Kiri

JÕHVI VALLAVALITSUS Regionaal-ja Põllumajandusministeerium [email protected] 24.03.2026 nr 7-1.3/1551-2 Jõhvi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kooskõlastamine või ettepanekute esitamine Jõhvi Vallavolikogu algatas uue Jõhvi valla üldplaneeringu koostamise 29.01.2026 otsusega nr 30 (edaspidi üldplaneering). Üldplaneering koostatakse kogu ühinenud Jõhvi valla haldusterritooriumi kohta. 1. Üldplaneeringu algatamise põhjendus ja arvestatavad asjaolud Üldplaneeringu algatamise aluseks ja menetluse korraldamisel arvestatakse mh järgmisi asjaolusid: 1. Vabariigi Valitsuse 29.04.2025 määrusega nr 30 „Jõhvi valla ja Toila valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ otsustati Jõhvi valla ja Toila valla ühinemise teel moodustada uus haldusüksus nimega Jõhvi vald. Muudatused jõustuvad Jõhvi Vallavolikogu 2025. aasta valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 2. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 11 alusel algatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates. 3. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõiked 11¹ ja 11² sätestavad, et kui ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-ala kohta on algatatud alates 2015. aasta 1. juulist üldplaneeringu koostamine, ühendatakse ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlusega. Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu koostamisel menetlused ühendatakse, ei ole moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlemisel vaja korrata läbiviidud menetlustoiminguid ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-ala puhul, kui planeeringu põhilahendust ei muudeta. 4. Toila Vallavolikogu kehtestas 23.04.2025 otsusega nr 88 Toila valla uue üldplaneeringu. 5. Jõhvi vald on koostamas ühinemise eelse Jõhvi valla üldplaneeringut, mis on jõudnud seisu, kus üldplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelnõu on ametkondadega kooskõlastatud 2025. aasta sügisel (ühinemise-eelse Jõhvi valla dokumendiregistri kirjad 7-1.3/1861-18 ja 7- 1.3/1861-41) ja valmis vastuvõtmiseks planeerimisseaduse § 86 mõistes, kuid ei ole volikogusse vastu võtmiseks suunatud. Kokkuvõtlikult: Jõhvi ja Toila vallad ühinesid 2025. a kohalike omavalitsuste valimiste tulemusel ning ühinemise-eelse Jõhvi valla territooriumi osas on üldplaneeringu menetlus juba käimas. Seadus kohustab ühinemise järgselt uue üldplaneeringu algatama, kuid võimaldab samaaegselt ka käimasolevad menetlused ühendada, vältides tarbetut dubleerimist. Eelnevale tuginedes algatab Jõhvi vald uue üldplaneeringu koostamise, milles arvestatakse möödunud 2025. aastal valminud Toila valla üldplaneeringut ning käimasolevat, ühinemise eelse Jõhvi valla üldplaneeringut, milles on arvestatud senise ametkondadelt ja kaasatud isikutelt saadud kooskõlastuste ja ettepanekutega. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigete 11¹ ja 11² alusel ei korrata ühinemise-eelse Jõhvi valla territooriumi osas üldplaneeringu seni tehtud menetlustoiminguid, vaid see liidetakse uue üldplaneeringu menetlusega. Ühinemise-eelse Jõhvi valla planeeringulahendus viiakse ühisesse menetlusse ning eskiisi lõppjärgus migreeritakse ühinenud Jõhvi valla üldplaneeringu eskiislahendus ühtseks terviklahenduseks. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi (edaspidi KSH programm) etapp koostatakse ühinemise eelse Toila valla territooriumi osas. Kuivõrd Toila valla üldplaneering on 2025. aastal värskelt valminud, ei ole Jõhvi vallal ühinemise-eelse Toila valla osas põhilahendust muutvaid täiendusi käesoleval ajal kavas teha, uue üldplaneeringu koostamisel lähtutakse ühinemise-eelse Toila valla osas kehtiva Toila valla üldplaneeringu põhilahendusest, mida ühtlustatakse uue ühinenud valla kujuneva planeeringulahendusega. Teisisõnu, ühinenud Jõhvi valla uue üldplaneeringu koostamisel on arvesse võetud ametkondade varasemaid seisukohti ja kooskõlastusi Toila valla üldplaneeringu menetlusest, mida saab pidada võrdlemisi ajakohasteks. Uue üldplaneeringu koostamisel on eesmärk esimeses etapis keskenduda menetluslikult eeskätt ühinemise- eelsele Toila valla osale, kus ei ole käesoleval hetkel kavas põhilahendust oluliselt muuta, ning viia läbi menetlustoimingud, et jõuda menetluses samasse etappi, kus praegu on ühinemise-eelse Jõhvi valla üldplaneeringu menetlus. Seejärel kujundatakse kogu valla ruumilise arengu terviklahendus ja liidetakse ühinemise-eelse Toila valla osa menetlus käimasoleva ühinemise-eelse Jõhvi valla üldplaneeringu menetlusega. Seejärel liigutakse menetluses edasi ühtse tervikuna kogu valda hõlmava üldplaneeringu menetluses. Link avalikule kaardirakendusele on siin: https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=036067307c4c49ff90b2bc289d1cc248 Lähtuvalt planeerimisseaduse (PlanS) § 76 lõikest 1 ja 2 esitame Teile ettepanekute esitamiseks Jõhvi valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise KSH programm annab ülevaate Jõhvi valla ruumilise arengu eesmärkidest ja on aluseks üldplaneeringu edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasneva mõjude hindamisel. Palume esitada omapoolsed ettepanekud ja arvamused 30 päeva jooksul alates planeeringumaterjalide kättesaamisest. Kui Te ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, siis lähtuvalt PlanS § 81 lõikele 4 loetakse, et ei soovita üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Toos Planeerimisspetsialist 5393 4531 [email protected] Sama: Haridus-ja teadusministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Muinsuskaitseamet, Politsei-ja piirivalveamet, Põllumajandus-ja toiduamet, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Päästeamet, Eesti Geoloogiateenistus, Transpordiamet, Alutaguse Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus , Sillamäe linnavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Realton Kinnisvara  Konsultant: Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn +372 664 5808; [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev: 23.03.2026 JÕHVI VALLA ÜLDPLANEERING Lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH programm 2 SISUKORD KOOSTAJAD 5 KASUTATUD LÜHENDID 7 SISSEJUHATUS 8 1. ÜLDPLANEERINGU VAJADUS JA EESMÄRK 9 2. MÕJUDE HINDAMISE EESMÄRK 12 2.1 KSH EESMÄRK 12 2.2 ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMISE EESMÄRK 12 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED JA VÕTMEELEMENDID 13 4. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED 14 4.1 Maakasutus 15 4.2 Väärtused ja piirangud 16 4.3 Teed ja raudtee 16 4.4 Tehniline taristu 17 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST MÕJUST 21 5.1 KESKKONNAMÕJU STARTEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS 21 5.1.1 Natura 2000 võrgustiku alad 21 5.1.2 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused 23 5.1.3 Rohevõrgustik 29 5.1.4 Maastik, geoloogia (sh radoon), maardlad ja altkaevandatud alad 30 5.1.5 Pinnavesi (veekogud), põhjavesi ja selle kaitstus 34 5.1.6 Väärtuslikud maastikud 36 5.1.7 Kliimamuutustega arvestamine 38 5.1.8 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele 39 5.1.9 Rahvastik 41 5.1.10 Ettevõtluskeskkond 43 5.1.11 Mõju kultuuripärandile 46 5.1.12 Piiriülene keskkonnamõju 48 5.1.13 Riigikaitselised ehitised 48 5.2 ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMISE KIRJELDUS 48 5.2.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad 48 5.2.2 KSH sisu 51 5.2.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus 53 6. SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA 55 6.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 55 3 6.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 56 6.3 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 56 6.4 Toila valla arengukava 2024-2030 57 6.5 Jõhvi valla arengukava 2025-2035 57 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA 58 8. KAASAMISKAVA 60 8.1 INFOKANALID 60 8.2 KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD 60 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED 64 10. VAJALIKUD UURINGUD 65 11. LISA 1. LÄHTEMATERJALID 66 4  KOOSTAJAD Üldplaneeringu lähteseisukohad (LSK) ja mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm koostati Jõhvi Vallavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ koostöös. Üldplaneeringu kehtestaja on Jõhvi Vallavolikogu Kooli 2, 41595 Jõhvi, +372 336 3741, e-post [email protected] Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise programmi koostaja on Jõhvi Vallavalitsus Kooli 2, 41595 Jõhvi, +372 336 3741, e-post [email protected] Üldplaneeringu ja KSH koostamise konsultant on Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn, +372 664 5808; e-post: [email protected] Jõhvi valla üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise töörühm: Nimi Ametikoht Ilmar Aun Abivallavanem Tiit Toos Planeerimisspetsialist Aivo Tamm Majandusspetsialist Svetlana Jürgens Kekkkonnaspetsialist Kristina Ikohhainen Ehitusspetsialist Liivi Mölder Heakorra- ja Kalmistuspetsialist Margus Piirson Järelevalveinspektor Jüri Kuzmin Vallavara spetsialist Serli Murik Maakorraldaja Nelli Sameli Vallarhitekt Sirli Tammiste Sotsiaalteenistuse juht Skepast&Puhkim OÜ üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise töörühm: 5  Nimi Valdkonnad / teemad Mihkel Lindpere Projektijuht, planeerija, GIS- spetsialist, andmebaasid, joonised Triin Koorits, ruumilise keskkonna Juhtivkonsultant, planeerija planeerija tase 7 Kairi Mänd Planeerija Planeerija, alusanalüüsid, planeerimisseaduse rakendamine, Anni Konsap muud õiguslikud küsimused Marion Mets Asjakohaste mõjude hindamine, alusanalüüsid Hendrik-Andres Tork Planeerija, liikuvus, alusanalüüsid Aide Kaar, keskkonnamõju KSH juhtekspert, KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: hindamise litsents KMH0123, looduskeskkond, taristu, keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud kehtiv kuni 03.05.2029 ettevõtted, jäätmeteke ja ringmajandus, taastuvenergeetika, riigikaitselised ehitised KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: müra ja vibratsiooni Eike Riis ning õhusaaste mõju, inimese tervis ja heaolu KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: Natura 2000 võrgustiku Camilla Kastein alad, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik jm elustiku ja ökoloogiaga seotud teemad KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: pinna- ja põhjavesi, Vivika Väizene maavarad ja maardlad Kaarel Karolin Mõju välisõhu kvaliteedile, kliimamuutused Jõhvi valla üldplaneeringut koostavad planeerijad on Eesti Planeerijate Ühingu1 liikmed. KSH juhtekspert Aide Kaar vastab KeHJS-e § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Aide Kaar ning ekspert Camilla Kastein on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ) 2 liikmed ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgivad oma töös keskkonnamõju hindaja head tava3. Üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise sh KSH läbiviimise meeskonna koosseis võib töö käigus täieneda, lähtudes eelkõige üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja nendega kaasneva eeldatava mõju iseloomust. 1 Eesti Planeerijate Ühing (EPÜ) on ruumilise planeerimisega tegelevaid isikuid koondav erialaühing. 2 KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. 3 http://www.eaia.eu/kemu/heatava 6  KASUTATUD LÜHENDID EELIS Eesti Looduse Infosüsteem eRT elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KKR keskkonnaregister KOV kohalik omavalitsus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LSK lähteseisukohad LMH Laiendatud mõjude hindamine MP maakonnaplaneering PlanS planeerimisseadus ÜP Üldplaneering ÜRP Üleriigiline planeering 7 SISSEJUHATUS Üldplaneeringu LSK ja mõjude hindamise sh KSH programm annab ülevaate omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidest ja on aluseks üldplaneeringu edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasneva mõjude hindamisel. LSK ja mõjude hindamine määratleb vajaduse uue üldplaneeringu koostamiseks, annab ülevaate üldistest põhimõtetest ja Jõhvi vallale omastest ruumilistest võtmeelementidest, millest ruumilise arengu koostamisel lähtuda. LSK koondab peamised ülesanded, millega üldplaneering tegeleb, kaardistab vajalikud uuringud ning eeldatavad olulised ja asjakohased mõjud, mis kavandatavate arengute elluviimisega kaasneda võivad. Lisaks kirjeldab üldplaneeringu koostamise korraldust, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud töös osalemine. Jõhvi valla üldplaneeringule viiakse läbi nn laiendatud mõjude hindamine ehk mõju hindamise protsess integreerib KSH (KeHJS) § 33 lg 1 p 2 alusel) ning sotsiaalsete, kultuuriliste ning majanduslike mõjude hindamise. LSK ja mõjude hindamise programm on koostatud ühise dokumendina, et tagada parem seos üldplaneeringuga kavandatava arengu ning selle mõjude hindamise vahel ja vältida asjatut dubleerimist. LSK ja mõjude hindamise programm on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise protsessiks. LSK ja mõjude hindamise programmis toodud üldplaneeringuga lahendatavad teemad ja hinnatavad mõjud võivad edasise üldplaneeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate analüüside tulemusel täieneda. Jõhvi valla avalikustatavat LSK ja mõjude hindamise programmi dokumenti edasise planeerimisprotsessi käigus ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse ja põhjendatakse üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus. Jõhvi valla üldplaneeringu koostamise avalik kaardirakendus 8 1. ÜLDPLANEERINGU VAJADUS JA EESMÄRK Üldplaneeringu eesmärk on kogu Jõhvi valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning planeerimisseaduses nõutud ülesannete lahendamiseks. Üldplaneeringu algatamise aluseks ja menetluse korraldamisel arvestatakse mh järgmisi asjaolusid: 1. Jõhvi ja Toila vallad ühinesid 2025. a kohalike omavalitsuste valimiste tulemusel Vabariigi Valitsuse 29.04.2025 määruse nr 30 „Jõhvi valla ja Toila valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ alusel. Muudatused on jõustunud Jõhvi Vallavolikogu 2025. aasta valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Uue liitunud haldusüksuse nimeks on otsustatud nimetada Jõhvi vald. 2. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 11 alusel algatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates. 3. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõiked 11¹ ja 11² sätestavad, et kui ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-ala kohta on algatatud alates 2015. aasta 1. juulist üldplaneeringu koostamine, ühendatakse ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlusega. Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu koostamisel menetlused ühendatakse, ei ole moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlemisel vaja korrata läbiviidud menetlustoiminguid ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-ala puhul, kui planeeringu põhilahendust ei muudeta. 4. Toila Vallavolikogu kehtestas 23.04.2025 otsusega nr 88 Toila valla uue üldplaneeringu. 5. Jõhvi vald on koostamas ühinemise eelse Jõhvi valla üldplaneeringut, mis on jõudnud seisu, kus üldplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelnõu on ametkondadega kooskõlastatud 2025. aasta sügisel (ühinemise-eelse Jõhvi valla dokumendiregistri kirjad 7-1.3/1861-18 ja 7-1.3/1861-41) ja valmis vastuvõtmiseks planeerimisseaduse § 86 mõistes, kuid ei ole volikogusse vastu võtmiseks suunatud. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigete 11¹ ja 11² alusel ei korrata ühinemise-eelse Jõhvi valla territooriumi osas üldplaneeringu seni tehtud menetlustoiminguid, vaid see liidetakse uue üldplaneeringu menetlusega. Ühinemise-eelse Jõhvi valla planeeringulahendus viiakse ühisesse menetlusse ning eskiisi lõppjärgus migreeritakse ühinenud Jõhvi valla üldplaneeringu eskiislahendus ühtseks terviklahenduseks. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi (edaspidi KSH programm) etapp koostatakse ühinemise eelse Toila valla territooriumi osas. Kuivõrd Toila valla üldplaneering on 2025. aastal värskelt valminud, ei ole Jõhvi vallal ühinemise-eelse Toila valla osas põhilahendust muutvaid täiendusi käesoleval ajal kavas teha. Uue Jõhvi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel lähtutakse ühinemise- eelse Toila valla osas kehtiva Toila valla üldplaneeringu põhilahendusest, mida ühtlustatakse uue ühinenud valla kujuneva planeeringulahendusega. Ühinenud Jõhvi valla uue üldplaneeringu koostamisel on arvesse võetud ametkondade varasemaid seisukohti ja kooskõlastusi endise Toila valla üldplaneeringu menetlusest, mida saab pidada võrdlemisi ajakohasteks. Jõhvi valla visioon: on olla tunnustatud, kiire arengu ja hea mainega regionaalkeskus, mis suudab ühendada teisi piirkonna omavalitsusi ja omada nii Eestis kui Euroopa Liidus võrdväärset mõju teiste regionaalsete keskustega. 9 Olla kõrge elukvaliteediga elamispiirkond, mis seob nii töö-, haridus-, turismi- kui elamiskeskkonnast lähtuvalt lähipiirkonna asumid ühtseks toimepiirkonnaks. Soodustada innovaatiliste arendusinkubaatorite ning haridusasutuste loomist piirkonda, edendades seeläbi atraktiivsust investeeringutele ja ettevõtlusele. 10  JÕHVI VALLA VISIOONI SAAVUTAMISEKS RUUMILISED VÄLJAKUTSED JA VAJADUSED EHK ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID:  Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva kaasaegse ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamine;  Kohandada ja kaasajastada elukeskkonda kahaneva elanikkonna tingimustes, keskendudes elamufondi, avaliku ruumi ja ühiskondlike hoonete kvaliteedile ning kulutõhusale ülalpidamisele rahvastiku säilimise eesmärgil.  Eelistada olemasoleva hoonestuse ja alade taaskasutust ning tihendamist; uusarendus suunata taristuga liituvatesse asukohtadesse kompaktselt.  Luua ruumilised eeldused mitmekesisele ja investeeringuid toetavale ettevõtlusele, (sh arendusinkubaatorid/haridus-ettevõtluse sünergia) – kindlustades tootmisalade loogilise koondumise ning energia- ja tehnovõrkude võimekuse (sh taastuvenergia).  Tihendada ja mitmekesistada toimivaid piirkondi, sidudes samas traditsioonilise hajaasustuse ning kompaktse tiheasustuse struktuuri eripärasid;  Looduslähedase keskkonna säilitamine ja mitmekesiseid puhke-ja rekreatsioonivõimalusi pakkuva sidusa rohevõrgustiku kavandamine;  Arendada ohutut ja ligipääsetavat liikuvusvõrku, mis suurendab aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja toetab elukvaliteeti ning mitmekülgsemat ühenduvust kõigi valla keskusalade vahel;  Tugevdada Toila ranniku merelist tõmbekeskust, toetades Toila sadama (külalissadama) ja lautrikohtade (sh Saka) kaudu mere-turismi, puhkevõimalusi ning purjesporti ja parandades ligipääsu ning taristu valmisolekut. 11 2. MÕJUDE HINDAMISE EESMÄRK Väljakujunenud tavapraktika järgi viiakse strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamine läbi üldjuhul KSH täpsusastmes ehk hinnatakse planeerimisdokumendi rakendamisega kaasneda võivat olulist mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja sotsiaalsetele vajadustele, varale ja kultuuripärandile. Jõhvi valla üldplaneeringuga võib kaasneda mõjusid ka valdkondades (sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline keskkond), mis tavapärase KSH raames käsitletavate valdkondade alla ei mahu. Sellest tulenevalt viiakse üldplaneeringu koostamisel läbi laiendatud mõjude hindamine, kuhu integreeritakse KSH ja muud asjakohased mõjud4. 2.1 KSH EESMÄRK Üldplaneeringu koostamise raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on hinnata planeeringulahendusega kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid ja arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning jätkusuutlik areng. KSH toetab üldplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale. KSH käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid, tehakse ettepanekud soodsaima lahendusvariandi valikuks ning vajadusel ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. KSH aruande koostamise aluseks on KSH programm. KSH programmis määratletakse mõjuhindamise ulatus ja üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju: võimalik mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale ning kultuuripärandile, samuti käsitletakse piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust. Kuigi Endise Jõhvi valla KSH on eskiisina juba kooskõlastatud ning Endise Toila valla kehtestatud üldplaneeringu raame skoostatud KSH on tänaseks kehtiv, koostatakse uue liitunud valla üldplaneeringu raames KSH kogu Jõhvi valla territooriumi kohta. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonna elemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala. KSH läbiviimise ajakava sõltub üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast (vt ptk 7). 2.2 ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMISE EESMÄRK Asjakohaste mõjude hindamise nime all hinnatakse planeeringu muid mõjusid, mida ei hinnata KSH metoodika järgi. PlanS-i § 4 lg 2 punkti 5 järgi on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude hindamine. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärk on anda planeeringu üle otsustajale piisavalt teavet, et ta saaks erinevaid huvisid kaaluda ja teha planeeringu kohta informeeritud otsuse. Asjakohaste mõjude hindamisel käsitletakse vaid neid teemavaldkondi ja mõjusid, mis on vajalikud planeeringulahenduse väljatöötamiseks. See võimaldab kogu protsessi vältel hinnata, kas ja kuidas toetab välja töötatud lahendus sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamist. 4 Asjakohaste mõjudena käsitletakse antud üldplaneeringu protsessis üldplaneeringu lahendusega kaasneda võivaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid. 12 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED JA VÕTMEELEMENDID Jõhvi valla üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest jms dokumentidest, mis suunavad valla ruumilist arengut. Täpsemalt on lähtematerjalid loetletud lisas 1 (vt. pt 11) . Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad, omavalitsuse arenguplaanid ning töögrupi kaalutlusotsused. Üldplaneeringu põhimõtted on tuletatud planeerimisseadusest, üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringust ning endiste Jõhvi valla senisest pooleliolevast planeeringumenetlusest ja Toila valla kehtivast üldplaneeringust ning teistest üldistest ruumilise arengu eesmärkidest, mis annavad kaalutluse piirid kõikide üldplaneeringus käsitletavate ülesannete lahendamiseks, kuid ka üldplaneeringu hilisemaks elluviimiseks. Üldised põhimõtted, mis Jõhvi valla üldplaneeringu koostamisel ja selle elluviimisel aluseks võetakse:  Kestliku ja säästva ruumilise arengu põhimõtete järgimine - ajaloolise, kultuurilise ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine ning nende omavaheliste seoste tugevdamine rahvastiku säilimise eesmärgil;  siduda ruumiliseks tervikuks linnalised asulad ja traditsioonilised külad, väärtustades neid elamisviise võrdselt;  eelistada kasutusest välja langenud väärtuslike alade ja hoonete taasaktiveerimist uute alade hõivamisele ning väheväärtuslike hoonete lammutamist ja alade korrastamist;  kujundada kogu valla ühtne ruumiline terviknägemus, mis võtab omakorda arvesse erinevaid eluvaldkondi ning piirkondade omapära;  tagada avatud, võrdne ja usaldusväärne haldusmenetlus nii planeeringu koostamise ajal kui ka üldplaneeringu elluviimisel;  tagada järjepidevus omavalitsuses endiselt kehtivate ruumiliste väärtuste ja põhimõtete säilimise ning uues omavalitsuses ühtselt kokkulepitud väärtuste osas;  lähtuda otsuste tegemisel pikaaegsest strateegilisest plaanist, vaadata suurt pilti.  ohutud ja mugavad liikumisvõimalused kõikidele kasutajagruppidele, sh erivajadustega inimestele (universaalne disain);  tänava- ja teedevõrk toetab erinevaid liikumisviise – soodustatakse säästvaid liikumisviise, kus prioriteediks on jalg- ja jalgrattaliiklus, ühistransport ning nende koostoime;  paindlikkuse tagamine maakasutuse juhtfunktsioonide kavandamisel, et vähendada üldplaneeringu muutmisvajadust selle elluviimisel;  Arvestada säilitava asustuse planeerimise põhimõtetega. 13 4. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduses reguleeritud üldplaneeringu ülesanded, arvestades Jõhvi valla eripära ja lahendamist vajavaid teemasid. Teemapüstitused lähtuvad varem kehtestatud üldplaneeringuga kavandatatud tegevustest ja tugevustest ning probleemidest üldplaneeringu elluviimisel, piirkondlikest eripäradest ja omavalitsuse seatud arengueesmärkidest. Kuivõrd endise Jõhvi valla koostatava üldplaneeringu menetlus on käesolevaks hetkeks jõudnud eskiisi vastuvõtmise etappi, kuid eskiisi ei ole veel vastu võetud, siis ei ole vaja seniseid menetlustoiminguid korrata. See tuleneb Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 11². Menetlustoiminguid ei tule korrata ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal, mille kohta on sama paragrahvi lõike 111 kohaselt pooleliolev üldplaneeringu menetlus juba tehtud. Eeldus on, et planeeringu põhilahendust ei muudeta ning haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu koostamisel menetlused ühendatakse. Seetõttu räägitakse käesolevates lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmis edaspidi endise Toila valla osa silmas pidades (Vt Joonis 1). Ehkki üldplaneeringu koostamisel kavatsetakse lähtuda endise Toila valla osas kehtiva üldplaneeringu põhilahendusest, tuleb uue üldplaneeringu koostamisel tagada kogu planeeringulahenduse terviklikkus ning ühtsed põhimõtted kogu ühinenud valla territooriumil. Sealjuures on oluline ühtlustamisel pöörata tähelepanu terminoloogia ja tingimuste ühtlustamiseks. Joonis 1. Ühinenud Jõhvi valla administratiivpiirid koos ühinemise eelse Toila valla osaga, mis on käesoleva lähteseisukoha ja KSH programmi aluseks. 14 4.1 Maakasutus Üldplaneeringu maakasutuse osa eesmärk on luua ühtne ja selge ruumilise arengu raamistik ühinenud Jõhvi valla territooriumil, toetudes senistele planeeringulahendustele ja arvestades piirkondlikke eripärasid. Üldplaneeringu koostamisel võetakse aluseks endise Jõhvi valla koostatava üldplaneeringu lahendus ning endise Toila valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud 23.04.2025), mida võib pidada ajakohaseks. Uue üldplaneeringu koostamisel ei kavandata mõlema eelneva planeeringulahenduse põhimõttelist muutmist, vaid keskendutakse tingimuste ühtlustamisele ja täpsustamisele ning menetluste ühendamisele. Üldpõhimõtted maakasutuse kavandamisel Maakasutuse määramisel ja tingimuste seadmisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:  Olemasoleva asustuse ja keskuste tugevdamine. Eelistatakse väljakujunenud asustuse säilimist ning keskuste tihendamist ja laiendamist, vältides hajali ehitamist. Uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel eelistatakse olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamist ja taristu tõhusamat kasutamist.  