Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

HIIU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE​ 2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Kärdla 2026 ​ Sisukord 1. Aasta lühikokkuvõte​ 3 1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?​ 3 1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?​ 4 1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?​ 5 1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?​ 5 1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks​ 6 2. Juhtimine ja personal​ 7 2.1 Juhtimine​ 7 2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus​ 7 2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu​ 7 2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava​ 7 2.2 Eelarve​ 8 2.2.1 Raamatukogude projektid​ 8 2.3 Personal​ 10 2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses​ 10 2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine​ 10 2.3.3 Täienduskoolitused​ 10 2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine​ 11 3. Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon​ 12 3.1 Hoone ja ruum​ 12 3.2 Ligipääsetavus​ 13 3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele​ 13 3.2.2 Koduteenindus​ 13 3.2.3 Teenused teistele asutustele​ 13 3.3 Innovatsioon​ 15 3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused​ 15 3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas​ 15 3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus​ 16 3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine​ 16 4. Kogude kujundamine​ 16 4.1 Komplekteerimise põhimõtted​ 16 4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega​ 17 4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang​ 17 4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang​ 18 4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang​ 18 4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang​ 19 4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust​ 19 1  4.8 Inventuurid ja mahakandmised​ 19 5. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused​ 19 5.1 Lugejaküsitlused​ 19 5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused​ 19 5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused​ 20 5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs​ 20 5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes​21 5.3.3 Lugejad​ 21 5.3.4 Külastused​ 21 5.3.5 Laenutused​ 22 5.3.6 MIRKO teenus​ 22 5.3.7 Ülevaade RVL teenusest​ 22 5.3.8 Infopäringud​ 22 5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused​ 23 5.3.10 Tasulised teenused​ 23 5.4 Laste- ja noorteteenindus​ 23 5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine​ 24 5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused​ 25 5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus​ 26 5.5.1 Kasutajakoolitused​ 27 5.5.2 Koostööpartnerid​ 28 6. Raamatukogu turundus​ 29 6.1 Turunduskanalid​ 29 6.2 Väljaannete publitseerimine​ 29 7. Eesmärgid tulevaks aastaks​ 30 2  1.​ Aasta lühikokkuvõte 1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused? Maakonnaraamatukogus otsustati kasutusele võtta ööpäevaringne raamatukogu, et lugejatel oleks võimalik raamatukogu kasutada 24/7. Vajadus tekkis rahulolu-uuringust, kus küsiti, miks raamatukogu ei ole avatud 24/7. Testperiood kestis 1. maist 1. oktoobrini. Vahemikus 22.00 – 6.00 kasutati raamatukogu 43 korral. See oli argumendiks, miks otsustati ööpäevaringse raamatukoguna püsivalt jätkata.. Kogukond võttis selle võimaluse hästi vastu.​ Avatud raamatukogu kasutatakse igal aastal üha enam. 2025. aastal siseneti ID-kaardiga raamatukokku 2346 korda, mis on 285 korda rohkem kui 2024. a (2061).​ ​ Kärdla raamatukogul on käsil mitu (välis) projekti. Rahastust saadi Leader meede 5 projektile „Vaimne tasakaal ja enesehool“; Leader meede 4 projektile „Arenduskoostöö Turu Linnaraamatukoguga“; Raamatukogude kiirendist rahastus õppereisile Bornholmile koos saarlastega; osaletakse Nordplus Adult projektis Light in library for ukrainians, mille teemaks eelkõige kultuuridevaheline koostöö. Kärdla raamatukogu on direktori isikus osalenud aktiivselt üleriigilises rahvaraamatukogude reformis, olles 4 töörühma liige: statistika, üleriigilise raamatukogusüsteemi, komplekteerimise ja täiendkoolitussüsteemi töörühmades. Kärdla raamatukogu on üks partneritest Hiiumaa Kirjandusfestivalile. 2025.a toimus IV peatükk, mille turundamises ja korraldamises kaasa aidati. Lisaks kirjanik L. Luugi intervjueerimine ajalehe jaoks ja festivalil. Hiiumaa Kirjandusfestival on kirjanike ja kirjastajate hulgas oodatud sündmus. Eesti raamatu 500. sünnipäeva puhul toimus Kärdla ja Käina raamatukogudes piltvaiba tikkimine eesti raamatu ajaloost. Hiljem said huvilised piltvaiba valmimisse panustada ka Hiiumaa kirjandusfestivalil. Aasta jooksul korraldati üle saare kohtumisi kirjanikega, mitmesuguseid üritusi ja näitusi ning viidi läbi õpitubasid nii täiskasvanutele kui ka lastele. 2025. aasta fookuses oli Eesti Raamat 500. Sellised tegevused on väga olulised, sest need toovad inimesi kokku ja aitavad tugevdada kogukonnatunnet. Raamatukogudest on saanud avatud ja kasutajasõbralikud teabe- ja ajaveetmispaigad, mitte ainult raamatute lugemise kohad. Osaleti mitmel õppereisil, mille käigus külastati Järvamaa raamatukogusid, Pärnu Keskraamatukogu ning Taanis Bornholmi raamatukogusid. Õppereisid andsid uusi teadmisi ja ideid raamatukogutöö arendamiseks, pakkusid võimalust tutvuda teiste raamatukogude heade praktikatega ning toetasid töötajate erialast arengut. Rahastus saadi raamatukogude kiirendist ja raamatukogude enda eelarvest.​ ​ 3 1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel? 2025. aasta oli kuulutatud Hiiumaa valla poolt rahvariide aastaks (Torupilli Juss 180) ja Kultuuriministeeriumi poolt Eesti Raamatu aastaks. Raamatukogud andsid oma panuse teema-aastate teadvustamisel ja info levitamisel läbi ürituste ja näituste/väljapanekute.​ ​ Kärdla raamatukogus eksponeeriti näituse vitriinkapis Eesti Raamat 500 pühendatud haruldasi ja ajaloolisi Piibleid ja lauluraamatuid, mille seas oli ka esimene eestikeelse Piibli väljaanne. Raamatu väljapanekutest olid silmapaistvamad Kärdla raamatukogu vanimad raamatud, Kärdla raamatukogu lugejate vanimad raamatud ja rändnäitus „Kauneimad Eesti raamatud 2024“.​ ​ Aasta jooksul toimusid igal kuul vestlusringid erinevatel teemadel (esikteos, illustratsioonid, järjehoidja, saaga jne) ning toimusid põhikooli lastele teematunnid Eesti Raamat 500.​ Toimusid luulehommik kirjanik Juli Suviga, Susanna Veevo raamatu „Minu Türgi“ esitlus, vestlusring jutuvestja Piret Pääriga „Miks on muinasjutte täiskasvanutele vaja rohkemgi kui lastele“, külas käis kirjastaja Epp Petrone. Kärdla ja Käina raamatukogudes toimus Eesti Raamatu aasta piltvaiba tikkimine, mis osutus väga populaarseks. Nõela haarasid nii kogenud käsitöötegijad kui ka algajad – kaasa lõid käsitööringid ja -klubid, õpilased ning isegi paar välishiidlast Rootsist. Käina raamatukogus toimunud suuremad sündmused: Anna Haava sünnipäevale pühendatud luuleetendus, loeng hiidlaste rahvariietest, kirivöö kudumise õpituba, hiidlaste rahvariide pitside heegeldamise õpituba, paikkonnalood kirjasõnas, „Luuleõhtu ainult naistele“, õpituba „Tunnike hiiu keelega“. Hiiu keele ringiga osaleti ka 2025. aasta Hiiu Folgil. Külas käisid kirjanikud Urmas Vadi, Ain Kütt, Andres Adamson, Maarja Undusk ja Epp Petrone. Tähistati Esta Aksli 90. Populaarseimad olid detektoristi erakogust koostatud näitus „Sõled ja preesid“ ning kirivööde näitus. Kõrgessaare raamatukogu käis koos lugejatega Hiiumaa Muuseumis. Toimus kohtumine Harri Rinnega (raamatu „Kuulaps“ koostaja) ning Juli Suvega, kellega peeti luulelõuna „Sünnimaa soojas süleluses sündinud“. Lauka lapimuttidega toimus töötuba „Helmekeed ja näpunöörid“. Toimus vestlusring paikkonna lugu kirjasõnas ja raamatute köitmise õpituba. Pühalepa raamatukogu korraldas õpilastele teema-aastale kohaseid raamatukogutunde. Võeti osa muuseumiööst „Öös on raamatut“, mil Suuremõisa raamatukogu oli avatud kella 23.00-ni. Vaadata sai näitust “Lasteraamat läbi sajandi” ning väljapanekut Pühalepa raamatukogu fondides olevatest vanimatest raamatutest. Emmaste raamatukogu tähtsamad sündmused: kohtumine ajaloolase ja kirjaniku Andres