Justiits- ja Digiministeerium Teie 11.05.2026 nr 8-1/3796-1;
[email protected] JDM/26-0537/-1K
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 02.06.2026nr 1.1-11/2063-2
Küberturbe taseme tõstmise toetuse
andmise ja kasutamise tingimused ja
kord
Lugupeetud proua Pakosta
Kooskõlastame justiits- ja digiministri määruse „Küberturvalisuse taseme tõstmise toetuse
andmise ja kasutamise tingimused“ eelnõu järgmiste täiendusettepanekutega.
Meie hinnangul ei ole eelnõus piisavalt selgelt sätestatud toetuse andmisega saavutatavad
mõõdetavad tulemused ega nende seos toetuse andmisega. Eelnõu § 1 lõikes 3 on sätestatud
toetuse üldine eesmärk, kuid see jääb üldisele tasemele ega sisalda mõõdetavaid tulemus- ja
väljundnäitajaid. Seletuskiri kirjeldab mõju üldisel tasandil (nt küberturbe paranemine,
vastupanuvõime suurenemine), kuid ei seo neid operatiivsete mõõdikutega. Palume täiendada
eelnõu mõõdikutega ja kirjeldada seletuskirjas nende mõõtmise ja kasutamise loogikat.
Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt loetakse abikõlblikuks väga lai ring kulusid, sealhulgas
organisatsiooni arendamise, nõustamis- ja analüüsikulud, koolitused ning riistvara, tarkvara ja
pilveteenused. Seletuskirjas täpsustatakse, et abikõlblike kulude hulka kuuluvad muuhulgas
serverid, tulemüürid, pilveteenused, turvatarkvara ja koolitused. Meie hinnangul ei ole piisavalt
selgelt välistatud olukorda, kus toetust kasutatakse üldiste IT-investeeringute rahastamiseks
ning kulude seos konkreetse küberturbe probleemi kõrvaldamisega jääb ebamääraseks. Palume
siduda § 7 lõikes 3 nimetatud kulud konkreetsemalt § 3 lõikes 1 nimetatud teekaardiga ning
kaaluda täpsemalt kulude sihtotstarbe sätestamist.
Eelnõu § 7 lõike 3 punkt 5 kohaselt on projektijuhtimise kulud abikõlblikud kuni 20% ulatuses
projekti abikõlblikest kuludest. Seletuskirjas on piirmäära põhjendatud üldiselt vajadusega
tagada projekti juhtimine, kuid puudub analüüs piirmäära suuruse põhjendatuse kohta või
võrdlus analoogsete meetmetega. Meie hinnangul on selline piirmäär võrreldes tavapraktikaga
kõrge. Palume kaaluda projektijuhtimise kulude piirmäära vähendamist või täiendada
seletuskirja selle osas täpsema põhjendusega.
Seletuskirjas on märgitud, et halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole vaja rakendada,
kuna tegemist on vabatahtliku toetusega. Samas näeb eelnõu § 11 ette mahukad taotluse
nõuded, sealhulgas detailse projektiplaani, projektimeeskonna koosseisu ja elulookirjeldused
ning teekaardi ja eksperthinnangute esitamise. Meie hinnangul ei kajasta seletuskiri
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
adekvaatselt tegelikku halduskoormust nii taotleja kui ka rakendusüksuse vaatest. Palume
täiendada seletuskirja realistliku halduskoormuse hinnanguga.
Teeme ettepaneku täiendada riigiabiga seotud paragrahve ja seletuskirja järgmiselt:
1) Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi enne
taotluse esitamist EISile ja seletuskirja lk 5 (selgitus eelnõu paragrahvi 6 lõike 3 kohta)
on kirjas, et tegemist on ergitava mõju reegliga, mis tuleneb vähese tähtsusega abi
taotlemise reeglistikust ehk komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklist 6 ja komisjoni
määruse (EL) nr 1408/2013 artiklist 6. Juhime tähelepanu, et nimetatud määrustes
ergutava mõju nõuet ei ole ning antud juhul on tegemist siseriiklikult kehtestatud
tingimusega.
2) Eelnõu § 23 lõige 8: palume muuta esimese lause sõnastust järgmiselt: „Ebaseadusliku
riigiabi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul
pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist.“ Muudatus on vajalik põhjusel, et
konkurentsiseaduse §-ga 42 ei reguleerita vähese tähtsusega abi tagastamist ja seaduse
§ 42 lõike 2 järgi loetakse riigiabi väärkasutamiseks nõukogu määruse (EL) nr
2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut, ehk abi kasutamist vastuolus Euroopa
Komisjoni otsusega.
3) Seletuskirja lk 3 (selgitus eelnõu paragrahvi 1 lõike 4 kohta):teeme ettepaneku tõsta
selgitused piirmäärade ja kumuleerimise kohta seletuskirja ossa, mis selgitab eelnõu
paragrahvi 9; selgituse teises lõigus on ekslikult nimetatud abi vanad piirmäärad 20 000
eurot ja 25 000 eurot. Peab olema 50 000 eurot ehk sama piirmäär, mis on sätestatud
eelnõu § 9 lõikes 7.
4) Seletuskirja lk 8 (selgitus eelnõu paragrahvi 9 lõike 9 kohta): palume täiendada
sõnadega „ ja erinevates valdkondades“ (..reeglid tagavad, et erinevatest allikatest ja
erinevatele valdkondadele antav abi ei ületaks..).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Rando Kängsepp 5982 5053
[email protected]
2