Haridus- ja Teadusministeerium Teie 15.05.2026 nr 8-2/26/2672/
[email protected] Meie 05.06.2026 nr 1.2-3/1283-2
„Nooremteadur- doktorandi tööle võtmiseks
toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu
kooskõlastamine
Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks „Nooremteadur- doktorandi tööle võtmiseks
toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Kooskõlastame eelnõu märkustega. Märkused
on järgnevad.
1) Eelnõu § 5 lg 3 p 1 ja § 5 lg 4
Toetame põhimõtet, et doktorandi juhendajal peab olema doktorikraad (eelnõu § 5 lg 3), sest
see tagab juhendajapoolse kogemuse doktoriõppe protsessis ning aitab tagada juhendamise
kvaliteeti.
Samas on oluline rõhutada, et eelnõu § 5 lg 4 piirang (üks doktorant ühe juhendaja kohta)
võib tekitada juhendajate kvalifikatsiooninõudega koos olulisi praktilisi probleeme:
1. Võimalike juhendajate ring võib jääda väga väikeseks, eriti just väiksemates teadus-
ja arendusasutustes. Kuigi ühel juhendajal on juba üks juhendatav doktorant, ei saa
ta võtta uut doktoranti isegi siis, kui tema tegelik juhendamisvõimekus on suurem.
Oluline on silmas pidada, et samal juhendajal ei ole keelatud juhendada doktorante,
kes ei õpi selle meetme raames. Seetõttu on see nõue meie hinnangul
ebaproportsionaalne ja ei ole kooskõlas doktoriõppe tavapraktikaga.
2. Kui doktorant peatab õpingud, siis võib see juhendajale tähendada mitmeks aastaks
uue doktorandi juhendamise võimaluse kadumist. Kuna see eelnõu ei reguleeri
ülikoolide doktorantide juhendamisreegleid, tekib olukord kus juhendajast
mittesõltuvatel põhjustel peatub tema juhendamisvõimekus mitmeks aastaks.
3. Piirang ei võta arvesse suurte teadusprojektide loogikat, kuhu tihtilugu planeeritakse
kaasata mitut doktoranti, ühe doktorandi piirang takistab meie hinnangul
teadusprojektide eesmärkide täitmist ning ühtlasi piirab ka akadeemilise järelkasvu
koolitamist.
Eelnõu ei reguleeri ülikoolide üldist doktorantide juhendamispraktikat, mõistõttu tekib olukord,
kus sama juhendaja võib ülikoolis juhendada mitut doktoranti, kuid selle meetme/korra
raames ainult ühte. See ei ole põhjendatud ega kooskõlas doktoriõppe tavapärase
korraldusega.
Ettepanek 1: Soovitame jätta ära § 5 lõige 4 kas täielikult või muuta see paindlikumaks, et
võimaldada juhendajal samaaegselt juhendada rohkem kui ühte toetatavat nooremteadur-
doktoranti. Selline muudatus tagaks juhendajate tegeliku juhendamisvõimaluse kasutamise,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
toetaks teadusprojektide eesmärkide täitmist ning oleks kooskõlas doktoriõppe
tavapraktikaga.
Ettepanek 2: Võiks kaaluda erandit olukorraks, kus doktorant peatab ajutiselt õpingud ja
võimaldada juhendajale veel ühe juhendatava nooremteaduri-doktorant võtmist. Selline
muudatus tagaks, et juhendaja tegelik juhendamisvõimekus ei jää kasutamata ning oleks
kooskõlas ülikoolide doktoriõppe tavapraktikaga.
2) Eelnõu § 5 lg 5
Mõistame soovi/vajadust piirata doktorantide koguarvu (nii juhendaja kui ka asutuse puhul),
samas pelgame, et praktikas, kus doktorant võib peatada oma õpingud mitmeks aastaks (nt
akadeemiline puhkus, vanemapuhkus), võib asutus jääda pikaks ajaks ilma võimalusest
võtta olulisele teadusteemale uut doktoranti, kuigi tegelik juhendamis- ja teadusvõimekus on
olemas.
Ettepanek: Teeme ettepaneku täiendada punkti selliselt, et olukorras, kus nooremteadur-
doktorant peatab õpingud, oleks asutusel lubatud võtta uus doktorant.
3) Eelnõu § 6 lg 2 p 6
Eelnõu ja seletuskiri ei täpsusta, kas doktoritöö võib olla seotud ka asutuse enda rahastatud
teadusprojektiga või võib seotus tuleneda ka teadusprojektist, kus asutus osaleb partnerina.
Olukorras, kus doktoritöö on seotud asutuse teadusteemaga, aga doktorant ei vaja
täiendavat projektipõhist rahastust (andmed on olemas), siis kui asutus on nõus
omavahenditest katma tekkivad kulud (nt lähetused, konverentsidel esinemised, teadusartikli
avaldamiskulud), siis soovime selgust, kas selline lahendus on eelnõu kohaselt lubatud.
Ettepanek: Soovitame selle küsimuse lahendada juba eelnõus, et välistada subjektiivsed
tõlgendused.
4) Eelnõu § 8 lg 4
Küsimus: Mis on see võimekus, mida hinnatakse? Eelnõu ei defineeri täpselt, mida
mõeldakse asutuse “piisava võimekuse” all. Kas hinnatakse teadustaristut, teadustöötajate
(võimalike juhendajate) arvu, rahastust või midagi muud ning millisel määral?
Seletuskiri ei anna siinkohal regulatsiooni, vaid ainult selgitab. Seletuskirjas toodud loetelu
võiks sisalduda juba eelnõus.
Ettepanek: Soovitame eelnõus loetleda vähemalt miinimumkriteeriumid, mille alusel
hinnatakse asutuse võimekust, et vältida selgusetust, mis omakorda võib viia ebavõrdse
kohtlemiseni taotluste hindamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Kristella Kukk
[email protected]