Muudatusettepanekud eelnõule 901 SE

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 05.06.2026 nr 1.2-3/1476-1 Muudatusettepanekud eelnõule 901 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses on lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 901 SE. Vastavalt 2.06.2026 toimunud sotsiaalkomisjoni istungil kokkulepitule edastame eelnõu juurde järgmised täitemenetluse seadustikku puudutavad muudatusettepanekud, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveameti ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindajatega. 1. Palume jätta eelnõust välja § 2 (täitemenetluse seadustiku (TMS) muutmine) punkt 1. Selgitus: TMS § 27 muutmine ei leidnud Politsei- ja Piirivalveameti lõplikku toetust. 2. Palume muuta eelnõu § 2 (TMS muutmine) punktis 2 (uues numeratsioonis punkt 1) TMS § 179 lõike 1 punkti 4 sõnastust ja sõnastada see järgnevalt: „4) võib taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse ametiabi andmise korras.“. Selgitus: Uuesti sõnastatud regulatsioon annab parema selgituse selle kohta, millistel alustel käib koostöö kohtutäiturite ja politsei vahel olukorras, kus politsei tuleb kaasata lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades tehtavate toimingute juurde. Koostöö käib ametiabi korras ning politseiametniku kaasamise avalduse koostamisel saavad kohtutäiturid lähtuda halduskoostöö seaduse (HKTS) §-des 18 ja 19 sätestatud ametiabi taotlemise ja andmise alustest ning taotluse vormist. Kui teatud juhtudel on ametiabi vaja anda kiireloomuliselt, on võimalik esitada vormivaba taotlus. Esimesel võimalusel vormistab ametiabi taotleja taotluse kõigi seaduse nõuete kohaselt (HKTS § 19 lg 4 ). Juhul kui politsei kaasamine päädib politsei kaasabil isiku eemaldamisega täitetoimingu juurest, peab kohtutäitur isikut hoiatama, et ta takistab täitetoimingu läbiviimist, ning hoiatama isikut politsei kaasamisest. 3. Palume muuta eelnõu § 2 (TMS muutmine) punktis 2 (uues numeratsioonis punkt 1) TMS § 179 lõike 2 punkti 3 sõnastust ja sõnastada see järgnevalt: „3) teeb lapsega suhtlemise võimaldamise asjades vajaduse korral kohtutäiturile ettepaneku täitetoimingu katkestamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Selgitus: Õigusselguse nimel täpsustatakse eelnõu sõnastust osas, mis puudutab selliseid lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoiminguid, mille käigus ilmneb, et nende jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Muudetud sõnastuses näeb eelnõu ette, et kohtutäituril tekib õigus selline toiming katkestada. Sellest tulenevalt muudetakse ka täitetoimingu juures viibiva kohaliku omavalitsuse esindaja pädevust kirjeldavat normi – kohaliku omavalitsuse esindaja saab õiguse teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu katkestamiseks. 4. Palume muuta eelnõu § 2 (TMS muutmine) punktis 2 (uues numeratsioonis punkt 1) TMS § 179 lõike 3 sõnastust ja sõnastada see järgnevalt: „(3) Täitemenetluses lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades politseiametnik kasutab kohtulahendiga lubatud ulatuses ja isikute suhtes jõudu, kui kohtutäitur seda taotleb ametiabi andmise korras.