JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Kuupäev: 07.05.2026 Kellaaeg: 09:02-9.54 Osalejad LTKH juhatus, naistekliiniku osakondade ja keskuste juhatajad, õendus- ämmaemandusjuhid , kliiniku ämmaemandusjuht ning kliiniku juhataja. Koosoleku käik Avasõna Koosoleku avas dr Piret Veerus. Vallo Volke sõnavõtt Vallo Volke tutvustas edaspidi toimuma hakkavaid juhtumiskoosolekuid ning rõhutas järgmisi eesmärke: ühise eesmärgi loomine; kolleegide ühtekuuluvustunde tugevdamine; suhtluse parandamine organisatsioonis. Samuti kutsus ta töötajaid üles suhtlema juhatusega otse või kollektiivselt ning tõi tähelepanekuna välja kaebuste arvu suurenemise. Piret Veerus tänas ja lisas, et sünnituste arv aastal 2025 tõusis, samuti rasedusega arvele tulnute arv. Aleksei Gaidajenko ettekanne Aleksei Gaidajenko rääkis organisatsiooni juhtimisstruktuurist ja arengusuundadest. Peamised punktid: Alates 1. jaanuarist 2026 on loodud kaks kompetentsikeskust: Rasedus- ja p erinataalkeskus ; Günekoloogiakeskus. Juhtidel on viieaastased lepingud. Vajalik on selgelt määratleda juhtimise põhimõtted ja vastutusvaldkonnad. Vastutus on jagatud valdkonniti (arstid, ämmaemandad, õendusjuhid jm). Juhtimisstruktuur ei ole enam sama, mis aastaid tagasi. Samuti käsitles ta Tallinna Haigla arenguid: 5. mail tutvustati Tallinna Haigla omaniku ootusi ja eesmärke. Eesmärk aastaks 2028 on ühendada Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla. Hetkel toimub paralleelselt nii igapäevane põhitöö kui ka haiglate ühendamise protsess. Arutelu suhtluse teemal Jüri Piirsoo küsis, kas suhtluse parandamise all peetakse silmas juhatuse ja kliiniku vahelist või majasisest suhtlust. Vastuses rõhutati: noorem põlvkond on muutumas ning muutuma peab ka suhtlus; oluline on nii kollektiivne suhtlus kui ka otsene suhtlus juhatusega; töötajaid kutsuti üles pöörduma probleemide korral otse juhatuse poole. Toodi välja soov luua kõige parem kollegiaalne haigla ning rõhutati põhimõtet: „Areneme koos!“ Piret Veeruse küsimused ja tähelepanekud Piret Veerus tänas kolleege hea koostöö eest ning tõstatas järgmised küsimused: Tallinna Haigla projekti hetkeseis ja selle mõju töötajatele, arvestades töötajate ärevust. Vajadus renoveerida LTKH naistekliiniku 2.–3. korruse ruumid. Mure anestesioloogide nappuse ja patsientide ohutuse pärast. Viljatusravikeskuse asukoht Tallinna Haigla struktuuris . Operatsioonibloki remondi plaanid. Samuti rõhutas ta, et töötajad soovivad olla otsustusprotsessidesse kaasatud ning mitte saada infot vaid Delta kaudu. Vastused: Viljatusravi jääb senisesse asukohta. Väidet, et viljatusravikeskus ei vasta regulatsioonidele, nimetati manipulatiivseks . Patsientide ohutusnõukotta kuuluvad Irma Aarelaid, Natalja Kiseleva ja Karu Liivak. Irma Aarelaidil paluti edastada vajalik info dr Veerusele ning kooskõlastada tegevused. Operatsioonibloki remont on projekteerimisel kuni juuni lõpuni. Remondi esialgne maksumus on ligikaudu 9 miljonit eurot (eelmisel aastal samal ajal 3,6 miljonit eurot). Suurimad probleemkohad operatsioonide korralduses on seotud Sõle ja Meremeeste üksustega. Anestesioloogide nappuse osas toodi välja, et uusi