Adamsoniga, vestlusring paikkonna lugu kirjasõnas. Mõju oli märgatav mitmel tasandil, nii kultuurilisel, hariduslikul, sotsiaalsel ja keelelisel. Teema-aasta sündmused tõstsid raamatukogu enam pildile, tugevdas kohalikku identiteeti, tõi 4 kokku eri vanuses ja huvidega inimesi. Läbi sündmuste, koolituste ja töötubade suurendas huvi raamatukogus toimuva vastu nii täiskasvanute kui laste hulgas, millel on ka pikaajalisem mõju. 1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused? Uued tegevused ja teenused Hiiu maakonna raamatukogudes: ●​ Alates 1. maist muutus Kärdla raamatukogu ööpäevaringseks raamatukoguks. Registreeritud lugejad saavad raamatukokku siseneda ID-kaardiga igal ajal ja kasutada raamatukogu teenuseid: teha kaugtööd, laenutada ja tagastada raamatuid, juua kohvi või teed, kasutada WC, printida, mängida lauamänge, lugeda üksteisele ette raamatuid (eriti kasutavad lastega pered). Ööpäevaringne raamatukogu annab lugejatele võimaluse tulla raamatukokku ka öisel ajal. Seda võimalust kasutati 43 korda (1.05-31.12.2025). ●​ Kärdla ja Käina raamatukogus toimus raamatuaasta raames piltvaiba tikkimine. ●​ Kärdla, Käina, Emmaste ja Suuremõisa raamatukogudes toimusid esmakordselt unistamistalgud. Üle-eestiline kodanikualgatus „Hakkab looma 2050“ käivitas põneva ettevõtmise, kutsudes kõiki eestimaalasi osalema unistamistalgutel, mille eesmärk oli ühiselt kujundada visiooni Eestist aastaks 2050. ●​ Käina, Kõrgessaare ja Emmaste raamatukogus toimus vestlusring paikkonna lugu kirjasõnas. ●​ Pühalepa raamatukogus viidi esmakordselt läbi kirjanduslik raamatukohvik ja raamatukoguöö. ●​ Kärdla, Käina ja Emmaste raamatukogude direktorid osalesid kogemusreisil, mis viis neid Taani Bornholmi saare raamatukogudesse. Rahastus saadi raamatukogude kiirendist. 1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti? Hiiu maakonna raamatukogud täitsid seatud eesmärgid. Üheks eesmärgiks oli korraldada üritusi ja osaleda sündmustel, mis olid pühendatud Eesti Raamat 500 tähistamisele; samuti neile, mis puudutasid rahvariideaastat. Teiseks suurimaks eesmärgiks on jääda püsima ja pakkuda kogukonnale lisaks raamatukoguteenustele üldharivat ja kultuurilist vaba aja veetmise võimalusi.​ Aasta jooksul aidati kaasa Rahvaraamatukogude seaduse muutmises ja toetati muutmistegevusi; osaleti töögruppides; 2026. aastasse lükkus KOV esindajate ja raamatukogude õppereis Turu linna, et tutvuda raamatukoguteenuste, sh iseteenindusega Turu Linnaraamatukogus ja harukogudes ning arutada Hiiumaa raamatukogude tulevikku, sh uue maja ehitamist (Leader, meede 4); laiendati raamatukogu tegevusi (ööpäevaringne raamatukogu), osaleti õppereisil Bornholmil; koordineeriti laste lugemisprogramme ja viidi arvukalt läbi õpitunde lastele; propageeriti täiskasvanuharidust elanike koolitamistega ning osaleti ETKA Andras tegevustes; tehti koostööd teiste maakondade ja välisriikide 5 raamatukogudega (ühisprojektid ja -tegevused); osaleti Hiiumaa Kirjandusfestivali IV peatüki korraldamises ja turundamises ning Hiiumaa Lastefestivalil osaleti kirjandusliku aardejahiga jt raamatukogu tegevustega. Mõju oli märgatav mitmel tasandil, kultuurilisel, hariduslikul, sotsiaalsel ja keelelisel. Täidetud eesmärgid tõstsid raamatukogusid enam pildile, tugevdas kohalikku identiteeti, tõi kokku eri vanuses ja huvidega inimesi. Läbi sündmuste, koolituste ja töötubade suurendas lugemishuvi nii täiskasvanute kui laste hulgas, millel on ka pikaajalisem mõju. 1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks Hiiumaa rahvaraamatukogude võrgustikule antud hinnang lugejate poolt kokku oli 9,64. Uuringus osales 740 vastajat. ​ Rahuloluindeksid olid järgmised: ​ Kärdla 9,53​ Käina 9,92​ Kõrgessaare 9,68​ Pühalepa 9,42​ Emmaste 9,8 Kärdla raamatukogu lugejad kiitsid avatud raamatukogu teenust. Neile meeldis, et raamatukogu saab paindlikul ajal ID-kaardiga külastada vahemikus kell 6.00-22.00 nii nädalavahetustel kui pühade ajal (st töötajatevälisel ajal). Samuti kiideti töötajate professionaalsust ja abivalmidust. Endiselt tunti puudust lifti järele, kuna raamatukogu asub II korrusel. Oodatakse mugavaid nurgakesi lugemiseks ja aja veetmiseks. Käina raamatukogus oldi kõige enam rahul teenindusega ja ka koduteeninduse võimalusega. Samuti oldi rahul keskkonnaga ning sündmuste rohkuse ja korraldamisega. Puudust tunti liftist ja suuremast lastealast. Kõrgessaare raamatukogu lugejad kiitsid ürituste rohkust ja kvaliteeti, töötajate pädevust ja teadmisi klientide vajaduste/harjumuste kohta. Lisaks rõhutati, et riik ja omavalitsus peaksid raamatukogu tööd ja töötajaid rohkem väärtustama. Märkusi tehti keskkonna ja ruumide 31 kohta, mis vajaksid värskendamist ja kaasaegsust. Pühalepa raamatukogu kasutajate üldine hinnang raamatukogudele oli väga hea. Kiideti personali, keskkonda ja head raamatute valikut. Märkustena toodi välja ruumipuudus Paladel, vähene perioodika valik Hellamaa teeninduspunktis ja vähenenud lahtiolekuajad. Emmaste raamatukogu sai positiivset tagasisidet nii teeninduskorralduse, personali kui ka raamatukogu keskkonna kohta. Eriti toodi esile raamatukoguhoidja pühendumust, sõbralikkust ja abivalmidust.​ ​ 6  2.​ Juhtimine ja personal Hiiu 1. 2.1 2.2​ 2.3​ 2.4​ 2.​ 3.​ maakond Elanike Registrikoodiga Keskraa Haruraa Rändraamat Kokku Teenindus arv raamatukogude matukog matukog ukogude arv (2.2+2.3+2.4) punktide arv ude arv ude arv arv 2024 9811 5 1 3 0 4 0 2025 9816 5 1 2 0 3 1 2.1 Juhtimine 2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus 2025. aastast on Hellamaa haruraamatukogu edaspidi teeninduspunkt. ​ Teistes Hiiu maakonna raamatukogudes muudatusi ei olnud. 2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu Kõikidel Hiiu maakonna raamatukogudel on hästi toimivad nõukogud. Nõukogudel on raamatukogu tegevusele soovitav mõju ja oluliste raamatukogu määruste ja seaduste vastuvõtmisel vajatakse nõukogu heakskiitu. 2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava Hiiumaa valla rahvaraamatukogude arengukava 2025-2035 võeti vastu 21.08.2025, kuid pole veel jõustunud. Raamatukogude arengukava valmimiseks moodustati töögrupp, kuhu kuulusid kõikide Hiiumaa raamatukogude juhid ja valla esindaja. ​ Arengukava koostamisel võeti aluseks Hiiumaa volikogu arengukava koostamise algatuses seatud punktid, kehtiv riiklik rahvaraamatukogu seadus ja selle uuendamise väljatöötamise kavatsus, riigi kultuuripoliitika põhialused ja muud rahvaraamatukogude tööd suunavad riiklikud dokumendid. ​ Arengukava keskseteks eesmärkideks kujunes: ●​ 2026. aastal moodustatakse nende baasil üks ühtne raamatukogu, mis jätkab tegevust kõigis senistes asukohtades; ●​ raamatukogud osalevad aktiivselt omavahelises ja valdkondade üleses koostöös; ●​ sihipäraselt ja süsteemselt tegeletakse laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisega. Link Riigiteatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/426082025002 7 ​ Link rahvaraamatukogude arengukavale: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/8202/5002/m_121_Lisa_arengukava%202025-2035. pdf# Praegu kehtivas Hiiumaa valla arengukava 2035+ on raamatukogude arenguvajadustest välja toodud, et eakate ja puuetega inimeste ligipääs raamatukogudesse on mõnel pool takistatud. Dokument kajastab, et valla tegevustasandil aastaks 2027. on raamatukoguteenus kaasajastatud ja uuendatud. Hiiumaa valla arengukavasse saab kord aastas teha ettepanekuid.