Kiri

KÄSKKIRI 30.03.2026 nr 1-3/61 Siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1 ning lähtudes Integratsiooni Sihtasutuse 24. novembri 2025. a kirjast nr 6.3-1/2025/136-5 1. Muudan siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1.1. Muudan käskkirja punkti 1. sissejuhatava lõigu ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 2.2. „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.“. 1.2. Muudan käskkirja punkti 2.2.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on pakkuda sihtrühmale A1-B1 tasemel keeleõpet, mis toetab eesti keele omandamist ja praktiseerimist ning aitab kaasa ühiskonnas kohanemisele ning hilisemale lõimumisele. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.5. „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“.  Tegevuste tulemusena eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erinevustega olukorras ja vajadustes ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: - A1-B1 tasemel keeleõpe (sealhulgas pakutakse keeleõpet terviklahendusena, st kui inimene on edukalt lõpetanud A1-taseme, saab ta võimaluse õppida järgmistel tasemetel kuni B1-tasemeni, võimalusel arvestades sealhulgas õppija vajadusi, sihtrühma eripära ja erineva lähenemise olulisust (individuaalsust, kultuurilist eripära, kirjaoskamatust, puuet jm); - metoodiliste ja õppematerjalide ülevaatamine ning vajadusel uuendamine või uute väljatöötamine; - keeleõppe vahehindamine, sh saadud andmete analüüs ning selle tulemustest lähtuvalt vajadusel keeleõppe edasise pakkumise parendamine ja kvaliteedi tagamine.“. 1.3. Muudan käskkirja punkti 2.2.2. ja täiendan seda kolmanda lausega järgmiselt: „Läbi on viidud keeleõppe vahehindamine sihtrühma liikmete seas, mille tulemusena valmib keeleõppe mõjuanalüüs, milles kajastub keeleõppe kvaliteet ja vastavus sihtrühma vajadustele.“. 1.4. Muudan käskkirja punkti 2.5.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.5.1. Projekti eesmärk on avalike teenuste kasutamist toetavate digiplatvormide ja -teenuste uuendamine ning vajadusel uute loomine, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel, sh rahvusvahelise kaitse saajatel, orienteeruda erinevate teenuste vahel. Selleks on vaja tõsta lõimumisvaldkonna spetsialistide kompetentsi, kes puutuvad igapäevaselt tööalaselt kokku sihtrühmaga ning sealhulgas ka spetsialistide, kes disainivad sihtrühmale digiplatvorme ja - teenuseid. Kompetentsi tõstmiseks sobivad näiteks koolitused, õppereisid ja kogemuskohtumised. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.1 „Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine“. Tegevuse tulemusena on vajaduspõhised kohanemis- ja lõimumisteenused korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult, sihtrühm on teadlik pakutavatest teenustest ning teenuseid arendavad spetsialistid kompetentsed. Infoplatvormide ja digiteenuste arendamisel lähtutakse avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetest (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549).“4“ 1.5. Muudan käskkirja punkti 2.6. pealkirja ja sõnastan selle järgmiselt: „Kohanemisprogrammi kohanemiskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatele“. 1.6. Muudan käskkirja punkti 2.6.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on pakkuda rahvusvahelise kaitse saajatele kohanemisprogrammi kohanemiskoolitusi ning toetada seeläbi rahvusvahelise kaitse saajate rändeprotsessi ja 2 (8)  kohanemist, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel. Projekt panustab valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ tegevussuunda 1.5. „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. Tegevuste tulemusena kasvab eesti keelest erineva emakeelega inimeste teadlikkus riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel. Tegevuste elluviimisel arvestatakse osalejate soost, vanusest, erivajadusest, usulistest veendumustest jm tulevate võimalike erinevate vajaduste ja ootustega. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: - kohanemisprogrammi koolituste pakkumine rahvusvahelise kaitse saajatele vastavalt Kohanemisprogrammi määrusele. - Kohanemisprogrammi kohanemiskoolituste ja materjalide vahehindamine ja sisuanalüüs ning vajadusel koolituste ja materjalide uuendamine või uute koolituste (sh e-õppe formaatide), materjalide ettevalmistamine. Hinnatakse kohanemiskoolituste ja materjalide aja- ja asjakohasust ning tehakse vajaduspõhised muudatused koolitustes ja materjalides toetamaks rahvusvahelise kaitse saajate iseseisvat toimetulekut. Arvesse võetakse materjalide kooskõla soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ja erivajadustega inimestele asjakohaste kohanemiskoolituste ja materjalide olemasolu.