles jäävate Eesti, RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada
maakonnaraamatu töötajate töötasudeks ja ülejäänu rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevust üksnes pealinna,
raamatukogude kiirendisse või e- ja audioraamatute vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal
hankimisele. erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini
kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi.
Maakonnaraamatukogu töötajad on KOV asutuse töötajad,
kelle tööd ei saa RaRa korraldada. Riiklike ülesannete mahu
muutumisel kohandatakse riiklike vahendite jaotust.
5. Muuta kultuuriministri määrus 09.01.2015 nr 1 Teadmiseks Rakendusaktide koostamisel kaalutakse ettepanekut uuesti.
„Rahvaraamatukogudele riigieelarvest võetud
finantseeritavate kulude jaotamise korda“, jättes ära
Ida-Viru plusskoefitsiendi ja jagades riigipoolne
teavikute toetus vastavalt sama määruse § 2 lg 5
toodud tingimustele.
6. Jätta seadusest välja rahvaraamatukogude juhtide Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri on muudetud.
tähtajalise töölepingu nõue kui põhjendamatu.
Töölepingu seadus on piisavalt paindlik, et vajadusel
tööleping lõpetada.
7. Seaduseelnõus käsitletakse rahvaraamatukogu Mittearvest Nõude lisamine RaRS-i ei ole otstarbekas, sest eesti keele
kultuuri- ja haridusasutusena. Lisada atud oskuse nõuded on reguleeritud keeleseadus (RT I 2011, 1) mis
raamatukogutöötajate kvalifikatsiooninõuetele sätestab, et kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub
riigikeele oskus C1-tasemel. eesti keeles. Raamatukoguhoidja kutsestandardi lisas 2 on
raamatukoguhoidja keelte oskustasemete kirjeldused. Juhi
ametikoha keelenõuete kehtestamine jääb kohaliku
omavalitsuse pädevusse.
49
8. Kaaluda koos Haridus-ja Teadusministeeriumiga Teadmiseks Haridus-ja Teadusministeeriumiga kohtumistel on plaanis
võimalust koostada 4. ja/või 5. taseme kutseõppe võetud käsitleda raamatukoguhoidja kraadi- ja kutseõpet ning
õppekava raamatukogutöötajate koolitamiseks järelkasvu küsimusi.
kutseõppesüsteemis.
9. Töötada välja selge ja avalik tegevusplaan tegevuste, Arvestatud RaRa kodulehe rubriigis „raamatukogudele“ alamrubriigis
tähtaegade, finantsvahendite ja vastutajatega. „koostöö ja juhtimine“ on KuM-i ja RaRa koostöös tehtud
kättesaadavaks tegevuste ajakava ja vastutajad. Eelnõuga
seotud tegevusteks KuM finantsvahendeid ei eralda.
10. Keskenduda kommunikatsioonile erinevate Teadmiseks Kommunikatsiooni parandamiseks on käivitatud riiklike
osapooltega, tagada teisi osapooli kuulav ja arvestav võetud ülesannete protsesside ja tegevuste kirjeldamiseks töörühmad,
suhtlemine. millesse kuuluvad rahvaraamatukogude esindajad üle Eesti.
Samuti on eelnõu ja sellega seotud rakendustegevuste
kommunikatsiooniga seotud kohtumised ja tegevused
kajastatud RaRa kodulehe rubriigis „raamatukogudele“
alamrubriigis „koostöö ja juhtimine“. Uuendatud lehekülje
rubriik on varasemalt ja tulevikus rahvaraamatukogudele
kiireks info avalikustamise kohaks.
Järvamaa Keskraamatukogu
1. Maakonnaraamatukogude funktsiooni kadumine ja Antud Kehtiv seadus ei reguleeri KOV rahvaraamatukogude
riiklike ülesannete ümberkorraldamine: selgitus koostööd. Maakonnaraamatukogudel on riiklikud ülesanded,
Eelnõu ei anna vajalikku ettekujutust, kuidas on mis antakse üle rahvaraamatukogude valdkonna
planeeritud süsteemi toimimine alates 2027. aastast. arendusüksusele.
Pigem saame väita, et väljakujunenud sisuline Eelnõu loob eelduse KuM riiklike rahvaraamatukogude
koostöö raamatukogude vahel kaob ja ei väärtustata valdkonna haldusülesannete ümberkorraldamiseks. Eelnõu
kogukonnapõhisust. Piirkondlikud üksused ei asenda rakendamiseks on RaRa juurde moodustaud viie riikliku
toimivat struktuuri ja loovad juurde administreerimise ülesande täitmiseks ja raamatukogude andmekogu töörühmad,
tasandeid. Rohkem bürokraatiat ei paranda mille ülesanneteks on info koondamine ja jagamine ning
eesmärkide täitmist ja teenuse kvaliteeti kohapeal. lahenduste testimine. Ülesannete ümberkorraldamise
Lisaks jääb arusaamatuks, milliste kriteeriumide eesmärgiks on rakenduslike ülesannete keskne, otstarbekam ja
alusel piirkonnad valitakse. efektiivsem juhtimine.
Oluline eesmärk eelnõus on laste ja noorte Eelnõu näeb ette, et riigi haldusülesannete otstarbekaks
lugemisharjumuste kujundamist soodustavate täitmiseks on Rahvusraamatukogul esindajad piirkondades üle
50
tegevuste korraldamine. Järvamaa Keskraamatukogu Eesti, RaRa-le pannakse seega kohustus mitte koondada
koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatatud rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevust üksnes pealinna,
ettevõtmisi ja viib läbi maakondlikke vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal
lastekirjandusüritusi. Uus seaduse eelnõu lõhub erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini
toimiva süsteemi ja lagundab maakonna kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi.
raamatukogude koostöövõrgustikku. Maakonnaraamatukogu töötajad on KOV asutuse töötajad,
Mis saab maakondlikest koduloolistest kelle tööd ei saa RaRa korraldada. Riiklike ülesannete mahu
andmebaasidest ja kogudest ning nende täiendamisest muutumisel kohandatakse riiklike vahendite jaotust.
kui ollakse vaid ühe omavalitsuse raamatukogu? Kodulooliste andmebaaside täiendamine on võimalik siduda
Kultuuriväärtuslike trükiste (aga väärtuslik võib tööga raamatukogude andmekogus ja jätkata omavalitsuse
kohalikust vaatepunktist olla erinev) saatmine rahvaraamatukogude koostöös.
maakonnast välja viib need lugejast kaugemale.
2. Plaanitavate muudatuste kulu omavalitsusele: Antud Kulupõhise tasu alusel rahvaraamatukogude andmekogu
Kohalik omavalitsus rajaneb põhimõttel, kus avalike selgitus kasutamise kulud katab Kultuuriministeerium.
teenuste osutamine toimub soodsamatel tingimustel. Andmekogu rakendamine ei vaja ka arvutite väljavahetamist
Meie arvestuste järgi raamatukogureformi tulemusena kui raamatukogu kasutab juba mõnda raamatukogusüsteemi
ja seletuskirjas välja toodud arvutuste põhjal oma andmete haldamiseks.
muutuvad ühtse programmiga liitumisel Järvamaa
Keskraamatukogu püsikulud kallimaks. Ühtset Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega
programmi veel ei ole ja puudub kindlus, et 1. jaanuar on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide
2027 hakkab uus programm tõrgeteta tööle. Senine ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et
praktika on näidanud, et planeeritud ajakavaga rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele
hakkama ei saada. laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid.
Eelnõust võib lugeda, et riigieelarvest toetatakse
edaspidi rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist Väljaannete keskne hankimine võib pigem vähendada KOV-
osaliselt. Kui suur on arvestuslik lisakulu ide kulusid, sest väljaannete müüja või vahendaja tagab
omavalitsusele? väljaannete kohaletoimetamise vähemalt 79-sse KOV
Samuti ei selgu, kuidas täpselt toimib uus loodav rahvaraamatukogusse, senise 15 maakonnaraamatukogu
keskne komplekteerimisteenus ning millised kulud asemel.
kaasnevad raamatute transpordiga kullerteenuse Kohaliku omavalitsuse asutuse sisene teenus ehk
kaudu. Näiteks on Omniva kullerteenus MIRKO-s raamatukogusisene laenutus peab olema tagatud kõigile
kohaliku omavalitsuse elanikele ühetaoliselt ega saa sõltuda
51
2025. aastal võrreldes 2024. aastaga kallinenud raamatukoguhoidja väljaannete harukogudesse tellimise
rohkem kui 100 %. valikutest.