“. Selgitus: Uuesti sõnastatud regulatsioon lubab politseil kasutada jõudu vaid juhul, kui kohtulahend sellise õiguse ette näeb ning kohtutäitur seda taotleb. Jõu kasutamise meetme rakendamisel on sisuliselt kaks eeldust. Esimene: jõu kasutamist lubab kohtulahend. Kui kohtulahend ei luba jõu kasutamist, ei saa kohtutäitur täitetoimingu läbiviijana omaalgatuslikult otsustada, et menetluse osaliste suhtes tuleb kasutada jõudu. Teiseks eelduseks on see, et jõu kasutamine on vajalik täitedokumendi täitmiseks ning kõik muud katsed tagada täitedokumendi täitmist on ebaõnnestunud. Riigikohus selgitas 29.10.2014 lahendi nr 3-2-1- 95-14 punktis 24, et „vahetu jõu kasutamine lõppastmes jääb kohtutäituri otsustada, kes peab vastavalt asjaoludele ja olukorrale otsustama, kas kasutada lapsega suhtlemise võimaldamiseks jõudu (sh korrakaitse organite abil) või piisab muudest meetmetest. Meetmeid kaaludes peab ka kohtutäitur tegema kõik endast oleneva, et lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmine algaks kiiresti ja toimuks efektiivselt.“. Samast Riigikohtu seisukohast järeldub ka ootus, et korrakaitse organid teevad vajadusel kohtutäituriga koostööd jõu kasutamisel kohtulahendi kiire ja efektiivse täitmise tagamise nimel. Politsei poolne jõu kasutamine peab vastama vahetu sunni kohaldamise nõuetele vastavalt korrakaitseseadusele. 5. Palume muuta eelnõu § 2 (TMS muutmine) punktis 3 (uues numeratsioonis punkt 2) TMS § 1791 lõike 3 sõnastust ja sõnastada see järgnevalt: „(3) Korduva trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.“; Selgitus: Muudatuse tegemisel on arvestatud Harju Maakohtu ettepanekuga ning täpsustatud, et kui kohustatud isik takistab lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas sundtäitmist, võib korduva trahvi määramise asemel määrata kohustatud isikule aresti. Muudatus kõrvaldab kohtunike avaldatud kahtluse, et kehtiv regulatsioon lubab määrata aresti üksnes järjekorras teise trahvi määramise asemel. 6. Palume muuta eelnõu § 2 (TMS muutmine) punktis 3 (uues numeratsioonis punkt 2) TMS § 1791 lõike 8 sõnastust ja sõnastada see järgnevalt: „(8) Kohtutäitur võib lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoimingu katkestada, kui lapsega seotud asjaolude tõttu ei ole võimalik täitetoimingut teha. Kohaliku omavalitsuse esindajal on õigus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu katkestamiseks, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Kohaliku omavalitsuse esindaja ettepanekul täitetoimingu katkestamine ei ole edasikaevatav. Kohtutäitur väljastab kohaliku omavalitsuse esindajale õiendi täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise kohta.“.  3 Selgitus: Muudatus puudutab eelnõu sõnastust, mis sätestab kohtutäituri otsustuspädevuse selliste lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitetoimingute suhtes, mille jooksul ilmneb, et toimingu tegemine ei ole lapse seisundist või muudest temaga seotud asjaoludest tulenevalt võimalik. Kehtivas seaduses puudus seni selge juhis selle kohta, mida teha täitetoiminguga olukorras, kus selle jätkamine kahjustaks lapse heaolu. Algselt eelnõus pakutud täitetoimingu peatamise korra puhul tekkis kahtlus, et selle kohaldamine praktikas on võimalik, kuid võib olla raskendatud. Selle tõttu on otsustatud võtta vastu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ettepanek muuta eelnõu sõnastust ja kehtestada seaduses täitetoimingu katkestamise võimalus. Katkestamise võimaluse toomine seadusse puudutab neid probleemseid olukordi, kus täitetoimingut ei ole võimalik jätkata lapsega seotud asjaolude tõttu. Selliste asjaolude all peetakse silmas eelkõige olukordi, kus laps keeldub kohtulahendit täitmast vaatamata sellele, et lapsega koos elav vanem on täitnud oma kohustused ja teinud