Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ 17.06.2026 Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Heili Püümann Allkirjastatud digitaalselt Arsi Pavelts, PhD Laura Raadik Kristjan Tamm Kristiina Koll Veikko Puolakainen Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Indrek Niklus Andra Olm Liis Kikas [email protected] Sten Tikerpe Kaisa Poller Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur Krete Hänman Maris Vutt, PhD Rainis Loit HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustusasja nr: 129-26/- Riigihange: „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ Vaidlustaja: Delfi Meedia AS Registrikood 10586863 Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels Advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS e-post [email protected] Hankija: Tallinna Linnateater Registrikood 75016094 Hankija esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda ning mõista hankija menetluskulud välja vaidlustajalt vastavalt hankija menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. 04.06.2026 alustas Tallinna Linnateater alla lihthanke piirmäära jäävat riigihanget „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ („Hange“), edastades ostumenetluse kutse („Kutse“) viiele asjaomase valdkonna ettevõtjale. 2. 09.06.2026 esitas Delfi Meedia AS („Vaidlustaja“) riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Hanke alusdokumentide peale, väites Kutse p-d 2.4.3, 2.6.1 ja 2.6.4 olevat õigusvastased. 3. 10.06.2026 teavitas VAKO Hankijat vaidlustuse esitamisest ning palus esitada kirjalik vastus hiljemalt 15.06.2026. 4. 12.06.2026 taotles Hankija VAKO-lt vaidlustusele vastamise tähtaja pikendamist. VAKO rahuldas taotluse ja pikendas tähtaega kuni 17.06.2026 kl 16:00. 5. Siinsega vastab Hankija vaidlustusele. Hankija peab vaidlustust tervikuna alusetuks ja palub jätta selle rahuldamata ning kõik menetluskulud Vaidlustaja kanda. II VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE A. Üldine õigusraamistik 6. Nagu ülal märgitud ja nagu möönab ka Vaidlustaja1, on Hanke puhul tegu alla lihthanke piirmäära jääva riigihankega (nn väikehange). See tähendab – ja seda on VAKO praktikas ka korduvalt selgitatud –, et Hankele kohalduvad üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtted (RHS § 3) ning hankija enda hankekord (RHS § 9 lg 4 p 3).2 Tallinna Linnateater on allutatud Tallinna linna hankekorrale, mille § 10 sätestab väikehangetele mõned asjaajamislikud nõuded ja materiaalõiguslikult vaid kordab kohustust järgida RHS §-s 3 välja toodud põhimõtteid. 7. Seega, materiaalõiguslikult kohalduvad Hankele üksnes RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted ja vastavalt saab ka vaidlustatud hanketingimuste õiguspärasust hinnata vaid nimetatud põhimõtete peeglis. 8. Öeldu tähendab ühtlasi seda, et asjakohatu on Vaidlustaja viide Euroopa Liidu avaliku sektori riigihangete direktiivi 2014/24 tõlgendavale Euroopa Kohtu praktikale.3 Mainitud direktiiv kohaldub rahvusvahelist piirmäära ületavatele riigihangetele (direktiivi art 1 lg 1, art 4), millest Hange jääb kaugele. Praegu on kohaliku omavalitsuse tasandi avaliku sektori hankija jaoks teenuste hanke- lepingu rahvusvaheline piirmäär 216 000 eurot. EL riigihankeõigus ei kohaldu puhtalt riigisisese dimensiooniga väikehangetele. 9. Enamgi veel, Riigikohtu selgitusel tuleb riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid rakendada rangusastmega, mis vastab hanke maksumusele ning seadusliku regulatsiooni tihedusele. Konkreetses asjas nentis Riigikohus, et „[r]iigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid.“4 („Hankemenetlus“ kui RHS 2. ptk menetlus, mida kasutatakse riigihanke piirmäära ületavate riigihangete puhul – RHS § 4 p 5, § 15 lg 2.) See postulaat kohaldub a fortiori väikehangete puhul, mis on veel väiksema maksumusega ja veel oluliselt hõredama seadusliku regulatsiooniga kui lihthankemenetlus (vrd RHS § 125). 10. Eelnevast järeldub, et: (a) vaidlustatud hanketingimuste õiguspärasuse ainuke mõõdupuu on riigihanke korraldamise üldpõhimõtted; kusjuures (b) neid põhimõtteid tuleb kohaldada leebelt, olles tundlik Hanke eripärale (väike maksumus, hankelepingu piiratud kestus5 jne). 1 Vaidlustuse p 1. 2 Nt VAKOo 15-18/-, p 12; 59-20/-, p 8; 150-20/-, p 8. 3 Vaidlustuse p 7 ja joonealune viide 3. 4 RKHKo 3-17-2718, p 23. 5 Kaks aastat, vt Kutse p 1.6.  NOVE - 3/7 - B. Mobiilirakenduse nõue 11. Vaidlustaja väidab, et RHS § 3 p-ga 3 (konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte) on vastuolus Kutse p-des 2.4.3, 2.6.1 ja 2.6.4 kajastuv nõue, et pakutaval platvormil peab olema spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja selles kasutatav rakendus (ing k native app). Hankija ei nõustu sellega, põhjendades seda allpool. Enne täpsemaid põhjendusi selgitame aga vaidlustuse laiemat tausta. Õieti saab ja tuleb rääkida vaidlustustest mitmuses, kuna Hanke alusdokumentide peale on esitatud teinegi praktiliselt samasisuline vaidlustus AS Piletilevi PLG poolt. 12. On äärmiselt tavatu, kui mitte pretsedenditu, et alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke alusdokumentide peale esitatakse korraga lausa kaks vaidlustust.6 Siiski ei ole siin tegu suure kokkusattumuse või millegi seletamatuga. Tõigal, et kaks ettevõtjat on otsustanud investeerida vaidlusse eelduslikult alla 30 000 euro väärtusega riigihanke tingimuste üle, on selge põhjus, millest vaidlustused vaikivad. Nimelt soovivad kaks turuosalist juriidiliste vahendite abil kiivalt kaitsta oma ärimudelit ja personaalseid eelistusi, millest neil nähtavasti puudub soov irduda. 13. Laiemalt võib öelda, et teatud ettevõtjad (kui turu pakkumuse poole esindajad) ei soovi kaasa tulla Eesti ühe külastatavama teatri (kui turu nõudluse poole esindaja) soovide ja vajadustega. Ükski õigusakt mõistagi ei kohusta vaidlustajaid pakkuma Hankijale seda, mida too küsib – see on vaba turumajandus, puudub sund arendada ja müüa mingeid kindlaid tooteid või teenuseid. Samas ei ole vaidlustajatel ka subjektiivset õigust nõuda, et olukorras, kus nemad ei ole valmis tegema investeeringuid enda pakutavate toodete-teenuste edasiarendamiseks (kaasajastamiseks) või oma tegevusmalli kohandamiseks moel, mis annab kliendile rohkem kontrolli ja lisaväärtust, ei tohiks seda teha ka teised turuosalised.7 Ka ei ole vaidlustajatel õigust keelata hankijal tellimast vastavalt oma soovide ja vajaduste täitmiseks midagi paremat kui see, mida soostuvad pakkuma vaidlustajad. Riigihankeõigus ei kaitse ühegi ettevõtja ärimudelit. Riigihankeõigus ei ole vahend progressi ja hankija legitiimsete soovide ning vajaduste rahuldamise tõkestamiseks. ▪ Õiguslikud põhjendused 14. Vaidlustaja kriitika on resümeeritav järgmiselt: Hankes on nõutud, et pakutav teenus (platvorm) sisaldaks ka mobiilirakendust, aga Vaidlustajal sellist praeguse seisuga pakkuda pole.8 Vaidlustaja on püüdnud väita, et „mobiilile kohandatud veebikeskkond või veebirakendus“ (ilmselt on silmas peetud PWA-d ehk progressive web app’i) on mobiilirakendusega samaväärne.9 See ei vasta aga tõele: PWA ei ole mobiilirakendusega samaväärne (vt täpsemalt allpool). 