Raamatukappide soetus ei vähenda omavalitsuse kulu Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine
raamatukogule ega kiirenda raamatute liikumist. teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule,
Omavalitsuste suurused on väga erinevad, ka mis võib olla tasuline.
väljaannete tasuta tellimisega haruraamatukogudest
kaasnevad suurenenud reaalsed rahalised kulud. Eelistatult külastuste automatiseeritud lugemine ei eelda selle
Rahvaraamatukogu töökorralduse eeskiri selgitab kohest rakendamist või RFID lahendust. Automatiseeritult
lugejate ja külastuste arvestuse pidamist ja ütleb, et saab külastajate loendust teostada kasutades näiteks
eelistatult kasutada külastuste automatiseeritud uksesensoritel põhinevaid loendureid (infrapuna või laser) või
lugemist. Automatiseeritud süsteemi soetamine nõuab kaamerapõhist automaatset loendustarkvara kasutades.
turvaväravaid, raamatutele ja töökohtadele RFID
lahendust. 2018. aastal Järvamaa Keskraamatukogule
pakutud lahendus maksis rohkem kui meie aasta
eelarve.
3. Raamatukogu juhi ja töötajate töölepingu Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri on muudetud.
kriteeriumid:
Töölepinguid reguleerib töölepingu seadus, mis
kirjeldab põhjalikult, millisel juhul sõlmitakse
töötajaga tähtajaline tööleping. Mille alusel on
eelnõus välja toodud kriteeriumid vajalikud ja
põhjendatud?
4. Lugeja ja külastaja vastutus: Mittearvest Raamatukoguteenuse kasutamise piiramine peab olema
Kas võlgnikult väljaannete ja esemete kojulaenutuse atud proportsionaalne kasutamise eeskirja rikkumise raskusega.
õiguse ära võtmine kuni üheks aastaks ja korduvalt Lugeja võlgnevuse puhul võetakse ära ainult kojulaenamise
rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja rikkujalt õigus, kuid lugeja saab jätkuvalt kohapeal väljaandeid lugeda
külastamise õiguse ära võtmine kuni 30 päevaks on kuni tasub võlgnevuse.
omavahel proportsionaalsed ja süüteole vastavad Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub
karistused? Kas nõudmised võiksid olla ühtlustatud? rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt
rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või
teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades
rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub
52
arvuteid, lõigub või sodib raamatuid), võtta selle
rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse
külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Korra rikkumise ja
puhul rakendatakse piirangut üksnes asjasse puutuva
haruraamatukogu külastamise suhtes.
Lääne Maakonna Keskraamatukogu
1. § 5 lg 1 - lõpust on tõenäoliselt midagi puudu jäänud, Arvestatud Eelnõu § 5 lg 1 täiendatud.
alles on lausekatke: „Kui kohaliku omavalitsuse üksus
on väike,…“. Mis sisalduks ülejäänud lauseosas?
2. Kuidas omavahel suhestuvad § 7 lg 1, kus Arvestatud Eelnõu § 7 lõige 1 muudetud.
sätestatakse, et „Põhimääruse kehtestab kohaliku
omavalitsuse volikogu, kuulates eelnevalt ära
rahvaraamatukogu nõukogu arvamuse“ ja § 10 lg 1,
mis sätestab, et „Rahvaraamatukogu nõukogu
moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse
rahvaraamatukogu põhimääruses.“ Kas nende lõigete
vahel ei teki vastuolu? Kumb enne
kehtestatud/moodustatud peaks olema, kas
põhimäärus või nõukogu? Kas nõukogu
moodustamine kohustuslikus korras on vajalik või
võiks piisata kohaliku kogukonna kaasamisest?
Kaasamise võimalusi on ju erinevaid.
3. § 8 lg 3 ja § 9 lg 3. Tähtajaliste töölepingute Arvestatud Eelnõu § 8 muudetud.
tingimuslik sõlmimine rahvaraamatukogu juhiga
ja/või raamatukoguhoidjaga võivad suurendada
rahvaraamatukogude kaadri voolavust ja seeläbi
suurendada kohalike omavalitsuste kulusid.
4 § 8 lg 6 ja § 9 lg 2. Seadusega rahvaraamatukogu Antud Eelnõus nähakse ette uue lahendusega, mille kohaselt võib
juhile ja/või raamatukoguhoidjale erialase selgitus rahvaraamatukogu juhil olla ka mitteerialane kõrgharidus ja
kõrghariduse või kutsekvalifikatsiooni nominaalse puududa juhile vastav raamatukoguhoidja kutse, kui ta kinnitab
õppeaja jooksul omandamise kohustuse sätestamine valmisolekut asuda erialast kõrgharidust või nõutavat kutset
on ebamõistlik. Täistööajaga töötamise kõrvalt nominaalse õppeaja jooksul omandama. Kuivõrd kehtivas
53
tasemeõppes nominaalse õppeajaga hariduse seaduses sellist võimalust ette nähtud ei ole, on eelnõu selles
omandamine eeldab juhilt või raamatukoguhoidjalt osas paindlikum, võimaldades vajadusel (näiteks kui erialaste
kahe täit tähelepanu ja pühendumist nõudva teadmistega juhikandidaate ei leita) rahvaraamatukogu juhina
tegevusega paralleelselt tegelemist. Kohalikule tööle võtta inimese, kes alles siseneb raamatukogunduse
omavalitsusele võib tekkida ka topelt kulu – töötaja valdkonda.
töötasu ja tema õpingute rahastamine. Tööandjal ei ole kohustust katta töötaja ametikohale sobiva
hariduse omandamisega seotud õppekulusid.
5. § 9 lg 1. Kas raamatukoguhoidja hariduse kohta Antud Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet
sõnastus „piisav haridus ja kompetents“ on piisavalt selgitus selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema
selge ja täpne? vabaduse.
6. § 13 lg 3. Riigieelarvest toetatakse osaliselt Antud Riigieelarvest toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab
rahvaraamatukogudele väljaannete soetamist. Palume selgitus kultuuriministe määrusega.
selgitust, mida täpsemalt ja millises ulatuses osaliselt Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega
toetamine tähendab? Seades rahvaraamatukogude on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide
finantseerimise senisest enam kohalike omavalitsuste ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et
kohustuseks, süvendatakse üleriigiliselt lõhesid rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele
rahaliselt paremas ja kehvemas seisukorras olevate laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid.
kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogude vahel.
Nõrgemas finantsseisus olevate kohalike
omavalitsuste raamatukogude varustamine uute
väljaannetega võib osutuda keeruliseks kui mitte suisa
võimatuks.
7. § 17 lg 1. Kas lause „Väljaannete tellimine Arvestatud Eelnõu § 17 lõige 4 muudetud. Sama omavalitsuse
haruraamatukogust on tasuta“ on seadusesättena rahvaraamatukogu kogude vahel laenutamise võimaluse
ilmtingimata vajalik? Lääne maakonna näitel võivad olemasolul kulude katmise tasu ei rakendata. Raamatukogu
harukogude vahelised vahemaad olla suured ja asutuse sisese laenutamise reeglid kehtestatakse
omavalitsusele kaasnevad teavikute ühest kogust teise rahvaraamatukogu kasutamise eeskirjas.
transpordil nii reaalsed rahalised kui töötajate Raamatukogudevaheline laenutus on väljaannete edastamine
tööajakulud. Läbitavad distantsid võivad näiteks teise asutuse või teise kohaliku omavalitsuse raamatukogule,
Lääne-Nigula Raamatukogude erinevatest mis võib olla tasuline.
harukogudest ühte kogusse teavikuid tellides ulatuda
kümnetesse või isegi sadadesse kilomeetritesse.
54
8. § 21 lg 6 ja lg 7. Kas võlgnikult väljaannete ja esemete Arvestatud Eelnõu § 21 lõige 7 muudetud. Raamatukoguteenuse
kojulaenutuse õiguse ära võtmine kuni üheks aastaks kasutamise piiramine peab olema proportsionaalne kasutamise
ja korduvalt rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja eeskirja rikkumise raskusega. Lugeja võlgnevuse puhul
rikkujalt külastamise õiguse ära võtmine kuni 30 võetakse ära ainult kojulaenamise õigus, kuid lugeja saab
päevaks on omavahel proportsionaalsed ja süüteole jätkuvalt kohapeal väljaandeid lugeda kuni tasub võlgnevuse.
vastavad karistused? Kas karistusi võiks/peaks Valla- või linnavalitsus võib lugejalt või külastajalt, kes rikub
ühtlustama? rahvaraamatukogu kasutamise eeskirja, häirides oluliselt
rahvaraamatukogu tööd, ohustades raamatukogutöötajate või
teiste lugejate ja külastajate turvalisust või kahjustades
rahvaraamatukogu vara (näiteks ähvardab relvaga, rikub
arvuteid, lõigub või sodib raamatuid), võtta selle
rahvaraamatukogu või tema asjaomase struktuuriüksuse
külastamise õiguse ära kuni 30 päevaks. Korra rikkumise ja
puhul rakendatakse piirangut üksnes asjasse puutuva
haruraamatukogu külastamise suhtes.
