Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu - Rahandusministeerium

Failid

1.1-10.11114-7 22.06.2026 Õigusakti eelnõu.asice2717 KB

Sisu (failidest)

Justiits- ja Digiministeerium Meie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/1114-7 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu Esitame teistkordseks kooskõlastamiseks kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 1 4. Lisa 2 5. Lisa 3 (märkuste tabel) Kristiina Kubja 58851398 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272 EELNÕU juuni 2026 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus § 1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõikes 3, 10. peatüki ja § 174 pealkirjas ning § 174 lõikes 3 asendatakse sõnad „ja kindlustusagent“ tekstiosaga „, kindlustusagent ja kindlustusmaakleri esindaja“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui kindlustusandja tegeleb lepinguriigis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust Eesti kindlustusandja lepinguriigi filiaali tegevusena, sealjuures juhul, kui lepinguriigis filiaali ei asutata ning alaline kohalolek seisneb üksnes kontoris, mida juhib kindlustusandja enda personal või sõltumatu isik, kes tegutseb kindlustusandja nimel. Sellise tegevuse korral peab kindlustusandja järgima käesoleva seaduse §-des 25–31 ja lepinguriigi õigusaktides filiaalile kohalduvaid nõudeid.“; 3) paragrahvi 33 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud esindaja ja lõikes 5 nimetatud nõuete lahendaja tegevust ei käsitata Eesti kindlustusandja filiaali ega kindlustusandja asutamisena lepinguriigis.“; 4) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui lepinguriigi kindlustusandja tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust lepinguriigi kindlustusandja filiaali tegevusena, sealjuures juhul, kui Eestis filiaali ei asutata ning alaline kohalolek seisneb üksnes kontoris, mida juhib kindlustusandja enda personal või sõltumatu isik, kes tegutseb kindlustusandja nimel. Sellise tegevuse korral peab kindlustusandja järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaalile kohalduvaid nõudeid.“; 5) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud esindaja tegevust ei käsitata teise lepinguriigi kindlustusandja filiaali asutamisena Eestis, samuti ei peeta sellist tegevust kindlustusandja asutamiseks Eestis.“; 6) paragrahvi 110 lõikes 3, § 174 lõikes 1, § 177 lõigetes 1 ja 2, § 178 lõike 2 punktis 3, § 182 lõike 8 punktis 3, § 192 lõike 2 punktides 1 ja 6, § 198 lõike 2 punktis 4, § 221 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 258 pealkirjas asendatakse sõna „kindlustushuvi“ sõnaga „kindlustusvajadused“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 116 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „üleriigilise levikuga päevalehes“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teabe valdaja otsusel lisaks muus väljaandes või veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele Ametlikes Teadaannetes, kui see on vajalik teabe levikuks,“; 1 8) paragrahvi 135 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks oma veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele selles väljaandes“; 9) paragrahvis 145 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks oma veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele selles väljaandes või muus väljaandes koos viitega teadaande avaldamisele Ametlikes Teadaannetes, kui see on vajalik teabe levikuks“; 10) paragrahvi 150 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks oma veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele selles väljaandes või muus väljaandes koos viitega teadaande avaldamisele Ametlikes Teadaannetes, kui see on vajalik teabe levikuks,“; 11) paragrahvi 151 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel“ tekstiosaga „oma veebilehel või muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks“; 12) paragrahvi 153 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded ja erirežiimihalduri otsusel lisaks muus väljaandes või veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele Ametlikes Teadaannetes, kui see on vajalik teabe levikuks“; 13) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ tekstiosaga „oma veebilehel või muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks“; 14) paragrahvi 164 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes“ tekstiosaga „väljaandes Ametlikud Teadaanded“; 15) paragrahvi 169 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tagab pankrotiteate avaldamise kindlustusandja veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded või avaldab pankrotiteate muus väljaandes koos viitega Ametlikele Teadaannetele, kui see on vajalik teabe levikuks;“; 16) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kindlustusmaakleri esindaja on isik, kes tegeleb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustusvajadustele ja nõudmistele, kuid kelle peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine.“; 17) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kindlustusmaakleri esindaja tegevusele kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi sätetele üksnes käesoleva seaduse § 5, § 174 lõiget 11, § 176, § 177 lõikeid 1 ja 2, § 179 lõiget 5, § 180 lõiget 3, § 181 lõikeid 1 ja 6, § 1811, § 1821 lõikeid 3 ja 4, § 1921 ning §-e 217–2201, 223–238, 254, 258 ja 261–264, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud tingimused.“; 18) paragrahvi 175 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustusagendi ja lõikes 12 nimetatud kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul 2 peavad olema käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised, mille omandamise võimaldamise eest vastutab kindlustusandja või kindlustusmaakler, kelle esindajana kindlustusagent või kindlustusmaakleri esindaja kindlustuslepinguid turustab ning kes rakendab selleks § 105 lõike 2 punktis 10 või § 186 lõike 2 punktis 16 nimetatud korda.“; 19) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Vahendaja kohustusliku vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust ei ole kindlustusmaakleri esindajal. Tema poolt kahju tekitamise eest vastutab kahjustatud isiku ees kindlustusmaakler, kelle esindajana kindlustusmaakleri esindaja tegutses.“; 20) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnatuses: „(5) Kindlustusmaakler tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuse ja piirangu täitmise ka juhul, kui kliendilt võtab makseid vastu tema nimel tegutsev isik.“; 21) paragrahvi 181 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast arvu „192“ tekstiosaga „, 1921“; 22) paragrahvi 182 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „anda“ tekstiosaga „, välja arvatud kindlustusmaakleri esindajale“; 23) seaduse 10. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kindlustusmaakler ja kindlustusmaakleri esindaja“; 24) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kindlustusmaakler tagab ka kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral käesoleva paragrahvi nõuete täitmise.“; 25) paragrahvi 186 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töötajate“ tekstiosaga „, samuti kindlustusmaakleri esindaja“; 26) paragrahvi 186 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „kindlustushuvi“ tekstiosaga „kindlustusvajaduste ja nõudmiste“; 27) paragrahvi 186 lõike 2 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) kindlustuse turustamisega vahetult seotud isiku, sealhulgas kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva füüsilise isiku ja kindlustusmaakleri juhatuse liikme teadmiste ja oskuste hindamise ning turustamisega vahetult seotud isikule, lisaks kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral otseselt kindlustuse turustamisega tegelevale füüsilisele isikule aastas vähemalt 15 tunni ulatuses kindlustusalase koolituse tagamise kord;“; 28) paragrahvi 186 lõikes 3 asendatakse sõna „töötajatele“ tekstiosaga „töötajatele ja kindlustusmaakleri esindaja kasutamise korral otseselt kindlustuse turustamisega tegelevatele füüsilistele isikutele“; 29) paragrahvi 188 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kui“ tekstiosaga „ta on laitmatu mainega ja usaldusväärne,“; 30) paragrahvi 189 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „nõuetele“ tekstiosaga „või ta ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul laitmatu mainega ja tal ei ole usaldusväärsust toetavaid ärisidemeid“; 3 31) paragrahvi 189 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) taotleja, tema juhtide või omanike märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või võib ohustada kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust või kindlustusturu läbipaistvust Eestis või välisriigis;“; 32) paragrahvi 190 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nõuetele“ tekstiosaga „, sealhulgas vahendajate nimekirja kandmise tingimustele“; 33) seadust täiendatakse §-dega 1901 ja 1902 järgmises sõnastuses: „§ 1901. Kindlustusmaakleri esindaja kandmine vahendajate nimekirja (1) Kindlustusmaakleri esindaja kannab vahendajate nimekirja kindlustusmaakler, keda kindlustusmaakleri esindaja esindab. (2) Kindlustusmaakler võib vahendajate nimekirja kanda üksnes sellise esindaja, kes ei ole sama kindlustustegevuse liigi või alaliigi kindlustuslepingute turustamisel juba kantud vahendajate nimekirja teise kindlustusandja kindlustusagendina või kindlustusmaakleri esindajana ja kes vastab käesolevas seaduses kindlustusmaakleri esindajale kehtestatud nõuetele. (3) Kindlustusmaakler kannab esindaja vahendajate nimekirja viivitamata pärast esindussuhte tekkimist. (4) Kindlustusmaakleri esindaja on kohustatud enne esindussuhte tekkimist teavitama kindlustusmaaklerit järgmistest andmetest: 1) kindlustusmaakleri esindajas vähemalt kümneprotsendilist osalust omava aktsionäri või osaniku nimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning iga aktsionäri või osaniku sissemakse suurus, lisaks aktsiate või osa ja häälte arv; 2) selle kindlustusandja ärinimi, kelles kindlustusmaakleri esindaja omab olulist osalust, ja osaluse suurus; 3) kindlustusmaakleri esindajaga märkimisväärses seoses oleva isiku nimi, registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 4) teave selle kohta, et esindajas vähemalt kümneprotsendilise osaluse omamine või märkimisväärne seos esindajaga ei takista tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist; 5) füüsilisest isikust esindaja kohta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed. (5) Füüsilisest isikust esindaja kohta kantakse vahendajate nimekirja tema nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress. § 1902. Vahendajate nimekirja kantud kindlustusmaakleri esindaja andmete muutmine ja esindaja vahendajate nimekirjast kustutamine (1) Kindlustusmaakler on kohustatud vahendajate nimekirja kantud ebaõiged andmed muutma viivitamata või need kustutama pärast andmete muutmise või kustutamise aluseks oleva teabe laekumist. Vahendajate nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud kindlustusmaakler. (2) Kindlustusmaakler, keda kindlustusmaakleri esindaja esindab, kustutab esindaja vahendajate nimekirjast järgmistel juhtudel: 1) esindussuhte lõppemise korral; 2) füüsilisest isikust esindaja surma korral või ettevõtja lõpetamisel. 4 (3) Finantsinspektsioon võib kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast kustutada, kui: 1) ta ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kindlustusmaakleri esindajale kehtestatud nõuetele; 2) ta on korduvalt või olulisel määral rikkunud käesolevat seadust, esindaja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale või ei ole klientide, kindlustatute või soodustatud isikute huvid piisavalt kaitstud; 3) isik, kellega kindlustusmaakleri esindajal on märkimisväärne seos, on asutatud sellises kolmandas riigis, mille õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistab esindaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist. (4) Kui Finantsinspektsioon kustutab kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel, lõpeb esindussuhe kindlustusmaakleri ja kindlustusmaakleri esindaja vahel kande kustutamisest arvates.“; 34) paragrahvi 191 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ja töötajatele“ tekstiosaga „ning kindlustusmaakleri esindaja töötajatele“; 35) paragrahvi 191 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kindlustusmaakleri juhatuse liikmel ja otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul, sealhulgas kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul peavad olema laitmatu ärialane maine ja usaldusväärsus ning viimast toetavad ärisidemed, samuti käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised.“; 36) paragrahvi 191 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „isiku“ tekstiosaga „, sealhulgas kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva füüsilise isiku“; 37) seadust täiendatakse §-ga 1921 järgmises sõnastuses: „§ 1921. Kindlustusmaakleri esindajale kindlustuslepingu turustamisel esitatavad nõuded (1) Kindlustusmaakleri esindaja peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul: 1) teatama kliendile oma ärinime ja kontaktandmed; 2) teatama kliendile, et ta on kindlustusmaakleri esindaja, kes tegutseb kindlustusmaakleri esindajana, ja kindlustusmaakler on võtnud täieliku vastutuse nimetatud esindaja tegevuse eest, ning viitama vahendajate nimekirjale, kuhu kindlustusmaakler on kindlustusmaakleri esindaja kandnud, ühtlasi võimalusele viimase kohta tehtud kannet kontrollida; 3) teatama kliendile, et ta tegutseb kliendi huvides, turustades talle kindlustuslepinguid sõltumatu analüüsi alusel; 4) selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustusvajadused ja nõudmised kindlustuslepingule; 5) esitama kliendile piisava hulga kindlustusandjate pakkumuste hulgast vähemalt kolme kindlustusandja pakkumused, välja arvatud juhul, kui kliendi juhise, kindlustusriski eripära ja kindlustusandjate pakkumuste vähesuse tõttu või muul sellesarnasel põhjusel ei ole see mõistlikke pingutusi tehes ja kindlustusmaakleri esindajalt oodatavat hoolsust rakendades võimalik; 6) soovitama kliendile käesoleva lõike punktis 5 nimetatud pakkumuste põhjal kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini tema kindlustusvajadustele ja nõudmistele; 5 7) põhjendama kliendile antud nõuandeid ja soovitusi põhjalikkusega, mis vastab kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, sealhulgas põhjendama kliendile käesoleva lõike punktis 5 nimetatud juhul, miks ta esitas kliendile vähem kui kolme kindlustusandja pakkumuse, et klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimisel teadliku otsuse; 8) tutvustama kliendile sõlmitava kindlustuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustusmaksete suurust ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi; 9) teavitama klienti saadava tasu suurusest ja tasustamise alustest iga turustatava kindlustuslepingu kohta eraldi; 10) tegema kliendile teatavaks kindlustusmaakleri esindaja tegevuse kohta kaebuse esitamise korra, sealhulgas esindaja tegevuse üle järelevalvet teostava pädeva asutuse aadressi; 11) konsulteerima klienti muudes kindlustuslepinguga seotud küsimustes. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohaldatakse teabe esitamisele ja hindamisele käesoleva seaduse § 192 lõike 2 punkte 2–4, 51, 92–94, 11 ja 13 ning lõikeid 21– 3.“; 38) paragrahvi 193 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 39) paragrahvi 199 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui vahendajat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb lepinguriigis vahendusega püsivalt, käsitatakse volitatud isiku tegevust Eesti vahendaja lepinguriigi filiaali tegevusena ning sellise tegevuse korral peab vahendaja järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ja lepinguriigi õigusaktides filiaalile kohalduvaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui vahendaja valib püsiva tegevuskoha jaoks õiguspäraselt mõne muu õigusliku vormi.“; 40) paragrahvi 200 lõike 1 punktis 1 ja § 206 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „või kindlustusagendiga“ tekstiosaga „, kindlustusagendi või kindlustusmaakleri esindajaga“; 41) paragrahvi 200 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kindlustusmaakleri esindaja puhul kindlustusmaakleri nimi, keda ta esindab.“; 42) paragrahvi 206 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) kindlustusmaakleri esindaja puhul kindlustusmaakleri nimi, keda ta esindab.“; 43) paragrahvi 2201 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kindlustusmaaklerile“ tekstiosaga „, kindlustusmaakleri esindajale“; 44) paragrahvi 224 lõike 12 punktis 4 asendatakse tekstiosa „või kindlustusagendi“ tekstiosaga „, kindlustusagendi või kindlustusmaakleri esindaja“; 45) paragrahvi 224 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) Teates märgitakse rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi või haldusakti jõustumise kohta. Teave avalikustatakse, et tagada kindlustuse klientide ja avalikkuse kaitse ning finantsturu õigus- ja korrapärane toimimine ning see on Finantsinspektsiooni veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul. Finantsinspektsioon hindab teates sisalduvate isikuandmete veebilehel avaldamise vajalikkust ja lõpetab isikuandmete avaldamise, kui see ei ole enam põhjendatud.“; 46) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 18 järgmises sõnastuses: „(18) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud teabe, dokumentide, väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või -lepingu avalikustamise õigusi.“. 6 § 2. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 4241 järgmises sõnastuses: „§ 4241. Kindlustushuvi Kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast või käesoleva seaduse § 424 lõikes 1 nimetatud kolmandat isikut kindla kindlustusriski vastu.“; 2) paragrahvi 434 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvahendaja kaudu, tagab poliisi kättesaadavaks tegemise kindlustusvõtjale ja asjakohasel juhul kindlustatule kindlustusvahendaja. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusandja kohustus loetakse täidetuks poliisi kindlustusvahendajale väljastamisest arvates.“; 3) paragrahvi 478 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 7 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus seletuskirja lisa 1 Teiste riikide ülevaade IDD artikli 3 rakendamise kohta märts 2025 (seletuskirja lisa on inglise keeles, et säilitada Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu sisendi originaalversioon) Request for information from the Estonian Insurance Brokers Association with regard to the transposition of IDD Article 3.1 (possible registration of ancillary insurance intermediary by insurance intermediaries) into national law QUESTION: Does your national legislation allow an insurance intermediary (broker and/or agent) to register an ancillary Insurance intermediary as their representative under the provisions of IDD Article 3.1 provide that the insurance intermediary assumes full responsibility for the action of such an ancillary intermediary? Please explain. Belgium In Belgium, the ancillary intermediary has to register itself with the supervisory authority (FSMA) but can mention it is acting under the responsibility of an insurance agent/broker. In that later case; if there is a “problem” concerning the insurance distribution activity of the ancillary intermediary, the FSMA will turn to the insurance broker/agent. Additional information: in Belgium we have another category of insurance intermediary: ‘subagent’. The subagent is not ‘ancillary’ active in insurance distribution and falls always under the responsibility of an insurance broker/agent. Here's what the Belgian legislation resulting from the transposition of the IDD stipulates with regard to intermediaries operating on an ancillary basis: In the context of insurance distribution, an insurance intermediary on an ancillary basis is any natural or legal person other than a credit institution or investment firm who, in return for remuneration, takes up or carries out the activity of insurance distribution on an ancillary basis. The following conditions must be met:  the distribution of insurance does not constitute the principal professional activity of this individual or legal entity;  the individual or legal entity distributes only certain insurance products that complement a good or service;  the insurance products concerned do not cover life or liability insurance risks, unless such cover is complementary to the goods or services provided as part of the intermediary's main professional activity. An insurance intermediary acting on an ancillary basis may act under the responsibility of an insurance company or an insurance broker or agent but may also act with full responsibility for insurance distribution. France The French insurance code places the insurance and reinsurance intermediary and the ancillary insurance intermediary on an equal footing with regard to their registration (article L. 512-1), their good repute (L. 511-3 and L. 512-4) and their civil liability (L. 512-6). In principle, each is responsible for themselves 1 In France, insurance intermediaries can be registered in the following categories : “Agent général d'assurance” (AGA), “mandataire d'assurance” (MA), “courtier en assurance” (COA) or “mandataire d'intermédiaire d'assurance” (MIA). An ancillary intermediary is a distributor registered under one of these intermediary categories (unless it meets the derogatory conditions) but whose practice is ancillary to a principal activity. An MIA is an insurance intermediary mandated by another intermediary (including an insurance broker), its registration may be requested by the MIA itself or by the broker. The insurance broker's (COA) conditions of practice are indeed the same whether it is acting on a principal or ancillary basis. In the case of the MIA, it must meet all the conditions of access to the profession of insurance intermediary under the following conditions:  professional competence (level 2, as opposed to level 1 for couriers) (article R. 512.10),  good repute,  professional liability insurance underwritten by himself, by the broker on behalf of the MIA, or the broker assumes full responsibility for the acts of his MIA (article L. 512-6)  financial guarantee in the event of collection of funds  professional association membership  ORIAS registration In addition, you will find attached our FAQ dedicated to MIAs (in French). Germany yes, in Germany it is allowed for an insurance intermediary (broker and/or agent) to register an ancillary insurance intermediary as their representative under the provisions of IDD Article 3.1 provided that the insurance intermediary assumes full responsibility for the actions of such an ancillary intermediary – the legal basis is § 34d Abs. 6 Gewerbeordnung (industrial code). Attached please find an application form, that is to be used when an ancillary intermediary wants to exempt himself from the registration-duty by claiming to work as a representative of an insurance intermediary that already has a registration and permission by the national authority (in Germany: Chambers of Commerce). Hungary Please note that the Hungarian legislation allows certain type of insurance intermediaries to register an ancillary insurance intermediary as their sub-intermediary. These are the insurance broker and the multiple insurance agent. For your information, both types of intermediaries (i) can carry out insurance distribution activities only with a licence from the Hungarian National Bank and (ii) allowed to distribute competing products. Here is the legislation, with comments below: Section 373/A of Act LXXXVIII of 2014 on the Business of Insurance (1) Ancillary insurance intermediaries may only be mandated by insurance companies, or brokers or multiple agents. It is not allowed to carry out insurance distribution for different type of principals simultaneously (e.g. one mandate from insurer ‘A’ and one mandate from broker ‘B’). 