15. Vaidlustaja õiguslikud argumendid, mis arvatavasti peaksid looritama pettumust selle üle, et Hankija soovib endale ja oma publikule parimat ning mitte rahulduda keskpärasega, on ainetud. Nimelt ja esiteks, kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid vastavalt VAKO praktikale „ei tähenda seda, et hankija peaks kehtestama teatud kindla sisuga hanketingimusi või vastupidi, hoiduma teatud kindla sisuga hanketingimuste kehtestamisest. Üldpõhimõtete järgimise kohustus seab hankija tegevusele üldised raamid.“10 16. Teiseks, vastavalt pikaajalisele ja juurdunud seisukohale kohtupraktikas ei tohi hankija proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt seada põhjendamatuid piiranguid.11 Mainitud põhimõte aga ei tähenda, et hankes kehtestatud tingimused peavad igal juhul olema pakkujale meelepärased.12 Nii on VAKO anno 2022 lausunud järgmist13: 6 Hankija ei tea, kas siin on toimunud ka plaanide ja seisukohtade koordineerimine või on vaidlustused sündinud autonoomselt. 7 Selle kirjeldamiseks sobib eesti vanarahva pärimusse kuuluv kujund „nagu koer heinakuhja otsas“, mis tähistab mõtteviisi, et ise ei tee/kasuta (koer ei söö heina), aga ei lase ka teistel teha/kasutada (hobune ei julge tulla heina sööma, kui koer peale passib). 8 Selle pinnalt ütleb Vaidlustaja, et Hanke tingimused „ei võimalda tal riigihankes osaleda“, mis ei ole siiski õige. Hankija ei ole teinud Vaidlustajale reaalset ja personaalset õiguslikku takistust. Vastupidi, Hankija on saatnud Kutse ka Vaidlustajale. Viimasel lihtsalt ei ole hetkeseisuga pakkuda Hanke tingimuste vastavat teenust – see on tema võimekuse, mitte tema Hankest eemalhoidmise küsimus. Hankija ei takista Vaidlustajal oma teenuseid edasi arendamast. 9 Vaidlustuse p 8. 10 VAKOo 273-20/227797, p 9. 11 Nt TlnHKo 3-20-582, p 12; TlnRnKo 3-20-1202, p 10. 12 TlnHKo 3-20-582, p 12, TrtHKo 3-18-1047, p 8. 13 VAKOo 102-22/251779, p 8.2.2.  NOVE - 4/7 - „[P]roportsionaalsuse põhimõttest ei tulene Hankijale kohustust hankida teenust viisil, mis meeldib Vaidlustajale rohkem, on Vaidlustajale mugavam või seotud väiksemate äririskidega.“ Sama vaimu kannab ka järgmine Tallinna Ringkonnakohtu osutus samast aastast14: „[K]aebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tehnilise kirjelduse kirjeldamist mingil talle sobival viisil olukorras, kus hankijale hankija arvates sobivam, selgem ja ilmselt otstarbekam /---/ tehnilise kirjelduse tingimus on proportsionaalne /---/. Oluline on, et kõne all olev tingimus oleks põhjendatud ning tagaks hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse hankija enda (mitte pakkuja) arvates.“ 17. Kolmandaks, ja mis puudutab veelgi täpsemalt hankija õigust konstrueerida hangitava toote või teenuse nõuded lähtuvalt oma vajadustest, kogemustest ja eelistustest, on Riigikohus selgitanud järgmist15: „Hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Senikaua kuni tingimusele on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus [ebaseaduslik].“ Riigikohtu doktriini peegeldavaid lahendeid leidub arvukalt ka alamatest kohtuastmetest. Näiteks Tallinna Ringkonnakohus16: „Hankijal on õigus iseseisvalt otsustada, millist teenust peab ta vajalikuks tellida /.../. RHS § 3 p-dest 1 ja 4 ei tulene hankijale kohustust tellida üksnes õigusaktides sätestatud miinimumnõuetele vastavat teenust, vaid arvestada võib ka muude eesmärkidega (nt suurem liiklusturvalisus).“ Tartu Ringkonnakohus17: „Seega on hankijal õigus ka otsustada, millise kvaliteedi ja tingimustega teenused on tema vajaduste rahuldamiseks vajalikud.“ Tallinna Halduskohus18: „Hankija on vaba defineerima enda vajaduse ise ning hankima funktsionaalust, mida ta peab enda vajadustele vastavaks.