Aruanne

TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) Toetuse saaja nimi Taotlusvooru nimetus (täita, kui toetus on eraldatud läbi taotlusvooru) Toetuse kasutamise periood (aasta) - pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (5)  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD € € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS € € Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa € € OMAFINANTSEERING € € Merko Ehitus AS toetus € € Eesti Energia AS toetus € € Swedbank Eesti AS toetus € € Merko Ehitus AS reklaami müük € € KAASFINANTSEERING € € Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2 (5) KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 1. Personalikulud (koos kõigi maksudega) 0€ 0€ Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Personalikulud ja maksud 56196 € 65361 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € 2. Majandamiskulud 0€ 0€ Kontori + autokulu (kütus, hooldus, liising, kindlustus) 15000 € 9694 € Auditeerimine 1500 € 2684 € ETR võrgustiku üritused, kujundused, bännerid 30000 € 73556 € ETR 20 juubeliüritus Kõltsu mõisas ETR sümboolika, partnerite imagokampaania 15000 € 18040 € ETR kodulehe arendus ja hooldus 10000 € 27532 € Uue kodulehe arendus ETR tegevusi tutvustavad videotööd 10000 € 17972 € ETR 20 saade ERR + vestlussaade asutajatega ETR tasuline reklaam 10000 € 7486 € Kommunikatsiooni- ja sotsiaalmeedia partneri kaasamine 15000 € 2776 € Ionel Lehari, kommunikatsioonistrateegia loomine 40000 € Terviseradade ja tervisespordikeskuste statistika kogumine ja analüüs, rajakaamerad 36917 € Terviseradade õppereisid, seminarid, koolitused, juhendid, nõustamine 29000 € 27629 € Terviseradade ja liikumisalaste õppevideote tootmine 16000 € 10594 € Liikumispäevade korraldamine terviseradadel ja tervisespordikeskustes 25000 € 16144 € 3 (5) KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) PLANEERITUD TEGELIKUD Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema KULUD KULUD 3. Soetatud vahendid (põhivara) ja investeeringud kokku 0€ 0€ Täiendav/selgitav informatsioon (vajadusel) Eesti terviseradade projekteerimised 50000 € 70145 € Radade tähistamine, kaardistendid, noorte madalseiklusrajad, laste mänguväljakud, € 100000 välijõusaalid 19448 € Terviseradade arendustegevused 60000 € 4683 € Tehnilise konsultandi kaasamine € 20011 € Radade auditeerimine Õigusteenused € 3617 € Ellex Raidla, dokumentide ja lepingute analüüs Rajavallutaja kampaania auhinnad € 49975 € Sportland kinkekaardid € € € € € € € € 4. Muud kulud kokku 0€ 0€ Siseterviseradade arendustegevused 5000 € 0 € Rajameistrite aastapreemiad / elutööpreemiad 32304 € 25000 € Riigile makstav käibemaks € 60705 € ETR 20 trükis (autoritasud, küljendus, kojukanne, trükkimine) € 58061 € € € € € € € € € € € KOKKU 0€ 0€ Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 4 (5) ARUANDEGA KOOS ESITATAKSE JÄRGMINE LISA Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) täitmise aruanne vabas vormis (sh toimunud tegevuste kokkuvõte, mõju ja saavutatud tulemused) ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Allkiri (paberkandjal) Kuupäev pp.kk.aaaa 5 (5)  Sihtasutus Eesti Terviserajad strateegia 2026–2030 Sihtasutus Eesti Terviserajad (ETR) loodi 2005. aastal Merko Ehituse, Swedbanki ja Enefiti (Eesti Energia) poolt. Tegemist on terviseradade võrgustiku katusorganisatsiooniga, mille põhitegevused on liikumis- ja spordiradade projekteerimiste ja arendamiste toetamine, arendustegevuste koordineerimine, taristu finantseerimisele kaasaaitamine, võrgustiku kommunikatsioon ja mitmekülgne koostöö liikumisharrastuse ja tervisedenduse valdkonnas. Sihtasutuse partnerid on Kultuuriministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Meie missioon Kindlustada enamusele Eesti elanikkonnast tasuta, kodulähedane ja aastaringne terviseradade võrgustik liikumisharrastuseks. Meie visioon Eesti elanikkond liigub regulaarselt värskes õhus, mis aitab kaasa tervena elatud aastate arvu kasvule Euroopa keskmisele tasemele. 