2 (2) A person acting as an auxiliary insurance intermediary may not accept simultaneously the mandate of more than one principal to carry out insurance distribution activities. It is not allowed to carry out insurance distribution for more than one principal in the given type (e.g. one mandate from broker ‘A’ and one mandate from broker ‘B’). (3) The principal of an ancillary insurance intermediary shall be held responsible to ensure that the intermediary complies in carrying out insurance distribution activities with the rules on the provision of information relating to product features, and where several different products are available, to conduct needs assessment covering the full spectrum of such available products. An ancillary insurance intermediary may always carry out his distribution activity according to the rules applicable to his principal (insurer, broker, multiple agent) who is responsible to ensure this. (4) An ancillary insurance intermediary may not enter into any other agency or other legal relationship - which are not considered an employment relationship - with others for the pursuit of ancillary insurance distribution activities. The ancillary insurance intermediary may not have any additional sub-intermediaries, only employees. Italy To register as an ancillary intermediary in the Italian RUI (register), it is essential to comply with a series of specific rules and registration requirements as follow Main Activity: The intermediary must carry out a primary professional activity that is different from insurance distribution. This primary activity should be complementary to the insurance products offered. Type of Products: The intermediary can only distribute certain insurance products that do not cover life or liability insurance, unless such coverage complements the goods or services provided within their main activity. Section of Registration: Ancillary intermediaries must register themselves in Section E) of the RUI if they operate as collaborators of other intermediaries (registered in A or B or D section) with evidence of the ancillary nature of their activity, or in Section F) if they operate under direct control of an Insurer. So they do not carry out intermediary activities under the formal supervision and surveillance of an agent or broker. IVASS (the Italian Supervisory) clearly explained in FAQ 1.12 that "a person or a company cannot be registered simultaneously in Section E) as "contributor" for some main intermediaries and as "ancillary" for others main intermediaries The issue was also raised in the public consultation to document Ivass n. 2/2019 that led to the enactment of Measure 97 of 4 August 2020 (amending, among others, Regulation 40/2018) and IVASS has downgraded the problem to purely operational and not legal. The optionality in the Section of Registration leads to a critical situation as a limit to the freedom of enterprise, requiring the Insurers and main intermediaries that operate with alternative channels (car dealers, travel agencies, etc.) to limit their operations in terms of solutions distributed through them towards customers, especially in the life and RC sector. Unlike sub-agents, ancillary intermediaries are not registered as quasi-subordinate collaborators by Agents or Brokers but rather make direct mandate agreements with 3 Insurance Companies or, at most, stipulate collaboration agreements with Agents or Brokers, nevertheless responding personally for their work in the case of any non- fulfilment, also by means of their compulsory professional civil liability policy. Lithuania According to the Lithuanian legislation, ancillary insurance intermediaries are registered by insurers following the same rules as agents. Slovakia Slovakian national legislation requires that all ancillary insurance intermediaries, except those which fulfil exception under the provisions of IDD Article 1.3, shall be registered as representatives of an independent insurance agent or representatives of an insurance undertaking. If the ancillary insurance intermediary is registered as a representative of the insurance undertaking, his legal position is the same as the position of tied insurance agent of the insurance undertaking. If the ancillary insurance intermediary is registered as a representative of the independent insurance agent, his legal position is similar as the position of the subordinate insurance agent of the independent insurance agent, with allowances in relation to professional qualification and mandatory examinations. Spain According to our national law: Insurance intermediaries may enter into commercial contracts with ancillary insurance intermediaries who carry out distribution activities on behalf of such intermediaries. Ancillary insurance intermediaries will not have the status of insurance intermediaries. Ancillary insurance intermediaries will carry out their activity under the direction, administrative liability regime, professional civil liability regime, and financial capacity regime of the intermediary for whom they act. Therefore, insurance intermediary assumes full responsibility for the actions of su ch an ancillary intermediary. Ancillary insurance intermediaries must identify the identity and registration details of the intermediary on whose behalf they act. Sweden According to Swedish law, an insurance intermediary can register an ancillary insurance intermediary as their representative. However, this applies only if the insurance intermediary assumes full responsibility for their actions (pure financial loss) and the distribution is limited to the following insurance products:  Insurance products that complement a good or a service.  Insurance products that do not include life insurance or liability insurance, except when such coverage complements the good or service that the intermediary provides as their main professional activity. (the definition of a tied ancillary insurance intermediary in Swedish law: an ancillary insurance intermediary who has entered into an agreement with one or more insurance undertakings or insurance intermediaries to distribute the insurance products specified in sections 20b and 20c, provided that the agreement stipulates that the insurance undertaking or the insurance intermediary is liable for pure financial loss.) UK In the UK, this type of ancillary intermediary would be known as an Appointed Representative (AR) and the insurance intermediary would be regarded as their Principal and must assume full responsibility for their AR (or ARs if they have more than one.) One aspect of this is the requirement to ensure that the Principal’s professional indemnity insurance cover extend to include the actions/negligence of the AR when the AR is acting in that capacity. 4 We also have a category of AR that is restricted in its activities to making introductions only to their Principal and this type of AR is (unsurprisingly) known as an Introducer Appointed Representative (IAR). The UK conduct regulator (the Financial Conduct Authority – FCA) introduced more stringent obligations on principal firms at the end of 2022, following concerns that there was a lack of effective risk management from principal firms that have ARs (in the onboarding and ongoing oversight of ARs, for example). Link to further information on the FCA’s expectations in this area - https://www.fca.org.uk/firms/appointed-representatives-principals 5 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus seletuskirja lisa 2 Teiste riikide ülevaade Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 teise alalõike ülevõtmise kohta mai/juuni 2026 Soome Vakuutusyhtiölaki1 [mitteametlik tõlge] 3 luku. Ensi vakuutustoiminnan harjoittaminen ulkomailla Käesolevas seaduses loetakse püsiva tegevuskoha (filiaali) Vakuutusyhtiön muussa ETA-valtiossa kuin asutamist muus Euroopa Suomessa sijoittautumisoikeuden perusteella Majanduspiirkonna riigis peale harjoittama ensivakuutustoiminta Soome otsekindlustustegevuseks asutamisõiguse alusel. 1 § Sivuliikkeen perustaminen Tässä laissa ensivakuutustoiminnan Lisaks esindusele ja filiaalile harjoittamisena sijoittautumisoikeuden peetakse filiaaliks ka ettevõtte perusteella pidetään kiinteän toimipaikan enda töötajate hallatavat kontorit (sivuliike) perustamista muuhun ETA-valtioon ja iseseisvalt tegutsevat isikut, kuin Suomeen. kellel on püsiv volitus tegutseda Sivuliikkeellä tarkoitetaan asioimiston ja ettevõtte nimel samamoodi nagu sivukonttorin lisäksi myös toimistoa, jota hoitaa esindusel. yhtiön oma henkilökunta, ja itsenäisesti toimivaa henkilöä, jolla on pysyvä valtuutus toimia yhtiön puolesta asioimiston tapaan. Rootsi Försäkringsrörelselag2 [mitteametlik tõlge] 3 kap. Verksamhet i ett annat land inom EES § 1 Kindlustusandja, kes ei ole edasikindlustusandja ja kes Allmänna bestämmelser om kavatseb asutada EMP-s filiaali, sekundäretablering esinduse või muu sarnase Underrättelse till Finansinspektionen om tegevuskoha (teisese üksuse), peab avsikt att inrätta en sekundäretablering enne tegevuse alustamist teavitama Finantsjärelevalvet. 1 § Ett försäkringsföretag som inte är ett Teade peab sisaldama 1. återförsäkringsbolag, och som avser att inrätta en kavandatava tegevuse kava koos filial, agentur eller annat liknande driftställe teabega teisese üksuse korralduse (sekundäretablering) inom EES ska underrätta ja seal teostatava Finansinspektionen innan verksamheten kindlustustegevuse kohta ning 2. påbörjas. Underrättelsen ska innehålla 1. en plan teavet riigi kohta, kus teisese för den tilltänkta verksamheten, med uppgift om üksuse asutatakse, ning teisese sekundäretableringens organisation och vilken üksuse ja selle esindaja aadressi. försäkringsverksamhet som ska drivas där, och 2. uppgift om i vilket land sekundäretableringen ska inrättas samt om sekundäretableringens adress och dess företrädare. Taani Lov om forsikringsvirksomhed3 [mitteametlik tõlge] (e-kirjaga saadud § 56. Ved et forsikringsselskabs etablerede Kindlustusseltsi püsiva vastus forretningssted forstås: tegevuskoha all mõistetakse: päringule) 1) Det hjemsted, der fremgår af vedtægten. 1 Finlex veebileht (Soome): Vakuutusyhtiölaki: Vakuutusyhtiölaki | 521/2008 | Legislation | Finlex 2 Rootsi valitsusasutuste õigusandmebaas: Regeringskansliets rättsdatabaser 3 Lovguiden veebileht (Taani õigusaktide koondleht): Lov om forsikringsvirksomhed 1 2) En filial. 1. põhikirjas märgitud 3) Et kontor, der ledes af et udenlandsk registrijärgset asukohta; forsikringsselskabs eget personale. 2. filiaali; 4) En uafhængig person, som har en fast 3. kontorit, mida juhib bemyndigelse til at handle på et udenlandsk välismaise forsikringsselskabs vegne i lighed med en filial. kindlustusseltsi enda personal; või Stk. 2. Er et udenlandsk forsikringsselskab her i 4. sõltumatut isikut, kellel on landet omfattet af stk. 1, nr. 3 eller 4, betragtes püsiv volitus tegutseda kontoret eller personen ligeledes som välismaise forsikringsselskabets herværende filial og skal kindlustusseltsi nimel opfylde de betingelser, der er fastsat i §§ 49-51 filiaaliga sarnasel viisil. eller i medfør af § 3, stk. 3. Lõike 1 punktides 3 või 4 nimetatud juhtudel käsitatakse kontorit või isikut samuti kindlustusseltsi kohaliku filiaalina ning see peab vastama §-des 49, 50 ja 51 või § 3 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele. Saksamaa Gesetz über die Beaufsichtigung der [mitteametlik tõlge] Versicherungsunternehmen (Versicherungsaufsichtsgesetz - VAG) (2) Filiaal on esmase kindlustuseandja esindus või § 57 Versicherungsgeschäfte über filiaal teise liikmesriigi või Niederlassungen oder im lepinguriigi territooriumil. Dienstleistungsverkehr4 Filiaaliks loetakse ka seda, kui kindlustustegevust teostab isik, (2) Als Niederlassung gilt eine Agentur oder kes on iseseisev, kuid kellele see Zweigniederlassung eines ülesanne on püsivalt usaldatud ja Erstversicherungsunternehmens im kes tegutseb teises liikmesriigis Hoheitsgebiet eines anderen Mitglied- oder või lepinguriigis asuvast püsivast Vertragsstaats. Um eine Niederlassung handelt es tegevuskohast. sich auch, wenn das Versicherungsgeschäft durch eine zwar selbständige, aber ständig damit betraute Person betrieben wird, die von einer Betriebsstätte in dem anderen Mitglied- oder Vertragsstaat aus tätig wird. Leedu Lietuvos Respublikos draudimo įstatymas5 [mitteametlik tõlge] 73 straipsnis. Kitų Europos ekonominės Käesolevas artiklis sätestatud erdvės valstybių draudimo įmonių teisė teikti esindaja määramist ja esindaja paslaugas Lietuvos Respublikoje olemasolu Leedu Vabariigis ei loeta mõne teise Euroopa 3. Šiame straipsnyje numatytas atstovo Majanduspiirkonna riigi paskyrimas ir atstovo Lietuvos Respublikoje kindlustusandja filiaali, esinduse buvimas nelaikomas kitos Europos ekonominės või büroo asutamiseks Leedu erdvės valstybės draudimo įmonės filialo, Vabariigis käesoleva seaduse § 6 atstovybės ar biuro Lietuvos Respublikoje tähenduses, kuid esindajaks võib įsteigimu šio įstatymo 6 straipsnio prasme, tačiau määrata mõne teise Euroopa atstovu gali būti paskirtas kitos Europos Majanduspiirkonna riigi ekonominės erdvės valstybės draudimo įmonės kindlustusandja (sama või muu kui 4 Saksamaa Justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi veebileht: § 57 VAG - Einzelnorm 5 Infolex veebileht (Leedu): Draudimo įstatymas 2 (tos pačios ar kitos negu atstovaujamoji įmonė) esindatav ettevõtja) filiaali, mis on filialas, įsteigtas Lietuvos Respublikoje. asutatud Leedu Vabariigis. Hispaania6 Ei Law 20/2015, Article 6.6. (e-kirjaga The Spanish wording is as follows: saadud “Branch: Any establishment of an insurance or vastus reinsurance undertaking located in the territory of päringule) a Member State other than the home Member State. Any permanent presence of an insurance undertaking domiciled in another Member State shall be treated as a branch, even where such presence does not take the form of a branch and operates through an office managed by the undertaking’s own staff or by an independent person empowered to act permanently on behalf of the insurance undertaking in the same way as a branch.” Küpros Paragraph 11 of Article 3 of L.4364/20167 [mitteametlik tõlge] (e-kirjaga saadud “158 (2) Για τους σκοπούς του παρόντος Käesoleva peatüki kohaldamisel vastus Κεφαλαίου, εξομοιώνεται με υποκατάστημα loetakse liikmesriigi ettevõtja iga päringule) κάθε μόνιμη παρουσία μιας επιχείρησης κράτους püsivat kohalolekut Vabariigis μέλους στη Δημοκρατία, έστω και αν αυτή η filiaaliks isegi siis, kui see παρουσία δεν έχει λάβει τη μορφή kohalolek ei ole filiaali vormis, υποκαταστήματος, αλλά ασκείται μέσω απλού vaid toimub lihtsa kontori kaudu, γραφείου το οποίο διευθύνεται από το προσωπικό mida haldab ettevõtja enda της ίδιας της επιχείρησης, ή από ανεξάρτητο personal või sõltumatu isik, kes on πρόσωπο, εντεταλμένο να ενεργεί μονίμως για volitatud ettevõtja nimel püsivalt την επιχείρηση όπως θα ενεργούσε μια tegutsema, nagu tegutseks esindus. αντιπροσωπεία.” Belgia Est assimilée à une succursale toute présence [mitteametlik tõlge] (e-kirjaga permanente d'une entreprise sur le territoire d'un saadud État membre autre que son État membre d'origine Belgia Ettevõtte igasugune püsiv vastus ou sur le territoire d'un pays tiers, même lorsque kohalolek muus liikmesriigis kui päringule) cette présence n'a pas pris la forme d'une selle algne liikmesriik või succursale mais s'exerce par le moyen d'un simple kolmanda riigi territooriumil bureau géré par le personnel propre de l'entreprise samastatakse filiaaliga, isegi kui ou par une personne indépendante mais mandatée see kohalolek ei toimu filiaali pour agir en permanence pour l'entreprise comme vormis, vaid toimub lihtsa kontori le ferait une agence. kaudu, mida haldab äriühingu enda personal või sõltumatu isik, kes on volitatud tegutsema ettevõtte nimel püsivalt nagu esindus. Portugal Lei n.º 147/2015, de 9 de setembro8 [mitteametlik tõlge (e-kirjaga saadud Artigo 5.º – Definições gerais 6 Agencia Estatal Boletín Oficial del Estado (Hispaania Riigiteataja) veebileht: BOE-A-2015-7897 Ley 20/2015, de 14 de julio, de ordenación, supervisión y solvencia de las entidades aseguradoras y reaseguradoras. 7 Küprose Rahandusministeeriumi veebileht: ΝΟΜΟΣΧΕΔΙΟ ΜΕ ΤΙΤΛΟ «ΝΟΜΟΣ ΠΟΥ ΡΥΘΜΙΖΕΙ ΘΕΜΑΤΑ ΠΟΥ ΑΦΟΡΟΥΝ ΣΤΗΝ ΑΣΚΗΣΗ ΑΣΦΑΛΙΣΤΙΚΩΝ ΚΑΙ ΑΝΤΑΣΦΑΛΙΣΤΙΚΩΝ ΕΡΓΑΣΙΩΝ ΚΑΙ ΣΤΗΝ ΑΣΚΗΣΗ ΕΡΓΑΣΙΩΝ ΔΙΑΜΕΣΟΛΑΒΗΣΗΣ ΚΑΙ 8 Jornal Oficial da República Portuguesa (Portugali ametlikud väljaanded) veebileht: Lei n.º 147/2015, de 9 de setembro | DR 3 vastus 1 – (…) „Filiaal“ – kindlustus- või päringule) l) «Sucursal», a agência, sucursal, delegação ou edasikindlustusandja esindus, outra forma local de representação de uma filiaal, delegatsioon või muu empresa de seguros ou de resseguros situada no kohaliku esinduse vorm, mis asub território de um Estado membro diferente do liikmesriigi territooriumil, mis on Estado membro de origem, sendo como tal erinev tema päritoluliikmesriigist. considerada qualquer presença permanente em Filiaalina käsitatakse ka igasugust território da União Europeia, mesmo que püsivat kohalolekut Euroopa Liidu exercida através de um simples escritório gerido territooriumil, isegi kui see toimub por pessoal da própria empresa ou por uma lihtsa büroo kaudu, mida juhivad pessoa independente mas mandatada para agir ettevõtja enda töötajad või permanentemente em nome da empresa como o sõltumatu isik, kellele on antud faria uma agência; volitus tegutseda püsivalt ettevõtja (…).” nimel samamoodi nagu esindus või filiaal. (…)” Iirimaa Regulation 3 Interpretation (e-kirjaga In these Regulations, unless the context otherwise saadud requires - vastus "branch" means an agency or a branch of päringule) an insurance undertaking or reinsurance undertaking which is located in the territory of a Member State other than its home Member State, and any permanent presence of an undertaking in a Member State other than its home Member State shall be treated in the same way as a branch, even where that presence does not take the form of a branch but consists merely of an office managed by the staff of the undertaking or by a person who is independent but has permanent authority to act for the undertaking as an agency would; 4 Läti Apdrošināšanas un pārapdrošināšanas [mitteametlik tõlge] (e-kirjaga likums9 saadud 152.pants. (1) Apdrošināšanas sabiedrība, kura Paragrahv 152. (1) vastus vēlas atvērt filiāli dalībvalstī, pirms filiāles Kindlustusselts, kes soovib avada päringule) atvēršanas par to rakstveidā paziņo Latvijas filiaali liikmesriigis, peab enne Bankai. filiaali avamist sellest kirjalikult (…) teavitama Läti Panka. (…) (4) Šā panta nosacījumi attiecas uz jebkuru (4) Käesoleva paragrahvi sätteid apdrošināšanas sabiedrības pastāvīgu darbību kohaldatakse kindlustusseltsi mis dalībvalstī, ja tā tiek veikta ar dalībvalstī tahes püsiva tegevuse suhtes izveidota biroja starpniecību, kuru vada liikmesriigis, kui seda teostatakse apdrošināšanas sabiedrības personāls vai liikmesriigis asuva kontori kaudu neatkarīga persona, kurai apdrošināšanas ja kui seda juhib kindlustusseltsi sabiedrība piešķīrusi pastāvīgas pilnvaras rīkoties personal või sõltumatu isik, kellele šīs sabiedrības vārdā. kindlustusselts on andnud püsiva volituse tegutseda selle seltsi nimel. Kreeka Paragraph 11 of Article 3 of L.4364/201610 [mitteametlik tõlge] (e-kirjaga saadud «11. «Υποκατάστημα»: το πρακτορείο ή „11. Filiaal“ – kindlustus- või vastus υποκατάστημα ασφαλιστικής ή αντασφαλιστικής edasikindlustusandja esindus või päringule) επιχείρησης, το οποίο βρίσκεται σε άλλο κράτος filiaal, mis asub muus liikmesriigis - μέλος από το κράτος - μέλος καταγωγής της. Με kui tema päritoluliikmesriik. υποκατάστημα εξομοιώνεται κάθε μόνιμη Filiaaliga võrdsustatakse ka παρουσία ασφαλιστικής ή αντασφαλιστικής kindlustus- või επιχείρησης στην Ελλάδα, που ασκείται μέσω edasikindlustusandja igasugune απλού γραφείου το οποίο διευθύνεται από το püsiv kohalolek Kreekas, mida προσωπικό της ίδιας της επιχείρησης, ή από teostatakse lihtsa büroo kaudu, ανεξάρτητο πρόσωπο, εντεταλμένο να ενεργεί mida juhivad ettevõtja enda μονίμως για την επιχείρηση όπως θα ενεργούσε töötajad või sõltumatu isik, kellele ένα πρακτορείο.». on antud püsiv volitus tegutseda ettevõtja nimel samal viisil nagu esindus või filiaal. Horvaatia Article 66, paragraph 1 of the Insurance Act [mitteametlik tõlge] (Official Gazette, No. 30/2015, 112/2018, (e-kirjaga 63/2020, 133/2020, 151/2022, 152/2024, (1) Igasugust kindlustusandja saadud 151/2025)11: püsivat kohalolekut Horvaatia vastus Vabariigi territooriumil päringule) Obavljanje poslova osiguranja na temelju prava käsitatakse samaväärselt filiaaliga, poslovnog nastana u Republici Hrvatskoj Članak isegi kui see kohalolek ei ole 66. filiaali vormis ning koosneb (1) Svaka se trajna prisutnost društva na području üksnes büroost, mida juhivad Republike Hrvatske tretira na isti način kao kindlustusandja enda töötajad või podružnica, čak i kad ta prisutnost nema oblik sõltumatu isik, kellel on püsiv podružnice i sastoji se samo od ureda kojim volitus kindlustusandjat esindada. upravlja vlastito osoblje društva za osiguranje ili 9 LATVIJAS REPUBLIKAS TIESĪBU AKTI veebileht: Apdrošināšanas un pārapdrošināšanas likums 10 Kreeka Keskpanga veebileht: ΕΦΗΜΕΡΙΔΑ ΤΗΣ ΚΥΒΕΡΝΗΣΕΩΣ 11 Horvaatia õigusaktide andmebaas ja õigusinfo portaal: Zakon o osiguranju - Zakon.hr 5 osoba koja je neovisna i ima trajnu ovlast zastupati društvo za osiguranje. 6 Kindlustusandjate kriiside ennetamise ja lahendamise seadus seletuskirja lisa 3 Märkuste tabel JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM Märkused 1–8 FINANTSINSPEKTSIOON Märkused 9–12 EESTI KINDLUSTUSMAAKLERITE LIIT Märkused 13 ja 14 FINANCEESTONIA Märkused 15–18 EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT Märkused 19–29 AID KINDLUSTUSMAAKLER OÜ Märkus 30 Arvestatud/ Mitte- Rahandusministeeriumi Nr. Ettepaneku sisu arvestatud/ seisukoht Selgitatud JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM (I ring) 1. 1. Eelnõu p 4 ja 5 – eelnõuga loobutakse kindlustustegevuse Arvestatud JDM seaduses (KindlTS) sätestatud teadete avaldamisest üleriigilise levikuga päevalehtedes ning see asendatakse kohustusega avaldada teated väljaandes Ametlikud Teadaanded. Justiits- ja Digiministeerium toetab muudatust. Märgime, et Justiits- ja Digiministeeriumis on kavandamisel Riigi Teataja seaduse (RTS) muudatused, milles asendatakse „üleriigilise päevalehes“ ja muudes väljaannetes avaldamise kohustus avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Arvestades teabe laia leviku vajadust jäetakse andmeandjatele ehk teadaande avaldajatele siiski kaalutlusõigus avaldada teavet muus väljaandes juhul, kui see on vajalik teabe jõudmiseks mõjutatud isikuteni. Seetõttu palume kaaluda, kas see vajadus on olemas ka KindlTS teadete puhul. Palume kaaluda, kas esineb vajadus täpsustada asenduse sõnastust järgmiselt: „…avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teabe valdaja otsusel täiendavalt muus väljaandes või veebilehel koos viitega teadaande avaldamisele Ametlikes Teadaannetes, kui see on vajalik teabe levikuks." Lisaks anname teada, et RTS-i Ametlike Teadaannete osas on kavas reguleerida teadaannetes avaldatavate isikuandmetena üksnes isiku nimi ja isikukood. Muud isikuandmed, kui need sisalduvad avaldatud teadaannetes, tuleb sätestada eriseadustes. 2. 2. Eelnõu p 4 ja 5 – seletuskirjas ei ole analüüsitud Arvestatud Seletuskirja on täiendatud JDM teadaannete avaldamisvajadust ega nende avaldamise üldist avaldamisvajaduse analüüsi ja statistikat üleriigilistes ajalehtedes. Võimalusel palume see põhjendustega. Samuti on välja tuua. Palume ka seletuskirja mõju osa täiendada täiendatud mõjude osa. avaldamisstatistika ning teavituse tõhususe hindamisega. Samuti palume seletuskirja täiendada põhjendusega, miks Siiski mõõname, et teadaannete avaldamise kohana ei sobi enam üleriigilised üleriigilistes päevalehtedes päevalehed. avaldatavate teadaannete kohta ei ole võimalik esitada 1 Seletuskirjas ei ole hinnatud, kas eelnõuga Ametlikes terviklikku ja usaldusväärset Teadaannetes avaldamiseks lisatavad uued vormid statistikat, kuna vastav teave ei dubleerivad juba avaldatavaid vorme, näiteks likvideerija ole koondatud ega avalikult teadet ja pankrotihalduri teadet. Võimalik, et need on juba süstematiseeritud. Seetõttu ei hõlmatud Ametlikes Teadaannetes avaldatavate pankroti- ja ole seletuskirjas esitatud likvideerimismenetluse teadaannetega. kvantitatiivset analüüsi päevalehtedes avaldamise kohta, kuid hinnang teavitamise tõhususele põhineb teadete avaldamise aluseks olevate juhtumite esinemise sagedusel. Nõustume, et osade teadete dubleerimine KindlTS-si ei ole asjakohane ning jätame need teated seadusest välja. Samuti piisab teatud juhtudel teate avaldamisest üksnes veebilehel. 