Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 22.06.2026 HANKIJA SEISUKOHT Hankija: Riigilaevastik Registrikood: 77001814 Lume tn 9, 10416 Tallinn Hankija esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Insenerehituse AS Registrikood: 10918041 Järvevana tee 7b, Kesklinna linnaosa, 10112 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Lelle tn 24, 11318 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: INF INFRA OÜ Registrikood: 16421809 Liivalaia tn 9, Kesklinna linnaosa, 10118 Tallinn e-post: info.infra.if.ee Kolmanda isiku esindajad: vandeadvokaat Arne Ots vandeadvokaadi abi Mari Mikson Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Ahtri 4, 10151Tallinn e-post: [email protected]; [email protected] 1/4 1. MENETLUSE SENINE KÄIK 1.1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on INF INFRA OÜ vaidlustus Riigilaevastiku poolt riigihankes nr 307535 tehtud otsustele. 1.2. 12.06.2026 määras vaidlustuskomisjon asjas kirjaliku menetluse ning menetlustähtajad - täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude taotluste esitamiseks, kuni 17.06.2026 ja nimetatud kuupäevaks laekunud selgitustele vastamiseks kuni 22.06.2026. Vaidlustaja on esitanud omapoolsed täiendavad seisukohad, millistele Riigilaevastik esitab käesoleva vastuse. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Vaidlustaja on enda 17.06.2026 seisukohas väitnud, et vaidlustajale on teada olulisemad peatöövõtjad ja alltöövõtjad ja sellest on vaidlustajal tekkinud faktiline veendumus selles, et kolmas isik on tuginenud alltöövõtjana sellisele isikule, kes ei ole teostanud mitte „sadama kai ehitustööd“ võid üksnes mingi osa mingi kai ehituse juurde kuuluvatest töödest ja seetõttu ei vasta referentsobjektid kvalifitseerimistingimusele. Samuti on vaidlustaja paljasõnaliselt asunud väitma ka seda, et referentsobjektidel on tõenäoliselt mitu koodi. 2.2. Lisaks on vaidlustaja asunud väitma, et ebaselge on küsimus, kas lisaks RHRi andmetele on hankija, nii nagu seda nõudis kvalifitseerimistingimus, kontrollinud tõendite, eeskätt tellija kinnituskirjade alusel, et referentsina esitatud sadama kai ehitustööd tehti nõuetekohaselt. 2.3. Kõik esitatud seisukohad on ebaõiged. 2.4. Esiteks, ei vasta tegelikkusele vaidlustaja väide nagu nõudnuks kvalifitseerimistingimus ilmtingimata kontrolli täiendavate tõendite alusel. Selliselt on vaidlustaja asunud põhjendamatult kvalifitseerimistingimust laiendama. Nimelt sedastab kvalifitseerimistingimus, et Hankija nõudmisel esitab edukas pakkuja hankepassis märgitud lepingute kohta tõendid, et tööd tehti nõuetekohaselt (nt teise lepingupoole kinnituse lepingu nõuetekohase täitmise kohta). Nimetatud tingimus ei ole aga absoluutne vaid annab hankijale õiguse põhjendatud vajaduse korral nõuda pakkujatelt täiendavaid tõendeid tööde nõuetekohasuse kohta. 2.5. Hankija rõhutab, et referentstingimuste kontrolli sisustamine on jäetud hankijate enda otsustada ja sisustada. Seaduses ühtegi kohustuslikku tingimust sellele, mida kontrollida ja mis tõendeid kontrollida ei ole, seega ei olnud hankija kohustatud ka ühtegi kindlat liiki tõendit nõudma.1 Tallinna Ringkonnakohus lahendis nr 3-17-2590, p 16 lisaks selgitanud, et kirjaliku tõendi või kinnituse olemasolu annab aluse eelduseks, et leping on täidetud nõuetekohaselt. Ka halduskohtu viide VÕS § 76 lg-le 4 ei ole asjakohatu: hanke tulemusel sõlmitakse võlaõiguslik leping, millele kohaldub tsiviilõigus. VÕS § 76 lg 4 loob nõuetekohase täitmise eelduse, s.o kui pole tõendatud vastupidist, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud nõuetekohane. Praegusel juhul on vastustaja võtnud täitmise vastu ning puuduvad tõendid selle kohta, et Maanteeamet oleks AS Signaal TM suhtes kasutanud lepingu mittekohasest täitmisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Puudub