“ VAKO19: „[H]ankija ei pea määratlema hankelepingu eset viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid. Hankija ei ole kohustatud arvestama kõikide hankes osalemisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega ning sel viisil ise täiendavat konkurentsi looma. Hankija ei ole kohustatud tellima tooteid, mis tema vajadusi ei rahulda.“ 18. Neljandaks, kohtupraktikas on leidnud korduvat kinnitust seegi, et hankijal on riigihanke tingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning selle kohtulik kontroll on piiratud.20 Kohus saab sekkuda vaid juhul, kui hankija kehtestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud, meelevaldsed või vastuolus RHS §-ga 3 ning õiguse üldpõhimõtetega.21 19. Kõigest eelnevast tuleneb, et hankija peab olema suuteline vaidluse korral ära näitama, et vaidlustatud tingimuse kehtestamiseks esinevad mõistlikud põhjendused.22 (Antud juhul esinevad 14 TlnRnKo 3-20-157, p 14. 15 RKHKo 3-20-718, p 17. 16 TlnRnKo 3-15-809, p 12. 17 TrtRnKo 3-25-114, p 37. 18 TlnHKo 3-24-1246, p 12. Selle seisukohaga väljendas otsesõnalist nõustumust ka Tallinna Ringkonnakohus apellatsiooniastmes, vt TlnRnKo 3-24-1246, p 18: „Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et hankija on vaba defineerima enda vajaduse ise ning hankima funktsionaalust, mida ta peab enda vajadustele vastavaks.“ 19 VAKOo 12-19/199628, p 8. Vt ka VAKOo 187-17/192426, p 21: „Hankija ei pea rahulduma halvima võimaliku hankimisega.“ VAKOo 12-19/199628, p 11: „Ühtlasi ei saa Hankijale põhimõtteliselt ette heita seda, et ta ei soovi rahulduda kehvema tehnika soetamisega.“ 20 Nt TlnHKo 3-25-1882, p 9. 21 TlnHKo 3-20-582, p 10. 22 TlnHKo 3-24-70, p 15; VAKOo 12-19/199628, p 9.  NOVE - 5/7 - – vt all.) See kehtib ka juhul, kui vaidlustatud punktide tõttu võib hankes sobivaks osutuda vaid ühe ettevõtja toode. Sealjuures on määrav just hankija nägemus oma vajadustest, mitte kaebaja nägemus hankija vajadustest.23 ▪ Sisulis-tehnilised põhjendused 20. Mobiilirakenduse nõude kehtestamiseks esinevad mitmed kaalukad põhjused, nii tehnilist kui muud laadi. 21. Tehnilised põhjused. Ei ole õige väita, et Vaidlustajal olemasolev PWA on samaväärne native rakendusega. Tõsi, mõlemal on sarnaseid funktsioone, kuid nende tehnoloogiline erinevus ja turupositsioon (Androidi ja Apple’i operatsioonisüsteemide vaates) on oluliselt erinevad. PWA on suunatud peamiselt ühekordsete ostude tegemiseks, neid on soodsam luua ja kergem uuendada, kuid nende eesmärk ei ole luua kliendiga pikaajalist suhet ega ehitada kliendilojaalsust. 22. Hankija üks eesmärke on koguda kliendihalduse tarbeks teavet klientide tarbimisharjumuste osas (nt jälgida, mida jäetakse ostukorvi jmt). Ka soovib Hankija turunduslikel eesmärkidel saata klientidele nn push-teavitusi. See on võimalik oluliselt paremini native rakenduse kaudu. Eelnevaga seonduvalt on äärmiselt oluline ka IT-lahenduse turvalisus. Native rakenduste puhul tagab turvalisuse see, et nad on läbinud rakendustepoe (nt Apple Store) ulatuslikud testid ning kontrollid. PWA-del sellised kontrollid puuduvad ning nende turvalisus sõltub ainult veebilehitseja enda turvalisusest. 23. PWA-del suure tõenäosusega ei ole (on tehniliselt väga keeruline tekitada) nn offline- võimekust. Tallinna Linnateatri eripära on aga vanalinna hooned korrustega maa all paksude kiviseinte vahel, kus võib mobiililevi ja andmeside olla häiritud (praktikas ongi puhuti olnud). See tähendab nt seda, et kui teatrikülastajal on etendusele pääsemiseks vaja saali uksel näidata piletit, siis kui ta ei ole seda just paberile välja printinud või eelnevalt fotona (kuvatõmmisena) üles pildistanud, võib ta jääda jätta, kui PWA ei suuda ilma toimiva internetiühenduseta piletit kuvada. 