3. 3. Eelnõu p-d 16–18 (KindlTS § 188, 189) – kõnealuste Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. JDM sätetega nähakse ette tingimused, millele peab kindlustusmaakler vastama selleks, et teda võiks kanda vahendajate nimekirja või keelduda sinna kandmisest. Tingimused näevad muu hulgas ette, et kindlustusmaakler on laitmatu mainega ja usaldusväärne, tal on olemas usaldusväärsust toetavad ärisidemed ning et kindlustusmaakleri enda, tema juhtide või omanike seosed teiste isikutega ei ohusta kindlustusturu ega taotleja usaldusväärsust ega kindlustusturu läbipaistvust Eestis ega välisriigis. Vahendajate nimekirja kandmisest keeldumise alus on, kui kindlustusmaakleri isiklik käitumine või ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või võib ohustada kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust või kindlustusturu läbipaistvust Eestis või välisriigis. Eelnõu ega seletuskirja põhjal ei ole selge, kuidas eelnimetatud tingimustele vastavust kontrollitakse ja millistele andmetele tuginedes. Palume seletuskirjas tuua välja, millisele teabele tuginedes kontrolli teostatakse ning kuidas sellekohane teave kontrollijani jõuab. Sama märkus kehtib ka eelnõu § 1 p 20 ja 22 (KindlTS § 1901 ja 1902, § 191 lg 1) kohta. 4. 4. Eelnõu p 23 (KindlTS § 191 lg 3) – kõnealuse sättega Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. JDM nähakse ette, et otseselt kindlustuse turustamisega tegeleva füüsilise isiku laitmatu ärialase maine kontrollimise kohustus on kindlustusmaakleril. Palume seletuskirjas välja tuua, milliste andmete alusel kindlustusmaakler isiku laitmatut mainet kontrollib ning millistes normides on ette nähtud isikuandmete töötlemise ulatus. 5. 5. Eelnõu § 1 p 31 (KindlTS § 224 lg 12 p 4) – muudatuse Arvestatud Teate sisu on reguleeritud sama JDM kohaselt on Finantsinspektsioon kohustatud avalikustama paragrahvi lõikes 14, sisaldades oma veebilehel teate kindlustusmaakleri agendi vahendajate mh isikuandmeid. Eelnõusse on nimekirjast kustutamise otsuse kohta. Eelnõust ega lisatud lõike 14 muutmine, et seletuskirjast ei selgu, milliseid andmeid teade sisaldab. Kui täiendada sätet avalikustamise teade sisaldab ka isikuandmeid, siis tuleb need välja tuua eesmärgiga. 2 seaduse tasandil ning näha ette, mis eesmärgil isikuandmeid avalikustatakse. 6. 6. Seletuskirjas on öeldud: „Kavandatav regulatsioon ei Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. JDM kehtesta kindlustusmaaklerile uusi tegevuskeelde ega karmista olemasolevaid piiranguid, vaid laiendab lubatud tegevusvorme, võimaldades kasutada kindlustuse turustamisel esindajaid. Seetõttu ei kujuta muudatus endast ettevõtlusvabaduse intensiivset riivet.“ Palume seletuskirjas kirjeldada, milles seisneb riive nii kindlustusmaaklerile kui ka kindlustusmaakleri agendile, mis on selle legitiimne eesmärk ning kuidas jõuti järeldusele, et riive on proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). 7. 7. Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu Arvestatud JDM ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 8. 8. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 Arvestatud JDM palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. FINANTSINSPEKTSIOON 9. 1. Finantsinspektsioon leiab, et eelnõu punktides 2 ja 3 Selgitatud Nõustume, et kehtiva seaduse FI viidatud KindlTS § 24 lõike 6 ja § 36 lõike 2 muudatused, sõnastus on õigusselgem, kuid millega kaotatakse vastavalt välisriigis ja Eestis filiaali meie hinnangul ei pruugi see olla asutamise nõue, vajaksid täiendavat analüüsi. kooskõlas Solventsus II direktiiviga. Hetkel jääb mõnevõrra ebaselgeks muudatuse eesmärk, sest eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu märkimisväärset Käesoleva muudatuse aluseks oli halduskoormuse vähenemist ei turuosalistele ega Finantsinspektsiooni enda Finantsinspektsioonile. Mõju turuosalise ettepanek. halduskoormusele on väike, kuna tegu on ühekordse toiminguga, nii filiaali asutamisel kui ka lõpetamisel. Nimelt esitas Finantsinspektsioon 18.12.2025 rahandusministrile Finantsinspektsioon on seisukohal, et kehtiv sõnastus ja kirja nr 4.12-2/8010 „Ettepanekud filiaali formaalne registreerimine tagab õigusselguse vähendada finantssektori teenuse osutamise vabaduse alusel tegutsemise ja halduskoormust“1. Kirja lisas 2 on asutamisvabaduse alusel piiriüleselt teenuse osutamisel. esitatud turuosaliste ettepanekud Kehtiv sõnastus annab selge tegevusjuhise ega loo halduskoormuse vähendamiseks. ebaselgeid ärimudeleid. Muudatuse korral hägustuvad Ettepanek number 22: „one large tegevuse ja järelevalve konkreetsus ja piirid. Hetkel issue is related to the fact that we kehtiv selgus lihtsustab järelevalve teostamist, aga ka need to have a branch in Estonia. klientidel teenusepakkuja valikut ja oma õiguste It should be compliant just to teostamist. operate cross border as we do in other markets such as Lithuania.“ Samuti lihtsustab kehtiv regulatsioon haldusmenetluses Sinna juurde oli esitatud dokumendi kättetoimetamist, kuna võimaldab selle saata Finantsinspektsiooni ettepanek äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil turuosaliste ettepanekule number (HMS § 27 lõige 2 punkt 3). 22, mis oli järgmine: „Ettepanek RM-ile muuta KindlTS § 36 lg 2 ja KindlTS § 24 lg 6. Sõnastuse 1 Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 3 Samuti märgib Finantsinspektsioon, et filiaali asutamine muutmisel saab lähtuda direktiivi on vajalik filiaalile registrikoodi saamiseks, mille sõnastusest. Direktiiv avaldamise kohustus tuleb Finantsinspektsioonil 2009/138/EL art 146 lg 2 II lause: Rahandusministri määruse „Finantsinspektsiooni Kindlustusandja pidevat veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ § 6 kohalolekut liikmesriigi lõike 1 punktist 2. territooriumil käsitletakse samal viisil nagu filiaali, isegi kui see Praktikas on ka Läti ja Leedu järelevalveasutused kiitnud kohalolek ei võta filiaali kuju, vaid Eesti kehtivat regulatsiooni, mis tagab hea õigusselguse seisneb ainult kontoris, mida teenuse osutamise viisi määratlemisel. Kehtiva KindlTS haldab kindlustusandja enda vastav regulatsioon ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul personal või isik, kes on sõltumatu, ka vastuolus Solventsus II regulatsiooniga. kuid kellel on pidev volitus tegutseda kindlustusandja nimel Eeltoodust tulenevalt on Finantsinspektsiooni ettepanek esindajana.“ jätta muudatus sellisel kujul sisse viimata. Seletuskirja lisas on esitatud 14 liikmesriigi ülevaade selle kohta, kuidas nad on vastava direktiivi sätte oma õigusesse ülevõtmine. Ükski seletuskirjas esitatud liikmesriik ei nõua filiaali asutamist. 10. 2. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse KindlTS § 179 lõikega Selgitatud Tõepoolest, § 179 lõike 5 kohaselt FI 5, mille kohaselt vahendaja kohustusliku vastutab kindlustusmaakleri vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust ei ole agendi poolt kahju tekitamise ees kindlustusmaakleri agendil. Tema poolt kahju tekitamise kindlustusmaakler, kelle eest vastutab kahjustatud isiku ees kindlustusmaakler, esindajana kindlustusmaakleri kelle esindajana kindlustusmaakleri agent tegutses. agent tegutses. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et selle sätte puhul KindlTS § 179 lõike 1 punkti 1 tuleb arvestada, et kindlustusmaakleril puuduvad kohaselt peab kindlustuse kapitalinõuded ja seetõttu ei ole siin kohane rakendada turustamisest tuleneva kohustuse kindlustusandja ja tema agendi vastutuse analoogiat. rikkumisega tekitatud kahju Kindlustusmaakleril ei pruugi olla vahendeid kahju hüvitamise tagamiseks sõlmima hüvitamiseks. Kindlustusmaakleri vastutuse tagatiseks on vahendaja kohustusliku tema vastutuskindlustusleping. Arvestades, et vastutuskindlustuslepingu, kindlustusmaakleri agent on eraldiseisev isik, puudub sealjuures on üheks tingimuseks, veendumus, et kindlustusmaakleri et kindlustusjuhtumiks on vastutuskindlustusleping katab ka kolmanda isiku vahendaja või tema esindaja poolt vastutuse. kindlustuse turustamisest tuleneva kohustuse rikkumisega varalise Seetõttu teeme ettepaneku näha KindlTS § 179 lõikes 5 kahju tekitamine turustatud ette kindlustusmaakleri kohustus sõlmida oma kindlustuslepingu järgsele vastutuskindlustusleping tingimusega, et see hõlmab ka kindlustusvõtjale, kindlustatule tema kõigi agentide tegevust. või soodustatud isikule. Seega on meie hinnangul vastutuskindlustuslepinguga juba kaetud ka kindlustusmaakleri esindaja (kindlustusmaakleri agendi) tegevused. 11. 3. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et eelnõu punkti Arvestatud FI 16 sõnastus seletuskirjas (lehekülg 8) vajab üle vaatamist. Hetkel on kirjas: „Muudatuse olema võimalus kontrollida ka juriidilise isiku tausta...“. 4 12. 4. Finantsinspektsioon juhib ka tähelepanu, et eelnõu Arvestatud FI punkti 20 sõnastus seletuskirjas (lehekülg 9) vajab üle vaatamist. Hetkel on kirjas: „Lõike 1 kohaselt kannab kindlustusmaakleri agendi kannab vahendajate nimekirja kindlustusmaakler, keda ta esindab.“. EESTI KINDLUSTUSMAAKLERITE LIIT 13. EKML sooviks siinjuures esitada üldised argumendid, Arvestatud Tegemist on seadusemuudatust EKML miks EKML toetab antud Eelnõud ja miks see on hea toetava märkusega, mis ei eelda kindlustust ostvatele klientidele/kindlustusvõtjatele. eelnõu muutmist. EKML’e teadaolevalt ei analüüsitud Kindlustuse turustamise direktiivi (edaspidi IDD) ülevõtmisel 2018.a, IDD art 3 p 1 ehk nn. maakleri agendi ülevõtmise võimalust ehkki direktiiv sellise võimaluse selgesõnaliselt andis. Antud võimaluse, mitte ülevõtmine tähendas, et nt. sõidukite müügiga tegelev kindlustusandja, sai koos sõidukiga kaasa müüa kindlustust, tegutsedes ühe kindlustusandja kindlustusagendina. EKML saab kindlas kõneviisis väita, et ka tavapäraste sõidukite näitel võivad kindlustusmaksed erineda kindlustusseltside lõikes kuni 2 korda ehk ainuüksi konkurentsi tekkimine, läbi võrdleva teenuse pakkumise võimaluse, säästaks klientidele olulisel määral rahalisi vahendeid. Potentsiaalseks sihtrühmaks, kes soovivad ühe kindlustusandja agendi mudelist, liikuda maakleri võrdleva teenuse pakkujaks oleks kõik ettevõtted, kes väärindavad kindlustuslahenduste pakkumusega enda poolt pakutavaid tooteid või teenuseid nt. sõidukite müügiga tegelevad ettevõtted, liisingettevõtted, elektroonikakaupade müüjad, reisibürood jms. Eelnõuga pakutud maakleri agendi lahendus võimaldab kõrvaldada ka eeldatava turutõrke tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse valdkonnas, kus erinevad tervishoiuteenuse osutajate erialaliidud oleksid väga huvitatud oma liikmetele kohustusliku vastutuskindlustuse vahendamisest, maakleri agendina, kas siis erinevate Eesti kindlustusandjate võrdlevate pakkumustena või kaasates ka piiriüleseid kindlustusandjaid. Ehk nn. maakleri agendi mudel võimaldab suurendada mitte ainult konkurentsi Eestis tegutsevate kindlustusandjate vahel, vaid suurendada kliendi/tarbija vaates konkurentsi ka teiste EL põhiste kindlustusandjatega, liikides, kus Eesti kindlustusandjate poolne kindlustuslahenduste pakkumine on piiratud. 5 Õiguslikus vaates on Eelnõu suurimaks positiivseks mõjuks regulatiivse arbitraaži kaotamine, mis väljendub selles, et IDD art 3 sätestatud võimalus saab ka Eesti õigusesse ülevõetud ja Eesti kliendid saavad seeläbi parema juurdepääsu kliendi kindlustusvajadusest lähtuvale kindlustuse turustamisele. Tegemist ei oleks Eesti erisusega IDD rakendamisel vaid sellega saaks kliendid juurdepääsu lahendusele, millist saavad kasutada enamik Euroopa Liidu kodanikest, kuna teised EL liikmesriigid on selle IDD võimaluse juba üle võtnud. Kuivõrd nn. maakleri agendi vaates suureneb formaalselt Finantsinspektsiooni järelevalve all olevate subjektide arv, siis sooviksime esitada enda seisukoha ka võimaliku järelevalve koormuse kasvu osas. EKML on seisukohal, et Finantsinspektsiooni koormus järelevalve teostamisel nn. maakleri agendi üle, suureneb minimaalselt ja seda kahel peamisel põhjusel. Finantsinspektsioon teostab agentide üle järelevalvet mitte otse vaid läbi kindlustusandjate, maakleri näitel, siis läbi kindlustusmaakleri. Ehk kui Finantsinspektsioon saab käesoleval ajal hakkama üle 1000 kindlustusandja agendi järelevalvega, siis kindlasti saab ta hakkama ka 40 kindlustusmaakleri lisanduvate potentsiaalsete agentidega. Teiseks põhjuseks on juba alates 01.10.2018 rakendunud KindlTS § 178 lg 1 sätestatud kohutus, millise kohaselt vahendaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul ja vahendaja juhatuse liikmel peavad olema oma tegevuse ulatusele vastavad kindlustusalased teadmised ja finantsalane kompetentsus. Finantsinspektsioon teostab juba aastaid kindlustusmaaklerite riskipõhist järelevalvet, millise üks fookus on ka kindlustusmaaklerite sisemised koolitusprotsessid ja korrad, KindlTS § 178 täitmiseks. Usume, et kindlustusmaaklerite senist suutlikkust oma töötajate teadmiste tagamisel kajastab ka Finantsinspektsiooni aastaraamatus avaldatav kliendikaebuste arv kindlustusmaaklerite tegevuse peale, mis on pea olematu st. 2024.a 0 kaebust ja 2023.a 1 kaebus. Üldiste Eelnõud toetavate argumentide kokkuvõtteks. Eelnõuga võetaks Eesti õigusesse üle IDD art 3 sätestatud nn. maakleri agendi regulatsiooni nagu seda on teinud enamus EL liikmeriike, seeläbi kõrvaldub regulatiivne arbitraaž, mis piirab sarnastel alustel kindlustustoodete pakkumist erinevate kindlustuste turustajate vahel ja mis veelgi olulisem, klientide jaoks suureneb kindlustustoodete kättesaadavus tingimuste ja hindade võrdluses ning klientidel tekkib lihtsam juurdepääs nende huvisid esindava kindlustuse turustaja (maakleri) teenusele versus agendikanal. 6 Finantsinspektsiooni järelevalve koormus ei kasva märkimisväärselt, sest eksisteerib juba paika loksunud agentide järelevalve mudel, mis hõlmab mh. kindlustuse turustamiseks vajalike teadmiste piisavuse hindamist. 14. Eelnõu osas sooviksime teha ühe konkreetse ettepaneku. Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. EKML Eelnõus sisaldub ettepanek: paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust välisriigi kindlustusandja filiaali tegevusena, sealjuures juhul, kui Eestis filiaali ei asutata. Sellise tegevuse korral peab kindlustusandja järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali suhtes kohalduvaid nõudeid.“; EKML on seisukohal, et selline sõnastus ei vasta küsimusele, milliseid nõudeid seda „nagu filiaal“ peab siis KindlTS järgima ja kas Finantsinspektsioon registreerib sellise filiaali enda poolt hallatavas turuosaliste registris. Kindlustusmaakleri jaoks on oluline seda teada, kuivõrd sellel Finantsinspektsiooni registril on väga selge õiguslik tähendus määratlemaks, kas isikul on Eestis asuva kindlustusriski osas teenuse pakkumise õigus või mitte. EKML palub selles osas Eelnõu vastavat sätet täpsustada, et tagada seaduse rakendamise õiguskindlus. FINANCEESTONIA 15. FinanceEstonia toetab eelnõud, kuivõrd kindlustuse Tegemist on sissejuhatava FE turustamise direktiivi 2016/97 (IDD) art 3 ülevõtmisega märkusega. Võtame teadmiseks. kõrvaldatakse regulatiivne arbitraaž võrrelduna enamike teiste EL liikmeriikidega kus nn. maakleri agendi tegevus on siseriiklikusse õigusesse üle võetud. Oleme seisukohal, et nn. kindlustusmaakleri agendi registreerimise võimalus on hea Eestis tegutsevatele kindlustusmaaklerettevõtetele, andes neile seeläbi võimaluse konkureerida võrdsetel alustel teise EL liikmeriikide kindlustusmaaklerettevõtetega. Aga veelgi suurem on eelnõu mõju kliendile, kuivõrd maakleri agendi registreerimise võimalus annab kliendile parema juurdepääsu kliendi huvidest lähtuvale võrdlevale kindlustusmaakleri teenusele, mis omakorda suurendab konkurentsi Eestis tegutsevate kindlustuse turustajate vahel. Suurem konkurents tähendab juba vaikimisi klientidele paremaid tingimusi ja hinda. 7 Samas on meil siiski mõned konkreetsed ettepanekud eelnõule, tagamaks selle paremat õigusselgust. Meie ettepanekud on alljärgnevad: 16. 1. Välisriigi kindlustusandja esindamise nõuded Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. FE paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, käsitatakse sellist tegevust välisriigi kindlustusandja filiaali tegevusena, sealjuures juhul, kui Eestis filiaali ei asutata. Sellise tegevuse korral peab kindlustusandja järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali suhtes kohalduvaid nõudeid.“ Kuivõrd eelnõu sõnastus on küllalt üldine, see tähendab, et eelnõu tekst ei täpsusta, millised nõudeid tuleb järgida juhul, kui filiaali asutamise (korporatiivõiguslikku) kohustust ei ole, oleks asjakohane ja tervitatav vähemalt eelnõu seletuskirja tasandil, millised on need KindlTS seaduse sätted, mida peab oma tegevuses järgima isik, kes tegutseb filiaalinõuete kohaldumisalas, kuid kes ei ole kohustatud filiaali asutama. Teine aspekt, mis vajaks eelnõu vastava sätte puhul täpsustamist, on asjaolu, kas selline subjekt kantakse Finantsinspektsiooni poolt peetavasse registrisse. Seda eelkõige põhjusel, et Finantsinspektsiooni poolt peetaval registril on väga selge õiguslik tähendus määratlemaks, kas isikul on Eestis asuva kindlustusriski osas teenuse pakkumise õigus või mitte. Seega palume eelnõu autoritel täiendavalt kaaluda vastavate täpsuste lisamist kas eelnõusse või eelnõu seletuskirja. 17. 2. Kindlustusmaakleri tegevuse kooskõla KindlTS § Arvestatud FE 182 juhul, kui maakler kasutab kindlustuse vahendamiseks agenti KindlTS § 182 lg-d 7 ja 8 näevad ette piirangud kindlustusmaakleri tegevusele seoses kindlustusvahenduse edasiandmisega (lg 7) ja kolmanda isiku abi kasutamiseks seoses kindlustuse vahendamisega (lg 8). Muudatusettepaneku kohaselt tekiks kindlustusmaakleril õigus oma kindlustusvahenduse tegevus sisuliselt edasi anda agendile (kellel on õigus maakleri nimel välja selgitada kliendi kindlustushuvi ning pakkuda talle muid kindlustusmaaklerlusega seotud teenuseid). Sellisel juhul satuks kindlustusmaakleri tegevus hetkel kehtiva seaduse kohaselt aga vastuollu KindlTS § 182 lg-s 7 sätestatud piiranguga („Kindlustuse turustamist ei või edasi anda“). Kuivõrd eelnõuga ei ole muudetud KindlTS § 182 lg-t 7, siis puudub õigusselgus, kas maakleri poolt agendi kasutamine ja läbi agendi teenuse pakkumine, on 8 käsitletavad kindlustuse turustamise edasiandmisena või mitte. Seoses kindlustusmaakleri agendi kui eraldiseisva kindlustusvahendaja võimaldamisega oleks meie hinnangul tarvilik muuta ning õigusselguse huvides täpsustada KindlTS § 182 lg-s 7 sätestatud piirangu sõnastust viisil, et see lubaks selgelt kindlustusmaakleril oma kindlustusvahenduse tegevus edasi anda enda agendile, kindlustusmaakleril oma kindlustusturustamise tegevuses kasutada agenti ning sellise turustuslahenduse kasutamine ei viiks kindlustusmaaklerit vastuollu seadusest tuleneva tegevuse edasiandmise keeluga. 18. 3. Kindlustusmaakleri agendi definitsioon Mitte Eelnõu lähtekohaks on kõrvaldada FE Paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 11 järgmises arvestatud turutõrge, mille tõttu ei saa sõnastuses: „(1) Kindlustusmaakleri agent on isik, kelle ettevõtjad pakkuda oma põhitoote- peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine, kuid teenuse juurde mitme kes tegeleb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse kindlustusandja pakkumisi. turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis Leiame, et olukord, kus vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja kindlustusmaakler kasutab agenti, nõudmistele.“ kelle põhitegevus on samuti kindlustuse turustamine, ei anna Eelnõu kohaselt on kindlustusmaakleri agent isik, kelle sisulist lisaväärtust võrreldes peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine, kuid olukorraga, kus vastav isik kes tegeleb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse tegutseb iseseisva turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kindlustusmaaklerina. Kui isik kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis tegeleb püsivalt ja põhitegevusena vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja kindlustusvahendusega, täidab ta nõudmistele. sisuliselt samu funktsioone nagu maakler, mistõttu on põhjendatud, Eelnõust ega eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on et ta alluks ka samaväärsele maakleri agendi mõistesse sisse toodud tingimus, et regulatiivsele raamistikule maakleri agendi peamine tegevusala ei tohi olla iseseisva turuosalisena, mitte kindlustuse turustamine. Võrdluseks võimaldab kehtiv maakleri agendina. KindlTS kindlustusagendil tegutseda mõlemal juhul: (i) juhul, kui kindlustuse turustamise näol on tegemist tema Peame põhjendatuks säilitada peamise tegevusalaga; kui ka (ii) juhul, kui tegemist ei ole eelnõus tingimus, et kindlustusagendi peamise tegevusalaga. Kindlustusagendi kindlustusmaakleri agendi puhul saab hetkel kehtiva KindlTS kohaselt nimetatud peamine tegevusala ei ole vahetegu määravaks üksnes juhul, kui kindlustusagent kindlustuse turustamine. soovib tegutseda KindlTS §-s 175 sätestatud erirežiimi alusel (vt. täiendavalt all). Sama seaduse raames ühetaolise käsitluse jätkamine olemuselt sarnaste subjektide definitsioonides oleks mõistlik ja eeldatav ning ettepanekuga tehtud eristamine sarnaste subjektide definitsioonide käsitlemisel ei näi olevat põhjendatud. Muuhulgas tekitab „peamine tegevusala ei ole kindlustuse Selgitatud Selgitame, et eelnõuga ei piirata turustamine“ tingimuse kasutamine kindlustusmaakleri kindlustusmaakleri agendi agendi legaaldefinitsioonis mõningase ebaselguse ning tegevust üksnes viitab, et tegemist oleks justkui üksnes KindlTS § 175 kindlustustegevuse seadus § 175 kohaldamisalasse jääva vahendajaga. Samas, tõlgendades kohaldamisalasse jäävate eelnõu teksti tervikuna, võib järeldada, et juhtudega. kindlustusmaakleri agent on kindlustusvahendaja, kes ei pea tegutsema tingimata KindlTS §-ga 175 loodud 9 raamistikus. Seda enam, et KindlTS §-i 175 täiendatakse Kui kindlustusmaakleri agent ka lõikega 12, mis loob kindlustusmaakleri agendi vastab kõikidele § 175 lõike 1 tegevusele eraldiseisva ekvivalendi kindlustusagendi punktis 1-6 sätestatud sarnasele tegevusele, mis peab vastama KindlTS § 175 lg tingimustele, siis see tähendab 1 punktides 1-6 sätestatud tingimustele (neist esimene üksnes, et tema suhtes kohalduvad tingimus on, et kindlustuse turustamine ei ole viidatud sätted. Kui ta ei vasta kindlustusagendi peamine tegevusala). kõikidele tingimustele, kohaldub seadus täies ulatus. Seega sätestaks eelnõu kohaselt nii kindlustusmaakleri agendi definitsioon tervikuna, kui ka KindlTS § 175 1. Tingimus, et turustamine ei ole erirežiimi kohaldumise üks eeldus (vastavalt eelnõu § 175 peamine tegevusala – õigus olla lg-e 12), et kindlustuse turustamine ei tohi olla kindlustusmaakleri agent. 2. Kõik kindlustusmaakleri agendi peamine tegevusala. § 175 lõike 1 tingimused täidetud – see kindlustusmaakleri agent Eeltoodust johtuvalt palume eelnõu autoritel täiendavalt kuulub erirežiimi all. kaaluda kindlustusmaakleri agendi tegevuse piiramise tarvilikkust ja vajalikkust juhtudel, mil kindlustuse turustamine ei ole kindlustusmaakleri agendi peamine tegevusala. Põhjendatud oleks nende käsitlemine ühetaoliselt kindlustusandja agentidega. EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT 19. Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) seisab Tegemist on sissejuhatava EKsL kindlustussektori maine ja usaldusvääruse eest. Meile on selgitusega. Teadmiseks võetud. oluline, et kindlustussektori turuosaliste kohustused ja vastutus oleksid selgelt määratletud ning et neid mõistetaks ühtemoodi nii regulaatori, järelevalve, turuosaliste kui ka klientide poolt. Praegune kindlustusturustuse arhitektuur ja regulatsioon toetavad neid eesmärke tervikuna hästi. Samas näitab praktika, et ka selge regulatsiooni olemasolul on klientidel sageli keeruline mõista, kas kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandja või kindlustusmaakleri vahendusel, kusjuures sageli peetakse kindlustusandjaks hoopis kindlustusmaaklerit. See tekitab klientides ebakindlust ja võib vähendada usaldust nii teenusepakkujate kui ka kogu kindlustusturu vastu, eriti olukordades, kus rollide ja vastutuse jaotus ei ole nende jaoks piisavalt arusaadav. Leiame, et turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaam ja sisuturundus, peab olema õiglane, selge ega tohi olla eksitav. Eeltoodud seisukohtadest lähtudes esitame täiendavad ettepanekud kõnealuse olukorra lahendamiseks, eelkõige kindlustusturu osaliste rolliselguse tugevdamiseks. 20. 1. Kindlustusmaakleri agent Selgitatud Kavandatav regulatsioon lähtub EKsL Kindlustusturu selguse ja usaldusväärsuse seisukohalt ei pea eesmärgist võimaldada EKsL põhjendatuks nn maakleri-agendi kontseptsiooni kindlustusmaakleril kasutada lisandumist kindlustusturule. Kahe võlaõigusseaduses kindlustuse turustamisel teist (VÕS) reguleeritud, oma olemuselt erineva ja osaliselt kindlustusvahendajat. Tegemist ei vastandliku käsundus- ja vahendustegevuse liigi ole piiranguteta turustamise ühendamine ühte rolli hägustab senist selget regulatiivset edasiandmise lubamisega, vaid raamistikku. reguleeritud mudeliga, mille puhul 10 jääb vastutus kliendi ees ja Tuletame meelde, et kehtiv lahendus, mille kohaselt ei ole regulatiivsete nõuete täitmise eest kindlustuse turustamise edasiandmine lubatud (KindlTS § kindlustusmaaklerile. 182 lg 7), kujunes välja varasemate praktiliste probleemide pinnalt. Nendele juhtisid tähelepanu nii Eelnõu ei võimalda kasutada tarbijakaitseasutused kui ka turuosalised. Probleemsed olid kindlustusturustuses isikuid, kes ei mh olukorrad, kus samad isikud või ettevõtted tegutsesid vasta kindlustusvahendajatele paralleelselt nii agendi kui ka maakleri rollis (nt kehtestatud nõuetele. Vastupidi, kaubandusettevõtete kindlustuslahendused, tanklaketid, eelnõu eesmärk on tuua praktikas liisinguskeemid, hulgimaaklerlus). esinevad koostöömudelid selgemasse regulatiivsesse Kuigi kehtiv õigus sisaldab selget keeldu kindlustuse raamistikku ning tagada nende üle turustamise edasiandmiseks ja piiranguid kolmanda isiku parem õiguslik selgus ja kasutamiseks turustamisel (käsundi täitmisel), on meile järelevalve. teadaolevalt seda nõuet praktikas ka eiratud.1 Sellest ei saa aga järeldada, et senine ebaseaduslik praktika tuleks Regulatsiooni eesmärk ei ole legaliseerida. Vastupidi, tähelepanu tuleks suunata kehtiva võimaldada maakleri sõltumatu õiguse täitmisele, järelevalve tõhustamisele ning vajadusel analüüsi delegeerimist piiramata rikkumiste koosseisu täpsustamisele ja sanktsioonide ulatuses, vaid sätestada karmistamisele. tingimused, mille alusel võib maakler kasutada teise Leiame, et enne sellise põhimõttelise muudatuse kaalumist nõuetekohaselt registreeritud peaks sellele eelnema põhjalik õigusvõrdlev analüüs. vahendaja abi. Euroopa Liidu kindlustusturustuse direktiiv (IDD) pakub mitmeid alternatiivseid lahendusi, mida ei ole piisavalt analüüsitud. Näiteks võimaldab direktiiv tegutseda multiagendi vormis ning pakkuda konkureerivate kindlustusandjate tooteid, samuti ei nõua see alati maaklerilt sõltumatu analüüsi teostamist.2 Samuti tuleks hinnata võimalust lubada tegevuse edasiandmist kõrvalvahendajale käsundiandja nõusolekul, nagu see on üldiselt lubatud käsundussuhetes. Kuigi mõnes liikmesriigis on maakleril lubatud kasutada kõrvalvahendajaid, on sellised lahendused reeglina seotud täiendavate piirangutega. Näiteks on Läti regulatsioonis sätestatud, et kuigi maakler võib kasutada teisi vahendajaid, ei ole kõrvalvahendajal õigust anda kliendile soovitusi ega teostada sõltumatut analüüsi.3 Sarnased piirangud kehtivad ka Saksamaal. Seega ei ole tegemist võrreldava ega lihtsasti ülekantava lahendusega. Kindlustusmaakleri teenus eeldab sõltumatut analüüsi ning kõrget professionaalset taset, sealhulgas pädevust, hoolsust ja ettenägelikkust. Sellise teenuse osutamist ei ole põhjendatud delegeerida kõrvaltegevusena tegutsevatele isikutele. Ka kehtiva seaduse seletuskirjas on rõhutatud, et maakleri ja agendi põhitegevuste edasiandmine muudaks vahendaja institutsiooni sisuliselt tühjaks. Samuti ei ole põhjendatud väide, et kehtiv regulatsioon piiraks klientide juurdepääsu maaklerteenusele. Klientidel on juba praegu võimalik valida nii kindlustusmaakleri või kindlustusagendi vahendusel sõlmitav leping kui ka otse kindlustusandjaga sõlmitav leping. Piirang puudutab üksnes 11 maakleri ja agendi võimalust anda turustamine edasi (KIndlTS § 182 lg 7) ja piirab maakleri õigust kasutada turustamisel kolmanda isiku abi, kes ei vasta kindlustusvahendajale kehtestatud nõuetele (KindlTS § 182 lg 8). Praegusel kujul jääb ettepanek ebaselgeks ning ei ole arusaadav, millist tegelikku probleemi sellega lahendada soovitakse. EKsL-i hinnangul ei ole turul tuvastatav sellist laadi süsteemset probleemi, mis õigustaks nii põhimõttelist muudatust. Vastupidi, kavandatav muudatus muudaks senise loogilise ja selge õigusliku raamistiku keerukamaks ning raskemini mõistetavaks, ilma et sellega kaasneks selge ühiskondlik kasu. Olgu öeldud, et agendi kasutamine kindlustusmaakleri lepingute sõlmimiseks on tänagi lubatud. Kokkuvõttes ei toeta EKsL muudatusettepanekut. Alljärgnevalt esitame normitehnilised märkused: 21. Loobuda termini „kindlustusmaakleri agent“ kasutamisest. Arvestatud Eelnõus on termin EKsL Tegemist on eksitava ja turustajate rolliselgust veelgi „kindlustusmaakleri agent“ hägustava terminiga. „Kindlustusmaakleri agent“ viitab asendatud terminiga justkui sellele, et kindlustusmaakleri ja tema käsundisaaja „kindlustusmaakleri esindaja“. (agent) vahel on agendisuhe ja agendileping (VÕS § 670) ka kindlustusturustusega seoses. Agendilepingu iseloomulik Leiame, et pakutud alternatiiv tunnus on püsiv iseseisev lepingute sõlmimine või „allmaakler“ võib olla eksitavam, vahendamine teise isiku nimel ja huvides.4 Nn kuna see viitab iseseisvale „kindlustusmaakleri agent“ saaks olla VÕS-i järgi maakleritegevusele või kindlustusmaakleri agent üksnes kindlustusmaaklerteenuse maaklerteenuse osutamisele. pakkumisel ja maaklerlepingu sõlmimisel, kuid ta ei saa Käesoleval juhul ei ole tegemist seda olla agent turustamisega seoses ja kindlustuslepingu iseseisva maakleriga, vaid isikuga, sõlmimisel, sest maakler ei ole ise kindlustuslepingu pool. keda maakler kasutab oma Oluline on see, et kindlustusagendiks saab olla üksnes tegevuses ning kelle eest ta püsivalt kindlustusandja poolt kindlustuslepinguid vastutab. vahendama või sõlmima volitatud agent (kindlustusagent). „Maakleri-agendi“ puhul on aga tegemist kolmanda isikuga, kelle abi kasutab maakler käsundi täitmisel (VÕS § 622 2 ls), kelle eest maakler vastutaks ka TsÜS § 132 lg 2 alusel ja eelnõu sätete alusel.5 Kuna Eesti õiguses kasutatakse sel puhul terminit „alltöövõtja“, „allüürnik“ jne, siis oleks põhjendatud uue termini „allmaakler“ kasutusele võtmine, mis peegeldaks paremini selle õiguslikku sisu. 22. 2. Lisatavat § 175 lg 11 tuleks täiendada ka KindlTS § 180 Arvestatud § 175 lg lõike 11 täiendamise EKsL lg-ga 1 ja 2. asemel on täiendatud §-i 180 uue lõikega 5. 23. 3. KIndlTS § 179 lg 5 2 ls: maakleri ja allmaakleri Selgitatud Eelnõu lähtub põhimõttest, et EKsL solidaarvastutust käsundiandja eest ei tohiks välistada. kindlustusmaakler vastutab oma Esineb olukordasid, kus maaklerlepingu rikkumisest tegevuses ning tema nimel tulenev täitmise nõue on otstarbekas maksma panna hoopis tegutsevate isikute (sh esindaja) allmaakleri vastu, kes sageli on maaklerist käibelt ja tegevuse eest kliendi ees, kasumilt hoopis suurem ettevõtja (nt maaklerleping lõpeb sõltumata allhankeahela VÕS § 472 või 473 tõttu; vastutuskindlustuse leping on ülesehitusest. sõlmitud Bulgaaria kindlustusandjaga, vms). Säte ei välista esindaja võimalikku vastutust muudel alustel, sh võlaõigusseaduse üldsätete alusel. Eelnõu eesmärk on eelkõige 12 tagada, et kliendil oleks selge ja tõhus vastutav isik – kindlustusmaakler –, kes vastutab ka edasi antud tegevuse eest. Solidaarvastutuse automaatne kehtestamine maakleri ja esindaja vahel ei ole eelnõu raames vajalik ega süsteemselt põhjendatud, kuivõrd kliendi kaitse on tagatud läbi maakleri vastutuse ning temale kehtestatud kutsealase vastutuskindlustuse nõude. 24. 4. KindlTS § 1921 tuleks eelnõust välja jätta. Allmaakler Mitte Leiame, et konkreetne nimikiri EKsL tegutseb kindlustusmaakleri esindajana ja talle kohalduvad arvestatud lepingu sõlmimise eelsetest üldjuhul samad nõuded esindatavaga. Nõuete dubleerimine tegevustest ja teabest on on asjakohatu ja pigem segadust tekitav. Seaduses tuleks õigusselgem. esitada ainult täiendavad nõuded, nt tuleks klienti lisaks maaklertasule teavitada ka tasust, mida maksab allmaaklerile maakler. 25. 5. Sobivusmenetluse raames tuleks seaduses rõhutada, et Mitte Leiame, et sobivusnõuete EKsL maakler peaks täiendavalt hindama, kas allmaakleril ja tema arvestatud hindamisel tuleb juures otseselt turustamisega tegeleval isikul on kindlustusmaakleril juba kehtivate põhitegevuse kõrvalt piisavalt aega turustusega tegeleda ja üldiste hoolsus- ja hindama KindlTS § 182 lg 8 ja lg 1 eelduste esinemist juhtimiskohustuste raames allmaakleri kasutamisel. veenduda, et tema esindajal on olemas nõuetekohaseks kindlustuse turustuseks vajalik pädevus, organisatsiooniline suutlikkus ja võime oma ülesandeid nõuetekohaselt täita. „Piisava aja“ hindamine oleks seejuures olemuslikult subjektiivne ja raskesti kontrollitav kriteerium. Kindlustusmaakler saab vahendajate nimekirja kanda üksnes sellise esindaja, kelle puhul maakler on veendunud, et esindaja täidab seadusest tulenevaid nõudeid nõuetekohaselt, sealjuures tal on piisavalt aega, et selgitada välja kliendi kindlustusvajadused ja nõudmised ning soovitada talle sobivat kindlustuslepingut. Kui kindlustusmaakleri ei suuda seda tagada, rikub ta ise KindlTS- ist tulenevaid nõudeid, mis võib halvimal juhul viia selleni, et maakler tuleb vahendajate nimekirjast kustutada. 26. 2. IDD art 17 lg 2 nõuete ülevõtmine Selgitatud Selgitame, et IDD artikli 17 lõige EKsL 2 ei ole üle võetud üksnes 13 Teeme ettepaneku täiendada KindlTS-st selliselt, et selles reklaamiseadusega, vaid seda sätestataks selgesõnaliselt kindlustusturustuse tuleb vaadata koos KindlTS-i üldpõhimõttena nõue, mille kohaselt kogu klientidele või teiste turustamise põhimõtetega. potentsiaalsetele klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaam, peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav ning Alustuseks on kindlustusandja reklaam peab olema selgelt sellisena äratuntav. juhid ja töötajad kohustatud tegutsema nendelt oodatava IDD artikli 17 lõikes 2 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt ettenägelikkuse ja pädevusega peavad liikmesriigid tagama, et kogu kindlustusturustuse ning vastavalt nende ametikohale raames esitatav teave, sealhulgas reklaam, on õiglane, selge esitatavatele nõuetele, lähtudes ja mitteeksitav ning reklaam on selgelt äratuntav. Direktiivi kindlustusandja ja selle põhjendused (eelkõige põhjenduspunktid 46 ja 47) kindlustusvõtjate, kindlustatute ja rõhutavad tarbija kaitse kõrget taset, läbipaistvust ning soodustatud isikute huvidest vajadust, et klient mõistaks turustaja rolli ja võimalikke (KindlTS § 106 lg 6). Selle huvide konflikte. eelduseks on mh selle tagamine, et kliendile suunatud teave on Meil on see säte üle võetud eelkõige RekS-is6 ja turunduse õiglane, selge ja mitte-eksitav. kontekstis, kuid on jäänud tähelepanuta, et see peaks hõlmama mistahes KindTS alusel kindlustusvõtjale Teiseks peavad turustajad andma edastatavat teavet, sh digitaalsete turustuslahenduste kliendile enne kindlustuslepingu ülesehitust. Seega pole Eestis see IDD üks kandvamaid sõlmimist asjakohast teavet ka põhimõtteid üheselt ja selgelt üle võetud, mis ei taga turustaja enda kohta, sõltumata kindlustusturustuse kontekstis direktiivi eesmärgipärast turustuskanalist (VÕS § 428 lg 1 p rakendamist. 1, KindlTS § 192 lg 1 p 1, § 198 lg 2 p 2). Praktikas esineb digitaalseid turustuslahendusi, kus tarbijale ei ole ilma olulise pingutuseta üheselt arusaadav, kas teenust Lisaks juhime tähelepanu, et osutab kindlustusmaakler, kindlustusagent või KindlTS §-is 254 on ette nähtud kindlustusandja. karistus enne kindlustuslepingu sõlmimist lepingu sõlmimise IDD art 17 lõikest 2 on tuletatav, et turustaja rolli eelduseks oleva või avalikustamine peab olema proaktiivne, tagades tarbijale nn kindlustusvõtjale "staatuse selguse" ilma täiendava uurimistööta. Lisaks on kindlustuslepingu kehtivuse ajal EIOPA ja teiste riikide järelevalved (sh BaFin) rõhutanud, kohustusliku teabe või selgituse et direktiivi artikli 17 lõike 2 kohaselt peab kogu esitamata jätmise või turustusteave olema „õiglane, selge ja mitteeksitav“ ning mittenõuetekohase esitamise või hinnata tuleb tarbija tegeliku arusaadavuse alusel. ebaõige või eksitava teabe Digitaalsed turustuskanalid ei tohi viia olukorrani, kus esitamise eest. oluline teave on küll formaalselt kättesaadav, kuid praktikas tarbijale mitte tajutav. Ainult olukorras, kus esitatud teave Ka Finantsinspektsiooni juhendis on õiglane, selge ja mitteeksitav, saab klient teha teadliku on seda teemat käsitletud. valiku. „Nõuded kindlustuse turustamisele“ punkti 3.1.1. Teistes liikmesriikides on direktiivi artikli 17 nõuded kohaselt peab „lepingus integreeritud sektoriseadusesse, tagades turustaja rolli selge avalikustatud informatsioon olema avalikustamise ja tarbija arusaadavuse ilma liigse õige, täpne ja üheselt mõistetav. pingutuseta. Informatsioon ei tohi olla eksitava sisuga ning sealt ei tohi välja jääda Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lisada KindlTS ega puududa midagi, mis mõjutaks § X järgmise sõnastusega: oluliselt informatsioonis esitatud § X. Kindlustusturustuse teabe üldpõhimõtted andmete sisu, tähendust ja nendest (1) Turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele arusaamist, lähtuvalt mõistlikkuse klientidele esitatav teave peab olema õiglane, selge, põhimõttest.“ Punkti 8.1 kohaselt mitteeksitav ning esitatud viisil, mis tagab teabe „Kindlustusvahendaja poolt arusaadavuse ja läbipaistvuse. kliendile antav teave, sh 14 (2) Turustaja peab selgelt avaldama oma rolli ja pädevuse, reklaamimise eesmärgil esitatav nii et kindlustusvõtja saab ilma olulise pingutuseta üheselt teave, ei tohi olla eksitav. Eksitav aru, millise teenusega on tegu ja kas teenust osutab teave on teave, mis loob või võib kindlustusmaakler, kindlustusagent või kindlustusandja. luua ebaõige ettekujutuse (3) Eeltoodud nõudeid kohaldatakse ka kindlustusteenuse tegelikest asjaoludest. Kliendil või vahenduse reklaamile, mille kohaldatakse lisaks peab olema lihtsalt mõistetav, reklaamiseaduse nõudeid. millise kindlustusvahendaja Selgitus teenust (kindlustusmaakler või Sätte eesmärk on IDD artikli 17 lõike 2 ülevõtmine meie kindlustusagent) ta kasutab ja kelle õigusesse ja sisustamine. Praktikas tähendab see, et huvides vastav järelevalveasutus saab hinnata mitte ainult esitatud teabe kindlustusvahendaja tegutseb.“. sisu, vaid ka selle esitusviisi. Kui veebikeskkonna ülesehitus (disain, värvid, info hierarhia) on suunatud tarbija Samuti juhime tähelepanu, et EL- eksitamisele turustaja tegeliku rolli osas, on tegemist is menetletava Euroopa Komisjoni rikkumisega. jaeinvestorite kaitse ettepaneku raames täiendatakse IDD artikli 17 teist lõiget uue lausega: Marketing communications shall be clearly identifiable as such and shall clearly identify the insurance undertaking or insurance intermediary responsible for their content and distribution, regardless of whether the communication is made directly or indirectly by that insurance undertaking or insurance distributor. Vastavad täpsustused tehakse seaduses EL õigusakti ülevõtmise raames. 27. 3. Kindlustussertifikaadi väljastamine poliisi asemel Selgitatud Eelnõusse on lisatud VÕS EKsL Oleme klientide telefonikõnede ja kirjalike pöördumiste täiendus, mille kohaselt tagab põhjal täheldanud, et kindlustusvõtjad ei ole sageli kindlustusvahendaja poliisi teadlikud, millise kindlustusandjaga nad on kättesaadavaks tegemise liikluskindlustuse lepingu sõlminud, ning väidavad kindlustusvõtjale, kui ekslikult, et nende kindlustusandjaks on hoopis kindlustusleping sõlmitakse kindlustusmaakler. Üheks juurpõhjuseks lisaks sellele, et kindlustusvahendaja vahendusel. meie õiguses pole korrektselt üle võetud IDD art 17 lõikes 2 sätestatu, on see, et kindlustusmaakler ei edasta kliendile Sertifikaadi reguleerimisega kindlustusandja poolt temale väljastatud kindlustuspoliisi, seotud teema vajab põhjalikumat mida võib samuti käsitleda kliendi eksitamisena. analüüsi ja arutelu huvirühmade vahel. Tegemist on küsimusega, Praktikas väljastavad maaklerid seaduses nõutud mis mõjutab nii kindlustusandjate, kindlustuspoliisi asemel hoopis enda poolt koostatud kindlustusmaaklerite kui ka sertifikaadi. VÕS § 434 näeb ette, et kindlustusandja peab kindlustusvõtjate õigusi ja kindlustusvõtjale väljastama enda poolt allkirjastatud kohustusi ning praktikat tervikuna. dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Praktikas väljastavad kindlustusandjad poliisi kindlustusmaaklerile, kes seda aga oma kliendile ei edasta, vaid väljastab selle asemel kindlustussertifikaadi.7 Selline praktika on probleemne, kuna: ▪ sertifikaat ei vasta poliisi õiguslikele nõuetele ega ole tõend kindlustuslepingu sõlmimise kohta; ▪ sertifikaat ei vasta sageli VÕS § 434 nõuetele; 15 ▪ sertifikaadil esitatakse eksitavat teavet (nt kindlustusmakse suurus, kahjujuhtumi käsitlemine); ▪ sõnastus erineb poliisist, nt poliisil esitatakse sageli eraldi kokkulepitud eritingimused, mistõttu on oluline, et need kajastuksid täpselt samas sõnastuses ka sertifikaadil; ▪ poliisi väljastamisega on seotud ka kindlustuskaitse ulatus ja kliendi poolt õiguskaitsevahendite kasutamine (vt nt § 436). ▪ sertifikaadil puudub info maaklerlepingu sõlmimise ja tasude kohta, mistõttu kannatab turu läbipaistvus. Oleks mõistlik, et kui maakler otsustab esitada kinnituskirja vahendatud kindlustuslepingu sõlmimise kohta oleks see ühtlasi kinnituskiri sõlmitud kindlustusmaaklerilepingu kohta. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada KindlTS-s selgesõnaline nõue, et juhul kui maakler edastab poliisi asemel või lisaks sellele muu dokumendi (nt sertifikaadi), peab see sisaldama VÕS § 434 andmeid ning täiendavat teavet sõlmitud maaklerlepingu ja tasude kohta. Alternatiivselt teeme ettepaneku sätestada expressis verbis vahendajale kohustus edastada alati kindlustusandja poolt väljastatud kindlustuspoliis kliendile. Olgu öeldud, et selline kohustus võiks olla tuletatav ka kehtivast õigusest, kuid järelevalveliselt oleks vaja sõnaselget normi, millele osutada. § X. Kindlustusvõtjale edastatav dokument kindlustusmaakleri lepingu ja kindlustuslepingu sõlmimise kohta (1) Kui kindlustusmaakler edastab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu kohta dokumendi, mis ei ole kindlustuspoliis, peavad sellel dokumendil olema märgitud vähemalt VÕS § 434 lõikes 2 nimetatud andmeid. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab dokument sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kindlustusmaakleri nimi ja õiguslik vorm; 2) maaklerlepingu sõlmimise aeg ja kestus; 3) kindlustusmaakleri poolt kliendile osutatavate teenused ja lisa kindlustuskaitsete kirjeldus; 4) kindlustusmaakleri vahendustasu suurus eurodes, sealhulgas teave selle kohta, kas ja millises ulatuses tasub vahendustasu kindlustusvõtja eest kindlustusandja; 5) muud kindlustusvõtja poolt maaklerlepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ja tasud. (3) Juhul, kui kindlustuspoliis või selle asemel kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokument erinevad kindlustusvõtja avaldusest või kindlustusvajadusest, tuleb kõrvalekalle esitada sisust eraldi esiletõstetud märkega kindlustusmaakleri poolt väljastatud dokumendil, kusjuures iga kõrvalekaldumine tuleb eraldi ära näidata. (4) Käesolev paragrahv ei vabasta kindlustusandjat kohustusest väljastada kindlustuspoliis vastavalt võlaõigusseadusele. Kindlustusandja poliisi väljastamise kohustus loetakse täidetuks poliisi väljastamisest maaklerile. 16 28. 4. Kindlustushuvi vs kindlustusvajadus Arvestatud Eelnõusse on lisatud EKsL Kindlustusturustuse direktiivi (IDD) artikli 20 lõike 1 muudatusettepanekud, millega kohaselt peab turustaja enne kindlustuslepingu sõlmimist asendatakse KindlTS-is läbivalt kliendilt saadud teabe põhjal täpsustama kliendi nõudmised termin „kindlustushuvi“ terminiga ja vajadused ning andma kliendile kindlustustoote kohta „kindlustusvajadused“. Lisaks arusaadaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab tal teha täiendatakse eelnõu teadliku otsuse. võlaõigusseaduse muudatustega, et muuta kindlustushuvi Eesti õigusesse on vastav säte üle võetud KindlTS § 192 definitsiooni asukohta. lõike 2 punktiga 1, § 196 lõike 2 punktiga 4 ning § 221 lõikega 1. Siiski on direktiivis kasutatud mõiste „vajadused“ asemel kasutusele võetud termin „kindlustushuvi“. Eesti õigusruumis on terminil „kindlustushuvi“ praegu kaks sisuliselt erinevat tähendust: ▪ VÕS § 478 tähenduses – isiku varaline või isikuline suhe kindlustusriski objektiga, mis on eeltingimus kindlustusandja õigusele saada kindlustusmakset. Kindlustushuvi väljendab kindlustusvõtja õigust sõlmida kindlustusleping ja omada vastavat kindlustuskaitset. Teisisõnu tähendab see isiku huvi kindlustada end konkreetse riski vastu. ▪ KindlTS tähenduses (nt § 192 lg 2 p 1 ja § 221) – kliendi ootused, nõudmised, soovid ja riskivalmidus, mida turustaja peab analüüsima, et pakkuda kliendi vajadustele vastavat toodet (IDD mõistes „demands and needs“). Vajaduste väljaselgitamine on aktiivne protsess, mille käigus peab turustaja eristama kliendi subjektiivseid soove tema tegelikest vajadustest. 8 Enne konkreetse lepingu sõlmimist kliendile nõu andes peab kindlustustoodete turustaja andma kliendile individuaalseid soovitusi ja selgitama, miks vastab konkreetne toode kliendi kindlustusvajadustele ja nõudmistele kõige paremini9. Võlaõigusseaduse 10 kommentaarides on asutud seisukohale, et vähemalt kindlustusmaakleri puhul on eelpool osundatud kohustuse puhul tegemist vastutustundliku kindlustamise põhimõttega, mis on oma loomult võrreldav krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõttega. Lisaks on maaklerlepingutes üritatud panna kohustus kindlustushuvi määratlemiseks kindlustusvõtjale, mitte sätestatud kindlustusmaaklerile nõudeid kindlustusvajaduse väljaselgitamiseks.11 Õiguskirjanduses on leitud, et sellised maaklerilepingu tingimused, mis kindlustusvajaduse õige määratlemise panevad kindlustusmaakleri lepingutes kindlustusvõtjale, ei ole kooskõlas IDD eesmärgiga ning kindlustusmaakleri seaduses sätestatud kohustustega tuvastada kindlustusvõtja kindlustusvajadus.12 Tulenevalt sellest, et terminil „kindlustushuvi“ on kaks erinevat tähendust, tekitab selle kasutamine praktikas erinevas kontekstis segadust ning on viinud ebaühtlase tõlgendamiseni. Probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud ka kindlustusõiguse valdkonna õigusteadlased (nt Olavi-Jüri 17 Luik jt).13 Probleemi on möönnud ka Rahandusministeerium, kes on varem ette valmistanud vastava eelnõu selle lahendamiseks, kuid mille menetlemine on erinevatel põhjustel lõpetati. Arusaamatuks jääb, miks varasemaid muudatusettepanekuid ei ole käesoleva eelnõuga liidetud.14 Selguse ja õiguskindluse tagamiseks on põhjendatud viia terminoloogia kooskõlla IDD artikliga 20 ning asendada KindlTS-is läbivalt termin „kindlustushuvi“ terminiga „kindlustusvajadused“ (või „nõudmised ja vajadused“). Eelpooltoodust tulenevalt teeme ettepaneku: 1) paragrahvi 110 lõikes 3, § 174 lõikes 1, § 177 lõigetes 1 ja 2, § 178 lõike 2 punktis 3, § 182 lõike 8 punktis 3, § 192 lõike 2 punktides 1 ja 6, § 198 lõike 2 punktis 4, § 221 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 258 pealkirjas asendatakse sõna „kindlustushuvi“ sõnaga „kindlustusvajadused“ vastavas käändes; 29. 