“. 1.7. Muudan käskkirja punkti 2.6.2. ja täiendan seda kolmanda lausega järgmiselt: „Läbi on viidud kohanemisprogrammi kohanemiskoolituste vahehindamine ja analüüs, olemasolevate koolituste materjalid on vajadusel ajakohastatud või on välja töötatud uued koolitused, materjalid.“. 1.8. Muudan käskkirja punkti 4.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0 Projekt Näitaja kood (kui Näitaja Sihttase Sihttase Selgitav teave kohaldub) ja mõõtühik 2024 2029 nimetus Teadlikkuse tõstmine AMIF O.2.4. Arv 1 2 Teabepakett on osalejatele kohanemisest ja Teabepakettide ja antavate asjakohaste lõimumisest, sh kohaliku kampaaniate arv, dokumentide kogum. meedia kaasamine ja mille eesmärk on Teabepakett loetakse üheks võimestamine suurendada paketiks, olenemata teadlikkust liitu voldikute/plakatite/brošüüri suunduvatest de või muude materjalide seaduslikest arvust. Teabepakett võib rändekanalitest koosneda ühest või erinevat tüüpi materjalidest. Teavituskampaania/teadlik kuse suurendamine on suunatud laiemale üldsusele, mitte tingimata kontaktidele üksikisikutega, kes kasutavad erinevaid kanaleid. Infoplatvormide ja AMIF O.2.4. Arv 1 1 Teabepakett on osalejatele digiteenuste arendamine Teabepakettide ja antavate asjakohaste kampaaniate arv, dokumentide kogum. mille eesmärk on Teabepakett loetakse üheks suurendada paketiks, olenemata teadlikkust liitu voldikute/plakatite/brošüüri 3 (8)  suunduvatest de või muude materjalide seaduslikest arvust. rändekanalitest Teabepakett võib koosneda ühest või erinevat tüüpi materjalidest. Teavituskampaania/teadlik kuse suurendamine on suunatud laiemale üldsusele, mitte tingimata kontaktidele üksikisikutega, kes kasutavad erinevaid kanaleid. Eesti keele kursused AMIF O.2.3.1 Arv 70 800 Käesoleva näitaja rahvusvahelise kaitse Toetatud osalejate tähenduses on osaleja saajatele arv, millest rahvusvahelise kaitse saaja, omakorda: kes osaleb eesti keele * keelekursusel kursustel. osalejate arv Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Koostöötegevused AMIF O.2.3. Arv 250 700 Osaleja - füüsiline isik, kes kolmandate riikide Toetatud osalejate saab projektist otsest kasu. kodanike, sh arv Käesoleva näitaja rahvusvahelise kaitse tähenduses on osaleja saajate, ühiskondliku kolmanda riigi kodanik, sh aktiivsuse tõstmiseks rahvusvahelise kaitse saaja, kes saab tegevustes osalemise kaudu tuge, sh vajadusel nõustamist ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks, paremaks kohanemiseks jms. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Kohalike omavalitsuste AMIF O.2.2 Arv 15 15 Kohalik ja piirkondlik võimekuse suurendamine Integratsioonimeetm ametiasutus tähendab kolmandate riikide ete rakendamisel institutsiooni, mis ei ole osa kodanike, sh toetatud kohalike ja keskvalitsusest. Käesoleva rahvusvahelise kaitse piirkondlike näitaja tähenduses peetakse saajate, toetamiseks ja ametiasutuste arv arvestust maakondade üle, sisserände väljakutsete kes projektis osalevad ja lahendamiseks (teabe keda loetakse projekti vahendamine ja avalike jooksul üks kord. teenuste pakkumise toetamine) Kohanemisprogrammi AMIF O.2.3.2 arv 48 800 Osaleja - füüsiline isik, kes kohanemiskoolitused Toetatud osalejate saab projektist otsest kasu. rahvusvahelise kaitse arv, millest Käesoleva näitaja saajatele omakorda: 4 (8)  *ühiskonnaõpetuse tähenduses on osaleja kursusel osalejate rahvusvahelise kaitse saaja. arv Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). 1.9. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Näitajate algtasemed on 0. Projekt Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Selgitav teave mõõtühik 2029 Eesti keele kursused AMIF R.2.8 Nende arv 400 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist kolmandate riikide keelekursustel osalejate otsest kasu. kodanikele, sh arv, kes on parandanud Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja rahvusvahelise kaitse oma vastuvõturiigi keele kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise saajatele oskuse taset pärast kaitse saaja, kes osaleb eesti keele keelekursuse lõpetamist kursustel ja kelle keeletase vastuvõtvas vähemalt ühe taseme võrra riigis on paranenud. vastavalt Euroopa Osaleja andmed tuleb eristada soo ja keeleõppe vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale. AMIF R.2.9 Nende Arv 700 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist osalejate arv, kes teatasid, otsest kasu. et tegevus aitas nende Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja integreerumisele kaasa kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema integreerumisele. Indikaator kajastab osalejate hinnangut oma olukorrale. Tulemus loetakse positiivseks, kui osaleja märgib ära vähemalt kaks alljärgnevatest viiest valdkonnast, milles tegevus aitas integreerumisele kaasa: (1) tööturule integreerumine, (2) eesti keele omandamine, (3) suhted kohaliku elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne osalemine ühiskondlikus elus, (4) eluaseme leidmine, (5) tervishoid. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Koostöötegevused AMIF R.2.9 Nende arv 413 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist kolmandate riikide osalejate arv, kes teatasid, otsest kasu. kodanike, sh et tegevus aitas nende Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja rahvusvahelise kaitse integreerumisele kaasa kolmanda riigi kodanik, sh rahvusvahelise saajate, ühiskondliku kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, aktiivsuse tõstmiseks mis aitab kaasa tema integreerumisele. Indikaator kajastab osalejate hinnangut oma olukorrale. Tulemus loetakse positiivseks, kui osaleja märgib ära vähemalt kaks alljärgnevatest viiest valdkonnast, milles tegevus aitas integreerumisele kaasa: 5 (8)  (1) tööturule integreerumine, (2) eesti keele omandamine, (3) suhted kohaliku elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne osalemine ühiskondlikus elus, (4) eluaseme leidmine, (5) tervishoid. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60), >60). Kohanemisprogrammi AMIF R.2.9 Nende arv 480 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kohanemiskoolitused osalejate arv, kes teatasid, kasu. rahvusvahelise kaitse et tegevus aitas nende Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja saajatele integreerumisele kaasa rahvusvahelise kaitse saaja, kes osaleb projekti tegevuses, mis aitab kaasa tema integreerumisele. Indikaator kajastab osalejate hinnangut oma olukorrale. Tulemus loetakse positiivseks, kui osaleja märgib ära vähemalt kaks alljärgnevatest viiest valdkonnast, milles tegevus aitas integreerumisele kaasa: (1) tööturule integreerumine, (2) eesti keele omandamine, (3) suhted kohaliku elanikkonnaga/kogukonnaga ja aktiivne osalemine ühiskondlikus elus, (4) eluaseme leidmine, (5) tervishoid. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60), „ 1.10. Muudan käskkirja punkti 5.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „5.1.TAT eelarve on 5 750 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%) Projekt AMIF toetus Riiklik Kokku (EUR) Kaudsete (EUR) kaasfinantseering kulude määr (% (EUR) otsestest kuludest) Teadlikkuse tõstmine 450 000 150 000 600 000 7% kohanemisest ja lõimumisest, sh kohaliku meedia kaasamine ja võimestamine Eesti keele kursused kolmandate 1 792 500 597 500 2 390 000 7% riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele Koostöötegevused kolmandate 525 000 175 000 700 000 7% riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks Kohalike omavalitsuste 225 000 75 000 300 000 7% võimekuse suurendamine kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse saajate toetamiseks ja sisserände väljakutsete lahendamiseks (teabe vahendamine ja avalike teenuste pakkumise toetamine) Infoplatvormide ja digiteenuste 562 500 187 500 750 000 7% arendamine Kohanemisprogrammi 757 500 252 500 1 010 000 7% kohanemiskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatele 6 (8) „ 1.11. Muudan käskkirja punkti 8.6. ja sõnastan selle järgmiselt: „8.6. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid üldjuhul mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud põhjendatud juhtudel SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul.“. 1.12. Muudan käskkirja punkti 8.7. ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“. 1.13. Muudan käskkirja punkti 8.8. ja täiendan seda teise lausega järgmiselt: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“. 1.14. Muudan käskkirja punkti 10.2. teist lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“. 1.15. Muudan käskkirja punkti 10.8. ja sõnastan selle järgmiselt: „10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt üldjuhul kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“. 1.16. Muudan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.“. 1.17. Muudan käskkirja punkti 11.7. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“. 2. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2. 3. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2025. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister 7 (8) Lisad: Lisa 1 Seletuskiri Lisa 2 Põhiõiguste harta kontroll-leht 8 (8)  KINNITATUD Siseministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 1-3/61 „Siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ LISA 1 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 19. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/107 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 2.2 „Integratsioonimeetmete tõhustamine kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning aktiivseks osalemiseks vastuvõtvas ühiskonnas“ toetuse andmise tingimused“. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Martin Eber ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF), meetme nr 2.2 ühe, elluviija Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA), palvel1 täiendame projekti „Kohanemisprogrammi kohanemiskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatele“ pealkirja sama projekti ja projekti „Eesti keele kursused rahvusvahelise kaitse saajatele“ sisu, lisades nendele vahehindamise tegevused. Vahehindamise eesmärgiks on hinnata keeleõppe rakendamist, sh ka jätkusuutlikkust, ligipääsetavust jms, kohanemiskoolituste ja materjalide aja- ja asjakohasust ning tehakse vajaduspõhised muudatused koolitustes ja materjalides toetamaks rahvusvahelise kaitse saajate iseseisvat toimetulekut. Arvesse võetakse materjalide kooskõla soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning erivajadustega inimestele nende vajadustega arvestavate keelekursuste ja materjalide olemasolu. Eemaldame viite kohanemisprogrammi määruse lisale 7, kuna lisade loetelu võib muutuda. Täpsustame projekti „Infoplatvormide ja digiteenuste arendamine“ eesmärgi all spetsialistide ringi, kelle kompetentsi on vaja tõsta avalike teenuste kasutamist toetavate digiplatvormide ja -teenuste uuendamisel. Viime projektide väljund- ja tulemusnäitajad kooskõlla AMIFi rakenduskava versiooniga 2.0.2 ja täpsustame näitajate selgitavat teavet. Suurendame projektide „Eesti keele kursused rahvusvahelise kaitse saajatele“ ja „Kohanemisprogrammi kohanemiskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatele“ eelarvet ja seega toetuse andmise tingimuste käskkirja kogueelarvet. Suurenemine toimub vastavalt Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi kokkuleppele3 tegevuse „Kultuuri- ja spordiprogramm kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele“ ärajätmise arvelt ja vastavalt AMIFi rahastamiskavale. 1 INSA 24. novembri 2025. a kiri nr 6.3-1/2025/136-5 Siseministeeriumile 2 Vt https://siseministeerium.ee/amif21-27 3 Kultuuriministeeriumi 19. septembri 2024. a vastuskiri nr 13-7/1-2 Lisame paindlikkust elluviijatele maksetaotluste esitamise tihedusel. Täpsustame, et SiM-il on õigus pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusaega, kui esitatud dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet. Toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-is 33 võimaluse makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda. Täpsustame, et elluviija esitab maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu. Lühendame projektide lõpparuande esitamise tähtaega. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuse. Täpsustame projekti aruande puuduste kõrvaldamiseks antavat tähtaega. Täpsustame, et elluviija esitab TATi muutmise taotluse dokumendihaldussüsteemi kaudu. Täpsustame toetuse summa suurenemise aluseid. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147. IV Käskkirja mõju Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad projekti elluviimise käigus selgunud vajadustel ja välja kujunenud toimeviisidel ning võimaldavad seeläbi seatud eesmärkide saavutamist tõhusal viisil, jäädes seejuures kavandatud ajaraami piiresse. Eelarve suurenemine tuleb tegevuse „Kultuuri- ja spordiprogramm kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele“ ärajätmise arvelt. Pettuseriski ja topeltfinantseerimise risk on madal: rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke toetusmeetmeid, kuid elluviijateks on riigiasutus ja riigi sihtasutus ning nende raamatupidamine toimub tsentraalselt (Riigi Tugiteenuste Keskuses). Elluviijatel on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub alates 1. oktoobrist 2025. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja kooskõlastas eelnõude infosüsteemis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriume ning Kliimaministeerium märkusteta, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vaikimisi. 2 (2)