Vaidlustaja täiendav seisukoht

VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD HANKIJA VASTUSE KOHTA Vaidlustaja ei nõustu hankija vastuses esitatud seisukohtadega ning märgib täiendavalt järgmist. 1. Hankija ei vaidle sisuliselt Vaidlustaja arvutustele vastu Tähelepanuväärne on asjaolu, et hankija ei ole oma vastuses sisuliselt ümber lükanud Vaidlustaja poolt vaidlustuses esitatud tööjõu-, transpordi- ega materjalikulu arvutusi. Hankija ei väida, et: • Vaidlustaja tööjõukulu arvutus oleks matemaatiliselt vale; • Vaidlustaja tarvikukulu arvutus oleks võimatu; • Vaidlustaja transpordikulu oleks ebarealistlik; • hankelepingu täitmine oleks esitatud arvutuste alusel tegelikult võimatu. Selle asemel piirdub hankija väitega, et nimetatud arvutusi ei olnud esitatud RHS § 115 menetluse käigus. Seega ei vaidle hankija tegelikult vastu arvutuste sisule, vaid üksnes sellele, millises detailsuses need esitati. See omakorda näitab, et hankija otsus ei põhinenud objektiivsel järeldusel, et hankelepingut ei ole võimalik täita, vaid hinnangul, et Vaidlustaja selgitus ei olnud hankija arvates piisavalt detailne. 2. Hankija ei küsinud täiendavaid selgitusi Hankija väidab nüüd, et tal puudus võimalus kontrollida: • tööjõukulu kujunemist; • materjalikulu kujunemist; • transpordikulu kujunemist; • kulude jagunemist teiste hooldusringide vahel. Kui hankija leidis, et esitatud selgitus on ebapiisav või vajab täpsustamist, oli tal võimalik küsida täiendavaid selgitusi. Selle asemel otsustas hankija pakkumuse tagasi lükata. Vaidlustaja märgib, et esitatud selgitus sisaldas: • töökorralduse kirjeldust;  • logistilise mudeli kirjeldust; • kulukomponentide jaotust; • kuupõhist maksumuse jaotust; • töömahu hinnangut; • viidet praktilisele kogemusele. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus selgitus oleks täielikult puudunud või kus hankijal puuduks igasugune teave pakkumuse kujunemise kohta. 3. Hankija asendab Vaidlustaja töökorralduse enda töökorraldusega Hankija märgib oma vastuses, et praegusel teenuseosutajal kulub Tammede pargi objektil ligikaudu üks tund hommikul ja üks tund õhtul. Vaidlustaja hinnangul ei ole see asjaolu RHS § 115 menetluses määrava tähtsusega. Pakkujal on õigus kasutada teistsugust: • töökorraldust; • logistilist lahendust; • ressursside planeerimist; • tööde teostamise metoodikat. Asjaolu, et praegune teenuseosutaja kasutab teatud töökorraldust, ei tähenda, et sama töökorraldus oleks ainus võimalik või majanduslikult kõige efektiivsem lahendus. Hankija ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Vaidlustaja kirjeldatud töökorraldus oleks objektiivselt võimatu. Vaidlustaja poolt RHS § 115 menetluses esitatud tööaja hinnang ei olnud juhuslik ega teoreetiline oletus, vaid põhines Vaidlustaja varasemal praktilisel kogemusel samalaadsete teenuste osutamisel. Vaidlustaja on varasemalt osutanud avalike sanitaarruumide ja sanitaarsoojakute hooldusteenust, sealhulgas Põhja-Tallinna avalike käimlate hooldamisel ning muudel sanitaarsoojakute ja avalike tualettruumide hooldusobjektidel. Nende lepingute täitmise käigus on Vaidlustajal kujunenud praktiline teadmine: • ühe hoolduskorra tegelikust kestusest; • hügieenitarvikute tegelikust kulust; • tööde hooajalisest iseloomust; • logistika optimeerimise võimalustest; • avalike sanitaarruumide kasutuskoormusest. Seetõttu põhineb Vaidlustaja tööaja hinnang reaalsel teenuse osutamise kogemusel, mitte abstraktsetel eeldustel. Asjaolu, et hankija või praegune teenuseosutaja kasutab teistsugust töökorraldust, ei tähenda, et Vaidlustaja töökorraldus oleks ebarealistlik või majanduslikult põhjendamatu. Riigihangete eesmärk on võimaldada ettevõtjatel konkureerida erinevate töökorralduslike lahenduste ja efektiivsusmudelitega. Pakkujat ei saa lugeda põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitajaks üksnes põhjusel, et ta kasutab senisest teenuseosutajast efektiivsemat töökorraldust. 