5. Filiaali registreerimise nõudest loobumine Mitte Selgitame, et muudatuse eesmärk EKsL EKsL jagab Finantsinspektsiooni poolt väljendatud muret arvetatud on viia KindlTS kooskõlla seoses eelnõus kavandatud muudatustega KindlTS § 24 Solventsus II direktiivi lõike 6 ja § 36 lõike 2 osas, millega kaotatakse filiaali sõnastusega. asutamise nõue nii Eestis kui ka välisriigis.15 Seletuskirja lisas 2 on ülevaade 14 Leiame, et kavandatud muudatuste puhul ei ole piisavalt liikmesriigi regulatsioonidest selgelt välja toodud nende eesmärk ega praktiline vajadus. Solventsus II direktiivi artikli 145 Samuti ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, et muudatusega lõike 1 teise alalõike ülevõtmise kaasneks märkimisväärne halduskoormuse vähenemine ei kohta. Ükski seletuskirjas esitatud turuosalistele ega järelevalveasutusele. Arvestades, et liikmesriik ei nõua püsiva filiaali asutamine ja lõpetamine on oma olemuselt piiriülese tegevuse korral filiaali ühekordsed toimingud, on võimalik halduskoormuse asutamist. vähenemine pigem marginaalne. Samas parandab filiaali nõue välismaa äriühingu kohta käivate andmete kättesaadavust Eestis ja lihtsustab sellega tegevust. EKsL hinnangul aitab kehtiv regulatsioon tagada õigusselguse nii teenuse osutamise vabaduse kui ka asutamisvabaduse kasutamisel piiriüleses tegevuses. Filiaali olemasolu ja selle formaalne registreerimine loob selge raamistiku nii turuosalistele, järelevalve teostamisele kui ka klientidele, kes peavad saama üheselt aru teenusepakkuja õiguslikust staatusest ja oma õiguste teostamise võimalustest. Muudatuse elluviimisel võivad hägustuda tegevuse vormid ning järelevalve ulatus, mis omakorda võib suurendada õigusselgusetust ja tekitada praktilisi probleeme nii järelevalves kui ka tarbijakaitses. Samuti võib keerukamaks muutuda haldusmenetluses dokumentide kättetoimetamine ning avaliku teabe kättesaadavus. Eeltoodut arvesse võttes leiab EKsL, et kavandatud muudatustega ei ole põhjendatud kiirustada. Enne muudatuste edasi menetlemist tuleks põhjalikumalt analüüsida nende tegelikke mõjusid, sealhulgas mõju turu 18 toimimisele, järelevalve efektiivsusele ja eelkõige tarbijate õigustele, sealhulgas kindlustusjuhtumite lahendamisele. Seetõttu teeb EKsL ettepaneku jätta nimetatud muudatused käesolevast eelnõust välja. AID KINDLUSTUSMAAKLER OÜ 30. Puudub turutõrge. Klientidel on juba praegu olemas Selgitatud Eelnõu eesmärk ei ole üksnes võimalus küsida-saada võrdlevaid kindlustuspakkumusi kas turutõrke kõrvaldamine, vaid ka otse kindlustusandjalt või kindlustusmaakleri kaudu. kindlustusteenuste kättesaadavuse parandamine ja turustuskanalite Näiteks, põhitööd tegeval automüüjal on lihtsam anda oma mitmekesistamine. Praktikas kliendile kindlustusandja või kindlustusmaakleri kontaktid, eelistavad kliendid sageli saada kui et hakata ise sisuliselt kindlustusmaaklerina tegutsema. seotud teenuseid ühest Kindlustusmaakleri agendi puhul ei ole kindlustusvahendus kontaktpunktist, mistõttu selle töötaja põhitegevus ja see ei ole eluliselt usutav, et ta täiendavate turustusmudelite suudaks pakkuda kindlustusvahenduse teenust võrdväärse võimaldamine võib suurendada kvaliteediga nagu kindlustusmaaklerid või kindlustusandjad kasutusmugavust ilma otse, kelle igapäevategevus see on. olemasolevaid turustuskanaleid asendamata. Kuna kindlustusmaaklerid peavad üldjuhul ostma kindlustusmaakleri tegevuse vastutuskindlustust väljaspool Teenuse kvaliteedi languse riski Eestit, siis kindlustusriski asjaolude tõstmine tõstab kogu maandamiseks peavad kõik turu kindlustusmaaklerite vastutuskindlustuse turustustegevuses osalevad isikud kindlustusmakset. Suure tõenäosusega tõuseks ka vastama samadele pädevus- ja Finantsinspektsiooni järelevalvetasu määr. teadmisnõuetele nagu teised kindlustusturustusega tegelevad Kokkuvõtteks veelkord: puudub turutõrge; on suur risk isikud ning läbima igal aastal vahendustegevuse kvaliteedi languseks ebaprofessionaalsete vähemalt 15 tunni mahus vahendajate lisandumisega (nn kindlustusmaakleri agendid) kindlustusalaseid koolitusi. ning kõigi kindlustusmaaklerite tegevuskulude kasv. Kindlustusmaakleri agent Seaduse eelnõu teenib mõne üksiku suure tegutseb kindlustusmaakleri kindlustusmaaklerfirma ärihuve, kahjustades enamuse huve. vastutusel ja Finantsinspektsiooni Seadusemuudatus ei tõsta vahendusteenuse üldist kvaliteeti, järelevalve all, sealjuures on ta vaid pigem langetab seda. Klient ei võida sellest midagi. kantud Finantsinspektsiooni Seaduse muudatus (kindlustusmaakleri agendi lisandumine) nimekirja. KindlTS § 184 lõike 1 on pigem kahjulik. kohaselt peab kindlustusmaakler oma tegevuses rakendama kõiki meetmeid, mis tagavad kliendi huvide parima kaitse. Eelnõu kohaselt (uus lõige 5) tagab kindlustusmaakler ka agendi kasutamise korral, et tagatud on klintide parim kaitse. Kui kindlustusmaakler ei taga agendi kasutamisel kindlustusteenuse, sealhulgas kindlustusnõustamise, nõuetekohast kvaliteeti, kustutatakse agent Finantsinspektsiooni nimekirjast (uue §-i 1902 lõige 2). Samuti on Finantsinspektsioonil alus kindlustusmaakler nimekirjast 19 kustutada (§ 190 lõige 3), kui kindlustusmaakler ei vasta KindlTS või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, mis ühtlasi hõlmab ka seda, et ei ole võimeline tagama, et tema agent tegutseks seadusele vastavalt ja nõuetekohaselt. Vastutuskindlustuse makse kujuneb eelkõige konkreetse kindlustusmaakleri, tema tegevuse mahu ja riskijuhtimise taseme alusel, mistõttu ei saa eeldada automaatset ega ühtlast hinnatõusu kogu turul. Hinnatõusu võib põhjustada kahjujuhtumite arvu suurenemine seoses agentide lisandumisega kindlustusturule, kuid nagu eespool märgitud, ei ole neile ette nähtud leebemaid nõudeid kui teistele kindlustust müüvatele isikutele. Lisaks on oluline märkida, et kindlustusturustuse direktiiv (IDD) võimaldab vahendajal kasutada teist vahendajat oma nimel tegutsemiseks ning nagu seletuskirjas on välja toodud, siis sellised turustusmudelid on paljudes EL riikides lubatud. 20 Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) võimaldatakse Eestis kindlustust pakkuda ka kindlustusmaakleri esindajatel ning leevendatakse püsiva piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse nõudeid. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/971 (edaspidi IDD direktiiv) artikliga 3, mis võimaldab liikmesriigil ette näha kindlustuse turustamise viisi, mille kohaselt kindlustusvahendaja kasutab turustamisel esindajat. Kehtiva Eesti õiguse kohaselt on see võimalus vaid kindlustusandjal kindlustusagendi kasutamise korral. Eesmärk on suurendada kindlustuse kättesaadavust klintidele, kellel on edaspidi võimalus sõlmida kindlustusleping uue turustuskanali ehk kindlustusmaakleri esindaja kaudu. Eelnõu olulisemad põhimõtted: - kindlustusmaakleri esindaja soovitab ja vahendab kliendile kindlustuslepingut sõltumatu analüüsi alusel; - kindlustusmaakleri esindajale kohalduvad samad kindlustuse turustamise nõuded, mis kindlustusmaakleritele ja -agentidele, sh koolitusnõuded, huvide konflikti, lepingueelse teabe esitamise nõuded, hoolsusnõuded jne; - kindlustusmaakler vastutab kindlustusmaakleri esindaja tegevuse eest; - kindlustusmaakleri esindajast saab Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) finantsjärelevalve subjekt, sealjuures lisatakse ta FI nimekirja. Eelnõu ei suurenda nende kindlustusmaaklerite halduskoormust, kes ei soovi kindlustuse turustamisel esindajat kasutada. Esindaja kasutamine on vabatahtlik. Uus kindlustuslepingute turustusmudel aitab turgu paindlikumaks muuta, sealjuures klientide kaitset säilitades (klient on alati kaitstud IDD direktiivi nõuetega), kuid suurendab kindlustusmaakleri vastutust (kindlustusmaakler peab kandma kogu riski, ka esindaja vigade eest). FI töökoormuse suurenemine sõltub sellest, kui palju kindlustusmaakleri esindajaid Eesti kindlustusturule lisandub, kuivõrd nad hakkavad kuuluma FI järelevalve alla. Lisaks põhinevad eelnõus esitatud muudatused osaliselt FI ja turuosaliste ettepanekutel, mis on suunatud finantssektori halduskoormuse vähendamisele.2 Halduskoormust vähendavad sätted eelnõus on järgmised: - muudetakse püsiva piiriülese kindlustustegevuse tingimusi, lubades teise riigi kindlustusandjal tegutseda Eestis püsivalt kindlustustegevusega ka siin filiaali asutamata ja vastupidi. Filiaali (mitte)asutamisega seotud muudatuse eesmärk on vähendada halduslikku ja õiguslikku koormust, mis on seotud üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja ülalpidamisega; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, 20. jaanuar 2016, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) 2 Finantsinspektsiooni kiri 18.12.2025 nr 4.12-2/8010 „Ettepanekud vähendada finantssektori halduskoormust“ Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 1 - tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt peab kindlustusmaakler tegema majandusaasta aruande kättesaadavaks oma asukohas ja veebilehel selle olemasolul kahe nädala jooksul pärast üldkoosolekul kinnitamist, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. mail; - üleriigilise levikuga päevalehe asemel tuleb teated avaldada Avalikes Teadaannetes. Seadus jõustub tavakorras, kuna muudatused ei eelda üleminekuperioodi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kristiina Kubja (tel 58851398, e-mail [email protected]) ja sama osakonna osakonnajuhataja Siiri Tõniste (tel 58851466, e-mail [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti FI, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti Kindlustusmaaklerite Liiduga. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 58851493, e-mail [email protected]) ja keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-mail [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: - kindlustustegevuse seadus3 (edaspidi KindlTS) sõnastuses RT I, 17.03.2026, 5; - võlaõigusseadus4 (edaspidi VÕS) sõnastuses RT I, 11.11.2025, 16. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu (EL) õigusakte, kuid täpsustatakse üle võetud õigusaktide riigisiseseid sätteid. Eelnõu on seotud IDD direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ5 (edaspidi Solventsus II direktiiv). IDD direktiiv on riigisisesesse õigusesse üle võetud, kuid eelnõuga kasutatakse direktiivis ette nähtud liikmesriigi valikuvõimalust lubada vahendajal kasutada esindajat. Samuti on Solventsus II direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võetud, kuid eelnõuga leevendatakse püsiva piiriülese kindlustustegevuse tingimusi. Käesoleva eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus ja ülevaade Eelnõu algatamise vajadus on suures osas seotud IDD direktiivi artikliga 3. IDD direktiiv võeti Eesti õigusesse üle 2017. aastal kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt 3 RT I, 11.11.2025, 5 4 RT I, 11.11.2025 5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud) 2 teiste seaduste muutmise seadusega6. Direktiivi ülevõtmisel lähtuti sel ajal kehtivast ja kindlustusturul eksisteerivast kindlustuse turustamise praktikast, mille kohaselt on kindlustuse turustajad kindlustusandjad, kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid. Sellest lähtuvalt ei kaalutud IDD direktiivist tulenevat liikmesriigi valikuvõimalust näha kindlustuse turustamiseks ette võimalus, et kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja võib tegutseda ka muu vahendaja vastutusel (IDD direktiivi artikli 3 lõike 3 neljas alalõik). Kehtiva KindlTS kohaselt võib kindlustusvahendaja (kindlustusagent) tegutseda vaid kindlustusandja vastutusel (vt selgitust punktis 2.2.1). Lisaks on seaduse muutmine vajalik piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste leevendamiseks (vt selgitusi punktis 2.2.2). 2.2.1. Kindlustusmaakleri esindaja Eestis jagunevad kindlustuse turustajad kolmeks – nendeks on kindlustusandjad, kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid. Kui kindlustusagent on isik, kes tegeleb kindlustuse turustamisega ühe või mitme kindlustusandja jaoks ja huvides, siis kindlustusmaakleri eesmärk on soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele. Eelnõu eesmärk on laiendada kindlustuse pakkumise võimalusi, lubades kindlustusmaakleril kasutada kindlustuse turustamisel esindajat. Eelnõu kohaselt on kindlustusmaakleri esindaja isik, kelle peamine tegevusala ei ole kindlustuse turustamine, kuid kes tegeleb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse turustamisega eesmärgiga soovitada ja vahendada kliendile sõltumatu analüüsi alusel kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele. Selline lähenemine annab kliendile juurdepääsu võrdlevale ja sõltumatul soovitusel põhinevale teenusele, mille kohaselt isik, kes pakub oma põhitegevuse raames teenuseid ja kaupu klientidele, saab neile lisaks pakkuda kindlustuslahendusi, mille seast klient leiab enda kindlustushuvile ja nõudmisetele sobiva lahenduse. Eesmärk on kõrvaldada turutõrge – kehtiv KindlTS lubab kindlustuse turustamisega tegeleda ettevõtjal, kelle jaoks see ei ole põhitegevus, kuid ei luba sellisel ettevõtjal pakkuda kliendile võrreldavaid kindlustuslepinguid, et klient leiaks oma vajadustele ja nõudmistele vastava kindlustuslepingu mitme kindlustusandja pakutavate kindlustustoodete seast. Lisaks, tulenevalt asjaolust, et EL-is saab kindlustuse ja kindlustusvahenduse teenust piiriüleselt pakkuda vastavalt teenuste vaba liikumise põhimõttele (freedom of service - FoS), mida realiseeritakse nn passportimise kaudu, siis samasugune lähenemine kehtib ka kindlustusmaakleri esindajale - passportida saab maakleri esindaja tegevust riikidesse, kus on maakleri esindaja mudel lubatud tulenevalt kohustustest järgida vastava riigi reegleid. Seega, kui Eestis puudub võimalus, et kindlustusmaakleril võivad olla esindajad, siis see tähendab, et ühe äritegevuse mudelina pole võimalik rahvusvahelistel ettevõtjatel pakkuda Eestis oma põhiteenustele lisaks ka kindlustust. Kuna kindlustusmaakeri esindaja puhul on tegemist kindlustusvahendajaga, kohaldub talle ka IDD direktiiv, sealjuures koos erandiga, kui ta vastab KindlTS § 175 lõikes 1 sätestatud 6 Riigikogu veebileht. Eelnõu - Riigikogu 3 tingimustele (sellisel juhul kohalduvad leebemad nõuded). Seega säilib kliendi kaitse samas ulatuses, mis muude kindlustuse turustamise viiside korral. 2.2.2. Püsiva piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimused Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 kohaselt käsitletakse kindlustusandja pidevat kohalolekut liikmesriigi territooriumil samal viisil nagu filiaali, isegi kui see kohalolek ei võta filiaali kuju, vaid seisneb ainult kontoris, mida haldab kindlustusandja enda personal või isik, kes on sõltumatu, kuid kellel on pidev volitus tegutseda kindlustusandja nimel esindajana. IDD direktiivi artikli 6 lõige 1 ütleb, et kui vahendaja alaline kohalolek teise liikmesriigi territooriumil on samaväärne filiaaliga, käsitatakse seda samamoodi nagu filiaali, välja arvatud juhul, kui vahendaja valib püsiva tegevuskoha jaoks õiguspäraselt mõne muu õigusliku vormi. Kehtiva KindlTS puhul on eelrefereeritud direktiivide sõnastusi tõlgendatud nii, et „samal viisil/samamoodi nagu filiaal“ viitab filiaali asutamisele. Eelnõu eesmärk on muuta regulatsioon paindlikumaks ehk kindlustusandja ja vahendaja püsiv tegevus teises riigis ei eelda formaalselt filiaali asutamist, küll aga on eesmärk tagada, et kindlustusandja ja vahendaja tegevused alluksid asjakohastele nõuetele ja järelevalvele, sealhulgas teavitamisnõuetele. Seega direktiivi sõnastus „samal viisil nagu filiaal“ tähendab õiguslikku samastamist tagajärgede ja kohaldatavate nõuete osas, mitte kohustust filiaal formaalselt asutada. Sama on, kui välisriigi kindlustusandja soovib Eestis püsivalt piiriülese kindlustustegevusega tegeleda. Ta ei pea selleks filiaali asutama, küll aga kohalduvad talle filiaali nõuded. Näiteks, kui teise liikmesriigi kindlustusandja avab Eestis kontori, kus töötavad ettevõtja enda töötajad, siis see kontor ei ole juriidiliselt registreeritud filiaal. Seal tegeletakse aga näiteks kindlustusvõtjate nõustamise, lepingute sõlmimise või kahjujuhtumite registreerimisega. Selline pidev kontori kohalolek loetakse direktiivi mõttes samaväärseks filiaaliga – seega peab see kindlustusandja teavitama oma riigi järelevalvet ja järgima filiaali suhtes kohalduvaid reegleid. Sellise tegevuse korral kohaldatakse § 36 lõikes 6 ning §-des 37–40 ja 111 ning Finantsinspektsiooni seaduse §-des 38–45 välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali kohta sätestatut. Seega kontor või esindaja ei pea olema formaalne filiaal, kuid kui tegevus on pidev, tehtav kohapeal ja ülesannete täitmine toimub kindlustusandja või vahendaja nimel, loetakse see sama mõjuga olevaks kui filiaali tegevus. 2.3. Teised riigid 2.3.1. Esindaja kasutamine kindlustusvahenduses Käesoleva seletuskirja lisas 1 on Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu tellitud ülevaade teiste riikide õigustest seoses liikmesriigi võimalusega kõrvalvahendajatel tegutseda teise vahendaja vastutusel. Kuna paljudes teistes EL riikides saavad kliendid osta kindlustust ka vahendaja esindaja kaudu, siis eelnõuga tagatakse klientide võrdne kohtlemine, kuna edaspidi oleks ka Eesti kodanikel juurdepääs lahendusele, mida teiste EL riikide kodanikud saavad kasutada juba käesoleval ajal. 4 2026. aasta 30. märtsil avaldas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus kolmanda raporti IDD direktiivi rakendamise kohta.7 Raportis on muu hulgas ülevaade selle kohta, millised kindlustuse turustamise mudelid on EL liikmesriikides kõige levinumad. Raporti kohaselt tegutsevad kindlustusvahendajad peamiselt kindlustusandjate nimel, kuigi see erineb liikmesriigiti: mõnes liikmesriigis domineerivad vahendajad, kes tegutsevad teiste vahendajate nimel või otse klientide nimel. 21-st liikmesriigist 13-s (Austria, Eesti, Hispaania, Soome, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Norra, Poola, Portugal) tegutses enamik kindlustusvahendajaid 2024. aastal ühe või mitme kindlustusandja nimel. Raporti kohaselt kinnitab see varasemate aruannete järeldusi, mille kohaselt enamikus vastanud liikmesriikides tegutses enamik kindlustusvahendajaid ühe või mitme kindlustusandja nimel. Soomes, Iirimaal ja Leedus tegutsesid vahendajad üksnes ühe või mitme kindlustusandja nimel. Seevastu Tšehhis, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Slovakkias tegutses enamik vahendajaid ühe või mitme teise vahendaja nimel. Klientide nimel tegutsevad vahendajad olid levinud Belgias, Islandil ja Liechtensteinis. 2.3.2. Püsiv piiriülene kindlustustegevus Käesoleva seletuskirja lisas 2 on esitatud ülevaade teiste riikide (Soome, Läti, Rootsi, Taani, Saksamaa, Leedu, Hispaania, Kreeka, Belgia, Portugal, Iirimaa, Läti, Küpros ja Horvaatia) regulatsioonidest Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 teise alalõike ülevõtmise kohta. Liikmesriikide regulatsioonide võrdlusest selgib, et Solventsus II direktiivi artikli 145 lõike 1 teine alalõik on üle võetud valdavalt ühtemoodi. Enamik riike käsitab filiaalina mitte ainult formaalselt registreeritud filiaali või esindust, vaid ka muud püsivat kohalolekut teises liikmesriigis, sealhulgas ettevõtte enda töötajate hallatavat kontorit või sõltumatut isikut, kellel on püsiv volitus tegutseda ettevõtte nimel. Siiski, otseselt filiaali asutamist ei nõuta. Leedu eristub teistest riikidest sellega, et seal on sõnaselgelt sätestatud vastupidine põhimõte: üksnes esindaja määramist ega esindaja olemasolu ei loeta filiaali, esinduse ega büroo asutamiseks. 2.4. Väljatöötamiskavatsus Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 2, kuivõrd eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist. IDD ja Solventsus II direktiivide ettepanekutega koos koostas komisjon mõjuanalüüsid.8 2.5. Valikukohad Lisaks uue kindlustuse turustamise viisi lubamisele analüüsiti eelnõu koostamisel ka kindlustusagentide tegevusulatuse muutmist. KindlTS § 198 lõike 1 kohaselt on kindlustusagendil lubatud samal ajal tegutseda mitme kindlustus- või edasikindlustusandja huvides või neid esindada üksnes tingimusel, et turustatavad kindlustuslepingud ei ole 7 EIOPA veebileht. EIOPA raport: EIOPA publishes third Report on the application of the Insurance Distribution Directive - European Insurance and Occupational Pensions Authority 8 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on Insurance Mediation Commission staff working document - Accompanying document to the Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council concerning life assurance on the taking-up and pursuit of the business of Insurance and Reinsurance - Solvency II - Impact assessment report 5 konkureerivad. Analüüsi raames kaaluti varianti, et lubada kindlustusagendil tegutseda mitme kindlustusandja esindajana, lubades neil turustada ka konkureerivaid kindlustuslepinguid. Analüüsi tulemusel leiti, et selline lahendus võib tekitada potentsiaalse lojaalsuskonflikti – kelle huve agent eelistab – kas ta hoiab kliendi huve prioriteedina või kaldub sellise kindlustusandja toote soovitamise poole, kes tasub paremat komisjonitasu. Klientidele antav nõuanne võib kaotada objektiivsuse, mis ei ole kooskõlas IDD direktiivi artikliga 17. Lisaks võib tekkida probleem koolitusnõuete tagamisega. Kindlustusandja peab tagama, et tema kindlustustooteid turustav agent vastab seadusest tulenevatele koolitusnõuetele ja teadmistele. Seni on see lahendatud nii, et kui kindlustusagent esindab mitut kindlustusandjat, tagab kindlustusandja agendile koolitused vastavalt tema tegevuse ulatusele. Kui agendi tegevuse ulatus kattub, tekib vaakum, kus pole selge, milline kindlustusandja peab vastavad koolitused tagama. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine Eelnõu punktiga 1 muudetakse KindlTS § 5, 10. peatüki ja § 174 pealkirja ja sama paragrahvi lõiget 3. Kuna eelnõuga lisandub kindlustuse turustajate loetellu uus kindlustusvahendaja vorm ja kuna sellisele vahendajale kohalduvad samad nõuded, mis teistele kindlustusvahendajatele, lisatakse seaduse asjakohastesse sätetesse läbivalt viited kindlustusmaakleri esindajale. Eelnõu punktidega 2–5 muudetakse KindlTS § 24, 33, 36 ja 41. Paragrahvide 24 ja 31 muudatused on tehtud kooskõlas finantssektori halduskoormust vähendava ettepanekuga. Muudetavad paragrahvid reguleerivad kindlustusandja tegevust teises riigis (vastavalt Eesti kindlustusandja piiriülest tegevust välisriigis ja välisriigi kindlustusandja piiriülest tegevust Eestis). Muudatuse kohaselt ei eelda kindlustusandja püsiv tegevus teises riigis filiaali asutamist, küll aga peab selline tegevus alluma filiaali suhtes kohalduvatele seadusnõuetele ja järelevalvele (vt selgitust seletuskirja punktis 2.2.2). Kuna § 24 lõiget 6 ja § 36 lõiget 2 muudetakse, mille tulemusel ei nõuta püsiva piiriülese tegevuse korral filiaali asutamist, tuleb muuta ka § 33 lõiget 6 ja § 41 lõiget, kuna vastavates sätetes viidatakse filiaali asutamisel. Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 9 asendatakse seaduses läbivalt termin „kindlustushuvi“ terminiga „kindlustusvajadused“. Kuna terminil „kindlustushuvi“ on KindlTS-is ja VÕS-is erinevad tähendused, asendatakse KindlTS-is selguse huvides termin „kindlustushuvi“ uue terminiga „kindlustusvajadus“. IDD direktiivi artikli 20 lõike 1 kohaselt peab turustaja enne kindlustuslepingu sõlmimist kliendi saadud teabe põhjal täpsustama asjaomase kliendi nõudmised ja vajadused ning andma klindile kindlustustoote kohta mõistetaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab kliendil teha teadliku otsuse. Eesti õigusesse on vastav säte üle võetud KindlTS § 192 lõike 2 punktiga 1, § 198 lõike 2 punktiga 4 ja § 221 lõikega 1, sh „vajadused“ asemel on kasutatud terminit „kindlustushuvi“. Kindlustusvajaduse ja nõudmiste testi eesmärk on kindlustuse turustajal välja selgitada esitatud küsimuste abil, millist kindlustuslepingut kliendile soovitada. Kui kindlustusvõtja kindlustushuvi on kindlustada mõnevõrra keerulisemate riskide vastu, siis ka kindlustusvajaduste ja nõudmiste väljaselgitamise küsimused on üldjuhul vastavalt keerulisemad/spetsiifilisemad. 