Kiri

. Riigikogu juhatus Meie: 12.02.2026 nr 2-6/26-00313-1 Seaduseelnõu algatamine Vabariigi Valitsus algatab riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 13 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  EELNÕU Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumi d e seaduse ning spordiseaduse muutmise seadus § 1. Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmine Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi kultuuripreemiate seadus“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne sõna “kolm” sõnaga “kuni” ; 3 ) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 täiendatakse enne sõna “viis” sõnaga “kuni” ; 4 ) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Preemiaga kaasne b tunnistu s.“; 5 ) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ (RT I 2001, 58, 354) “; 6 ) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Preemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 7 ) parag rahvi 4 täiendatakse lõike g a 3 järgmises sõnastus es: „(3) Preemia kandidaatide tunnustamiseks avalikustab Kultuuriministeerium nõuetekohaselt esitatud kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ning ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. “ ; 8 ) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 1) Kultuuripreemiate komisjoni (edaspidi komisjon ) moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks . Komisjoni esimees on valdkonna eest vastutav minister .“ ; 9 ) paragrahvi 5 lõi k e 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Komisjoni töökorra k ehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “; 10 ) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 11 ) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmisel t : „(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. “ ; 1 2 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses : „ (3) Preemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonna nimi ning kontaktandmed; 2) preemia kandidaadi ees- ja perekonna nimi ning preemia määramise ks esitatud põhjendus ; 3) preemia laureaadi ees- ja perekonna nimi, kontaktandmed ning pangakonto number. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse aastat . “; 13 ) seaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks ; 1 4 ) paragrahvi 1 2 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) “; 15) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Auhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.“; 16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Auhinna määramisel kohaldatakse isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse § 6 lõikeid 3 ja 4.“. § 2. Spordiseaduse muutmine Spordiseaduse § 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Rii gi spordipreemiad (1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest rii gi spordipreemiaid (edaspidi spordi preemia ) . Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise korral otsustab spordipreemia tagasinõudmise Vabariigi Valitsus. ( 2 ) S pordipreemiate liigid , määramise ja tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) S pordip reemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Spordipreemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed; 2) preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning preemia määramiseks esitatud põhjendus; 3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ning pangakonto number. ( 5 ) Spordipreemia kandidaatide tunnustamiseks avalikustab Kultuuriministeerium nõuetekohaselt esitatud kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud sportliku saavutuse ning ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse aastat.“ . § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus 16 . veebruaril 2026. a nr 2-6/26-00313 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus e ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ( edaspidi RKPSS ) § 1 alusel määratakse Eesti Vabariigi kultuuripreemiad (edaspidi preemia ) väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Preemia määratakse füüsilisele isikule. Preemiate arv ja liigi d on sätes t atud RKPSS-i § -s 2. Selle kohaselt määratakse igal aastal kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (edaspidi elutööpreemia ) ning viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest (edaspidi aastapreemia ) . Eelnõuga muudetakse preemiate andmis t sellisel viisil, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Lisaks tehakse muudatusi, mis ajakohastavad preemiate andmise korraldust. RKPSS - i 2. peatükk sätestab Eesti Vabariigi kultuuristipendiumide (edaspidi kultuuri stipendium ) määramise alused ja korra. Selle järgi määratakse k ultuuristipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuris tipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele . Eelnõu ga nähakse ette kultuuristipend iumi d e andmise lõpetamine . Spordiseaduse (edaspidi S p S ) § 10 sätestab riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad . Eelnõuga nähakse ette, et riiklike spordistipendiumi d e määramine lõpetatakse . Eelnõuga ühtlustatakse kultuuri ning spordi toetamise korraldust. Muudatuste tegemise eesmärk on valdkondadesse suunatud riigieelarveliste vahendite tõhusam kasutamine ning töökoormuse optimeerimi ne . Muudatus ei too kaasa kultuuri ja spordi valdkonnale olulist mõju. Viimaste aastate praktika on näidanud, et huvi kultuuristipendiumite vastu on vähene , osa stipendium e on jäänud seetõttu välja andmata. S pordistipendiumide kaotamisel jõu ab riigi toetus sportlaste ni teiste juba olemasolevate meetmete kaudu. Nii kultuuristipendiumide kui spordistipendiumide kaotamine vähendab taotlejate halduskoormust. Kultuuristipendiumi puhul ei pea seda edaspidi taotlema kandidaatide eest keegi teine nii nagu seni, vaid soovija saab muudest meetmetest ise edaspidi raha taotleda. Samuti ei pea enam edaspidi taotlema spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetus t Eesti Olümpiakomiteelt. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi loomingu osakonna juhataja Katre Väli ( teenistusest lahkunud ), spordiosakonna juhata ja Margus Klaan ( [email protected] , 6282328 ), strateegia- ja innovatsiooniosakonna kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik Annik k i Aruväli (anni k [email protected] , 51996885 ) ning õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld ( [email protected], 628 23 47) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse : RKPSS-i redaktsiooni, mis jõustus 07.02.2007 ; S p S -i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 10.07.2025, 5 . Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5) . Eelnõuga ei m uutu kultuuripreemiate andmise olemus ja tähendus. Eelnõuga muudetakse kultuuri preemiate andmine sõltuvaks riigieelarveliste vahendite võimalustest. Kultuuristipend iumide ja spordistipendiumidega seotud muudatused ajakohastavad kultuuri- ja sporditoetuste korraldust. S tipendiumi d ele on aja jooksul tekkinud alternatiive , mis on eesmärgipärase mad ja arvestavad enam sihtrühma vajadusi. P ikalt ajakohastamata kujul on kultuuristipendiumid ja spordistipendiumid kaotanud oma esialgse mõtte ning ei toeta sihipäraselt sihtrühma vajadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk RKPSS -i ja S p S -i muudatus t e eesmärk on korrastada kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumi d e maksmise süsteemi ning muuta se e otstarbekamaks ja tõhusamaks . Muudatuse eesmärk on kultuuri- ja spordivaldkon da suunatud riigieelarveliste vahendite sihipärasem ja kokkuhoidlikum kasutamine , samuti riigi töökoormuse optimeerimine. Samas on eelnõuga valitud lahendused, mis omavad vähimat koormavat mõju sihtrühmadele ning vähendavad ka nende halduskoormust. Eelnõuga ei muudet a välja antavate kultuuri - ja spordi preemiate maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt kaaluda välja antavate preemiate arvu. Samas preemiate senist suur ust ei ole kavas vähendada. Kultuuristipendiumide ja spordistipendiumide andmine lõpetatakse. Stipendiumidele on aja jooksul tekkinud alternatiive, mis on eesmärgipärase ma d ja arvestavad enam sihtrühma vajadusi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k olmest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse RKPSS-i pealkirja. Kuna riigi kultuuristipendiumide andmine lõpetatakse , siis ei ole põhjendatud stipendiumide nimetamine seaduse pealkirjas. Seaduse pealkirjaks jääb riigi kultuuripreemiate seadus, mis reguleerib kultuuripreemiaid ja riigi keeleauhinda. Paragrahvi 1 pun ktidega 2 ja 3 muudetakse RKPSS-i § 2 l õike 1 punkte 1 ja 2. Nimetatud sätete kohaselt määratakse igal aastal kolm elutööpreemiat ning viis aasta preemiat . Selline sõnastus ei sisalda kaalutlusõigust ega võimalust läheneda juhtumipõhiselt. Eelnõuga preemiate maksimaalset arv u ei muudeta, kuid suurendatakse paindlikkust nende määramisel . Selleks nähakse eelnõus ette, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ning kuni viis aastapreemiat. Muudatus võimaldab määrata igal aastal välja antavate preemiate arvu , arvestades riigieelar velisi võimalusi. Kultuurim inister otsustab Kultuuriministeeriumi eelarvevahendite kasutamise ning kinnitab Kultuuriministeeriumi eelarve (VVS § 49 lg 1 p -d 8 ja 9) . Sellest lähtuvalt otsustab ministe r ka i ga l aasta l välja antavate elutööpreemiate ja aastapreemiate arvu , võttes a rvesse preemiate suurust ja eelarvelisi võimalusi . Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse RKPSS-i § 2 lõiget 2 ja sätestatakse, et preemiaga kaasneb tunnistus. Lõikest jäetakse välja, et preemiaga kaasneb ka mälestusmedal. Praktikas on koos preemiaga antud preemia saajale tunnistus, kuid mitte mälestusmedalit. Muudatusega viiakse praktika seadusega kooskõlla ning ühtlustatakse riikliku spordipreemi a ga, mille puhul kaasneb preemi a ga üksnes tunnist us. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse RKPSS-i § 2 lõget 3 ning sättest jäetakse välja haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile. Paragrahvi 1 pun k tiga 6 muudetakse RKPSS-i § 3 , milles sätestatakse, et p reemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva sõnastuse järgi määratakse preemia suurus igal aastal riigieelarves. I ga-aastane riigieelarve seadus siiski preemiate suurusi eraldi ei määra ning sellekohased vahendid sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves . See jääb ka edaspidi nii. Praktikas on alates 2012. aastast elutööpreemia suurus o lnud 64 000 eurot ning aastapreemia suurus 9600 eurot , kuid need suurused ei ole õiguslikult määratud. Õ iguslikult on siiski selgem, kui preemiate suurused on määratud õigusaktiga . Kohane on selleks ministri tasand i õigusakt ehk kultuuriminist ri kui valdkonna eest vastutav a minist ri määrus . Preemiate suu rusi ei ole kavas muuta ning neid hoitakse eelnevate aastatega samal tasemel. Paragrahvi 1 punktis 7 täiendatakse RKPSS-i § 4 l õiget 3 ja sätestatakse, et Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud preemia kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ja ning ettepaneku esitaja , sh vajadusel tema ees- ja perekonnanime, kui esitaja on füüsiline isik, ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Kehtiv sõna s tus RKPSS-i § 5 l õikes 3 näeb ette, et ettepanekud ja nende esitajad tuleb avalikustada üleriigilise levikuga ajalehes ning see on kultuuripreemiate komisjoni kohustus . Sellest nähtub, et ettepanekute avaldamine on olnud pika ajalise traditsiooniga alates RKPSS-i jõustumisest. Ettepanekute avaldamine on kandnud kultuurivaldkonna ja selles tegutsevate väljapaistavate