​ Link Hiiumaa valla arengukavale:​ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4261/0202/3006/Lisa_Arengukava%20.pdf# 2.2 Eelarve Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus 31.12.24 € 31.12.25 € % Eelarve kokku 387.299 409.792 +5.8% Tööjõukulu* 254.778 257.002 +0.9% Komplekteerimiskulu 70.959 72.118 +1,63%% sh KOV-lt 51.103 53.648 +4,98% sh riigilt 19.856 18.470 -6,98% sh KuM-ilt 19.856 18.470 -6,98% Investeeringukulu** 6.284 4.934 -21.5% sh KOV-ilt 4.546 - - sh riigilt 4.548 - - sh KuM-ilt 4.548 - - Infotehnoloogiakulu 6.225 8.563 +37.6% 2.2.1 Raamatukogude projektid Projekti nimi Toetuse Projekti Eraldat Projekti Staatus allikas periood ud üldmaksumus (lõpetatud, summa käimasolev vms) Eesti Raamat 500. Eesti 01.03.20 150€ 260€ Lõpetatud Külas on Epp Kultuurkap 25-.31.10 Petrone ital .2025 Kärdla Eesti 01.05.20 300€ 442.64€ Lõpetatud Linnaraamatukog Kultuurkap 25-31.10. u "Suvelugemise ital 2025 väljakutse 2025" parimate lugejate tänuürituse korraldamine Kärdla Eesti 01.05.20 200€ 251.96€ Lõpetatud Linnaraamatukog Kultuurkap 25-31.10. u laste ital 2025 lugemisprogramm 8 i " Suvelugemise väljakutse 2025" auhinnad Piret Pääri Eesti 01.04.20 150€ 460€ Lõpetatud muinasjututunnid Kultuurkap 25-31.10. Kärdla ital 2025 Linnaraamatukog us Hiiumaa õpilaste Eesti 01.04.20 100€ 143.42€ Lõpetatud võistkonna Kultuurkap 25-25.05. osalemine ital 2025 Kirjanduslikul mängul Tallinnas Vabariiklik Eesti 01.10.20 80.33€ 115.23€ Lõpetatud ettelugemisvõistlu Kultuurkap 25-10.11. s “Kullast kallim” ital 2025 Hiiumaa eelvoor ja osalemine Tallinna lõppvoorus „Vaimne tasakaal Leader 05.2025 1300€ 1300€ Lõpetatud ja enesehool“ programm, meede 5 „Arenduskoostöö Leader 03.2026 8056.41 8056.41€ Lükkus edasi Turu programm, € 2026. aastasse Linnaraamatukog meede 4 uga“ “Saarte ühine Raamatuko 09.2025 3137€ 3137€ Lõpetatud arenguprojekti” gude õppereis kiirendi Bornholmile Projekt Light in Nordplus 2025 5624€ 5624€ Lõpeb 2026 library for Adult sügisel ukrainians Raamatusõprade Eesti 15.02.20 200€ 383€ Lõpetatud tunnusõhtu Kultuurkap 25 ital Külas kirjanik Eesti 11.04.20 150€ 419€ Lõpetatud Urmas Vadi Kultuurkap 25 ital Külas ajaloolane Eesti 29.04.20. 150€ 220€ Lõpetatud ja kirjanik Ain Kultuurkap 25 Kütt ital Chaterine Zaripi Eesti 25.06.-29 180€ 260€ Lõpetatud illustratsioonide Kultuurkap .08.2025 näitus ital European Erasmus+ 07-09.05. 995€ 995€ Lõpetatud Conference 2025 “Living and 9 Teaching European Values Today” „Erasmus+ Erasmus+ 25.11.- 840€ 840€ Lõpetatud Program & Epale: 28.11.20 a window of 25 opportunities for Public Libraries, as Adult Education Providers“ Tänu Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupi toetustele saadi suuremad lasteüritused läbi viia täies mahus ja pakkuda lastele põnevaid esinejaid ning toredaid auhindu. Tänu välisrahastusele sai ette võtta laiemaid teemasid. Kõik rahastused on raamatukogude jaoks väga olulised, ilma milleta ei oleks võimalik kõiki üritusi korraldadagi. Toetustest maksti peamiselt kirjanike esinemistasud, majutuskulu ja transpordikulu Hiiumaalt väljasõitudel ja osteti ka auhindu laste ürituste tarvis. Välisprojektide rahastused annavad rahastuse projekti tegevustele ja katavad välislähetuste kulud. 2.3 Personal Töötajate arv Täidetud töökohtade arv (FTE) 13 12,5 2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses Aruandeaastal personali korralduses muudatusi ei olnud. 2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine Pühalepa raamatukogu raamatukoguhoidjale omistati raamatukoguhoidja kutse tase VI. 2.3.3 Täienduskoolitused Koolitusteema Koolituste arv Juhtimine, sh projektijuhtimine 2 Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh 2 statistika ja uuringud Meeskonnatöö ja koostööoskused 9 Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 2 Kogude kujundamine ja haldamine 2 Teenuste pakkumine ja arendus 3 10  Klienditeenindus 3 Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste 1 teenindus Digi- ja meediapädevused 9 Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 3 Kultuur ja kirjandus 15 Vaimne tervis 4 Rahatarkus 1 ERÜ lasteteeninduse toimkonna ühisseminar 2 Lugemisisu stardikoolitus 1 Liikumisharrastus 1 Õppereisid (Bornholmi raamatukogud, Pärnu Keskraamatukogu ja 2 Mai raamatukogu Maakonnaraamatukogu korraldas maakonna rahvaraamatukogudele järgmised koolitused: ohvriabi koolitus (Sotsiaalkindlustusamet), paberikunsti töötuba (Kerli Varrik), AI ja küberturvalisus (Ain Rasva IT-ekspert), vaimne tervis ja enesehool (MTÜ Igale Lapsele Pere), DISC enesearengu- ja meeskonnakoolitus (Change Partners OÜ), Pensionitarkus, Sinu nutikas tulevikuplaan (Sotsiaalministeerium), Kriisiabi koolitus – hädaolukorraks valmistumine (Päästeamet, Lääne Päästekeskus). ​ Viidi läbi maakondlik seminar Kärdla raamatukogus, käidi õppereisil Pärnu Keskraamatukogus ja Mai raamatukogus ning Taanis Bornholmi saarel, korraldati Kaitseliidu seminar Kärdlas „Mida teha siis, kui...“ Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatud Lastekirjanduse aastakoosolek ja seminar „Laps kirjanduses“ andsid hea ülevaate uuemast ilmunud laste-ja noortekirjandusest. Antud raamatute nimekirjad on heaks aluseks uute raamatute tellimisel ja nende kasutamisel raamatukogutundides. ​ DISC enesearengu- ja meeskonna koolitusel saadud teadmised õpetasid eneseanalüüsimist ning aitasid paremini mõista kaastöötajaid. Õppereisil Bornholmis külastati mitmeid raamatukogusid, toimus vestlusring sealsete kolleegidega lastetööst ja raamatukoguteenustest. ​ Veebi kaudu osaleti ERÜ ja Kultuuriministeeriumi koostöö seminaridel, mis andsid ülevaate üleriigiliste raamatukoguteenuste edenemisest.​ Koolitused on harivad ja silmaringi avardavad ning pakuvad töötajatele uusi oskusi ja teadmisi, mis aitavad neil oma igapäevatööd tõhusamalt teha. 2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine 2025. aasta statistilised näitajad sisestati uude RAJU keskkonda. Toimus samasugune käsitsi sisestamine nagu varem. Kahjuks RAJU ei vastanud ootustele. Keskkond ei olnud valmis selleks ajaks, kui andmete sisestamine algas. Mõned kohad ei töötanud ja eelarves luges süsteem summad valesti kokku. RAJU oleks pidanud eelnevalt läbima test-perioodi, et vead oleksid olnud enne näha ja õigeks ajaks parandatud. ​ Ka ei olnud hea koondaruande vorm, mille sai pärast välja printida. See oli liiga väike ja hall, 11 mida oli silmaga raske näha. Loodetavasti muutub see uue raamatukogusüsteemi tulekuga, kui andmed on kõik ühises süsteemis ja aruandeid saab sealt välja võtta vastavalt soovitud raamatukogule. 3. Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 3.1 Hoone ja ruum Kärdla raamatukogu tegutseb nõukogude ajal ehitatud hoones, mis on amortiseerunud ja halvas seisukorras. Vihmase ilmaga tuleb siseruumidesse paigutada ämbrid ja pesukausid, et koguda sissesadavat vett. Tegemist on tõsise ja pikaajalise probleemiga, millele ei ole seni lahendust leitud ka vallavalitsuse poolt. Kui vesi on jõudnud konstruktsioonide vahele, võib see kaasa tuua tõsise ohu hoone seisukorrale ja kasutajate turvalisusele. Hoones tegutseb lisaks raamatukogule ka kultuurikeskus.​ Kärdla raamatukogu asukoht on väga hea, paiknedes Kärdla keskväljaku ääres. Lugemissaal, kus korraldatakse mitmesuguseid üritusi, on suur ja avar. Ka valgustusega on olukord väga hea, kuna 2023. aastal vahetati välja kõik päevavalguslambid. Kuigi plaanis oli soetada invatool liikumiseks I korruselt II korrusele, ei osutunud see kitsa trepikoja tõttu võimalikuks, sest see võiks takistada evakueerimist. Käina raamatukogu asukoht on väga hea, paiknedes aleviku keskuses bussipeatuse vahetus läheduses. Ruumide seisukord on hea. Juulis paigaldati uus soojuspump, mis on võrreldes eelnevaga oluliselt parem lahendus: igal töötajal on temperatuuri reguleerimiseks eraldi pult ning kõiki ruume saab eraldi seadistada. Lisaks toimib seade suvekuudel tõhusa jahutussüsteemina. Septembris tehti raamatukogu laes pahteldus- ja värvimistöid, aasta lõpus värviti üle trepikoja seinad. Põrandatele tehti masinaga süvapesu ning vajalikud tööpinnad lihviti ja õlitati. Lugemissaali osteti uued lauad ja toolid. Kõrgessaare raamatukogu asub Kõrgessaare Noortemaja rendipinnal, kasutades sealset nelja ruumi. Ruumide seisukord on hea. ​ Lauka haruraamatukogu asub Lauka Põhikooli hoones. Ruumide seisukord rahuldav. Pühalepa raamatukogu asub Palade koolimaja esimesel korrusel, raamatukokku pääseb nii koolimaja seest kui ka väljast. 2024. aastal vähenes raamatukogu kasutuses olev pindala 48,7 m² võrra, mistõttu on rühmatööde ja ürituste läbiviimine muutunud keerulisemaks. 2007. aastal valminud ruumid vajavad kerget remonti. Hellamaa teeninduspunkt asub Hellamaa Perekeskuses. Eakatel on teenustele hea ligipääs. Suuremõisa haruraamatukogu asub Suuremõisa lossis. Asukoht on hea nii kohalikele elanikele kui ka Suuremõisa lasteaed-põhikooli ja Hiiumaa Ametikooli õpilastele. 2025. aastal ruumides remonttöid ei tehtud. Emmaste raamatukogu asub spetsiaalselt raamatukoguks ehitatud majas, mille ruumid on rahuldavas seisukorras. Suvisel ajal on lugejatel võimalus õues laua taga istuda ja kasutada kiiret internetti. 