4. Hankija ei ole ümber lükanud kulude jagamise loogikat Vaidlustaja selgitas RHS § 115 menetluses, et: • hooldusring ühendatakse teiste piirkondlike töödega; • transpordikulu ei teki üksnes käesoleva lepingu täitmiseks; • tööjõukulu ei kujune eraldiseisva täismahuna. Hankija vastab sellele sisuliselt üksnes väitega, et Vaidlustaja ei nimetanud konkreetseid lepinguid. Samas ei tähenda konkreetsete lepingute nimetamata jätmine automaatselt, et kirjeldatud töökorraldus puudub või ei eksisteeri. Hankija ei ole tuvastanud, et Vaidlustajal puuduksid piirkonnas muud objektid või et kirjeldatud hooldusring oleks ebarealistlik. 5. Hankija lähtub hüpoteetilistest maksimaalkuludest Hankija väidab jätkuvalt, et materjalikulu võib olla ebapiisav. Samas ei ole hankija esitanud ühtegi konkreetset arvutust: • tegeliku tualettpaberi tarbimise kohta; • tegeliku kätekuivatuspaberi tarbimise kohta; • tegeliku vedelseebi tarbimise kohta; • tegelike turuhindade kohta. Hankija järeldus põhineb oletusel, et tarbimine võib kujuneda suureks. RHS § 115 kohaldamisel ei saa pakkumust tagasi lükata pelgalt hüpoteetiliste võimaluste põhjal. 6. Hankija ei ole tõendanud, et hankelepingu täitmine oleks majanduslikult ebareaalne Vaidlustaja rõhutab, et hankija ei ole kogu menetluse vältel esitanud ühtegi arvutust ega tõendit, millest nähtuks, et hankelepingu täitmine Vaidlustaja pakutud hinnaga oleks objektiivselt võimatu. Hankija on üksnes väljendanud kahtlust. Kahtlus võib olla aluseks RHS § 115 menetluse algatamisele, kuid kahtlus üksi ei saa olla piisav alus pakkumuse tagasilükkamiseks. Pakkumuse tagasilükkamiseks peab hankijal olema objektiivselt põhjendatud alus järeldada, et esitatud selgitused ei ole usaldusväärsed või et hankelepingu täitmine ei ole realistlik. Käesolevas asjas sellist alust ei ole tõendatud. Seetõttu jääb Vaidlustaja seisukohale, et hankija otsus lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi RHS § 115 alusel on õigusvastane ning vaidlustus tuleb rahuldada. 7. Hankija ei saa pärast selgituse saamist nõuda rohkemat kui ta ise selgitustaotluses nõudis Vaidlustaja hinnangul on vastuoluline hankija seisukoht, mille kohaselt olevat Vaidlustaja pidanud esitama üksikasjalikud töötundide arvestused, materjalide ühikuhinnad, tarbimiskogused ja muud detailsed kalkulatsioonid. Hankija märkis ise selgitustaotluses sõnaselgelt: „Kulude jaotuse esitamisel ei ole vajalik detailne raamatupidamislik arvestus. Piisab sellisest üldistatud ja põhjendatud jaotusest, mille alusel hankijal on võimalik aru saada Teie hinnakujunduse loogikast ning veenduda, et pakutud maksumusega on võimalik teenust lepingutingimuste kohaselt osutada.“ Vaidlustaja lähtus oma selgituse koostamisel just hankija poolt sõnastatud nõudest ning esitas: • kulukomponentide jaotuse; • kuupõhise maksumuse jaotuse; • töökorralduse kirjelduse; • logistilise lahenduse kirjelduse; • selgituse olemasolevate ressursside kohta; • selgituse praktilise kogemuse kohta. Alles pärast selgituse saamist hakkas hankija ette heitma asjaolusid, mida selgitustaotluses ei olnud nõutud, sealhulgas töötundide detailset arvestust, tarvikute ühikuhindasid, tarbimiskoguseid ja muid üksikasjalikke kalkulatsioone. Kui hankija leidis, et talle esitatud selgitus ei võimalda mõnda konkreetset kulukomponenti piisavalt hinnata, oli tal võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Selle asemel otsustas hankija pakkumuse tagasi lükata põhjendusega, et esitatud ei olnud andmeid, mille esitamist hankija ise selgitustaotluses ei nõudnud. Vaidlustaja hinnangul ei ole selline lähenemine kooskõlas läbipaistvuse, õiguspärase ootuse ega hea halduse põhimõtetega. 8. Hankija lähtub olemasoleva teenuseosutaja töökorraldusest Hankija märgib oma vastuses, et praeguse teenuseosutaja töökorralduse kohaselt kulub Tammede pargi objektil ligikaudu üks tund hommikul ja üks tund õhtul. Vaidlustaja hinnangul ei ole nimetatud asjaolu RHS § 115 menetluses määrava tähtsusega. Riigihangete eesmärk on võimaldada konkurentsi ning pakkuda hankijale võimalust saada teenust erinevate ettevõtjate poolt erinevate töökorralduslike lahenduste abil. Asjaolu, et praegune teenuseosutaja kasutab teatud töökorraldust, ei tähenda, et sama töökorraldus oleks ainus võimalik või majanduslikult kõige efektiivsem lahendus. Hankija ei ole toonud välja ühtegi õiguslikku ega faktilist alust, mille kohaselt peaks uus pakkuja kasutama identset töökorraldust olemasoleva teenuseosutajaga. 