Saatja: "Elle-Mall Sadrak" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>, "Karmen Joller - SOM" <
[email protected]>
Teema: Eesti perearstide pöördumine
Kuupäev: 2026-06-01 11:41
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Elle-Mall Sadrak
Eesti Perearstide Selts 01.06.2026 EESTI PEREARSTIDE SELTSI PÖÖRDUMINE SOTSIAALMINISTEERIUMILE SEOSES VAIMSE TERVISE ABI KORRALDUSEGA Eesti Perearstide Selts on seisukohal, et kohustusliku e-konsultatsiooni rakendamine psühhiaatrias 1. jaanu a rist 2026 ei leevenda tegelikkuses vaimse tervise abi kättesaadavust abivajajatele. J ärgnevalt toome välja vajalikud muudatused tervishoiukorralduses ning perearsti ja tema meeskonna pädevused patsiendi käsitlemisel. Eesti Perearstide Selts (EPS) saatis tänavu 28. jaanuaril sotsiaalministeeriumile põhjaliku analüüsi ja lahendamist vajavad küsimused, et astmeline psühhiaatriline abi patsientidele oleks sisuliselt tagatud. Praegu ei ole kindlust, et sotsiaalministeerium need sel aastal ära lahendab . On selge, et seaduste kehtestamine ilma sisuliste muudatusteta ei too kaasa psühhiaatrilise abi paranemist patsiendi jaoks . Seega on riigi st vastutustundetu luua võltsootus, et vaid e-konsultatsiooni kohustuslikuks muutmine tagab pääsu teenusele alates 2027 . aasta algusest ning probleemi delegeerimine esmatasandile on lahendus. E-konsultatsioon kui kõige patsiendisõbralikum edasisuunamise võimalus on juba praegu esmatasandil kasutusel. EPS väljendab tõsist muret esmatasandi võimekuse üle saada hakkama täiendava töökoormusega, mis võib seada ohtu patsientide juurdepääsu psühhiaatrilisele abile. Seetõttu ongi juba aasta alguses esitatud nii ettepanekud kui ka lahendused tervikliku süsteemi loomiseks vaimse tervise abi tagamisel. Vaimse tervise abi paraneb siis, kui sotsi a alministeerium loob astmelise abi süsteemi Kriitiline eeltingimus selleks, et vaimse tervise abi jõu a ks patsientideni, on kavandatava astmelise abi süsteemi väljaarendamine ning kasutusele võtmine sel aastal nii täiskasvanute kui ka laste ja noorukite teenindamiseks. Mõistame, et süsteemi väljatöötamine ja rakend a mine võtab aega, kuid riigi lubadus, et vaimse tervise abi jõuab aas ta st 2027 kõigi abivajajateni , tähendab, et käesoleva aasta lõpuks on sotsiaalministeerium loonud astmeli s e vaimse tervise abi süsteem i ning see on rakendatav üle- e estiliselt. Kui sotsiaalministeerium hindab, et see ei ole realistlik, siis tuleb enne määruse jõustumist saada valmis koostöö d ja tööjaotus t puudutavad kokkulepped kõikide vaimse tervise spetsialistide vahel. EPS juhib tähelepanu, et vaimse tervise probleemide lahendamine nõuab järjepidevust ja ei ole ühekordne tegevus. Selleks on vaja ressurssi ja valmisolekut, et pakkuda vajalikke teraapiavõimalusi. Praegu selleks integreeritud süsteem puudub. Perearsti ja tema meeskonna pädevus ning vastutusalad vaimse tervise probleemide käsitlemisel Perearstidel on tervishoiusüsteemis unikaalne roll ja ülesanne. Seda tuleb hoida, perearstide ressurssi targalt kasutada. Kohustuste lisamisel esmatasandile tuleb arvesse võtta perearstide põhitööd ja väljaõpet. Samuti peavad esmatasandil olema ressursid ja vahendid seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Toome järgnevalt välja pere a rsti ning tema meeskonna töövaldkonnad vaimse tervise probleemide käsitlemisel. Perearst diagnoosib ja ravib eelkõige kerge või mõõduka raskusastmega järgmisi vaimse tervise seisundeid: depressi o on generaliseerunud ärevushäire paanikahäire unehäired suitsiidiriski hindamine Perearst tunneb ära ning suunab vajadusel teiste spetsialistide juurde järgmiste seisundite põhjendatud kahtluse korral: autismispektri häire ATH komorbiidsed seisundid orgaanilised psüühikahäired dementsussündroom deliirium võõrutusseisund sõltuvussündroom skisofreenia bipolaarne häire raske depressio o n esmasele ravile mittealluv depressi o on raske ärevushäire esmasele ravile mittealluv ärevushäire söömishäired raske või ravile mittealluv unehäire isiksusehäired vaimne alaareng suure suitsiidiriskiga seisundid psühhoosikahtlus Hindamine ja diagnostika: Perearst tugineb vaimse seisundi hindamisel Eesti ravijuhenditele. Seisundi täpsustamiseks kasutab perearst anamneesi, kliinilist hindamist ning vajadusel valideeritud enesekohaseid küsimustikke, mis on Eestis ametlikult kasutusel (EEK-2, MMSE, AUDIT, Fagerströmi test). Ravi ja sekkumised: perearst alustab kliinilise näidustuse olemasolul oma pädevusele vastavate seisundite korral ravisekkumisi suunab psühhoteraapiasse / suunab kliinilisele psühholoogile alustab medikamentoosset ravi antidepressandiga, häirivate seisundite korral lisab vajadusel sümptomaatiliseks raviks lühiajaliselt teisi ravimeid vastavalt ravijuhendite soovitustele (antipsühhootikumid, trankvillisaatorid, uinutid) Vaimse tervise ennetus: Lapsed ja noorukid Vaimse tervise jälgimine toimub vastavalt „Lapse tervise jälgimise juhendile“ . Perearst, pereõde ja kooliõde märkavad võimalikke vaimse tervise probleeme, pakkudes esmast nõustamist , ning vajadusel suunavad edasi spetsialistide nõustamisele. Täiskasvanud Täiskasvanutel toimub vaimse tervise ennetus peamiselt elustiilinõustamise käigus, mis hõlmab: • stressi käsitlemist • une kvaliteedi hindamist • füüsilise aktiivsuse hindamist • alkoholi, nikotiini ja uimastite tarvitamise hindamist • läbipõlemise ja ülekoormuse märkide hindamist