2025. aastal värviti maja üle ja renoveeriti trepp. 12 3.2 Ligipääsetavus 3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele Ligipääsetavuse aspektid Mitmes raamatukogus? Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega 0 inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle 1 võimaluste kohta Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0 Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 8 Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka 1 ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad 1 pääsevad ilma kõrvalise abita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 1 Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on 6 muul viisil tagatud parkimisvõimalus Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada 0 silmusvõimendit Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordi graafikutega 8 Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 3 3.2.2 Koduteenindus Koduteeninduse teenused Kordade arv Kasutajate arv Väljaannete laenutus 580 62 Kasutajakoolitus 4 2 Digipädevuste alane nõustamine 6 4 Muu (koopiate tegemine) 2 1 Koduteenindusel on väga oluline mõju nende inimeste elukvaliteedile, kellel on liikumine raskendatud või puudub võimalus ise raamatukokku tulla. Teenus tagab, et lugemisvara ja raamatukogu tugi jõuavad ka nende lugejateni, kes on harjunud kogu elu raamatukogu kasutama. ​ Koduteenindus aitab säilitada lugemisharjumust, toetab enesearendamist, vaimset heaolu ning vähendab üksildustunnet. Eriti oluline on see eakatele ja tervislikel põhjustel piiratud liikumisvõimega inimestele, samuti sügis-talvisel ajal, kui liikumine on veelgi keerulisem. Lisaks raamatute vahendamisele pakub teenus sageli ka vahetut inimlikku kontakti ja vajadusel abi digioskuste arendamisel. 3.2.3 Teenused teistele asutustele Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv Kärdla lasteaed 12 258 Kärdla Kool 33 596 13  Käina Kool 4 87 Suuremõisa 3 60 Lasteaed-Põhikool Hiiumaa Gümnaasium 2 50 Hiiumaa Sotsiaalkeskus 1 23 Kärdla Päevakeskus 1 9 Käina lastead 33 768 Käina Kool 18 388 Emmaste lasteaed 5 58 Külaseltsid (Kassari, 2 25 Kuriste) Käina Päevakeskus 1 18 Kõrgessaare Noortekeskus 3 69 Reigi kirik 1 19 Reigi pastoraat 1 11 Sotsiaalkeskuse 1 28 erihoolekanne Kõrgessaare lasteaed Vigri 2 23 Palade lasteaed 2 18 Suuremõisa 12 202 Lasteaed-Põhikool Palade Põhikool 27 347 Hellamaa Perekeskus 3 52 Emmaste Põhikool 5 35 Emmaste Päevatuba 2 10 Kärdla lasteaia lastele ja Kärdla kooli õpilastele korraldatakse erinevaid teematunde. Nende hulka kuuluvad näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva, Põhjamaade kirjanduse nädala ja Eesti kirjanduse päeva tegevused, samuti lugemisprogrammi „Lugemisisu“ teematunnid ning suvelugemise väljakutse. Kärdla Päevakeskuse eakatele käiakse ette lugemas ning korraldatakse kohtumisi kirjanikega.​ Kõrgessaare raamatukogu tegevused toimuvad valdavalt väljaspool raamatukogu ning on olnud pühendatud eesti raamatu aastale. Korraldati sündmus „Piibel – raamatute raamat“ Reigi kirikus, käsitleti Reigi rootslaste ja väljarände teemat, osaleti sotsiaalkeskuse aardejahil ning tutvustati lasteaias rahvakalendri tähtpäevi. Koostöös noortekeskusega viidi läbi emakeelepäeva lahing ning raamatukogupäevade raames Kahooti-viktoriin eesti lastekirjanikest ja raamatutest.​ Pühalepa raamatukogu pakub erinevaid raamatukogutunde, „Lugemisisu“ programmi teematunde, kirjanduslikke viktoriine, uudiskirjanduse tutvustusi ning meisterdamistegevusi.​ Emmaste raamatukogu pakub lasteaiale ja koolile „Lugemisisu“ programmi tegevusi. Pensionäridele korraldatakse kohtumisi kirjandusinimestega ning lihtsamaid kirjandusüritusi. Koostöö teiste asutustega teeb raamatukogu nähtavamaks ning aitab kujundada harjumust raamatukogu külastada. Lastele suunatud tegevused toetavad lugemisharjumuse kujunemist ja äratavad huvi raamatute vastu. Vanemaealiste jaoks on kohtumised ja ühistegevused tähtsad nii suhtlemise, vaimse aktiivsuse kui ka lihtsalt hea enesetunde jaoks. 14 3.3 Innovatsioon 3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes raamatukogus? Raamatukogusüsteem URRAM 0 Raamatukogusüsteem RIKS 8 Raamatukogusüsteem Sierra 0 Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 5 Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või 8 laenutuskapi kaudu Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 1 Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 1 Raamatukogu pakub kasutajatele 8 kaugtöökohta/individuaaltööruumi Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 4 Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 2 Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja 7 mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks) Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, 0 taskuhäälingute loomiseks) Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide 0 loomiseks) Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 1 Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 8 Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 7 Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või 8 koopiamasinat Raamatukogus saab värviliselt printida 7 Muud teenused (spiraalköitemasin, õmblusmasin, märgimasin, 1 tahvelarvutid, haapsalu salli raam) 3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas Kärdla raamatukogus on hetkel IT-vahenditega üldiselt kõik korras. Probleeme valmistab lasteosakonnas RFID-laenutuseks vajalik laenutusplaat, mida ei ole IT-spetsialist seni saanud eelmisel aastal soetatud uue arvutiga tööle. Käina raamatukogu soetas uue sülearvuti. Kõrgessaare raamatukogu sai uue AIP arvuti ja Lauka raamatukogu raamatukoguhoidja sai uue tööarvuti. 15 3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus Kärdla raamatukogu pakub alates 21. septembrist 2021 avatud raamatukogu teenust iga päev kell 6.00-22.00. 1. maist 2025 on lugejate soovil võimalik raamatukokku siseneda ID-kaardiga ööpäevaringselt, st 24/7. Raamatukogus on kasutusel laenutusautomaat, kus lugeja saab ise raamatuid laenutada ja tagastada. ​ ID-kaardiga sisenemise analüüsimiseks saadakse logi ligipääsusüsteemi FoxSec süsteemist, kust andmed tuuakse üle RIKSi. ​ ​ Aruandeaastal kasutati Kärdla raamatukogu avatud raamatukogu teenust (ID-kaardiga sisenemine) 2346 korral, mis on 16,4% rohkem kui 2024. aastal. Alates teenuse avamisest 21.09.2021 kuni 31.12.2025 on teenust kasutatud kokku 7692 korral.​ Andmed näitavad, et avatud raamatukogu võimalust kasutatakse peamiselt õhtuti ja nädalavahetusel. Ajavahemikus 17-21 toimus 42,8% ning laupäeval ja pühapäeval 46,6% kõigist külastustest. Kõige rohkem tullakse raamatukokku kell 18 ja 19. Kuude lõikes on kasutus suurim mai - augustis, mil toimus 46,5% aasta sisenemistest. Käina raamatukogu 24/7 raamatukapi kasutamise võimalus on lugejate poolt hästi vastu võetud ning teenust peetakse lihtsaks ja mugavaks. RIKSWEB-i kaudu teavikut reserveerides saab lugeja kohe valida, kas soovib teaviku kätte saada laenutuskapist või raamatukogust. Laenutuskapi vahendusel laenutati 960 raamatut. Kappi tellitud raamatud kajastuvad programmis eraldi real. Hiiu maakonna kõikidel raamatukogudel on olemas tagastuskast, kuhu saab raamatuid tagastada 24/7 (ei loendata). Laenutuskast on olemas nii Kõrgessaare, Palade, Suuremõisa, Hellama kui ka Emmaste raamatukogudes. ​ Lugejad saavad laenutustähtaega pikendada ja teha reserveeringuid läbi e-kataloogi Riksweb. Kõiki läbi e-kataloogi tehtud toiminguid analüüsitakse läbi info-ja kataloogisüsteemi RIKS. 3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine Hiiumaa raamatukogudes kasutatakse raamatukogude info- ja kataloogisüsteemi RIKS.​ Maakonnaraamatukogu jälgib igapäevaselt teiste Hiiumaa raamatukogude poolt programmi sisestatud kirjeid, et vältida topelt- ja poolikuid kirjeid. Samuti jälgitakse Eesti Märksõnastikku tehtavaid muudatusi ja vajadusel parandatakse märksõnu kataloogis. Raamatutest kataloogitakse Hiiumaad puudutavaid peatükke ja artikleid.