mõistlik põhjus arvata, et Maanteeamet oleks kinnitanud lepingu nõuetekohast täitmist, kui see tema hinnangul tegelikult nii ei oleks ning esineks tõsine kahtlus, et kolmas isik ei suuda riigihanke nr 189461 alusel sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita. Lepingu täitmise nõuetekohasust on pädevad hindama eelkõige lepingupooled ise. 2.6. Eeltoodust johtuvalt ei saa hankija ühetigi nõustuda vaidlustaja seisukohaga, et näiteks registrikontroll (ehitusregister ja RHR) ei ole teatud juhtudel piisavad nõuetekohasuse kontrolli teostamiseks. RHS § 83 lg 71 kohaselt on hankijad kohustatud esitama registrile teabe ettevõtjate poolsete hankelepingu rikkumiste kohta ja nende tulemusel rakendatud õiguskaitsevahenditest. Võlaõiguslikus mõttes ei esine eriti selliseid rikkumisi, mis tooks endaga kaasa mittenõuetekohase täitmise, kuid samas ei oleks märgitud riigihangete registris. Selline tingimus peaks olema väga spetsiifiliselt referentsnõudes sellisel juhul sätestatud. Käesoleval juhul oli sätestanud referentstingimus küllaltki lakooniline, sätestades üksnes nõuded ajaperioodile, kestvusele ja valdkonnale. Täiendavaid erinõudeid ei esinenud. 1 M.A.Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiväljaanne, § 101, p 20. 2/4 2.7. Sama arusaama on jaatatud ka kommenteeritud väljaandes, millises on arutletud selle üle, kas nõuetekohasuse kontrolli aluseks võiks sobida analoogia korras registrikontroll RHS § 95 lg 4 p 8 vaates. Kommentaaride autorid on selgitanud, et kuigi norm ei pruugi sobida alati tööde nõuetekohase täitmise mõiste sisustamiseks universaalselt ja vastavalt ettevõtja suutlikkuse tuvastamiseks, esineb selline eeldus eelkõike siis, kui hankija on määratlenud tingimuses ise kriteeriumi, mis on RHS § 95 lg 4 p-st 8 erinev varasema lepingu täitmise nõuetekohasuse osas. Oluline selle juures on, et hankija eraldiseisvalt määratletud nõue hindaks just ehitustööde teostamise nõuetekohasust ja selle sisuks ei oleks muude aspektid.2 2.8. Käesoleval juhul sellist asjaolu ei olnud ja mitte ükski norm ei sätesta ka seda, et registriandmetest hankijad lähtuda ei võiks. Vastupidi RHS § 104 lg 11 ja VÕS § 76 lg 4 koosmõjus võiks lausa öelda, et igaks juhuks andmete küsimine, kui hankijal on võimalik andmed tasuta andmekogudest kätte saada ja kahtlust nende nõuetekohasuses ei esine, on keelatud. 2.9. Viimast on kinnitanud ka vaidlustuskomisjon vaidlustusasjas nr 75-25/289814, milles selgitas, et Asjaolu, et Hankijal ei ole võimalik lepingute korral, mille täitmine ei ole lõppenud, registrist kontrollida lepingu nõuetekohast täitmist, ei muuda kestvuslepinguga Tingimusele vastavuse tõendamist lubamatuks. Vaidlustuskomisjon kordab, et RHS § 101 lg 1 p-i 2 sõnastus iseenesest ei eelda tõenduse esitamise kohustust tööde nõuetekohase teostamise kohta ega suuna Hankijat seda kontrolli teostama riigihangete registri kaudu, kuid kui Hankija seda nõuab, siis ta ei saa jätta kontrolli teostamata põhjusel, et vastavaid andmeid (riigihangete)registris ei sisaldu. Veelgi enam – Tingimus ei kehtesta nõuet tööde teostamiseks just riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel, millised andmed võivad olla kättesaadavad riigihangete registrist, ja kõikide riigihankeväliste lepingute puhul pidi Hankija olema algusest peale valmis teostama kontrolli, kas pakkuja on tööd teostanud ning lõpule viinud sõlmitud lepingu ja hea tava kohaselt, mingil muul moel (väljaspool registrit), sh ka olukorras, kus leping on lõpuni täidetud. 