isikute ja nende loomingu tunnustamise eesmärki, kuna preemia kandidaadina esitamine tõstab esile esitatud isikute panust kultuuri arengusse. Samuti aitab avalikustamine kaasa kultuurivaldkonna esile tõstmisele ja jõudmiseni laiemalt Eesti inimeste teadvusse. Veebilehel avaldatakse preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi, ettepan e ku esitaja ning ettepanekus toodud loomingulise tegevuse kirjeldus . Loomingulise tegevuse kirjeldus hõlmab sõltuvalt sellest , ka s isik on esitatud elutööpreemiale või aastapreemiale, ettepanekus nimetatud pikaajalis t väljapaistva t loomingulis t tegevust või eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistva id t öid. See tähendab muuhulgas ka seda, et esitatud ettepanekuid ei avaldata täies mahus, vaid tehakse neist väljavõte , ehk koond. Siinjuures on asjakohane välja tuua, et nii elutöö preemiale kui ka aastapreemiale esitatud kultuurivaldkonnas tegutsevad isikud ja nende loominguline panus on tegevus , mis on juba varasemalt avalikkuseni jõudnud, nt audiovisuaalsed teosed, etenduskunsti de teosed , kujutava kunsti teosed või muu loominguline tegevus. Preemiatele esitatud kandidaad id on kultuuriväljal tegutsevad ning oma loomi ngulist tegevust esitavad ja avaldavad isikud. Sellest johtuvalt ei sisalda ka käesoleva sätte raames avaldatav teave seda, mis ei oleks juba avalikest allikatest leitav. Praktikas on ka käesoleval ajal juba avaldamise ülesannet täitnud Kultuuriministeerium tehes seda ministeeriumi veebilehel . E ttepanekute ja nende esitajate avaldamine üleriigilise levikuga ajalehes ei ole ajakohane ega otstarbekas. Ajalehes avald amine on rahaliselt kulukas ega ei ole keskkonnasäästlik. Avaldamise kohustusest loobuda ei plaanita, kuid sätestatakse ava ldamine ministeeriumi veebilehel. Arvestades digi taalset arengut ja pidevat digipädevuse kasvu on veebilehel avaldamise kaudu teave lisaks vähesele kulule ka kättesaadavam ja jõuab laiema hulga huvilisteni. Pa ragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse RKPSS-i § 5 l õiget 1 ja sätestatakse, et kultuuripreemiate komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks. Kehtiva sõnastuse järgi on komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Preemiate määramise töö korraldamine on kultuuriministri pädevuses , seal hulgas juhib tema kultuuripreemiate komisjoni tööd. Se da muudatus ei puuduta. Seetõttu on otstarbekas viia ka komisjoni moodustamise pädevus üle ministri tasandile. Komisjon moodustatakse jätkuvalt kolmeks aastaks. Olemasolev r iigi kultuuripreemiate komisjoni koosseis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 04.01.2024 korraldusega nr 6. Komisjoni volitused kehtivad 3 aastat (RKPSS § 5 lg 1). Nimetatud komisjon vaatab läbi 2026. aasta l kultuuripreemiate kandidaa tide suhtes tehtud ettepanekud ning teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele preemiate määramiseks. Komisjoni volitused lõppevad alates 0 4.01.2027. Uue komisjoni moodustab kultuuriminister , kelle ülesandeks on 2027.aasta ja kahele sellele järgneva aasta kultuuripreemiate suhtes ettepaneku tegemine. Paragrahvi 1 pun k tis 9 ajakohastatakse RKPSS-i § 5 lõikes 2 sätestatud volitusnorm ja nähakse ette, et kultuuripreemiate k omisjoni töökorra k ehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Praegune komisjoni töökord kehtib muutmata kujul 1999. aastast. Koos eelnõuga on plaanis üle vaadata ja ajakohastada ka nimet at ud töökord. Samuti tuuakse määruse kehtestami n e Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile. Tegemist on komisjoniga, mille tööd juhib kultuuriminister . Sellest lähtuvalt on asjakohane, et komisjoni töökorralduslikud küsimused määrab minister. Muudatus vähendab ka Vabariigi Valitsuse töökoormust. Paragrahvi 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks RKPPS-i § 5 l õige 3. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkt is 5 tehtava muudatusega, mille kohaselt on edaspidi nõuetekohaselt esitatud ettepaneku te ja nende esitaja te avaldamine Kultuuriministeeriumi , mitte enam komisjoni ülesanne . Paragrahvi 1 punktiga 1 1 ajakohastatakse RKPPS-i § 6 l õige 2 ja sätestatakse , et preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Kehtiv a sõna s tus e järgi tuleb preemiad üle anda Eesti Vabariigi aastapäeval , mis on liiga piirav tingimus . Praktikas ei toimu preemiate üleandmise tseremoonia vabariigi aastapäeval, vaid enne seda aastapäeva tähistamise raames. Paragrahvi 1 punktiga 1 2 täiendatakse RKPPS-i §-i 6 lõi ge tega 3 ja 4, mille s sätestatakse kultuuri preemia te määramise raames isikuandmete töötlemise regulatsioon. Varasemalt ei ole preemia määramisel isikuandmete töötlemist seaduse tasandil reguleeritud. Lõike 3 kohaselt võib preemia määramise ks töödelda järgmisi isikuandmeid: e ttepaneku esitaja ees- ja perekonna nimi ja ettepaneku esitaja kontaktandmed . See on asjakohane juhul, kui ettepaneku esitaja on füüsiline isik, näiteks varasem preemia laureaat RKPPS-i § 4 lõike 1 p 3 alusel. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik ettepanekuid vastu võtta ; e ttepanekus esitatud preemia kandidaadi nimi ja preemia m ääramiseks esitatud põhjendus . Antud andmed on olemuslikult vajalikud preemia määramiseks ; p reemia laureaadi ees- ja perekonnanimi , kontaktandmed ja pangakonto number. Preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi on asjakohane preemia kandidaadi andmetest eraldi välja tuua, sest see kantakse tunnistusele ning väljendab andmesubjekti kohta teistsugust tunnust kui preemia kandidaadi nimi. Laureaadi kontaktandmed ja pangakonto number on vajalikud preemia laureaadile preemia välja maksmiseks. Kultuuripreemiate ettepanekud esitatakse Kultuuriministeeriumile ning registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Seletuskirja punktis 7 on kirjeldatud, mille osa ettepanekutest avaldatakse. Juhul, kui ettepanek sisaldab isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, mis avaldamisele ei kuulu, siis tunnistatakse selline teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse alusel. Lõikes 4 sätestatakse, et eeltoodud isikuandmeid säilitatakse seitse aastat alates nende saamisest . Isikuandmeid säilitatakse Kultuuriministeeriumis seitse aastat vastavalt raamatupidamise ja kontrollimenetluste vajadustele. Käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemine on vajalik riigi kultuuripreemiate määramise avaliku ülesande täitmiseks. Menetluse käigus tekkinud dokumendid kuuluvad Kultuuriministeeriumi põhitegevuse hulka ning nende säilitamine on reguleeritud arhiiviseaduse ja selle alusel tehtud Rahvusarhiivi otsustega. Rahvusarhiivi hindamisotsus 30.10.2017 nr 5-1/17/49 määrab, et arhiiviväärtuslikud on kõik komisjonide töö dokumenteerimisel loodud ja saadud dokumendid. Arhiiviväärtuslik teave antakse üle Rahvusarhiivile arhiivieeskirja kohaselt . Paragrahvi 1 punkti ga 1 3 tunnistatakse kehtetuks RKPSS -i 2. peatükk , mis reguleerib kultuuristipendiumi d e määramist . RKPS S -i § 7 alusel määratakse kultuuri stipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuris tipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. RKPSS-i § 9 alusel võivad e ttepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud , teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus , ning kohalikud omavalitsused. Seega on kehtivas seaduses süsteem, kus isik ei taotle kultuuri stipendiumi endale, vaid tema suhtes peab tegema ettepaneku RKPSS- i s sätestatud institutsioon. Valdavalt on selleks loomeliit . RKPSS on vastu võetud 19 98. aastal , selles sisalduv kultuuristipendiumi d e regulatsioon on kehtinud m uu tmata kujul tänaseni. Omas ajas olid kultuuristipendiumid asjakohased, kuid praegu ei vasta olemasolev regulatsioon enam vajadustele. Kultuurivaldkonna riikliku toetamise süsteem ja korraldus on võrreldes kultuuristipendiumi d e loomise ajaga palju muutnud ning selle süsteemi korrastamine on pidev töö . Seetõttu on vajalik ümber hinnata ka stipendiumi d e andmise eesmärk ning viia see täna päevast e vajadustega kooskõlla . Muudatuste vajadust kinnitab asjaolu, et huvi stipendium e taotle da on pidevalt kahane nud . Arvestades riigieelarvelis test võimalustest lähtuvat praegust kultuuri stipendiumi suur ust , mis ei kata isegi paari kuu elamis- ja õppimiskulusid, ei ole toetus enam ka atraktiivne välismaale õppima minemise soodustaja . Arvestades kõrghariduses, sealhulgas loomekõrghariduses, laialt levinud mobiilsusprogramme, samuti viimasel kümnendil tohutult avardunud välismaal kõrghariduse omandamise võimalusi, ei näe Kul tuuriministeerium kultuuristipendiumil praegusel kujul enam rolli erialahariduse toetajana. Lisaks on oluline välja tuua, et t ulumaksuseaduse (edaspidi TuMS ) § 19 l õike 7 alusel on s tipendium TuMS -i tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. TuMS - i tähe n duses on stipendium mõeldud füüsilisele isikule. Üldjuhul maksustatakse füüsilisele isikule antav stipendium T u MS -i § 12 l õike 1 p unkti 7 alusel tulumaksuga , välja arvatud juhul , kui stipendiumi maksmine on sätestatud seaduses ( TuMS § 19 lg 5 lg 1) ja stipendium vasta b TuMS -i § 19 l õike le 7. Seega ei pruugi füüsilisele isikule antav stipendium, mille eesmär k on toetada kultuuriprojekt e ja loomingulis i tellimus i , neile tingimustele vasta ta . Kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks on olemas teised meetmed, näiteks Eesti K ultuu rkapitali seaduse § 2 alusel makstavad toetused ja loometöö tasu. Lisaks võimaldab kehtiv RKPSS kultuuri stipendiumi maksta ka juriidilise le isikule ja asutusele. Kuna juriidiline isik ega asutus ei saa õppeasutuses õ ppida , on talle võimalik määrata kultuuri stipendium kultuuriprojektide toetuseks. Tavapärane praktika on maksta juriidilistele isikutele ja asutustele toetust , mitte stipendiumi . Selleks on nii Kultuuriministeeriumis kui ka Kultuurkapitalis loodud mitmeid toetusprogramme, kus t kultuurivaldkonnas tegutsevad juriidilised isikud ja asutused saavad oma tegevuseks toetust taotleda. Selle kõrval tekitab sellisel kujul stipendiumi d e regulatsioon segadust. Ka praktika näitab, et huvi sellise stipendiumi taotlemise vastu on vähene (vt tabel allpool) . Kultuuriministeeriumi eelarves on olnud vahendit 20 kultuuri stipendiumi ks aastas (RKPPS § 8 lg 1) summas 2300 eurot stipendiumi kohta , kogusumma s 46 000 eurot. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid välja ühe s voorus , on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor. Selles t hoolimata oli 2023. aastal kahes voorus kokku vaid 16 kandidaati , 2024. aastal kokku 12 kandidaati, kelle le kõigile määrati stipendium ( ehk siis 2023. a astal jäi 4 ja 2024. a astal 8 stipendiumi määramata). 2025. aasta voorus esitati 13 taotlust, määrati 12 stipendiumi. Seega tuleb ka 2025. aastal teha sügisene lisavoor , mis toimub 13.10 -12.11.2025 ( jagatakse kevadest alles jäänud 8 stipendiumi) . Viimasel kolmel aastal määratud kultuuri stipendiumid on täpsemalt näidatud järgnevas tabel i s. Taotluse hulk on vähenenud ka sõltumata sellest, et viimasel kolmel aastal on parandatud kommunikatsiooni ja laiendatud vooru kohta teavituse saajate ringi . Oleme arvestanud, et koroona st tingituna võis olla taotlemine vähenenud, kuna välismaal õppim ine muutus piirangute tõttu võimatuks , ning kindlasti kahandas ebakindlus seoses piirangutega ka 2020 . 