​ Täistekstandmebaase loodud ei ole. 4. Kogude kujundamine 4.1 Komplekteerimise põhimõtted Kehtivad komplekteerimise põhimõtted on olemas ning uuendatakse vastavalt vajadusele. Komplekteerimine toimub jätkuvalt vastavalt rahvaraamatukogude töökorralduse juhendile ja kultuuriministri määrusele „Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude 16 jaotamise kord“. Kogude täiendamisel on prioriteediks Eestit puudutav ilu- ja teatmekirjandus, laste- ning noortekirjandus, tõlkeline väärtkirjandus ja kodulooalane kirjandus.​ Komplekteerimisel lähtutakse lugejate soovidest ja huvidest. Raamatuid tellitakse hulgifirmade Rahva Raamat ja Apollo kaudu. Kärdla Linnaraamatukogu kaudu toimub raamatute komplekteerimine teistele Hiiu maakonna raamatukogudele riigi poolt eraldatud toetuse ulatuses. 4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Hiiu maakonna raamatukogude kojulaenutuste arv oli 69 446, neist lastele 14 711. Kõige enam laenutati ilu- ja lastekirjandust 66 890 (2024.a 64 211) korral. Võõrkeelse kirjanduse laenutusi oli 627 (2024.a 764).​ Kohalkasutusi registreeriti maakonnas 32 956 korral (2024. aastal 31 931), ehk 3,2% rohkem kui 2024. aastal. Hiiumaa elanike arvust, mis on 9816, on raamatukogu kasutajaid 4175 ehk 42,5%.​ Lugejatest moodustasid täiskasvanud lugejad 75,74% ja lapsed 24,26%. Täiskasvanud lugejad laenutavad palju ajaviite- ja krimikirjandust ning hea meelega ka uuemat Eesti kirjandust. Populaarsed on mälestused, elulood ja reisikirjad. Samuti soovitakse raamatuid ajaloost, psühholoogiast ja alternatiivmeditsiinist. Lugejad on uudiskirjandusega kursis ja raamatukokku tullakse kindla sooviga. Paraku alati soove täita ei õnnestu. Perioodikast laenutati enim tervise-, aiandus-, käsitöö- ja tehnikaalaseid ajakirju. ​ Kärdla raamatukogu iseteenindust (ID-kaardiga sisenemine) kasutati 2346 korda (2024.a 2015). Lastest on aktiivsemad lugejad algklasside õpilased. Kõige enam laenutatakse kooli soovituslikku kirjandust. Kuigi neid raamatuid on mitmeid eksemplare juurde hangitud, jääb neid siiski puudu. Samuti mõjutab laste laenutusi kooli poolt lugemiseks etteantud teema valik (elulood, reisikirjad). ​ Laenutuskapi vahendusel laenutati Käina raamatukogus 960 (2024. a 736) teavikut. Raamatufondi ringlus maakonnas oli 1,28, keskraamatukogus 1,09. Madalaim ringlus Pühalepa raamatukogus 0,56 ja kõrgeim Käina raamatukogus 2,53. 4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang Kirjanduse komplekteerimisel on prioriteediks Eesti autorite looming, tõlkekirjandusest väärtkirjandus, samuti laste- ja noortekirjandus. Komplekteerimisel rakendatakse põhimõtet, et valikus oleks kirjandust igale lugejale, muu hulgas ilu- ja aimekirjandust, nii eesti- kui ka välisautoritelt. Lugejad soovivad pigem 17 kergemat ilukirjandust, aga ka silmaringi avardavat teabekirjandust. Näiteks elulood, ajalugu ja reisikirjad. Populaarsust on kogunud psühholoogia ja enesearengu teemaline kirjandus. Peamiselt ostetakse raamatuid hulgifirmadelt Rahva Raamat ja Apollo. Trükiseid soetatakse tavaliselt ühes eksemplaris. Juurde ostetakse kooli soovitusliku kirjanduse eksemplare. Jälgitakse ka reserveeringute nimekirju ja võimalusel hangitakse lisaeksemplare. Järjekordi tekitavad meedias reklaamitud teosed ning populaarsete sarja raamatute uute osade ilmumine. Mitmed kirjastused andsid välja klassikasse kuuluvate teoste uustrükke, millega sai kogu kaasajastada. Uued väljaanded on kvaliteetsema trüki ja köitega. Raamatuid tellitakse vastavalt rahalistele võimalustele, arvestades teeninduspiirkonna lugejate eripära ning järgides riigieelarvest eraldatud teavikute soetamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist. Audio- ja e-raamatuid ei komplekteeritud. 2025.a võeti arvele maakonna raamatukogudesse 3733 eksemplari (2024. a – 4700 eksemplari) raamatuid, millest osteti 3315 eksemplari (2024. a – 3342 eksemplari) ning 418 eksemplari (2024. a – 1358 eksemplari) olid annetused. Hiiu maakonna raamatukogude fondis oli aruandeaasta lõpul 106 514 eksemplari raamatuid (2024. a 105 314 ). Ühe elaniku kohta hangiti Hiiu maakonnas 0,34 teavikut. 4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang Perioodikat tellitakse meediaettevõtete Postimees Grupp, Ekspress Meedia, Õhtuleht Kirjastus, Ühinenud Ajakirjad OÜ jt. kaudu. Samuti kasutatakse tellimiskeskkondi Lehepunkt ja tellimine.ee. ​ Perioodika komplekteerimisel arvestatakse laenutuste arvu ja lugejate soovidega. Tellitakse laiale lugejaskonnale mõeldud väljaandeid nii ajaloo-, tehnika-, kodunduse kui ka tervise valdkonnast. Samuti naiste ja elustiili ajakirju. Kärdla ja Käina ja raamatukogudes on külastajatel võimalus lugeda veebis Delfi ja Postimehe digipaketti. Kärdlas on lisaks veel kohalik Hiiu Leht. Enamustes raamatukogudes on olemas ka digi Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu. Hiiu maakonna raamatukogudesse osteti juurde 161 (2024.a 175) aastakäiku ajakirju ja 33 (2024.a 43) aastakäiku ajalehti, sellest keskraamatukogul vastaval 36 ja 8. ​ Esindatud on kõik peamised Eesti ajalehed, lisaks kohalik Hiiu Leht. Tasuta tuleb postkasti Hiiumaa valla ajaleht Hiiumaa Teataja. Ajakirju annetati maakonnas kokku 29 nimetust. 4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Auviseid 2024. aastal Hiiu maakonna raamatukogudesse juurde ei lisandunud, sest puudub huvi laenutamiseks. 18 4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Kärdla ja Pühalepa raamatukogudesse soetati uusi lauamänge, mis on laste seas väga hästi vastu võetud. Sageli tullakse enne huviringe raamatukokku aega veetma ja mängima. Teisi esemeid ei komplekteeritud. 4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust 2025. a võeti Hiiu maakonna raamatukogudes annetustena arvele 418 eksemplari raamatuid. Peamisteks annetajateks on raamatukogu kasutajad, kes kodus olevaid raamatuid enam ei vaja. Neid võetakse arvele siiski valikuliselt. Üksikuid raamatuid saadi autoritelt. Tõlkija Piret Saluri annetab raamatukogudele enda tõlgitud raamatuid. 4.8 Inventuurid ja mahakandmised Maakonna raamatukogudes kanti maha 2546 eksemplari raamatuid (2024. a 5467 eksemplari) ja 231 aastakäiku ajakirju (2024. a 267). Kogust eemaldati lagunenud, vananenud ja vähese kasutatavusega trükised ning raamatud, millest ilmus uus trükk. Kärdla Linnaraamatukogus toimub suvekuudel vanade raamatute müük, kuhu leiavad tee mahakantud raamatud. Osad raamatud lähevad ka tasuta äraandmisele. Samuti täiendati Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Pargikodu ja TS Laevad OÜ praamide lugemisriiulit. ​ ​ Maakonna raamatukogudes inventuuri läbi ei viidud. 5. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 5.1 Lugejaküsitlused Palade raamatukogu viis 2025. aastal Palade Põhikooli 5.-9. klassi õpilaste seas läbi küsitluse, et paremini mõista noorte huve ja lugemisharjumusi ning pakkuda neile veelgi sobivamaid teenuseid. Küsitlusele vastas 40 õpilast. Selgus, et 60% vastanutest eelistab paberraamatut, samas kui 45% kuulaks meelsasti ka audioraamatuid. Huvi e-raamatute vastu oli väga väike. Ingliskeelseid raamatuid loeks võimaluse korral 55% õpilastest, kuid huvi sõltuks konkreetsest raamatust. Kõige enam eelistatakse fantaasia-, ulme-, krimi- ja põnevuslugusid. Küsitluse tulemuste põhjal komplekteeriti raamatukokku ka mõned ingliskeelsed raamatud, sealhulgas mangad. Teised Hiiu maakonna raamatukogud lugejaküsitlust eraldi läbi ei viinud. See toimus koos üleriigilise heaolu-uuringuga. 5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused Hiiumaa rahvaraamatukogude võrgustikule antud hinnang lugejate poolt kokku oli 9,64. Uuringus osales 740 vastajat. ​ Rahuloluindeksid olid järgmised: ​ Kärdla 9,53​ 19 Käina 9,92​ Kõrgessaare 9,68​ Pühalepa 9,42​ Emmaste 9,84 Kärdla raamatukogu lugejad kiitsid avatud raamatukogu teenust. Neile meeldis, et raamatukogu saab paindlikul ajal ID-kaardiga külastada vahemikus kell 6.00-22.00 nii nädalavahetustel kui pühade ajal (st töötajatevälisel ajal). Samuti kiideti töötajate professionaalsust ja abivalmidust. Endiselt tuntakse puudust lifti järele, kuna raamatukogu asub II korrusel. Oodatakse mugavaid nurgakesi lugemiseks ja aja veetmiseks. Käina raamatukogus oldi kõige enam rahul teenindusega ja ka koduteeninduse võimalusega. Samuti oldi rahul keskkonnaga ning sündmuste rohkuse ja korraldamisega. Puudust tunti liftist ja suuremast lastealast. Kõrgessaare raamatukogu lugejad kiitsid ürituste rohkust ja kvaliteeti, töötajate pädevust ja teadmisi klientide vajaduste/harjumuste kohta. Lisaks rõhutati, et riik ja omavalitsus peaksid raamatukogu tööd ja töötajaid rohkem väärtustama. Märkusi tehti keskkonna ja ruumide kohta, mis vajaksid värskendamist ja kaasaegsust. Pühalepa raamatukogu kasutajate üldine hinnang raamatukogudele oli väga hea. Kiideti personali, keskkonda ja head raamatute valikut. Märkustena toodi välja ruumipuudus Paladel, vähene perioodika valik Hellamaa teeninduspunktis ja vähenenud lahtiolekuajad. Emmaste raamatukogu sai positiivset tagasisidet nii teeninduskorralduse, personali kui ka raamatukogu keskkonna kohta. Eriti toodi esile raamatukoguhoidja pühendumust, sõbralikkust ja abivalmidust. 