Teenuste ja taristu kättesaadavus. Uute elamu- ja töökohtade kavandamisel lähtutakse võimalusest tagada optimaalne teenindus ning liitumine olemasoleva taristuga, vähendades sunnitud liikumisvajadust.  Linnalise asustusega (tiheasustus) alade täpsustamine. Tiheasustusalad täpsustatakse kooskõlas Ida- Virumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ ning valla arenguvajadustega. Tiheasustusalade piiritlemine peab toetama ruumilist sidusust, teenuste kättesaadavust ja elukeskkonna kvaliteeti.  Juhtotstarvete ja tingimuste ühtlustamine. Üldplaneeringus ühtlustatakse ja täpsustatakse maakasutuse juhtotstarbeid ning maakasutus- ja ehitustingimusi, et tagada ühetaoline tõlgendamine kogu valla territooriumil ning selgus planeeringu elluviimisel.  Piirkondlikud eripärad. Tingimuste ühtlustamisel arvestatakse piirkondlikke eripärasid (nt linnaline ja maaline keskkond, ranna- ja puhkealad, tootmisalad, väärtuslikud maastikud), et säilitada kohaspetsiifilised lahendused seal, kus need on põhjendatud.  Konfliktide ennetamine kõrvutipaiknemisel. Äri- ja tootmisalade ning elamualade kõrvutipaiknemise korral täpsustatakse tingimusi (nt puhveralad, liikluskorraldus, müratundlikkus, haljastus, koormused), et ennetada maakasutuskonflikte ja tagada elukeskkonna kvaliteet.  Keskkonnasäästlikkus ja ressursitõhusus. Soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi ning looduskeskkonna väärtustamist. Eelistatakse maastiku killustamise vältimist ning vajadusel suunatakse intensiivsemad kasutusviisid sobivamatele aladele.  Kaasav ja mitmekesine elukeskkond. Elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks arvestatakse erinevas eas ja erinevate vajadustega inimestega ning rakendatakse kaasava elukeskkonna põhimõtteid (ligipääsetavus, turvalisus, avaliku ruumi kvaliteet, liikumisvõimalused). Ühtlustatavad ja täpsustatavad tingimused Üldplaneeringu koostamisel sõnastatakse ühtsed alusreeglid, mille eesmärk on vähendada erisusi endiste omavalitsuste praktikas ning lihtsustada edasist menetlust (sh projekteerimistingimuste väljastamist):  Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused, sh krundi minimaalsed suurused ja hoonestuse põhimõtted (asetus, kõrgus, hoonestusala käsitlus).  Detailplaneeringu koostamise kohustuse alused, sh juhtumid ja alad, kus detailplaneering on vajalik (arvestades valla ruumilise arengu muutusi ja senist praktikat).  Olemasolevate detailplaneeringute asjakohasus. Analüüsitakse kehtivaid detailplaneeringuid ning määratletakse, millised on jätkuvalt kooskõlas valla ruumilise arengu eesmärkidega. Vajadusel kavandatakse mitteasjakohaste detailplaneeringute osas edasised sammud (nt kehtetuks tunnistamise algatamine või lahenduse ülevõtmise piirangud).  Puhkealade maakasutus- ja ehitustingimused ning ligipääsud. Ühtlustatakse puhke- ja virgestusalade kasutuse põhimõtted ning tagatakse avalike ja/või kokkulepitud ligipääsude loogika.  Ettevõtlus- ja tootmisalade tingimused. Täpsustatakse uute ja olemasolevate tootmisalade arengut suunavad tingimused, eelistades tootmistegevuse koondumist olemasolevate tootmisalade lähedusse ning vältides maastiku killustamist. Olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmine suunatakse aladele, kus see ei kahjusta olemasolevat ega planeeritavat elukeskkonda ja rekreatsioonialasid. Suunad uute elamu- ja tootmisalade kavandamisel 15 Kuigi üldplaneeringu põhilahendust ei muudeta, rakendatakse uute maakasutusotsuste tegemisel (sh täpsustuste ja täienduste korral) järgnevaid suuniseid:  Uued elamualad kavandatakse eeskätt piirkondadesse, kus on realistlik teenindus ja taristu olemasolu või mõistlik laiendatavus. Elamumaade vajaduse hindamisel arvestatakse rahvastikusuundumusi, varasemate planeeringute reservalasid ning elluviimise tegelikku dünaamikat.  Uued tootmis- ja ettevõtlusalad kavandatakse eelistatult olemasolevate tootmisalade lähedusse, et võimaldada ühtsete komplekside kujunemist ja vähendada killustumist. Tootmisalad peavad paiknema eemal elamu- ja rekreatsioonialadest ning nende tingimustes käsitletakse selgelt võimalikud mõjud ja leevendused. 4.2 Väärtused ja piirangud Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute käsitluse eesmärk on tagada ühinenud Jõhvi valla territooriumil ühtsed ja selgelt rakendatavad põhimõtted loodus-, maastiku- ja kultuuriväärtuste kaitseks ning ruumilistest kitsendustest tulenevate piirangute käsitlemiseks. Ühinemise eelsete valdade planeeringulahenduste põhimõttelisi suundi ei ole kavandatud muuta. Fookus on piiride ja tingimuste ühtlustamisel, nende arusaadaval sõnastamisel ning vajadusel tehnilisel täpsustamisel.  kehtivate (või menetluses oleva) planeeringulahenduste põhisuund jääb samaks,  ühtlustatakse eelkõige mõistete kasutus, tingimuste struktuur, jooniste legend ja leppemärgid, ning  täpsustatakse piire ja reegleid seal, kus senine käsitlus on ebaselge, kattuv või praktikas vaidlusi tekitanud (nt ranna ja kalda vööndid, rohevõrgustiku sidusus, altkaevandatud alade ehitustingimused, taastuvenergia ja riigikaitse kokkupuutepunktid). Üldplaneeringu ülesanded väärtuste ja piirangute käsitlemisel:  määrata kaitstavate alade, rohevõrgustiku, väärtuslike veealade ja maastike (ning muu olulise looduskeskkonna) kasutus- ja ehitustingimused ning vajadusel täpsustada piire, tagades rohevõrgustiku toimimise;  ühtlustada ranna ja kalda ning veekogude äärsete alade ehitustingimused, sh ehituskeeluvööndi käsitlus (muutmised vaid põhjendatult ja mõjuanalüüsi alusel) ning selgitada piiri määramise põhimõtted kompaktse hoonestusega aladel;  Vajadusel sõnastada korduva üleujutusohuga alade üldised kasutus- ja ehitustingimused, arvestades võimalusel kliimariske;  täpsustada miljööväärtuslike alade piirid ja tingimused ning ühtlustada kultuuripärandi ja väärtuslike üksikobjektide käsitlus;  ühtlustada väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja seada ühtsed tingimused maastiku killustamise vältimiseks ning maakasutuse muutmise kaalumiseks;  määrata maardlate ja kaevandamisest mõjutatud (sh altkaevandatud) alade üldised tingimused, sh häiringute (müra, tolm, liikluskoormus) arvestamine ja rekultiveerimise põhimõtted;  ühtlustada häiringute (müra, lõhn, tolm, liikluskoormus) arvestamise põhimõtted, et ennetada konfliktide tekkimist erinevate funktsioonide kõrvutipaiknemisel. 4.3 Teed ja raudtee Üldplaneeringu teede ja raudtee valdkonna eesmärk on tagada ühinenud Jõhvi valla territooriumil sidus, ohutu ja toimiv liikumisvõrgustik, mis toetab elukeskkonna kvaliteeti, ettevõtluse arengut ning teenuste kättesaadavust. Lähtutakse endise Jõhvi valla koostatava üldplaneeringu lahendusest ja endise Toila valla kehtiva üldplaneeringu põhimõtetest; põhilahenduse põhimõttelist muutmist ei kavandata, keskendutakse tingimuste ja nõuete ühtlustamisele ning prioriteetide selgemale sõnastamisele. Üldpõhimõtted teede ja raudteede valdkonnas  Avalikult kasutatavate teede ja liikumisviiside võrgustik. Täpsustada avalikult kasutatavate olemasolevate ja perspektiivsete maanteede, kohalike teede ja tänavate, jalg- ja jalgrattateede ning avalikes 16  huvides rajatavate sihtkohtade juurdepääsude rajamise põhimõtted ja tingimused, tagades võrgu loogilise sidususe ning ohutud ühendused keskuste ja oluliste sihtkohtade vahel.  Ühtsed nõuded vallateede võrgu arendamiseks ja väljaehitamiseks. Sõnastada ühtsed põhimõtted vallateede võrgu väljaarendamiseks ning planeeringutega kavandatud teede väljaehitamise, vallale üleandmise, edaspidise kasutamise ja hooldamise kord. Vajadusel täpsustada, millistel juhtudel ja tingimustel on arendaja kohustus rajada taristu (sh teed, kuivendus, kergliiklus, valgustus, liiklusohutuslahendused).  Arendamise ja parendamise prioriteedid. Esitada sõidu- ja kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamise ning olemasoleva teedevõrgu parendamise prioriteedid, lähtudes liiklusohutusest, teenuste kättesaadavusest, kooliteedest, ühendustest ühistranspordiga ning ettevõtlus- ja tootmisalade logistilisest toimimisest.  Kaitsevööndid ja teeäärsed ehitustingimused. Täpsustada teede kaitsevööndite ulatused ning maanteede ja tihedama liiklussagedusega teeäärsete alade ehitustingimused, sh juurdepääsude (sissesõitude) paiknemise ja koondamise põhimõtted, nähtavuskolmnurgad, müratundlike funktsioonide paigutus ja leevendusmeetmed.  Uute teede ja kergliiklusteede vajadus. Määrata uute teede (sh kergliiklusteede) vajadus ja üldised asukohapõhimõtted, eelistades lahendusi, mis parandavad keskuste ja asumite sidusust ning vähendavad konfliktsituatsioone (nt kergliiklejate liikumine koos raskeveokitega, ohtlikud ületuskohad).  Raudteest tulenevad mõjud ja koostoime maakasutusega. Arvestada raudteest lähtuvaid mõjusid üldplaneeringu maakasutuse ja ehitustingimuste kavandamisel (nt müra ja vibratsioon, ohutus, juurdepääsud, ristumised, võimalikud piirangud). Vajadusel sõnastada üldised leevendus- ja kujunduspõhimõtted raudtee lähialal.  Raudtee kasutusvõimalused ja etteveo areng. Analüüsida etteveo võimalusi ning määratleda arenguvajadused raudtee kasutusvõimaluste suurendamiseks, eelkõige ettevõtlus- ja tootmisalade teenindamisel ning logistika tõhustamisel, arvestades ruumilisi eeldusi (ühendusteed, laadimis- /terminalivõimalused, maa reserveerimise vajadus). Käesoleva üldplaneeringu algatamisel avaldatud teid ja raudteid puudutavad ettepanekud ametkondadelt ja kaasatud isikutelt, millega üldplaneeringu koostamisel arvestatakse: Maa- ja Ruumiamet  Arvestada ja teha koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kelle vastutusalas on Haljala- Kukruse teelõigu riigi eriplaneeringuga seonduvalt, mille planeeringuala hõlmab mh endise Toila valla territooriumi. 5 Tarbijakaitse ja Tehilise Järelevalve amet  Arvestada ja teha koostööd raudteede valdajatega seoses maakasutuse ja liikumisvõrgu kavandamisega. Arvestada raudteeohutusega ning üldjuhul vältida uute samatasandiliste raudteeületuskohtade kavandamist.  Kaaluda raudteemaa piiramist aiaga või läbipääsmatu haljastusega, sulgemaks omavolilised raudteeületuskohad. Eelkõige hinnata raudteele sattumise riski ja kaaluda piirete rajamise vajadust elamute, lasteasutuste ja välispordirajatiste läheduses.  Arvestada rajatiste jm. haljasalade kavandamisel raudtee-äärsetel aladel kaitsevööndi jt ohutuspuhvritega, tagamaks raudteeohutus. 4.4 Tehniline taristu Tehnovõrgud, -rajatised ja sanitaarkaitsealad. Kanda ja käsitleda tehnovõrkude põhivõrk ning määrata üldised põhimõtted tehnilise taristu arendamiseks, sh tuletõrjeveevõtu kohad. Sõnastada kitsendused, mis tulenevad tehnovõrkudest, rajatistest ja sanitaarkaitsealaga veehaaretest, eesmärgiga vältida vastuolusid maakasutuse juhtotstarvete ja tehniliste piirangute vahel. 5 Algatatud Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97 17   käsitleda tehnovõrkude ja -rajatiste ning sanitaarkaitsealaga veehaaretega seotud kitsendused ja taristu arendamise põhimõtted;  määrata jäätmekäitluskohtade (sh jäätmejaamad ja komposteerimisväljakud) asukohad ja kitsendused;  teha koostööd võrgu valdajatega riikliku põhivõrgu arendustööde teostamisel.  käesoleva üldplaneeringuga ei ole kavas kavandada täiendavat olulise ruumilise mõjuga ehitist kuid kuna käesoleval hetkel kavandatakse Jõhvi naabervallas, Lüganuse vallas mitmeid tuuleenergeetika planeeringuid. Peetakse oluliseks jälgida planeeringute võimalikke mõjude vahetuid ja kaudseid mõjusid Jõhvi valla alale. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kohaselt on 05.03.2026 seisuga Lüganuse vallas kavandanud riik esitada taastuvenergeetika hoonestusloa enampakkumisele maaüksuse, mis piirneb vahetult Jõhvi valla alaga. Käesoleva üldplaneeringu algatamisel avaldatud tehnilist taristut puudutavad ettepanekud ametkondadelt ja kaasatud isikutelt, millega üldplaneeringu koostamisel arvestatakse: Regionaal- ja põllumajandusministeerium:  Arvestada Jõhvi bussijaama kui regiooni olulisima ühistranspordi sõlmpunkti vahetus läheduses busside parkimisvajadusega lähtudes töö- ja puhkeaja nõuetest bussijuhi kohustuslikele vaheaegadele vastavalt Euroopa määrusele6.  Lisaks, arvestades tuleviku tendentsidega (Euroopas on suund 0-heitmele), tuleks planeeringuga luua Jõhvi bussijaama lähiümbruses ka võimalus/valmisolek täiselektriliste ühissõidukite laadimis-taristu rajamiseks. Maa- ja Ruumiamet  Arvestada ja teha koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas oleva tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringuga seonduvalt, mille planeeringuala hõlmab mh endise Toila valla territooriumi. 7 Elering AS  Arvestatakse Elering AS kavandatud võrguarendustega Kirde-Eesti elektrivõrgu optimeerimisega (vt Joonis 2). o L118 – Sirgala - Ahtme lõigul 330 kV õhuliini optimeerimisel samas koridoris 110 kV õhuliiniga. o L116 Balti – Kotinuka lõigul liiniahelate optimeerimisel moodustatakse liin Allika – Kotinuka ning Sirgala ajalaama ühendamine harudega. o LL16 Allika – Kotinuka ja L073 Püssi – Kotinuka liinidel teostatakse renoveerimistöid liini eluea pikendamiseks. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)561/2006, muudetud 2. mai 2024 7 Algatatud Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 korraldusega nr 102 18 Joonis 2. Elektrivõrgu arengud Jõhvi valla territooriumil ja ümbruses  Täiendavalt arvestatakse ja tehakse üldplaneeringu koostamisel täiendavat koostööd Eleringi ja Elektrileviga ühise arengukava raames uue Jõhvi 110 kV alajaama rajamise kavatsusega. Uus alajaam on vajalik koormuste kasvu tõttu Jõhvi ja Ahtme lähiümbruses (vt Joonis 3). Jõhvi alajaam peaks valmima aastal 2028. Arvestades üldplaneeringu menetluse ajalist pikkust (vt eelduslikku ÜP ajakava pt ) ei ole realistlik, et ÜP ja KSH koostamise käigus jõutakse kavandada ja kehtestada uue õhuliini koridor ja määratleda alajaama võimalik asukoha ala (sealjuures kaaludes mitut alternatiivi) viisil, mis ei seaks ohtu võrguvaldajate arengukava ajalise ootuse. Seetõttu on realistlik, et võrguvaldaja peab oma ajaliste ootuste saavutamiseks kavandama õhuliini trassi projekteerimistingimuste avatud menetluse raames. Sealjuures võib olla sõltuvalt õhuliini pikkusest (pikem kui 15 km) vajalik anda KMH vajalikkuse eelhinnang. 8 8 Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muutmine. RT I, 22.09.2020, 1. 19 Joonis 3. Elektrilevi ja Eleringi ühise arengukava raames planeeritavad elektrivõrgu arengud. 20 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST MÕJUST 5.1 KESKKONNAMÕJU STARTEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS 5.1.1 Natura 2000 võrgustiku alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest, mille eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on endises Toila vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Endise Toila valla haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 5 Natura loodusala (vt. Error! Reference source not found.). Endise Toila valla territooriumile ei jää ühtegi Natura linnuala. Edise loodusala kaitstavad liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica). Ontika loodusala kaitstavad elupaigatüübid on vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia). Pangametsa loodusala kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Päite loodusala kaitstavad elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Pühajõe loodusala kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). 21 Tabel 1. Natura võrgustiku alad Ala nimetus Registrikood Pindala Ontika loodusala RAH0000542 414.97 ha Pangametsa loodusala RAH0000163 199.3 ha Päite loodusala RAH0000170 128.80 ha Pühajõe loodusala RAH0000011 5.8 ha Edise loodusala RAH0000164 4.55 ha Joonis 4. Natura 2000 alad. 22 5.1.2 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Kaitstavate alade ja objektide kaitsekord põhineb looduskaitseseadusel (LKS). Seadusega on määratud eri tüüpi kaitstavate aladel ning nende vööndites kehtivad üldised piirangud ja tingimused erinevateks tegevusteks. LKS-i kohaselt on kaitstavad alad kaitsealad, hoiualad, kaitstavate liikide püsielupaigad ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad alad. Kaitseala tüüpideks on rahvuspark, looduskaitseala ja maastikukaitseala. LKS-iga kaitstakse ka liike (nende elupaikade kaitse kaudu), väärtuslikke üksikobjekte ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitseala territoorium jaotatakse sõltuvalt tüübist kuni kolme erinevasse vööndisse (loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd), mille järgi toimub kaitsekorra kehtestamine. Konkreetse kaitseala tsoneering ja kaitsekord on kehtestatud kaitse-eeskirjaga. Kaitsealade hulka kuuluvad ka kaitstavad pargid ja puistud, kus kehtib LKS-is sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määruses nr 59 „Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri”9 sätestatud erisustega. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik; 4) pruunkaru talvitumispaik; 5) jõevähi looduslik elupaik; 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse LKS-i alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS-i alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks võib olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. 9 RT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130072025003 23 Kaitsealade ja hoiualade paiknemist planeeringualal illustreerib Joonis 5. 24 Joonis 5. Kaitsealad ja hoiualad endise Toila valla alal. 25 Tabel 1. Kaitstavad loodusobjektid Ala tüüp Ala nimetus Registrikood Pindala Alutaguse rahvuspark KLO1000669 rahvuspark 44330.7 ha Voka looduskaitseala KLO1000702 looduskaitseala 31.7 ha Ontika maastikukaitseala KLO1000554 maastikukaitseala 1338.1 ha Päite maastikukaitseala KLO1000206 maastikukaitseala 128.8 ha Oru pargi maastikukaitseala KLO1000557 maastikukaitseala 75.1 ha Pühajõe hoiuala KLO2000091 hoiuala 3.9 ha Kukruse mõisa park KLO1200444 kaitsealune park 11 ha Voka mõisa park KLO1200451 kaitsealune park 17.5 ha Järve mõisa park KLO1200441 kaitsealune park 5.4 ha Pargipuude rühm Ontikal KLO1200195 puistu 5.9 ha Edise hariliku kobarpea püsielupaik KLO3000758 püsielupaik 4.6 ha Uikala villtulika püsielupaik KLO3002892 püsielupaik 53.94 ha Kohtla-Nõmme käpaliste KLO3001225 püsielupaik 5.5 ha püsielupaik Voka looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Ontika maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Balti klinti, Saka mõisaparki, piirkonnale iseloomulikke loodusmetsi ja maastikuilmet ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad − 9180*); 3) laialehist nestikut (Cinna latifolia), mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ning selle elupaiku; 4) kassikakku (Bubo bubo), mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ning tema elupaiku; 5) kaitsealuseid taimeliike villtulikat (Ranunculus lanuginosus), varju-püsiklustet (Bromus benekenii), mets-kuukressi (Lunaria rediviva) ja sudeedi põisjalga (Cystopteris sudetica) ning nende liikide elupaiku; 6) kaitsealust seeneliiki roosat võrkheinikut (Rhodotus palmatus) ja selle elupaiku; 7) kaitsealust samblikuliiki rohe-tilksamblikku (Biatoridium monasteriense) ja selle elupaiku. Päite maastikukaitseala võetakse kaitse alla EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rusukallete ja jäärakutega metsade (9180) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitseks. Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) säilitada Oru pargi elustiku mitmekesisus ja maastikuilme ning ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ja puhkemajanduse seisukohast väärtuslik puistu ning aiakunsti hinnalised kujunduselemendid koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega; 2) kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpi - jõgesid ja ojasid (3260)3 - ning II lisas nimetatud liigi - jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaika; 3) kaitsta II kaitsekategooria liiki. 26 Pühajõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi - jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaiga kaitse. Kaitstavates parkides ja puistutes kehtib Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrusega nr 59 „Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri”10 kehtestatud kaitsekord. Kaitseala valitseja nõusolekuta on pargis keelatud lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist. Endise Toila valla territooriumile jäävad Kukruse mõisa, Järve mõisa ja Voka mõisa pargid ja Pargipuude rühm Ontikal. Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht. Endise Toila valla alale jääb kolm püsielupaika. Planeeringualale jääb kolm kaitstavat looduse üksikobjekti, ülevaade nende kohta on toodud allolevas tabelis (Tabel 2). Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elusa või eluta loodusobjekti, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, seisundit ja ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku ilmet. Tabel 2. Kaitsealused üksikobjektid Nimetus Registrikood Ala tüüp Pindala Pärnad (5) Pühajõel KLO4000697 üksikpuu (puu) Kohtla-Nõmme tamm KLO4000809 üksikpuu (puu) Aluoja joa astang KLO4000544 astang (pinnavorm) 0.8 ha Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte planeeringualal ei ole. Endise Toila valla alal asuvad ka mitmed kavandatavad kaitsealused alad: Tabel 3. Kavandatavad kaitsealused alad Nimetus Ala tüüp Pindala Märkused Soome lahe idaosa looduskaitseala merel 30205.67 ha looduskaitseala Kohtla-Nõmme käpaliste püsielupaik Kohtla-Nõmme alev, 7.17 ha püsielupaik Vitsiku küla Metsaelupaikade looduskaitseala Jõhvi valla osas kattub 0,2 ha looduskaitseala Saka külaga Vasavere metsise püsielupaik püsielupaik 351.7 ha Kose küla, Pühajõe küla Pühajõe metsise püsielupaik püsielupaik 253.3 ha Pühajõe küla Endise Toila valla alal on EELIS andmebaasis registreeritud (15.01.2026 seisuga): I kaitsekategooria liigid 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/130072025003 27 I kategooria kaitstavaid taimeliike neli: Püstkivirik (Saxifraga adscendens), sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) ja villtulikas (Ranunculus lanuginosus). I kategooria loomaliike on üks: Kassikakk (Bubo bubo). I kategooria seeneliike üks: roosa võrkheinik (Rhodotus palmatus). II kaitsekategooria liigid Kaitstavaid taimeliike kümme: varjuluste (Bromus benekenii), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), siberi piimikas (Lactuca sibirica), väike käopõll (Neottia cordata), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja laanekannike (Viola selkirkii). Loomaliike neliteist: kanakull (Accipiter gentilis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), laanerähn (Picoides tridactylus), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), metsis (Tetrao urogallus). Seene ja samblikuliike kaks: rohe- tilksamblik (Biatoridium monasteriense) ja sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta). III kaitsekategooria liigid Endise toila valla alal on registreeritud kakskümmend viis III kategooria kaitstava taimeliike: karulauk (Allium ursinum), harilik sügislill (Colchicum autumnale), Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), roomav öövilge (Goodyera repens), harilik ungrukold (Huperzia selago), rand-seahernes (Lathyrus japonicus subsp. maritimus), suur käopõll (Listera ovata), mets-kuukress (Lunaria rediviva), harilik porss (Myrica gale), sulgjas õhik (Neckera pennata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), valge vesiroos (Nymphaea alba), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), süstjas skapaania (Scapania apiculata), künnapuu (Ulmus laevis), paas-kolmissõnajalg (Gymnocarpium robertianum), hall käpp (Orchis militaris)Valla alal on registreeritud ühe III kategooria kaitstava seeneliigi elupaik: must narmik (Phellodon niger). Loomaliike neli: kaldapääsuke (Riparia riparia), hiireviu (Buteo buteo), rukkirääk (Crex crex), must-harksaba (Milvus migrans). Seene ja samblikuliike viis: rant-tähnsamblik (Arthonia byssacea), puna-näsasamblik (Lecidea erythrophaea), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), suur nööpsamblik (Megalaria grossa), haava-tardsamblik (Leptogium saturninum). 28 Joonis 6. Kaitsealuste liikide elupaigad Endise Toila valla alal. * Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei ole I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites (sh avalikes dokumentides) lubatud. Sellest tulenevalt on käesoleval joonisel kõik elupaigad kaitsekategooriast olenemata välja toodud üldistatud kujul. 29 5.1.3 Rohevõrgustik Planeerimisseaduse järgi on rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Üleriigilise ja maakonnaplaneeringuga määratakse meetmed rohevõrgustiku säilimise ja toimimise tagamiseks. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes täpsustatakse rohevõrgustiku asukohta ja toimimist tagavad tingimused ning määratakse nendest tekkivad kitsendused. Rohevõrgustik toimib piisavalt suurte tugialade ja tugialasid ühendavate koridoridena. Tugialad moodustatakse võimalikult suurte ja mitmekesiste aladena, kus inimmõju on võimalikult väike, peamiselt kaitsealadele, metsamaale ja märgaladele. Nende ülesanne on pakkuda elusloodusele stabiilseid ja püsivaid elutingimusi ning tagada pikaajaliselt ökosüsteemide elujõulisus. Rohekoridorid on mõeldud tugialade ühendamiseks, et tagada nende vahel liikide levimine ja liikumine. Rohekoridorid peaksid olema piisavalt laiad ja looduslähedased, et need saaksid täita oma rolli liikide liikumisteena. Koridoride katkematus ja piisav looduslik kvaliteet on oluline, et vältida ökosüsteemide killustumist ja liigipopulatsioonide isoleerumist. Rohevõrgustiku alale jäävad kaitsealad tugevdavad rohevõrgustiku terviklikkust, sest lisaks loodusväärtuste säilitamisele täidavad nad olulisi ökosüsteemiteenuseid, nagu veerežiimi reguleerimine, süsiniku sidumine ja pakuvad inimestele puhkevõimalusi. Selliselt moodustavad rohevõrgustiku tugialad, rohekoridorid ja kaitsealad sidusa võrgustiku, mis aitab hoida looduskeskkonda elujõulisena. Toila valla roheline võrgustik on määratletud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, varem kehtinud üldplaneeringutega on rohelise võrgustiku piire täpsustatud ja selle sidusust parandatud täiendavate koridoride määramisega. Seejuures on arvestatud metsaribade ja vooluveekogude paiknemist ning metsloomade liikumisteid. Rohevõrgustiku paiknemine on esitatud alloleval joonisel. Joonis 7. Rohevõrgustiku paiknemine endisel Toila valla haldusalal (Toila valla üldplaneering 29.04.2025). 