2022. aastal välismaale õppima minemise kandideerimise huvi . Samas ei ole 2024. ja 2025 . aastaks olukord taotluste hulga mõttes taastunud, kuigi õppimisvõimalused on samad, mis enne 2020. aastat. Lisaks on võrreldes RKPPS-i kehtimisaja alguse ga välismaal õpingute toetamiseks olemas mitmeid võimalusi Haridus- ja Tead us ministeeriumi korraldatud meetmete kaudu ( Erasmus jt mobiilsusprogrammid), mis võimaldavad õpinguid suuremas summas rahastada. Samuti ei ole välismaal õpingute toetamine K ultuuriministeeriumi põhitegevus ning ministeeriumil puudub pädevus hinnata ülikoolide või õppeprogrammide taset . Kuigi kultuuri stipendiumi d e määramisel on siiani olnud prioriteet toetada kultuurivaldkonna magistri- ja doktor i õpinguid välismaal, on taotluste vähesuse tõttu stipendiumi määratud ka bakalaureuseõppeks välismaal. Sellest lähtuvalt on otsustatud lõpetada kultuuristipendiumite määramine. Järgnevalt on hinnatud kultuuristipendiumide kaotamise põhiseaduspärasust. Põhiseaduse § 19 lg 1 sätestab i gaühe õiguse vabale eneseteostusele . Eneseteostusvabadus on kõikehõlmav vabaduspõhiõigus, mis muuhulgas hõlmab tegutsemisvabadust ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib. Põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigus vabale eneseteostusele on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata seadusega iga eesm ärgi nimel, mis ei ole p õhiseadusega vastuolus. Õigus vabale eneseteostusele on igaühe õigus. See laieneb füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele, mille eesmärgiks on füüsilisest isikust liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine . Tegutsemine loomingulises valdkonnas kuulub eneseteostusvabaduse kaitsealasse. Eneseteostusvabadus on seotud lisaks põhiseaduse §-s 38 sätestatud kunstivabadusega. Õigust vabale eneseteostusele võib riivata iga negatiivne mõjutus riigivõimu poolt. Samas igasugune riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda automaatselt põhiseaduse rikkumist. RKPSS-s sätestatud kultuuristipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt seatud positiivne meede, mis isikute eneseteostus- ja ka kunstvabaduse teostamist toetab. Selle kaotamine võib mõningal määral mõjutada isiku valikuid ja võimalusi ennast loomingulises vallas teostada. Kultuuristipendiumide kaotamisega kaasneva vaba eneseteostuse riive legitiimseks eesmärgiks on riigi rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine ning kultuurivaldkonda suunatud avalike vahendite kasutamine viisil, mis võimaldab piiratud eelarveliste ressursside tingimustes toetada kultuuri tervikuna tõhusamate ja mõjusamate meetmete kaudu. Selline eesmärk ei ole põhiseadusega vastuolus ning kuulub riigivõimu laia otsustusruumi hulka. Samas põhiseadus ei sätesta, et riik peab tagama loomingulises valdkonnas subjektiivse õigusena juurdepääsu riiklikule rahalisele toele, sealhulga s kultuuristipendiumile. Tegemist ei ole põhiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud õigusega riigi abile puuduse korral. Põhiseaduse preambulist tulenevalt on kultuuri säilimise tagamine erilise tähelepanu all, kuid selle eesmärgi täitmiseks on riigivõimul lai otsustusruum . Üheks selliseks meetmeks võib olla stipendiumi d e andmine, mis on üheks osaks kultuurivaldkonda suunatud toetusmeetmete valikust . Selle juures on riigivõimul õigus kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning kultuurivaldkonna toetamise prioriteete muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarv e liste vahendite jaotamise alused ja korraldus ümber. Kultuuristipendiumi d e kaotamise puhul tuleb silmas pidada, et selle rahaline maht on väike ning mõjutatud sihtrühm samuti. Kultuuristipendiumi d e kaotamine ei piira märkimisväärselt isikute võimalusi ennast vabalt teostada. Samas on olemas teised riiklikud toetusmeetmed Kultuuriministeeriumis, Eesti Kultuurkapitalis ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, mis samalaadselt ja mõjusamalt isikute vaba enesetoestamine õigust toetavad. Sellest tulenevalt on kavandatud muudatus põhiseadusega kooskõlas. Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse RKPSS-i § 1 2 lõget 3 ning sättest jäetakse välja haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile . Paragrahvi 1 punktiga 1 5 muudetakse RKPSS-i § -i 16 lõiget 2. Muudatuse põhjendus kattub seletuskir j a punktid 11 kirjeldatuga. Paragrahvi 1 punktiga 16 täiendata kse RKPPS-i § -i 16 lõi kega 3 , milles sätestatakse sarnaselt kultuuripreemiate le riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna määramise raames isikuandmete töötlemise regulatsiooni. Selle sisu ja põhjendused on kattuvad seletuskirja punktis 1 2 kirjeldatuga. Paragrahvis 2 nähakse ette S p S -i § 10 muutmine . Sellega jäetakse S p S - i st välja riiklikud spordistipendiumid (edaspidi spord i stipendium ) ning edaspidi jääb S p S -i § 10 ja selle alusel antav Vabariigi Valitsuse määrus e asemel reguleerima riigi spordipreemiate määr am ist ja tagasinõudmist . Spordipreemiate suurused kehtestab vald konna eest vastutav minister. Spordistipendiumi määramise täpsemad tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 305 . Selle kohaselt määratakse spordistipendium sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks ning see m ääratakse füüsilisele isikule . Spordis tipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse . Samuti on spordi stipendium i sihtrühm Eesti P aralümpiakomitee alla kuuluvad sportlased . Spordi s tipendiumide määramise aluseks on spordialaliitude ja maakondade spordiliitude ettepanekud . S pordistipendiume on määratud alates 1997. aastast. S pordistipendiumi rakendamise esimestel aastatel oli see ain us avaliku sektori toetus, mis aitas sportlas tel katta igapäevas eid, sportimisega seotud kulu sid . 2012. aastal muudeti koostöös Eesti Olümpiakomitee ga (edaspidi EOK ) olümpiaettevalmistustoetuse põhimõtteid ning tiitlivõistlustel medali võitnud sportlastele alustati töötasu maksmist, millega tagati neile ka sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi tähendas see , et neile sportlastele spordistipendium i ei määrat ud ning spordistipendium määrati andekatele noorsportlas tele . 2019. aastal käivitas riik koostöös EOK-ga saavutusspordi projekt “Team Estonia”, mille üheks eesmärgiks on toetada ka neid noorsportlasi, kes on andekad , aga ei ole veel tiitlivõistlustel kõrgete kohtadeni jõudnud. Põhimõtteliselt on tegemist sama sihtrühmaga, mis spordistipendiumil. Sellistele sportlastele on olemas C-kategooria toetus summas 1500 eurot kuus või noorsportlase toetus 500 eurot kuus. Team Estoni a toetusi reguleerib kultuuriministri 09 . septembri 202 5 . a määrus nr 6 „ Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord “. Nimetatud m ääruse § 3 l õike 2 p 2 ja 3 sätestavad spordialaliidu toetuse osa na Ees toetuse (Team Estonia koondise toetus) ja olümpiamängude ettevalmistuskulude katmise toetuse (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus) . Spordialaliidu toetuse andja ülesannet täidab halduslepingu alusel EOK . Määruse kohasel t esitab s pordialaliit taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele toetust taotletakse . Toetuse andja otsustab sportlased ja võistkonnad, kelle tarbeks võib toetust kasu tada, et toeta da sportlasi, kellel on enim potentsiaali saavutada tulevikus tiitlivõistlustel häid tulemusi (määruse § 3 lg -d 7 ja 8). Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse andja igal aastal , arvestades eraldatud eelarvevahendite suurus t . Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused. Tasemeid on neli: A+, A, B ja C. Olümpiaettevalmistustoetust võib teatud tingimustel eraldada ka 18–22-aastastele noorsportlastele. Täpsemad tingimused on sätestatud määruse lisas . Seega on praeguseks kujunenud olukord, kus andekaid noorsportlasi toetatakse erinevatest avaliku sektori allikatest : taotleda saab spordistipendium i ja EO K rakendatav at Team Estonia toetus t ning neile lisanduvad veel Eesti Kultuurkapitali stipendiumid. Analüüsides toetuse saajaid kolme toetuse andja lõikes , selgus, et aastatel 2023 ja 2024 on spordistipendium määratud 197 sportlasele, kellest 76% on samal perioodil saanud sama laadset toetust ka teistest avaliku sektori allikatest. Samade sportlaste toetamine erinevatest avaliku sektori allikatest tähendab nii suuremat halduskoormust taotlejale kui ka töökoormust toetuste andjatele ning see ei ole otstarbekas . Lisaks ee s pool nimetatud toetustele korraldab riik 200-le a ndeka le noorsportlas ele Audentese Koolide SA -ga sõlmitud leping u alusel spordi-, toitlustus-, majutus- ja õppeteenus t Tallinnas ning Otepääl . 2025. aasta eelarves o li spordistipendiumi de ks planeeritud 1 40 4 00 eurot . Nimetatud summa on samas suurusjärgus püsinud v iimase 15 aasta jooksul . Selleks, et vähendada toetuse saajate halduskoormust , toetuse andjate töökoormust , samade sportlaste erinevatest avaliku sektori allikatest toetamist ning paremini sihistada olemasolevaid riiklikke toetusi , on otstarbekas suunata spordistipendiumiks mõeldud vahendi d olemasoleva te sse toetu s meetme te sse , sealhulgas toetada parasportlasi Eesti Paralümpiakomitee kaudu ning lõpetada spordistipendiumide määramine . Sarnaselt kultuuristipendiumide kaotamisega puudutab spordi stipendiumide kaotamine p õhiseaduse § 19 l õikes 1 sätest atud õigus t vabale eneseteostusele . Igaühel on õigus valida, kas sportida ja mis tasemel püüda seda te ha. Seega sportimine kuulub eneseteostusvabaduse kaitsealasse. Sp S -s sätestatud spordi stipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt seatud positiivne meede, mis isikute eneseteostu svabadust spordivaldkonnas toetab. S arnaselt kultuurivaldkonnale ei sätesta põhiseadus, et riik peab tagama spordivaldkonnas subjektiivse õigusena juurdepääsu riiklikule rahalisele toele . Kuidas ja millisel viisil toetada spordi ko rraldust, sealhulgas sportlasi on riigivõimul lai otsustusruum . Selle juures on riigivõimul õigus kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning spordi valdkonna toetamise prioriteete muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarvliste vahendite jaotamise alused ja korraldus ümber. Spordi stipendiumi d e kaotamise puhul tuleb silmas pidada, et olemas on samalaad s e eesmärgiga sarnane toetusmeede ning spordistipendiumide vahendid suunatakse sinna . Sellest johtuvalt ei piira muudatus sportlaste eneseteostusvabadust , vaid to e tab selle teostamist tõhusamal moel. Samuti lisandub ka antud sättesse isikuandmete töötlemise regulatsioon preemiate andmisel ja kandidaatide avalikustamisel (lõiked 4 - 6 ) . Sätte sisu ja selgitused kattuvad eelnõu punkti des 7 ja 1 2 kirjeldatuga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega . 6. Seaduse mõjud 6. 1 . Kavandatav muudatus: r iigi kultuuripreemiate arv Kaasnev mõju: mõju kultuurile Sihtrühm: kultuuripreemiate ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 l õike 1 alusel võivad ettepaneku id preemia määramiseks esitada loomeliidud ; teised juriid i lised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus , preemia senised laureaadid ning kohalikud omavalitsused. Mõju kirjeldus: Eelnõuga ei muutu ettepanekute esitajate ring ega ettepanekute esitamise korraldus ja tähtaeg. Muudatusel ei ole ettepaneku tegijatele otsest mõju ning see ei piira ettepanekute arvu. Sihtrühm: kultuuri alal tegutsevad füüsilised isiku d Mõju kirjeldus: P reemia määratakse väljapaistava loomingulise tegutsemise eest kultuuri alal. See määratakse kas elutöö või aastapreemiana avalikkuseni jõudnud väljapaistava töö eest. Muudatusega võib vähene da võimalus väljapaistva loomingulise te gevusega silma paistnud loovis i kuid prem eerida. See võib kaasa tuua negatiivset tagas isidet valdkonnas tegutsejatelt . Samas , preemia määramine ei ole riigi kohustus, vaid tunnustus ning puudub subjektiivne õigus selle saamiseks. Muudatusega preemiate olulisus ja tähendus ei vähene. Kultuuripreemiad määratakse tagantjärele varasema tegevuse eest, seega ei see kaasa otsest mõju isikute kultuurialasele loometööle. Samuti on preemiate hulk väikesearvuline, ka võrrelduna muude kultuurialaste toetustega, mistõttu on otseselt sellest mõjutatud sihtrühm väga väike. Kaa s nev mõju : mõju riigieelarvele Muudatus el ei ole otsest mõju riigieelarvele , kuna mõju kultuurivaldkonna eelarvele puudub. Preemiaid on võimalik ka edaspidi anda seadusega maksimaalselt lubatud arvus. Kui otsustatakse preemiaid välja anda vähem, siis suunatakse need vahendid kultuurivaldkonna teistesse tegevustesse. 