töötajaid on liitumas ning sügiseks loodetakse saavutada stabiilsem kollektiiv. Arutelu anestesioloogide teemal Jüri Piirsoo Jüri Piirsoo tõstatas küsimuse, kas oleks mõistlikum kasutada rohkem olemasolevate anestesioloogide ületunde, kuna uusi anestesiolooge on keeruline tööle saada. Ta tõi välja: kogenud anestesioloog suudab sama ajaga teha rohkem protseduure; plaaniliste operatsioonide algus kell 14:30 on liiga hiline; selle tõttu venivad operatsioonid. Helen Vahar Helen Vahar märkis: anestesioloogidel on ületunnid keelatud, ehkki nad oleksid nõus seda tegema, , nad töötatavad seetõttu erakliinikutes ; o lukord seab ohtu Tervisekassa lepingu täitmise ; k ui olukord anestesioloogidega ei parane, tuleb sügisest operatsioonide mahtu hakata vähendama . Konstantin Ridnõi Konstantin Ridnõi tõi välja Rasedus- ja p erinataalkeskuse muresid : anestesioloogide nappus on ka p erinataalkeskuses probleemiks. Epiduraalanalgeesiate arv on LTKH Naistekliinikus kõige madalam, võrreldes TÜKi ja ITK Naistekliinikuga. Üldanesteesias keisrilõikeid on aga kõige rohkem. Sünnitused toimuvad ka päeval, ning kui vähesed anestesioloogid on hõivatud plaanilise tööga, siis võivad tekkida ootamatult ohtlikud olukorrad, kus suure veritsuse korral sünnitustoas abi võib hilineda Suureks probleemiks on töötajate ärevus. Inimesed ei saa aru, mis on edasised arengud haiglas, inimesed ei ole rahul info puudumisega. Viimase 6 kuuga seitse kolleegi on eravestlustes keskuse juhiga väljendanud soovi vähendada töökoormust või lahkuda töölt; 73,37 arstide ametikohast naistekliinikus on täidetud 43,8. Inimesed on üle koormatud, väsinud ja ärevad Teine suur probleem on täiesti läbipaistmatu ja ülevalt-alla juhtimine patsiendi ohutuse süsteemis. Viimase kuuga oleme saanud mitmed arusaamatud dokumendid „Teadmiseks“, mida pole ühegi kliinilise juhiga kooskõlastatud. Leiame, et selline suhtumine juhtivtöötajatesse ei ole aktsepteeritav. Patsiendi ohutusjuhtumeid rasedus- ja p erinataalkeskus raporteerinud algusest peale ja väga palju. Menetlemine on alati põhjalik ja lahendusele orienteeritud. Jääb arusaamatuks, miks ei konsulteerita kliiniliste juhtidega uue süsteemi ja juhendi välja töötamise käigus. Samuti toome ette asjaolu, et POJU klassifikatsioon ei ole kooskõlastatud erialaseltsiga ja nii segases olukorras suurendada oluliselt dokumenteerimise koormust kliinilistele juhtidele on täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu. POI-süsteemide arendamine Aleksei Gaidajenko rääkis POI-süsteemide rakendamisest ning vajadusest muuta süsteemid kasutajasõbralikumaks ja automatiseeritumaks. Lahendusi pole pakutud. Perinataalkeskuse juhataja mured pole adresseeritud. Töötajate lahkumise/väsimuse/ärevuse ohule pole reageeritud. Edikai Arulaane ettekanne – pereinduktsioonipalati projekt Edikai Arulaane tutvustas pereinduktsioonipalati te pr ojekti. Peamised punktid: ühiskondlikud ootused on muutunud ning pereliikmete kaasamine sünnitusprotsessi on oluline; alates veebruarist on sünnitusosakonnas võimalik kasutada 5. korrusel kolme pereinduktsioonipalatit; peredel on võimalik läbida plaanilise keisrilõike eelne protsess koos