5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused 5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs Hiiu maakonna raamatukogude arvutipargis on avaliku teabe kättesaamiseks kasutajate käsutuses 16 arvutit (kõik internetiühendusega): neist Kärdlas 3, Käinas 5, Kõrgessaares 1, Pühalepas 1, Hellamaal 1, Suuremõisas 1 ja Emmastes 4. Lauka haruraamatukogus AIP arvuti kasutamise võimalust ei ole. Küll aga on olemas Wifi võrguala ning vajadusel saab kasutada töötaja arvutit. Käina raamatukogu soetas uue sülearvuti. Kõrgessaare raamatukogu sai uue AIP arvuti ja Lauka raamatukogu raamatukoguhoidja sai uue tööarvuti. Teistes Hiiu maakonna raamatukogude arvutivõrgus muudatusi ei olnud. ​ AIP-i peamised kasutajad on jäänud samaks – nendeks on töötud ja eakad, kes vajavad abi 20 näiteks e-riigi erinevatel veebilehtedel toimingute tegemiseks, samuti printimisel. Tõusnud on digiturvalisuse teabe saamise vajadus. Üha enam kasutatakse isiklikke nutiseadmeid ja sülearvuteid raamatukogu WiFi võrgualal. Kõikides raamatukogudes on avalikule teabele kättesaadavus tagatud raamatukogu lahtioleku aegadel. Kärdla raamatukogus on see võimalus olemas ööpäevaringselt, kui lugejad saavad raamatukokku siseneda ID-kaardiga. Avalik teave raamatukogude kohta on üleval valla kodulehel ja Kärdla Linnaraamatukogu kodulehel. Oma kodulehed on veel Pühalepa ja Käina raamatukogudel. AIP-arvutite kasutajate arv suurenes 6,0%. 5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes Kärdla raamatukogu pakub alates 21. septembrist 2021 avatud raamatukogu teenust iga päev kell 6.00-22.00. 1. maist 2025 on lugejate soovil võimalik raamatukokku siseneda ööpäevaringselt, st 24/7. Teistes Hiiu maakonna raamatukogude teeninduskorralduses muudatusi ei olnud. 5.3.3 Lugejad Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-) 4258 4175 -83 Lugejate arv maakonnas on tervikuna jäänud samasse suurusjärku. Piirkonniti on muutused siiski erinevad – mõnes raamatukogus on lugejate arv kasvanud, mõnes langenud. See sõltub ka sellest, kas piirkond on elanike arvult kasvav või kahanev.​ Hiiu maakonnas moodustavad lapsed lugejatest 24,26%. 5.3.4 Külastused Külastused Külastused Muutus 2024 2025 (+-) 83888 79948 -3940 2024. aasta külastuste hulka (tabelis) on arvestatud ka virtuaalkülastused (Rikswebi külastused). Kuna statistiliste andmete kogumise kord muutus (enam ei arvestata külastuste hulka virtuaalseid külastusi), on 2025. aasta tabeliarvestuses külastusi märkimisväärselt vähem. 2025.a virtuaalkülastuse hulk maakonnas oli 3979. Kokku külastusi vana arvestuse järgi oleks 83927 ehk tegelik külastuste arvu suurusjärk on 2025. aastal jäänud samaks.​ Külastuste arvu mõjutavad raamatukogudes korraldatavad üritused ja näitused ning nende atraktiivsus erinevate lugejarühmade jaoks. Lisaks konkureerivad raamatukogu sündmustega muud piirkonnas toimuvad kultuuri- ja meelelahutusüritused, näiteks kino, teatrietendused ja kontserdid. Negatiivselt mõjus Pühalepa raamatukogu ruumide vähendamine, mille tulemusel lõpetati Palade Põhikooli õpilastele regulaarsete raamatukogutundide korraldamine. 21 5.3.5 Laenutused Laenutused Laenutused Muutus 2024 2025 (+-) 134457 102402 -32055 Tabelisse on arvestatud kojulaenutused ja kohalaenutused kokku. Kuna statistiliste andmete kogumise kord muutus (alates 2025. aastast arvestatakse pikendusi eraldi ehk pikendused ei kuulu enam laenutuste hulka), vähenes laenutuste hulk oluliselt (pikendati 36623 korral). ​ Vaatamata kõigele on lugejate lugemisharjumustes toimunud muutusi. Üha rohkem tarbitakse sisu digikanalites – e-raamatute, audioraamatute ja muude veebipõhiste lahenduste kaudu – mistõttu külastatakse raamatukogu harvemini. Laenutusvajadust mõjutavad tõenäoliselt ka majanduslik olukord ja kiirenenud elutempo – inimestel on vähem vaba aega, raamatukokku tullakse harvem ning lugemine võib jääda teiste igapäevaste kohustuste kõrval tahaplaanile. Lisaks on märgata põlvkondlikku muutust - põlvkond, kelle jaoks lugemine on olnud tavapärane harjumus, on vananenud ning uut samaväärset lugemispõlvkonda ei ole seni peale kasvanud. 5.3.6 MIRKO teenus Hiiu maakonna raamatukogud ei osale üleriigilises MIRKO teenuses. 5.3.7 Ülevaade RVL teenusest Hiiumaa raamatukogude vahelises RVL-is ei ole märkimisväärseid muudatusi toimunud. RVL on aktiivne ja toimib tavapäraselt, lugejad saavad tellitud raamatud kätte üldiselt nädala jooksul, kõik sõltub raamatukogu töötajate liikumisest. Ametlik transport selleks puudub. Peamiselt laenutatakse õpilaste kohustuslikku kirjandust ja teavikuid, mis enda kogust välja laenutatud. Käina raamatukogu lugejad kasutavad RVL teavikute kättesaamiseks ka laenutuskappi. ​ Maakonnasiseselt tellitakse enamasti kooli kohustuslikku lastekirjandust; maakonna väliselt õppekirjandust, võõrkeelseid ja spetsiifilisi erialaseid teavikuid. Välis RVL-i raamatute transport toimub Omniva postkontori kaudu. Maakonnas laenutati RVL-i kaudu välja raamatuid 2058 korral ning telliti sisse 2053 korral.​ Maakonnaraamatukogust laenutati RVL-i kaudu välja raamatuid 482 korral, mis on 137 laenutust rohkem võrreldes 2024. aastaga. Väljastpoolt maakonda telliti 8 korda. Kõige enam telliti Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust. 5.3.8 Infopäringud Päringud 2024 Päringud 2025 Muutus (+-) 980 761 -219 22  Peamiselt tehakse teemapäringuid. Kõige enam tuntakse huvi kodupaiga kohta: Hiiumaa ajalugu ja loodus, Hiiumaa muistendid ja rahvarõivad, purjelaev “Alar”, Sõru sadama lugu. Huvi on tuntud ka Ungern-Stenbergi suguvõsa kohta, Ants Viidalepa illustratsioonid raamatutes, keraamika töövõtted ja sport. Infopäringud sisaldavad küsimusi raamatute, autorite, õppematerjalide ja digiteenuste kohta. Infopäringute tegijateks on peamiselt õpilased, õpetajad ja eakad, kuid vajaduse korral pöörduvad raamatukogu poole ka giidid, ametikooli õpilased ja muud huvilised. 5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused Aruandeaastal virtuaalüritusi, -koolitusi ja -näitusi Hiiu maakonna raamatukogudes ei korraldatud. 5.3.10 Tasulised teenused ​ Printimine, paljundamine ​ Ruumirent ​ Üritused ​ Muu (nimetada): lamineerimine, spiraalköitmine 5.4 Laste- ja noorteteenindus Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus 2024 2025 (+-) 2024 2025 (+-) 2024 2025 (+/-) 1059 1013 -46 29207 27487 -1720 14730 14711 -19 Kuigi maakonnas tervikuna on laste- ja noorteteeninduse näitajad üldiselt kahanenud, on piirkonniti laste külastuste ja laenutuste arv erinev. Kärdla raamatukogu näitajaid mõjutab avatud raamatukogu (24/7) kasutus, kus lapsevanemad eelistavad sageli vormistada kogu pere laenutused ühe konto ehk lapsevanema nime alla. Seetõttu ei ole osa lapsi, näiteks suvehiidlaste lapsed, end eraldi lugejaks registreerinud ning nende laenutused ei kajastu laste laenutuste statistikas.​ Samas suurenes mõnevõrra laste külastuste arv. Üheks oluliseks põhjuseks on see, et alates 2024. aastast täidab Kärdla Linnaraamatukogu ka Kärdla Kooli kooliraamatukogu ülesandeid ning kooli soovituslik kirjandus toodi linnaraamatukokku. Külastuste arvu kasvule aitavad kaasa ka lugemisprogrammid ja raamatukogutunnid. Käina raamatukogus on laste lugejate arv veidi kasvanud, märgatavalt on suurenenud laste külastuste ning laenutuste arv. Mõned lapsed, kes varem laenutasid raamatuid ema nimele, vormistati iseseisvateks lugejateks. Näitajate kasvu on toetanud aktiivne lastetöö, erinevad lugemisprogrammid ning hea koostöö lasteaia ja kooliga. Käina piirkonna lapsed külastavad raamatukogu väga aktiivselt, veedavad seal palju aega, vaatavad raamatuid ja loevad.​ ​ 23 Pühalepa raamatukogu, mis asub Palade Põhikoolis, jäi 2024. aasta sügisel ilma suurimast ruumist. Kool võttis ruumi klassina kasutusele. Ruumipuudusel loobuti iganädalastest raamatukogutundidest. Noortel ei ole enam oma ruumi kuhu vahetundidel koguneda või kus peale tunde koos õppida. Õnneks laenutuste arvu see oluliselt ei mõjutanud. Hiiu maakonnas moodustavad lapsed lugejatest 24,26%. 5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine Komplekteerimisel võetakse aluseks Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitused, lähtutakse õpilaste kooli soovitusliku kirjanduse nimekirjast ning tellimisel eelistatakse nomineeritud ja auhinnatud raamatuid. ​ Kooli soovitusliku kirjanduse puhul kogutakse üldiselt kõik eksemplarid Hiiumaa raamatukogudest kokku, et igal õpilasel oleks lugemiseks raamat ehk kasutatakse RVL-i. Kooli soovituslikust kirjandusest osteti vanade eksemplaride asemele kordustrükke ning vajaduse korral asendati katkised, määrdunud või kadunud raamatud uutega. Samuti suurendati soovitusliku lugemisvara eksemplaride hulka.​ ​ Komplekteerimisel arvestatakse ka piirkonna vajadusi. ​ Kuna Kärdla raamatukogu täidab kooli raamatukogu ülesandeid põhikogu osas, siis suurendati koolis soovitusliku lugemisvara eksemplaarsust. Jälgiti, et kõik õpilased saaksid vajamineva raamatu.​ Käina raamatukokku ostetakse enamasti üks eksemplar raamatut, kuid kooli soovituslikku kirjandust hangitakse vajaduse korral rohkem või asendatakse vanad eksemplarid uutega. Komplekteerimisel arvestatakse õpetajate soovitusi ning eelistatakse nomineeritud ja auhinnatud lasteraamatuid. Raha puudusel ostetakse osa raamatuid hiljem järelkomplekteerimise teel. Uuema koolis vajaliku kirjanduse puhul koondatakse eksemplare ka teistest Hiiumaa raamatukogudest, et kõigile õpilastele jaguks lugemiseks raamatuid. ​ Kõrgessaare raamatukogu lähtub laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel sellest, millised raamatud pakuvad huvi lasteaialastele, aitavad kujundada lugemisharjumust ning toetavad lasteaia õppetööd. Olulisel kohal on muinasjutud ja aimeraamatud. Noortele komplekteeritakse peamiselt eesti kirjanike noorteromaane Suvevaheajal, mil Lauka haruraamatukogu on suletud, tehakse Kõrgessaare raamatukogule RVL-i nii laste- kui ka noorteraamatute osas. Selline lähenemine aitab vähendada komplekteerimiskulusid ning tagab raamatute aktiivsema kasutuse ja suurema laenutuse. Pühalepa raamatukogu viis Palade Põhikooli 5.-9. klassi õpilaste seas läbi küsitluse, et paremini mõista noorte huve ja lugemisharjumusi ning pakkuda neile veelgi sobivamaid teenuseid. Küsitlusele vastas 40 õpilast. Selgus, et 60% vastanutest eelistab paberraamatut, samas kui 45% kuulaks meelsasti ka audioraamatuid. Huvi e-raamatute vastu oli väga väike. Ingliskeelseid raamatuid loeks võimaluse korral 55% õpilastest, kuid huvi sõltuks konkreetsest raamatust. Kõige enam eelistatakse fantaasia-, ulme-, krimi- ja põnevuslugusid. 24 Küsitluse tulemuste põhjal komplekteeriti raamatukokku ka mõned ingliskeelsed raamatud, sealhulgas mangad. Emmaste laste- ja noortekirjandust komplekteeritakse vastavalt ilmuvale uudiskirjandusele. Kui Emmaste Põhikool vajab mõnda raamatut rohkem, tellitakse neid teistest Hiiumaa raamatukogudest. Seda toetab väga hea koostöö maakonna raamatukogude vahel. Lasteajakirjade valikust on pea kõigis raamatukogudes olemas Täheke, Hea Laps ja Miki Hiir. 2025. aastal toimus kolm koosolekut, kus osalesid kõigi Hiiumaa raamatukogude esindajad ning saare kõikide koolide kirjandus- ja klassiõpetajad. Ühistegevuste arutelude kõrval oli üheks oluliseks teemaks koolide kohustuslik ja soovituslik kirjandus ning selle kättesaadavus raamatukogudes. Koostöös valmis dokument, kuhu koondati koolide soovid ja vajadused ning andmed selle kohta, kui palju vastavaid raamatuid raamatukogudes olemas on. Selle alusel suurendati koolides soovitusliku lugemisvara eksemplaarsust, osteti vananenud eksemplaride asemele kordustrükke ning vajaduse korral asendati lagunenud, määrdunud või kadunud raamatud uutega. 5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused Olulisemad sündmused:​ 1. Lastekirjanduse keskuse poolt pakutav lugemisprogramm Lugemisisu. Selle raames külastavad lasteaiarühmad ja algklassid raamatukogu ning programmis osalemine tekitab paljudes lastes huvi raamatute ja lugemise vastu.​ 2. Kohtumised kirjanike ja toimetajatega (Pühalepa raamatukogus kirjanikud Silja Kerge ja Evelin Alliksaar ning Anne-Mai Tevahi ja Janno Puusepp); Kärdla raamatukogus lasteajakiri Täheke toimetajad Kadri Hinrikus ja Ilona Martson ning ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola)​ 3. Teematunnid lasteaialastele. Hiiumaa lasteaedadega on väga hea koostöö. Toimuvad lasteaia õppetööd toetavad rühmakoolitused ja tunnid, kus tutvustatakse kirjanikke ja raamatuid.​ 4. Kärdla raamatukogus toimusid raamatukohvikud „Sulg ja Silm“, kus külalised valisid pakutud raamatute seast endale sobiva lugemisvara. Lisaks Kärdla Koolile pakuti raamatukohviku tunde ka Käina ja Suuremõisa koolidele. Raamatukohvikute eesmärk oli tutvustada raamatuid mängulisel ja kaasaval viisil, äratada huvi lugemise vastu ning julgustada noori avastama uusi teoseid ja žanre.​ 5. Suvine lugemisprogramm Käina, Kärdla ja Emmaste raamatukogus. Käina piirkonna lastele toimus suve lõpus ühine preemiareis Haapsalu lasteraamatukokku ja Tallinnasse Super Skyparki. Kärdla piirkonna lastele tuli Haapsalust külla Pipi, kellega veedeti vahva pärastlõuna mereääres koos mängude ja piknikuga. Programmi eesmärk oli kujundada lastes lugemisharjumust ka suvevaheajal, tutvustada neile väärt lugemisvara ja hoida nende sidet raamatukoguga. ​ 6. Koolivaheaja programmid Kärdla ja Käina raamatukogudes. Näiteks teemapäev Munadepüha saladus, kostüümipidu Väikese nõia pidu, teematund Elu mesitarus ning 25 kevadpüha sümboleid ja kombestikku tutvustavad tegevused. Programmide eesmärk oli pakkuda lastele sisukat ja arendavat vaba aja veetmise võimalust​ 7. Maakondlik 4. klasside ettelugemise võistlus „Kullast kallim“, mille eesmärk oli arendada laste lugemisoskust ja esinemisjulgust, väärtustada ettelugemist​ 8. Osaleti kirjanduslikul viktoriinil ning Lastekaitse Liidu ja Tallinna Raamatukogude korraldatud laste kirjanduskonverentsil.​ 9. Lauka raamatukogu olulisemad teematunnid: „500 aastat eesti raamatut“, Astrid Lindgren ja Tove Jansson, Pipi Pikksukk 80 ja Muumid 80.​ 10. Raamatuaastal tegi Pühalepa raamatukogu pidevat koostööd Palade lasteaiaga. Lasteaed kujundas endale väikese lugemisnurga, mille riiulisse viidi igal kuul uus valik raamatuid. Lapsed ootasid uusi raamatuid suure huviga. Seetõttu otsustati lugemisnurga raamatu väljapanekutega jätkata ka edaspidi. 5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus Kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond. Üritused/tegevused Üritused/tegevused Muutus (+-) 2024 2025 893 492 -401 2024. aasta andmetes on arvesse võetud ka individuaal- ja rühmakoolitused, 2025. aasta andmetes ainult üritused/tegevused. Üritused/tegevused Arv Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 87 Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 110 Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 43 Kontserdid või muusikasündmused 5 Kunsti- või käsitöönäitused 23 Lugejamängud ja -võistlused 48 Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud 47 kirjandussündmused Üldharivad loengud ja töötoad 105 Muud (nimetada) 24 2025. aastal rõõmustasid Hiiumaa raamatukogude kirjandussõpru kohtumised kirjanike Urmas Vadi, Ain Küti, Andres Adamsoni, Maarja Unduski, Ingel Unduski, Epp Petrone, Janno Puusepa, Anne-Mai Tevahi ja Valdur Kiibusega. Osaleti IV Hiiumaa kirjandusfestivali korraldusmeeskonna töös. Käina raamatukogus toimus regulaarselt hiiu keele ring. 2025. aastal osaleti hiiu keele ringiga ka Hiiu Folgil, kus viidi läbi õpituba „Tunnike hiiu keelega“. Aasta jooksul tähistati kirjanike juubeleid - Esta Aksli 90. ja Anna Haava 93. sünniaastapäeva. ​ 26 Viidi läbi loeng hiidlaste rahvariietest, toimus kirivöö kudumise ja hiidlaste rahvariide pitside heegeldamise õpituba. Kärdla raamatukogus toimusid igal kuul Eesti Raamatu Aastale pühendatud temaatilised vestlusringid. Maaraamatukogudes toimusid sündmused „Paikkonnalugu kirjasõnas“ ja „Unistamistalgud“. Olulisemate näituste hulka kuulusid Kärdla raamatukogus toimunud pühakirjade ja lauluraamatute näitus, kus sai näha haruldast esimest eestikeelset Piibli väljaannet. Kõrgessaare raamatukogus eksponeeritud Catherine Zaripi ja Väino Tõnissoni illustratsioonide näitus koos eksliibristega. Käina raamatukogus oli väljapanek detektoristi erakogust “Sõled ja preesid” ning kirivööde näitus. Pühalepa raamatukogu korraldas koostöös MTÜ-ga Suuremõisa Loss muuseumiööl programmi „Öös on raamatut“. Lastele korraldati Pipi Pikksuka ja Muumide 80. juubelipidu. Kõik korraldatud sündmused ja näitused rikastasid saare kultuurielu, tõid inimesed raamatukokku ning pakkusid eri vanuses sihtrühmadele võimalusi osaleda sisukates ja harivates ettevõtmistes. 