9. Hankija tugineb ettenägematutele ja hankedokumentides sätestamata asjaoludele Hankija viitab oma vastuses asjaolule, et avaliku kasutusega tualettide puhul tuleb arvestada ettenägematute koristustöödega. Vaidlustaja hinnangul ei saa RHS § 115 menetluses hinnata pakkumuse põhjendatust selliste hüpoteetiliste asjaolude alusel, mis ei tulene hankedokumentidest. Tehniline kirjeldus sätestab: • koristussageduse; • nõutavad tööd; • nõutavad tarvikud; • teenuse osutamise ajad. Vaidlustaja pakkumus põhineb hankedokumentides sätestatud kohustustel. Pakkumuse tagasilükkamist ei saa põhjendada oletustega võimalike täiendavate tööde kohta, mille maht, sagedus ja vajadus ei ole hankedokumentides määratletud ega prognoositav. Vastasel juhul oleks võimalik põhjendamatult madala maksumuse kontrollis alati viidata hüpoteetilistele lisakuludele, mida ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega kontrollida. 10. Hankija ei ole tõendanud tarvikukulu ebapiisavust Hankija väidab, et Vaidlustaja poolt materjalide ja tarvikute jaoks arvestatud summa ei pruugi olla piisav. Samas ei ole hankija esitanud: • tualettpaberi ühikuhindasid; • kätekuivatuspaberi ühikuhindasid; • vedelseebi ühikuhindasid; • prügikottide ühikuhindasid; • ega ühtegi muud arvutust, millest nähtuks tegelik vajalik materjalikulu. Hankija on piirdunud üldise väitega, et Vaidlustaja poolt kavandatud summa ei ole tema hinnangul piisav. Selline järeldus ei põhine objektiivsel majandusanalüüsil, vaid subjektiivsel hinnangul. 11. Hankija ei ole koostanud oma väidete kinnitamiseks objektiivset majandusanalüüsi Hankija väidab korduvalt, et: • tööjõukulu ei pruugi olla piisav; • materjalikulu ei pruugi olla piisav; • transpordikulu ei pruugi olla piisav. Samas ei ole hankija kogu menetluse vältel esitanud: • tööjõukulu alternatiivset arvutust; • materjalikulu alternatiivset arvutust; • transpordikulu alternatiivset arvutust; • ega ühtegi muud majanduslikku analüüsi, millest nähtuks, milline peaks hankija hinnangul olema minimaalne vajalik maksumus. Seetõttu ei põhine hankija järeldused kontrollitavatel arvutustel, vaid oletusel, et Vaidlustaja hinnang ei pruugi olla õige. RHS § 115 kohaldamisel ei ole siiski piisav pelgalt kahtluse väljendamine. Pakkumuse tagasilükkamise aluseks peavad olema objektiivselt põhjendatud asjaolud. 12. Hankija seisukoht sisaldab sisemist vastuolu Ühelt poolt märgib hankija, et käesolevas vaidluses ei ole keskne küsimus see, kas hankelepingut oleks olnud võimalik täita. Teisalt märgib hankija korduvalt, et tal ei olnud võimalik veenduda hankelepingu täitmise võimalikkuses. Vaidlustaja hinnangul on tegemist sisulise vastuoluga. Kui hankija leiab, et hankelepingu täitmise võimalikkus ei ole määrava tähtsusega, siis ei saa sellele asjaolule tugineda pakkumuse tagasilükkamise põhjendamisel. Kui aga hankija peab oluliseks hankelepingu täitmise võimalikkust, peab ta seda seisukohta toetama objektiivsete arvutuste ja tõenditega, mitte üksnes oletustega. 13. Hankija ei ole tõendanud, et Vaidlustaja pakkumus ei võimalda hankelepingut täita Vaidlustaja hinnangul on käesoleva vaidluse keskne küsimus see, et hankija ei ole kogu menetluse vältel esitanud ühtegi objektiivset majanduslikku analüüsi, millest nähtuks, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus ei võimalda hankelepingut täita. Hankija on piirdunud väidetega, et: • tööjõukulu võib olla ebapiisav; • materjalikulu võib olla ebapiisav; • transpordikulu võib olla ebapiisav. Need väited põhinevad oletustel, mitte kontrollitavatel arvutustel. RHS § 115 ei võimalda pakkumust tagasi lükata pelgalt kahtluse või subjektiivse hinnangu alusel. Pakkumuse tagasilükkamiseks peab hankijal olema objektiivselt põhjendatud alus järeldada, et hankelepingu täitmine pakutud hinnaga ei ole realistlik. Käesolevas asjas ei ole hankija sellist alust tõendanud. 18. Menetluskulude taotlus Vaidlustaja palub vaidlustuse rahuldamise korral mõista hankijalt välja Vaidlustaja poolt tasutud riigilõiv. Samuti palub Vaidlustaja jätta hankija võimalikud menetluskulud täielikult hankija enda kanda.