30 5.1.4 Maastik, geoloogia (sh radoon), maardlad ja altkaevandatud alad Reljeef Jõhvi valla maapind on Viru paeplatoo alal enamasti tasemel 45–55 m abs, tõustes üksnes ala keskosas Kukruse kõvikul, st Kukruse astangu läbi Sompa–Peeri–Kukruse–Edise–Tammiku–Puru poolkaarel tasemeni 70–75 m abs tõusval ligi 100 km2 suurusel paeplatool11. Maapind on madalam Pühajõe ürgorus12. Klinditsoonis eristuvateks struktuuriüksusteks on Saka–Ontika klindiplatoo ja Toila klindiorg. Reljeefi ilmestavad tehnogeensed inimtekkelised aheraine- ja tuhamäed13,14 ning altkaevandatud alad ja Jõhvi valla kaguosas Viivkonna ja Sirgala põlevkivikarjääri maastik. Geoloogia Jõhvi vald paikneb osaliselt kitsa ribana Soome lahe rannikumadalikul, peamiselt Viru lavamaal ja kaguosas Alutaguse madalikul. Viru lavamaa maastikurajoon hõlmab endas Kirde-Eesti klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ulatuva paese rannikumaa. Maastiku eripäraks on rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mis on valdavalt mandrijää kulutava tegevuse tulemus, Soome lahe klimaatiline mõju ning inimtegevus. Inimtekkelised mõjud on seotud peamiselt põlevkivi kasutuselevõtuga, mille tulemusena on muudetud pinnamoodi, põhja- ja pinnavee liikumist, suurendatud asustust ja teedevõrku. Viru lavamaa on maastikurajoon, mille looduslikku keskkonda on muudetud enam kui mujal Eestis, selle tulemusena on lavamaa idaosa omandanud tööstuslik-linliku maistu olemuse, rajatised ja maastikusilueti. Soome lahe rannikumadalik hõlmab lahe nõo äärmise maismaalise lõunaosa nüüdse rannajoone ja Põhja-Eesti klindi vahemikus koos rannikumeres oleva 94 Eesti saarega. Alutaguse madaliku moodustavad alad, mis on kerkinud Peipsi nõo põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks. Maastiku eripäraks on pinnamoes märgade alade ja väheste teedega sootasandikud.15 Aluspõhja pealiskorra pealmisteks kihtideks on Viru lavamaal Ordoviitsiumi ladestu 10 lademe lääne- idasuunalised avamused. Kõige enam on lavamaa nüüdismaastike struktuuri ja arengut muudetud Kukruse lademes leiduva kukersiitpõlevkivi kaevandamise tulemusel (kaevandustes ja karjäärides). Piirkonna sügavamal maapõues lasuvad haruldasi elemente (Mo, V, Sr, Ib, Re jt) sisaldav diktüoneemaargilliit ja fosforiiti sisaldav oobulusliivakivi. Ligi poole kogu Viru lavamaast moodustavad pae- ja moreentasandikud. Õhukese pinnakattega pae- ja moreentasandikud on paljudes, peamiselt tektooniliste lõhevööndite kohal karstunud muutes piirkonna põhjaveevarud reostustundlikuks. Soome lahe rannikumadaliku pealmisteks kihtideks on suuremas osas liivakivid, aleuroliidid ja savid, klindi jalamil esineb ka kitsas vööndis Ordoviitsiumi oobolus- ja glaukoniitloovakivi ning argilliiti ehk savikilta. Esineb karbonaadivaest halli moreeni, millele on lisandunud suures koguses liustikujää toodud tardkivimite kruusa, veeriseid, munakaid ja rahne. Alutaguse madaliku aluspõhjaks on suuremal osal Ordoviitsiumi paekivid, mis looduslikult ei paljandu. Paekihtide vahel on u 6-30 m katendikompleksi all 2,6-2,8 m paksuses kukersiitpõlevkivi kihte.16 Pinnakatte paksus on valdavalt 1-2 m, valla idaosas aluspõhja mattunud orus17 ulatub pinnakatte paksus 60 meetrini18 ja Vasavere mattunud orus 160 meetrini. Pinnakate on paksem ka tehnogeensetes inimtekkelistes aheraine- ja tuhamägedes. 11 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6444 Kohtla-Järve. Eesti Geoloogiakeskus, 2008 12 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, 2009 13 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6444 Kohtla-Järve. Eesti Geoloogiakeskus, 2008 14 MaRu kaardirakendus, seisuga 09.12.2025 15 Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 16 Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 17 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, 2009 18 MaRu kaardirakendus, seisuga 08.12.2025 31 Radoon Eesti pinnaseõhus on radoonisisaldus väga varieeruv ning sõltub paljuski piirkonna geoloogilisest ehitusest. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga (>50 kBq/m³) alad on iseloomulikud Põhja-Eesti klindivööndile Narvast kuni Pakri saarteni, kus radoonisisaldus võib kohati ületada 500 kBq/m³ piiri. Kõrge radooniriskiga alasid leidub aga ka Kagu- ja Lõuna-Eestis, mujal Eestis harvemini ja hajutatult.19 Geoloogilisest ehitusest tulenevalt ulatub Jõhvi valla pinnaste radoonisisaldus kõrgeni või väga kõrgeni (Joonis 8). Maksimaalne mõõdetud radoonisisaldus on 250-500 kBq/m3 2015. a Toila alevikus ja 2002-2005. a Voka alevikus. Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrusega nr 28 20 on Jõhvi vald arvatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka. Joonis 8. Radoonirisk Jõhvi valla piirkonnas. Allikas: Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta seisuga21 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase 22 kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Hoone asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust hoonete siseõhus miinimumini. 19 Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta seisuga. Eesti Geoloogiateenistus, https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 20 Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ (Keskkonnaministri 03.11.2021 määruse nr 48 sõnastuses) 21 Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta seisuga. Eesti Geoloogiateenistus, https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 22 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017 32 Maardlad Maavaradest on Jõhvi vallas esindatud maavarade registri andmetel 23 põlevkivi, fosforiit, turvas, lubjakivi, kruus, liiv ja savi. Jõhvi valla maardlate asukohad on esitatud joonisel (vt Joonis 9) Seisuga 23.02.2026 kattub planeeritav ala osaliselt kuueja täielikult kuuemaardla ja nende plokkidega. Ala kattub osaliselt kolmeja täielikult nelja kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldiseganingosaliseltkahe taotletava mäeeraldisega.Lisaks on planeeritaval alal kattumist kahe kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö alaga. 24 Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse edasistes etappides Maavarade registri ajakohastatud seisuga. 23 Maavarade register, EGT 2025. Seisuga 06.12.2025 24 Eesti Geoloogiateenistuse kiri 25.02.2026 nr 13 3/26 322 33 Joonis 9. Jõhvi vallas asuvad maardlad, mäeeraldised ja kaevandamisloa taotlused Maapõue kasutamist ning sellega kaasnevate keskkonnahäiringute vähendamist reguleerib maapõueseadus. Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ on kehtestatud maavara kaevandamise üldised tingimused, sh maardlate ja maavarade kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised. Jõhvi vallas asub kuni 1,5 m paksune graptoliitargilliit 15-85 m sügavusel25 (Joonis 10). Puuraukude info alusel on Jõhvi valla alal graptoliitargilliidis mikroelementidest suurema kontsentratsiooniga molübteen, vanaadium ja uraan26. 25 Eesti maavarade kaart. Diktüoneemakilt (graptoliitargilliit). Eesti Geoloogiakeskus, 2008 26 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 25.09.2023 34 Joonis 10. Graptoliitargilliidi levikuala, sügavus ja paksus Jõhvi vallas. Alusandmed: Eesti maavarade kaart27. Aluskaart: Maa-amet, 2025 27 Eesti maavarade kaart. Diktüoneemakilt (graptoliitargilliit). Eesti Geoloogiakeskus, 2008 35 Altkaevandatud alad Ida-Viru maakonna planeeringule on koostatud teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering“, millega kavandati maakasutus- ja ehitustingimusi, sh Jõhvi valla põlevkivi kaevandamise alal. Teemaplaneeringuga määrati maakasutus- ja ehitustingimused altkaevandatud aladel. Joonis 11. Altkaevandatud alad Jõhvi valla territooriumil 5.1.5 Pinnavesi (veekogud), põhjavesi ja selle kaitstus Pinnavesi Jõhvi valla territooriumile jääb mitmeid voolu- ja seisuveekogusid. Neist suurimad vooluveekogud, üle 25 km2 valgalaga on toodud 36 Tabel 3. Jõhvi valla jõed kuuluvad Ida-Eesti vesikonda, kaheksa vooluveekogumi seisundit on hinnatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas28 ( 28 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 37 Tabel 3). 38 Tabel 3. Jõhvi valla haldusterritooriumil paiknevad vooluveekogud Veekogu nimi Registrikood Pikkus, km Veekogumi seisund VMK-s Pühajõgi VEE1067000 32,8 Kesine, Pühajõgi_1, Pühajõgi_2 Mustajõgi VEE1063800 32,1 Halb, Mustajõgi Kohtla jõgi VEE1070700 12,8 Halb, Kohtla Sõtke jõgi VEE1066500 22,3 Halb, Sõtke_1 Mägara oja VEE1067800 14,9 Kesine, Mägara Vasavere jõgi VEE1067700 15,6 Kesine, Vasavere Kose jõgi VEE1067300 7,4 Kesine, Kose Sanniku jõgi VEE1067600 4,1 - Varbe peakraav VEE1071100 9,7 - Valaste oja (valgala 10 kuni VEE1068000 6,6 Hea, Valaste 25 km²) Suurim seisuveekogu on tehisjärv – Saka karjääri tiik, mille veepeegli pindala on 5,6 ha. Keskkonnaregistri andmetel on suuruselt teine seisuveekogu 4 hektarilise veepeegli pindalaga looduslik järv – Isanda järv. Endise Toila valla haldusterritooriumil paiknevad seisuveekogud on esitatud 39 Tabel 4. Seisuveekogude seisundit ei ole VMK-s hinnatud. Toila vald piirneb põhjast Soome lahega (VEE3100000), mille kaguosa (Narva-Kunda lahe rannikuvee) seisund on VMK-s hinnatud halvaks. 40 Tabel 4. Jõhvi valla haldusterritooriumil paiknevad seisuveekogud Veekogu nimi Registrikood Tüüp Veepeegli pindala, ha Saka karjäär (Saka karjääri tiik) VEE2014290 Tehisjärv 5,6 Isandajärv VEE2014800 Looduslik järv 4,0 Voka paisjärv VEE2014710 Paisjärv 3,7 Kastjärv (Kurtna Kastjärv) VEE2014900 Looduslik järv 2,5 Jõhvi valla territooriumil asub 86 maaparandussüsteemide maa-ala29. Põhjavesi Põhjavesi on Jõhvi valla haldusterritooriumil valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Vaid Pühajõe jõeorus ja selle kallastel on põhjavesi keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud või kaitstud 30. Jõhvi vallas levivad alljärgnevad põhjaveekompleksid ja nende 2020. a koondseisund31:  Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (27§2019), halb  Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (07§2019), halb  Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (06§2019), halb  Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (05a§2019), hea  Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (22§2019), hea  Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (02§2019), halb  Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (01§2019), ohustatud. Jõhvi valla alal asub kaks allikat: Hõbeallikas (VEE4111600) ja nimetu allikas (VEE4308300). EELISe andmetel 32 on Jõhvi valla alal 505 registreeritud puurkaevu, millest 376 on olmevee saamiseks, 3 ühisveevärgi olmevee saamiseks, 117 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevud, 6 tootmisvee saamiseks ning 3 kaevanduse puurkaevu. 5.1.6 Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Seetõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Ida-viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on käsitletud ja väärtustatud eelkõige traditsioonilist kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult (suhteliselt väikesel alal) säilinud ajaloo erinevate ajastute jäljed. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks võeti põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus); alad ja objektid, mis on ida-virulaste ja ka kogu Eesti jaoks väga olulised, omavad väärtust kui sümbolid. Ida-Virumaal maastike omapärast tulenevalt on maastiku tüüpide nimekirja lisatud ka tööstusmaastik, mille all mõistetakse 75 aasta jooksul põlevkivitootmise käigus ilmunud uute tehispinnavormidega (terrikoonikud, karjäärid jne) rikastunud maastikke ja ka suuri tehaste ning tööstusettevõtete alasid. Kokku määratleti teemaplaneeringuga 32 väärtuslikku maastikku. Ida-Viru maakonnaplaneeringus on sätestatud, et väärtusliku maastikuga alad jaotatakse kolme klassi vastavalt nende väärtuslikkusele: 29 Seisuga 10.12.2025 30 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025 31 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 32 EELIS, seisuga 10.12.2025 41   I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad;  II klassi alad on väga väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad;  P klassi alad on potentsiaalsesse väärtusklassi (I/II) kuuluvad maastikud, millel on üksikud kõrge väärtusega komponendid või mille piirkonnas on olulisi väärtusi, mis on aga kahjuks halvas seisukorras või rikutud. Endise Toila valla haldusterritooriumil paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt 2 I klaasi väärtusliku maastiku maa- ala ning 3 II klassi väärtusliku maastiku maa-ala ning 3 P ehk potentsiaalse väärtusklassi maa-ala. Joonis 12. on esitatud väärtusliku maastiku maa-alad Toila vallas. 42 Tabel 3. Jõhvi valla endise Toila valla alal paiknevad väärtuslikud maa-alad (väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust). Klass Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud II Sope-Ontika I Valaste-Martsa II Kohtla-Nõmme II Kurtna-Illuka P Kiikla-Võrnu-Ereda I Toila-Voka P Järve-Edise-Peeri P Päite Joonis 12. Väärtusliku maastiku maa-alad endisel Toila valla haldusterritooriumil 5.1.7 Kliimamuutustega arvestamine Kliimamuutuseks loetakse ilmastikuolude muutumist pika aja jooksul – seda kas aastakümnete või lausa miljonite aastate jooksul. Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete 43 hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu (EL) riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi 33: - temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma-ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimise tippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms; - sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms; - merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms; - tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Toila vallas ei esine ametlikult üleujutusalasid (Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega 58 kehtestati Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nende siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord, mille kohaselt Toila valla haldusterritooriumil ei paikne suurte üleujutusaladega siseveekogusid). Maa-ja Ruumiameti üleujutuste kaardil on märgitud endise Toila valla rannikule kaks võimalikku üleujutusala, Ontika ja Päite piirkonna alad, kus maksimaalne tõenäoline veetase võib kord kümne aasta jooksul ranniku üle ujutada. 