9. soovime välja tuua, et kohalike omavalitsuste Antud Rahvaraamatukogu on nii kehtiva seaduse kui ka eelnõu
radikaalselt erinevat majanduslikku seisukorda selgitus kohaselt kohaliku omavalitsuse asutus. Eelnõus sätestatud
arvesse võttes, luuakse rahvaraamatukogude ülesanded ei lisa rahvaraamatukogudele otseselt uusi tegevusi,
ülalpidamisel kohustuste varasemast enam KOV kuid sõnastavad need raamatukogu külastaja ja lugeja jaoks
õlgadele panemisega üleriigiliselt olukord, kus ning annavad elanikele selgema ülevaate tänapäevasest
raamatukoguteenustele ligipääsu ja nende teenuste raamatukogu rollist ühiskonnas ja selle pakutavatest
taseme ebaühtlus ja ebavõrdsus KOVide lõikes võimalustest.
süveneb. Raamatukogude andmekogu tagab KOV rahvaraamatukogude
kogudele ajakohase ligipääsu ja võimaldab kõigile KOV
rahvaraamatukogudele ligipääsu digitaalselt sündinud ning
digitud väljaannetele.
Viljandi Linnaraamatukogu
1. § 1 lg 1 - Ettepanek: jätta välja sõna ’valdkonna’. Antud RaRS eelnõu sätestab rahvaraamatukogude valdkonna tegevust
Mõiste valdkond on lai ja mitmeti mõistetav termin, selgitus toetava finantseerimise korralduse. Rahvaraamatukogude
nii eelnõu tekstis kui seletuskirjas ei ole definitsioon valdkonna finantseerimine hõlmab ka kohalikele
lahti seletatud. Näeme ka, et valdkonna termini omavalitsustele kui juriidilistele isikutele antavaid toetusi
kasutusele võtmisega võib väheneda (näiteks rahvaraamatukogude investeeringute toetus).
55
rahvaraamatukogudele suunatud vahendite hulk. Rahvaraamatukogude andmete haldamiseks vajaliku
Seletuskirjas jääb selgusetuks, milliseid asutusi ja raamatukogude andmekogu haldamise kulud on samuti osa
isikuid on plaanis tulevikus finantseerima hakata. rahvaraamatukogude valdkonna kuludest, mida
Kultuuriministeerium katab andmekogu teenust osutavatele
asutustele (nt tarkvara omanik, arendajad).
2. § 3 lg 1 - Ettepanek: sõnastus – Rahvaraamatukogu on Antud Eelnõu § 3 lõike 1 uuendusega kavandatav muudatus tagab
kohaliku omavalitsuse asutus. Jätta ära antud lõike selgitus suurema paindlikkuse KOV-i rahvaraamatukogu
teine lause. Leiame, et antud seadusega loodavad korraldamiseks.
rahvaraamatukogud (igas KOVis üks
rahvaraamatukogu) on suured asutused ja suudavad
iseseisvana täita seadusega pandud ülesandeid.
3. § 5 lg 1 - Ettepanek: täpsustada mitme KOVi poolt Arvestatud Eelnõu § 5 lõige 1 muudetud ja seletuskirja täiendatud.
peetava rahvaraamatukogu asutamise ja pidamise
tingimusi. See looks selgema raami otsuste ja lepete
sõlmimisel.
4. § 6 - Ettepanek: lisada § 6-le täpsustav ajaraam või Arvestatud Eelnõu § 6 muudetud ja maakonnaraamatukogusid puudutav
tähtajad, millal antud ülesanded ja tegevused regulatsioon on viidud §-i 26.
maakondades lõppevad. Praeguses sõnastuses jääb
eksitav mulje, et maakonnaraamatukogud jäävad
alles.
5. § 8 lg 3 - Ettepanek: tähtajalise töölepingu sõlmimine Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud.
meie hinnangul ei ole vajalik. Ja samuti on ebaselge,
millest tuleneb toodud ajaline määr – 7 aastat+3
aastat? Tööandjal on võimalik töölepingu seaduse
alusel ka praegu leping lõpetada, kui juht ei täida talle
pandud ülesandeid või ei oma vastavaid kompetentse.
6. § 8 lg 5 - Ettepanek: lisada juhile nõue omada eesti Antud Nõude lisamine RaRS-i ei ole otstarbekas, sest eesti keele
keele oskust kõrgtasemel. selgitus oskuse nõuded on reguleeritud keeleseadus (RT I 2011, 1) mis
sätestab, et kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub
eesti keeles. Raamatukoguhoidja kutsestandardi lisas 2 on
raamatukoguhoidja keelte oskustasemete kirjeldused. Juhi
56
ametikoha keelenõuete kehtestamine jääb kohaliku
omavalitsuse pädevusse.
7. § 9 lg 1 - Ettepanek: täpsustada, mis on piisav haridus Antud Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet
ja kompetents. selgitus selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema
vabaduse.
8. § 9 lg 2 - Kommentaar: Kuidas on planeeritud Antud Eelnõu ei näe ette raamatukoguhoidja kutseõppe mahu
kutsekoolituste mahud lähiajal? Kas selgitus tavapärasest suuremat vajadust.
Rahvusraamatukogu suudab tagada kõigi Hariduse ja kutse omandamisega seotud kulud kannab töötaja
kutsekvalifikatsioonita töötajate koolitamise ise või vastavalt kokkuleppele tööandja.
nominaalse õppeaja jooksul? Millised on kulud ja kes
need katab?
9. § 13 lg 2 p 2 - Ettepanek täpsustada ja kommentaar: Antud § 13 lõige 2 punkt 2 nimetatud tegevus on kohaliku
kas tuleb KOVile kohustus minimaalse varustatuse selgitus omavalitsuse pädevuses.
tagamise kohta? Kui KOV peab lähtuma elanike
arvust – siis kes määrab selle summa elaniku kohta,
millest tuleb lähtuda?
10. § 13 lg 3 - Ettepanek: täpsustada riigipoolse toetuse Antud Riigieelarvest toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab
määramise aluseid – kas aluseks on elanike arv? selgitus kultuuriminister määrusega.
Täpsustada, mida tähendab osaliselt soetamine. Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega
on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide
ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et
rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele
laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid.
11. § 13 lg 4 - Ettepanek: lisada antud punktile täpsustav Arvestatud Eelnõu § 6 ja 13 lõige 4 muudetud ning
ajaraam või tähtajad, millal antud ülesanded ja maakonnaraamatukogusid puudutavad muudatused on viidud
tegevused maakondades lõppevad. Praeguses §-i 26.
sõnastuses jääb eksitav mulje, et
maakonnaraamatukogud jäävad alles.
12. § 29 lg 3 - Kommentaar: palume täpsustada kuidas Antud Eelnõu § 29 punkt 9 ERRS § 41 lõige 3 näeb ette, riigi
toimub piirkondade määramine ja kuidas arvestatakse selgitus haldusülesannete otstarbekaks täitmiseks on RaRa-l esindajad
piirkondlikke vajaduste ja ülesannete täitmise piirkondades üle Eesti.
otstarbekust.
57
RaRa-le pannakse kohustus mitte koondada
rahvaraamatukogude arendusüksuse tegevust üksnes pealinna,
vaid pakkuda tuge ka spetsialistide poolt, kes on kohal
erinevates Eesti piirkondades ja mõistavad seeläbi paremini
kohalikke eripärasid ja rahvaraamatukogude vajadusi.
Seadusega ei kirjutata RaRa-le siiski ette mitu piirkondlikku
esindajat tal peab olema või kus nad peavad asuma, vaid see
jääb koostöös KOV-idega RaRa otsustada.
13. Väljaannete hankimine: Antud Eelnõu kohaselt on väljaannete valiku tegemine jätkuvalt KOV
Ettepanek: riigipoolne teavikute hankimise toetus selgitus rahvaraamatukogu ülesanne. KOV toetuse eest väljaannete
peaks laekuma KOVile, et mitte dubleerida teavikute hankimist võib KOV rahvaraamatukogu asemel ja soovil
tellimiseks kuluvat ressurssi, teostada RaRa.
raamatupidamissüsteemide vahelise andmevahetuse Riiklik väljaannete toetus kantakse toetuse eest väljaannete
korraldamist ja kulu ning vältida logistika kulu topelt hankijale KOV valitud väljaannete kuludeks, mis väldib raha
maksmist. Komplekteerimine võiks jääda KOV ülekannete arvu (79 kande asemel üks ülekanne).
tasandil otsustamiseks ja hankimiseks.