pereliikmega; tagasiside peredelt on olnud väga positiivne. Lisaks: märtsi–aprilli jooksul kasutas teenust 33 peret; projektis nähakse valdkonna teerajaja rolli; Pärnu haigla on sarnast lahendust kasutanud vajaduspõhiselt, kuid eesmärk on meil muuta teenus igapäevaseks võimalusek s hetkel ei ole võimalik palatite arvu suurendada logistiliste ja töökoormusega seotud põhjustel; tulevikus nähakse võimalust suurendada perepalatite arvu viieni, 3.korruse remondi järgselt olukord muutuks. Irena Bartels Irena Bartels teatas innovatsioonitoetuse saamisest. Eliise Kõosaar – imetamisnõustamise arengud Perekooli vastutav ämmaemand Eliise Kõosaar tutvustas teenuse arenguid. Peamised punktid: alates veebruarist töötab perekooli all; teenus on suunatud naistele ja lastele ning on ambulatoorselt paremini kättesaadav; Sõle 23 üksuses toimub nõustamine kolm korda nädalas. Statistika: 2025. aasta veebruarist aprillini teenindati 177 peret; 2026. aasta samal perioodil 245 peret. Edasised plaanid: nädalavahetuse nõustamiste loomine; koduvisiitide arendamine; rinnaga toitmise ja piima kogumise statistika kogumine. Aleksei Gaidajenko rõhutas vajadust teha koostööd kommunikatsiooniosakonnaga ning rõhutas, et peame olema peredele kättesaadavad laiemalt kui ainult kell 8–16. LTKH naistekliinik on teerajaja. Muud teemad Tervishoiu Kõrgkoolis avatakse 2026. aasta septembris magistriõppe moodul ämmaemandatele vaimse tervise suuna l PRÕM projekt sai toetuse 5. mail. Irena Bartels küsis kooskõlastamise kohta ning vastati, et ta saab ise otsustada, keda protsessi kaasata. Tunnustused Aasta ämmaemandaks 2025 nomineeriti Liis Raag Aasta nooreks ämmaemandaks 2025 nomineeriti Anett Raudla . Protokollis Helena-Karen Enok.
Saatja: "Piret Veerus" <
[email protected]>
Saaja: "Kairi Vaher" <
[email protected]>, "Karl Sander Kase" <
[email protected]>,
[email protected],
[email protected],
[email protected], "EPS" <
[email protected]>, "juhatus" <
[email protected]>,
[email protected], "Karmen Joller - SOM" <
[email protected]>
Teema: LTKH naistekliiniku avalik pöördumine
Kuupäev: 2026-06-04 12:11
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Avalik pöördumine
Austatud EV Sotsiaalminister dr Karmen Joller, austatud Tallinna
abilinnapea pr Riina Solman, austatud LTKH nõukogu, austatud Tallinna
Haigla nõukogu, lugupeetud Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi, Eesti
Arstide Liidu, Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi,
Eesti Perinatoloogia Seltsi ja Eesti Ämmaemandate Ühingu esindajad
Käesolevaga edastan manuses Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku
töötajate pöördumise, milles nad väljendavad muret tekkinud olukorra
pärast Eesti ühes suuremas naistekliinikus. Oleme sügavalt mures Tallinnas
ja Põhja-Eestis naistele ning peredele pakutava abi kvaliteedi ning
jätkusuutlikkuse pärast.
LTKH naistekliiniku nimel teiepoolsele abile lootes
Piret Veerus.
Mobiili nr 5234293
E-post:
[email protected]
Piret Veerus
Naistekliiniku juhataja | AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
6665678 | <mailto:
[email protected]>
[email protected] |
<http://www.keskhaigla.ee/> www.keskhaigla.ee