5.1.8 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Omavalitsuses asub kaks kooli, millest üks on põhikool (Kohtla-Nõmme Kool) ja teine (Toila Gümnaasium) gümnaasium. Toila Vallavolikogu 27.03.2024 otsuse nr 54 „Toila Gümnaasiumi ümberkorraldamine". Otsuse kohaselt korraldatakse Toila Gümnaasiumi tegevus ümber selliselt, et muudetakse Toila Gümnaasiumi tegutsemisvormi ning lõpetatakse alates 01.09.2026 koolitustegevus keskhariduse tasemel. Kool jätkab alates 01.09.2026 hariduse andmist põhikoolina (I-III kooliaste, 1.-9.klass). Samuti asub omavalitsuses kaks lasteaeda. Lisaks tegutseb valla haldusterritooriumil üks huvikool – Toila Muusika- ja Kunstikool. Tabel 3.8. Toila vallas paiknevad haridusasutused (Allikas: Toila valla koduleht, 2025). Haridusasutus Tüüp Voka lasteaed naksitrallid Lasteaed Kohtla-Nõmme Kooli lasteaed Lasteaed Kohtla-Nõmme Kool Põhikool Toila Gümnaasium Keskharidus Toila Muusika- ja Kunstikool Huvikool 33 Escalating climate impacts demand urgent, coordinated adaptation across the EU. European Scientific Advisory Board on Climate Change, (17.02.2026) 44 Toila vallas asub kaks perearsti, kellest üks asub Toila alevikus ja teine Kohtla-Nõmme alevikus. Lisaks tegutseb vallas üks hambaarst. Lähim haigla paikneb Kohtla-Järvel. Omavalitsusüksus osutab ka mitmeid sotsiaalteenuseid, nt koduteenus, mille eesmärgiks on inimeste abistamine igapäevastes kodustes toimingutes, mida terviseseisundist või tegevusvõimest tulenevalt ei suudeta kõrvalise abita teha, kuid mis on vajalikud kodus elamiseks. Lisaks veel sotsiaalnõustamise teenus, eluasemeteenus, hooldamine perekonnas (isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldatav ei kuulu), hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses, ning toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused. Omavalitsuses tegutseb Toila Vallaraamatukogu, kolme haruraamatukoguga (Voka Raamatukogu, Saka Raamatukogu, Kohtla-Nõmme Raamatukogu). Lisaks paikneb Toila vallas 1 spordi- ja kultuurikeskus (Voka alevik), 1 spordihoone koos staadioniga (Voka alevik), 1 jõusaal (avatud Kohtla-Nõmme Rahvamaja juures), 1 lauluväljak (Toila alevik), 3 rahvamaja (Saka küla, Kohtla-Nõmme alev, Voka alevik) ja 1 seltsimaja (Toila alevik). Samuti on loodud mitmeid erinevaid vaba aja veetmise võimalusi erinevate huviringide ja spordirajatiste näol. Vallas paikneb üks kirik – Pühajõe kirik. Endise Toila valla alal asub Voka spordihoone ja staadion ning tervel territooriumil asuvad mitmed spordiväljakud. Loodud mitmeid erinevaid vaba aja veetmise võimalusi erinevate huviringide näol. Tegevad on neli rahvamaja Toilas, Vokas, Sakal ja Kohtla-Nõmmel. 45 5.1.9 Rahvastik Toila valla arengukava 2024-2030 kohaselt elas 01.01.2024 seisuga vallas rahvastikuregistri andmete põhjal kokku 4 513 inimest. Toila alevikus elas nende andmete põhjal 823 elanikku. Kohtla-Nõmme alevis elas 815 ja Voka alevikus 698 inimest. Vallas oli 28 küla – rahvaarvult suurim oli Järve küla (525), järgnesid Pühajõe küla (193), Konju küla (157), Valaste (124), Kohtla-Uueküla (119), Saka küla (117) ja Voka küla (107). Ülejäänud 21 küla rahvaarv jäi alla 100 elaniku. 15.07.2025 seisuga elas Toila vallas 4409 inimest ehk 104 inimest vähem kui 2024. aasta alguses (Rahvastikuregister). Võrreldes 2019. aasta jaanuariga (eelmise koostatava Toila üldplaneeringu aluseks oleva arengukava põhjal) ehk vahemikus 2019-2024, kahanes valla rahvaarv 287 inimese võrra. Joonis 13 näitab, et elanike arv vallas kahanes 2008-2024 umbes 15%. Perioodil 2018-2024 kahanes Toila valla rahvaarv 6,1%, võrdluseks kahanes Jõhvi valla rahvaarv samas ajavahemikus 0,9% (Joonis 14). Joonis 13. Rahvaarv Toila vallas 2008-2024 (Toila valla arengukava 2024-2030, Rahvastikuregister) 46 Joonis 14. Rahvaarv ja rahvaarvu muutuse protsent Ida-Virumaa omavalitsustes 2018-2024 (Rahvastikuregister) Joonis 15 näitab Toila valla rahvastiku soo ja vanuse jaotust 2024. aastal. Selle põhjal on näha, et rahvastik on vananemas ning sündide arv on langemas. Kõige suurem osa rahvastikust on 50-69 eluaasta vahemikus. Joonis 15. Rahvastiku soo ja vanuse jaotus Toila vallas seisuga 01.01.2024 (Statistikaamet) 47  Joonis 16 näitab endise Toila valla iivet. Loomuliku iibe tulemusel vähenes rahvaarv 2018-2023 164 inimese võrra – keskmiselt sündis vallas aastas 31 last ja surnud 58 inimest. Rändeiibe tulemusel vähenes valla rahvaarv samas ajavahemikus 124 inimese võrra (keskmiselt 20 inimest aastas). Joonis 16. Toila valla sünnid, surmad, loomulik- ja rändeiive aastatel 2018-2023 (Rahvastikuregister) 5.1.10 Ettevõtluskeskkond Endise Toila valla majanduskeskus on tervikuna orienteeritud turismisektorile, mistõttu on valla pingutused elukeskkonna arendamise kõrval olnud suunatud külakeskkonna arendamisele. Endine Toila vald on logistiliselt hea asukohaga, olles ühenduses olulise riigimaanteega Tallinn-Narva (põhimaantee nr 1) ja raudteega. Endise Toila valla suurimateks majutusteenuste pakkujateks on Toila SPA ja Saka mõis, kellele lisandub suur hulk väikemajutajaid. Suurimaks looduslikuks külastusobjektiks on Oru park ja Valaste juga. Samuti paikneb osavalla territooriumil Eesti kõrgeim pankrannik. Viimasest lähtuvalt on valla huviks olnud avada huvilistele pankrannik Päitel vaateplatvormiga, samuti märgistada head pildistamiskohad. Suurimaks külastuskeskuseks on Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel. Viimaste aastate suuremaks muutuseks on Kukruse polaarmõisa sulgemine. Tegu oli varem ühe olulisema külastuskeskusega vallas. Lisaks eelnevale on Toila valla arengukavas 2018-2030 toodud välja ettevõtluse arendamine läbi väikeettevõtlusvormide toetamise; ettevõtjasõbraliku keskkonna loomise (menetluskiirus, märkamine, tunnustamine); vallasõbraliku ettevõtja statuudi väljatöötamise ja rakendamise. Endises Toila vallas on äriregistri andmete põhjal registreeritud 479 ettevõtet (27.02.2026 seisuga). Võrdluseks oli 2024. aastal ettevõtete arv valla arengukava kohaselt 557. Joonis 17 näitab, et peamine tootmine (kaardil lilla) on suunatud Voka alevikku, küll on väikseid tootmisalasid ka mujal - nt Toila alevikus, Kohtla-Nõmme alevis ja maantee läheduses. Ärimaa (kaardil punane) on peamiselt Toila alevikus ja Kohtla-Nõmme alevis (suuresti Eesti Kaevandusmuuseumi ümbrus), samuti maantee lähedal. 48 Joonis 17. Endise Toila valla maakasutus, sh tootmise maa-ala (lilla) ja ärimaa-ala (punaselt). Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal ( 49 Tabel 5) on näha Endise Toila valla suurima käibega ettevõtete nimekirja. Endise Toila vallas oli registri andmete põhjal 2025. aastal 19 ettevõtet, mille käive ületas ühe miljoni euro piiri. Suurimaks oli peaaegu 6,5 miljoni eurose käibega N. R. Energy OÜ. Järgnesid Lohesaba OÜ (5,9 miljonit eurot) ja Toila Sanatoorium AS (5,8 miljonit eurot). 20 suurima käibega ettevõttest olid 5 registreeritud Toila alevikku, 3 Voka alevikku, 3 Kohtla-Nõmme alevisse, 4 Järve külla, 3 Saka külla, 1 Peeri külla ja 1 Roodu külla. Kõige levinumad tegevusalad olid „hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont“ (viis ettevõtet) ning „töötlev tööstus“ (viis ettevõtet). Töötajate arvu poolest on selgelt Endise Toila valla suurimaks ettevõtteks Toila Sanatoorium, keskmiselt 157 töötajaga 2025. aastal. 50 Tabel 5. Endise Toila valla 20 suurima käibega ettevõtet 2025. aastal Äriregistri Aastane käive Töötajate arv Ettevõte Tegevusala aadress eurodes (keskmine aastas) ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA N. R. Energy OÜ KONDITSIONEERITUD ÕHUGA Järve küla VARUSTAMINE 6 486 536 20.5 HULGI- JA JAEKAUBANDUS; Lohesaba OÜ MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE Saka küla REMONT 5 857 427 20.5 Toila Sanatoorium, MAJUTUS JA AS Toila alevik TOITLUSTUS 5 814 861 156.75 HULGI- JA JAEKAUBANDUS; NV Trade OÜ MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE Voka alevik REMONT 5 776 902 4.75 Terre Ehitus OÜ Peeri küla EHITUS 4 141 716 24.25 PÕLLUMAJANDUS, Tiigikalda OÜ METSAMAJANDUS JA Järve küla KALAPÜÜK 2 915 195 22.75 HULGI- JA JAEKAUBANDUS; Select Service OÜ MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE Järve küla REMONT 1 940 764 - Viru Rand OÜ Toila alevik TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 892 149 39 OÜ Inest Market Saka küla TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 797 158 20.75 VEONDUS JA Tarkmert OÜ Toila alevik LAONDUS 1 621 817 8 Voka Masin AS Voka alevik TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 470 119 30.75 HULGI- JA JAEKAUBANDUS; Flowcotech OÜ MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE Toila alevik REMONT 1 190 006 1 HULGI- JA JAEKAUBANDUS; FBM Holding OÜ MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE Toila alevik REMONT 1 132 922 2 51  Siivous Puhastus Kohtla-Nõmme HALDUS- JA OÜ alev ABITEGEVUSED 1 103 635 15 Seart Production OÜ Voka alevik TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 085 408 15.75 VRK MUUD Transporditeenused TEENINDAVAD OÜ Saka küla TEGEVUSED 1 069 660 13.5 Geos Nordic OÜ Järve küla TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 060 135 29 Kohtla-Nõmme VIP Soojus OÜ alev EHITUS 1 045 115 10.5 Kohtla-Nõmme RTS Group OÜ alev EHITUS 1 034 508 2 HALDUS- JA MS Grupp OÜ Roodu küla ABITEGEVUSED 991 191 18.5 Suurima käibega mittetulundusühinguteks olid Voka alevikku registreeritud MTÜ Kuldliiga (83 000 eurot) ja Kohtla-Nõmme alevisse registreeritud Alutaguse matkaklubi (66 000 eurot). 5.1.11 Mõju kultuuripärandile KSH käigus:  analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuuripärandile, sh selle säilimisele, vaadeldavusele. Analüüsitakse, kas planeeringulahendus arvestab ajaloolise maakasutuse ja asustusmustriga, kultuuripärandile (eeskätt kultuurimälestistele) sobiliku kasutusviisi ja/või keskkonna säilitamisega. Sõltuvalt olemasolevatest andmetest arvestatakse ka veel avastamata kultuuriväärtustega;  analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju väärtuslike maastike säilimisele ja kaitsmisele, lähtudes sealjuures nende kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, puhke-, identiteedi ja esteetilisest väärtusest. Väärtuslikele maastikele maakasutuse planeerimisel või olemasoleva muutmisel hinnatakse planeeringulahenduse sobivust maastikku, kaasnevat mõju maastike üldilmele, sh ajalooliste vaadete säilimisele. Muuhulgas hinnatakse kaasnevat mõju inimese heaolule, pidades silmas nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke aspekte; Endise Toila valla alal on Kultuurimälestiste registri andmetel paikneb 01.2026 seisuga endise Toila valla haldusterritooriumil kokku 3 ajaloomälestist, 24 arheoloogiamälestist, 25 ehitismälestist, 2 kunstimälestist ja 22 kinnismälestise ala ( 52 Joonis 18. Kultuurimälestised ja pärandobjektid endise Toila valla alal (Kultuurimälestiste register 01.2026)Error! Reference source not found.. Lisaks paikneb valla haldusterritooriumil hulgaliselt (346) pärandkultuuriobjekti (RMK 14.01.2026 seisuga). 53  Joonis 18. Kultuurimälestised ja pärandobjektid endise Toila valla alal (Kultuurimälestiste register 01.2026) 5.1.12 Piiriülene keskkonnamõju Piiriülest keskkonnamõju ei ole Jõhvi valla endise Toila valla piirides koostatava üldplaneeringuga kavandatavate tegevustega ette näha. 5.1.13 Riigikaitselised ehitised Endise Toila valla haldusterritooriumil ei ole riigikaitselisi ehitisi. 5.2 ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMISE KIRJELDUS 5.2.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta. PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse endise Toila valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis 54 lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad: - maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid); - maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine; - ÜP-ga määratavad tehnorajatised; - ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, kaitsealused loodusobjektid (nt Matsalu rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud. Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid: - Looduskeskkond: o loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms; o kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; o roheline võrgustik; o muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt); o taimestik ja loomastik ning bioloogiline mitmekesisus; o väärtuslikud maastikud; o mõju kliimamuutustele - Kultuuriline keskkond: o piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand; o miljööväärtuslikud alad; o kultuurimälestised; o pärandkultuuriobjektid. - Sotsiaalne keskkond: o inimese tervis ja heaolu (lähtudes turvalisusest, joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, radooniriskist ja mürast); o tööhõive ja töökohtade kättesaadavus; o teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport ja liikumisvõimalused, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms). - Majanduslik keskkond: o põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad; o maaparandussüsteemid; o metsandus; o tööstuslik tootmine ja väiketootmine; o turism (sh kultuuripärandiga seotud); o teenindussektor; o taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm); o kliimamuutustega kohanemine. 