Tartu linn ja Tartu Linnaraamatukogu
1. Rahvaraamatukogude võrgustiku kardinaalne reform: Osaliselt Seletuskirja on täiendatud. KOV-is on üks rahvaraamatukogu,
1. Eelnõus jäävad segaseks rahvaraamatukogude, sh arvestatud mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja
linnade keskraamatukogude ülesanded ja haruraamatukogudest. Keskraamatukogu on
rahastamismudelid, puudub ühtne lähenemine ja haruraamatukogusid administratiivselt ja majanduslikult juhtiv
määratlus keskraamatukogudele. keskne raamatukogu või üksus. Keskraamatukoguna
2. Selgusetu on, kuidas hakkab praktiliselt toimima käsitletakse ka administratiivüksust, kuhu on koondatud
Rahvusraamatukogus asuva arenduskeskuse, tsentraliseeritud juhtimis- ja tugifunktsioonid.
kohaliku raamatukogu ja teiste raamatute või Seega eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse
kirjandusega tegelevate üksuste, näiteks Eesti rahvaraamatukogu teenuse keskne juhtimine ning sellele
Lastekirjanduse Keskuse koostöö. vastavalt korrastatud struktuur (keskraamatukogu,
3. Statistika kogumiseks rakendatakse uus haruraamatukogu, teeninduspunkt, rändraamatukogu). KOV
andmekogu Raju, mis eeldab kohati dubleerivaid rahvaraamatukogu põhiülesanded on sätestatud eelnõu § 2
tegevusi ja ka selliste andmete lisamist, mis juba on lõikes 2 ja 3 ning rahvaraamatukogu teenuste korraldamine
sisestatud kohalikesse KOVis on keskraamatukogu ülesanne.
dokumendihaldussüsteemidesse.
58
4. Olulise muudatusena on eelnõust jäänud välja Eelnõuga antakse rahvaraamatukogude riiklikud ülesanded
varasemas seaduses kehtestatud elanike arvuga seotud täita RaRa-le, kuid sarnaselt kehtiva seadusega ei reguleerita
tingimused rahvaraamatukogude loomiseks ja eelnõuga praktilist tegevust ega koostööd. Praktiliste tegevuste
sulgemiseks. Raamatukoguvõrgu tasakaalustatud kavandamiseks ja koostöö elluviimiseks on 2024. ning 2025.
toimimine ei saa sõltuda otsustajate poliitilistest aastal moodustatud töörühmad, mis planeerivad iga riikliku
eelistustest. Seadus peab aitama tagada kõigi elanike ülesande protsesse, tegevusi ja koostööd.
võrdse juurdepääsu informatsioonile. Seda mitte vaid
deklaratiivsel tasemel nagu praeguses eelnõus, vaid Eelnõuga ei reguleerita raamatukogude juhtimistöölaua RAJU
sõnastades konkreetsed tingimused ja nõuded. rakendamist.
Eelnõuga sätestatakse näitajad, millest KOV-il tuleb
rahvaraamatukogude võrgu loomisel juhinduda ja arvestada: 1)
paikkonna elanike arv; 2) paikkonna asustustihedus ja
asustusstruktuur; 3) kohalike elanike vajadused. Igal KOV-il
tuleb loetletud asjaolusid ise kaaluda ning leida selle
tulemusena parim lahendus tagamaks, et ükski paikkond ei
jääks rahvaraamatukogu teenindusest välja ning
rahvaraamatukogu ruumid ja teenused oleksid ligipääsetavad.
Samas on eelnõuga jäetud kultuuriministrile kaalutlusõigus
määruse kehtestamiseks, et sätestada loetletud näitajatest
lähtumise täpsemad tingimused ja kord.
2. Kogude kujundamine: Antud Eelnõuga antakse rahvaraamatukogude riiklikud ülesanded
1. Ei ole selget arusaama, kuidas hakkab selgitus täita RaRa-le, kuid sarnaselt kehtiva seadusega ei reguleerita
raamatute tellimine ja kogude eelnõuga praktilist tegevust ega koostööd. Praktiliste tegevuste
komplekteerimine toimuma pärast kavandamiseks ja koostöö elluviimiseks on RaRa 2024. ning
maakonnaraamatukogude sulgemist, esitatud 2025. aastal moodustatud töörühmad, mis planeerivad iga
ei ole andmeid, mis annaksid kindlust, et riikliku ülesande protsesse, tegevusi ja koostööd.
eelnõuga ette nähtud muudatused on Ülesannete konsolideerimisel väheneb riiklike ülesandeid
kasulikud, kuluefektiivsed ja praktilised. täitvate inimeste arv seniselt 58-lt 25-ni, mis kokkuvõttes
2. Nii kohalike raamatukogude kui piirkondlike tähendab oluliselt efektiivsemat riigiressursside kasutamist.
üksuste toimimisloogika, ülesanded ja
rahastamismudelid jäävad ebaselgeks. Kuna
59
arvepidamine hangitud teavikute üle hakkab Eelnõuga jääb kehtima kehtiva seadusega sarnane KOV
käima kahe paralleelse töövoona (RaRa rahvaraamatukogude rahastamismudel, selle erinevusega, et
hangitav ja KOVi hangitav), siis toob see hankimise teenust osutab 15 KOV asemel RaRa.
KOVile tööd juurde ega ole mõistlik.
Praegusel kujul on Tallinna ja Tartu Eelnõu § 13 lõige 4 punkti 1 on lisatud täpsustus sõna
linnaraamatukogudele tehtud küll „osaliselt“ ja selle muudatuse sisu on avatud seletuskirjas.
rahastamismudeli erisus, kuid tekib õigustatud Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega
küsimus, kas see erisus peaks piirduma ainult on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide
kahe mainitud linnaga. Seaduses tuleks selgelt ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et
välja tuua sellise erisuse alused. rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele
3. Tulevikus on plaanis korraldada kogu laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Kultuuriminister
komplekteerimine üle Eesti hangetena (täna kehtestab määrusega rahvaraamatukogudele väljaannete
suurem osa raamatukogusid ei pea soetamise toetuse tingimused ja korra. Määruse kavand on
hankemenetlust tegema). Hankemenetlus teeb eelnõule lisatud.
protsessi kallimaks ega võimalda kasutada Ka kehtiva seaduse alusel peetakse riigi toetuse ja KOV eelarve
ostmiseks soodusmüüke. vahendite osas eraldi arvestust.
Arusaamatuks jääb, kuidas hakkavad
rahvaraamatukogud hankima pärast 2027. aastat Väide, et hankemenetlus muudab komplekteerimise kallimaks
näiteks välismaiseid väljaandeid. Korduvalt on tehtud ja piirab soodusmüükide kasutamist, ei ole põhjendatud.
ettepanek, et Rahvusraamatukogu ülesanne peaks Riigihangete alusel läbiviidavate hangete eesmärk on tagada
olema kõigile Eesti rahvaraamatukogudele välismaise hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik
e-sisu hankimine (nii nagu ELNET Konsortsium teeb kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi
teadusraamatukogude andmebaaside ja e-ajakirjade efektiivne ärakasutamine riigihankel. Samuti võimaldab
ühishankeid). Paraku on see ettepanek jäänud raamleping sõlmida lepinguid (sh reguleerivad tingimused) ühe
vastuseta. või mitme ettevõtjaga. Lisaks ei välista hankemenetlus
sooduspakkumiste arvestamist, need saab samuti
hanketingimustes ette näha.
Eelnõuga antakse RaRa-le riigi rahvaraamatukogude
valdkonna haldusülesanded ulatuses, mis on sätestatud eelnõus
või tulenevad nende täitmiseks kehtestatud rakendusaktidest,
sh toetuste kasutamise tingimustest ja korrast.
60
RaRa saab koostöös rahvaraamatukogudega alustada
välismaiste e-väljaannete hankimisekavandamist kohalike
omavalitsuste eelarvevahendite arvelt pärast seda kui
rahvaraamatukogudele väljaannete hankimise ülesanne on
RaRa-le üle antud.
3. Üleriigilise raamatukogude andmekogu loomine: Osaliselt Eelnõu seletuskirja muudetud ja täpsustatud.
