Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

PÕLVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Põlva 2026 Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3 2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5 3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 10 4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 14 5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 17 6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 27 7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 29 2 1 Aasta lühikokkuvõte 1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused? Kuna aruandeaasta tähtsündmusi ei saa eraldada raamatuaasta omadest, on need loetletud punktis 1.2. 1.2 Tähtsündmusi. Raamatuaasta tegemisi • Triinu Laane juubelile pühendatud „Lõuna-Eesti hõnguga lastekirjanduse päev“ Põlvas • Lugemisaktsioon „Lugemine loeb ehk LOE ETTE!“ koos tunnustusüritusega Põlva Keskraamatukogu lasteteeninduse ja Põlva kirjaniku Rainer Rahasepa koostöös • Lugemisaktsioon „Lugemisrännak 2025“ Veriora ja Räpina raamatukogus • Raamatuaasta loterii Kanepi valla jaanitulel, kogumaks raha lasteraamatute ostuks valla lasteaedadele ja üleandmistseremoonia Valgjärvel koos Triinu Laanega • Raamatuaasta stendinäituse eksponeerimine koos avamisüritusega Põlvas, Räpinas ja Vastse-Kuustes • Raamatuaasta piltvaiba tikkimine Põlvas, Räpinas ja Valgjärvel 1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused? • Põlva Keskraamatukogu paigaldas linna keskväljakule ja Põlva järve randa raamatuvahetuskapid, mille valmistas Roomet Kahar. Huvilistele loodi võimalused, mis Põlva avalikus ruumis seni puudusid. • Räpina valla Keskraamatukogus kujundati ümber lasteosakond (uus mööbel, seina- maalingud). Keskkond on palju lapsesõbralikum, parem on ka üritusi korraldada. • Põlva Keskraamatukogus algas siseruumide uuendamise projekt, mille eesmärk on kujundada kaasaegne, kogukonna õppimist, loovust ja kooskäimist toetav keskkond. • Dialoogiringides Võõpsu raamatukogus, mille viisid läbi Kairi Tilga (Eesti Koostöö- kogu) ja Triin Rõõmusoks, arutlesid raamatukogu, kohaliku kogukonna ja vallavalitsuse esindajad raamatukogu tuleviku üle. • Valmis Võõpsu raamatukogu rekonstrueerimisprojekt – lähtus dialoogiringidest ja 2024. aastal läbi viidud Innosprindist. • Võeti vastu „Räpina valla Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“. • Räpina valla raamatukogud osalesid esmakordselt valla kodukohvikute päeval. • Mehikoormas rajati pärandpeenar – sisukas kogukonda ja erinevaid eagruppe hõlmav tegevus. • Kanepi vallas korraldati raamatukoguhoidjate, noorsootöötajate ja kultuurikorraldajate ühine õppereis Pärnumaale – omavahelist sidet tugevdav ettevõtmine. 1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti? Aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti. Maakonnaraamatukogu jätkas toimimist raamatu- kogude heaks senisel viisil (komplekteerimine, koolitused), renoveeriti raamatukoguruume, tähistati raamatuaastat. Eelloetletu aitas kaasa raamatukogude mõjukuse kasvule. 3 1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks Rahuloluindeks maakonnas oli 9,7. Vastajad andsid raamatukoguteenustele kõrge hinnangu. Ära märgiti lahke ja sõbralik teenindus, pädevus kirjanduse soovitamisel ja päringute lahendamisel. 4 2 Juhtimine ja personal Maakonna 1. 2.1 2.2 Kesk- 2.3 2.4.Ränd- 2.Kokku 3.Teenindus- nimi Elanike Registri- raamatu- Haru- raamatu- punktide arv koodiga kogude raamatu- kogude arv raamatu- arv kogude arv kogude arv arv 2024 23810 10 2 19 - 29 2 2025 23475 9 2 19 - 28 2 2.1 Juhtimine 2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus Aasta alguse seisuga on likvideeritud Karilatsi raamatukogu Kanepi vallas. Reorganiseerimise tulemusena (külakeskuse ja raamatukogu liitmine) töötavad samuti aasta algusest Krootuse raamatukogu-külakeskus ja Maaritsa raamatukogu-külakeskus Kanepi vallas. (Muudatustest lähemalt 2024. aasta aruandes.) Keskraamatukogud on loodud Räpina ja Põlva vallas (maakonnaraamatukogu on ühtlasi valla keskraamatukogu). Kanepi vallas 2025. aastal veel keskraamatukogu ei moodustatud. Teeninduspunktid on kahes hooldekodus (Kanepi vallas Savernas ja Räpina vallas Leevil). 2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu Nõukogud on olemas keskraamatukogudes. Räpinas kogunes nõukogu ühel korral. Raamatukogu direktor tutvustas rahulolu-uuringute tulemusi ja andis ülevaate õppereisist. Põlvas kinnitas nõukogu meili teel raamatukogude suvised lahtiolekuajad. Nõukogud ei tööta küll intensiivselt, kuid on raamatukogude jaoks tugijõud. 2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava Kehtivad arengukavad praegu puuduvad. Räpina valla Keskraamatukogus on arengukava koostamisega alustatud. Maakonnaraamatukogus alustatakse uue arengukava koostamisega siis, kui rahvaraamatukogude seadus on uuendatud kujul vastu võetud. Raamatukogude vajadused (uued ruumid, remondid) on KOV-ide arengukavades kajastatud. Kõikides valdades uuendati arengukava juurde kuuluvat eelarvestrateegiat, mille periood on 2026–2029. Põlva valla strateegias on igal aastal ette nähtud summa (esialgu konkretiseerimata) keskraamatukogu ja haruraamatukogude sisustuse ja tehnilise baasi uuendamiseks osutatavate teenuste valiku laiendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. 2025. aastal suuremate projektidega ei tegeldud. Kanepi valla strateegias on ellu viidud Põlgaste raamatukogu-külakeskuse hoone (majas on ka teisi asutusi) energiatõhususe suurendamise projekt. 2026. aastaks on ette nähtud raha Erastvere raamatukogu-külakeskuse rekonstrueerimiseks. Räpina valla strateegias oli 2025. aastaks ette nähtud summa Võõpsu raamatukogu rekonstruktsiooniprojekti loomiseks, mis ka teostus, ja sellele eelnenud dialoogiringide läbi- viimiseks. Ka raamatukogu ümberehitamiseks on raha planeeritud (2020ndate lõpuaastateks). 5 Raamatukoguhoidjaid arengukava koostamisse palju ei kaasata ja raamatukogutöö sisuline pool on kajastatud põgusalt. 2.2 Eelarve Eelarvet on peamiselt kasvatanud Kanepi vallas läbiviidud tegevused (suurremont, raamatu- kogude-külakeskuste rajamine). Kahjuks on langenud teavikute soetussumma riigilt. Tulud ja kulud Seisuga 31.12.24 € Seisuga 31.12.25 € Muutus% Tulud kokku 1 442 066 2 596 092 +80 Kulud kokku 1 442 066 2 596 092 +80 Tööjõukulu 833 652 922 784 +10,7 Komplekteerimiskulu 216 321 213 897 -1,1 sh KOV-lt 167 406 169 095 +1 sh riigilt 48 915 44 802 -8,4 sh KuM-ilt 48 915 44 802 -8,4 Investeeringukulu 0 954 330 - sh KOV-ilt 0 951 330 - sh riigilt 0 3000 - sh KuM-ilt 0 3000 - Infotehnoloogiakulu 29 412 40 533 +37,8 2.2.1 Raamatukogude projektid Projekti nimi Toetuse allikas Projekti Eral- Projekti Staatus periood datud üld- (lõpetatud, summa maksu- käimasolev mus vms) Räpina valla Kultuuri- 01.11.2024– 3000.00 6000.00 Aruanne Keskraamatukogu ministeeriumi 31.03.2026 esitatud lasteosakonna rahvaraamatu- ümber- kogude kiirendi kujundamine investeeringu- toetused Põlva maakonna Kultuuri- 19.02– 2590.00 3309.00 Lõpetatud raamatukogu- ministeeriumi 29.10.2025 hoidjate õppereis rahvaraamatu- Läti vabariiki kogude kiirendi koolitus- tegevused Õppereis Läti Eesti - 529.00 3309.00 Lõpetatud Vabariiki Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp (edaspidi ekspertgrupp) Lugemisaktsioon Ekspertgrupp - 200.00 495.00 Lõpetatud „Põlvamaa loeb ehk LOE ETTE!“ 6  Üle-eestilise 3.– Ekspertgrupp - 300.00 342.00 Lõpetatud 4. kl kirjandusmängu maakonnavoor Kohtumised Mika Ekspertgrupp - 600.00 1020.00 Lõpetatud Keräneniga (6) Lastekirjanduse Ekspertgrupp - 500.00 934.00 Lõpetatud päev Üle-eestilise 4. kl Ekspertgrupp 200.00 346.00 Lõpetatud ettelugemis- võistluse „Kullast kallim“ maakonnavoor Ülemaakonnalise Ekspertgrupp 400.00 495.00 Lõpetatud suvelugemise „Loeme päikesekiiri“ tunnustamisüritus Põlvamaa XIX Ekspertgrupp 600.00 1119.00 Lõpetatud maaraamatukogu- hoidja päev Toetused olid suureks abiks ülemaakonnaliste sündmuste korraldamisel, sealhulgas täiendus- koolitus. Räpinas aitas kiirendist saadud toetas luua lapsesõbralikuma keskkonna laste- osakonnas. Paljud ürituste läbiviimiseks koostatud projektid tabelisse ei mahtunud. Projekti- kirjutajatena paistavad juba aastaid silma Mall Kõpp (Vastse-Kuuste; seekord 12), Karis Kuuseorg (Saverna; 4) ja Jane Arusoo (Räpina; lisaks ülaltoodule veel 3). 2.3 Personal Töötajate arv Täidetud töökohtade arv (FTE) 55 47,98 2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses Töötajate üldarv jäi samaks. Raamatukoguhoidjate arv (41) vähenes kahe inimese võrra (koosseis 1,0). Kuna raamatukoguhoidjate koosseis teisalt 0,5 võrra kasvas (üks töötaja rakendati täiskohaga), vähenes koosseis kokku 0,5. Kaks raamatukoguhoidjat pensioneerusid, üks koondati raamatukogu likvideerimise tõttu. Abipersonal (14) sai kahe töötaja võrra rikkamaks (koosseis suurenes 1,5). Kuna abipersonali osas oli ka koosseisu vähendamine (0,4), siis on kasv 1,1. 2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine Raamatukoguhoidja kutse (tase 6) omistati kahele raamatukoguhoidjale. 2.3.3 Täienduskoolitused Koolitusteema Raamatukogude arv, kust koolitustel osaleti Juhtimine, sh projektijuhtimine 3 Digi- ja meediapädevused 20 Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 5 Klienditeenindus 2 7  Kogude kujundamine ja haldamine 20 Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 1 Kultuur ja kirjandus 28 Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega - inimeste teenindus Meeskonnatöö ja koostööoskused 4 Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh 24 statistika ja uuringud Teenuste pakkumine ja arendus 25 Terviseedendus, liikumisharrastus - Muu: tuleohutus, kogukonnatöö, psühholoogia, KOV-ide ja 19 raamatukogude koostöö Koolitusaasta oli tavapärane, osaleti algupärase lastekirjanduse päeval, ERÜ suveseminaridel, „Lugemisu“ stardikoolitusel, digipädevuse koolitusel, õppereisidel jne. Märkimisväärne on nelja raamatukoguhoidja osalemine kutsekoolitusel Rahvusraamatukogus. Kanepi vallas korraldati raamatukoguhoidjate, noorsootöötajate ja kultuurikorraldajate kahepäevane õppereis Pärnumaale. Maakonnaraamatukogu korraldas üheksa koolitust, neist üks oli kahepäevane (õppereis Lätti). Koolitused õnnestusid. Kindlasti oli väga oluline paljude jaoks esmakordne süsteemne tutvus tehisaruga. Väga huvitavad olid kirjanduskäsitlused ning kirjandus ja kultuur olid ka koolitusaastal fookuses. Koolitused pakkusid palju – konkreetsetest töövõtetest kuni üldise silmaringi laienemiseni. Palju tähelepanu pöörati lõunanaabritele. Huvitavad olid nii Läti- aineline koolituspäev raamatukogus kui ka õppereis. Viimane pakkus hea ülevaate raamatu- kogude ruumilahendustest kogukonnapraktikateni. • Rahvusraamatukogu koolitus „Kratimanamine algajatele“, koolitajad Laura Nemvalts ja Anett Pärismaa. Koolitus toimus Põlva Kooli arvutiklassis väga heas koostöös kooli ja sealse raamatukoguga • Läti kirjandus ja kultuur, Liiga-Maija Senina, Evelin Arust • Õppekäik Harjumaale ja Tallinna – Vaida, Jüri ja Peetri raamatukogu, ringkäik MUBAs (koos raamatukoguga) ja Estonia teatris • Lastekirjanduse päev, fookuses Lõuna-Eesti kirjandus, Ave Mattheus, Helle Laanpere, Triinu Laan ja Tiia Allas • Õppereis Lätti – Kuldiga ja Ventspilsi keskraamatukogu, Jurkalne, Edole, Calincieme ja Puzese raamatukogu • Kokkuvõte õppereisist Lätti, kogude kujundamine, tuleohutus • Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päev Valgjärvel, tutvumine Saverna ja Valgjärve raamatukoguga, Mart Jagomägi ülevaade raamatuaasta vaiba sünniloost, tikkimine, kultuuriprogramm • Koostööpäev Rahva Raamatuga, René Tendermann • Aastalõpunõupidamine Põlva uues vallamajas, aruandlus, kohtumine reisikirjaniku Florika Kolbakovaga, tutvumine vallamajaga, muusikaline tervitus Jan-Mattias Kottiselt 2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine Maakonnaraamatukogus käsitleti aruandlust põhjalikult raamatukoguhoidjate aastalõpu kokku- saamisel, kus nii statistiline kui ka tegevusaruanne punkt-punkti haaval läbi võeti. 8 Komplekteerimisjuht ja pearaamatukoguhoidja abistasid raamatukoguhoidjaid kogu aruandlus- perioodi vältel, jagasid selgitusi, esitasid täpsustavaid küsimusi ja vajadusel parandasid vigu. Statistilise aruande koostamisega senises keskkonnas (RAJU ei valminud) probleeme ei olnud. Põlvamaa rahvaraamatukogude tegevusaruande koostasid maakonnaraamatukogu töötajad raamatukogudelt laekunud aruannete põhjal. 9 3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon 3.1 Hoone ja ruum Vajadused ruumiolude parandamiseks on endised: Vastse-Kuuste, Võõpsu, Tilsi ja Peri raamatukogu. Edasiminek oli Võõpsus, kus valmis rahvaraamatukogude kiirendi toel (valla- valitsus esitas taotluse 2024) Ribbon Consult OÜ projekt raamatukogu rekonstrueerimiseks. Põlvas valmisid lugeja-uuringu ja raamatukoguhoidjate sisendi põhjal strateegiline tegevus- plaan (aastani 2031) raamatukogu ruumiolude uuendamiseks ja projekti lähteülesanne, mis määratleb ruumide kaasajastamise eesmärgid, etapid ja suunad. Dokumendid koostas Ilona Peenemaa. Raamatukogu esitas rahvaraamatukogu kiirendile taotluse ruumilahenduse eskiis- projekti loomiseks. Kanepi vald esitas kiirendile taotluse Erastvere raamatukogu-külakeskuse kaasajastamiseks. Mõlemad taotlused rahuldati 2026. aasta algul. Maaritsas kaardistati remondivajadused (fassaadi soojustamine, sadeveesüsteemi rajamine, sanitaarremont). Teostatud tööd Kanepi vald • Maaritsa – küttesüsteemi ulatuslik remont • Põlgaste – maja energiatõhusamaks muutmine (algas 2024). Raamatukogus vahetati küttesüsteem ja kogu hoonesse paigaldati ventilatsioon. Räpina valla Keskraamatukogu • Räpina – lasteosakonna ümberkujundamine (mööbli väljavahetamine, seinamaalingute loomine) • Võõpsu – rekonstrueerimisprojekt • Linte – puitfassaadi värvimine; katuse parandus ja hooldus • Leevaku – põrandakatte vahetus hoidlas Põlva Keskraamatukogu • Ahja – katlamaja automaatika uuendamine; laste lugemiskambri sanitaarremont (seinte värvimine, lisariiulid, uued rulood); välialal kiige tugipostide osaline väljavahetamine ja värvimine, liivakasti uuendamine, pinkide uuendamine • Kiidjärve – katuse parandus; uue siselae paigaldamine fuajeesse; erimõõduliste akende (4) väljavahetamine • Rasina – pisiremont (uksealuse tühimiku täitmine, siseukse remontimine, laelampide vahetamine) • Taevaskoja – korstnajala remont • Vastse-Kuuste – pisiremont koostöös õpilasmalevlastega (laudade ja teenindusleti lihvimine ja lakkimine, näituseseinte ja ruumide vaheliste puidust alade pahteldamine ja värvimine) • Vanaküla – uue reoveemahuti paigaldamine ja imbväljaku ehitamine; fassaadi uuendamine koos vihmaveerennide ja muu sinna juurde kuuluvaga 10 3.2 Ligipääsetavus 3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele Ligipääsetavuse aspektid Mitmes raamatukogus? Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega 1 inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle - võimaluste kohta Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised - Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 23 Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis, 14 piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja* Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad 10 pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu ruumidesse Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 7 Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on 15 muul viisil tagatud parkimisvõimalus Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada - silmusvõimendit Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 22 Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 6 Muu: ühel või paaril õhtul avatud pikemalt 2 *Siia hulka kuuluvad ka raamatukogud, kuhu pääseb küll kõrvalise abita, aga maja teisel korrusel (raamatukoguga ühishaldamisel) asuvatesse külakeskuse või muuseumi ruumidesse paraku mitte. Ligipääsetavust parandati Põlgastes (statsionaarse kaldtee rajamine), Kauksis (invakäetoe paigaldamine WCsse) ja Krootusel (trepikäsipuu paigaldamine). 3.2.2 Koduteenindus Koduteeninduse teenused Kordade arv Kasutajate arv Väljaannete laenutus 1180 96 Kasutajakoolitus 2 2 Digipädevuste alane nõustamine 30 26 Muu: puude kandmine, apteegi külastamine, andmete 21 8 esitamine korteriühistule haldusarvete väljastamiseks ja arvete kojuviimine Koduteenindust pakkuvate raamatukogude arv on mullusega võrreldes sama (23). Väljaannete laenutuse ja kasutajate arv on kasvanud vastavalt 2,1 ja 7,9%. Koduteenindus on oluline. Esma- tähtis on pakkuda lugemisvara, aga vajalik on ka abi digivaldkonnas. 3.2.3 Teenused teistele asutustele Teenused teistele asutustele Kordade Osavõtjate arv arv Üritused lasteaias (ettelugemine, teatraliseeritud 244 864 raamatututvustused) 11  Laenutamine, ettelugemine, meisterdamine hooldekodus 111 291 Üritused koolis 48 423 Üritused koos noortekeskustega 4 109 Üritused koos teiste organisatsioonidega 4 240 Kindlasti ei kajasta tabel koostöömahtu tervikuna. Väga tänuväärne on koostöö lasteaedadega. Laste jaoks on kindlasti elamusrikkad teatrivormis raamatututvustused. Koostööpartnerite kohta saab rohkem teavet punktis 5.5.2. 3.3 Innovatsioon 3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võimalused Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes raamatukogus? Raamatukogusüsteem URRAM 28 Raamatukogusüsteem RIKS - Raamatukogusüsteem Sierra - Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 2 Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või 25 laenutuskapi kaudu Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) - Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) - Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 14 Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 12 Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat - Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja 8 mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks) Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (näiteks muusika, - taskuhäälingute loomiseks) Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (näiteks videote, vlogide - loomiseks) Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus - Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 27 Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 28 Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või 28 koopiamasinat Raamatukogus saab värviliselt printida 13 Muud teenused - 3D printer (1), lamineerimismasin (3) 4 3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas Põlva vallas tegeldi Windows 10 kasutajatoe lõppemisega seotud tehnoloogilise üleminekuga. Peamised tegevused • Riistvara uuendamine. Põlvas vahetati välja seitse töötajaarvutit. Kuna arvutid on töökorras, asendati nendega osa kasutajaarvuteid ja parandati sellega AIP-i teenust. • Tarkvara moderniseerimine. Haruraamatukogudes viidi läbi mahukas tarkvara uuendamine, et tagada turvalisus ja vastavus tänapäevastele standarditele. 12  • Infosüsteemide vundamendi tugevdamine. o Viidi lõpule serverite riistvara vahetus ning tarkvaraplatvormide uuendamine, mis tagab andmete kiirema töötluse ja teenuste katkematu kättesaadavuse. o Kohtvõrgu komponendid läbisid põhjaliku hoolduse ja renoveerimise, mille käigus optimeeriti sisevõrgu läbilaskevõimet. o Küberturvalisuse tagamine. Täiustati tulemüüri lahendusi tagamaks raamatu- kogu andmeside vastavus tänapäevastele turvanõuetele. Kanepi vallas lahendati probleemid WiFi-ga Kanepi raamatukogus, mille levi on nüüd väga hea. Põlgastes vahetati kaasaegsema vastu kasutajaarvuti. Maaritsas soetati printimis- võimekusega A3 kontorikombain. 3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus Maakonnaraamatukogus on vähenenud iseteeninduse teel lugejaks registreerunute arv (14 ja 20). Järjekindlalt tõuseb otsingute ja laenutähtaja pikenduste arv. Esimene on kahe aasta võrdluses tõusnud 11,5% (18 379 ja 16 487), teine 16,1% (2563 ja 2207). 3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine Töö jätkus süsteemselt ja probleemideta. URRAM-isse bibliografeeriti 1944 Põlvamaad käsitlevat artiklit ajakirjandusest ja kogumikest. 13 4 Kogude kujundamine 4.1 Komplekteerimispõhimõtted Komplekteerimispõhimõtteid käsitlevaid dokumente on nüüdsest maakonnas kaks. „Põlva Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“ kinnitati direktori käskkirjaga aprillis 2021. Muudatusi pole seni teha vaja olnud. „Räpina valla Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“ (https://raamat.rapina.ee/wp- content/uploads/2026/01/Rapina-valla-Keskraamatukogu-komplekteerimispohimotted.pdf) kinnitati direktori käskkirjaga 4. detsembril 2025. Dokumendi vastuvõtmine on tunnustus- väärne. Muuhulgas pööratakse tähelepanu kogude korrastamisele, mis hõlmab vananenud ja füüsiliselt rikutud väljaannete eemaldamist, millega on valla raamatukogudes ka süsteemselt tegelema hakatud. Maakonnaraamatukogus jätkus komplekteerimine kõigile rahvaraamatukogule senisel heal tasemel (näiteks üks raamatusaadetis nädalas). Suuri probleeme ei täheldatud nii maakonna- raamatukogus kui ka teistes raamatukogudes. Maakonna koolituspäeval septembris tegid komplekteerijad sisuka ülevaate oma tegevusest ja edastasid teavet võimalike muudatuste kohta lähiaastatel. 4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Soetatud raamatutest moodustas ilu- ja lastekirjandus 78,9%, kojulaenutustest 61,6%. Kojulaenutustest 20,4% olid perioodikalaenutused. Nii on proportsioonid ka laenutuste osas paigas. Ilu- ja lastekirjanduse osakaal komplekteerimisel on järjekindlalt kasvanud (kahe aasta võrdluses 3,3%). Hangitud väljaannete arv elaniku kohta oli 1,9% (mullu 2%). Ringlus oli maakonnas tervikuna 0,61. Keskmisele väga lähedal ja üle selle oli ringlus Ruusal, Savernas, Himmastes, Kauksis, Vastse-Kuustes, Valgjärvel, Leevakul ja Põlvas (viimases kahes kõige kõrgem – 1,2). Valdadest oli kõrgeima ringlusega Põlva (0,72). Ringluse parandamiseks tuleks kogusid radikaalsemalt puhastada. Raamatukoguhoidjad on aga kahe tule vahel, mis aruandeaastal veelgi võimendus. Ühelt poolt raamatukogude ruumiolud ja kogude seisukord (lagunenud raamat tuleb kogust eemaldada väärtusest hoolimata, võimalusel muidugi asenda- da), teisalt mahakandmist tauniv surve kirjanikelt. Kergekäeliselt raamatukoguhoidjad raama- tuid kindlasti maha ei kanna. 4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja hinnang Komplekteerimiseks said Põlvamaa rahvaraamatukogud riigilt 44 802 (8,4% vähem kui eelmisel aastal, siis 48 915), omavalitsustelt (ilma perioodikata) 118 014 (0,6% rohkem – 117 260), kokku 162 816 (2% rohkem – 166 175). Jätkuvalt on tehtud tööd selle nimel, et võimalikult soodsalt komplekteerida. Rahva Raamatu osakaal tarnetest (63,7%) on suurenenud (2024 – 57%). Kõigilt teistelt tarnija- telt hankimine on vähenenud. 14 Raamatukogudesse osteti 2259 eksemplari teadmiskirjandust ning 8428 eksemplari ilu- ja lastekirjandust. Kokku 10 687 raamatut (neist 27% riigi toetuse eest). E-raamatuid ja audio- raamatuid ei komplekteeritud. Ostetud raamatute arv on vähenenud 4% (2024 – 11 138). Annetuste arvu suure kasvu tõttu (213%; 1512 ja 483) on soetatud raamatute arv siiski 5% suurem (12 199 ja 11 621). Aasta algul oli kogudes 491 894 raamatut, aasta lõpul 487 356 (vähenemine 0,9%). 4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang Perioodika tellimiseks eraldasid omavalitsused 51 081 eurot. Ajakirjade aastakäike soetati mullusest 11,8% vähem (548 ja 621), sh vähenes poole võrra annetuste arv (57 ja 114). Ajalehtede puhul on tendents sama – vähenemine 12,8% (239 ja 274). Peapõhjuseks on rahaline kitsikus. Digiväljaannete juurdepääse oli aruandeaastal kuus. Kahjuks pole need suurt lugejamenu saavutanud. Mitu raamatukogu on tellinud esmakordselt juurdepääsu 2026. aastaks. 4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Auviseid osteti ainult 6 ja muid väljaandeid (peamiselt lauamänge) 27 eksemplari. Siin on tegemist tavapärase protsessiga. Huvi auviste vastu on väike, lauamängud on küllalt populaarsed. 4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang Esemeid pole analoogiliselt tavapärase komplekteerimisega soetatud. Raamatukogudel muidugi esemeid on, neid saab kasutada kohapeal ja laenata kaasa. Õmblusmasina kohal- kasutust võimaldatakse Ahjal, Vanakülas ja Erastveres. Viimases laenutatakse koju pille (kandleid). Laenutamine ei toimu samuti URRAM-i abil. 15 4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust Annetusena saadi 1527 teavikut, neist 1512 raamatut, 3 auvist ja 12 muud (5 eksemplari lauamängu „Plantasia“ Eesti Kirjandusmuuseumist ning 7 eksemplari lauamängu „50 küsimust Eesti kodakondsuseni“ Integratsiooni Sihtasutuselt). Annetuste osakaal juurdekasvust (v.a perioodika) on 12,5% (mullu 4,2%). Eelkõige tõstis annetuste osakaalu ühe kooliraamatukogu likvideerimise tõttu rahvaraamatukogule üle antud väljaannete suur arv. 4.8 Inventuurid ja mahakandmised Inventuurid (maakonnaraamatukogu töötajate abiga) viidi läbi Kanepis ja Himmastes. Kokku kanti raamatukogudes maha 16 766 eksemplari, neist 16 737 raamatut. Võrreldes 2024. aastaga vähenes mahakantud väljaannete arv 48,5%. 16 5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 5.1 Lugejaküsitlused Räpina valla raamatukogudes viidi kaheaastase vaheaja järel taas läbi lugejauuring. Seekord kaasati ka mittelugejad, seega oli uuringuid kaks. Kasutajate uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millisel eesmärgil kasutajad raamatukogu külastavad ja millisena näevad nad raamatukogu füüsilist keskkonda. Uuringus osales 273 inimest. Rahul ollakse kõigi raamatukogudega ja raamatukoguhoidjatega (Võõpsu raamatukogu remondivajadus oli siiski ära märgitud). Eelistatakse avarat vaikset keskkonda koos pehme mööbliga. 95,6% vastanutest külastab raamatukogu raamatute ja/või perioodikaväljaannete laenamiseks, kuid käiakse ka üritustel ja näitusi vaatamas. Vastajad tegid häid ettepanekuid, mida lähitulevikus ellu viia. Mittekasutajate küsitlusele vastanute arv oli väike (10). Enamik neist näeb end edaspidi pigem kasutajana. Direktor Jane Arusoo sõnul annavad tulemused raamatukogudele sisendi ja suunised teenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Mõlemast uuringust kirjutas ta Räpina Rahvalehes. 5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused Küsitlusele vastas 920 inimest, mis on mullusest palju rohkem (siis 526). Rahuloluindeksid olid taas väga kõrged: maakond tervikuna 9,7 (2024 – 9,5), Kanepi vald 9,5, Räpina vald 9,7 ja Põlva vald 9,8. Vastustes rõhutatakse kõrget teeninduskultuuri, kirjanduse (sh lastekirjanduse head tundmist), sisukaid üritusi, asjatundlikku päringute lahendamist jne. Puuduste poolelt mainitakse peamiselt ruumiolude parandamise vajadust väikesest värskendusest kuni uute avarate ruumideni. Mõne raamatukogu puhul soovitakse rohkem üritusi. 5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused 5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele juurdepääs Kasutajaarvuteid juurde ei soetatud, küll vahetati neid mõnel pool välja (Põlvas osaliselt, Kauksis, Põlgastes). Tegu on olulise töölõiguga, sest inimesed vajavad abi nende jaoks tähtsates toimingutes ja siin väljendub ka suur usaldus raamatukoguhoidjate vastu. Teemad seonduvad kasutajakoolitusega. Rõõm on tõdeda, et Põlvas kasvas AIP-i kasutamine taas (5%). 5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes Suuri muudatusi teeninduskorralduses ei olnud. Põlva Keskraamatukogus valmistati ette laenutähtaja lühendamine (21 päeva senise 30 asemel) alates 2026. aastast. Vallavolikogu kinnitas muudatuse raamatukogu kasutamise eeskirjas ja raamatukogu alustas lugejate teavitamist. Põlvas võeti kasutusele RFID-etiketid. Millal toimub üleminek vastavale laenutusele, pole veel teada. 5.3.3 Lugejad Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-) 7772 7414 -358 17 Tabeli põhjal saab sedastada lugejate languse (4,6%), aga objektiivselt saab arve võrrelda siis, kui kõikides valdades on olemas keskraamatukogu. Praegu kajastuvad tabelis kahe valla ühekordsed lugejad ja ühe valla raamatukogude lugejate summa. 