kõik endast oleneva, et laps suhtluskorra täitmisega nõustuks. Sellisel juhul on lapse vastumeelsus käsitatav lapsega seotud asjaoluna, mis võib õigustada täitetoimingu peatamist. Tuleb rõhutada, et kavandatud muudatus jätkuvalt puudutab vaid kestvate suhtluskordade täitmist, kus kohtutäitur teeb täitemenetluse kestel mitmeid toiminguid, tagamaks õigustatud vanema suhtlust lapsega. Seega tähendab eelnõuga tehtavate muudatuste kontekstis täitetoimingu katkestamine iga konkreetse eraldiseisva toimingu katkestamist, mille käigus kohtutäitur kontrollib suhtluskorra täitmist kohustatud isiku poolt. Täitetoimingu katkestamise eelduseks on kaks asjaolu: lapsest tulenev takistus täitetoimingu läbiviimisele ja oht lapse heaolule. Need asjaolud võivad esineda nii koos kui ka eraldi. Täitetoimingu katkestamise otsustamisel mõlema asjaolu pinnalt tuleb võtta arvesse ajalist faktorit. Kui täitetoimingu tegemise ajal selgub lühikese aja jooksul, et lapsest tulenev takistus suhtluskorra täitmisele on ületatav või oht lapse heaolule väheneb, tuleb kohtutäituril kaaluda täitetoimingu jätkamist samas asukohas samal ajal. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et toimingu venimine omaette ei hakkaks kahjustama lapse huve. Kui täitetoimingu katkestamise eeldused ära ei lange – lapse vastumeelsus suhtluskorra täimisele jätkub või oht lapse heaolule säilib või kasvab – tuleb kohtutäituril käimasolev täitetoiming katkestada ning teha järgmist suhtluskorra kontrolli järgmise täitedokumendist tuleneval lapse ja vanema kohtumise ajal. Sellised asjaolud peaksid dikteerima ka KOV-i esindaja kaasamise järgmise täitetoimingu juurde. Samas lõikes sätestatakse ka KOV-i esindaja õigus teha kohtutäiturile ettepanek täitetoimingu katkestamiseks, toetudes oma eksperthinnangule lapse olukorra kohta. KOV-i esindaja poolt tehtava täitetoimingu katkestamise ettepaneku eelduseks on võimalus, et täitetoiminguga jätkamine kahjustab lapse heaolu. KOV-i esindaja ettepanekul tehtav täitetoimingu katkestamine puudutab üksnes konkreetset toimingut ega too kaasa kogu täitemenetluse peatamist. KOV-i esindaja on lapse heaolu hindamisel pädev isik ning olukorras, kus tema hinnangul tuleb lapse huvidest lähtudes täitetoiming kohe katkestada, peab kohtutäituril olema võimalik sellele hinnangule viivitamata tugineda. Sellisel juhul peab täitetoimingu katkestamisel olema piisav kaalukus, et vältida lapsele võimaliku kahju tekkimist. Seetõttu ei saa KOV-i esindaja ettepaneku alusel tehtud täitetoimingu katkestamise peale kaevata. Toimingu katkestamine KOV-i ettepaneku alusel ei tähenda sisulist ega lõplikku otsust täitemenetluse edasise käigu kohta, vaid võimaldab reageerida konkreetsele olukorrale lapse huvide kaitseks. KOV-i esindaja otsustab täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise ja esitab selle täitetoimingu tegemise käigus kohapeal suuliselt. Ettepaneku tegemise fakt lisatakse täitetoimingu kohta koostatud dokumenti. Kohtutäitur väljastab KOV-i esindajale õiendi täitetoimingu katkestamise ettepaneku tegemise kohta.  4 Täitetoimingu katkestamine ei eelda kohtutäiturilt kohapeal otsuse vormistamist. Täitetoimingu katkestamise saab märkida ka hiljem toimingu kohta koostatavasse dokumenti, mille kohtutäitur teeb menetlusosalistele teatavaks oma äranägemise järgi, lähtudes TMS-i menetlusdokumentide edastamise regulatsioonist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Birgit Siigur [email protected]