Eesti Muuseumide Liit Teie 13.02.2026
[email protected]
Meie 17.03.2026 nr 1-7/194-2
Vastus kultuurihariduse korralduse ja selle
edasise arenguga seotud pöördumisele
Täname pöördumise ning kultuurihariduse tervikliku arengu olulisuse rõhutamise eest. Jagame
teie seisukohta, et noorte ligipääs kvaliteetsetele kultuurikogemustele on nii kultuuri- kui ka
hariduspoliitiliselt kriitilise tähtsusega ning et valdkonna areng peab tuginema kogu
muuseumivõrgustikule, sh nendele asutustele, kes ei tegutse Kultuuriministeeriumi valitsemisalas.
Mõistame hästi, et õppekäikude kulude kiire kasv ning lapsevanemate rahastuse kaasamise
küsimused on tekitanud reaalseid takistusi kooli õppekäikude korraldamisel. Oleme teiega ühel
meelel, et kultuuriranitsa eelarve vajab täiendavat ressurssi.
Samuti tõstate õigesti esile kultuurihariduse kui kahe ministeeriumi ühist vastutusala. Toetame
ettepanekut, et kultuuriranitsa rahastuse kasv võiks olla Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja
Teadusministeeriumi ühine prioriteet riigieelarve aruteludes. Kahe ministeeriumi vahel on
tänaseks kujunenud hea koostöö nii kultuurihariduse eelarvelistes kui ka sisulistes küsimustes.
Kultuuriranits on kujunenud keskseks toetusmeetmeks, mille eesmärk on tagada igale Eesti 1.–9.
klassi õpilasele vähemalt üks õppekavaga seotud kultuuriasutuse külastus aastas. Iga-aastane
vaheanalüüs näitab selgelt, et tänase toetuse summa ees ei ole regionaalselt keerulisemas asukohas
koolidel võimalik toetuse eesmärki täita. Sellest lähtuvalt plaanib kultuuriminister teha ettepaneku
tõsta 2027. aastast kultuuriranitsa pearaha õpilase kohta keskmiselt 30 euroni. Toetuse arvestuse
aluseks on teatri kui eelarveliselt kõige kulukama valdkonna pilet (keskmiselt 18 eurot õpilase
kohta) ning minimaalne kate transpordikuludeks. Kultuuriranitsa õppekäigu sihtkoha määrab
õpetaja vastavalt klassi vajadustele ning sellest lähtuvalt võib õpetaja soovi korral valida ka mitu
muuseumikülastust. Kultuuriministeerium on juba alustanud tegevusi eelarve suurendamise
võimaluste loomiseks, kuid täpsed lahendused ja võimalused selguvad riigieelarve läbirääkimiste
käigus.
Keerulise olukorra kiiremaks lahendamiseks juba käesoleval aastal on kultuuriminister 2026.
aastaks eraldanud 0,5 miljonit eurot erakorralist toetust. Selle eesmärk on leevendada tänast
kitsikust ja toetada kooligruppide kultuurikülastusi jooksva kalendriaasta sees, pakkudes
kultuuriranitsa olemasolevale toetusele lisaks ka tasuta pileteid õppekavaga seotud
kultuurihariduslikele programmidele. Toetus on suunatud Kultuuriministeeriumi valitsemisala
asutustele ning selle eesmärk on muu hulgas parandada regionaalset kättesaadavust. Tegemist on
ühekordse meetmega, mitte püsirahastusega, mille mõju seiratakse, et hinnata sarnaste laiemate
lahenduste rakendamisvõimalusi tulevikus.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Paralleelselt otsime aktiivselt võimalusi sarnaste tegevuste ja toetustega jätkamiseks ka
välisvahendite toel, et suurendada kultuuri ja hariduse süsteemset koostööd ning toetada nii õpilasi
kui ka kultuuriasutusi.
Jagame teie seisukohta, et poliitikakujundamine peab põhinema kogu valdkonda hõlmaval
sisendil, sh nende muuseumide kogemusel, kes ei kvalifitseeru erakorralise toetuse taotlejateks.
Kultuuriprogramm 2026–2029 käsitleb samuti kultuurihariduse arendamist kui
Kultuuriministeeriumi ja partnerasutuste ühist strateegilist vastutusala.
Tiheda koostööpartnerina kultuuri haridustöö kujundamisel on olnud kaasatud Eesti
Muuseumiühing, kuid heal meelel kaasame edaspidi suuremas mahus ka Eesti Muuseumide Liitu.
Hinnangud, mida valdkond saab anda erinevate toetusmeetmete mõjust ja kitsaskohtadest, on väga
olulised muu hulgas tuleviku rahastusmudelite kujundamisel.
Täname teid valmisoleku eest valdkondlikku ekspertiisiga panustada. Jätkame kindlasti seda
arutelu edasiste kohtumiste käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merilin Piipuu
kantsler
Annikki Aruväli, 5199 6885
[email protected]