6.2 Kavandatav muudatus: k ultuuris tip endiumi d e kaotamine Kaasnev mõju: mõju kultuurile Sihtrühm: 1) kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. 2) k ultuuri valdkonnas tegutsevad füüsilised isikud, s ealhulgas kultuurivaldkondade üliõpilased ja juriidilisele isikud või asutused (RKPSS § 7 teine lause). Mõju kirjeldus: Muudatuse jär el ei ole enam võimalik teha ettepanekuid kultuuristipendiumitele ning neid kultuuri valdkonnas tegutsevatele isikutele määrata. Muudatuse mõju kultuuri valdkonnale on väheoluline. Õppimiseks on võimalik stipendiumi taotleda Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest. Kultuurivaldkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutele on olemas toetusmeetmed Kultuuriministeeriumis ja Eesti Kultuurkapitalis, kus need on selgemini sihistatud ja eesmärgipärasemad. K ultuuristipendiumi d e ks on siiani kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendium meetmena ei panusta märkimisväärselt kultuuri valdkonna arengusse. Seda kinnitab ka valdkonna vähene huvi selle taotlemiseks ning taotlejate hulk on olnud kahanev. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor. Selles hoolimata laekus näiteks 2023. aastal kokku vaid 20 kandidaati ning 2024. aastal kahes voorus kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium ning 8 stipendiumit jäi välja andmata. Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele Sihtrühm : kultuuristipendiumi d e ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumi d e ettepanekute esitajate halduskoormus väheneb, kuna nad ei pea võimalike stipendiumite saajate suhtes ettepan e kuid koondama ja neid esitama ning esitamise tähtaegu järgima. Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest saab isik ise endale stipendiumi taotleda. Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele Mõju kirjeldus: K ultuuristipendiumi d e ks on kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendiumite määramise lõpetamisel on vähene positiivne mõju riigieelarvele. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister Mõju kirjeldus: Kultuuris tipendiumi taotlusi menetleb, valmistab ette otsuseid ning kontrollib stipendiumi saajate aruandeid Kultuuriministeerium. Stipendiumi määramise otsused teeb kultuuriminister käskkirjaga. Stipendiumi d e määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning võimaldab töökorraldust optimeerida. Samas ei ole ette näha, et muudatus tooks kaasa Eesti Kultuurkapitali või Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmete rakendajate töökoormuse kasvu. Kultuuristipendiumi d e taotlejate arv on olnud väga väike, samuti ei ole stipendiumi suurus selline, mis tervikuna aitaks katta õpingute või projektide e llu viimisega seotud kõiki kulusid. On tõenäoline, et stipendiumi sihtrühm on juba ka nendes institutsioonides taotleja. Seega vähendab muudatus ka dubleerimist erinevate toetuse andjate vahel. 6.3 Kavandatav muudatus: s pordi stipendiumi d e kaotamine Kaasnev mõju: mõju spordile Sihtrühm: 1) spordialaliidud (69) ja maakondade spordilii d ud (15) , kes taotlevad spordi stipendiumi tipps p ordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; Eesti Paralümpiakomitee ; 2) sportlased . Mõju kirjeldus: M uudatusel on spordi korraldusele positiivne mõju . Tippsportlaste toetamise süsteem korras tu b , muutub lihtsamaks ja selgemaks nii spordiorganisatsioonidele kui ka sportlastele. Spordi stipendiumi kaotamisel suunatakse seni spordistipendiumideks planeeritud vahendid teistesse valdkonna toetusmeetmetesse ning sportlaste toet amine muutub sihipärasemaks ja selgemaks. Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele Sihtrühm: 1) spordialalii d ud (69) ja maakondade spordilii d ud (15) , kes taotlevad spordi stipendiumi tipps p ordiga tegeleva tele füüsilis tele isiku t ele ; 2) Eesti Paralümpiakomitee . Mõju kirjeldus: S pordialaliitude ja maakondade spordiliitude halduskoormus väheneb. Tippsportlaste toetamine on korraldatud EO K spordialaliitude toetuse kaudu , mida viimased juba taotlevad. Muudatusega süsteem ühtlustub ning kaob ära mitmest kohast taotlemine. Eesti Paralümpiakomitee on juba Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse sihtrühmas ja selle taotleja ning tema halduskoormus ei muut u. Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele Mõju kirjeldus: Mõju riigieelarvele ei ole , eelarvelised kulud ei suurene. Seni spordistipendiumi d eks kasutatud vahendid suunatakse olemasolevatesse meetmesse ning osaliselt Eesti Paralümpiakomiteele . Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister Mõju kirjeldus: Spordis tipendiumi taotlusi menetleb ja otsuseid valmistab ette Kultuuriministeerium. S pordis tipendiumi määramise otsuse i d teeb kultuuriminister käskkirjaga. Spordis tipendiumi d e määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning see võimaldab töökorraldust optimeerida. M uudatus vähendab toetuse andjate töökoormust ja toetus meetmete dubleerimist . 8. Rakendusaktid Eelnõuga seonduvalt kehtestatakse kultuuripreemiate suurused, kultuuripreemiate komisjoni töökord ning spordi preemiate liigid, määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord ning spo rdipreemiate suurused . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. juuni l . Sellest lähtuvalt rakendub seadus 2027. aastal antavatele kultuuripreemiatele. Kultuuristipendiume ja spordistipendiume alates seaduse jõustumisest enam ei anta. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-1096/01 ning arvamuse esitamiseks tunnusta t ud loomeliitudele, Eesti Linnade ja V aldade L iidule, Eesti Disainikeskus ele , Eesti Arhitektuurikeskus ele , Music Estonia le , Eesti Teatri Agentuur ile , Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ele , Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskesku sele, E esti Olümpiakomiteele, spordi ala lii tudele , maakonna spordil iitudele ning Eesti Paralümpiakomiteele . Kaasatud isikutest e sitas arvamuse Eesti Olümpiakomitee (vt kooskõlastusta bel) . Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Kergejõustikuliit vastasid, et neil ei ole eelnõule märkuseid ega ette panekuid . Teised kaasatud isikud arvamust ei avaldanud. Algatab Vabariigi Valitsus 16. veebruaril 2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavandid KAVAND 1 Kultuuripreemiate suurus ja komisjoni töökord Määrus kehtestatakse riigi kultuuripreemiate seaduse § 3 ja § 5 lõike 2 alusel. § 1 . Kultuurip reemiate suurus (1) Preemia suurus pikaajalise loomingulise tegevuse eest on 64 000 e urot. (2) Preemia suurus eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest on 9600 eurot. § 2. Kultuuripreemiate komisjoni töökord (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil lihthäälteenamusega salajasel hääletusel. (2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi vahel. (3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia osas komisjoni töös. (4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest. (5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule. (6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige. (7) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium. § 3. Preemiate määramine ja üleandmine (1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. (2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. KAVAND 2 Riigi spordipreemiate liigid, määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Riigi spordipreemia (1) Riigi spordipreemiaid (edaspidi preemia ) määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest . (2) Elutööpreemia määratakse füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. (3) Aastapreemia määratakse füüsilisele isikule silmapaistvate sportlike saavutuste või eduka treeneritöö eest, samuti tulemusliku sporditöö korraldamise, spordi propageerimise või sporditeadusse antud panuse eest, mis on saavutatud eelmise kalendriaasta jooksul. (4) Igal aastal määrtakse kuni kaks elutööpreemiat ning kuni 6 aastapreemiat. (5) Preemiaga kaasneb tunnistus. § 2. Ettepanekute esitamine preemia määramiseks (1) Ettepanekuid preemia kandidaatide kohta võivad kirjalikult teha füüsilised isikud, ministeeriumid ja kohaliku omavalitsuse üksused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud muu hulgas spordialane tegevus. (2) Preemia kandidaadid esitatakse igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks Kultuuriministeeriumile läbivaatamiseks. § 3. Spordipreemiate komisjon (1) Spordipreemiate komisjoni (edaspidi komisjon ) moodustab kultuuriminister. Komisjoni esimees on kultuuriminister. (2) Komisjoni arutab koosolekul läbi määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud ettepanekud ning teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku preemiate määramiseks. (3) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium. § 4. Komisjoni töökord (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil lihthäälteenamusega. (2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil lihthäälteenamusega otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi vahel. (3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia komisjoni töös. (4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest. (5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule. (6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige. § 5. Preemiate määramine ja üleandmine (1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. (2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. § 6. Preemia tagasinõudmine (1) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud spordiseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud isikule karistuse samas lõikes nimetatud reeglite rikkumise eest, on Vabariigi Valitsusel õigus aasta jooksul karistuse määramise otsuse jõustumisest arvates nõuda pärast reeglite rikkumist määratud preemia isikult tagasi. (2) Tagasinõudmise otsustamiseks teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kultuuriminister. (3) Preemia saaja tagastab preemia selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks. KAVAND 3 Riigi spordipreemiate suurus Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Spordipreemiate suurus (1) Spordi elutööpreemiat suurus on 64 000 eurot. (2) Spordi aastapreemia suurus on 9600 eurot. Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud /Mitte-arvestatud Seisukohad/vastused Eesti Olümpiakomitee (I kooskõlastusring) 1. Eesti Olümpiakomitee on nõus punktiga 6.3 Kavandatav muudatus: spordistipendiumide kaotamine. Samas Eesti Olümpiakomitee soovib rõhutada, et spordivaldkonna töötajate seal hulgas treenerite ja ka sportlaste sissetulekud on madalad ning just sellises olukorras on eriti tähtis väärtustada ja tunnustada neid isikuid, kes oma tulemuste ja panusega toovad Eesti spordile ja ühiskonnale laiemalt positiivset tähelepanu. Seetõttu leiab Eesti Olümpiakomitee, et preemiate arvu vähendamine – isegi teoreetilisel tasandil – ei oleks õige samm. Vastupidi, oluline on säilitada ja võimalusel tugevdada riikliku tunnustamise süsteemi, mis motiveerib ning toetab meie sportlasi ja treenereid. Mittearvestatud Eelnõuga ei muudet a välja antavate spordipreemiate maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt kaaluda välja antavate preemiate arvu. Seega lisatakse paindlikkust praegu kehtivale süsteemile. EELNÕU Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seadus § 1. Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmine Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi kultuuripreemiate seadus“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne sõna “kolm” sõnaga “kuni”; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 täiendatakse enne sõna “viis” sõnaga “kuni”; 4) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Preemiaga kaasneb tunnistus.“; 5) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(RT I 2001, 58, 354)“; 6) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Preemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Preemia kandidaatide tunnustamiseks avalikustab Kultuuriministeerium nõuetekohaselt esitatud kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ning ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.“; 8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kultuuripreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks. Komisjoni esimees on valdkonna eest vastutav minister.“; 9) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 10) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 11) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.“; 12) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Preemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed; 2) preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning preemia määramiseks esitatud põhjendus; 3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ning pangakonto number. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse aastat.“; 13) seaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 12 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117)“; 15) paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Auhind antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.“; 16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Auhinna määramisel kohaldatakse isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse § 6 lõikeid 3 ja 4.“. § 2. Spordiseaduse muutmine Spordiseaduse § 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Riigi spordipreemiad (1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riigi spordipreemiaid (edaspidi spordipreemia). Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise korral otsustab spordipreemia tagasinõudmise Vabariigi Valitsus. (2) Spordipreemiate liigid, määramise ja tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Spordipreemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Spordipreemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed; 2) preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning preemia määramiseks esitatud põhjendus; 3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ning pangakonto number. 2 (5) Spordipreemia kandidaatide tunnustamiseks avalikustab Kultuuriministeerium nõuetekohaselt esitatud kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud sportliku saavutuse ning ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse aastat.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus 16. veebruaril 2026. a nr 2-6/26-00313 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 3  Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse (edaspidi RKPSS) § 1 alusel määratakse Eesti Vabariigi kultuuripreemiad (edaspidi preemia) väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Preemia määratakse füüsilisele isikule. Preemiate arv ja liigid on sätestatud RKPSS-i §-s 2. Selle kohaselt määratakse igal aastal kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (edaspidi elutööpreemia) ning viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest (edaspidi aastapreemia). Eelnõuga muudetakse preemiate andmist sellisel viisil, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Lisaks tehakse muudatusi, mis ajakohastavad preemiate andmise korraldust. RKPSS-i 2. peatükk sätestab Eesti Vabariigi kultuuristipendiumide (edaspidi kultuuristipendium) määramise alused ja korra. Selle järgi määratakse kultuuristipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuristipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. Eelnõuga nähakse ette kultuuristipendiumide andmise lõpetamine. Spordiseaduse (edaspidi SpS) § 10 sätestab riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad. Eelnõuga nähakse ette, et riiklike spordistipendiumide määramine lõpetatakse. Eelnõuga ühtlustatakse kultuuri ning spordi toetamise korraldust. Muudatuste tegemise eesmärk on valdkondadesse suunatud riigieelarveliste vahendite tõhusam kasutamine ning töökoormuse optimeerimine. Muudatus ei too kaasa kultuuri ja spordi valdkonnale olulist mõju. Viimaste aastate praktika on näidanud, et huvi kultuuristipendiumite vastu on vähene, osa stipendiume on jäänud seetõttu välja andmata. Spordistipendiumide kaotamisel jõuab riigi toetus sportlasteni teiste juba olemasolevate meetmete kaudu. Nii kultuuristipendiumide kui spordistipendiumide kaotamine vähendab taotlejate halduskoormust. Kultuuristipendiumi puhul ei pea seda edaspidi taotlema kandidaatide eest keegi teine nii nagu seni, vaid soovija saab muudest meetmetest ise edaspidi raha taotleda. Samuti ei pea enam edaspidi taotlema spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi loominguosakonna juhataja Katre Väli (teenistusest lahkunud), spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected], 6282328), strateegia- ja innovatsiooniosakonna kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik Annikki Aruväli ([email protected], 51996885) ning õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected], 6282347). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse: 1  1) RKPSS-i redaktsiooni, mis jõustus 07.02.20071; 2) SpS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 10.07.2025, 5. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Eelnõuga ei muutu kultuuripreemiate andmise olemus ja tähendus. Eelnõuga muudetakse kultuuripreemiate andmine sõltuvaks riigieelarveliste vahendite võimalustest. Kultuuristipendiumide ja spordistipendiumidega seotud muudatused ajakohastavad kultuuri- ja sporditoetuste korraldust. Stipendiumidele on aja jooksul tekkinud alternatiive, mis on eesmärgipärasemad ja arvestavad enam sihtrühma vajadusi. Pikalt ajakohastamata kujul on kultuuristipendiumid ja spordistipendiumid kaotanud oma esialgse mõtte ning ei toeta sihipäraselt sihtrühma vajadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk RKPSS-i ja SpS-i muudatuste eesmärk on korrastada kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide maksmise süsteemi ning muuta see otstarbekamaks ja tõhusamaks. Muudatuse eesmärk on kultuuri- ja spordivaldkonda suunatud riigieelarveliste vahendite sihipärasem ja kokkuhoidlikum kasutamine, samuti riigi töökoormuse optimeerimine. Samas on eelnõuga valitud lahendused, mis omavad vähimat koormavat mõju sihtrühmadele ning vähendavad ka nende halduskoormust. Eelnõuga ei muudeta välja antavate kultuuri- ja spordipreemiate maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt kaaluda välja antavate preemiate arvu. Samas preemiate senist suurust ei ole kavas vähendada. Kultuuristipendiumide ja spordistipendiumide andmine lõpetatakse. Stipendiumidele on aja jooksul tekkinud alternatiive, mis on eesmärgipärasemad ja arvestavad enam sihtrühma vajadusi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse RKPSS-i pealkirja. Kuna riigi kultuuristipendiumide andmine lõpetatakse, siis ei ole põhjendatud stipendiumide nimetamine seaduse pealkirjas. Seaduse pealkirjaks jääb riigi kultuuripreemiate seadus, mis reguleerib kultuuripreemiaid ja riigi keeleauhinda. Paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse RKPSS-i § 2 lõike 1 punkte 1 ja 2. Nimetatud sätete kohaselt määratakse igal aastal kolm elutööpreemiat ning viis aastapreemiat. Selline sõnastus ei sisalda kaalutlusõigust ega võimalust läheneda juhtumipõhiselt. Eelnõuga preemiate maksimaalset arvu ei muudeta, kuid suurendatakse paindlikkust nende määramisel. Selleks nähakse eelnõus ette, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ning kuni viis aastapreemiat. Muudatus võimaldab määrata igal aastal välja antavate preemiate arvu, arvestades riigieelarvelisi võimalusi. Kultuuriminister otsustab Kultuuriministeeriumi 1 Terviktekstidel enne uue Riigi Teataja infosüsteemi rakendumist 2010. aasta novembri algusest ei ole avaldamismärkeid. 2 eelarvevahendite kasutamise ning kinnitab Kultuuriministeeriumi eelarve (VVS § 49 lg 1 p-d 8 ja 9). Sellest lähtuvalt otsustab minister ka igal aastal välja antavate elutööpreemiate ja aastapreemiate arvu, võttes arvesse preemiate suurust ja eelarvelisi võimalusi. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse RKPSS-i § 2 lõiget 2 ja sätestatakse, et preemiaga kaasneb tunnistus. Lõikest jäetakse välja, et preemiaga kaasneb ka mälestusmedal. Praktikas on koos preemiaga antud preemia saajale tunnistus, kuid mitte mälestusmedalit. Muudatusega viiakse praktika seadusega kooskõlla ning ühtlustatakse riikliku spordipreemiaga, mille puhul kaasneb preemiaga üksnes tunnistus. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse RKPSS-i § 2 lõget 3 ning sättest jäetakse välja haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse RKPSS-i § 3, milles sätestatakse, et preemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva sõnastuse järgi määratakse preemia suurus igal aastal riigieelarves. Iga-aastane riigieelarve seadus siiski preemiate suurusi eraldi ei määra ning sellekohased vahendid sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves. See jääb ka edaspidi nii. Praktikas on alates 2012. aastast elutööpreemia suurus olnud 64 000 eurot ning aastapreemia suurus 9600 eurot, kuid need suurused ei ole õiguslikult määratud. Õiguslikult on siiski selgem, kui preemiate suurused on määratud õigusaktiga. Kohane on selleks ministri tasandi õigusakt ehk kultuuriministri kui valdkonna eest vastutava ministri määrus. Preemiate suurusi ei ole kavas muuta ning neid hoitakse eelnevate aastatega samal tasemel. Paragrahvi 1 punktis 7 täiendatakse RKPSS-i § 4 lõiget 3 ja sätestatakse, et Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud preemia kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ja ning ettepaneku esitaja, sh vajadusel tema ees- ja perekonnanime, kui esitaja on füüsiline isik, ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Kehtiv sõnastus RKPSS-i § 5 lõikes 3 näeb ette, et ettepanekud ja nende esitajad tuleb avalikustada üleriigilise levikuga ajalehes ning see on kultuuripreemiate komisjoni kohustus. Sellest nähtub, et ettepanekute avaldamine on olnud pikaajalise traditsiooniga alates RKPSS-i jõustumisest. Ettepanekute avaldamine on kandnud kultuurivaldkonna ja selles tegutsevate väljapaistavate isikute ja nende loomingu tunnustamise eesmärki, kuna preemia kandidaadina esitamine tõstab esile esitatud isikute panust kultuuri arengusse. Samuti aitab avalikustamine kaasa kultuurivaldkonna esile tõstmisele ja jõudmiseni laiemalt Eesti inimeste teadvusse. Veebilehel avaldatakse preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi, ettepaneku esitaja ning ettepanekus toodud loomingulise tegevuse kirjeldus. Loomingulise tegevuse kirjeldus hõlmab sõltuvalt sellest, kas isik on esitatud elutööpreemiale või aastapreemiale, ettepanekus nimetatud pikaajalist väljapaistvat loomingulist tegevust või eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvaid töid. See tähendab muuhulgas ka seda, et esitatud ettepanekuid ei avaldata täies mahus, vaid tehakse neist väljavõte, ehk koond. Siinjuures on asjakohane välja tuua, et nii elutööpreemiale kui ka aastapreemiale esitatud kultuurivaldkonnas tegutsevad isikud ja nende loominguline panus on tegevus, mis on juba varasemalt avalikkuseni jõudnud, nt audiovisuaalsed teosed, etenduskunstide teosed, kujutava kunsti teosed või muu loominguline tegevus. Preemiatele esitatud kandidaadid on kultuuriväljal tegutsevad ning oma loomingulist tegevust esitavad ja avaldavad isikud. Sellest johtuvalt ei sisalda ka käesoleva sätte raames avaldatav teave seda, mis ei oleks juba avalikest allikatest leitav. 