6 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus on selgitanud, mida on üldjuhul mõeldud vajaduste all9 ehk peamine teave kliendi vajaduste kohta hõlmab tavaliselt näiteks isiklikke andmeid (vanus, elukutse, elukoht jne) või teavet, mis on seotud soovitud kindlustustoote tüübiga. See teave peaks võimaldama kindlustusvahendajal või kindlustusandjal hinnata, kas teatud kindlustustooteid on võimalik pakkuda kliendile, et vastata kliendi nõudmistele ja vajadustele. VÕS § 478 kohaselt on kindlustushuvi kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu (vt muudatusi ja selgitus ka VÕS § 478 juures). Seega VÕS tähenduses on kindlustushuvi isiku huvi kindlustada ennast või oma vara, kuid KindlTS tähenduses hõlmab kindlustushuvi kliendi kindlustusvajaduse ulatust. Ka Eesti Kindlustusseltside Liidu avaldatud kindlustuse hea tava10 kohaselt on kindlustushuvil kaks tähendust. Näide: reisikindlustus Kindlustushuvi VÕS tähenduses – pöördun kindlustusandja poole, sest olen minemas reisile ning mul on huvi kindlustada ennast ootamatute juhtumite vastu reisil. Kindlustushuvi/vajadus KindlTS tähenduses – kuna reisin Ameerikasse, siis vajan reisikindlustust, mille geograafiline piirkond on kolmas riik. Kuna lähen mägedesse matkama, siis vajan kindlustust, mis katab ka ekstreemsetest sporditegevustest tulenevaid riske. Eelnõu punktidega 9–15 muudetakse KindlTS § 116, 135, 145, 150, 151, 153, 158, 164 ja 169. Eesti Meediaettevõtete Liidu andmetel on Eestis 2025. aastal kaks üleriigilise levikuga päevalehte (Õhtuleht ja Postimees). Nii Eesti Päevaleht kui ka Äripäev enam paberkandjal ei ilmu. Mitmed KindlTS normid näevad ette kohustuse esitada teavitusi üleriigilise levikuga päevalehes, sh nimetatud kohustus on ette nähtud kindlustusandjatele, FI-le, erirežiimihaldurile, likvideerijale ja pankrotihaldurile. Arvestades, et kindlustusandjate kliendid, võlausaldajad ja teised mõjutatud isikud otsivad teavet eelkõige elektroonilistest allikatest ning järelevalveasutuste ametlikest kanalitest (nt Finantsinspektsioon veebileht), ei ole üleriigiliste päevalehtede kasutamine enam tõhus ega proportsionaalne teavitamisviis. Muudatuste kohaselt ei pea teateid enam avaldama üleriigilise levikuga päevalehes. Osadel juhtudel asendatakse teate avaldamine päevalehes avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded. Teatud juhtudel jääb kohustuslikuks lisaks Avalikud Teadaanded teate avaldamine teabe valdaja veebilehel ning osadel juhtudel saab pidada piisavaks üksnes veebilehel avalikustamist. Teade kindlustusandja aktsiakapitali või osakapitali vähendamise ja uue suuruse kohta (§ 116 lõige 5) – avaldamine on vajalik, et kõik, kellel on kindlustusandja vastu nõuded, oleksid teadlikud, et kindlustusandja kapital väheneb. Eesmärk on kaitsta võlausaldajaid ja tagada läbipaistvus olukorras, kus kindlustusandja finantspuhver väheneb. Kuna KindlTS § 116 lõike 1 esimese lause kohaselt ei kohaldata kindlustusandjale äriseadustiku §-des 199 ja 358 sätestatud võlausaldajatele teatamist, täpsustatakse KindlTS § 116 lõike 5 teises lauses, et päevalehe asemel avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks on jäetud kindlustusandjale võimalus avaldada teade muus väljaandes või oma veebilehel, kui see on 9 EIOPA veebileht: IDD rakendamise küsimused ja vastused: 1638 - Scope of the demands and needs test and its' relation to the suitability assessment - European Insurance and Occupational Pensions Authority 10 Eesti Kindlustusseltside Liidu veebileht. Kindlustusteenuse hea tava 7 vajalik teabe levikuks. Sellisel juhul tuleb lisada viida teadaande avaldamisele väljaandes Avalikud Teadaanded. Üleandja teade kindlustusportfelli üleandmise kohta (§ 135 lõige 1) – avaldamine on vajalik, et kõik mõjutatud isikud teaksid, et nende kindlustusleping viiakse üle teisele kindlustusandjale. Solventsus II direktiivi artikli 39 lõike 6 kohaselt avaldatakse portfelli üleandmine kas enne või pärast loa saamist kas päritoluliikmesriigi või riski asukohaliikmesriigi või kohustuse liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Kuna kindlustusportfelli üleandmine puudutab kõiki kindlustusvõtjaid, on oluline teate leviku tagamiseks jätta kehtima ka veebilehel teate avaldamise kohustus. Sõnastuses asendatakse avaldamine üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded. Kehtiva sõnastuse kohaselt (lõige 2) võib Finantsinspektsiooni nõusolekul avaldada teate ka muul viisil (st pole teabe valdaja kaalutlusõigus). Ühinemises osaleva kindlustusandja teade ühinemisloa saamise kohta (§ 145) – teavitamine on vajalik, et kõik mõjutatud isikud saaksid teada, et kindlustusandja ühineb ning tema kohustused ja lepingud lähevad üle teisele ettevõtjale, võimaldades neil muu hulgas hinnata muudatuse mõju oma õigustele. KindlTS § 140 lõike 2 kohaselt ei kohaldata kindlustusandja ühinemisel äriseadustiku §-s 399 sätestatut, mistõttu tagatakse eelnõuga ühinemise loa kohta teate avaldamine päevalehe asemel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks jääb kohustuslikuks teate avaldamine ühinemises osaleva kindlustusandja veebilehel. Samuti on kindlustusandjale jäetud võimalus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks. FI teade kindlustusandja erirežiimi kehtestamise kohta (§ 150 lõige 3) – teavitamiskohustuse eesmärk on tagada erirežiimi kehtestamise otsuse kiire ja laiapõhjaline avalikustamine, et kindlustusvõtjad, muud võlausaldajad ja turuosalised saaksid õigeaegselt teada kindlustusandja finantsseisundi halvenemisest ja võimalikest tegevuspiirangutest ning hinnata selle mõju oma õigustele. Teavitamiskohustus tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 271. Eelnõuga asendatakse teate avaldamine päevalehes teate avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded. Lisaks jääb kohustuslikuks teate avaldamine FI veebilehel. Samuti on FI-le jäetud kaalutlusõigus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks. FI teade teise lepinguriigi kindlustusandja või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi kindlustusandja filiaali suhtes saneerimismeetmete rakendamise kohta (§ 151 lõige 1) – teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et Eestis tegutseva või Eesti kindlustusvõtjaid mõjutava välisriigi kindlustusandja suhtes rakendatud saneerimismeetmetest teavitatakse viivitamata ja arusaadavalt ka Eesti turuosalisi, võimaldades kindlustusvõtjatel, soodustatud isikutel ja teistel võlausaldajatel hinnata meetmete mõju oma õigustele. Teavitamiskohustus tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 271. Eelnõu kohaselt piisab teate avaldamisest FI veebilehel. Samuti võib FI avaldada teate muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks. Erirežiimihalduri teade enda määramise kohta (§ 153 lõike 3 punkt 2) – teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et erirežiimihalduri määramisest ning juhtimis- ja esindusõiguse muutumisest teavitatakse viivitamata nii kindlustusvõtjaid, lepingupartnereid kui ka teisi isikuid, võimaldades neil tuvastada, kellel on õigus teha tehinguid kindlustusandja nimel. Erirežiimihaldur peab tagama, et see teade avaldatakse kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali veebilehel. Samuti on erirežiimihaldurile jäetud võimalus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks. 8 FI teade teises lepinguriigis asutatud kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja filiaali lõpetamismenetluse algatamise kohta (§ 158 lõige 1) – teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et Eestis tegutseva või Eesti kindlustusvõtjaid mõjutava välisriigi kindlustusandja suhtes algatatud lõpetamismenetlusest teavitatakse õigeaegselt ja arusaadavalt ka Eesti turuosalisi, võimaldades kindlustusvõtjatel ja teistel võlausaldajatel hinnata selle mõju oma õigustele. Teavitamiskohustus tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 280. Eelnõuga asendatakse päevalehes teate avaldamine selle avaldamisega FI veebilehel. Samuti võib FI avaldada teate muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks. Likvideerija teade kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali likvideerimismenetluse kohta (§ 164 lõike 1 punkt 2) – teavitamiskohustus tuleneb Solventsus II direktiivi artiklist 280. Eelnõu kohaselt tuleb teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded (see on kooskõlas ka äriseadustiku §-dega 212 ja 375), kuid seaduses on lisaks täiendav teavitamiskohustus (eelnõuga ei muudeta). Nimelt peab likvideerija teatama kõigile teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult. Pankrotihalduri teade kindlustusandja pankroti kohta (§ 169 lõike 1 punkt 1) – teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et kindlustusandja pankroti väljakuulutamisest teavitatakse viivitamata kindlustusvõtjaid, soodustatud isikuid ja teisi võlausaldajaid, võimaldades neil hinnata selle mõju oma õigustele, esitada nõudeid ning teha edasisi otsuseid. Pankrotiseaduse § 33 lõike 1 kohaselt avaldab pankrotimääruse kohta kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). KindlTS § 169 lõike 1 punktis 1 jääb pankrotihalduri kohustuseks tagada teate avaldamine kindlustusandja veebilehel koos viitega avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnõu punktiga 16 muudetakse KindlTS §-i 174, milles on defineeritud kindlustusvahendajad. Uues lõikes 11 defineeritakse kindlustusmaakleri esindaja, kes: - soovitab ja vahendab kliendile kindlustuslepingut sõltumatu analüüsi alusel; - kes tegutseb kindlustusmaakleri nimel ja arvel kindlustuse turustamisega ehk kindlustusmaakler vastutab esindaja tegevuse eest; - kellele kohalduvad samad kindlustuse turustamise nõuded, mis kindlustusmaakleritele ja - agentidele, sh koolitusnõuded, huvide konflikti, lepingueelse teabe esitamise nõuded, hoolsusnõuded, jne; Eelnõu punktidega 17 ja 18 muudetakse KindlTS §-i 175. Paragrahv reguleerib kindlustuse turustamise sätete kohaldamise erisusi. Nimelt kohaldub osadele agentidele leebem kindlustusregulatsioon, kui nad vastavad § 175 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Näiteks ei tohi sellise kindlustusagendi peamine tegevus olla kindlustuse turustamine ning ta ei tohiks olla ka krediidiasutus ega investeerimisühing. Kindlustusleping sõlmitakse kindlustusagendi pakutava kauba või tema osutatava teenusega kaasnevate riskide kindlustamiseks, sealjuures kindlustuslepingu kindlustusmakse ei ületa proportsionaalses arvestuses 600 eurot aastas või kuni kolmekuulise kindlustuslepingu korral 200 eurot isiku kohta. Leping ei hõlma ka kindlustusleping elu- ega vastutuskindlustuse kindlustusriske. Uue lõikega 12 (eelnõu punkt 17) nähakse leebemate nõuete kohaldamine ette ka kindlustusmaakleri esindajale, kui ta vastab eelkirjeldatud tingimustele. Lõikes 12 on viide nendele kindlustusvahenduse sätetele, mis kohalduvad erandi alla jäävatele esindajatele. 9 Lõike 3 muudatuse (eelnõu punkt 18) kohaselt peavad aga ka erandi alla kuuluvatel kindlustusmaakleri esindajatele (kindlustuse turustamisega tegelevatel isikutel) olema KindlTS §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised, mille omandamise võimaldamise eest vastutab kindlustusmaakler, kelle esindajana ta kindlustuslepinguid turustab. KindlTS § 186 lõike 2 punktis 16 nimetatud kord sisaldab ka selliste isikute teadmiste ja oskuste hindamist ja neile koolituste tagamist. Eelnõu punktiga 19 täiendatakse KindlTS §-i 179 uue lõikega 5. Paragrahvi kohaselt peab vahendaja sõlmima vastutuskindlustuslepingu kindlustuse turustamisest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks. IDD direktiivi artikli 10 lõige 4 ütleb, et kindlustus- ja edasikindlustusvahendajatel peab olema kogu liidu territooriumi hõlmav ametialane vastutuskindlustus või kutsealasest ettevaatamatusest tingitud kohustuste katmiseks ettenähtud muu võrreldav tagatis, mille summa on vähemalt 1 564 610 eurot nõude kohta ja kokku 2 315 610 eurot aastas kõigi nõuete kohta, kui kindlustusandja, edasikindlustusandja või muu ettevõtja, kelle nimel kindlustus- või edasikindlustusvahendaja tegutseb või on volitatud tegutsema, ei ole juba andnud sellist kindlustust või samaväärset tagatist või kui selline ettevõtja ei ole endale võtnud täielikku vastutust vahendaja tegevuse eest. Uue lõike 5 kohaselt ei ole kohustusliku vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustust kindlustusmaakleri esindajal, kuna ta esindab kindlustusmaaklerit, kes ka vastutab tema poolt tekitatud kahju ees. Eelnõu punktiga 20 täiendatakse KindlTS § 180 uue lõikega 5. KindlTS § 180 lõigete 1 ja kohaselt on kindlustusmaakler kohustatud hoidma kliendi poolt vahendajale makstud kindlustusandjale kuuluvad kindlustusmaksed eraldi kontol ning sellel kontol olevaid vahendeid ei või kindlustusmaakler kasutada oma majandustegevuses, need ei kuulu vahendaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses kindlustusmaakleri vastu. Uue lõike 5 kohaselt tagab kindlustusmaakler, et see nõue on täidetud ka siis, kui kliendilt võtab makseid vastu tema nimel tegutsev isik (kindlustusmaakleri esindaja). Seega vastutab kindlustusmaakler raha nõuetekohase hoidmise eest ka siis, kui raha ei võta kliendilt vastu maakler ise, vaid näiteks tema esindaja. Kui raha kantakse esindajale, peab see ka sellisel juhul olema ajutiselt kantud eraldi kontole. Kui raha kantakse otse maaklerile, peab see olema kantud maakleri vastavale kontole. Eelnõu punktiga 21 muudetakse KindlTS § 181 lõiget 6. Lõige 6 reguleerib, kuidas peavad kindlustusvahendajad kliendile lepingueelset teavet esitama, viidates VÕS §-le 430. Kuna eelnõuga lisandub seadusesse uus § 1921 selle kohta, millist teavet peab kindlustusmaakleri esindaja kliendile esitama, lisatakse lõikesse 6 viide ka uue paragrahvi alusel teabe esitamisele. Eelnõu punktiga 22 muudetakse KindlTS § 182 lõiget 7. Lõike 7 kohaselt ei või kindlustuse turustamist edasi anda. Eesmärk on olnud vältida olukorda, kus kindlustuse turustamisega seotud tegevused antakse kontrollimatult edasi kolmandatele isikutele. Kuna kindlustusmaakleri esindaja kasutamist võib põhimõtteliselt käsitada tegevuse edasiandmisena, on lõiget 7 täpsustatud selliselt, et nimetatud keeld ei kohaldu kindlustusmaakleri esindaja kasutamisele. Kindlustusmaakleri esindaja tegutseb maakleri nimel ja vastutusel, mistõttu vastutab tema tegevuse eest kindlustusmaakler. Lisaks kohalduvad esindajale kindlustuse turustamisele kehtestatud nõuded ning tema tegevus on finantsjärelevalve all. 10 Eelnõu punktiga 23 muudetakse KindlTS 10. peatüki 2. jao pealkirja. Kuna 10. peatüki 2. jagu reguleerib edaspidi ka kindlustusmaakleri esindaja tegevust ja talle kohalduvaid nõudeid, viiakse jao pealkiri vastavusse jao sisuga. Eelnõu punktiga 24 täiendatakse KindlTS §i 184 uue lõikega 5. Paragrahv reguleerib kindlustusmaakleri lojaalsuskohustust. Uue lõike 5 eesmärk on tagada, et ka esindaja kasutamise korral on paragrahvis sätestatud lojaalsuskohustused täidetud. Eelnõu punktidega 25–28 muudetakse KindlTS §-i 186. Paragrahv reguleerib kindlustusmaakleri sise-eeskirjade kehtestamist. Lõike 1 muutmine. Kindlustusmaakleri kehtestatud sise-eeskirjadega tagatakse ka kindlustusmaakleri esindaja tegevuse vastavus õigusaktidele. Lõike 2 punkti 16 muutmine. Lõikes 2 on loetelu kindlustusmaakleri sise-eeskirjadest. Punkti 16 sõnastusse lisatakse täiendus, et sise-eeskirjad hõlmavad ka kindlustusmaakler esindaja korral otseselt kindlustuse turustamisega tegelevate füüsiliste isikute teadmiste ja oskuste hindamise ja aastas vähemalt 15 tunni ulatuses kindlustusalase koolituse tagamise korda. Lõike 3 muutmine. Kehtiva lõike 3 kohaselt kehtestab kindlustusmaakler oma töötajatele KindlTS-is sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra. Muudatuse kohaselt hõlmab kord ka kindlustusmaakleri esindaja töötajaid, kes tegelevad otseselt kindlustuse turustamisega. Eelnõu punktiga 29 muudetakse KindlTS § 188 lõiget 1. Paragrahv reguleerib kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmist ja sellest keeldumise otsust. Kehtiva sõnastuse kohaselt kannab FI taotleja vahendajate nimekirja, kui esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning esitatu põhjal saab veenduda, et kindlustusmaakleril on kindlustuse turustamiseks piisavad vahendid ja suutlikkus ning klientide huvid on piisavalt kaitstud. Muudatuse kohaselt on vahendaja nimekirja kandmise eelduseks, et taotleja peab olema ka laitmatu mainega ja usaldusväärne. Seega tuleks kontrollida ka taotleja (juriidilise isiku) enda usaldusväärsust ja mainet, nt võib ka ettevõte olla KarS-i alusel karistatud, omada ärisidemeid ettevõtetega, mis on kriminaalse taustaga jne. Muudatuse kohaselt peaks olema võimalus kontrollida ka juriidilise isiku tausta (avalikud registrid, karistusregister, äriregistrid Eestis ja välismaal, kohtulahendid, meediaväljaanded jne), sest juhatuse liikmed ja turustamise eest vastutavad isikud on võimalik välja vahetada, aga omanike ja nõukogu liikmete suunamise kaudu on taotlejal võimalik jätkuvalt tegutseda mitteusaldusväärselt. Samuti võib Finantsinspektsioon küsida täiendavaid selgitusi ja dokumente KindlTS § 227 lõike 1 alusel nii kindlustusmaaklerilt endalt, tema juhilt ja töötajalt, aga ka muudelt isikutelt. Kuna muudatuse kese on juriidilise isiku usaldusväärsuse ja maine kontrollimisel, siis selle raames isikuandmeid ei töödelda. Eelnõu punktidega 30 ja 31 muudetakse KindlTS §-i 189. Paragrahvis on sätestatud kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest keeldumise alused. Punkti 2 muutmine. FI võib keelduda kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest, kui taotleja ei oma FI hinnangul laitmatut mainet ja usaldusväärsust toetavaid ärisidemeid. Sätte eesmärk on tagada, et kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kantaks üksnes isikud, kelle tegevus ja ärilised seosed ei ohusta kindlustusturu usaldusväärsust ega kindlustusvõtjate huve. FI-l on õigus keelduda maakleri kandmisest vahendajate nimekirja, kui ärisidemed ei toeta tema laitmatut mainet ja usaldusväärsust või kui need võivad viidata võimalikele huvide 11 konfliktidele, läbipaistmatule tegevusele või muudele riskidele. Selline hindamisõigus võimaldab FI-l arvestada taotleja tausta tervikuna ning reageerida olukordadele, kus formaalsed nõuded on küll täidetud, kuid isiku ärilised seosed või varasem tegevus võivad seada kahtluse alla tema sobivuse tegutseda kindlustusmaaklerina. Uue punkt 41 kohaselt võib FI keelduda kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmisest, kui taotleja, tema juhtide või omanike märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ohustab või võib ohustada kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust või läbipaistvust Eestis või välisriigis. Eesmärk on võimaldada hinnata taotleja ning tema juhtide usaldusväärsust tervikuna, võttes arvesse mitte ainult nende formaalset vastavust nõuetele, vaid ka nende varasemaid ja kehtivaid seoseid ning käitumist. Isikliku või ärikäitumise hindamisel arvestab FI muu hulgas, kas selline käitumine on olnud kooskõlas hea äritava ja õigusnormidega ning kas see võib kaasa tuua huvide konflikte, mainekahju või muid riske kindlustusturule. Hindamine ei piirdu üksnes Eestiga, vaid hõlmab ka välisriikides aset leidnud tegevust ja seoseid, kuna kindlustustegevus on olemuselt piiriülene ning välisriigis ilmnenud asjaolud võivad mõjutada usaldust taotleja vastu ka Eestis. Nõuetele vastavuse kontrollimine lasub FI-l. Kontrollimiseks kasutatakse nii § 187 lõike 1 alusel FI-le esitatud andmeid ja dokumente, § 227 lõike 1 alusel täiendavalt saadud teavet, avalikult kättesaadavat teavet, lisaks tehakse päringuid registritesse jne. Andmeid kehtivate keeldude kohta saadakse muu hulgas kohtulahenditest. Andmeid isiku osaluste ja kontrollisuhete kohta saadakse äriregistrist. Karistusandmeid kontrollitakse karistusregistri andmete alusel kooskõlas karistusregistri seadusega. Nõuete kontrollimisel töödeldakse eelkõige järgmisi isikuandmeid: isiku tuvastamise andmed, andmed hariduse ja töökogemuse kohta, andmed karistatuse kohta, teave kehtivate keeldude (nt ärikeeld või tegevuskeeld) kohta. Andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb seadusega pandud kohustusest hinnata ega taotleja, tema juhtide või omanike märkimisväärne seos, isiklik käitumine või ärikäitumine füüsiliste või juriidiliste isikutega ei ohusta kindlustusturu või taotleja usaldusväärsust või läbipaistvust Eestis või välisriigis. Isikuandmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega. Eelnõu punktiga 32 muudetakse KindlTS § 190 lõiget 3. Paragrahv reguleerib kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast kustutamist. Lõike 3 punktis 1 täpsustatakse, et FI võib kustutada kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast, kui ta ei vasta seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas vahendaja nimekirja kandmise tingimustele (muudatuse on seotud § 188 ja 189 muudatustega). Eelnõu punktiga 33 täiendatakse KindlTS-i uute §-dega 1901 ja 1902. Uus § 1901 reguleerib kindlustusmaakleri esindaja kandmist FI vahendajate nimekirja. Lõike 1 kohaselt kannab kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirja kindlustusmaakler, keda ta esindab. Analoog on kindlustusagendi puhul, kelle kannab vahendajate nimekirja kindlustusandja, keda ta esindab. Vahendajate nimekirja kandmise eelduseks on, et esindaja ei tegutse sama kindlustustegevuse liigi või alaliigi kindlustuslepingute turustamisel juba teise kindlustusandja kindlustusagendina ega kindlustusmaakleri esindajana. Lisaks peab esindaja vastama kõigile seaduses talle kehtestatud nõuetele. Sellise lähenemise eesmärk on vältida huvide konflikti ning tagada kindlustusvahenduse läbipaistvus ja usaldusväärsus (lõige 2). 12 Lõike 3 kohaselt tuleks esindaja kanda vahendajate nimekirja viivitamata pärast esindussuhte tekkimist. Lõiked 4 ja 5. Selleks, et kindlustusmaakler saaks esindaja vahendajate nimekirja kanda, peaks viimane teavitama kindlustusmaaklerit esindajas vähemalt kümneprotsendilist osalust omava aktsionäri või osaniku nimest, registrikoodist või isikukoodist või selle puudumise korral sünniajast ning iga aktsionäri või osaniku sissemakse suurusest, aktsiate või osa ja häälte arvust. Samuti tuleks teavitada sellise kindlustusandja ärinimest, kelles kindlustusmaakleri esindaja omab olulist osalust (teada tuleks anda ka osaluse suurus) ning esindajaga märkimisväärses seoses oleva isiku nimest, registrikoodist või isikukoodist või selle puudumise korral sünniajast. Esitada tuleks teave ka selle kohta, et esindajas vähemalt kümneprotsendilise osaluse omamine või märkimisväärne seos esindajaga ei takista tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist. Kui tegemist peaks olema füüsilisest isikust kindlustusmaakleri esindajaga, kantakse vahendajate nimekirja tema nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed. Esindaja nimekirja kandmise eelduseks on, et ta peab vastama seaduses kindlustusmaakleri esindajale kehtestatud nõuetele, sh KindlTS § 191 lõike 1 kohaselt peab ka kindlustusmaakleri esindaja puhul otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul olema laitmatu ärialane maine ja §-s 178 sätestatud kindlustusalased teadmised. Nõuetele vastavuse esmase kontrollimise kohustus lasub kindlustusmaakleril, kes peab enne esindaja nimekirja kandmist veenduma, et ta vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Maakler kontrollib esindaja vastavust seaduses sätestatud nõuetele eelkõige esindaja esitatud andmete ja dokumentide alusel, sealhulgas isiku kvalifikatsiooni ja teadmisi tõendavate dokumentide (nt koolitused, sertifikaadid) ning varasema töökogemuse kirjelduse põhjal. Laitmatu maine ja usaldusväärsuse hindamisel võib maakler tugineda muu hulgas karistusregistri andmetele, avalikele registritele ning vajaduse korral ka esindaja enda kinnitustele ja selgitustele. Nõuete kontrollimisel töödeldakse eelkõige järgmisi isikuandmeid: isiku tuvastamise andmed, andmed hariduse ja töökogemuse kohta, andmed karistatuse kohta ning teave kehtivate keeldude (nt ärikeeld või tegevuskeeld) kohta. Karistusandmeid kontrollitakse karistusregistri andmete alusel kooskõlas karistusregistri seadusega. Kindlustusmaakleril on õigus töödelda isiku karistusandmeid ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb kindlustusmaaklerile seadusega pandud kohustusest hinnata isiku sobivust (mainet ja kindlustusteadmisi). Andmete töötlemise eesmärk on tagada finantsturu usaldusväärne toimimine ning kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute huvide kaitse. Andmeid isiku osaluste ja kontrollisuhete kohta saadakse äriregistrist. Isikuandmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega. Uus 1902 reguleerib vahendajate nimekirja kantud kindlustusmaakleri esindaja andmete muutmist ja esindaja vahendajate nimekirjast kustutamist. Lõige 1 kohustab kindlustusmaaklerit viivitamata muutma vahendajate nimekirja kantud ebaõigeid andmeid või need kustutama pärast andmete muutmise või kustutamise aluseks oleva teabe laekumist. Vahendajate nimekirja tehtud kannete õigsuse eest vastutab kande teinud kindlustusmaakler. 