5.3.4 Külastused Külastused 2024 Külastused 2025 Muutus (+-) 149 581 149 607 +26 Külastuste arv on stabiilne. 5.3.5 Laenutused Laenutused 2024 Laenutused 2025 Muutus (+-) 323 761 307 083 -16 678 Laenutuste arv on langenud (5,1%). Põhjusteks elanikkonna vananemine (lastetöö näitajad on plussis), koolide või ühe kooliastme sulgemine (viib ära ka täiskasvanud lugejaid), uue lugemis- vara juurdetuleku vähenemine jne. Laenutuste arv on tõusnud neljas raamatukogus, neist silmapaistvaimalt Savernas (22,9%). 5.3.6 MIRKO teenus Teenuses osalevad endiselt Põlva Keskraamatukogu (ilma harukogudeta) ja Räpina valla Keskraamatukogu (Räpina, Veriora, Võõpsu). Põlva – 22 tellimust, laenutusi koos pikendustega 60 Räpina – 12 tellimust, laenutusi koos pikendustega 27 2024. aastaga võrreldes oli tellimusi täpselt sama palju (34), laenutuste arv on langenud (siis 134). Põlvas on tellimuste ja laenutuste arv vähenenud (mullu vastavalt 26 ja 116), Räpina vallas tõusnud (8 ja 18). 5.3.7 Ülevaade RVL-i teenusest Seekord on võimalik esitada andmed ka asutusesisese laenutuse ehk ASL-i kohta (õnnestunud lühend Rahvusraamatukogult) Põlva ja Räpina vallas (keskraamatukogudes). Kanepi vallas on ainult RVL. Raamatukogude igapäevatöös sisulist erinevust RVL-i (oma maakonna piires) ja ASL-i vahel ei ole. RVL-i näitajad on kahe aasta võrdluses plussis. ASL-i võrdlusmaterjali veel pole. RVL välja – laenutuste arv, mitu korda on teavikuid oma kogust välja laenutatud – 4476 (+7,1%; 4180) RVL sisse – laenutuste arv, mitu korda on teavikuid oma raamatukogu kasutajatele laenutatud teistest raamatukogudest – 4612 (+25,2%; 3684) ASL välja – laenutuste arv, mitu korda on teavikuid oma kogust välja laenutatud – 7030 ASL sisse – laenutuste arv, mitu korda on teavikuid oma raamatukogu kasutajatele laenutatud teistest raamatukogudest – 6829 Maakonnaraamatukogus telliti väljastpoolt maakonda kokku 32 trükist, peamiselt Tartu Linnaraamatukogust. Neli trükist telliti ka Tartu Ülikooli raamatukogust ja kaks Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogust (üks noodiraamat ja üks noot digitaalselt). URRAM-i baasil teistest maakondadest tellimusi teha ei tulnud. Tartu raamatukogude puhul on oluline märkida, 18 et raamatud saab tuua-viia käsipostiga, sest tähitud panderolli hinnad on muutunud inimestele üle jõu käivaks. Skaneeritult saadi aruandeaastal kolm teavikut (kaks nooti ja drooni joonis), viimane Pärnu Keskraamatukogust. 5.3.8 Infopäringud Päringud 2024 Päringud 2025 Muutus (+-) 7945 7651 -294 Koguarv on vähenenud (3,7%). Maakonnaraamatukogus (ilma harukogudeta) tõusis päringute arv sama protsendipunkti võrra (1677 ja 1617). Maakonnaraamatukogust. Raamatukoguhoidjatel on väga hea meel abistada noori uurimis- tööde tegemisel, see kehtib ka väiksemate raamatukogude kohta. Teemapäringud (kliima mõju toitumisele, Taani kultuur, perekonnanimed, meediapädevus jne) olid küllalt töömahukad. Tavapäraselt oli ka praktilisi töid käsitlevaid päringuid (beebi kandekoti õmblemine, erinevate paikkondade (Hiiumaa, Keila, Vastseliina, Põlva) rahvarõivad, lilltikand rahvarõivaste käistele, pesakasti meisterdamine, leivaahju ehitamine, kaisuloomade õmblemine jt. Tehnikaalaste päringute lahendamisel on järjepidevalt abiks Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse saal, kust saab tellida ka vastavaid raamatuid (näiteks nõukogudeaegsete traktorite kohta). Palju oli joonistamise ja maalimisega seotud teemasid, tutvuti erinevate maalitehnikatega (akrüül jne). Kodulooliste päringutega tuli samuti tegelda, aidati leida materjali Johannes Käisi kui Võru Õpetajate Seminari direktori ja kooliuuendaja, konkreetsete loodusobjektide ja Põlva maleklubi kohta. Samuti abistati Jakob Hurda Seltsi tähtpäevakalendri koostamisel (ilmub Lõuna-Eesti Postimehe digilehes). Näiteid maaraamatukogudest: laste tunded, laste ja noorte käitumisraskused, lapse kõnet arendav kirjandus, konfliktide lahendamine, autismihäirega lapse õpetamine, mäng koolieelses eas, stress, läbipõlemine, inimese anatoomia, tervis ja heaolu lasteasutustes, kehakeel, raha- tarkus lastele, liiklusohutus, lauamängud, helilooming, laulumängud, õpetlikud ja naljakad lood loomadest, konnade elukeskkond, kalad, metsloomad, nn ameerika kilkonn, seened, kodu- loomade pidamine, metsavõõrandamine, istikute kättesaadavus puukoolides, sotsiaaltoetused, tervisedeklaratsioon, nutitelefon, ajaloosündmused (Vabadussõda, soomepoisid), ohverdamine maailma usundites, vene keele areng ja kujunemine, ajaloolised hooned (kindlused, kloostrid), kohalikel valimistel kandideerijad, lahtiolekuajad, ühistranspordi graafikud, väliüritused, kodu- lugu (sh tantsu „Kaera-Jaan“ sünnilugu) jne. Traditsioonilised valdkonnad, mille kohta aasta-aastalt palju päringuid esitatakse, on psühho- loogia, pedagoogika, loodus, kaunid kunstid, käsitöö, kodulugu, ajaloosündmused. Kindel osa on elukondlikel päringutel (lahtiolekuajad, ühistransport, arstide vastuvõtuajad jne). Tublid päringute esitajad on lasteaiaõpetajad. 5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused Virtuaalüritusi korraldatakse vähe. Aili Jürmann koostas raamatuaasta puhul Geniallys ülevaate „Võõpsu ajalehtedes 19. sajandil“. Kanepis jätkus seikluskõnd Actionboundi abil. Lugemis- aktsioonis „Lugemine loeb ehk LOE ETTE“ kutsuti osalejaid FB-s pilte välja panema. 19 5.3.10 Tasulised teenused ☒ Printimine, paljundamine ☒ Ruumirent ☒ Üritused (rakendatakse vähe) ☐ Materjalikulu (näiteks 3D-printimine, laserlõikur jne) ☒ Muu (nimetada): Skaneerimine 5.4 Laste- ja noorteteenindus Lug-d Lug-d Muutus Külast- Külast- Muutus Laenut Laenut Muutus 2024 2025 (+-) d 2024 d 2025 (+-) 2024 2025 (+/-) 1902 2004 +102 42 107 44903 +2796 28274 30708 +2434 Kõik põhinäitajad on kasvanud (lugejad 5,4, külastused 6,6 ja kojulaenutused 8,6%), mis on rõõmustav. Maakonnaraamatukogu lasteteeninduses on tõus vastavalt 0,9, 10,5 ja 14,3%. 5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine Spetsiaalset lugejauuringut lastele ja noortele pole läbi viidud. Sihtrühma(de) ootusi analüüsi- takse igapäevatöö käigus ja püütakse anda parim, et oleks olemas võimalikult palju häid raama- tuid. Oluline on järelkomplekteerimine, mille puhul arvestatakse väga ELK-i ja Lastekaitse Liidu soovitusnimestikega. Nii jooksva kui ka järelkomplekteerimise käigus peetakse nõu õpetajatega ja seda ka siis, kui kooli piirkonnas enam polegi. Räpinas toovad õpetajad juba sügisel raamatukokku soovitatava kirjanduse nimestikud. Põlvas on tihenenud töö kooli- raamatukogudega, kes samuti saadavad soovinimestikud. Nimestikud annavad kindlasti ainet järelkomplekteerimiseks, kuid põhiliselt on tegu RVL-iga – raamatud laenatakse maakonna raamatukogudest. Tähtis on tagada vajalik lugemisvara õigel ajal. 5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused Kahes raamatukogus loodi lastele senisest hubasem ja lastesõbralikum keskkond. Ahjal sai värskenduskuuri laste lugemiskamber. Räpinas asendati lasteosakonnas raskepärased lauad moodullaudadega ja Maarja Pastak lõi vahvad seinamaalingud. Mõlemas raamatukogus peeti avamispidu. Mitu suurt ja omanäolist ettevõtmist olid seotud raamatuaastaga. Põlva kirjamees Rainer Rahasepp ja maakonnaraamatukogu lasteteenindus viisid läbi ülemaakonnalise lugemisaktsiooni „Lugemine loeb ehk LOE ETTE!“, millega kutsuti üksteisele ette lugema ja sellest sotsiaalmeedias teada andma. Kolme kuu jooksul tuli ette lugeda kolm raamatut, mille kohta koguti tagasisidet. Kaasa lõid ka lasteaiarühmad Põlvast, Räpinast ja Tartust. Aktsioon tipnes osavõturohke üritusega Põlva keskväljakul. Auhinnafondi panustas Rainer Rahasepp oma raamatute ja kinkekaartidega, toetas ka KULKA. Põlvas avati raamatuaasta lasteüritusega. Lapsed kohtusid Triinu Laanega, laulsid Külvi Paide laululapsed ja raamatukoguhoidja kõneles raamatu arengust ajaloo vältel. Kanepi valla raamatukoguhoidjad vedasid ülevallalisel jaanipäeval raamatuaasta loteriid, mille abil koguti raha lasteraamatute ostmiseks valla lasteaedadele. Raamatuid soetati 20 arvestataval hulgal ja sügisel anti need Valgjärvel toimunud kohtumisel Triinu Laanega lasteaedadele pidulikult üle. Põlvas osalesid raamatukoguhoidjad mitmel suurel koostööüritusel. Noortekeskuste üle- maakonnaline teemapäev „Kuidas toime tulla suurte tunnetega?“ viidi läbi suure raamatukogumaja võimalusi kasutades. Raamatukoguhoidja tutvustas teemakohast kirjandust. Noorte huvitegevuse messil Põlva keskväljakul tutvustati maakonnaraamatukogu laste- teeninduse võimalusi. Põnevate tegevustega oldi väljas lastejooksu „Usin jooksja“ üritusel, mis toimus lastekaitse- päeval Põlva staadionil ja tarkusepäeval Intsikurmus (viimase peakorraldaja lionsklubi Põlva Gloria). Samuti osaleti perepäeval Tännassilma külaplatsil matkapäeva raamatukogupunktis. Räpinas peeti koostöös noortekeskusega perepäeva, kus raamatukogu tegevuspunktis mõistatati muuhulgas tehisaru loodud raamatukangelasi. Ruusal tähistati perepäevaga lasteaia 55. sünnipäeva ja lastekaitsepäeva. Samuti toimus kogukonna koolipäev. Noorte lugemisööd mais peeti Põlvas, Savernas ja Vastse-Kuustes. Põlvas olid noored kaasatud Põlva Päevade raames toimunud motoriseerimata sõidukite allalaskmisvõistluse žüriisse. Savernas korraldati veel teinegi lugemisöö. Ühel lugemisööl oli lastega kohtumas raamatu- illustraator Marja-Liisa Plats, kes viis läbi ka joogatunni. Seekordne ülemaakonnaline suvelugemine oli senistest arvukaim, osales ligi 200 last. Põlvas välja töötatud vorm kandis pealkirja „Loeme päikesekiiri“, aga arvesse läksid ka teistsugused vormid. Toredaid lõpuüritusi korraldati Kanepis, Savernas ja Vastse-Kuustes. Ülemaakonnaline lõpuüritus algas tublimate lugejate tunnustamisega Põlvas ja jätkus Tartus, kus tutvuti laste- ja noorteosakonna uuenduskuuri läbinud ruumidega, mängiti raamatukogu-ainelist mängu, vaadati raamatukogu nukuteatri suurepärast etendust „Seiklus raamatumetsas“, mille kirjutas raamatukogu palvel Ilmar Tomusk. Kanepi raamatukogu korraldas tutvumiskäigu Võrumaa Keskraamatukokku, kus vaadati ka sealset nukuetendust. Räpinas tulid kahe lasteaiarühma lapsed vanavanemate päeval raamatukokku koos vanaemade ja -isadega. Laste jaoks on olulised kohtumised kirjanikega, mida oli taas päris palju: Epp Petrone (Põlva, Räpina), Liina Vagula (Põlva), Triinu Laan (Valgjärve, Põlva, Vastse- Kuuste), Mika Keränen (Ahja, Tilsi, Kanepi, Vastse-Kuuste), Kadri Lepp (Saverna, Vastse- Kuuste), Tiina Kilkson (Kanepi), Indrek Koff (Kanepi), Liis Sein (Saverna), Kristi Piiper (Saverna, Leevaku), Jaanus Vaiksoo (Vastse-Kuuste), Kadri Hinrikus ja Ilona Martson (Vastse- Kuuste), Ilmar Tomusk (Vastse-Kuuste, Põlva), Rainer Rahasepp, Helin Vill (Kiuma), Markus Saksatamm (Räpina), Reeli Reinaus (Räpina), Anti Saar (Veriora) Võru keele nädalal kohtusid Räpinas õpilastega Hipp Saar, Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar. Häid võimalusi pakuvad kirjanike ümmargused tähtpäevad. Nii sai mitu klassitäit lapsi Põlvas ülevaate Hans Christian Anderseni elust ja loomingust. Räpinas käisid lasteraamatupäeval 21 raamatukogu lasteaiarühmad. Mängiti ka tähestikumängu (igale tähele pidid lapsed leidma vastava sõna). Ette loeti H. Chr. Anderseni loomingut. Erastveres viidi läbi lastelaager „Suvesumin“. Raamatukogudes tegutseb ringe (laste lugemisring Savernas, kokandusring Erastveres ja Lintes). Meisterdamine on endiselt au sees. Meisterdati õhupallist stressipalle, järjehoidjaid, tähtpäeva- kaarte, viljeleti origamit jne. Meisterdamisega saab seostada ka teemapäevi. Põlvas oli teema- päevi mitu (jääkarupäev, kaisukarupäev, pudrupäev, kõrvitsapäev). Kiidjärvel toimis väga hästi tegevuste nurgake koos joonistamise, värvimise, meisterdamise ja lauamängude mängimise võimalusega. Põlvas on saanud heaks traditsiooniks Brain Gamesi lauamängupäev. Tilsi raamatukogu suvine üritustesari „Mättal lugemine“ kandis eesmärki suvetegevusi raama- tute abil mitmekesistada, näiteks piraadipäeval saadi inspiratsiooni järverannas tegutsemiseks raamatust „Limpa ja mereröövel“. Igal aastal on väljas ka lasteloomingu näitusi. Aruandeaastal oli tore joonistuste ja meisterdus- te näitus kahelt oma küla poisilt koos avamisega Vanakülas. Lugemisharjumuste kujundamisel on väga suur osa ettelugemisel, mida koostöös laste- aedadega tehakse regulaarselt. Väga sobivad laste lugemise edendamiseks „Lugemisisu“ programmi teematunnid ja raamatukogutunnid (vt 5.5.1). 5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus Kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuuri- keskkond. Üritused/tegevused 2024 Üritused/tegevused 2025 Muutus (+-) 1437 1420 -17 Üritused/tegevused Arv Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine 10 Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 233 Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 63 Kontserdid või muusikasündmused 28 Kunsti- või käsitöönäitused 84 Lugejamängud ja -võistlused 54 Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud 494 kirjandussündmused Üldharivad loengud ja töötoad 147 Muu: naisteklubi õhtud, näituse avamised, väljasõidud koos lugejatega, 307 gruppide vastuvõtmine, kogukonnakohtumised, piltvaiba tikkimine, lauamängupäevad, käsitöömüügid, käsitööringi sünnipäev, kohvikud, teatrietendused, talgud, matkad, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine jne 22 Ürituste arv seoses raamatuaastaga ei tõusnud. See ei saanudki olla omaette eesmärk. Tähtis on, et rõhutati raamatu ja lugemise tähtsust ning osalejad tunnetasid, et nad viibivad raamatuaasta üritustel. Triinu Laane esimesele juubelile pühendati 13. mail Põlvas „Lõuna-Eesti hõnguga laste- kirjanduse päev“. Sisukad ettekanded pidasid Ave Mattheus ja Helle Laanpere, Triinu Laanega vestles Tiia Allas. Lühinäidendiga esinesid Põlva Kooli Tilsi maja õpilased oma õpetaja ja lastekirjaniku Liina Vagula juhendamisel. Juubilari õnnitlesid Kirjanike Liit, Eesti Laste- kirjanduse Keskus ja Põlva Vallavalitsus. Päeva juhtis Ainika Mägi. Kohtumisi autoritega (täiskasvanutele) oli palju: Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ruder, Ulvi Ingver-Kuklane, Erkki Koort, Helin Vill (Erastvere, Vastse-Kuuste), Maarja Vaino, Mare-Liis Müürsepp, Joel Jans (Võõpsu), Urmas Nemvalts, Kalle Mälberg, Ain Kütt, Justin Petrone (Räpina), Mart Juur, Mihkel Raud (Saverna), Märt Treier (Vastse-Kuuste, Põlva) Kristiina Ehin (Vastse-Kuuste, Valgjärve, Veriora, Räpina), Kai Vare (Vastse-Kuuste, Peri, Kauksi, Kiidjärve, Leevaku, Veriora, Võõpsu), Mika Keränen (Kauksi, Leevaku, Põlva), Valdur Mikita (Veriora), Ene Pajula (Kauksi, Põlva), Lauri Räpp (Valgjärve), Urmas Vadi (Kiidjärve), Ene Säinast (Peri), Urve Tinnuri (Maaritsa), Andrus Kahn (Põlva) Eesti kirjanike autoriõhtute sarja „Sõnaränd“ raames külastasid Põlvat Grethe Rõõm, Lilli Luuk ja Vootele Ruusmaa. Taastada võiks varasema tava ehk korraldada maakondades kaks kohtumist. Head koostööd tehti Kanepi vallas, kus kohtumistele Savernas ja Valgjärvel tõid teised valla raamatukoguhoidjad oma lugejad kohale. Kuna oli raamatuaasta, oli osa kohtumisi üksiti avaürituseks (Kalle Mälbergi raamatu „Kallegooria“ esitlus Räpinas, kohtumine Tõnu Õnnepaluga Vastse-Kuustes jne). Kohtuti ka teiste eluvaldkondade esindajatega, näiteks kohtumine Karl Madisega „Juured Wõõbsus“ Võõpsus. Tavapäraselt oli ka jutu-, luule- ja muusikaõhtuid: Ena Metsa jutuõhtu (Ruusa), Kristina Ruderi ja Tarmo Selteri luule- ja laulukava (Räpina), ansambli Laululappijad kontsert, ühtlasi Ingrid Ulsti maalinäituse avamine (Vastse-Kuuste), Anu Taul, üksiti tema portreenäituse (muusikutest) avamine (Põlva) jne. Kiidjärvel pühendati õhtu Heldur Karmole, Kiidjärve raamatukogu Järveteatri trupp etendas muusikalist lavastust „Arno esimene kooli- päev Paunveres“, tekst Karin Pika sulest. Veriora raamatukogu jätkusuutlik algatus „Lugemisrännak“ laienes Räpina raamatukokku. Seekord olid lugemiseks 100 aasta jooksul viiega lõppevatel aastatel ilmunud raamatud eesti ja maailmakirjandusest. Kanepi üritusel „Pimekohting raamatuga“ said lugejad kingituseks raamatu. Raamatuklubide tegevus oli hoogne, lisandus Vastse-Kuuste klubi. Võõpsus loodi gurmeeklubi. Koolitustel pöörati palju tähelepanu aiandusele, koolitajateks oma valdkonna korüfeed. Maaritsas pidas Tiia Morfin loengu pärandtaimedest, mis tõi kohale huvilisi kaugemaltki. Mehikoormas rajati raamatukogu, kooli ja arenguseltsi koostöös pärandpeenar. Eelnevalt küsiti 23 eakamate inimeste käest, millised taimed peenrasse sobivad. Maria Palusalu õpetas püsilille- peenra kujundamist (Räpina), Mario Karro vikati kasutamist (Võõpsu), Tiina Paasik kõneles uutest suundadest köögiviljakasvatuses (Leevaku, Ruusa, Mehikoorma), Vanaküla õunaaias õpetas peremees viina- ja õunapuude lõikamist ja tutvustas uusi kodumaiseid õuna- ja marjasorte. Käsitöövaldkonnas tegeldi ka taaskasutusega. Vanakülas õpiti vanadest teksastest poekotti valmistama, Peril korraldati koostöös Tekstiilitakso ja Bonifatiuse Gildiga riideparanduse õpituba. Peril pidas väga huvitava loengu restaureerimisest Hilkka Hiiop. Erastveres tähistati käsitööringi sünnipäeva. Raamatukogus viidi koostöös Päästeametiga läbi ka ennetus- koolitused. Kodukohvikute päev on kenasti kanda kinnitanud. Räpina valla raamatukogud osalesid esmakordselt valla kodukohvikute päeval. Kohvikud olid avatud Räpina ja Veriora raamatu- kogus, aga kaasa lõid ka teiste raamatukogude töötajad. Lisaks peeti raamatulaata. Vanaküla raamatukogus peeti traditsioonilist raamatukogukohvikut. Koostöös Põlva matkaklubiga viis maakonnaraamatukogu taas läbi raamatukogumatka, mis seekord viis Tilsist Kiumasse. Savernas oli laternamatk koostöös Naiskodukaitse ja noorte- keskusega. Näitusetegevus oli samuti heal tasemel. Kõige omanäolisem näitus sai teoks Peril, kus raamatukogu-külakeskuse saalis demonteeriti Andrus Kasemaa suur seinamaal „Mahtra sõda“, mida nüüd eksponeeritakse sealsamas fragmentidega. Väga ilus ja isikupärane oli Doris Sabre köitekunstinäitus (Põlva). Toredad kohtumisõhtud olid Põlvas Sirje Toodingu („Kiiksuga puuviljandus“), Thea Kulli (rahvuslik puutöö ja taimepunutised) ja Navitrollaga. Räpina valla kõigis raamatukogudes eksponeeriti fotonäitust „Vaated ja vaimustused – aastaring Pääsnal“ ja Toivo Leesi fotonäitust „Järve peegelpildid“. Traditsiooniliselt oli vilgas näitusetegevus Ahja raamatukogus. Kanepis oli väljas suur vanade raamatute näitus. Valgjärvel aitas raamatuaasta näitust koostada kauaaegne raamatukogu juht Ilse Aigro. Põlvas eksponeeris valikut oma biitlite ainelisest kogust Nikolai Ivanov. Biitlite väga suur asjatundja käis ka huvilistele ansamblist kõnelemas. Põlvas oli väljas raamatuaasta tähestikunäituse sari. 5.5.1 Kasutajakoolitused Koolitused 2024 Koolitused 2025 Muutus (+-) 324 278 -46 Koolituste arv on vähenenud. Rühmakoolitused on adresseeritud peamiselt lastele ja noortele. Kindel osa on „Lugemisisu“ programmil (Erastvere, Tilsi, Vastse-Kuuste, Põlgaste, Saverna, Põlva – esmakordselt). Aastatega on programmis osalevate raamatukogude arv siiski vähenenud. Programmis osalevad raamatukoguhoidjad kiidavad väga ELK-i koostatud materjale teematundideks. Läbi viiakse ka raamatukogutunde, teemadeks tutvumine raamatukoguga, käitumine raamatukogus, töö raamatuga, kirjanduse sügavam käsitlus jne. Siin on tegu ka loogilise arenguga: esmatutvusest raamatukoguga lugemishuvi tekkeni. Häid näiteid on Kanepis koostöös kooliga läbi viidud tundidest, suureks abiks õpetajate koostatud töölehed (1. klass 24 „Emakeelepäev“, 2. klass „Seiklus raamatukogus“, mis sisaldas ka intervjuu raamatukogu- hoidjaga, 3. klass „Mika Keräneni looming“). Mehikoormas oli tundide teemadeks lugeja- koolitus, teatmeteosed, meediaväljaanded jne. Räpinas on häid kogemusi suuremate õpilastega. 8. klassi teemaks oli ulmekirjandus, 10. klass tutvus „Minu …“ sarjaga, 9. klass tegi noorte- raamatu sisukokkuvõtte ja andis raamatule hinnangu. Räpinas olid samuti kasutusel töölehed. Tagasiside tundidele on olnud hea. Maakonnaraamatukogu lasteteeninduses rõhutatakse, et tundide ettevalmistamisel arvestatakse alati õpetajate soovidega. Tundide temaatikat mõjutas raamatuaasta. Maaritsas õpetasid Rahvusarhiivi digikogude kasutamist arhiivipedagoogid Edith Eskor ja Liisi Pabstel. Keskenduti kodu- ja perekonnaloole ning osales nii noori kui ka eakamaid huvilisi. Individuaalkoolituste teemasid: e-posti ja suhtlusvõrgustiku konto loomine, e-ajakirjanduse kasutamine, piletite ostmine, kaartide aktiveerimine, tekstitöötlus, mobiiltelefoniga seotud äpid, Smart-ID seadistamine, turvaline veebikäitumine, manuse ja piltide lisamine kirjadele, tervise- portaali kasutamine, valla kodulehelt info otsimine jne. 5.5.2 Koostööpartnerid Koostööpartnerid on püsivad ja usaldusväärsed. Aasta oli väga koostöörikas. Kanepi valla raamatukoguhoidjad märgivad koostöö tihenemist erinevate asutuste vahel ja kogukonnaga. Näiteid koostööst haridusasutustega on lasteteenindust käsitlevas osas. Ülevaade pole kõike- hõlmav. Raamatuaasta korraldajad, peakomitee ja Eesti Kirjanduse Selts, nimeliselt Marja Unt, Triin Ploom-Niitra, Toomas Kiho, Mart Jagomägi – Raamatuaasta avanäituse eksponeerimine koos üritusega (Põlva, Räpina, Vastse-Kuuste), piltvaiba tikkimine (Räpina, Põlva, Valgjärve). Vaiba tikkimisel oli palju koostööpartnereid: Räpina Kõrgem Aianduskool, Põlva käsitööklubi, lionsklubi Põlva Gloria, Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev jt. Mart Jagomägi käis ka Valgjärvel maakonna raamatukoguhoidjatele vaiba saamisloost kõnelemas ja muidugi tikkimas. Kultuuriministeerium – ülevaated rahvaraamatukogude reformi kulust, edukad projektid rahvaraamatukogude kiirendile, raamatukoguhoidjate tunnustamine, aruandlus. Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas – Andrus Kasemaa monumentaalmaali „Mahtra sõda“ demonteerimine raamatukogu-külakeskuse saalis ja eksponeerimine sealsamas fragmentidena. Hilkka Hiiopi teemakoha esinemine. Väga hea kogukonna ühisprojekt. Rahvakultuuri Keskus, Taisto Uuslail – tööjuubilaride tunnustamine. Rahvusraamatukogu – koolitused, aruandlus, keskraamatukogude direktorite õppereis, Ilona Oeselg-Tigasingi (Veriora) kuulumine ÜÜRS-i töörühma, unistamistalgute läbiviimine (Põlva, Vastse-Kuuste), rändnäitus kauneimatest raamatutest (Põlva, Vastse-Kuuste). Kirjanike Liit, Liisi Iling – Eesti kirjanike autoriõhtu „Sõnaränd“ korraldamine. Eesti Koostöökogu, Räpina Vallavalitsus, raamatukogud, kogukonna esindajad – dialoogiringid Räpinas Võõpsu raamatukogu rekonstrueerimiseks. Tartu Linnaraamatukogu, Mai Põldaas, Anu Amor-Narits – õppereis Poola (osales kaks raamatukoguhoidjat), lugemissuve lõpetamine. 25 Põlvamaa Omavalitsuste Liit – tegevustoetus maakonnaraamatukogule, toetus ürituste läbi- viimiseks, tunnustamine. Põlvamaa Arenduskeskus – toetus üritustele. Võru Instituut – lastekirjanduse päeva korraldamine. Päästeamet – ennetuskoolitused korteriühistutele (Erastvere). Kaitseliit (erinevad organisatsioonid) – Saverna, Ruusa, Põlva. Tensi Reisid AS – abi maakonna raamatukoguhoidjate õppereisi korraldamisel Lätti. Noortekeskused – teemapäev „Kuidas tulla toime suurte tunnetega“ Põlvas; koostöö õpilas- malevaga Taevaskojas (puude ladumine); Vastse-Kuustes (pisiremont); Kanepis ühisüritused, sh traditsiooniline jalutuskäik Actionboundi abil ehk Kanepi jõuluküla seikluslik virtuaalmäng). Kultuuriasutuste ja noortekeskuse koostöö Kanepi vallas – jaaniloterii, õppereis Pärnumaale. Põlva Gümnaasium – 2024. aasta sügisel algatas kool kogukonna mälumängu, mille esimese hooaja võitis peamiselt maakonnaraamatukogu töötajatest koosnev võistkond. Tunnustusväärne on Tartu Ülikooli üliõpilase Mattias Maidla osalemine võistkonnas. Koostati ka ühe vooru küsimused, sealhulgas raamatuloost ja kirjandusest. Hoolekandeasutused (laenutamine, ettelugemine, meisterdamine, elanike osalemine raamatukoguüritustel) – Saverna, Leevi, Põlgaste, Himmaste, Kiidjärve, Põlva. Mittetulundusühingud (kui nimest ei nähtu seos raamatukoguga, on see lisatud) – Jakob Hurda Selts (Põlva), Eesti Õdede Liit (Põlva), MTÜ Himmaste, Kiidjärve Küla Selts, Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev, seltsing Virmalise (Vanaküla), MTÜ Püsivus (Kiuma), Mooste mõisa arendusselts, Mooste Veskiteater, Ruusa Kooli vilistlaskogu, Ruusa kultuuri- ja noorteühing, Päri selts (Erastvere), MTÜ Taevaskoja, seltsing Vesipapp (Taevaskoja), Põlva käsitööklubi, Kiidjärve küla selts, Thor Films OÜ (Kiidjärve), Mehikoorma arengu selts, Mehikoorma seltsikeskus, Meistrite Kool OÜ (Mehikoorma), MTÜ Tegus Veriora, Rasina külaselts jne. Asutusi – Tartu mänguasjamuuseum, Karilatsi vabaõhumuuseum, Räpina koduloo- ja aiandus- muuseum, Räpina loomemaja, MTÜ Leevakk, AS Matrix Puit, Juta Taimed (talu), Palmi talu, Kõivu talu, Palo talu, Palgi talu, Vahetare taluaed, Tekstiilitakso, Bonifatiuse Gild, Vana-Jüri seebikoda jne. Üksikisikuid on mainitud ka ülal, lisaks Marge Trumsi (Ruusa), Karin Pikk ja Volli Uiboupin (Kiidjärve), Ilse Aigro (Valgjärve), Karin Luiv ja Riina Marran (Saverna), Ly Kamja (Põlva) jt. 26 6 Raamatukogu turundus 6.1 Turunduskanalid ☒ Raamatukogu koduleht ☒ KOV-i koduleht ☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram) ☒ Raadio ☐ Televisioon ☒ Ajalehed, ajakirjad ☒ Välireklaam (näiteks plakatid, ekraanid) ☒ Muud – üle-eestiline portaal www.kultuurikava.ee, Räpina valla kultuurisündmuste kalender kultuur.rapina.ee Tasulist reklaami aruandeaastal ei kasutatud. Suust-suhu reklaami kõrval peetakse väga oluliseks sotsiaalmeediat. Võõpsus asus Instagrami kontot arendama gümnaasiumiõpilane, muutes selle noortepäraseks. Maakonnaraamatukogu kojulaenutussektorisse paigutati ekraan jagamaks infot valla raamatukogudes ja mujal toimuvate kultuuriürituste kohta (kultuurikeskus, muusikakool). 6.2 Väljaannete publitseerimine Väljaandeid ei publitseeritud. Vallalehtedega on olnud koostöö järjepidev. Regulaarselt hoidis lugejaid Kanepi Teatajas Saverna raamatukogu tegemistega (osa neist ülevallalised sündmused) kursis Karis Kuuseorg. Põlva Keskraamatukogul on juba ammu rubriik jooksva kuu sündmuste tutvustamiseks Põlva Teatajas. Ajalehe mahtu realistlikult arvestades tehakse ka ülevaateid sündmustest (kohtumised loomeinimestega, võistluste tulemused jm). Allpool on väike ülevaade aasta olulise- maid sündmusi käsitlevatest kirjutistest. Artikleid Põlvamaa raamatukogude kohta: Võõpsu raamatukogu ümberkujundamisest Võõpsu elutoaks / projekti „Võõpsu raamatukogu visiooni kujundamine“ meeskond // Räpina Rahvaleht (2025) mai, lk. 3. Ülevaade Räpina valla raamatukogude mittekasutajate ja kasutajate rahulolu-uuringust / Jane Arusoo // Räpina Rahvaleht (2025) august, lk 4-5. Räpina Raamatukogu lasteosakond läbis uuenduskuuri / Jane Arusoo // Räpina Rahvaleht (2025) september, lk. 5. Renoveeritud Põlgaste külakeskus avas pidulikult uksed / Kairi Luik // Kanepi Teataja (2025) juuli, lk. 3. Suvesumin 2025 [lastelaager] tõi rõõmu ja tegutsemisindu Erastverre / Katriin Raudsepp // Kanepi Teataja (2025) oktoober, lk. 8. Raamatukogud – nii lugemisvara hankimise kui kohtumiste paigad / Mari-Anne Leht // Lõunaleht (2025) 18. detsember, lk. 9. Aasta raamatukoguhoidjale meeldib eriti töö lastega: [Põlvamaa aasta maaraamatukoguhoidja Külli Tohvri] / Mati Määrits // Lõuna-Eesti Postimees (2025) 6. november, lk. 7. Raamatuvahetuskapid on nüüd ka Põlvas / Põlva Keskraamatukogu // Põlva Teataja (2025) juuni, lk. 6. 28 7 Eesmärgid tulevaks aastaks • Jälgime rahvaraamatukogu seadusega seonduvaid arenguid ning tegutseme vastavalt kehtivatele nõuetele. • Jätkame maakonnapõhist töökorraldust, hõlmates komplekteerimist, koolitusi ja koostöötegevusi. • Pöörame jätkuvalt tähelepanu raamatukogu sisetöödele, sealhulgas raamatufondi korrastamisele, selle kasutajasõbralikkuse parandamisele ning viidanduse arendamisele. • Tähistame Põlva Keskraamatukogu 100. sünnipäeva ning koostame raamatukogu ajalooraamatu. • Valmib Põlva Keskraamatukogu ruumilahenduse ja sisekujunduse uuendamise eskiisprojekt. • Jätkame raamatukogude ruumiolude parendamist, et tagada kaasaegne, ligipääsetav ja kasutajasõbralik keskkond. Koostajad: Külli Ots Ainika Mägi Kati Maidla Kaie Puik Direktor Kati Maidla /allkirjastatud digitaalselt/