24. Vahe esineb ka PWA-de ja native rakenduste jõudluses. Hankijale on äärmiselt oluline, et rakendused oleksid lühikese ajaperioodi jooksul võimelised vastu võtma suures koguses kliente ning neid puudutavat teavet. On laialdaselt teada, et Tallinna Linnateatri müügipäevadel soovib pileteid soetada korraga tuhandeid inimesi. Võrreldes PWA-dega saavad native rakendused pakkuda personaliseeritumat ning kindlamat infovoogude kontrollimist ja haldamist. Nii nt on teada, et native rakendused laadivad 2–3 korda kiiremini kui PWA-d, kuna rakendused suudavad andmeid säilitada seadmes endas.24 25. Oluline on arvestada sedagi, et PWA-de turupositsioon on ebakindel. Heaks näiteks on, et kaks aastat tagasi keelas Apple PWA-d oma operatsioonisüsteemis (iOS) ära, kuna see otseselt mõjutab Apple’i enda ärilisi eesmärke.25 Seejärel Apple taganes oma otsusest26, ent kaitsmaks oma ärihuve, seab PWA-dele erinevaid piiranguid iOS-is.27 Näiteks on PWA-rakenduse alla- laadimine iOS-is tehtud tavakasutajale väga keeruliseks, see eeldab palju enam klikke ja teadmisi kui native rakenduse allalaadimine Apple Store’ist. Ka on PWA-de push-sõnumitega – ja push- sõnumid on Hankijale turunduslikel põhjustel väga olulised – iOS-is palju enam tehnilisi keerukusi kui native rakendustega. See näitab, et Hankija ei saa PWA-le pikemas perspektiivis kuigi kindel olla, vähemasti iOS-i kontekstis. Apple ehitab oma süsteemides usaldust native rakendustele ja suunab kasutajaid eelistama just neid. 26. Globaalsed suundumused. Hankija ei saa eirata üleilmseid suundumusi ning tarbijate harjumusi, mis joonistuvad välja ka Eestis. Kõigepealt, kui vaadata, millise suuna on valinud maailma juhtivad piletimüügiplatvormid nagu nt Ticketmaster, Seatgeek, Eventbrite, AXS Tickets ja DICE, siis kõigil neil on välja arendatud native rakendus. See ei ole asjata tehtud investeering. 23 TrtRnKo 3-25-2471, p 16. 24 https://mindsea.com/blog/app-stats/ „Mobile apps load 2–3x faster than mobile websites because they can store data on the device.“ 25 https://mashable.com/article/apple-kills-home-screen-web-apps-pwas-in-eu-dma 26 https://mashable.com/article/apple-reverses-decision-home-screen-web-apps-pwa-eu 27 https://www.magicbell.com/blog/pwa-ios-limitations-safari-support-complete-guide  NOVE - 6/7 - Põhjuseks on turvalisus, usaldus, sügavam kasutajakogemus, info kogumise võimekus ning üldine kliendipoolne kasutajamugavus. Hiljutine põhjalik ülevaade näitab, et 68% maailma piletimüügist toimub tänaseks läbi native rakenduste, kannustatuna „integreeritud funktsioonidest, suure- pärasest kasutajakogemusest ja lojaalsusest, isikupärastamisest ja reaalajas kaasatust toetavast ökosüsteemist“.28 27. Ajakohane info ütleb sedagi, et lausa 90% kogu mobiiltelefonide kasutusest leiab aset läbi native rakenduste (äppide) ning ainult 10% ulatuses sirvitakse veebi.29 Sealjuures on see vahe aina suurenenud (suurenemas).30 Hankijast ei ole mõistlik ega jätkusuutlik suunata oma külastajaid meediumisse, mis statistiliselt leiab vähe (aina vähem) kasutust. Nii võibki erialakirjandusest lugeda soovitust, et ettevõtted ei peaks enam mitte optimeerima oma veebisaite mobiilile, vaid looma spetsiaalselt kohandatud äppe.31 28. Hankija enesestmõistetav soov on pakkuda enda piletisoetajatele parimat, sh mugavaimat ja turvalisimat kasutajakogemust. Vähe sellest, et PWA-de kaudu ei saa teater endale