13 Lõige 2 reguleerib kindlustusmaakleri esindaja kustutamist vahendajate nimekirjast kindlustusmaakleri poolt. Seda tehakse esindussuhte lõppemise korral ja füüsilisest isikust esindaja surma või ettevõtja lõpetamise korral. Lõige 3 reguleerib kindlustusmaakleri esindaja kustutamist vahendajate nimekirjast FI poolt. Lõikes on esitatud alused esindaja nimekirjast kustutamiseks. FI-l on õigus seda teha, kui kindlustusmaakleri esindaja ei vasta temale kehtestatud nõuetele, ta on korduvalt või olulisel määral rikkunud seadust, tema tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale või klientide, kindlustatute või soodustatud isikute huvid ei ole piisavalt kaitstud või kui isik, kellega kindlustusmaakleri esindajal on märkimisväärne seos, on asutatud sellises kolmandas riigis, mille õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad esindaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist. Seega kontrollib FI mh isiku sobivust. Kontrollimiseks kasutatakse KindlTS § 227 lõike 1 alusel saadud teavet, avalikult kättesaadavat teavet, lisaks tehakse päringuid registritesse. Andmeid kehtivate keeldude kohta saadakse muu hulgas kohtulahenditest. Andmeid isiku osaluste ja kontrollisuhete kohta saadakse äriregistrist. Karistusandmeid kontrollitakse karistusregistri andmete alusel kooskõlas karistusregistri seadusega. Nõuete kontrollimisel töödeldakse eelkõige järgmisi isikuandmeid: isiku tuvastamise andmed, andmed hariduse ja töökogemuse kohta, andmed karistatuse kohta, teave kehtivate keeldude (nt ärikeeld või tegevuskeeld) kohta. Andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb seadusega pandud kohustusest hinnata, kas kindlustuse turustamisega tegelev isik on selleks sobiv. Isikuandmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik seaduses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks, ning kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega. FI poolt esindaja nimekirjast kustutamise korral lõpeb esindussuhe kande kustutamisest arvates (lõige 4). Eelnõu punktidega 34–36 muudetakse KindlTS §-i 191. Paragrahv reguleerib nõudeid kindlustusmaakleri juhtidele ja töötajatele. Lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid laiendatakse juhuks, kui kindlustusmaakler kasutab turustamisel kindlustusmaakleri esindajat (selle töötajaid, kes otseselt turustavad kindlustust). Lõike 1 kohaselt peab ka kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul olema laitmatu ärialane maine ja kindlustusalased teadmised. Ärialane maine on määratletud lõikes 2 ja kindlustusalased teadmised §-s 178. Lisaks täpsustatakse lõike 1 sõnastuses, et kindlustusmaakleri juhid ja otseselt kindlustuse turustamisega tegelevad isikud peavad olema usaldusväärsed. Sätte eesmärk on tagada, et kindlustusmaakleri juhtimis- ja turustamistegevusega seotud isikud oleksid usaldusväärsed ning nende varasem ja kehtiv äriline tegevus ei seaks ohtu kindlustusturu läbipaistvust ega kindlustusvõtjate huve. Usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse isiku ärialast mainet, varasemat käitumist ning tema ärisidemeid tervikuna. Ärisidemed peavad toetama isiku usaldusväärset ja läbipaistvat tegutsemist ning ei tohi viidata võimalikele huvide konfliktidele, varjatud mõjule või muudele asjaoludele, mis võiksid kahjustada kindlustusmaakleri tegevuse sõltumatust või usaldusväärsust. Ärisidemete nõue ei tähenda keeldu konkreetsetele koostöösuhetele, vaid võimaldab FI-l hinnata, kas isiku seosed füüsiliste või juriidiliste isikutega on kooskõlas hea äritava ja kindlustusturu usaldusväärse toimimise põhimõtetega. Hindamine toimub proportsionaalselt ning võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid (vt selgitusi sobivuskontrolli kohta § 1901 juures). 14 Lõike 3 kohaselt on kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegelev füüsiline isiku laitmatu ärialase maine kontrollimise kohustus kindlustusmaakleril. Eelnõu punktiga 37 täiendatakse KindlTS-i uue §-ga 1921. Uues paragrahvis reguleeritakse, mida peab kindlustusmaakleri esindaja enne kindlustuslepingu sõlmimist tegema. Nimelt on tal nii kliendi nõustamise kui ka teabe esitamise kohustus. Lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustuse eesmärk on tagada kindlustusvõtjale piisav, selge ja usaldusväärne teave enne kindlustuslepingu sõlmimist ning vajaduse korral ka enne lepingu muutmist, et võimaldada tal teha teadlik ja läbimõeldud otsus. Lõike 1 kohaselt peab kindlustusmaakleri esindaja iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul teatama kliendile oma ärinime ja kontaktandmed (punkt 1). Lisaks on kliendi jaoks oluline teada, et tegemist on kindlustusmaakleri esindajaga, kelle tegevuse eest vastutab täielikult kindlustusmaakler. Selline teave aitab kliendil mõista vastutusahelaid ning selgitab, kelle poole pöörduda võimalike rikkumiste või kahju tekkimise korral. Viide kindlustusvahendajate nimekirjale ning võimalus sealset kannet kontrollida võimaldab kliendil veenduda vahendaja õiguspärases tegevuses ning toetab kindlustusturu usaldusväärsust ja järelevalve tõhusust (punkt 2). Kolmandaks (punkt 3) tuleb klienti teavitada, et kindlustusmaakleri esindaja tegutseb kliendi huvidest lähtuvalt ning sõltumatu analüüsi alusel. See on oluline kliendi ootuste kujundamiseks ning huvide konflikti vältimiseks. See annab kliendile kindluse, et talle pakutavad kindlustuslepingud ei põhine üksnes üksiku kindlustusandja või toote eelistamisel, vaid objektiivsel hinnangul, mis arvestab kliendi vajadusi ja huve. Esindajal on kohus selgitada välja kliendi kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule (punkt 4). Ilma kliendi riskiprofiili, ootuste ja vajaduste väljaselgitamiseta ei ole võimalik anda sisulist ega asjakohast nõu ning suureneb oht, et kliendile pakutakse ebasobivat kindlustuslahendust. Seejärel esitab esindaja kliendile piisava hulga kindlustusandjate pakkumuste hulgast vähemalt kolme kindlustusandja pakkumused (punkt 5). See tagab kindlustuslepingute valikul võrdlusvõimaluse. Samas on ette nähtud paindlikkus juhtudeks, kus kolme pakkumuse esitamine ei ole objektiivselt võimalik või mõistlik, arvestades kliendi juhiseid, kindlustusriski eripära või turul kättesaadavate pakkumuste vähesust. Selline erandite sätestamine võimaldab rakendada mõistlikkuse ja hoolsuse põhimõtet, ilma et see kahjustaks kliendi huvide kaitset. Lõpuks soovitab esindaja kliendile kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini tema kindlustushuvile ja nõudmistele (punkt 6). Klienti nõustades (nõuandeid ja soovitusi andes) tuleks arvesse võtta kindlustuslepingu keerukust ja kliendi tüüpi. See on oluline selleks, et esitatav teave ja antavad soovitused oleksid kliendile arusaadavad. See toetab tarbijakaitse eesmärki ning aitab vältida olukordi, kus klient sõlmib lepingu, mõistmata täielikult selle sisu või tagajärgi. Kui kliendile ei õnnestu esitada vähemalt kolme pakkumist, siis tuleks ka seda talle põhjendada (punkt 7), et klient saaks hinnata, kas pakutav kindlustusleping on parim võimalik antud olukorras. Kui on sobiv kindlustuslahendus leitud, tuleks kliendile tutvustada ka sõlmitava kindlustuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustusmaksete suurust ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi (punkt 8). See aitab ennetada hilisemaid vaidlusi, suurendab õigusselgust ning tagab, et klient on teadlik kindlustuslepingu ulatusest ja välistustest. 15 Kliendile tuleks teada anda ka kliendi saadava tasu suurus ja tasustamise alused iga turustatava kindlustuslepingu kohta eraldi (punkt 9). Kuna kindlustusmaakleri esindaja tegevuse peale on võimalik esitada kaebus, tuleks kliendile teada anda, kuidas ja kuhu kaebust esitada saab (punkt 10). Sealjuures tuleb teada anda FI aadress. Punkt 11 kohustab esindajat konsulteerima klienti ka muudes kindlustuslepinguga seotud küsimustes. Lõige 2. Teabe esitamisele, hindamisele ja teavitamisele kohaldatakse ka teatud kindlustusmaaklerile kohalduvaid lepingueelseid teavitamisnõudeid. Eelnõu punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks KindlTS § 193 lõige 5. Muudatuse aluseks on finantssektori halduskoormuse vähendamise ettepanek. Lõike kehtetuks tunnistamisega kaotatakse kindlustusmaaklerite kohustus teha majandusaasta aruanne kättesaadavaks oma asukohas ja veebilehel selle olemasolul kahe nädala jooksul pärast üldkoosolekul kinnitamist, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 1. maiks. Äriseadustiku § 179 lõike 4 ja § 334 lõike 2 kohaselt esitavad osaühing ja aktsiaselts majandusaasta aruande äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Üldjuhul on selleks 30. juuni. Varasemat majandusaasta aruande esitamise tähtpäeva hakati kindlustusmaakleritele rakendama põhjusel, et oleks ühtne lähenemine finantsjärelevalve subjektide aruandlusele. Ettepanekuga kaotatakse see nõue. Samuti on ettevõtete majandusaasta aruanded on juba kõigile kättesaadavad äriregistris. Eelnõu punktiga 39 muudetakse KindlTS § 199 lõiget 7. Paragrahv reguleerib vahendaja tegevuse alused välisriigis. Lõike 7 muudatuse kohaselt ei eelda vahendaja püsiv tegevus teises riigis filiaali asutamist, küll aga peab selline tegevus alluma filiaali suhtes kohalduvatele seadusnõuetele ja järelevalvele (vt selgitust seletuskirja punktis 2.2.2). Eelnõu punktiga 40 muudetakse KindlTS §-i 200 lõike 1 punkti 1 ja § 206 lõike 1 punkti 1. Kui äriühingust vahendaja soovib asutada oma filiaali lepinguriigis, esitab ta FI-le oma ärinime, aadresse Eestis ja asjaolu, kas on tegemist kindlustusmaakleri, kindlustusagendi või eelnõu muudatuse kohaselt kindlustusmaakleri esindajaga (§ 200 lõige 1 punkt 1). Kui vahendaja soovib tegeleda piiriülese vahendusega esimest korda ühes või mitmes lepinguriigis, esitab ta FI-le sellekohase taotluse ja mh oma ärinime, aadresse ja asjaolu, kas ta kindlustusmaakler, kindlustusagent või eelnõu muudatuse kohaselt kindlustusmaakleri esindaja (§ 206 lõige 1 punkt 1). Eelnõu punktiga 41 täiendatakse KindlTS § 200 lõiget 1 uue punktiga 7. Kui äriühingust vahendaja soovib asutada oma filiaali lepinguriigis, annab ta FI-le teada kindlustusmaakleri nime, keda ta esindab. Eelnõu punktiga 42 täiendatakse KindlTS § 206 lõiget 1 uue punktiga 5. Kui vahendaja soovib tegeleda piiriülese vahendusega esimest korda ühes või mitmes lepinguriigis, annab ta FI-le teada kindlustusmaakleri nime, keda ta esindab. Eelnõu punktiga 43 muudetakse KindlTS § 2201 lõiget 3. Paragrahv reguleerib saladuses hoidmise kohustust. Kui lõike 1 kohaselt on kindlustusandja kohustatud hoidma saladuses talle kindlustustegevuse käigus teatavaks saanud andmeid, mis puudutavad kliendi isikuandmeid, 16 majanduslikku seisundit ning äri- või ametisaladusi, siis lõike 3 kohaselt laieneb saladuses hoidmise kohustus kindlustusagendile, kindlustusagentuurile, kindlustusmaaklerile ja volitatud töötlejale ning nende juhtidele ja töötajatele. Eelnõuga lisatakse sellesse loetellu ka kindlustusmaakleri esindajad. Eelnõu punktidega 44–46 muudetakse KindlTS §-i 224. Paragrahv reguleerib FI ülesandeid ja kohustusi. Lõike 12 muudatuse kohaselt on FI kohustatud avalikustama oma veebilehel ka teate kindlustusmaakleri esindaja vahendajate nimekirjast kustutamise otsuse kohta. Lõiget 14 muudetakse, et täiendada seda teate avaldamise eesmärgiga, milleks on kindlustuse klientide ja avalikkuse kaitse ning finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamine. Lisaks täpsustatakse, et FI hindab teates sisalduvate isikuandmete veebilehel avaldamise vajalikkust ning lõpetab isikuandmete avaldamise, kui see ei ole enam põhjendatud. Kuna koos täiendustega on lõige 14 liiga pikk, on selle viimane lause tõstetud eraldi lõikeks (lõige 18). 3.2. Võlaõigusseaduse muutmine Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse seadust uue §-ga 4241 ja punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 478 lõige 1. VÕS defineerib kindlustushuvi kahjukindlustuse peatüki §-s 478, määratledes, et kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu. Käesoleval muudatusettepaneku eesmärk on muuta kindlustushuvi definitsiooni asukohta ning defineerida see termin VÕS kindlustuslepingute osa üldosa peatükis, kuivõrd kindlustushuvi eksisteerib nii kahju- kui ka elukindlustuses. Kindlustushuvi definitsiooni asukoha muutmise tõttu tunnistatakse kehtetuks VÕS § 478 lõige 1. Kindlustushuvi definitsiooni toomine üldosa peatükki tähendab seaduse ja tegelikkuse vastavusse viimist. Kindlusandjate ja kindlustusvõtjate jaoks sisult midagi ei muutu. Eesti Kindlustusseltside Liidu avaldatud kindlustusteenuse heas tavas11 on kirjas, et kindlustushuvi näitab kindlustusvõtja õigust vastav kindlustusleping sõlmida ja vastavat kindlustuskaitset omada. Kindlustuslepingu võib kindlustusvõtjana sõlmida iga isik, kellel on kindlustushuvi. Sama loogika kehtib ka elukindlustuslepingu korral. Kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks on kindlustushuvi olemasolu – näiteks huvi kindlustada oma elu. Elukindlustusleping kolmanda isiku surma puhuks kehtib aga üksnes siis, kui kolmas isik lepinguga kirjalikult nõustub. Kindlustushuvi printsiipi on muu hulgas analüüsinud Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar 2018/7 Juridica artiklis „Kindlustushuvi kui kindlustuse ja hasartmängu eristamise alus“12. Kindlustushuvi on kindlustatud isiku huvi mitte kanda kindlustusjuhtumi toimumise korral rahas mõõdetavat kahju. Artiklis kirjutatakse, et õiguskirjanduses leitakse, et kindlustushuvi on kindlustuse põhiprintsiip, sest see on sine qua non iga kehtiva kindlustuslepingu puhul. Samuti on artiklis analüüsitud kindlustushuvi elukindlustuse kontekstis. Nimelt eksisteerib elukindlustuses kindlustushuvi, kui kindlustusvõtja on huvitatud, et kindlustatud isiku elu jätkuks, s.o kindlustatud isiku surm tooks kaasa rahalise kahju. Elukindlustuses saab kindlustushuvist rääkida näiteks laenuandja poolt vaadates selliselt, et tal on huvi kindlustatud 11 EKsL veebileht: Kindlustusteenuse hea tava 12https://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_7_kindlustushuvi_kui_kindlustuse_ja_hasartm_ngu_eris tamise_alus 17 isiku elusoleku vastu, et saada tagasi antud laen. Ka elukindlustus eeldab seega õigusliku, majandusliku või sotsiaalse seose olemasolu. Lihtsamad näited on olukorrad, kus isik kindlustab ise enda elu, määrates soodustatud isikuks ülalpeetavad, pereliikmed, abikaasa või elukaaslase. Seega elukindlustuse korral on kindlustusvõtja kindlustushuvi: a) huvi, mis põhineb mõistlikul rahalise eelise ootusel seoses inimese jätkuva elu ja tervisliku seisundiga ning sellest tulenevalt kahjuga selle isiku võimaliku surma või tervise halvenemise tõttu; b) huvi, mis põhineb lähedussuhetel (sugulussuhted, abielu, kooselu jne). Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse §-i 434 uue lõikega 11. Paragrahv reguleerib poliisi väljastamist. Lõike 1 kohaselt peab kindlustusandja kindlustusvõtjale väljastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Tegemist on poliisiga. Teine lause täpsustab, et kindlustusvõtja nõudel peab poliisi väljastama kirjalikult (paberkandjal). Kuigi lõike 1 kohaselt on poliisi väljastamise kohustus pandud kindlustusandjale, ei tulene sellest üheselt, kuidas tuleb seda kohustust täita juhul, kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvahendaja kaudu. Uue lõike 11 eesmärk on tagada, et kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvahendaja (nt maakleri või agendi) kaudu, vastutab poliisi kindlustusvõtjale ja vajaduse korral kindlustatule edastamise eest kindlustusvahendaja. Kindlustusandja kohustus poliis väljastada loetakse täidetuks hetkest, kui ta on poliisi edastanud kindlustusvahendajale. Säte näeb ette, et kindlustusvahendaja teeb poliisi kättesaadavaks mitte ainult kindlustusvõtjale, vaid asjakohasel juhul ka kindlustatule. See on vajalik olukordades, kus kindlustusvõtja ja kindlustatu ei ole sama isik. Näiteks grupikindlustuse korral võib kindlustusvõtjaks olla kindlustusvahendaja ise, kes sõlmib lepingu oma klientide huvides, samas kui kindlustuskaitse laieneb kindlustatutele ehk vahendaja klientidele. Sellisel juhul on oluline, et poliis või selle sisu oleks kättesaadav ka kindlustatule, kelle õigusi ja kohustusi kindlustusleping puudutab. Täpsustus aitab tagada, et kindlustuskaitsega hõlmatud isikud saavad vajalikku teavet ka siis, kui nad ei ole ise kindlustuslepingu pooleks. 3.3. Eelnõu kooskõla EV põhiseadusega Seadusemuudatuse eesmärk on võimaldada kindlustusmaakleril kasutada kindlustuse turustamisel esindajat. Esindaja tegutseb kindlustusvahendajana ning talle kohalduvad samad nõuded, mis teistele kindlustusvahendajale. Esindaja tegevuse eest vastutab kindlustusmaakler. Muudatuse eesmärk on parandada kindlustusteenuse kättesaadavust ja turu toimimise paindlikkust, säilitades samal ajal tarbijakaitse ja järelevalve tõhususe. (i) Ettevõtlusvabadus (PS § 31) – PS § 31 kohaselt on igaühel õigus tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne – seda võib piirata, kui piirangud tulenevad seadusest, need on seotud finantsstabiilsuse, avaliku korra ja tarbijate kaitse tagamisega ning on proportsionaalsed. Kavandatav regulatsioon ei kehtesta kindlustusmaaklerile uusi tegevuskeelde ega karmista olemasolevaid piiranguid, vaid laiendab lubatud tegevusvorme, võimaldades kindlustusmaakleril kasutada kindlustuse turustamisel esindajaid. Eelnõukohane riive seisneb selles, et eelnõuga reguleeritakse nii kindlustusmaakleri kohustusi ja vastutust esindaja kasutamisel kui ka kindlustusmaakleri esindaja enda kohustusi esindajana tegutsemisel. Riive legitiimseks eesmärgiks on tagada kindlustuse klientide kaitse ning 18 kindlustuse pakkumise usaldusväärsus, kvaliteet ja läbipaistvus, samuti järelevalve tõhusus. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on meede sobiv, vajalik ja mõõdukas. Meede on sobiv, kuna vastutuse koondamine kindlustusmaaklerile aitab tagada nõuete täitmise ning tarbijakaitse. Kindlustusmaakleri esindajale kohalduvad nõuded ja kohustused tagavad, et kindlustust pakkuvatel isikutel on vajalikud teadmised ja kogemused, nad tegutsevad kliendi parimas huvis, esitavad kliendile enne kindlustuslepingu sõlmimist vajaliku teabe ning on suutelised klienti nõustama sõltumatu analüüsi alusel, arvestades kliendi kindlustushuve ja vajadusi. Meede on vajalik, kuna vähem koormavad alternatiivid ei tagaks sama selget vastutusahelat, kindlustuse turustamise kvaliteeti ega järelevalve efektiivsust. Meede on mõõdukas, kuna see ei piira kindlustusmaakleri õigust kasutada esindajaid ning ei kohusta neid kasutama esindajaid. Samuti ei ole ettevõtjatel kohustust hakata kindlustusmaakleri esindajateks. Tegemist on vabatahtliku tegutsemisvormiga, mis loob ettevõtjatele täiendava võimaluse, kuid ei sunni neid oma tegevusmudelit muutma ega lisakohustusi võtma. Kokkuvõte. Kavandatav seadusemuudatus on kooskõlas EV põhiseadusega. Muudatus ei piira põhjendamatult ettevõtlusvabadust, tagab õigusselguse ja õiguskindluse, kohtleb turuosalisi võrdselt ning vastab proportsionaalsuse põhimõttele. Vastutuse panemine kindlustusmaaklerile tugevdab tarbijakaitset ja järelevalve tõhusust, võimaldades samal ajal kindlustusturu paindlikumat toimimist. (ii) Õigus eraelu puutumatusele. PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eelnõu kehtestab nõude, et kindlustusmaakleri juhatuse liikmel ja otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul, sealhulgas kindlustusmaakleri esindaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul, peavad olema laitmatu ärialane maine ja usaldusväärsus ning seda toetavad ärisidemed, samuti asjakohased teadmised. Selline nõue võib riivata PS § 26 kaitseala, kuna isiku maine, usaldusväärsuse ning ärisidemete hindamine eeldab tema kohta käiva teabe kogumist ja töötlemist, mis võib hõlmata ka eraelu puudutavaid andmeid. Riive eesmärk on tagada finantsturul tegutsevate isikute usaldusväärsus, kaitsta klientide huve ning ennetada huvide konflikte. Kindlustusmaaklerid ja nende esindajad tegutsevad kliendi nimel ning nende tegevus võib oluliselt mõjutada kliendi huve, mistõttu on põhjendatud nõuda turuosalistelt kõrgendatud usaldusväärsust ja reputatsiooni. Meede on sobiv, kuna maine ja usaldusväärsuse hindamine võimaldab tuvastada isikuid, kelle varasem käitumine või seosed võivad viidata suurenenud riskile klientide huvide kahjustamiseks. Meede on vajalik, kuna üksnes järelevalve ja sanktsioonid ei pruugi olla piisavad ennetamaks kahju tekkimist. Riive on ka mõõdukas tingimusel, et: - hinnatakse üksnes sellist teavet, mis on asjakohane isiku usaldusväärsuse seisukohalt; - andmete kogumine ja töötlemine toimub kooskõlas andmekaitsenõuetega; - otsustamine põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumidel ning välditakse meelevaldset sekkumist isiku eraellu. 19 Kokkuvõte. Eeltoodut arvestades on tegemist PS § 26 riivega, mis on legitiimse eesmärgiga ning proportsionaalne. (iii) Õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 29 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikul õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid seadusega võib sätestada selle õiguse kasutamise korra ja tingimused. Eelnõuga nõutakse kindlustusmaakleri esindajalt kindlustusalaseid teadmisi ja finantsalast kompetentsust, mis tähendab, et ta ei saa kindlustuse turustamisega vabalt tegeleda ehk tegemist on kutsetegevuse piiranguga. Riive eesmärk on tagada kindlustusturul tegutsevate isikute piisav pädevus, kaitsta kindlustusvõtjate huve ning toetada finantsturu usaldusväärset ja läbipaistvat toimimist. Kindlustuse turustamine eeldab spetsiifilisi teadmisi ning puudulik pädevus võib kaasa tuua klientide eksitamise või neile ebasobivate kindlustustoodete pakkumise. Kui kliendile soovitatakse tema nõudmistele ja vajadustele mittevastavat kindlustust ning toimub kindlustusjuhtum, võib see kaasa tuua olukorra, kus kindlustuskaitse ei kata tekkinud kahju, mille tulemusel jääb klient osaliselt või täielikult hüvitiseta. Meede on sobiv, kuna pädevusnõuete kehtestamine aitab ennetada olukordi, kus klientidele antakse ebaõiget või eksitavat teavet. Samuti on meede vajalik, kuna vähem piiravad abinõud, nagu üksnes järelevalve või tagantjärele sanktsioonid, ei pruugi olla piisavad kahju tekkimise vältimiseks. Nõue on ka mõõdukas, kuna see ei välista isikute juurdepääsu tegevusalale, vaid seab üksnes minimaalsed pädevusnõuded, arvestades tegevuse ulatust. Säte on kooskõlas ka IDD direktiivi nõuetega, mille kohaselt peavad kindlustusturustusega tegelevatel isikutel olema asjakohased teadmised ja pädevus. Kokkuvõte. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhiseaduspärase ja proportsionaalse piiranguga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „kindlustusmaakleri esindaja“ (KindlTS § 174 uus lõige 11). Uue termini kasutamine on vajalik, et eristada uut kindlustusvahendajat teistest vahendajatest ning määratleda üheselt, millised regulatiivsed nõuded talle kohalduvad. Lisaks võetakse KindlTS-is kasutusele uus termin „kindlustusvajadus“. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta. 20 6. Seaduse mõju Käesolevas peatükis selgitatakse seaduse rakendamisese eeldatavat valdkondliku mõju. Mõju olulisuse hindamisel lähtutakse nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ning ebasoovitavate mõjude avaldumise riskist. 6.1. Sihtrühma ülevaade 1. Kindlustusmaaklerid. 2026. aasta seisuga on FI nimekirjas 38 kindlustusmaaklerit. 2025. aasta esimesel poolel vahendas elukindlustuslepinguid kokku neli kindlustusmaaklerit. 2025. aastal vahendas elukindlustuslepinguid kokku kuus kindlustusmaaklerit. Kuna vahendatavate elukindlustusmaksete maht on väike, on kindlustusmaaklerite turu jaotus suhteliselt muutlik ja uued lepingud mõjutavad seda märkimisväärselt. 2025. aastal kuulus 64% turust IIZI Kindlustusmaaklerile. Talle järgnes KindlustusEst Kindlustusmaakler 18% turuosaga (vt ka FI ülevaadet Eesti finantsteenuste turust 31. detsembri 2025. aasta seisuga13 (edaspidi ka FI turuülevaade) lk 30). 2025. aastal vahendasid kahjukindlustuslepinguid 41 kindlustusmaaklerit. Valdav osa turust jaguneb siiski väga väheste maaklerite vahel: 80% kindlustusmaksetest oli vaid kümne maakleri vahendada (joonis 63). 21 maakleri turuosa jäi alla 1%. Suurima turuosaga oli maksete mahu järgi IIZI Kindlustusmaakler (31%). Talle järgnesid Marsh Kindlustusmaakler (13%) ja Howden Kindlustusmaakler (11%) (vt ka FI turuülevaadet lk 3). 2. Kindlustusmaakleri esindajad. Kuna kehtiva õiguse alusel ei ole kindlustusmaakleri esindaja vormis kindlustuse turustamine lubatud, ei ole ka täpne sihtrühma suurus teada, kuid potentsiaalselt võiksid sihtrühma kuuluda ettevõtjad, kes pakuvad oma klientidele selliseid tooteid või teenuseid, mida saab kindlustusega väärindada nt sõidukite müügiga tegelevad ettevõtjad, liisingettevõtted, reisibürood jms. Samuti saaksid kindlustusmaakleri esindajateks olla erinevad eriala- või tegevusliidud, kes saaksid seeläbi pakkuda oma liikmetele erinevaid kindlustuslahendusi, olemata seejuures huvide konfliktis. Sealjuures suureneks liitudel võimalus leida liikmetele laiemaid kindlustuskaitseid EL turult. 3. Kindlustusandjad ja filiaalid, kelle kindlustuslepinguid hakkavad kindlustusmaakleri esindajad vahendama. Eesti tegevusloaga elukindlustusandjaid on kaks ja Eestis on asutatud kolm elukindlustusandja filiaali. Eesti tegevusloaga kahjukindlustusandjaid on seitse ja Eestis on asutatud seitse kahjukindlustusandja filiaali. Samuti saavad kindlustusmaakleri esindajad vahendada välismaiste kindlustusandjate ja filiaalide kindlustuslepinguid. 4. Finantsinspektsioon on sõltumatu finantsjärelevalve ja kriisilahenduse asutus, tehes riskipõhiselt riiklikku finantsjärelevalvet pankade, kindlustusandjate, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate, ühisrahastusteenuse osutajate, krediidiinkassode ning krüptovara- ja väärtpaberituru üle. FI tegutseb Eesti riigi nimel ja seisab hea selle eest, et finantsturg oleks stabiilne, usaldusväärne ning läbipaistev. Samuti hoolitseb FI selle eest, et pankade kriitilised 13 Finantsinspektsiooni veebileht. Finantsteenuste turu ülevaated. Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2025. aasta seisuga 21 funktsioonid jätkuksid kriisiolukordades ja hoiustajate, investorite ning muude klientide vahendid oleksid piisavalt kaitstud. Finantsjärelevalves ja finantskriiside lahendamisel lähtub FI avalikust huvist, nagu see on sätestatud õigusaktides. FI tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad turuosalised. FI tegevust rahastavad eelkõige finantsturu osalised (FI finantsjärelevalve subjektid). Finantsinspektsiooni 2026. aasta eelarves oli kahjukindlustusandjatelt laekuvate järelevalvetasude prognoos 1 324 158 eurot ning elukindlustusandjatelt laekuvate järelevalvetasude prognoos 570 417 eurot. 5. Pankrotihaldurid, erirežiimihaldurid ja likvideerijad (teadete avaldamisega seotud muudatused). Pankrotihaldurite nimekiri on leitav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda veebilehelt.14 Erirežiimihalduri määrab Finantsinspektsioon oma otsusega, valides sobiva ja sõltumatu isiku juhtumi asjaolude ja vajaliku pädevuse alusel (kindlat sihtrühma arvu ei ole võimalik esitada). Likvideerijaks võib olla iga sobiv ja usaldusväärne füüsiline või juriidiline isik, kelle määravad üldjuhul omanikud või kohus (kindlat sihtrühma arvu ei ole võimalik esitada). 6.2. Mõju majandusele 6.2.1. Kindlustusmaakleriesindaja kasutamine Sihtrühma kuuluvad (sihtrühma ülevaade on esitatud seletuskirja punktis 6.1): - kindlustusmaaklerid, kes plaanivad kasutada esindajat (kindlustusmaakleri esindaja) kindlustuslepingute vahendamisel; - potentsiaalsed kindlustusmaakleri esindajad; - kindlustuse kliendid; - kindlustusandjad, kelle kindlustuslepinguid on edaspidi võimalik vahendada ka kindlustusmaakleri esindaja kaudu; - Finantsinspektsioon. Mõju ulatus ja (i) Kindlustusmaaklerid avaldumise sagedus Kui kindlustusmaakler otsustab kindlustuslepingute vahendamisel kasutada esindaja (kindlustusmaakleri esindaja) abi, tähendab see esialgu suuremat halduskoormuse tõusu, kuna kindlustusmaakler peab tagama, et tema esindaja vastab kõikidele seaduses ettenähtud nõuetele. Kindlustusmaakler peab tagama oma esindajale koolitused, vastutades, et esindajal on nõuetekohased teadmised ja oskused kindlustuse turustamiseks ja klientide nõustamiseks. Koolituste tagamine (15 tundi aastas) on pidev kulu. Esindaja sobivuse tagamine võib olla kulukas ja administratiivselt koormav. Samas, KindlTS § 178 lõikes 1 sätestatud kohustus, millise kohaselt vahendaja nimel otseselt kindlustuse turustamisega tegeleval füüsilisel isikul ja vahendaja juhatuse liikmel peavad olema oma tegevuse ulatusele vastavad kindlustusalased teadmised ja finantsalane kompetentsus kehtib alates 01.10.2018 ning FI on teostanud järelevalvet mh kindlustusmaaklerite koolitusprotsesside toimivuse üle. Samu koolitusprotsesse kasutatakse ka kindlustusmaaklerite esindajate koolitamisel. Suuremates 14 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda veebileht: Pankrotihaldurite otsing - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 22 maaklerettevõtetes on selleks omad töötajad, kes koolitusi korraldavad ja rahvusvahelised maaklerettevõtted saavad lisaks kasutada kontsernisiseseid online koolitusprogramme. Samuti võib tõusta kindlustusmaakleri vastutuskindlustuslepingu hind, kuna vastutusrisk tõuseb (maakler vastutab ka oma esindaja tegevuse eest). Seega avaldub esialgne mõju vaid siis, kui kindlustusmaakler teeb otsuse esindaja kasutamise kohta, mistõttu ta tegevuskulud tõusevad nõuetele vastavuse tagamise tõttu. Positiivne mõju avaldub selle näol, et maakler saab laiendada oma müügivõrgustikku, kaasates esindajaid, ilma et peaks neid tööle võtma töötajatena. Kuna esindajale kohalduvad samad IDD direktiivi nõuded (nt nõustamise kvaliteedi tagamine, huvide konflikti vältimine, sobivustestid), siis kliendi jaoks ei ole vahet, kas teenust osutab maakler või tema esindaja – regulatiivne raamistik kaitseb klienti võrdselt. Maakler vastutab esindaja tegevuse ees täielikult. See annab järelevalveasutustele ja klientidele kindluse, et probleemide korral on alati üks vastutav juriidiline isik. Samas, kuna maakler vastutab täielikult esindaja vigade, rikkumiste ja isegi pettuste eest, võib see suurendada tema õiguslikke ja finantsriske. Seega, kui esindaja eksib (nt annab valeinfot, rikub huvide konflikti reegleid), langeb kogu mainekahju maaklerile. Ebasoovitavate Paljudel kindlustusmaakleritel ei pruugi olla võimekust tagada esindaja mõjude väljaõpe ja tema vastavus seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu saavad avalumise risk esindaja kasutamist endale lubada potentsiaalselt vaid suuremad kindlustusmaaklerid. Lisaks, kuna FI järelevalvekoormus võib tõusta seoses järelevalvega kindlustusmaakleri esindaja tegevuse üle, tähendab see, et järelevalvetasu võib tõusta ka nendel kindlustusmaakleritel, kes ei soovi või ei saa kindlustuslepingute vahendamisel kasutada kindlustusmaakleri esindaja abi. Mõju olulisus Kuna kindlustusmaakleri esindaja kasutamine on võimalus, mitte kohustus, ei saa mõju pidada oluliseks. Kas konkreetne kindlustusmaakler hakkab seda võimalust kasutama või mitte, sõltub eelkõige sellest, kas on olemas konkreetne partner ja toimiv ärilahendus, mis võimaldaks sellist mudelit kasutada. Kindlustusmaaklerite enda hinnangul ei jää selle lahenduse kasutamine maaklerite enda haldussuutlikkuse taha. Mõju ulatus ja (ii) Kindlustusmaakleri esindajad avaldumise sagedus Kindlustusmaakleri esindaja töötajal, kes kindlustuse turustamisega tegeleb, peab olema ressurss, et oma põhitegevuse kõrval tegeleda ka 23 kliendi nõustamisega kindlustusküsimustes, hankima kindlustuspakkumused ja soovitama nende hulgast kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustusvajadustele ja nõudmistele, lisaks selgitama piiranguid ja turustusprotsessi dokumenteerima. Kindlustusmaakleri esindajale avaldub positiivne mõju tasu näol, mis ta kindlustuslepingu vahendamise eest saab. Samas tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kindlustusmaakler ei saa pakkuda oma esindajale võrdväärset tasu võrrelduna kindlustusandja agendiga, mistõttu on see iga parterettevõtte otsus, kas ta soovib jätkata kindlustusandja esindajana (kindlustusagendina) või ta soovib pakkuda oma klientidele juurdepääsu rohkematele kindlustuspakkumistele, mille seast klient leiab sobiva lahenduse, mistõttu võib kasvada kliendi rahulolu selle ettevõtja (kindlustusmaakleri esindaja) enda poolt pakutavate toodete ja teenuste suhtes. Seega mõju võib avalduda ka selle ettevõtja põhitegevuse raames pakutavate toodete ja teenuste suurenemise näol. Ebasoovitavate Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. mõjude avalumise risk Mõju olulisus Kuna see on ettevõtja valikuvabadus otsustada, kas ta soovib olla kindlustusmaakleri esindaja, ei saa pidada mõju oluliseks. Mõju ulatus ja (iii) Kindlustusandjad avaldumise sagedus Kui maakler saab kasutada rohkem esindajaid → kindlustusandja tooted jõuavad laiema kliendibaasini ilma, et kindlustusandja peaks ise oma müügivõrku kasvatama. Kui kliendid suhtlevad rohkem maakleri kaudu, siis ka väiksemad või vähem tuntud kindlustusandjad saavad oma tooted nähtavaks teha. Ebasoovitavate Kui kindlustusmaakleri esindaja eksib, langeb kriitika sageli ka mõjude kindlustusandjale, kuna kliendi silmis on toode seotud eelkõige avalumise risk kindlustusandja nimega. Mõju olulisus Mõju ei ole oluline, kuna kindlustusandjate halduskoormus ja tegevuskulud seoses seadusemuudatustega ei suurene. Mõju ulatus ja (iv) Kliendid avaldumise sagedus Eelnõu ei mõjuta klientide halduskoormust. Kuna kliendid saavad edaspidi võrrelda kindlustuse hindu ja tingimusi mh kindlustusmaakler esindaja kaudu (klient pääseb kindlustusteenusele ligi rohkemates kohtades ja mugavamal ajal), võib see tähendada, et kindlustusandjad peavad on kindlustuspakkumisi rohkem konkurentsivõimelisemaks muutma, mis võib viia hindade langetamiseni. Muudatused ei suurendada konkurentsi mitte ainult Eestis tegutsevate kindlustusandjate vahel, vaid suurendada kliendi vaates konkurentsi ka 24 teiste EL põhiste kindlustusandjatega. Kindlustushindade võrdlemise võimaluse suurendamine säästaks klientidele arvestataval määral rahalisi vahendeid. Ebasoovitavate Klient võib arvata, et suhtleb iseseisva vahendajaga, kuigi tegelikult mõjude esindaja tegutseb maakleri nimel. Kui seda piisavalt selgelt ei avalumise risk kommunikeerita, võib tekkida arusaamatus. Lisaks võib turustamise ahela pikenemine suurendada kliendi kulusid vahendustasule. Mõju olulisus Mõju ei ole oluline, kuna klientide halduskoormus seoses seadusemuudatustega ei suurene. Mõju ulatus ja (v) Finantsinspektsioon avaldumise sagedus FI järelevalvekoormus tõuseb, kui kindlustusturule lisanduvad uut tüüpi vahendajad. Esialgne mõju avaldub, kui kindlustusmaakler on otsustanud lisada esindaja vahendajate nimekirja ning FI peab veenduma, et ei esine ühtegi seadusest tulenevat alust tema nimekirjast kustutamiseks, sh esindaja vastab seaduses sätestatud nõuetele. Edaspidi on mõju pidev, kuna FI järelevalve on pidev. Siiski ei eelda muudatused FI personali suurendamist. Ebasoovitavate Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. mõjude avalumise risk Mõju olulisus Kuna käesoleval hetkel ei ole teada, kui palju uut tüüpi kindlustusmaakleri esindajaid kindlustusturule võib lisanduda, on keeruline hinnata ka mõju olulisust, kuid pigem võib eeldada, et mõju ei ole oluline. 6.2.2. Püsiva piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste leevendamine Sihtrühma kuuluvad (sihtrühma ülevaade on esitatud seletuskirja punktis 2.6): - kindlustusandjad- ja vahendajad, kes soovivad püsivalt piiriülese kindlustustegevusega tegeleda; - Finantsinspektsioon. Mõju ulatus ja (i) Kindlustusandjad ja -vahendajad avaldumise sagedus Piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste leevendamine mõjutab kindlustusandjaid ja vahendajaid positiivselt, kuna muudatuse eesmärk on vähendada halduslikku ja õiguslikku koormust, mis on seotud üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja ülalpidamisega. Seega on muudatusel eelkõige halduskoormust vähendav mõju, kuna kindlustusandjal ja vahendajal ei ole enam vaja kanda filiaali asutamisega seotud kulusid. Samas ei vabasta muudatus kindlustusandjat ja vahendajat filiaalile kehtivatest sisulistest nõuetest. Kindlustusandja ja vahendaja peavad jätkuvalt täitma püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes samu 25 regulatiivseid ja järelevalvelisi kohustusi. Muudatusel on positiivne mõju piiriülese kindlustustegevuse paindlikkusele, võimaldades kindlustusandjatel ja vahendajatel valida oma tegevuse korraldamiseks sobivama ja proportsionaalsema vormi, ilma et see vähendaks järelevalve tõhusust või tarbijakaitset. Ebasoovitavate Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. mõjude avalumise risk Mõju olulisus Mõju võib pidada oluliseks selliste kindlustusandjate ja vahendajate vaates, kelle puhul on olnud takistuseks see, et nad ei saa teises riigis tegeleda püsivalt kindlustus- või vahendustegevusega, kuna nad peaksid selleks asutama filiaali. Mõju ulatus ja (ii) Finantsinspektsioon avaldumise sagedus FI peab jätkuvalt teostama järelevalvet selle üle, et filiaalile kehtestatud nõuded oleksid täidetud ka juhul, kui kindlustusandja ei asuta Eestis filiaali. Seetõttu ei vähenda kavandatud muudatused otseselt FI töökoormust. Kui kindlustusandja soovib tegeleda Eestis püsivalt kindlustustegevusega, tuleb tal ka filiaali asutamata jätmise korral täita seaduses sätestatud teavitamisnõuded. Muudatus ei mõjuta seega järelevalve sisulist ulatust, vaid puudutab üksnes kindlustustegevuse korralduslikku vormi. Ebasoovitavate Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. mõjude avalumise risk Mõju olulisus Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna FI töökoormus ei muutu. 6.2.3. Teadete avaldamisviisi muutmine Sihtrühma kuuluvad FI, kindlustusandjad, erirežiimihaldurid, likvideerijad ja pankrotihaldurid. Mõju ulatus ja (i) Teade kindlustusandja aktsiakapitali või osakapitali avaldumise vähendamise ja uue suuruse kohta sagedus Kindlustusandja avaldab aktsiakapitali vähendamise teate üleriigilise levikuga päevalehe asemel väljaandes Avalikud Teadaandes, nagu ka muud ettevõtjad seda ÄS alusel teevad. Kindlustussektoris on aktsiakapitali vähendamine pigem harv nähtus. Seega ka mõju avaldumine on pigem harv. Teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 7 eurot (riigilõivuseaduse § 85). See on oluliselt odavam, kui teate avaldamine päevalehes. (ii) Teade kindlustusportfelli üleandmise kohta 26 Kindlustusandja avaldab teate kindlustusportfelli üleandmise kohta üleriigilise levikuga päevalehe asemel väljaandes Avalikud Teadaanded. Mõju hindamiseks ühtset ametlikku statistikat kindlustusportfellide üleandmiste kohta ei ole, sest tegemist on harvaesinevate ja juhtumipõhiste tehingutega, mille andmed on hajutatud erinevatesse teadetesse ja otsustesse ning mida ei koguta eraldi statistikana. Teadaande avaldamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot, mis on oluliselt odavam, kui teate avaldamine päevalehes. (iii) Ühinemises osaleva kindlustusandja teade ühinemisloa saamise kohta Ühinemises osalev kindlustusandja ei pea edaspidi avaldama teadet ühinemisloa kohta üleriigilise levikuga päevalehes. Kindlustusandjate ühinemised ei leia aset väga tihti. KindlTS kohaselt toimub kindlustusandja ühinemine äriseadustikus sätestatud korras, arvestades KindlTS erisusi (kindlustusandjate omavahelised ühinemised ja kindlustusandja ühinemine tugiettevõtjaga). Viimane kindlustusandja ühinemine teise kindlustusandja filiaaliga leidis aset 2026. aasta alguses, mil ühinemislepingu sõlmisid ERGO Insurance SE ja Akcinė draudimo bendrovė „Gjensidige“. 2020. aastal ühinesid Compensa Vienna Insurance Group ja Seesam Insurance AS Baltikumis. 2017. a väljastati kaks luba kindlustusandjate ühinemiseks. Ühinesid ERGO Insurance SE ja D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts ning Mandatum Life Insurance Company Limited ja Mandatum Life Insurance Baltic SE. Eelnõuga asendatakse teate avaldamine päevalehes teate avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded. Lisaks jääb kohustuslikuks teate avaldamine ühinemises osaleva kindlustusandja veebilehel. (iv) Finantsinspektsiooni teade kindlustusandja erirežiimi kehtestamise kohta ja erirežiimihalduri teade enda määramise kohta Mõju avaldub üksnes juhul, kui FI kehtestab kindlustusandja suhtes erirežiimi. Praktikas ei ole FI pidanud kindlustusandja suhtes erirežiimi kehtestamist rakendama. Eelnõuga asendatakse teate avaldamine päevalehes teate avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded. Lisaks jääb kohustuslikuks teate avaldamine FI veebilehel. Samuti on FI-le jäetud kaalutlusõigus avaldada teade muus väljaandes, kui see on vajalik teabe levikuks. Mõju avaldumine on pigem harv. (v) Likvideerija teade likvideerimismenetluse kohta Likvideerija ei pea avaldama teadet kindlustusandja likvideerimismenetluse kohta üleriigilise levikuga päevalehes. Eelnõu kohaselt tuleb teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnõuga ei muudeta kohustust teatada kõigile teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult. Mõju avaldumine on pigem harv, kuna kindlustusandjaid ei likvideerita tihti. (vi) Pankrotihalduri teade kindlustusandja pankroti kohta 27 Pankrotihaldur ei peaks enam avaldama pankrotiteadet üleriigilise levikuga päevalehes. Viimased kindlustusandjate pankrottide jäid aastasse 1999, mistõttu ei saa muudatuse mõju pidada märkimisväärseks, kuivõrd selle avaldumise tõenäosus on väga väike. Ebasoovitavate Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. mõjude avalumise risk Mõju olulisus Arvestades teadete avaldamise statistikat, sealhulgas teadete aluseks olevate sündmuste juhtumise sagedust, ei saa teavitamisviisi muudatusest tulenevat mõju pidada oluliseks. 6.3. Muud mõjud Regulatsioonil puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elukeskkonnale ning regionaalarengule. Samuti ei mõjuta eelnõu kohalike omavalitsuste korraldust. Puudub ka sotsiaalne mõju (koolitusnõuete kohaldamist on käsitletud majandusliku mõju hindamise juures). Eelnõu koostamise käigus ei ole tehtud andmekaitse mõjuhinnangut, kuna eelnõu alusel ei töödelda GDPR15 artiklist 35 tulenevaid isikuandmeid. Kindlustusvahendaja esindaja turule lubamine ei too iseenesest kaasa GDPR artikli 35 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu (DPIA) läbiviimise kohustust. Artikli 35 kohaselt tuleb andmekaitsealane mõjuhinnang läbi viia üksnes juhul, kui kavandatav isikuandmete töötlemine tõenäoliselt kujutab endast suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Suure ohu hindamisel tuleb arvesse võtta töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, sealhulgas seda, kas tegemist on uute tehnoloogiate kasutamisega, ulatusliku eriliiki andmete töötlemisega või süstemaatilise ja ulatusliku isikute profileerimisega. Kindlustusvahendaja esindaja turule lubamine ei muuda isikuandmete töötlemise eesmärke, ulatust ega olemust võrreldes senise regulatsiooniga. Tegemist ei ole uue töötlemistoimingu ega uue kõrge riskiga töötlemisviisi kehtestamisega, vaid organisatsioonilise või turukorraldusliku muudatusega. Artikli 35 kohane kohustus lasub vastutaval töötlejal, kelleks on kindlustusmaakler. Eelnõuga ei muudeta kindlustusmaakleri kui vastutava töötleja õigusi ega kohustusi isikuandmete töötlemisel ega laiendata töötlemise eesmärke või andmekoosseisu. Seetõttu ei teki üksnes esindaja turule lubamise tõttu täiendavat andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise kohustust. 6.4. Mõjude kokkuvõte Kindlustusmaaklerite halduskoormus võib suureneda, kuid see sõltub sellest, kas nad soovivad kasutada kindlustuslepingute vahendamisel kindlustusmaakleri esindajat. Juhul, kui nad seda teevad, määrab halduskoormuse ulatuse see, millised täiendavad toimingud on vajalikud esindajate vastavuse tagamiseks seaduses sätestatud nõuetele. Piiriülese kindlustus- ja vahendustegevuse tingimuste leevendamisega vähendatakse halduslikku ja õiguslikku koormust, mis on seotud üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri loomise ja ülalpidamisega. Eelnõu ei mõjuta kindlustuse klientide halduskoormust. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 28 Eelnõu suurendab FI töökoormust, aga see sõltub sellest, kui palju kindlustusmaakleri esindajaid lisandub Eesti kindlustusturule, kelle üle nad peavad järelevalvet teostama. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduseelnõuga ei kaasne kulu ja tulu riigi ning kohaliku omavalitsuse tegevusele. Teadete avaldamise viimine väljaandesse Ametlikud Teadaanded võib mõjutada Justiits- ja Digiministeeriumi tegevust, kuna Justiits- ja Digiministeerium on Ametlike Teadaannete väljaandja ja vastutav töötleja. Justiitsministri 30.03.2015 määruse nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ § 2 lõike 2 kohaselt on väljaandjal järgmised kohustused: - Ametlike Teadaannete väljaandmise juhtimine ja selle arendamise kavandamine; - koostöös andmeandjatega teadaannete vormide koostamine ja kättesaadavaks tegemise korraldamine; - õiguslikke selgituste andmine teadaannete avaldamise kohta; - õigustatud huvi korral andmekogu arhiiviandmetele juurdepääsu õiguse andmise otsustamine; - andmeandjate poolt avaldamise tähtaegadest kinnipidamise jälgimine ja nende selle vajadusest teavitamine. Seega uute teadaannete liikide lisandumine võib tähendada koormuse tõusu eelkõige selle näol, et tagada uute teadete liikide avaldamine Ametlikes Teadaannetes (sh teadaannete vormide koostamine koostöös andmeandjatega). 8. Rakendusaktid Seaduseelnõuga ei muudeta ega kehtestata uusi rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna muudatuste rakendamiseks ei ole vaja ette näha üleminekuperioodi. Kui kindlustusmaakleri soovib kasutada kindlustuse turustamisel esindajat (kindlustusmaakleri esindaja), viib ta enda ja esindaja tegevuse vastavusse seaduses sätestatud nõuetele vastavalt oma tegevusplaanidele ja ajakavale. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti FI, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Eesti Kindlustusmaaklerite Liiduga. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, MTÜ FinanceEstoniale, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. 29 Justiits- ja Digiministeeriumi, Finantsinspektsiooni16, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu17, FinanceEstonia18, Eesti Kindlustusseltside Liidu19 ja ühe turuosalise20 märkused koos seaduseelnõu väljatöötaja selgitustega on esitatud märkuse tabelis (seletuskirja lisa 3). Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026 (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 16 Finantsinspektsiooni arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 17 Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 18 FinanceEstonia arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 19 Eesti Kindlustusseltside Liidu arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 20 AID Kindlustusmaakler arvamus: Rahandusministeeriumi avalik dokumendiregister 30

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →