Leping

Kunstihoone tegevuskava aastaks 2026 Käesoleval aastal korraldab Kunstihoone seitse erinevat näitust. Linnagalerii Madli 16.1.2026 5.4.2026 Mari Männa ja Maria Erikson Ehasalu 10.4.2026 28.6.2026 Priit Pärn Tamara Luuk Lasnamäe paviljon 05.12.2025 01.03.2026 Grupinäitus - Kasva, kasva Tamara Luuk 13.03.2026 18.05.2026 Kevadnäitus (5 erineval näitusepinnal) Madli Ehasalu 29.05.2026 19.07.2026 Maria Kapajeva Siim Preiman Kunstihoone (Vabaduse väljakul) Tamara Luuk ja 13.11.2026 28.03.2027 Grupinäitus - Eesti kunsti algus ja … Siim Preiman Andrew 13.11.2026 31.12.2026 Blackboxi avaprogramm Cummings Seoses suure näitusepindade arvuga valmivas Vabaduse väljaku majas lõpetab SA Kunstihoone Harju tänav 13 asuva Linnagalerii opereerimise peale Priit Pärna näituse lõppu. Linnagalerii operaatorina jätkab Eesti Kunstnike Liit. Lasnamäe paviljoni tulevik on hetkel veel lahtine. SA Kunstihoone on teinud Tallinna linnale ettepaneku toetada näitusetegevuse jätkamist paviljonis. Kuna läbirääkimised on pooleli, ei oska me hetkel ütelda, mis saab olema paviljoni tulevik peale Maria Kapajeva näitust. Kui läbirääkimised Tallinaga peaksid ebaõnnestuma, on meil olemas huviline, kes soovib jätkata paviljoni opereerimis näitusepinnana teises asukohas. Lisaks näitusetegevusele Tallinnas on Kunstihoone juunis Prahas Rudolfinumis avaneva Loov Euroopa projekti DATAS näituse kaastootja. Oleme sõlminud ka pikaajalise koostöökokkuleppe Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega, asudes Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kaasprodutsendiks ning võttes omale kohustuse näidata Eesti paviljoni näitust peale biennaali sulgumist Kunstihoones. Koostöös KKEK oleme käivitanud suuremahulise Eesti kunsti rahvusvahelise kommunikatsioonikampaania, mille tulemusel peaksid Veneetsia biennaali ja Kunstihoone avamise tuules jõudma rahvusvahelisse meediasse ülevaated Eesti kunstist. 2026 aasta sügisel loodame saata uuesti ühe Eesti kunstniku pikemasse residentuuri Korea ülitunnustatud muuseumisse MMCA.  SA Kunstihoone eelarve 2026 2026 2025 TULUD 8,716,086 5,763,494 1. KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS 5,637,378 5,711,283 Tegevustoetus 722,378 696,283 Rahvusvahelised koostööprojektid 15,000 15,000 Investeeringutoetus 4,900,000 5,000,000 2. OMAFINANTSEERING 20,000 5,500 Piletimüük 10,000 500 Muud tulud (Raamatud, Liitumistasud,ruumi rent, intress jne.) 10,000 5,000 3.KAASFINANTSEERING, MUUD TOETUSED 58,708 46,709 Datas EU toetus 5,000 30,000 EKL Kevadnäituse toetus 0 5,000 Upe Foundation palgatoetus 27,000 1 Muud tulud ja toetused 20,000 5,000 EKL nõukogu liikmete tasudeks 6,708 6,708 4. 2024 AASTA ÜLEJÄÄK 3,000,000 2 Muu eelarveline ülejääk 0 1 Remonditoetuse jääk 3,000,000 1 KULUD 8,716,086 5,763,493 1. PALGAKULUD 427,084 383,000 Nõukogu liikmete tasud 12,288 12,288 Koosseisuliste töötajate palgad 414,795 370,711 Koosseisuliste töötajate tasud projektis Datas 1 1 2. MAJANDAMISKULUD 181,502 160,492 Kommunaalteenused (soojus, elekter, vesi) - galeriipinnad, ladu, kontor 40,000 35,000 Üürikulud (Linnagalerii, miniladu) 3,000 7,000 Ruumide jooksev hooldus 20,000 15,000 Üldkulud Datas 2,000 2,891 Koolituskulud 3,000 1,000 Lähetuskulud 3,000 3,000 Juriidilsed konsultatsioonid sh. audiitorteenus 500 3,000 Bürookulud (kontoritarbed, internet, veebimajutus jmt.) 20,000 20,000 Valvekulud 10000 9600 Tarkvarakulud 10000 8000 IT hooldus ja jooksvad kulud 4000 2000 Raamatupidamisteenused 12,000 10,000 Kommunikatsioon ja turundus ÜLDINE 50,000 40,000 Näitusetehnilise teenuse ostmine 1 1,000 Haridusprogrammi teenuse ostmine 1 1 Kaubad ja teenused edasimüügiks 4,000 3,000 3. MUUD TEGEVUSKULUD 14,000 7,001 Muud erakorralised kulud 5,000 3,000 Erisoodustusmaksud 2,000 1,500 Vastuvõtukulud 2,000 1,000 Ostetud transporditeenused 4,000 1,500 Värbamiskulud 1,000 1 4. REMONDID 7,900,000 5,000,000 Protsendikunst 120,000 1 Juriidilised konsultatsioonid (lepingud, hanked) 15,000 10,000 Näitustehnilised konsultatsioonid 30,000 60,000 Projekteerimistööd 60,000 50,000 Lähetuskulud (uurimistööd) 3,000 2,000 Ettevalmistavad remonditööd 230,000 1 Tehnikainvesteeringud 500,000 100,000 Ajutise tegevuspinna kulud 50,000 50,000 Ehitustööd 6,600,000 4,667,998 Järelvalve 100,000 Projektijuhtimise tasu 80,000 60,000 Avamine ja maja ettevalmistus 100,000 Renoveerimise raamatupidamine 12,000 10,000 5. ARENDUSKULUD 14,000 7,000 IT investeeringud 1,000 3,000 Haridusprogrammi arendus 3,000 3,000 Kodulehe ja digigiidi arendused 10,000 1,000 6. NÄITUSTE PRODUKTSIOON 179,500 206,000 Rahvusvahelised koostööprojektid 10,000 5,000 Datas (Looveuroopa) 20,000 46,000 Muud projektid 149,500 155,000 TULEMUS 0 1 sh remondiprojekti tulem 0 1 sh põhitegevuse tulem 0 0  RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-1/79-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Kunstihoone (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. Lisa 1 − tegevuskava; 1.4.2. Lisa 2 − eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.−31.12.2026 tegevustoetust summas 722 378 eurot. 2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2026. aastal vähemalt 1720 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.3. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel: 2.3.1. 15.04.2026 – 400 000 eurot; 2.3.2. 15.07.2026 – 322 378 eurot. 2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.3.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Kui toetuse saaja e-äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate. Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.2. Toetuse saaja esitab punktis 2.1 nimetatud toetuse osas toetuse andjale 26.01.2027 teatise toetuse tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2026. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected]. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 1/3 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevustega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos teatise esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.4 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja esitatud taotlus, mis muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud 2/3  juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Maria-Kristiina Soomre, [email protected], 628 2242; 7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Paul Aguraiuja, [email protected], 527 8196. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Toetuse saaja teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. 7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. Toetuse andja: Toetuse saaja: Kultuuriministeerium Sihtasutus Kunstihoone Registrikood: 70000941 Registrikood: 90014112 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] Arvelduskonto: EE547700771002848955 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Piipuu Paul Aguraiuja kantsler juhatuse liige 3/3