55 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodusaladele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Arvestades endise Toila valla paiknemist, siis ei ole ette näha olulise (riigi)piiriülese mõju esinemist. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata. 56 5.2.2 KSH sisu Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Ida-Viru maakonna, Toila valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs); 8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega); 9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; 10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta; 11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel; 57  12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust; 13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv. 58 5.2.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste olulisemate mõjuvaldkondadega (vt täpsemalt mõjutatavaid keskkonnaelemente ptk 5.1.):  Mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule (sh välisõhu kvaliteedile ja müraolukorrale);  Mõju majanduskeskkonnale ja tehiskeskkonnale (taristule);  Mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile;  Mõju looduskeskkonnale ja ökosüsteemi teenustele (loodusvaradele nagu põhja- ja pinnavesi, maavarad, pinnas, taimestikule ja loomastikule, sh kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikule jmt). Ökosüsteemiteenused võib jagada nelja olulisemasse rühma 34: 1. Tugiteenused - teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad. 2. Reguleerivad teenused - teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine. 3. Varustusteenused, ka tootvad teenused - teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena. 4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused - teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Toila valla üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:  kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;  kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;  kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse Toila valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa. Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). 34 59 Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal- majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017). Endise Toila valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” (2017). 60 6. SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA 6.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“35 annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud eesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Üleriigilises planeeringus on sõnastatud Eesti ruumilise arengu visioon, mille kohaselt seob hajalinnastunud ruum tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Üleriigilises planeeringus seatud visioon on võetud aluseks Jõhvi valla üldplaneeringu põhimõtete väljatöötamisel. Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilises planeeringus seatud põhimõtted tuleb üldplaneeringus aluseks võtta ning neid kohalikus kontekstis täpsustada. Jõhvi valla spetsiifilised ruumilise arengu eesmärgid üleriigilises planeeringus:  Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. Tähtsal kohal on näha võimalusi spetsialiseerumiseks, et leida oma koht riigi tööjaotuses. Endise Toila valla territooriumi piirkonna planeerimisel on oluline tähelepanu pöörata riiklikult olulisele turismi- ja puhkeväärtusi pakkuva piirkonna väärtuste toimimisele ning arendamisele.  Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng. Jõhvi valla linnaline kui ka hajaasustuslik profiil soosib nii piirkondliku tõmbenumbri arengut linnalises mõõtmes hoides sealjuures linnalähipiirkonna seostatust ja ligipääsetavust teenustele.  Töökohtade ja sotsiaalsete teenuste kättesaadavuse tagamine. Arvestada tuleb regionaalse ja kohaliku ühistranspordi kättesaadavuse tagamisega kõikidele huvigruppidele (koolibussi marsruudid on kasutatavad ka õppetöövälisel ajal, töö-pendelränne oleks tehtav vallasiseselt ühissõidukiga ja toimepiirkonna-siseselt rongiühendusega, piirkondlikud sõidugraafikud on ühildatud regionaalsete ja riigiüleste transpordi sõidugraafikutega).  Toimepiirkondade sidustamine. Liikuvuse ja pendelrände osakaalu tõustes ei ole toimepiirkonna keskuseks mitte niivõrd linn ega selle lähiümbrus vaid linnapiirkond laiemalt. Ida-Viru linnastu (Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva) on üleriigilise planeeringu kohaselt mainimistväärt ainulaadne, kompaktsele alale koonduv asumite grupp, mille nii elu- ja majanduskeskkonna sidustamine aitab tõsta piirkonna atraktiivsust ning konkurentsivõimet. Samuti aitab piirkondlike keskuste kestlik areng vähendada ääremaastumisriskiga ääremaaliste piirkondade hulka.  Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil. Hajalinnastunud ja hajusalt asuvate toimepiirkondade ruumi toimimises on transpordil esmatähtis roll tagada kiire, soodne, kvaliteetne, mugav ja ohutu ühendus toimepiirkondade sees ja erinevate keskuste vahel. Lähtuvalt Jõhvi valla asendist ja suurusest paikneb vald eri transpordiliikide (raudtee- ja maanteetransport) kui ka eri maanteekategooriate (rahvusvahelise tähtsusega põhimaantee, riiklik põhimaantee, kohaliku tähtsusega tugimaanteede) sõlmpunktis, mis annab nii inimeste liikuvuse kui ka kaubaveo seisukohalt head eeldused transpordi sõlmkeskuse loomiseks. Arvestada tuleb regionaalse ja kohaliku (valla- ja linnasisese) ühistranspordi kättesaadavuse tagamisega kõikidele huvigruppidele (koolibussi marsruudid on kasutatavad ka õppetöövälisel ajal, töö-pendelränne oleks tehtav vallasiseselt ühissõidukiga ja toimepiirkonna-siseselt 35 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ 61  rongiühendusega, piirkondlikud sõidugraafikud on ühildatud regionaalsete ja riigiüleste transpordi sõidugraafikutega). Jõhvi-Tartu-Valga maanteed nähakse üleriigilise planeeringu mastaabis ka rahvusvahelise turismimarsruudina (Via Hanseatica).  Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Endine Toila valla ala (Jõhvi valla koosseisus) paikneb rahvusvaheliselt ja riiklikult olulisemate rohevööndite alasse toetamaks ökosüsteemide toimimist. Vaatlemaks rohevõrgustikku toimimist koos asustuse ja tehnilise taristuga toetab see piirkonnas kestliku elurikkuse, atraktiivsete puhkepiirkondade, puhta vee ja õhu jm. ökosüsteemi seotud teenuste kvaliteediks vajalike tingimuste säilimist.  Energeetika - Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Energiasäästu nimel tuleb asustus teadlikult energiatõhusalt planeerida, rakendada süsteemselt hoonete energiasäästumeetmeid, eelistada liikumisviisideks ühistransporti ja kergliiklusvahendeid ning eelistada kohalike energiaallikate ja energia salvestusvahendite ärakasutamist jne. Ida-Virumaa potensiaal taastuvenergeetika näol on Eestis ainulaadne just kaevandatud maa-alade väärindamisel (kaevandatud maa-alade veeressursi ning moonutatud maastikuilme ärakasutamine). Suur arengupotensiaal on ka rohelise ning kohaliku soojusenergia kasutuselevõtul, vähendades fossiilsete kütuste osakaalu (hinnata maa-aluse veeressursi kasutamist soojavajaduseks maasoojuspumpade näol). Üldplaneeringu lähteseisukohtade koostamise hetkel on koostamisel ka üleriigiline planeering 2050+ (ÜRP), mille ruumilise arengu põhimõtete ja kujunevate suundadega arvestatakse üldplaneeringu koostamisel vastavalt ÜRP avalikustamise etappidele.36 6.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering37 on aluseks Jõhvi valla üldplaneeringu koostamisele ning selle peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohaliku tasandi ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Maakonnaplaneeringu ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+. Maakonnaplaneeringus on esitatud tiheasumid (linnalise asustusega alad) Ida- Virumaal, nendest endise Toila valla alal on märgitud Toila-Voka piirkond. Ülejäänud valla territoorium on sellekohaselt planeeringus määratletud kui hajaasustuspiirkond. Tiheasumi kriteeriumideks on Ida-Viru Maakonnaplaneering kuni 2030+ toodud äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhkefunktsioonidega alad, kus on perspektiivne linnalise elukvaliteedi teke. Maalise piirkonnana (hajaasustuseks) käsitletakse valdavalt hajusa asustusmustriga alasid, kus võib esineda väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (alevid, tihedamad külakeskused jmt). Arengu edendamiseks keskendub Ida-Viru maakonnaplaneering järgmistele teemadele:  määrab maakonna keskustevõrgu;  määrab linnalise asustuse alad, tõstmaks olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust;  määrab põhimõttelised arengusuunad põlevkivikaevandamise ja –taristu osas, soodustamaks maakonnas olulise majandusvaldkonna jätkusuutlikku ning inim- ja looduskeskkonna arvestavat arengut;  oluliste joonehitistest taristuobjektide asukohavalikud;  tagab riigikaitse ruumilised vajadused. 6.3 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 Maakonna strateegia38 eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad on seotud endise Toila valla arengukava üldeesmärgiga. Maakonna arengustrateegia keskendub oma eesmärkides ja strateegilistes arengusuundades elu - ja ettevõtluskeskkonna arendamise (sh transporditaristu, kergliiklus, tööstusalade investeeringud, ettevõtluse tugiteenused), hariduse kvaliteedi parandamisele ja ettevõtliku õppe arendamisele, kutseõppe ja ettevõtjate vahelise 36 ÜRP 2050+ planeering ja KMH aruande eelnõu on avalikul väljapanekul 25.02-31.03.2026 37 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/ 38 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035 https://adr.johvi.ee/?page=pub_pub_dynobj_file&pid=3247170&file_id=3247173&desktop=1017&tid=1&u=20230605150510 62 sideme parandamisele ning seeläbi tööjõu kvaliteedi parandamisele, ühistele sotsiaalteenustele, turismisektori ühisele arendamisele, majanduskeskkonna mitmekesistamisele ning ühistele kultuuri - ja spordivaldkonna tegevustele. 6.4 Toila valla arengukava 2024-2030 Toila valla arengukavas (2024–2030) on visiooni elluviimiseks seatud viis valdkonnaülest strateegilist eesmärki. Eesmärkide saavutamist toetavad tegevusprogrammid ja meetmed ning elluviimine eeldab koostööd valla elanike, asutuste, naaberomavalitsuste ja partneritega. Visioonis rõhutatakse head elukeskkonda, avalike teenuste kättesaadavust, turismi- ja kuurordipotentsiaali, kogukonna sidusust ning avatud ja kaasavat juhtimist; lisaks sõnastatakse positsioneeriv sõnum „Toila vald on aasta läbi avatud!“. Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud valdkonnaülesed strateegilised eesmärgid:  Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal;  Toila vallas on peamised avalikud teenused inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel;  Toila on rahvusvaheline turismisihtkoht ja kuurort;  Toila on ühtse ja aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud vald;  Toilas on strateegiline, avatud ning kaasav juhtimine. 6.5 Jõhvi valla arengukava 2025-2035 Jõhvi valla arengu strateegiline üldeesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja parandada piirkonna mainet, tõsta elukeskkonna kvaliteeti, parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele (sh töökohtade struktuuri ja kvaliteeti) ning tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. Üldeesmärgi saavutamist toetab visioon 2035 ning arengukava võtmevaldkonnad (Keskus, Keskkond, Koosmeel). Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud valdkonnaülesed strateegilised eesmärgid:  parandada piirkonna mainet (tutvustada Jõhvit kui arenevat keskust);  tõsta elukeskkonna kvaliteeti;  parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti;  tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. 63 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest ning konsultandi senisest kogemusest üldplaneeringute koostamisel. Mõjude hindamise sh KSH läbiviimise ajakava sõltub peamiselt üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast (vt 64 Tabel 6). Ajakava võimalikud muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik täielikult ette näha üldplaneeringu ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 39 Joonis 19. Elanike ja huvitatud osapoolte kaasamine planeeringu koostamise erinevates etappides 39 Vt vajadusel lisaks – Rahandusministeeriumi koostatud üldplaneeringu ja KSH protsessi kirjeldav skeem koos viidetega planeerimisseadusele. Kättesaadav aadressil: https://planeerimine.ee/static/sites/2/yp_menetluse_skeem_05-11-18.pdf 65 Tabel 6. Eelduslik üldplaneeringu ajakava Tegevus Eelduslik ajakava ÜP ja KSH algatamine ja algatamisest teavitamine 01/2026 ÜP lähteseisukohad ja KSH programm Endine Toila valla osa ÜP LS ja KSHp edastamine KOVile 03/2026 ÜP LS ja KSHp esitamine ettepanekute saamiseks koostöö tegijatele ja 04/2026 kaasatavatele Asjassepuutuvad asutused ja isikud esitavad ettepanekud ÜP LS ja 04/2026 KSHp kohta Täpsustused ÜP LS ja KSHp-le – KOV ja konsultant vaatavad ühiselt esitatud ettepanekud läbi ning teevad nende alusel vajalikud 05/2026 muudatused ÜP LS ja KSHp on vaalikustatud valla kodulehel 06/2026 ÜP eskiislahendus, KSH aruanne Endise Toila ja Jõhvi valla ÜP ja KSH eskiislahenduste liitmine ÜP ja KSH aruande eskiislahenduse koostamine 12/2026 Avalik väljapanek ja arutelu 03/2027 Kooskõlastamine, planeeringulahenduse täpsustamine 08/2027 ÜP vastuvõtmine 10/2027 ÜP avalikustamine 01/2028 ÜP heakskiitmine 05/2028 ÜP kehtestamine 06/2028 66 8. KAASAMISKAVA Üldplaneering on kokkulepe erinevate ühiskonnaliikmete ja ametiasutuste vahel, mille saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi vald, kuid kuna üldplaneeringuga kavandatud ruumiline areng mõjutab kõiki valla elanike, erinevaid huvigruppe ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel (vt skeem 3). Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Kaasamise eesmärk ei ole üksnes informeerimine planeeringu protsessist ja käsitletavatest teemadest vaid aktiivsele diskussioonile kaasakutsumine planeeringulahenduse väljatöötamisel ja läbirääkimisel. Lisaks aitab läbimõeldud kaasamine üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda. 8.1 INFOKANALID Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse. • Ametlikud teadaanded www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise kanal. • Avalikud väljapanekud ja arutelud, mis viiakse läbi valla avalikes hoonetes (vallavalitsuses, ja piirkonna keskustes). • Paberil kuulutused avaldatakse omavalitsuse olulisemates ja käidavamates asutustes: raamatukogu, lasteaed, muuseumid, kultuurikeskus, kauplused, linnavalitsus, postkontor jm. • Kohalikud ajalehed • Sotsiaalmeedia • Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest elektrooniliselt teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on. 8.2 KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD ASUTUS/ISIK KOOSTÖÖ EESMÄRK KOOSTÖÖ VIIS Kliimaministeerium Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju Kohtumised ja kirjalik sisend vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud teemad; kooskõlastamine taastuvenergia tootmise arengute kavandamine Kliimaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste administreerimine. Kaitseministeerium Riigikaitseliste vajadustega arvestamine Kohtumised ja kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] kooskõlastamine Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju Kohtumised ja kirjalik sisend vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud teemad; kooskõlastamine taastuvenergia tootmise arengute kavandamine; Elusloodusega ja kaitstavate aladega seotud teemade kavandamine Regionaal- jaJärelvale teostaja; Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja, Jooksev koostöö planeeringu koostamise Põllumajandusministeerium maakonnaplaneeringus seatud tingimuste ja suunistega käigus, kirjalik sisend lähteseisukohtade arvestamine (rohevõrgustik, teenuskeskused jms), etapis; töökoosolekud; arvamuse esitamine [email protected] üldplaneeringu heakskiitja planeeringulahendusele; planeeringu heakskiitmine Maa- ja ruumiamet Jõhvi vallas asuvate riigi maareservi jäetud maade Kohtumised ja kirjalik sisend administreerimine ja administratiivpiiride muutmise lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] vajadusega arvestamine; kooskõlastamine Muinsuskaitseamet Planeeringu elluviimisega kaasnev mõju muinsuskaitsealale, Kohtumised ja kirjalik sisend kultuurimälestistele, piirkondlike miljööväärtuste defineerimine lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] ja vajadusel kaitsetingimuste seadmine 67 ASUTUS/ISIK KOOSTÖÖ EESMÄRK KOOSTÖÖ VIIS kooskõlastamine Päästeamet Ohutuse tagamine ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtete Kohtumised ja kirjalik sisend kavandamisel, olemasolevatest ohtlikest või suurõnnetuse lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] ohuga ettevõttetest tulenevate piirangutega arvestamine teiste kooskõlastamine tegevuste planeerimisel Põllumajandus- ja toiduamet Uute maaparandussüsteemide rajamine või olemasolevatele Kohtumised ja kirjalik sisend maaparandussüsteemidele kaasnevad mõjud planeeringuga lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] kavandatavast tegevusest kooskõlastamine Tarbijakaitse ja TehniliseRaudtee ja selle kaitsevööndiga arvestamine üldplaneeringu Kohtumised ja kirjalik sisend Järelevalve Amet koostamisel lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] kooskõlastamine Transpordiamet Jõhvi valda läbivate riigiteede ja nendega seotud Kohtumised ja kirjalik sisend arenguplaanide ja maanteedest lähtuvate tingimuste ja lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] piirangute kajastamine üldplaneeringus; maha- ja pealesõitude kooskõlastamine kavandamine; kergliiklusteed suuremate maanteede läheduses; arendusalade realiseerimiseks (nt tööstusalad või elamualad) maanteedest lähtuvate tingimuste seadmine. Terviseamet Ennekõike müranormide tagamine planeeringuga kavandatud Kohtumised ja kirjalik sisend tegevuste elluviimisel, avalike supelrandadega seonduvad lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] teemad; mõjuhindamise tulemuste kooskõlastamine (inimese kooskõlastamine tervisele kaasnevad mõjud) Eesti Geoloogiateenistus Üldgeoloogiliste teemadega seotud mõjud Töökoosolekud; kooskõlastamine [email protected] Uue moodustatud Jõhvi vallaga piirnevate omavalitsuste kaasamine üldplaneeringu koostamisse: PIIRNEV OMAVALITSUS KAASAMISE EESMÄRK KAASAMISE VIIS Alutaguse Vallavalitsus Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste Kohtumised ja kirjalik sisend arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel arvamuse esitamine planeeringulahendusele arvestada. Kohtla-Järve Linnavalitsus Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste Kohtumised ja kirjalik sisend arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel arvamuse esitamine planeeringulahendusele arvestada. Sillamäe Linnavalitsus Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste Kohtumised ja kirjalik sisend arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel arvamuse esitamine planeeringulahendusele arvestada. Lüganuse vald Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste Kohtumised ja kirjalik sisend arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel arvamuse esitamine planeeringulahendusele arvestada. Narva-Jõesuu linn Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste Kohtumised ja kirjalik sisend arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; [email protected] arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel arvamuse esitamine planeeringulahendusele arvestada. 68 Täiendavad organisatsioonid ja isikud, kes kaasatakse Jõhvi valla üldplaneeringu koostamisse: ORGANISATSIOON/ISIK KAASAMISE EESMÄRK KAASAMISE VIIS Eesti Keskkonnaühenduste KodaÜldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudegaTeavitamine lähteseisukohtade ja KSH [email protected] arvestamine üldplaneeringu lahenduses programmi valmimisest; KSH aruande osas seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine Eesti Roheline Liikumine Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudega Teavitamine lähteseisukohtade ja KSH arvestamine üldplaneeringu lahenduses programmi valmimisest; KSH aruande osas [email protected] seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine Eestimaa Looduse Fond Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudega Teavitamine lähteseisukohtade ja KSH arvestamine üldplaneeringu lahenduses programmi valmimisest; KSH aruande osas [email protected] seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine Riigimetsa Majandamise Keskus Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudega Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; [email protected] arvestamine üldplaneeringu lahenduses KSH aruande osas seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudega Teavitamine lähteseisukohtade ja KSH arvestamine üldplaneeringu lahenduses programmi valmimisest; KSH aruande osas [email protected] seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine Enefit Kaevandused AS Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; arvestamine üldplaneeringu lahenduses töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; Viru Keemia Grupp arvestamine üldplaneeringu lahenduses töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele Eesti Energia AS Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; arvestamine üldplaneeringu lahenduses töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele AS Eesti Raudtee Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; arvestamine üldplaneeringu lahenduses töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele AS Eesti Liinirongid(Elron) Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; arvestamine üldplaneeringu lahenduses töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele Savala Masinaühistu Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; arvestamine üldplaneeringu lahenduses töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele Revino Farming OÜ Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; arvestamine üldplaneeringu lahenduses töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele Elektrilevi OÜ Elektritaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; planeeringualal töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele 69 ORGANISATSIOON/ISIK KAASAMISE EESMÄRK KAASAMISE VIIS Elering AS Elektritaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; planeeringualal töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele Eesti Gaas AS Gaasitaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; planeeringualal töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele AS Järve Biopuhastus Ühisveevärgiga kaasnevate mõjudega arvestamine Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; planeeringualal töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele Telia Eesti AS Sidetaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; planeeringualal töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele Elisa Eesti AS Sidetaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; planeeringualal töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele Tele2 Eesti AS Sidetaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; planeeringualal töökoosolekud; arvamuse küsimine [email protected] planeeringulahendusele 70 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED Üldplaneeringu põhilahendusena on kavas koostada järgnevad teemajoonised, kuid täpne teemade esitlusviis ja jooniste arv täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus: • Maakasutus – maakasutuse juhtotstarbed; haljasalad, avalik ruum, keskusalad, tänavavõrk; Funktsionaalne tsoneerimine ja piirkondlikud ehitustingimused; • Tehniline taristu – planeeritavad teed ja tänavad, jalg- ja rattateed, matkarajad, tehnovõrgud, parklad, sadamad; • Väärtused ja piirangud – kultuurimälestised, ehituspärand, muinsuskaitselised objektid, miljööalad, ehituskeeluvöönd, roheline võrgustik, puhkealad, väärtuslikud maastikud, jalg- ja rattateed, matkarajad, ohtlike ettevõtete ohualad; Väärtuste ja piirangute joonis kajastab vajadusel riiklike registrite põhiseid väärtuslikke objekte ning alasid koos nendest tulenevate kitsendustega (võimalusel ja vajadusel ettepanekuid piirangute muutmiseks). Kuna aga tegemist on ajas muutuva infoga, siis joonise loetavuse huvides registrite infot üldplaneeringu lahenduse koondjoonistel ülemäära kajastada ei ole mõistlik. Juhul kui registrite info kuvamine on põhjendatud, on mõistlik seda loetavuse huvides teha eraldi teemakaartidel. Pärast üldplaneeringu kehtestamist peab vastavat ajakohast infot saamiseks tuginema riiklikele registritele. Üldplaneering vormistatakse ArcGIS tarkvaraga, et võimaldada digitaalselt kaasaegset üldplaneeringu koostamise ning esitlemise lahendust. Lisaks tavapärasele üldplaneeringu teksti- ning kaardifailidele, koostatakse ka üldplaneeringu veebirakendus, kus planeeringu maakasutus ning vastavad tingimused jm olulisemad valdkonnad on ülevaatlikult kuvatavad. Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele. 71 10.VAJALIKUD UURINGUD Käesolevaga ei ole kavandatud ühinenud Jõhvi ja Toila valdade uue üldplaneeringu koostamiseks teha täiendavaid alusanalüüse. Tuginetakse endiste Toila valla kehtiva üldplaneeringu ja Jõhvi valla senise planeeringumenetluse aluseks olnud analüüsidele ja uuringutele ning tõlgendatakse nende järeldusi. 72 11.LISA 1. LÄHTEMATERJALID • Üleriigiline planeering Eesti 2030+ • Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine • Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 • Jõhvi valla üldplaneering 18.07.2013 • Toila valla üldplaneering 23.04.2025 • Endise Jõhvi ja Toila valla kehtivad arengukavad • Jõhvi vallas kehtivad valdkondlikud arengukavad • Kehtivad detailplaneeringud • Naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud ja arengukavad • Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032 • Jõhvi vallaga piirnevate omavalitsuste kehtivad ja koostamisel olevad üldplaneeringud • Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine, 2012 • Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted (Ruumiloome töörühm), 2019 • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks, 2018, Rahandusministeerium • Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks, 2015 • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, 2018 • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks, 2018, Rahandusministeerium • Planeerimise põhimõtete rakendamine, 2016 Rahandusministeerium • Ida-Viru maakonna ruumilise kahanemise analüüs, 2022 IVOL • 2022. aasta elanike rahulolu uuring, 2022, Rahandusministeerium 73 74