3 Praktikas on ka käesoleval ajal juba avaldamise ülesannet täitnud Kultuuriministeerium tehes seda ministeeriumi veebilehel. Ettepanekute ja nende esitajate avaldamine üleriigilise levikuga ajalehes ei ole ajakohane ega otstarbekas. Ajalehes avaldamine on rahaliselt kulukas ega ei ole keskkonnasäästlik. Avaldamise kohustusest loobuda ei plaanita, kuid sätestatakse avaldamine ministeeriumi veebilehel. Arvestades digitaalset arengut ja pidevat digipädevuse kasvu on veebilehel avaldamise kaudu teave lisaks vähesele kulule ka kättesaadavam ja jõuab laiema hulga huvilisteni. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse RKPSS-i § 5 lõiget 1 ja sätestatakse, et kultuuripreemiate komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks. Kehtiva sõnastuse järgi on komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Preemiate määramise töö korraldamine on kultuuriministri pädevuses, sealhulgas juhib tema kultuuripreemiate komisjoni tööd. Seda muudatus ei puuduta. Seetõttu on otstarbekas viia ka komisjoni moodustamise pädevus üle ministri tasandile. Komisjon moodustatakse jätkuvalt kolmeks aastaks. Olemasolev riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 04.01.2024 korraldusega nr 6. Komisjoni volitused kehtivad 3 aastat (RKPSS § 5 lg 1). Nimetatud komisjon vaatab läbi 2026. aastal kultuuripreemiate kandidaatide suhtes tehtud ettepanekud ning teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele preemiate määramiseks. Komisjoni volitused lõppevad alates 04.01.2027. Uue komisjoni moodustab kultuuriminister, kelle ülesandeks on 2027.aasta ja kahele sellele järgneva aasta kultuuripreemiate suhtes ettepaneku tegemine. Paragrahvi 1 punktis 9 ajakohastatakse RKPSS-i § 5 lõikes 2 sätestatud volitusnorm ja nähakse ette, et kultuuripreemiate komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Praegune komisjoni töökord kehtib muutmata kujul 1999. aastast. Koos eelnõuga on plaanis üle vaadata ja ajakohastada ka nimetatud töökord. Samuti tuuakse määruse kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile. Tegemist on komisjoniga, mille tööd juhib kultuuriminister. Sellest lähtuvalt on asjakohane, et komisjoni töökorralduslikud küsimused määrab minister. Muudatus vähendab ka Vabariigi Valitsuse töökoormust. Paragrahvi 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks RKPPS-i § 5 lõige 3. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 5 tehtava muudatusega, mille kohaselt on edaspidi nõuetekohaselt esitatud ettepanekute ja nende esitajate avaldamine Kultuuriministeeriumi, mitte enam komisjoni ülesanne. Paragrahvi 1 punktiga 11 ajakohastatakse RKPPS-i § 6 lõige 2 ja sätestatakse, et preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Kehtiva sõnastuse järgi tuleb preemiad üle anda Eesti Vabariigi aastapäeval, mis on liiga piirav tingimus. Praktikas ei toimu preemiate üleandmise tseremoonia vabariigi aastapäeval, vaid enne seda aastapäeva tähistamise raames. Paragrahvi 1 punktiga 12 täiendatakse RKPPS-i §-i 6 lõigetega 3 ja 4, milles sätestatakse kultuuripreemiate määramise raames isikuandmete töötlemise regulatsioon. Varasemalt ei ole preemia määramisel isikuandmete töötlemist seaduse tasandil reguleeritud. Lõike 3 kohaselt võib preemia määramiseks töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ja ettepaneku esitaja kontaktandmed. See on asjakohane juhul, kui ettepaneku esitaja on füüsiline isik, näiteks varasem preemia laureaat RKPPS-i § 4 lõike 1 p 3 alusel. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik ettepanekuid vastu võtta; 4 2) ettepanekus esitatud preemia kandidaadi nimi ja preemia määramiseks esitatud põhjendus. Antud andmed on olemuslikult vajalikud preemia määramiseks; 3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ja pangakonto number. Preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi on asjakohane preemia kandidaadi andmetest eraldi välja tuua, sest see kantakse tunnistusele ning väljendab andmesubjekti kohta teistsugust tunnust kui preemia kandidaadi nimi. Laureaadi kontaktandmed ja pangakonto number on vajalikud preemia laureaadile preemia välja maksmiseks. Kultuuripreemiate ettepanekud esitatakse Kultuuriministeeriumile ning registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Seletuskirja punktis 7 on kirjeldatud, mille osa ettepanekutest avaldatakse. Juhul, kui ettepanek sisaldab isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, mis avaldamisele ei kuulu, siis tunnistatakse selline teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse alusel. Lõikes 4 sätestatakse, et eeltoodud isikuandmeid säilitatakse seitse aastat alates nende saamisest. Isikuandmeid säilitatakse Kultuuriministeeriumis seitse aastat vastavalt raamatupidamise ja kontrollimenetluste vajadustele. Käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemine on vajalik riigi kultuuripreemiate määramise avaliku ülesande täitmiseks. Menetluse käigus tekkinud dokumendid kuuluvad Kultuuriministeeriumi põhitegevuse hulka ning nende säilitamine on reguleeritud arhiiviseaduse ja selle alusel tehtud Rahvusarhiivi otsustega. Rahvusarhiivi hindamisotsus 30.10.2017 nr 5-1/17/49 määrab, et arhiiviväärtuslikud on kõik komisjonide töö dokumenteerimisel loodud ja saadud dokumendid. Arhiiviväärtuslik teave antakse üle Rahvusarhiivile arhiivieeskirja kohaselt. Paragrahvi 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks RKPSS-i 2. peatükk, mis reguleerib kultuuristipendiumide määramist. RKPSS-i § 7 alusel määratakse kultuuristipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuristipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. RKPSS-i § 9 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, ning kohalikud omavalitsused. Seega on kehtivas seaduses süsteem, kus isik ei taotle kultuuristipendiumi endale, vaid tema suhtes peab tegema ettepaneku RKPSS-is sätestatud institutsioon. Valdavalt on selleks loomeliit. RKPSS on vastu võetud 1998. aastal, selles sisalduv kultuuristipendiumide regulatsioon on kehtinud muutmata kujul tänaseni. Omas ajas olid kultuuristipendiumid asjakohased, kuid praegu ei vasta olemasolev regulatsioon enam vajadustele. Kultuurivaldkonna riikliku toetamise süsteem ja korraldus on võrreldes kultuuristipendiumide loomise ajaga palju muutnud ning selle süsteemi korrastamine on pidev töö. Seetõttu on vajalik ümber hinnata ka stipendiumide andmise eesmärk ning viia see tänapäevaste vajadustega kooskõlla. Muudatuste vajadust kinnitab asjaolu, et huvi stipendiume taotleda on pidevalt kahanenud. Arvestades riigieelarvelistest võimalustest lähtuvat praegust kultuuristipendiumi suurust2, mis ei kata isegi paari kuu elamis- ja õppimiskulusid, ei ole toetus enam ka atraktiivne välismaale õppima minemise soodustaja. Arvestades kõrghariduses, sealhulgas loomekõrghariduses, laialt levinud mobiilsusprogramme, samuti viimasel kümnendil tohutult avardunud välismaal kõrghariduse 2 Kultuuristipendiumide aastaeelarve on 46 000 eurot. RKPSS-i § 8 lg 1 alusel määratakse igal aastal 20 stipendiumi. Ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. 5 omandamise võimalusi, ei näe Kultuuriministeerium kultuuristipendiumil praegusel kujul enam rolli erialahariduse toetajana. Lisaks on oluline välja tuua, et tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 19 lõike 7 alusel on stipendium TuMS-i tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. TuMS-i tähenduses on stipendium mõeldud füüsilisele isikule. Üldjuhul maksustatakse füüsilisele isikule antav stipendium TuMS-i § 12 lõike 1 punkti 7 alusel tulumaksuga, välja arvatud juhul, kui stipendiumi maksmine on sätestatud seaduses (TuMS § 19 lg 5 lg 1) ja stipendium vastab TuMS-i § 19 lõikele 7. Seega ei pruugi füüsilisele isikule antav stipendium, mille eesmärk on toetada kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi, neile tingimustele vastata. Kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks on olemas teised meetmed, näiteks Eesti Kultuurkapitali seaduse § 2 alusel makstavad toetused ja loometöö tasu. Lisaks võimaldab kehtiv RKPSS kultuuristipendiumi maksta ka juriidilisele isikule ja asutusele. Kuna juriidiline isik ega asutus ei saa õppeasutuses õppida, on talle võimalik määrata kultuuristipendium kultuuriprojektide toetuseks. Tavapärane praktika on maksta juriidilistele isikutele ja asutustele toetust, mitte stipendiumi. Selleks on nii Kultuuriministeeriumis kui ka Kultuurkapitalis loodud mitmeid toetusprogramme, kust kultuurivaldkonnas tegutsevad juriidilised isikud ja asutused saavad oma tegevuseks toetust taotleda. Selle kõrval tekitab sellisel kujul stipendiumide regulatsioon segadust. Ka praktika näitab, et huvi sellise stipendiumi taotlemise vastu on vähene (vt tabel allpool). Kultuuriministeeriumi eelarves on olnud vahendit 20 kultuuristipendiumiks aastas (RKPPS § 8 lg 1) summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor. Sellest hoolimata oli 2023. aastal kahes voorus kokku vaid 16 kandidaati, 2024. aastal kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium (ehk siis 2023. aastal jäi 4 ja 2024. aastal 8 stipendiumi määramata). 2025. aasta voorus esitati 13 taotlust, määrati 12 stipendiumi. Seega tuleb ka 2025. aastal teha sügisene lisavoor, mis toimub 13.10 -12.11.2025 (jagatakse kevadest alles jäänud 8 stipendiumi). Viimasel kolmel aastal määratud kultuuristipendiumid on täpsemalt näidatud järgnevas tabelis. Taotluse hulk on vähenenud ka sõltumata sellest, et viimasel kolmel aastal on parandatud kommunikatsiooni ja laiendatud vooru kohta teavituse saajate ringi. Oleme arvestanud, et koroonast tingituna võis olla taotlemine vähenenud, kuna välismaal õppimine muutus piirangute tõttu võimatuks, ning kindlasti kahandas ebakindlus seoses piirangutega ka 2020. 