1. Eelnõuga kavatsetakse kohustuslikus korras arvestatud Kulupõhise tasu alusel rahvaraamatukogude andmekogu
liita kõik rahvaraamatukogud uue kasutamise kulud katab Kultuuriministeerium.
raamatukogusüsteemiga (ÜÜRS), kuid
näiteks Tartu ja Tallinna keskraamatukogude Kultuuriministeerium on algatanud ELNET Konsortsiumi
jaoks võib see tähendada eraldumist ettepanekul „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“
ülikoolide ja teiste teaduskogude ühisest muutmise, et lisada tegevuskavasse partneritena MTÜ Eesti
andmebaasist (ESTER/Sierra), mida need Raamatukoguvõrgu Konsortsium, sh Eesti avalik-õiguslikud
raamatukogud kindlasti ei soovi, sest see ülikoolid ning kirjeldada tegevuskavas osapoolte rollid ja
tähendaks nende lugejate jaoks oluliselt vastutus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hankimisel ja
teenuse kvaliteedi langust. juurutamisel. Seega on ülikoolidel jätkuv huvi raamatukogude
2. Praeguse teadmise põhjal ei soovi ei ülikoolid andmekogu kasutamiseks, kuna see võimaldab erinevatel
ega Eesti Raamatukoguvõrgu (ELNET) raamatukogudel teha oma kogud kättesaadavaks ühest
Konsortsium liituda loodava andmekogust.
Rahvusraamatukogu hallatava uue ühtse Kõik avalikku teenust pakkuvad raamatukogud (näiteks
andmekoguga. ELNET Konsortsiumi näol on teadus- ja erialaraamatukogud ning kooliraamatukogud)
tegu juba pea 30 aastat toiminud saavad andmekoguga liituda soovi korral.
demokraatliku koostöövõrgustikuga, kus Kooliraamatukogudele on kaasamissüritused läbi viidud.
erineval õiguslikul alusel tegutsevaid asutusi
puudutavad otsused võetakse vastu ühiselt. Raamatukogude andmekogule ülemineku ja rakendamise aega
ÜÜRSi mudel on tunduvalt jäigem ja näeb on pikendatud ja see on kavandatud jõustuma 2027. aasta 1.
andmekogu haldajatena juulil koos teiste raamatukogude andmekogu puudutavate
Kultuuriministeeriumi ja sätetega.
Rahvusraamatukogu.
3. Mitme piirkonna rahvaraamatukogu on
ühendatud kooliraamatukoguga. Kuidas
61
sellisel juhul kataloogiga toimitakse – kas ka
kooliraamatukogud on kavas ÜÜRSiga liita?
4. Andmekogu loomise ja süsteemi hanke
ajakava ning prioriteedid on ebaloogilised.
Kavas on esmalt tööle panna e-kataloog ja
seejärel hankida raamatukogusüsteem,
tavaliselt tehakse seda teises järjekorras. See
seab kahtluse alla tegevuste õnnestumise.
5. Kuigi eelnõu kohaselt on andmekoguga
liitumine ja andmekogu kasutamine
rahvaraamatukogule tasuta, peavad
raamatukogude omanikud osaliselt katma
andmekogu ülalpidamisega seotud kulud. See
sõnastus jääb segaseks ega võimalda aru
saada, millised on KOVi tegelikud kohustused
ja kulud pärast andmekoguga liitumist.
4. Raamatukogude personal Osaliselt Eelnõu § 8 lõige 3 ja 4 ning seletuskiri muudetud.
1. Kvaliteetse teenuse pakkumine eeldab arvestatud
raamatukoguhoidjate pädevust. Peame Eelnõu § 9 kehtestab haridus- ja kutsenõuded vaid neile
vajalikuks seaduse tekstis sätestada, et raamatukoguhoidjatele, kes täidavad rahvaraamatukogu
raamatukogus töötavad kõrgharidusega või põhiülesandeid. Samas ei nõuta kitsalt erialast kõrgharidust,
raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsiooniga vaid piisavat haridust ja kompetentsust, mistõttu on nõue
raamatukoguhoidjad, kelle palk on eesmärgipärane ja realistlik.
võrdsustatud õpetajate palgaga. Eelnõus
toodud sõnastus “piisav haridus” jääb Kõigil raamatukoguhoidjatel ei pea olema kõrgharidust, sest
ebamääraseks ega väljenda selgelt raamatukogude tööülesanded ja vastutus on erineva
raamatukogude tegelikke vajadusi. keerukusastmega. Osa töödest on praktilised ega eelda
2. Seadusega püütakse reguleerida raamatukogu akadeemilist ettevalmistust.
juhiga sõlmitava lepingu sisu. See peaks Haridus- ja kutsenõuded ei laiene rahvaraamatukogu
jääma KOVi otsuseks ja olema ühtmoodi töötajatele, kes täidavad muid ülesandeid (näiteks pakuvad
reguleeritud kõigis KOVi tugiteenuseid).
62
asutustes/osakondades. Seda ei pea tegema Kohalik omavalitsus kehtestab rahvaraamatukogu ülesannete
rahvaraamatukogu seadusega. täitmiseks ametikohtadele vastavad haridusnõuded.
5. Probleemid huvirühmade kaasamise ja Osaliselt Kultuuriministeerium pikendas eelnõu koostamise aega ja
kommunikatsiooniga: arvestatud korraldas koos Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kohtumisi
1. Seaduse ettevalmistamise protsessis on eelnõu muutmiseks ning täiendamiseks.
esinenud probleeme huvirühmade
kaasamisega. ELNET Konsortsium ja Arvestame ettepanekuga ning pöörame edaspidi veelgi enam
teadusraamatukogud on sisuliselt jäetud tähelepanu huvirühmade kaasamisele ja kommunikatsiooni
kõrvale, seejuures on teadusraamatukogud parendamisele.
juba mitu korda andnud märku rektorite
nõukogule, Haridusministeeriumile ja Samas ei saa nõustuda väitega, et ELNET Konsortsium oleks
Kultuuriministeeriumile, et nad ei ole kõrvale jäetud. ELNET Konsortsiumi esindaja on kuulunud
arengutega rahul. Esitatud ei ole konkreetseid käskirjaga kinnitatud kultuuriministrile nõuandvasse
tegevusplaane, rahastusmudel on ebaselge, Rahvaraamatukogude Nõukogusse kogu eelnõu protsessi
puudub kindlus KOV-ide kohustuste osas jooksul. Nõukogu tegutses samal ajal ja samas koosseisus ka
tulevikus. Suure tõenäosusega KOVide kulud seaduse eelnõule ettepanekute tegemise töörühmana.
kasvavad.
2. Ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on ELNET Konsotrsiumiumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate
saatnud ministrile pöördumise ettepanekuga Ühing esindajate ettepanekuid ja muudatusettepanekuid arutati
muuta reformi sisu, sest selle eesmärgid ei ole eelnõu koostamise käigus, kuid kõiki ettepanekuid ei olnud
mõistlikud. Nende ettepanek on jätta alles võimalik arvestada.
töötasutoetus maakonnaraamatukogudele
vastavalt piirkonna suurusele ja kaaluda Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõuga selgelt määratletud
veelkord komplekteerimise tsentraliseerimise KOV rahvaraamatukogu ülesanded ja RaRa-le antavad riigi
vajalikkust, kuna pakutud mudel ei too kaasa rahvaraamatukogude valdkonna haldusülesanded ning
kulude kokkuhoidu, suurendab ajakulu finantseerimine.
teaviku jõudmisel kohalikesse
raamatukogudesse ja asetab teatud
raamatumüüjad monopoolsesse seisundisse.
Ühtlasi tuleks kaaluda ka üleriikliku
logistikasüsteemi tekitamise otstarbekust.
63
3. Tartu linn teeb ettepaneku tööd
rahvaraamatukogu seaduse eelnõuga jätkata.
Tuleks kaaluda, millises ulatuses on mõistlik
ja kuluefektiivne muuta senist toimivat
rahvaraamatukogude võrgustikku. Täpsemalt
tuleks sätestada riigi ja KOVide ülesannete
jaotus ja mõlema poole kulud.
4.
Võru linnavalitsus ja Võru Keskraamatukogu
1. Maakonnaraamatukogu 4 töötaja palgakulu Antud Riik on toetanud täiendavalt ainult raamatukoguteeninduse
toetamise lõpetamine Kultuuriministeeriumi poolt selgitus maakondliku koordineerimise ülesandeid ega ole toetanud
1. juulist 2026. a jääb eelnõu kohaselt ära riigipoolne kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogu ülesannete täitmist.
töötasutoetus maakonnaraamatukogudele 2 töötaja Riigi ülesannete üleandmisel arendusüksusele lõppeb
osas (Võrumaa Keskraamatukogus direktor ja täiendavate ülesannete osutamine teiste kohalike omavalitsuste
lasteosakonna juhataja). 1. jaanuarist 2027 kaob riigi rahvaraamatukogudele.
toetus veel 2 töötaja osas (komplekteerimisosakonna
juhataja ja komplekteerija).
Võru linnavalitsusele lisandub kuluna kokku üle 100
000 euro nelja inimese aasta töötasude summana,
mille KOV peaks leidma oma eelarvest, kui ei soovi
neid töötajaid koondada. Riigi tasandil räägitakse
raamatukogude reformiga kaasnevast kokkuhoiust,
aga KOVi tasandil ootab ees kulude suurenemine.
2. Ühine tarkvarasüsteem (ÜÜRS) Antud Eelnõuga asutatakse raamatukogude andmekogu, mis on ka
1. jaanuarist 2027 on kõik rahvaraamatukogud selgitus andmekogu rakendamise eelduseks.
kohustatud liituma andmekoguga, mida hetkel veel Eelnõu koostamisega paralleelselt on läbi viidud andmekogu
olemas ei ole ja mille hankedokumente alles hankimiseks ja rakendamiseks vajalikud analüüsid, kaasamised
koostatakse. Põhiseaduse 14. peatükk tagab kohaliku ja ette valmistatud hanked. Raamatukogude andmekogu
omavalitsuse autonoomia ehk õiguse otsustada ja koosneb kahest komponendist: e- kataloog ja
korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. raamatukogusüsteem. E-kataloogi hange ja arendamine algas
Selline seadusega pandud liitumiskohustus riivab 2025. aastal ning raamatukogusüsteemi hange toimub 2025.
KOVi autonoomiat, KOVil peab olema õigus ise aasta lõpus.
64
otsustada, kuidas ta oma haldusalas oleva
raamatukogu tööd korraldab. Kuna raamatukogude andmekogu kasutamise
Ühise tarkvarasüsteemi ostmiseks kuulutatakse hange rahvaraamatukogudele kohustuslikuks muutmine kujutab
välja alles 2025. aasta lõpus. Sellega peaksid liituma endast sekkumist KOV-ide õigusesse iseseisvalt korraldada ja
seni kolme erinevat tarkvara (RIKS, Urram, Sierra) juhtida kohalikku elu, katab riik selle tasakaalustamiseks
kasutavad rahvaraamatukogud, mille tagajärjel tekib andmekoguga liitumise ja selle kasutamise kulud, mis praegu
tohutu hulk väljaannete mitmekordseid kirjeid ja kasutusel olevate raamatukogusüsteemide puhul on KOV-ide
kindlasti ka mitmekordseid lugejate isikuandmeid. endi kanda.
Kes hakkab neid andmeid korrastama ja kust tuleb Üldise huviga arenduste kulu katmiseks taotleb RaRa toetust
rahastus selle ajamahuka töö tegemiseks? erinevatest rahastamise allikatest (riigieelarve,
Ühise e-kataloogi ja ÜÜRSi loomise kulud võivad struktuurivahendid jm).
2022. aastal koostatud raamatukoguteenuste
ärianalüüsi alusel ulatuda ligikaudu 1,4 miljoni Andmekogusse migreeritavate väljaannete ja lugejate
euroni, ÜÜRSi hinnanguline aastane ülalpidamiskulu isikuandmete korrastamine on kavandatud võimalikult suures
aga on ~600 000€. Kas ja millised kulud võivad ulatuses automatiseerida.
sellega seoses lisanduda edaspidi kohalikule
omavalitsusele?
Eelnõu seletuskirja kohaselt on plaanis hankida uus
raamatukogu tarkvarasüsteem karbitootena. Kes tasub
edaspidi raamatukogusüsteemi täiendavate
funktsionaalsuste eest? Kindlasti on tarvis
välismaisele karbitootele juurde osta mitmeid
mooduleid ja nende moodulite lisamine ei ole ilmselt
odav. Kas on analüüsitud, kui suured kulud tekivad
sellest edaspidi KOVidele?
ÜÜRSi kasutuselevõtmise üks eesmärke on lugejate
rahulolu suurendamine. Käesoleval aastal
Rahvusraamatukogu poolt korraldatud üle-eestilise
rahuloluküsitluse tulemusel oli Võrumaa
Keskraamatukogu lugejate keskmine rahuloluhinnang
raamatukogu tööga 9,85 punkti (maksimum oli 10).
Ligilähedaselt samad näitajad olid kõigis Võru
65
maakonna rahvaraamatukogudes. Arusaamatu on
soov lugejate rahulolu suurendamiseks, kui nad on
niigi rahul.
3. Kogude kujundamine Antud Eelnõu kohaselt hangib RaRa väljaandeid riigi toetuse eest ja
Eelnõu kohaselt hakkab Eesti Rahvusraamatukogu selgitus KOV rahvaraamatukogu soovil ka KOV väljaannete
tegelema riikliku toetuse eest väljaannete keskse soetamiseks mõeldud vahendite eest. RaRa väljaannete
hankimisega, aga Võru linnas on KOVi toetus hankimise ülesanne hõlmab ka järelkomplekteerimist.
väljaannete ostmiseks peaaegu sama suur kui riigilt § 13 lõige 4 punkti 1 on lisatud täpsustus sõna „osaliselt“ näol
saadav toetus, millega jääb tegelema raamatukogu ja selle muudatuse sisu on avatud seletuskirjas.
töötaja ja ka riikliku toetuse eest hangitavate Rahvaraamatukogude kogude täiendamine uute väljaannetega
väljaannete tellimuse peab tegema ikkagi on eelkõige rahvaraamatukogude pidajate ehk KOV-ide
komplekteerija. Komplekteerimise töö ei kao, aga ülesanne. Riigi panus on siin üksnes täienduseks, et
muutub mingis osas dubleerituks. Eeldatavasti rahvaraamatukogudel oleks võimalus pakkuda lugejatele
hakatakse edaspidi riigi toetuse osas väljaannete laiemat valikut kvaliteetseid väljaandeid. Kultuuriminister
hankimiseks korraldama hankeid, mis tegelikult võib kehtestab määrusega rahvaraamatukogudele väljaannete
väljaannete hindu tõsta, sest puudub paindlikkus ja soetamise toetuse tingimused ja korra. Määruse kavand on
võimalus osta väljaandeid soodusmüükidelt. eelnõule lisatud.
Raamatukogude töökorraldus näeb ette ka Ka kehtiva seaduse alusel peetakse riigi toetuse ja KOV eelarve
järelkomplekteerimise, millega endiselt peab vahendite osas eraldi arvestust.
tegelema kohapeal olev inimene ja mis on
aeganõudev töö. Rakendusakti kavandis „Rahvaraamatukogude töökorralduse
Eelnõu kohaselt toetatakse riigieelarvest osaliselt eeskiri“ nähakse ette, et rahvaraamatukogusse soetatud
rahvaraamatukogude väljaannete soetamist. Praegu raamatud on raamatukogu põhivara, kuna neid kasutatakse
on rahastamine seotud elanike arvuga, aga millistel raamatukoguteenuse osutamisel pikema perioodi jooksul kui
alustel hakkab see edaspidi toimima, jääb ebaselgeks. üks aasta ning seetõttu vastavad nad põhivara tunnustele.
Väljaannete raamatupidamislik arvestus hakkab Riiklike haldusülesannete etapiviisilise RaRa-le volitamise
eelnõu kohaselt olema kahes osas: üks arvestus RaRa eesmärk on muuta senine killustatud raamatukogude
poolt ja teine KOVi hangitavate väljaannete osas. valdkonna riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning
Võru Linnavalitsuses ei ole praegu väljaanded efektiivsemaks.
põhivarana arvel, aga eelnõu kohaselt peaksid
edaspidi olema. Need muudatused tekitavad KOVi
raamatupidamises lisatööd.
66
Raamatute hankimise ja logistika osas pole mingit
kindlat selgust, kuidas väljaanded raamatukogudeni
jõudma hakkavad ja kas selle eest ei lisandu taas
KOVile täiendavaid kulusid. Praeguse süsteemi järgi
toovad kirjastused Võrumaa Keskraamatukogule
väljaandeid tasuta mitu korda nädalas, süsteem toimib
hästi juba palju aastaid. Maakonna
rahvaraamatukogud saavad väljaanded kätte Võrumaa
Keskraamatukogust. Mõistetamatu on, miks tahetakse
muuta midagi, mis niigi hästi töötab.
4. Eelnõu § 8 lg 3 kohaselt sõlmitakse Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud.
rahvaraamatukogu juhiga tähtajaline tööleping. Võru
Linnavalitsus sõlmib töölepingu kõigi hallatavate
asutuste juhtidega ja arusaamatud on ühe hallatava
asutuse juhiga (raamatukogu) sõlmitava lepingu
erisused, mida seadus reguleerima hakkab.
Tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise
vajaduse korral majanduslikul põhjusel tööandja
algatusel võivad lisaks KOVile kaasneda täiendavad
kulud.
5. Eelnõu § 16 lg 3 kohaselt peab rahvaraamatukogu Antud Samasisuline säte on kehtiv RaRS § 15 lõige 6. Eelnõu sättega
korraldama elanikele, kes tervisliku seisundi tõttu ei selgitus ei lisandu KOV-ile uusi kohustusi.
ole võimelised raamatukogu külastama, nende soovil
tasuta koduteeninduse. Seadusega pannakse
KOVidele kohustus, aga ei eraldata vahendeid selle
kohustuse täitmiseks. Nii on see olnud aastakümneid
ja pole teada, et see uue seaduse vastuvõtmisel
muutuks. Võrumaa Keskraamatukogu
koduteeninduse nimekirjas on 49 inimest, kellest 25
tellivad regulaarselt raamatuid koju. Rahvastik
vananeb ja võib eeldada edaspidist koduteeninduse
kulude kasvu, mis jääb ainult KOVi rahastada.
67
6. Piirkondlike üksuste loomine. Antud Eelnõu näeb ette, et Rahvusraamatukogu esindajad täidavad
Eelnõu kohaselt luuakse Eestis reformi tulemusel neli selgitus riigi haldusülesandeid piirkondades üle Eesti, kuid ei täpsusta
raamatukogude piirkondlikku üksust, mille peamine piirkondlike esindajate ega üksuste arvu, mis võib piirata
roll on toetada raamatukogusid riiklike ülesannete otstarbekat täitmist. Riiklike haldusülesannete
haldusülesannete osas. Riiklike etapiviisilise RaRa-le volitamise eesmärk on suurendada
raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete raamatukoguteenuste kasutajakesksust, kättesaadavust ja
ja nende rahastuse mudeli väljatöötamise analüüsist muuta senine killustatud raamatukogude valdkonna riigi
selgub, et muudatuste tulemusena ei teki ka riigi haldusülesannete korraldus ühtseks ning efektiivsemaks.
tasandil kulude kokkuhoidu, millega on seni tihti Samuti on tulevikus riigile ühe andmekogu ülalpidamine ja
põhjendatud uue süsteemi loomist. Paljusid arendamine kulutõhusam.
ülesandeid hakatakse täitma dubleeritult piirkondlikus
üksuses ja hetkel veel maakonnaraamatukogudena
töötavates rahvaraamatukogudes.
Analüüsis on kirjeldatud mudelit, mille kohaselt
oleksid riiklikud koordineerimisülesanded
korraldatud tsentraalselt. Välja on toodud antud
mudeli realiseerumise eeldused, mis peavad olema
enne selle ellu viimist läbi mõeldud ja rakendatud.
1) Ühine raamatukogude infosüsteem, mis võimaldab
informatsiooni reaalajas edastamist ning pikaaegset
säilitamist.
2) Ühine ürituste-koolituste planeerimise süsteem,
mis võimaldab omada ülevaadet kõikidest riigis
korraldavatest koolitustest raamatukogutöötajatele.
3) Aruandluse raames esitatavate näitajate
defineerimine, mis võimaldaks maakondade (või
KOVide) raamatukogude tegevusi aastast aastasse
planeerida, võrrelda ning sellest lähtuvalt vajadusel
tegevust muuta.
Ühtegi neist tingimustest pole praeguseks täidetud.
Võrumaa Keskraamatukogu jääks eelnõu kohaselt
Lõuna piirkonnaüksuse haldusalasse, kus 3 inimest
68
hakkavad nõustama 140 raamatukogu, sealhulgas ka
Tartu, Põlva ja Valga piirkonna raamatukogusid. On
juba ette selge, et piirkonna suuruse tõttu jääb
nõustamine tagasihoidlikuks ja maakondade
rahvaraamatukogud pöörduvad endiselt abi saamiseks
praeguste maakonnaraamatukogude töötajate poole,
tekib töö dubleerimine.
Põltsamaa Raamatukogu
1. Eelnõu § 2 lg 1 p 2 – asendada mõiste “ühistarbimist” Mitte- Mõiste “kooskasutamine” ei ole õiguskeeles kasutusel ega ole
mõistega “kooskasutamist”. arvestatud tähenduselt üheselt mõistetav.
2. Eelnõu § 2 lg 2 p 4 - jätta välja sõna “eriti”. Mitte- Laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate
arvestatud tegevuste korraldamise rõhutamine on vajalik, sest laste ja
noorte lugemisharjumuse kujunemine on raamatukogu
pikaajalise mõju ja haridust toetava rolli seisukohalt
strateegiliselt oluline.
3. Eelnõu § 4 lg 2 ja 3 - asendada mõiste “paikkond” Mitte- Mõiste „paikkond“ on kasutusel ka kehtiva seaduse § 14 lõikes
täpsema mõistega (ÕS- Paikkond on täpselt arvestatud 1. Mõiste “paikkond” hõlmab asustatud kohta koos selle
piiritlemata maa-ala, mis halduslikult võib kuuluda ümbrusega, aidates välditakse olukordi, kus asustus aja jooksul
ühe või ka mitme asustusüksuse piiresse. Paikkonna muutub või alles kujuneb. Käesolevas kontekstis mõistetakse
piires ei pea olema inimasustust). paikkonna all kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvat
täpselt piiritlemata maa-ala, mille elanikke harukogu
ennekõike teenindab.
Eesti Keele Instituudi Sõnaveeb annab EKI ühendsõnastikus
2025 mõistele “paikkond” järgmise seletuse: “asustatud
(maa)koht koos selle lähema ümbrusega; täpselt piiritlemata
suurem maa-ala, teatav piirkond”.
4. Eelnõu § 4 lg 6 - Rahvaraamatukogu Mittearvest Etteteatamise aega eelnõuga ei muudeta ja see jääb samaks, mis
ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest atud sätestatud kehtiva RaRS § 12 lõikes 2 ja on “vähemalt üks kuu
teatab kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult enne kavandatavat tähtaega”, mis on piisav, et hinnata
Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne muudatuse õiguspärasust.
volikogu otsuse tegemise kavandatavat tähtpäeva.
69
Huvihariduse puhul peab olema etteteatamise aeg
olema pikem.
5. Eelnõu § 9 lg 1 - lisada peale sõna “haridus” sõna Arvestatud Eelnõu § 9 lõige 1 muudetud ja seletuskiri täiendatud. Välja
“kvalifikatsioon”. jäetud “ja kompetents” ning “kutsekvalifikatsioon” asendatud
mõistega “kutse”.
6. Eelnõu § 18 lg 2 – jätta välja p 6 (koduteeninduse Mittearvest Isiku terviseandmetega seotud andmete töötlemiseks
vajadus). atud täiendatud töödeldavate isikuandmete loetelu.
Koduteeninduse osutamiseks tehakse lugejakirjesse vajalik
märge. Kuna koduteenindust pakutakse just tervislikust
seisundist tulenevalt, tähendab ka taolise märke olemasolu
vähemalt kaudselt isiku terviseandmete töötlemist.
7. Eelnõu § 18 - jätta välja lõige 3. Mittearvest Täpselt samasisuline säte on kehtiv RaRS § 151 lõige 3. Säte
atud annab koduteeninduse vajaduse hindamisel õiguse töödelda
isiku terviseandmeid.
8. Eelnõu 18 lg 8 - jätta välja lauseosa “või puude Mittearvest Kehtivas RaRS-is ei ole sätestatud, et puude andmed
kestuse lõppemisel”. atud kustutatakse ka puude kestuse lõppemisel. Seegi muudatus
tagab, et kõnealuseid andmeid töödeldakse üksnes seni, kuni
see on teenuste osutamiseks vajalik.
9. Eelnõu 29 p 14 - jätta välja lauseosa “või puude Mittearvest Kuna RaRa ja rahvaraamatukogud hakkavad lugejate
kestuse lõppemisel”. atud isikuandmete töötlemiseks kasutama raamatukogude
andmekogu, siis on ühtne lähenemine andmete õigsuse
kontrollimise ja kustutamise küsimustes eelistatud lahendus
ning vastavate põhimõtete sätestamine ERRS-is põhjendatud.
Rakvere Raamatukogu
1. § 9 (1) Raamatukogutöötajal, kes täidab…. piisav Mittearvest Mõlemad on sisustamata õiguse sätted, mis ei tee seaduse sätet
haridus ja kompetents… atud selgemaks, vaid jätab kohaliku omavalitsuse üksusele suurema
Asendada sõna „piisav“ sõnaga „sobiv“. vabaduse.
2. § 18 (2) …rahvaraamatukogu töötleb lugeja ja Arvestatud Eelnõu § 18 lõi2e 2 (uue numeratsiooni kohaselt lõige 4)
vajaduse korral tema seadusliku esindaja sõnastus on muudetud.
isikuandmeid: … elektronposti aadress, kui see on
olemas;
70
Jätta välja lisaklausel „kui see on olemas“, sest sellist
sõnastust võiks kasutada ka telefoninumbri kohta.
3. § 18. (5) Lugeja andmete õigsust kontrollitakse kord Osaliselt Samasisuline säte on kehtiva RaRS § 151 lõige 5. Seletuskirja
aastas rahvaraamatukogu külastusel. arvestatud täiendatud.
Kuidas toimub andmete kontroll juhul, kui lugeja Raamatukogu külastus võib olla kas füüsiline või e-teenuseid
kasutab raamatukoguteenuseid, kuid raamatukogu kasutades. Eelnõuga ei seata lisatingimust, millist kanalit või
füüsiliselt ei külasta (tellib läbi elektronkataloogi füüsilist ruumi peaks lugeja kasutama (telefon, e-kataloog,
raamatud raamatukappi, tagastab tagastuskasti)? füüsiliselt), et rahvaraamatukogu saaks lugeja andmete õigsust
Ettepanek – sõnastada punkt ümber nii, et andmeid kontrollida. Kanalite lisandumisel muutuks mitteammendav
kontrollitakse kord aastas (ja seletuskirjas avada see loetelu piiravaks või oleks takistuseks.
punkt nii, et andmeid kontrollitakse kas füüsilisel
külastusel või elektronkataloogi kasutamisel).
Saare Maakonna Keskraamatukogu
1. § 1 (1) ütleb, et seadus sätestab rahvaraamatukogude Antud RaRS eelnõu sätestab rahvaraamatukogude valdkonna tegevust
valdkonna finantseerimise alused ja seletuskirjast selgitus toetava finantseerimise korralduse. Rahvaraamatukogude
ilmneb, et kõnealuse seaduse ja selle rakendusaktide valdkonna finantseerimine hõlmab ka kohalikele
alusel toetatakse lisaks rahvaraamatukogudele ka teisi omavalitsustele kui juriidilistele isikutele antavaid toetusi
rahvaraamatukogude valdkonda panustavaid asutusi (näiteks rahvaraamatukogude investeeringute toetus).
ja isikuid. Küsimusi tekitas mõiste „valdkond“, sest Rahvaraamatukogude andmete haldamiseks vajaliku
milliseid asutusi ja isikuid silmas peetakse ning raamatukogude andmekogu haldamise kulud on samuti osa
millises ulatuses ja mis vahenditest toetatakse, seda rahvaraamatukogude valdkonna kuludest, mida
seletuskirjas välja ei tooda. Kultuuriministeerium katab andmekogu teenust osutavatele
asutustele (nt tarkvara omanikule, arendajatele).
21. § 3 lg 1 - Rahvaraamatukogu õiguslik seisund. Mittearvest Eelnõu § 3 lõike 1 uuendusega kavandatav muudatus tagab
Leiame, et piisab esimesest lausest: atud suurema paindlikkuse KOV-i rahvaraamatukogu
Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus. korraldamiseks.
3. Me ei lugenud välja seda, kuidas piirkondlike üksuste Antud Rahvaraamatukogu valdkonna finantseerimine on sätestatud
korraldatud täienduskoolitustel osalemine oleks selgitus eelnõu §-s 13.
finantseeritud. Väljaspool Saaremaad toimuvatel Rahvaraamatukogu on KOV asutus ja seda finantseeritakse §
koolitustel osalemise teeb keeruliseks suur aja- ja 13 lõikes 1 loetletud allikatest. Riigieelarvest toetatakse § 13
rahakulu. Varahommikune ühistranspordiühendus lõike 3 punktis 2 kohaselt sihtotstarbeliste taotlusvoorude
mandriga on väga halb. Et Tallinnas või nn piirkonnas
71
kell 10 või 11 algavale koolituspäevale jõuda, tuleb kaudu raamatukogutöötajate erialaste teadmiste omandamist ja
eelmisel päeval kohale minna ja broneerida majutus parandamist.
või sõita samal hommikul lennukiga, ka siis riskides Sarnaselt maakonnaraamatukogu korraldatud koolitustega
hiljaks jäämisega. 12 maakonna külaraamatukogu on kasutatakse koolitustel osalemiseks erinevaid võimalusi (nt
nädalas avatud vähem kui viis päeva. Lugejatele veebikoolitused, KOV-is kohapeal koolitamine) ja ressursse
mõeldes ei taheta raamatukogu mitmeks päevaks (KOV eelarve, riigi toetus).
sulgeda. Kõike eelnevat arvestades peavad
raamatukogutöötajad väga oluliseks, et
koolituspäevad erinevatel teemadel toimuksid
Kuressaares kohapeal.
4. § 8 – Rahvaraamatukogu juht. Tähtajalise töölepingu Arvestatud Eelnõu § 8 lõige 3 muudetud ja lõige 4 välja jäetud.
sõlmimine ei ole meie arvates vajalik. Ei ole selge,
millest tuleneb toodud ajaline määr – 7 aastat+3?
Tööandjal on võimalik töölepingu seaduse alusel ka
praegu leping lõpetada, kui juht ei täida talle pandud
ülesandeid või ei oma vastavaid kompetentse.
5. § 9 - Raamatukogutöötaja. Milline haridus ja Antud Eelnõuga ei reguleerita kutsekoolitust. Raamatukoguhoidja
kompetentsid on piisavad? Vajalik oleks täpsustus. selgitus kutsestandardites on kirjeldatud raamatukoguhoidja tööks
Kuidas on planeeritud kutsekoolitus lähiajal? Millised vajalikud pädevused.
on kulud ja kes need katab? Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses on asutuse täpsema
juhtimisstruktuuri, koosseisu ja ametikohtadel nõutava
pädevuse määramine.
Raamatukoguhoidja pädevused on sõnastatud
raamatukoguhoidja kutsestandardis, mis on siini aluseks nii
õppekavade loomisel kui ka kohaliku omavalitsuse asutuses
raamatukoguhoidjate täienduskoolituste korraldamisel.
6. Kui on 4 piirkondlikku üksust, siis kuidas 4-5 endist Antud Piirkondades esindajate ametikohtadele saavad kandideerida
maakonda ühendava üksuse 2 töötajat saavad tunda selgitus kohalikke olusid, keelt ja kogukonna eripärasid tundvad
kõigi piirkondade kohalikke olusid, keelt ja raamatukoguhoidjad.
kogukonna eripärasid?
7. Mida mõeldakse keskuse all? Kas RaRa? Tallinn? Antud Puudub viide eelnõu või seletuskirja §-le, kus täpselt „keskuse“
Kas keskraamatukogu? selgitus mõiste vajaks täpsustamist.
72
8. Tundub, et piirkondlikud üksused siiski dubleerivad, Antud Piirkondades esindajate ülesanded on rahvaraamatukogude
sest iga raamatukogu peab oma statistilised andmed selgitus spetsialistidega läbi arutatud ja sõnastatud. Piirkonna
ise sisestama RAJU keskkonda. esindajate ülesanne ei ole statistiliste andmete esitamise
juhendamine.
9. KuM selgitus: Ei tähenda topelttööd – eesmärk on Antud Piirkondades esindajate ülesanded korraldab RaRa tulenevalt
dubleerimise vähendamine. Piirkondlikud üksused selgitus eelnõus sätestatud riiklike ülesannetest ja piirkondades nende
võtavad üle standardiseeritud ja korduvad ülesanded täitmise vajadusest.
(nt statistika kogumine, tagasiside andmine), mida iga
raamatukogu eraldi ei peaks tegema.
Tundub, et piirkondlikud üksused siiski dubleerivad,
sest iga raamatukogu peab oma statistilised andmed
ise sisestama RAJU keskkonda. Näeme, et suures
plaanis koondatakse kompetentsid Tallinnasse ja
kohalike omavalitsuste otsustusõigus väheneb.
Rahastus on ebamäärane, muudatuste tehniline ja
korralduslik pool on ebaselged.
10. Saare maakonna raamatukogude esindajad toetavad Antud Väljaannete valikute otsused tehakse kehtiva seaduse ja eelnõu
rahvaraamatukogude arendamist, kuid arvame, et selgitus kohaselt iga kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogus.
praegune seaduseelnõu on ülemäära tsentraliseeriv, Väljaannete kesksel hankimisel on rahvaraamatukogude
ebapiisavalt läbi arutatud ja eelnõu ei taga praegusel töötajatele tagatud nii keskne kui ka asukohalähedane tugi.
kujul seniste tugevuste säilimist, st. ei väärtusta
piisavalt kogukonnapõhist, kohaspetsiifikat
arvestavat ega kindlusta uute süsteemide
usaldusväärset toimimist. Saare Maakonna
Keskraamatukogu leiab, et komplekteerimine võiks
jääda KOV tasandil otsustamiseks. Arvame, et oluline
on maakondlikul tasandil tugi kohapeal.
73