1. ETRi hetkeseis (2025) • Võrgustikus on 120 hooldatud terviserada (kokku 1100+ km) • Kunstlume tootmise võimekus on olemas 34 rajal • Rajameistrite meeskond koosneb ~220 inimesest (valdavalt KOV või spordikeskuste palgal) • Asutajate investeeringud: 8,5 miljonit eurot (2025. a seisuga) • Koguinvesteeringud taristusse (sh riik, KOVid, EL fondid): üle 75 miljoni euro • Külastajad: hinnanguliselt iga kolmas eestimaalane (Kantar Emor 2020) • Külastuste arv: ligikaudu 7 miljonit (2025) 2. Olulisemad ühiskondlikud väljakutsed • Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhised soovitavad täiskasvanutel harrastada nädalas vähemalt 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist või 75–150 minutit tugeva intensiivsusega liikumist. • 2025 aasta oktoobris Turu-uuringute AS poolt läbi viidud liikumisuuringu põhjal (1001 Eesti elanikku vanuses 15–69 aastat) tegeleb 2,5 tundi (nädalas) või rohkema koormusega liikumisharrastusega 46% Eesti elanikkonnast. • Elanikest 60% tegeleb liikumisharrastusega iganädalaselt, sealjuures 44% sagedamini kui kord nädalas. Liikumisharrastusele pühendatav aeg (tundides) on kasvutrendis: nende elanike osakaal, kes pühendavad liikumisharrastusele ja spordile ühes nädalas keskmiselt 5 või enam tundi, on võrreldes 2023. aastaga kasvanud 14 protsendilt 20  protsendile. Suurenenud on nii mõõduka kui tugeva intensiivsusega liikumis- ja treeningviisidele pühendatav aeg. Tervena elatud aastad: Naised Eestis: 60,6 aastat (2024, Statistikaamet) Mehed Eestis: 56,8 aastat (2024, Statistikaamet) Euroopa keskmine: Naised 63,3 ja mehed 62,8 (2024) Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome) keskmine: 68,3 aastat (2023) Regulaarne liikumine: 1/3 eestimaalastest Eesmärk: jõuda vähemalt 2/3 regulaarsete liikujateni (eeskujuks Põhjamaad) 3. Strateegilised eesmärgid 2026–2030 Eesmärk 1: Tõsta terviseradade kvaliteeti, kasutusmugavust ja luua lisaks täiskasvanutele kasutusvõimalusi ka noortele ja eakatele Tegevused: • Suurendada radade kvaliteeti ja kasutusmugavust (valgustus, välijõusaalid, madalseiklusrajad, tähistus, rajakatte kvaliteet, tualetid, pingid, rattahooldusjaamad) • Suunata arendusi tiheda asustusega piirkondadesse ja arvesstada eri sihtrühmade vajadustega • Arendada keskustega efektiivset kunstlume tootmise võimekust ja kvaliteeti • Kasutada jätkusuutlikke ning taastuvenergeetilisi lahendusi • Kaardistada ja hallata tervikinfot radade katvuse ja vajaduste kohta koostöös KOVide ja kogukondadega • Rajada siseradu laste- ja noorteasutustes Mõõdikud 2025 2030 Kvaliteetsete terviseradade arv 120 130 Valgustatud terviserajad 92 100 Kvaliteedistandardile vastavad keskused 25/30 30/30 Kvaliteedistandardile vastavad rajad 65/90 100/100 Kunstlumega rajad 34 38 Eesmärk 2: Suurendada kasutajate arvu ja rahulolu Tegevused: • Suurendada teadlikkust kodulähedastest terviseradadest ja olla olemas kõikide inimeste jaoks, kes tunnevad soovi ja vajadust liikuda • Arendada infokanaleid ja kommunikatsioonistrateegiat • Koguda regulaarselt kasutajastatistikat ja rahuloluandmeid • Kaasata uusi kasutajaid ja kogukondi • Teostada iga kahe aasta järel kasutajate rahuloluuuring Mõõdikud: 2025 2030 Terviseradade külastajad (osakaal elanikkonnast) 1/3 2/3 Külastuste arv aastas 7 milj 9 milj Eesmärk 3: Toetada liikumisharrastust ja rahva tervist Tegevused: • Panustada liikumisharrastuse edendamisse ja seeläbi rahva tervise parendamisele • Korraldada üle-Eestilisi ja toetada liikumisüritusi kõikidel terviseradadel • Teha liikumisharrastuse kasvu osas koostööd Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi, LHKK, EOK, TUL Liikumislabori, Tervisekassa, TAI, RMK jt partneritega. Eesmärk 4: Tegutseda kompetentsikeskusena võrgustiku arendamisel Tegevused: • Koolitada ja nõustada rajameistreid ning omavalitsusi • Arendada rajameistrite võrgustikku ja koostöövorme • Kaasata asutajate ja partnerite kompetentsid • Täiustada KOVidele ja rajameistritele loodud juhendamaterjale 4. Ressursid ja koostöö Struktuur: • Igapäevane töö: juhatuse liige + asutajate turundus- ja kommunikatsioonispetsialistid • Nõukogu: 3-liikmeline, koosneb asutajate esindajatest. Rahastamine: • Asutajate toetus aastas: ca 500 000 € aastas • Kultuuriministeeriumi tegevustoetus: ca 100 000 € aastas • Avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööprojektid  Lisa 1, SA Eesti Terviserajad 2025. aasta tegevustoetuse aruanne Kultuuriministeeriumi 2025. aasta tegevustoetus SA Eesti Terviserajad oli 95 000 eurot, mis jagunes eelarveliselt: 1. Terviseradade statistika kogumine + analüüs, liikumisandurite 36 917 ja rajakaamerate paigaldus / uuendused 2. Terviseradade võrgustiku koolitused, õppereisid ja 27 629 õppematerjalid 3. Õppevideote tootmine 9 627 4. Siseterviseradade võrgustiku arendamine 0 5. Liikumispäevad ja avatud treeningud terviseradadel 16 144 6. Terviseradade arendustegevused 4 683 SA Eesti Terviserajad jätkab järjepidevat tegevust Eestimaa liikumis- ja spordiradade väljaarendamisel, nende parendamisel ja renoveerimisel ja regulaarse liikumisharrastuse toetamisel. Eesmärgiks on kindlustada looduses aastaringse ja tasuta liikumisvõimaluse kättesaadavus Eesti elanikkonnale ja läbi selle tõsta eestimaalaste tervena elatud aastate arvu. SA Eesti Terviserajad töötab 2026-2030 strateegiaplaani järgi, mille eesmärkideks on: 1) Loome ja arendame terviseradade võrgustikku ja loome kasutusvõimalused nii noortele, täiskasvanud kui eakamatele inimestele. 2) Suurendame terviseradade võrgustiku kasutajate hulka ja nende rahulolu. 3) Toetame regulaarset liikumisharrastust ja rahva tervise parandamist. 4) Panustame terviseradade kompetentsikeskusena võrgustiku rajamisse, arendamisse, renoveerimisse ja hooldamisse. 2025. aasta tegevuste kokkuvõtted, mõju ja saavutatud tulemused. Terviseradade võrgustiku kasutusstatistika kogumine ja rajakaamerate haldamine olid 2025. aastal sihtasutuse olulised tegevussuunad. Kasutusstatistikat koguti kokku 76 terviserajalt. Teostati olemasolevate sensorite hooldust ning jätkati nende järkjärgulist asendamist uue põlvkonna anduritega. Samuti tagati terviseradade reaalaja kaamerate (livekaamerate) töökindlus, võimaldades kasutajatel enne rajale minekut saada ülevaade rajaoludest ja kasutusaktiivsusest. Lisaks kaeti sensorite ja kaamerate andmesidekulud. Tegevuste mõju oli üleriigiline ning jaotatud tasakaalustatult, arvestades regionaalseid eripärasid, vajadusi ja seniseid tegevusi. Terviseradade võrgustiku koolitused ja õppereisid, õppematerjalid. Läbivalt terve 2025. aasta jooksul toimus kõikide Eesti terviseradade pidev nõustamine. Sihtasutuse juhataja külastas erinevaid regioone üle Eesti, et nii sihtasutuse kui ka erinevate terviseradade omavaheline koostöö oleks sujuv ning terviseradade haldajad vahetaksid avatult oma kogemusi. Terviseradade rajameistrite kevadseminar toimus Tallinna Lauluväljakul, kus Assar Jõepera, Eido Tasalainu, Raido Nottoni ja Sven Valdmaa eestvedamisel toimus elektrilise rajatraktori Xelom praktiline tutvustus ning koolituspäev auditooriumis terviseradade suvise ja talvise hooldustööde osas. Terviseradade kahepäevane sügisseminar toimus Narva-Jõesuus. Seminari programm hõlmas nii auditoorseid ettekandeid kui ka kohapealseid külastusi, mille käigus tutvuti Äkkeküla ja Alutaguse spordikeskuste arendustegevustega. Ettekannetega esinesid Assar Jõepera, Ivo Volkov, Lauri Mölder, Margus Mäll, Kaarel Zilmer, Timo Juursalu, Vladimir Vsivtsev ja Yuri Bondarenko, kes andis ülevaate Demaclenko lumekahuritest ja lume tootmise süsteemidest. Eido Tasalain ja Raido Notton tutvustasid seminaril valminud põhjalikku terviseradade ABC hooldusjuhendit ning andsid selle sisust ülevaate. Juhendi digiversioon: https://terviserajad.ee/terviseradade-hooldamise-juhend/ Seminaril jagati Eesti Terviseradade erinevaid kogemusi, arutati lähiaastate arendus- ja tegevusplaane ning otsiti tõhusamaid kommunikatsioonilahendusi. Samuti vahetasid terviseradade haldajad ja rajameistrid omavahel parimaid praktikaid ja töövõtteid. Terviseradade nõustamiseks, koolitamiseks, kasutustatistika kogumiseks, radade arendamiseks, siseterviseradade arendamiseks, liikumispäevade/avatud treeningute korraldamiseks ja õppevideote tootmiseks jätkus koostöö Kultuuriministeeriumiga. Osaleti erinevates Kultuuriministeeriumi koostööprojektides ning regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete komisjoni töös. Jätkus koostöö Kultuuriministeeriumi, Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse kursustega, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, kõikide Eesti omavalitsuste, maakondlike spordiliitude jt oluliste partneritega. Mõju: Toimunud koolituspäevad ja seminarid andsid terviseradade haldajatele häid teadmisi arendustegevuste parema planeerimise ja kuluefektiivsema toimimise osas, rajameistritele uusi tarkusi radade suvise ja talvise hoolduse ning uue (energiasäästlikuma) tehnika osas. Rajameistrite koolitus loob igal aastal suurimat väärtust noorematele rajameistritele, kellel puudub aastatepikkune radade hoolduskogemus. Eesti Terviseradade liikumiskampaaniad ja tegevused pälvisid üle Eesti järjepidevat tähelepanu erinevates meediakanalites. Aasta jooksul toimus aktiivne ja sihipärane kampaaniate ning liikumist innustavate algatuste kommunikatsioon Eesti Terviseradade sotsiaalmeedias ja veebilehel ning koostöös partnerite – Enefiti, Merko ja Swedbanki – sotsiaalmeedia- ja teiste kommunikatsioonikanalite kaudu. Liikumist innustavaid sõnumeid toetas mitmekesine foto- ja videomaterjal. Maikuus ilmus ka liikumist propageeriv ajakiri „Eesti Terviserajad 20 aastat”. Kokku jagati 18 000 ajakirja Sportlandi klientidele ostude sooritamisel, 28 000 eksemplari toimetati otsepostitusena kõigile Postimehe tellijatele ning 6000 trükist edastati spordi- ja tervisekeskustele ning Eesti Terviseradade koostööpartneritele. Ajakirja digiversioon https://terviserajad.ee/terviserajad-20/ Eesti Terviseradade nähtavuse ja brändi tuntuse kasvatamiseks tehti koostööd kõikidel Eesti terviseradadel toimuvate liikumis- ja spordiüritustega ning samuti mitmete üle-eestiliste võistlussarjadega. Nende hulka kuulusid muu hulgas Estoloppeti suusasari, Tartu Maratoni sündmused, Bosch Eesti maastikurattasari, XCO maastikuratta sari, Tradehouse’i jooksu- ja kõnnisari, Seiklushundi rogainisari, Äkkeküla Suusatour, Tõrva RattaÖÖ ja teised üritused. 2025. aasta jooksul viis sihtasutus Eesti Terviserajad läbi mitu üleriigilist kampaaniat: „100 Suusatundi“ kampaania toimus jaanuaris. „Vabariigi terviseks!“ kampaania leidis aset veebruaris, mille käigus läbis üle 3000 osaleja kokku 66 000 liikumiskilomeetrit. „Kepikõnninädal“ ja „Jooksunädal“ toimusid mais ning neis osales kokku üle 1100 kepikõnni- ja jooksuhuvilise. „Rajavallutaja“ kampaania raames läbis enam kui 50 rada 245 osalejat ning 480 osalejat läbis kahekohalise arvu terviseradasid üle Eesti. Kampaanias osales kokku 1700 inimest. Kõikide 2025. aasta kampaaniate info: https://terviserajad.ee/uudised/ Mõju: SA Eesti Terviserajad nähtavus oli üleriigiline ning kampaaniad saavutasid laia leviku sotsiaalmeedias, kirjutavas meedias ja koostöös terviseradade partneritega. Kampaaniate ja õppevideote kaudu innustati liikuma eri vanuses inimesi üle kogu Eesti. 2025. aastal külastati terviseradu kokku 7,3 miljonit korda. Radade külastusaktiivsus oli võrreldes 2026. aastaga 4% väiksem, mis tulenes uute andurite kasutuselevõtust ja täpsemast loendamisstatistikast. Siseterviseradade võrgustiku arendamisel toodeti tellijate kulul liikumist motiveerivaid materjale ettevõtetele, koolidele ja lasteaedadele, et propageerida igapäevast liikumist. 2025. aastal valmisid terviseradade kujundustega 3 uut siseterviserada, mida oli 2025. aasta lõpuks kokku 148. Mõju: Siseterviseradadele oli aasta jooksul fookus väike, kuid kokku mõjutavad 148 siseterviserada igapäevaselt enam kui 80 000 inimese tervisekäitumist. Terviseradade arendustegevused Sihtasutuse poolt ja koostöös tervisespordikeskuste, Kultuuriministeeriumi ning kohalike omavalitsustega teostati 2025. aastal erinevaid projekteerimis, ehitus- ja hooldustöid ning soetati vajalikku hooldustehnikat mitmetel terviseradadel ja keskustes. Täiendati terviseradade kasutustatistika kogumise süsteemi ja uuendati terviseradade märgistusi ja rajakaarte. Nõustati üle Eesti terviseradade haldajaid ja spordikeskusi, korraldati rajamesitrite koolituspäev ja kahepäevane inspiratsiooniseminar rajameistritele ja radade haldajatele. 2025. aastal sai Eesti parimate rajameistrite kaasabil valmis terviseradade hooldamise ABC juhend, mis on oluline juhendmaterjal nii terviseradade hooldajatele kui ka omavalitsustele, kes rajameistreid tööle värbavad. 2025. aastal valmis ESG raamistik, mida sihtasutus hakkab kasutama oma tegevuste vastutustundlikkuse hindamiseks ja aruandluseks. 2025. aasta septembrikuus alustati terviserajad.ee uue veebilehe arendustöödega, mille valmimistähtajaks on kevad 2026 ja mille eesmärgiks on luua multifunktsionaalne, uue kaardirakendusega ja kasutajasõbralik veebileht terviseradasid ja liikumist armastavetele eestimaalastele. 2025. aastal valmisid uued olme- ja teenindushooned Hiiumaa, Tähtvere ja Äkkeküla terviseradadel. Sihtasutuse toel projekteeriti Püssi uus terviserada, Raasiku terviserada, Sindi terviseraja pikendus ja uus valgustuslahendus, nõustati uue Maardu Loodepargi, Krootuse ja Häädemeeste terviseraja projekteerimistingimusi ning Kose ja Kilingi-Nõmme radade liitumist terviseradade võrgustikuga. 2025. aasta jooksul vaadati kriitiliselt üle kõik Eesti terviserajad ning rajad, mille hooldustegevus ei vasta terviseradade standarditele ja mille hooldamisse ei ole kohalik omavalitsus 2026. aastals vahendeid eraldanud, eemaldati terviseradade võrgustiku nimekirjast seniks, kuni nende radade puhul ei teki positiivseid arenguid. Nendeks olid Avinurme, Iisaku, Kunda, Leemeti, Roosna-Alliku, Rohuneeme, Rõuge, Tõrvandi, Valgjärve ja Vastseliina rajad. Kõiki teisi radasid, millel on kohaliku omavalitsuse tugi olemas, aitas sihtasutus hoida eeskujulikus heakorras ning toetades nii oma kompetentside kui finantsvahenditega. 2025. lõpuga on Eesti Terviseradade võrgustikus 120 hea kvaliteediga terviserada. Mõju: Terviserajad on aastaringselt heas ja hooldatud seisukorras ning kogu arendustegevus on suunatud sellele, et radade kasutamine oleks võimalikult mugav ja meeldiv nii püsikasutajatele kui ka uutele tulijatele. Pöörame tähelepanu terviseradade ühtsele visuaalsele identiteedile, selgele märgistusele ja arusaadavatele rajakaartidele. Radade tegevusi ja kasutuskogemust toetab terviserajad.ee veebikeskkond ning terviseradade sotsiaalmeedia, mis toimib olulise infoallika ja mõjuka suhtluskanalina. Nõustamise kaudu toetame keskusi, et nende tegevus oleks tõhus, keskkonnasäästlik ning pakuks eri vanuserühmadele terviseradade kasutamisel positiivseid ja innustavaid elamusi. 1) Raha jääk eelarve aasta alguses oli sihtasutusel 17 361 eurot 2) Raha jääk eelarve aasta lõpus, 31.12.2025 seisuga oli 13 591 eurot