2022. aastal välismaale õppima minemise kandideerimise huvi. Samas ei ole 2024. ja 2025. aastaks olukord taotluste hulga mõttes taastunud, kuigi õppimisvõimalused on samad, mis enne 2020. aastat. Lisaks on võrreldes RKPPS-i kehtimisaja algusega välismaal õpingute toetamiseks olemas mitmeid võimalusi Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud meetmete kaudu (Erasmus jt mobiilsusprogrammid), mis võimaldavad õpinguid suuremas 6 summas rahastada. Samuti ei ole välismaal õpingute toetamine Kultuuriministeeriumi põhitegevus ning ministeeriumil puudub pädevus hinnata ülikoolide või õppeprogrammide taset. Kuigi kultuuristipendiumide määramisel on siiani olnud prioriteet toetada kultuurivaldkonna magistri- ja doktoriõpinguid välismaal, on taotluste vähesuse tõttu stipendiumi määratud ka bakalaureuseõppeks välismaal. Sellest lähtuvalt on otsustatud lõpetada kultuuristipendiumite määramine. Järgnevalt on hinnatud kultuuristipendiumide kaotamise põhiseaduspärasust. Põhiseaduse § 19 lg 1 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele. Eneseteostusvabadus on kõikehõlmav vabaduspõhiõigus, mis muuhulgas hõlmab tegutsemisvabadust ehk vabadus teha või tegemata jätta seda, mida isik soovib. Põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigus vabale eneseteostusele on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata seadusega iga eesmärgi nimel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Õigus vabale eneseteostusele on igaühe õigus. See laieneb füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele, mille eesmärgiks on füüsilisest isikust liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine3. Tegutsemine loomingulises valdkonnas kuulub eneseteostusvabaduse kaitsealasse. Eneseteostusvabadus on seotud lisaks põhiseaduse §-s 38 sätestatud kunstivabadusega. Õigust vabale eneseteostusele võib riivata iga negatiivne mõjutus riigivõimu poolt. Samas igasugune riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse õigusesse ei tähenda automaatselt põhiseaduse rikkumist. RKPSS-s sätestatud kultuuristipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt seatud positiivne meede, mis isikute eneseteostus- ja ka kunstvabaduse teostamist toetab. Selle kaotamine võib mõningal määral mõjutada isiku valikuid ja võimalusi ennast loomingulises vallas teostada. Kultuuristipendiumide kaotamisega kaasneva vaba eneseteostuse riive legitiimseks eesmärgiks on riigi rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine ning kultuurivaldkonda suunatud avalike vahendite kasutamine viisil, mis võimaldab piiratud eelarveliste ressursside tingimustes toetada kultuuri tervikuna tõhusamate ja mõjusamate meetmete kaudu. Selline eesmärk ei ole põhiseadusega vastuolus ning kuulub riigivõimu laia otsustusruumi hulka. Samas põhiseadus ei sätesta, et riik peab tagama loomingulises valdkonnas subjektiivse õigusena juurdepääsu riiklikule rahalisele toele, sealhulgas kultuuristipendiumile. Tegemist ei ole põhiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud õigusega riigi abile puuduse korral. Põhiseaduse preambulist tulenevalt on kultuuri säilimise tagamine erilise tähelepanu all, kuid selle eesmärgi täitmiseks on riigivõimul lai otsustusruum. Üheks selliseks meetmeks võib olla stipendiumide andmine, mis on üheks osaks kultuurivaldkonda suunatud toetusmeetmete valikust. Selle juures on riigivõimul õigus kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning kultuurivaldkonna toetamise prioriteete muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarveliste vahendite jaotamise alused ja korraldus ümber. Kultuuristipendiumide kaotamise puhul tuleb silmas pidada, et selle rahaline maht on väike ning mõjutatud sihtrühm samuti. Kultuuristipendiumide kaotamine ei piira märkimisväärselt isikute võimalusi ennast vabalt teostada. Samas on olemas teised riiklikud toetusmeetmed Kultuuriministeeriumis, Eesti Kultuurkapitalis ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, mis samalaadselt ja mõjusamalt isikute vaba enesetoestamine õigust toetavad. Sellest tulenevalt on kavandatud muudatus põhiseadusega kooskõlas. Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse RKPSS-i § 12 lõget 3 ning sättest jäetakse välja haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile. 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 12. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3483 7 Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse RKPSS-i §-i 16 lõiget 2. Muudatuse põhjendus kattub seletuskirja punktid 11 kirjeldatuga. Paragrahvi 1 punktiga 16 täiendatakse RKPPS-i §-i 16 lõikega 3, milles sätestatakse sarnaselt kultuuripreemiatele riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna määramise raames isikuandmete töötlemise regulatsiooni. Selle sisu ja põhjendused on kattuvad seletuskirja punktis 12 kirjeldatuga. Paragrahvis 2 nähakse ette SpS-i § 10 muutmine. Sellega jäetakse SpS-ist välja riiklikud spordistipendiumid (edaspidi spordistipendium) ning edaspidi jääb SpS-i § 10 ja selle alusel antav Vabariigi Valitsuse määruse asemel reguleerima riigi spordipreemiate määramist ja tagasinõudmist. Spordipreemiate suurused kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Spordistipendiumi määramise täpsemad tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 3054. Selle kohaselt määratakse spordistipendium sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks ning see määratakse füüsilisele isikule. Spordistipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse. Samuti on spordistipendiumi sihtrühm Eesti Paralümpiakomitee alla kuuluvad sportlased5. Spordistipendiumide määramise aluseks on spordialaliitude ja maakondade spordiliitude ettepanekud. Spordistipendiume on määratud alates 1997. aastast. Spordistipendiumi rakendamise esimestel aastatel oli see ainus avaliku sektori toetus, mis aitas sportlastel katta igapäevaseid, sportimisega seotud kulusid. 2012. aastal muudeti koostöös Eesti Olümpiakomiteega (edaspidi EOK) olümpiaettevalmistustoetuse põhimõtteid ning tiitlivõistlustel medali võitnud sportlastele alustati töötasu maksmist, millega tagati neile ka sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi tähendas see, et neile sportlastele spordistipendiumi ei määratud ning spordistipendium määrati andekatele noorsportlastele. 2019. aastal käivitas riik koostöös EOK-ga saavutusspordi projekt “Team Estonia”, mille üheks eesmärgiks on toetada ka neid noorsportlasi, kes on andekad, aga ei ole veel tiitlivõistlustel kõrgete kohtadeni jõudnud. Põhimõtteliselt on tegemist sama sihtrühmaga, mis spordistipendiumil. Sellistele sportlastele on olemas C-kategooria toetus summas 1500 eurot kuus või noorsportlase toetus 500 eurot kuus. Team Estonia toetusi reguleerib kultuuriministri 09. septembri 2025. a määrus nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“. Nimetatud määruse § 3 lõike 2 p 2 ja 3 sätestavad spordialaliidu toetuse osana Ees toetuse (Team Estonia koondise toetus) ja olümpiamängude ettevalmistuskulude katmise toetuse (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus). Spordialaliidu toetuse andja ülesannet täidab halduslepingu alusel EOK6. Määruse kohaselt esitab spordialaliit taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele toetust taotletakse. Toetuse andja otsustab sportlased ja võistkonnad, kelle tarbeks võib toetust kasutada, et toetada sportlasi, kellel on enim potentsiaali saavutada tulevikus tiitlivõistlustel 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122017024 5 Nende osakaal on väiksem, nt 2024. a määrati stipendium 7 parasportlasele. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/114122018006 8 häid tulemusi (määruse § 3 lg-d 7 ja 8). Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse andja igal aastal, arvestades eraldatud eelarvevahendite suurust. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused. Tasemeid on neli: A+, A, B ja C. Olümpiaettevalmistustoetust võib teatud tingimustel eraldada ka 18–22-aastastele noorsportlastele. Täpsemad tingimused on sätestatud määruse lisas7. Seega on praeguseks kujunenud olukord, kus andekaid noorsportlasi toetatakse erinevatest avaliku sektori allikatest: taotleda saab spordistipendiumi ja EOK rakendatavat Team Estonia toetust ning neile lisanduvad veel Eesti Kultuurkapitali stipendiumid. Analüüsides toetuse saajaid kolme toetuse andja lõikes, selgus, et aastatel 2023 ja 2024 on spordistipendium määratud 197 sportlasele, kellest 76% on samal perioodil saanud samalaadset toetust ka teistest avaliku sektori allikatest. Samade sportlaste toetamine erinevatest avaliku sektori allikatest tähendab nii suuremat halduskoormust taotlejale kui ka töökoormust toetuste andjatele ning see ei ole otstarbekas. Lisaks eespool nimetatud toetustele korraldab riik 200-le andekale noorsportlasele Audentese Koolide SA-ga sõlmitud lepingu alusel spordi-, toitlustus-, majutus- ja õppeteenust Tallinnas ning Otepääl. 2025. aasta eelarves oli spordistipendiumideks planeeritud 140 400 eurot. Nimetatud summa on samas suurusjärgus püsinud viimase 15 aasta jooksul. Selleks, et vähendada toetuse saajate halduskoormust, toetuse andjate töökoormust, samade sportlaste erinevatest avaliku sektori allikatest toetamist ning paremini sihistada olemasolevaid riiklikke toetusi, on otstarbekas suunata spordistipendiumiks mõeldud vahendid8 olemasolevatesse toetusmeetmetesse, sealhulgas toetada parasportlasi Eesti Paralümpiakomitee kaudu ning lõpetada spordistipendiumide määramine. Sarnaselt kultuuristipendiumide kaotamisega puudutab spordistipendiumide kaotamine põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Igaühel on õigus valida, kas sportida ja mis tasemel püüda seda teha. Seega sportimine kuulub eneseteostusvabaduse kaitsealasse. SpS-s sätestatud spordistipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt seatud positiivne meede, mis isikute eneseteostusvabadust spordivaldkonnas toetab. Sarnaselt kultuurivaldkonnale ei sätesta põhiseadus, et riik peab tagama spordivaldkonnas subjektiivse õigusena juurdepääsu riiklikule rahalisele toele. Kuidas ja millisel viisil toetada spordi korraldust, sealhulgas sportlasi on riigivõimul lai otsustusruum. Selle juures on riigivõimul õigus kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning spordivaldkonna toetamise prioriteete muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarvliste vahendite jaotamise alused ja korraldus ümber. Spordistipendiumide kaotamise puhul tuleb silmas pidada, et olemas on samalaadse eesmärgiga sarnane toetusmeede ning spordistipendiumide vahendid suunatakse sinna. Sellest johtuvalt ei piira muudatus sportlaste eneseteostusvabadust, vaid toetab selle teostamist tõhusamal moel. Samuti lisandub ka antud sättesse isikuandmete töötlemise regulatsioon preemiate andmisel ja kandidaatide avalikustamisel (lõiked 4 - 6). Sätte sisu ja selgitused kattuvad eelnõu punktides 7 ja 12 kirjeldatuga. 4. Eelnõu terminoloogia 7 KUM_m12_lisa.pdf 8 2026.a kavandatud summa 132 300 eurot 9 Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud 6. 1. Kavandatav muudatus: riigi kultuuripreemiate arv Kaasnev mõju: mõju kultuurile Sihtrühm: kultuuripreemiate ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 lõike 1 alusel võivad ettepanekuid preemia määramiseks esitada loomeliidud; teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, preemia senised laureaadid ning kohalikud omavalitsused. Mõju kirjeldus: Eelnõuga ei muutu ettepanekute esitajate ring ega ettepanekute esitamise korraldus ja tähtaeg. Muudatusel ei ole ettepaneku tegijatele otsest mõju ning see ei piira ettepanekute arvu. Sihtrühm: kultuuri alal tegutsevad füüsilised isikud Mõju kirjeldus: Preemia määratakse väljapaistava loomingulise tegutsemise eest kultuuri alal. See määratakse kas elutöö või aastapreemiana avalikkuseni jõudnud väljapaistava töö eest. Muudatusega võib väheneda võimalus väljapaistva loomingulise tegevusega silma paistnud loovisikuid premeerida. See võib kaasa tuua negatiivset tagasisidet valdkonnas tegutsejatelt. Samas, preemia määramine ei ole riigi kohustus, vaid tunnustus ning puudub subjektiivne õigus selle saamiseks. Muudatusega preemiate olulisus ja tähendus ei vähene. Kultuuripreemiad määratakse tagantjärele varasema tegevuse eest, seega ei see kaasa otsest mõju isikute kultuurialasele loometööle. Samuti on preemiate hulk väikesearvuline, ka võrrelduna muude kultuurialaste toetustega, mistõttu on otseselt sellest mõjutatud sihtrühm väga väike. Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele Muudatusel ei ole otsest mõju riigieelarvele, kuna mõju kultuurivaldkonna eelarvele puudub. Preemiaid on võimalik ka edaspidi anda seadusega maksimaalselt lubatud arvus. Kui otsustatakse preemiaid välja anda vähem, siis suunatakse need vahendid kultuurivaldkonna teistesse tegevustesse. 6.2 Kavandatav muudatus: kultuuristipendiumide kaotamine Kaasnev mõju: mõju kultuurile Sihtrühm: 1) kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. 2) kultuuri valdkonnas tegutsevad füüsilised isikud, sealhulgas kultuurivaldkondade üliõpilased ja juriidilisele isikud või asutused (RKPSS § 7 teine lause). Mõju kirjeldus: Muudatuse järel ei ole enam võimalik teha ettepanekuid kultuuristipendiumitele ning neid kultuuri valdkonnas tegutsevatele isikutele määrata. Muudatuse mõju kultuuri valdkonnale on väheoluline. Õppimiseks on võimalik stipendiumi taotleda Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest. 10 Kultuurivaldkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutele on olemas toetusmeetmed Kultuuriministeeriumis ja Eesti Kultuurkapitalis, kus need on selgemini sihistatud ja eesmärgipärasemad. Kultuuristipendiumideks on siiani kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendium meetmena ei panusta märkimisväärselt kultuuri valdkonna arengusse. Seda kinnitab ka valdkonna vähene huvi selle taotlemiseks ning taotlejate hulk on olnud kahanev. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor. Selles hoolimata laekus näiteks 2023. aastal kokku vaid 20 kandidaati ning 2024. aastal kahes voorus kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium ning 8 stipendiumit jäi välja andmata. Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele Sihtrühm: kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumide ettepanekute esitajate halduskoormus väheneb, kuna nad ei pea võimalike stipendiumite saajate suhtes ettepanekuid koondama ja neid esitama ning esitamise tähtaegu järgima. Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest saab isik ise endale stipendiumi taotleda. Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumideks on kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendiumite määramise lõpetamisel on vähene positiivne mõju riigieelarvele. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumi taotlusi menetleb, valmistab ette otsuseid ning kontrollib stipendiumi saajate aruandeid Kultuuriministeerium. Stipendiumi määramise otsused teeb kultuuriminister käskkirjaga. Stipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning võimaldab töökorraldust optimeerida. Samas ei ole ette näha, et muudatus tooks kaasa Eesti Kultuurkapitali või Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmete rakendajate töökoormuse kasvu. Kultuuristipendiumide taotlejate arv on olnud väga väike, samuti ei ole stipendiumi suurus selline, mis tervikuna aitaks katta õpingute või projektide ellu viimisega seotud kõiki kulusid. On tõenäoline, et stipendiumi sihtrühm on juba ka nendes institutsioonides taotleja. Seega vähendab muudatus ka dubleerimist erinevate toetuse andjate vahel. 6.3 Kavandatav muudatus: spordistipendiumide kaotamine Kaasnev mõju: mõju spordile Sihtrühm: 1) spordialaliidud (69) ja maakondade spordiliidud (15), kes taotlevad spordistipendiumi tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; Eesti Paralümpiakomitee; 2) sportlased. 11 Mõju kirjeldus: Muudatusel on spordi korraldusele positiivne mõju. Tippsportlaste toetamise süsteem korrastub, muutub lihtsamaks ja selgemaks nii spordiorganisatsioonidele kui ka sportlastele. Spordistipendiumi kaotamisel suunatakse seni spordistipendiumideks planeeritud vahendid teistesse valdkonna toetusmeetmetesse ning sportlaste toetamine muutub sihipärasemaks ja selgemaks. Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele Sihtrühm: 1) spordialaliidud (69) ja maakondade spordiliidud (15), kes taotlevad spordistipendiumi tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; 2) Eesti Paralümpiakomitee. Mõju kirjeldus: Spordialaliitude ja maakondade spordiliitude halduskoormus väheneb. Tippsportlaste toetamine on korraldatud EOK spordialaliitude toetuse kaudu, mida viimased juba taotlevad. Muudatusega süsteem ühtlustub ning kaob ära mitmest kohast taotlemine. Eesti Paralümpiakomitee on juba Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse sihtrühmas ja selle taotleja ning tema halduskoormus ei muutu. Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele Mõju kirjeldus: Mõju riigieelarvele ei ole, eelarvelised kulud ei suurene. Seni spordistipendiumideks kasutatud vahendid suunatakse olemasolevatesse meetmesse ning osaliselt Eesti Paralümpiakomiteele. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister Mõju kirjeldus: Spordistipendiumi taotlusi menetleb ja otsuseid valmistab ette Kultuuriministeerium. Spordistipendiumi määramise otsuseid teeb kultuuriminister käskkirjaga. Spordistipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning see võimaldab töökorraldust optimeerida. Muudatus vähendab toetuse andjate töökoormust ja toetusmeetmete dubleerimist. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seonduvalt kehtestatakse kultuuripreemiate suurused, kultuuripreemiate komisjoni töökord ning spordipreemiate liigid, määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord ning spordipreemiate suurused. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Sellest lähtuvalt rakendub seadus 2027. aastal antavatele kultuuripreemiatele. Kultuuristipendiume ja spordistipendiume alates seaduse jõustumisest enam ei anta. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-1096/01 ning arvamuse esitamiseks tunnustatud loomeliitudele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Disainikeskusele, Eesti Arhitektuurikeskusele, Music Estoniale, Eesti Teatri Agentuurile, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusele, Eesti Olümpiakomiteele, spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ning Eesti Paralümpiakomiteele. 12 Kaasatud isikutest esitas arvamuse Eesti Olümpiakomitee (vt kooskõlastustabel). Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Kergejõustikuliit vastasid, et neil ei ole eelnõule märkuseid ega ettepanekuid. Teised kaasatud isikud arvamust ei avaldanud. Algatab Vabariigi Valitsus 16. veebruaril 2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 13  Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavandid KAVAND 1 Kultuuripreemiate suurus ja komisjoni töökord Määrus kehtestatakse riigi kultuuripreemiate seaduse § 3 ja § 5 lõike 2 alusel. § 1. Kultuuripreemiate suurus (1) Preemia suurus pikaajalise loomingulise tegevuse eest on 64 000 eurot. (2) Preemia suurus eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest on 9600 eurot. § 2. Kultuuripreemiate komisjoni töökord (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil lihthäälteenamusega salajasel hääletusel. (2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi vahel. (3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia osas komisjoni töös. (4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest. (5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule. (6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige. (7) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium. § 3. Preemiate määramine ja üleandmine (1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. (2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. 1  KAVAND 2 Riigi spordipreemiate liigid, määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Riigi spordipreemia (1) Riigi spordipreemiaid (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest. (2) Elutööpreemia määratakse füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. (3) Aastapreemia määratakse füüsilisele isikule silmapaistvate sportlike saavutuste või eduka treeneritöö eest, samuti tulemusliku sporditöö korraldamise, spordi propageerimise või sporditeadusse antud panuse eest, mis on saavutatud eelmise kalendriaasta jooksul. (4) Igal aastal määrtakse kuni kaks elutööpreemiat ning kuni 6 aastapreemiat. (5) Preemiaga kaasneb tunnistus. § 2. Ettepanekute esitamine preemia määramiseks (1) Ettepanekuid preemia kandidaatide kohta võivad kirjalikult teha füüsilised isikud, ministeeriumid ja kohaliku omavalitsuse üksused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud muu hulgas spordialane tegevus. (2) Preemia kandidaadid esitatakse igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks Kultuuriministeeriumile läbivaatamiseks. § 3. Spordipreemiate komisjon (1) Spordipreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab kultuuriminister. Komisjoni esimees on kultuuriminister. (2) Komisjoni arutab koosolekul läbi määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud ettepanekud ning teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku preemiate määramiseks. (3) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium. § 4. Komisjoni töökord (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil lihthäälteenamusega. (2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil lihthäälteenamusega otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi vahel. 2 (3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia komisjoni töös. (4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest. (5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule. (6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige. § 5. Preemiate määramine ja üleandmine (1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. (2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. § 6. Preemia tagasinõudmine (1) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud spordiseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud isikule karistuse samas lõikes nimetatud reeglite rikkumise eest, on Vabariigi Valitsusel õigus aasta jooksul karistuse määramise otsuse jõustumisest arvates nõuda pärast reeglite rikkumist määratud preemia isikult tagasi. (2) Tagasinõudmise otsustamiseks teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kultuuriminister. (3) Preemia saaja tagastab preemia selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks. 3  KAVAND 3 Riigi spordipreemiate suurus Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Spordipreemiate suurus (1) Spordi elutööpreemiat suurus on 64 000 eurot. (2) Spordi aastapreemia suurus on 9600 eurot. 4  Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud Seisukohad/vastused /Mitte- arvestatud Eesti Olümpiakomitee (I kooskõlastusring) 1. Eesti Olümpiakomitee on nõus punktiga 6.3 Kavandatav Mittearvestatud Eelnõuga ei muudeta välja antavate spordipreemiate muudatus: spordistipendiumide kaotamine. Samas Eesti maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt Olümpiakomitee soovib rõhutada, et spordivaldkonna kaaluda välja antavate preemiate arvu. Seega lisatakse töötajate seal hulgas treenerite ja ka sportlaste sissetulekud paindlikkust praegu kehtivale süsteemile. on madalad ning just sellises olukorras on eriti tähtis väärtustada ja tunnustada neid isikuid, kes oma tulemuste ja panusega toovad Eesti spordile ja ühiskonnale laiemalt positiivset tähelepanu. Seetõttu leiab Eesti Olümpiakomitee, et preemiate arvu vähendamine – isegi teoreetilisel tasandil – ei oleks õige samm. Vastupidi, oluline on säilitada ja võimalusel tugevdada riikliku tunnustamise süsteemi, mis motiveerib ning toetab meie sportlasi ja treenereid. 1