2.10. Vaidlustaja on jätkanud vee segamist ka osas, et hankija ja kolmanda isiku vastused on ebaselged küsimuses, kas hankija kontrollis tõendite alusel referentsobjekti nõuetekohasust. Hankija hinnangul ei saa see küsimus kuidagi olla ebaselge, sest juba enda vastuses vaidlustusele punktis 2.8 selgitas hankija, et riigihangete registrist nähtub, et hankija on vormistanud protokollilise otsuse nr 618169, mille põhjendustest nähtub detailselt kontrolli protsess – riigihanke viitenumber, lepingu sisu, tööde teostamise aeg, kui ka tellijate poolsed kinnitused. Sellised tõendid on pakkuja poolt esitatud. Seega on kontrolliprotsess referentslepingute nõuetekohasuse osas kõigi olemasolevate ja kättesaadavate andmete alusel toimunud ning etteheited hankija tegevusele jätkuvalt täiesti põhjendamatud ja otsitud. Hankijal puudus mistahes mõistlik põhjus arvata ka seda, et riigihangete registris esitatud andmed või ka kinnituskirjades esitatud kinnitused oleksid ebaõiged. 2.11. Täiendavalt peab hankija vajalikuks märkida ka seda, et referentobjekte oli esitatud rohkem, kui kahe objekti jagu, mis niisamuti vastavad hankes kehtestatud referentsnõuetele, koos tellija kinnituskirjaga. Selguse huvides esitab hankija need täiendavalt vaidlustuskomisjonile märkega „ärisaladus“. 2.12. Kogumis ei saa antud juhul olla vaidlust üheski formaalses aspektis, vaid selles, kas kõnealusel ettevõttel oli vastav kogemus või mitte. Tegemist on sisulise aspektiga. Selline kogemus oli ettevõttel olemas ja see ei saa olla küsimuse all ka siis, kui vaidlustuskomisjon peaks tuvastama mõne ebaselguse kontrolli protsessis. Seda kinnitas Riigikohus juba 2013 aastal lahendis nr 3-3-1-24-13, et selline asjaolu ei saa viia hankija otsuste tühistamiseni. Kõikide kinnituskirjade, kirjalike tõendite ja muude asjaolude valguses ei ole põhjendatud kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuseid seada kahtluse alla. 2.13. Teiseks, on asjatu ka vaidlustaja seisukoht sellest, et referentsobjekti puhul on teostatud vaid osa kai ehituse juurde kuuluvast või on referentsobjektil mitu koodi. Vaidlustaja väited ei vasta tegelikkusele. Ehitusregistris ei ole referentsobjektidele määratud mitut koodi, vaid üksainus kood „sadama kai (21511)“. Niisamuti ei vasta tegelikkusele ka vaidlustaja väited kai ehitustööde teostamisest osaliselt. Seda, et tööd on teostatud kolmanda isiku alltöövõtja poolt kinnitab lisaks pakkuja poolt esitatud kinnituskirjadele ka riigihangete registris olev teave lepingute täitmise osas. 2.14. Kuigi see ei ole siinkohal määrav, siis peab hankija vajalikuks märkida, et ka siinkohal on vaidlustaja asunud põhjendamatult hanketingimust laiendama. Tingimus sätestab endas nõude, et Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 84 kuu (02.2019-02.2026) jooksul nõuetekohaselt täitnud 2 lepingut, mille raames teostati sadama kai ehitustöid. Sealjuures ei sätesta tingimus ühtegi lisaklauslit sellest kui palju 2 M.A.Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiväljaanne, § 101, p 21 3/4  neid ehitustöid tuli sellise lepingu raames teha või kas pakkuja pidi tegema kõik sadama kai ehitustööd või osa sellest. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Täiendav menetluskulude taotlus. Hankija palub lisaks juba esitatud menetluskulude taotlusele lisada käesoleva vastuse koostamise aeg 2 h maksumusega 380 eurot. 3.2. Vastuväide vaidlustaja menetluskuludele. Hankija esitab vastuväite vaidlustaja menetluskuludele ja nende suurusele. Kuigi vaidlustaja menetluskulud ei ole summaarselt liialt suured arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu, siis on need põhjendamatud arvestades menetlusdokumentides esitatud seisukohtade sisu. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuses 5 etteheidet, millest ükski ei vasta reaalsusele, lisaks on vaidlustaja vaatamata hankija selgesõnalistele selgitustele jätkanud etteheidete tegemist osas, mis peaks olema selge. Eeltoodust ei pea vaidlustaja põhjendatuks vaidlustaja menetluskulusid nende kogu ulatuses. 3.3. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv Vandeadvokaat Riigilaevastik lepinguline esindaja 4/4