5.5.1 Kasutajakoolitused Koolitused Koolitused Muutus (+-) 2024 2025 376 337 -39 Tabelis on arvesse võetud individuaal- ja rühmakoolitused. Peamisteks sihtrühmadeks on täiskasvanud vanuses 60+ (eakad, vähese arvutioskusega elanikud ning inimesed, kellel puudub kodus arvuti või kes ei kasuta nutiseadmeid iseseisvalt) ning lapsed. Täiskasvanutele suunatud rühmakoolitustel õpetati peamiselt digioskusi. TÕN-i raames toimusid mitmesugused õpitoad, näiteks Hiiumaa pitside õpituba, vilditud seep-nuustiku valmistamise õpituba, Hiiumaa kinnaste kudumise õpitoad ning rahatarkuse teemaline kohtumine, kus räägiti sellest, kuidas teha juba täna nutikaid plaane tuleviku jaoks. Käina raamatukogus on populaarsed aiaringi koolitused. Täiskasvanutele suunatud individuaalkoolituste peamisteks teemadeks olid nutiseadmete tundmine ja kasutamine, e-kontode loomine erinevates keskkondades, Smart-ID konto loomine, digiallkirjastamine, ID-kaardi kasutamine, pangatoimingud, tuludeklaratsiooni täitmisel abistamine, eesti.ee keskkonna kasutamine, terviseportaalis ankeetide ning muude dokumentide täitmine. 27 Laste rühmakoolituste teemad olid valdavalt seotud kirjanduse tutvustamise ning erinevate andmebaaside, näiteks RIKSWEB-i ja DIGAR-i, kasutamise õpetamisega. Vanematele klassidele toimusid Eesti Raamatu Aastaga seotud ettekanded eesti vanematest raamatutest ja raamatute ajaloost ning korraldati infootsingu koolitusi. Algklassidele viidi läbi raamatukogu ekskursioone, mille käigus tutvustati lastekirjandust ja teavikute paigutust riiulitel. Samuti toimusid „Lugemisisu” tunnid lasteaialastele ja algklassidele. Aasta jooksul viidi Hiiu maakonnas läbi 337 rühma- ja individuaalkoolitust. Kasutajate tagasiside koolitustele on olnud väga hea. Koolitusi peetakse vajalikuks, praktiliseks ja igapäevaelus kasulikuks. Eriti hinnatakse individuaalset lähenemist, rahulikku juhendamist ning võimalust saada abi just nende küsimustega, millega iseseisvalt hätta jäädakse. Kuna maapiirkondadest on kadunud pank ja postkontor, on raamatukogu sageli ainus koht, kus elanik saab e-teenuste kasutamisel vajalikku abi ja tuge. 5.5.2 Koostööpartnerid Kohalikul tasandil on Hiiu maakonna raamatukogude suurimateks koostööpartneriteks Hiiumaa Vallavalitsus ja osavallad, Hiiumaa Muuseum, Hiiumaa Arenduskeskus, Suuremõisa Loss, Hiiumaa koolid ja lasteaiad, kultuurikeskused, vabaajakeskused, noortekeskused ja päevakeskused. ​ Käina piirkonnas Kaunite Kunstide Kool ja Elamuskeskus Tuuletorn, Kõrgessaares Reigi pastoraat ja Reigi kirik, Pühalepas Hellamaa Perekeskus. Samuti teevad kõik Hiiumaa raamatukogud omavahel koostööd. Riiklikul tasandil on Hiiu maakonna raamatukogude koostööpartneriteks Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Hoiuraamatukogu, Rahvusarhiiv, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti noortekirjanduse Ühing, ETKA Andras ja teised maakonna- ja keskraamatukogud, kellega saab ideid ja kogemusi saab vahetada. Samuti Eesti Kultuurkapital, kuhu esitatakse toetuste saamisteks projekte erinevate ürituste läbiviimiseks. Deltmar OÜ pakub teenust ja kasutajatuge info- ja kataloogisüsteemi RIKS kasutamisel igapäevatöös. Tihe koostöö ja info jagamine toimub ERÜ ja maaraamatukogude sektsiooni liikmete vahel. ​ Kärdla avatud raamatukogu teenuse tarbeks pakub ligipääsusüsteemi FoxSec ettevõte BFL Security OÜ. Koostööpartnerid aitavad tegevusi mitmekesistada ning tuua juurde uusi ja huvitavaid ideid ning vaatenurki. 28 6. Raamatukogu turundus 6.1 Turunduskanalid Peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks olid ​ Raamatukogu koduleht ​ KOV-i koduleht ​ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, TikTok, Youtube) ​ Raadio ​ Ajalehed, ajakirjad ​ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid) ​ Muud (meiliturundus, suusõnaline info) Kõik eespool mainitud turunduskanalid on olulised, sest inimestel on harjumuspäraselt erinevad kanalid info/teenuste/sündmuste jälgimiseks. Mõju on olnud positiivne, sest sündmustel on alati kohal arvestatav rahvahulk ning raamatukogus pakutavaid teenuseid kasutatakse igapäevaselt.​ Tasulist reklaami on ostnud Kärdla, Käina ja Kõrgessaare raamatukogud kohalikus lehes (Hiiu Leht).​ Oma Facebooki lehed on olemas kõikidel raamatukogudel, va Kõrgessaare raamatukogu kasutab Facebooki lehte Kõrgessaare Postipoiss, mille kaudu antakse laiemale üldsusele teada raamatukogus toimuvast. Käina raamatukogul on olemas ka Tik-Tok, kus jagatakse infot lastele.​ Sündmuste kohta info jagamiseks kasutatakse valla lehte Hiiumaa Teataja, veebilehte hiiumaa.ee ning Saaremaa Kadi Raadio hõikab välja toimuvad ettevõtmised ka raadioeetris. Kodulehed on olemas Kärdla, Käina ja Pühalepa raamatukogudel. ​ Raamatukogude kohta infot on võimalik leida ka Hiiumaa valla kodulehelt. 6.2 Väljaannete publitseerimine Aruandeaastal Hiiu maakonna raamatukogud ühtegi väljaannet ei publitseerinud. ​ Olulisemad raamatukogutöötajate poolt avaldatud artiklid on näha Kärdla Linnaraamatukogu kodulehel. Aasta jooksul avaldasid raamatukogutöötajad raamatututvustusi kohalikus ajalehes Hiiu Leht. Kärdla raamatukogu direktor jagas lugemissoovitusi Terevisioonis https://jupiter.err.ee/1609596473/lugemissoovitus-hiidlastelt Aasta üheks olulisemaks meediakajastuseks Kärdla raamatukogu jaoks oli see, kui ERR kirjutas Kärdla raamatukogu võimalusest laenutada raamatuid ööpäev läbi. Uudis leidis kajastust ka Aktuaalses Kaameras. https://www.err.ee/1609708926/kardla-raamatukogust-saab-raamatuid-laenutada-oopaev-labi 29 7. Eesmärgid tulevaks aastaks Uued suunad arengus lähtuvalt raamatukogude ja/või KOV-ide arengukavadest, kavandatud muudatused, peamised eesmärgid. 2026. aasta tegevuste hulka kuuluvad lugejate teenindamine, raamatukogude aktiivne turundamine, elanike digikirjaoskuse koolitamine ja nõustamine, laste lugemisharjumuse kujundamine, täienduskoolituste korraldamine, andmebaasi ja kogude korrastamine, rahvusvaheliste suhete arendamine. ​ Soov on säilitada raamatukogu kogukonnakeskuse ja kokkusaamise kohana ning toetada ja mitmekesistada inimeste vaba aja veetmise võimalusi läbi erinevate kultuuriürituste ja kirjandussündmuste.​ 2026. aasta planeeritud tegevuste hulka kuuluvad: ●​ Rahvaraamatukogude seaduse muutmises kaasaaitamine ja tegevuste toetamine ●​ õppereis KOV esindajate ja teiste raamatukogudega Turu linna, et tutvuda raamatukoguteenuste, sh iseteenindusega Turu Linnaraamatukogus ja harukogudes ning arutada Hiiumaa raamatukogude tulevikku, sh uue maja ehitamist ●​ Raamatukogu tegevuste laiendamine, osaledes erinevatel õppereisidel ●​ Laste lugemisprogrammide koordineerimine ja arvukad õpitunnid raamatukogus ●​ Täiskasvanuhariduse propageerimine elanike koolitamistega ning osalemine ETKA Andras tegevustes ●​ Koostöö teiste maakondade ja välisriikide raamatukogudega (ühisprojektid ja -tegevused) ●​ Hiiumaa Kirjandusfestivali V peatüki korraldamine ja turundamine oma infokanalites, et jõuda Hiiumaa inimesteni ●​ Hiiumaa Lastefestivalil osalemine kirjandusliku aardejahiga jt raamatukogu tegevustega ●​ Tähistada Hiiumaal väljakuulutatud Tuletornide aastat ●​ Uute rahvusvaheliste projektide kavandamine ja taotluste esitamine ●​ Kärdla raamatukogu 155. sünnipäeva tähistamine ●​ Käina Raamatukogu sai 2025. aasta hilissügisel valla endise sotsiaalosakonna ruumid. Aasta jooksul on plaan need sisustada ning kolida raamatud teisest hoonest, kultuurikeskusest, ümber. ●​ Toetada ja osaleda tegevustes seoses Hiiumaa raamatukogude ühendamiseg. 30