sama- väärses mahus ja kvaliteediga teavet kasutajakäitumise ja -eelistuse kohta, inimesed ei pruugi meediumit, mis ei ole soovitud määral mugav, kiire ja lihtne, üldse kasutadagi. See tähendab, et teater võib kliente, kes võinuks teatrisse tulla, sootuks kaotada. Modernses e-majanduses on kasutajamugavus ja -kogemus A&O. Pisimgi ebamugavus või liigse liigutuse vajadus võib klienti heidutada ja mujale suunata. Asja lahendav VAKO liige võib nt ette kujutada, kas talle oleks meeldivam alustada teatripileti otsinguid ühe ekraanivajutusega piletimüüja äpil või see, et ta peab esmalt avama veebibrauseri, seejärel kirjutama aadressiribale URLi (www.nimi.ee), siis vajutama „Mine“ jne. Ka on teenuseosutajatele – sh teatritele – ülioluline koguda oma klientide kohta võimalikult mitmekesist teavet, et oma müügiteadaandeid paremini sihtida jne. Kui Hankija suhtub sellesse ükskõikselt, vähenõudlikult või lausa alistunult, jääb ta paratamatult turu arengutele jalgu ning Eesti teatrite või teiste meelelahutus- ja kultuuriasutute konkurentsis mahajääjaks. 29. Kliendilojaalsus. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et native rakendus, erinevalt PWA-st või millestki veelgi primitiivsemast, võimaldab Hankijal oma klienti tõhusamalt enda külge kinnistada. Võimalik on luua otsekontakt, olla pidevas ja operatiivses infovahetuses, luua tähenduslikum kontakt ilma vahendajateta. 30. KOKKUVÕTE. Hankija on seisukohal, et mobiilirakenduse nõude kehtestamiseks esinevad objektiivsed ja kaalukad põhjused, mis taanduvad eeskätt installeerimise mugavusele, tehnilise lahenduse stabiilsusele ning paremale kasutajavaatele. Tõsi, kõigil turuosalistel teadaolevalt ei ole praeguseks välja arendatud oma mobiilirakendust, kuid eri põhjustel ei ole Hankija soov soetada just native rakendusega teenust ebaseaduslik. Selle toetuseks viitab Hankija Tartu Ringkonna- kohtu otsusele haldusasjas nr 3-25-2471 (p 24): „Mõistetav on kaebaja rahulolematus sellega, et vastustaja seatud tingimused ei võimalda täiesti vaba konkurentsi hankel. Kuid nagu kaebaja isegi möönab, on konkurentsi piiramine /---/ lubatav, kui seda õigustavad objektiivsed kaalutlused. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kaalutlustega, ei muuda vastustaja põhjendusi asjakohatuteks. /---/ Kui hankija arusaadavalt selgitab, miks ta seab toodetele konkreetsed tingimused, siis ei ole alust nõuda hankijalt tingimuste muutmist tema enda huvides, s.o põhjendusega, et hankija vajadus on mõnevõrra teistsugune või, et selle vajaduse rahuldamiseks on otstarbekam seada hanke tingimustes vähem piiranguid.“ 28 https://www.persistencemarketresearch.com/market-research/mobile-ticketing-market.asp 29 https://electroiq.com/stats/mobile-apps-statistics „90% of total mobile usage happens inside apps, while only 10% is spent on mobile web browsing.“ 30 https://mindsea.com/blog/app-stats/ „The gap between mobile app usage and mobile browser usage is also widening. eMarketer predicted that in 2024 users would spend 80% of that time in mobile apps. But now Electroiq estimates that this number actually was 90%.“ 31 Samas. „This speaks to the importance of companies not only optimizing their websites for mobile, but creating custom, responsive apps too.“  NOVE - 7/7 - III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 31. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Hankijat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 32. Menetlusliik. Hankija eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 33. Suhtluskanal. Hankija palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat