.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 03.06.2026 / 2-2/15-1021 ;
Riigikantselei / 03.06.2026 / 7-1.1/26-01157
Resolutsiooni teema: Seitsme Riigikogu liikme esitatud arupärimine sotsiaalministrile (AP 1021)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 28.09.2026
Lisainfo: Eesti inimeste vähese tervena elatud eluea kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 03.06.2026
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected],
Hr Keit Kasemets .06.2026 nr 2-2/15-1021
Riigisekretär
Arupärimise edastamine
Edastan seitsme Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister Karmen Jollerile.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil
vastab.
Lugupidamisega
Lauri Hussar
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa: arupärimine kahel lehel
Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister
c . juuni 2026.a.
ARUPARIMINE
Eesti inimeste vahene tervena elatud eluiga
Lugupeetud sotsiaalminister
Statistikaameti varsked andmed naitavad, et Eesti inirneste oodatav eluiga on tOusnud 79,8
aastani, kuid tervena elatud aastate arv on langenud 57,3 aastani. See tahendab, et Eesti
inimesed elavad keskrniselt enarn kui 22 aastat terviseprobleemidega. Eriti murettekitav on
asjaolu, et tervena elatud aastate vahenemine puudutab enim nooremaid inimesi kuni 35.
eluaastani. Statistikaameti hinnangul on viimastel aastatel vahenenud nende noorte osakaal, kes
hindavad oma tervist heaks vOi väga heaks, fling sarnal ajal on kasvanud pikaajaliste haigustega
noorte arv.
Sotsiaalministeeriumi enda vaimse tervise analuasid naitavad samuti stivenevat kriisi.
Ministeeriumi hinnangul on depressioonirisk enam kui veerandil Eesti inimeslest fling noorte
seas koguni igal teisel. Samuti on toodud vaija, et Eestis puudub terviklik vaimse ten’ise
süsteem fling kriitiline puudus on nii spetsialistidest kui kAttesaadavatest teenustest.
Euroopa Liidu vordluses on Eesti tervena elatud aastate naitajalt jatkuvalt kehvemas pooles.
Euroopa Liidu keskmine tervena elatud eluiga oh 2023. aastal tile 63 aasta, Eestis aga ligi kuus
aastat vahem. Mitmete analuuside kohaselt tahendab see, et Eesti inimesed elavad ktill kauem
kui varern, kuid suur osa sellest ajast moodub krooniliste haigusre, vaimse tervise probleernide
voi piiratud tOOvOimega.
Avalikkuses tekitab aba rohkem kusimusi ka vastuolu riigi tervisepoliitika ja tegeliku olukorra
vahel. Uhelt poolt raagitakse pensioniea tOstmisest ja pikemast tooelust, kuid teisalt halveneb
just nooremate pOlvkondade terviseseisund. Eksperdid on juhtinud tahelepanu sellele, et Eesti
tervishoiususteem keskendub liiga paiju tagajargede ravimisele fling liiga vahe ennetusele,
tervisekaitumisele ja vaimse tervise hoidmisele.
Murettekitav on ka asjaolu, et noorte vaimse tervise probleemid suvenevad väga kiiresti.
Avalikkuses on kolanud hinnangud, et laste ja noorte vaimse tervise haired on muutunud lausa
uhiskondlikuks kriisiks ning suitsiidikatsete arv noorte seas kasvab.
Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavah Riigikogu too- ja kodukorra seaduse § 139 vastata
jargmistele kusimustele:
1. Kuidas hindab sotsiaalministeerium olukorda, kus Eesti inimeste oodatav eluiga
kasvab, kuid tervena elatud aastate arv vaheneb?
Ame
“.2 .2LQC I
2. Millised on sotsiaalministeeriurni hiimangul peamised pOhjused, miks just noorte
tervisenaitajad halvenevad? Kas ministeeriumil on olemas eraldi tegevuskava noorte
fuUsilise ja vaimse tervise parandamiseks fling milliseid konkreetseid meetmeid see
sisaldab?
3. Kuidas kavatseb ministeerium parandada vaimse tervise teenuste, sealhulgas
psUhholoogilise abi ja psuhhiaatrilise ravi kattesaadavust noortele?
4. Kas ministeerium peab realistlikuks pensioniea töstmist olukorras. kus tervena elatud
aastate arv väheneb ja noorte tervis halveneb?
5. Milliseid meetmeid kavandatakse tervisekaitumise parandamiseks, sealbulgas
liikumise, urie, toitumise ja soltuvusprobleemide ennetamiseks noorte seas?
6. Kas ministeerium analUusib seost sotsiaalmeedia kasutuse, too- ja Oppesurve ning
noorte vaimse tervise halvenernise vahel?
Lugupidamisega
- /
UI / C / —----
_/%% 7t
(
(2
ven4
I
‘-zA}a t
\4U JILV\ iSJcJ3 :fç
c r/0