Kõrge riskiga asukohtade kaardistus ning jälgimis- ja sekkumissoovitused

Väikehange „Kõrge riskiga asukohtade kaardistus ning jälgimis- ja sekkumissoovitused“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Katrin Aarma, telefon 5913 8587, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 29999 Isikuandmete töötlemine: Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine: - Keskkonnahoidlik hankimine: jah - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: jah - Innovatsiooni toetav hankimine: ei 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: a) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; b) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; c) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; d) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust. 2.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. 2.4. Hanke objektiks on „Kõrge riskiga asukohtade kaardistus ning jälgimis- ja sekkumissoovitused“. 2.4.1.Hanke eesmärk on saada terviklik ja tõenduspõhine ülevaade kõrge riskiga asukohtadest Eestis suitsiidikäitumise kontekstis, töötada välja praktilised ja rakendatavad soovitused nende asukohtadega seotud riskide vähendamiseks ning tulevikus uute kõrge riskiga asukohtade varasemaks tuvastamiseks regulaarselt kogutavate andmete kaudu igapäevase töö osana. Hankel on järgmised alaeesmärgid: 2.4.1.1. Kaardistada kõrge riskiga asukohad Eestis, tuginedes kättesaadavatele andmetele, varasematele uuringutele ning muudele asjakohastele allikatele, ning kirjeldada nende asukohtade põhilisi riskiprofiile. 2.4.1.2. Analüüsida kõrge riskiga asukohtadega seotud tegureid, sealhulgas füüsilisi, keskkondlikke ja süsteemseid aspekte, mis võivad mõjutada suitsiidikäitumise riski. 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.  2.4.1.3. Koostada ettepanekud sekkumismeetmeteks, mis on suunatud kõrge riskiga asukohtade riskide maandamisele, arvestades rahvusvahelisi häid praktikaid, tõenduspõhisust ning Eesti konteksti. 2.4.1.4. Töötada välja põhimõtted ja soovitused, kuidas kõrge riskiga asukohti oleks võimalik tulevikus tuvastada ja jälgida regulaarselt kogutavate andmete abil, et toetada regulaarset ennetustööd ja varajast sekkumist. 2.4.2.Hankeobjekti olulisemad tingimused on toodud Lisas 1 (tehniline kirjeldus). 2.5. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepinguperiood on kuus kuud alates lepingu sõlmimisest, mille jooksul toimuvad regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh antakse vajaduspõhiseid suuniseid analüüsi täpsema sisu osas. Tegevuste indikatiivsed tähtajad on:  Hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist töö I vaheetapi tööde esitamine (eesmärgid 2.4.1.1 ja 2.4.1.2), tagasisidestamine tellija poolt ning saadud tagasiside põhjal täienduste ja paranduste sisseviimine.  Hiljemalt 5 kuud pärast lepingu sõlmimist – töö II vaheetapi tööde esitamine (eesmärgid 2.4.1.3 ja 2.4.1.4), tagasisidestamine tellija poolt, ning saadud tagasiside põhjal täienduste ja paranduste sisseviimine, I ja II tööde üleandmine aktiga ja 1. väljamakse (90% eduka pakkumuse hinnast).  Hiljemalt 6 kuud pärast lepingu sõlmimist – lõppraporti valmimine, lõppraporti üleandmine aktiga ja 2. väljamakse (10% eduka pakkumuse hinnast).  Lõppraporti tutvustamise aeg seotud osapooltele kuni kahel korral lepitakse kokku raporti üleandmise käigus lähtuvalt osapoolte võimalustest. 2.6. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/lepingute-uldtingimused 2.7. Lepingu eritingimused on toodud väikehanke dokumendi lisas (lisa 4). 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks koostama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt kolm liiget (projektijuht, kvantitatiivmetoodika analüütik, kvalitatiivmetoodika analüütik), kelle eelneva töökogemuse ja pädevuste täpsemad nõuded on toodud lisa 1 punktis 4 „Uuringu meeskond“. 3.1.1. Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu teiste uurimismeeskonna liikmete kohta.. 3.2. Pakkujal peab varasem kogemus analüüsi-, uuringu- või hindamistegevuste läbiviimisel sotsiaal-, tervise- või rahvatervise valdkonnas või sellega seonduvates teemades. 3.3. Pakkujal peab olema võimekus täita hankeleping nõutud mahus ja kvaliteediga ning tagada tööde elluviimine kokkulepitud ajakava jooksul. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Täidetud pakkumuse vormi (lisa 2); 4.2.2. Vabas sõnastuses tõlgenduse analüüsi eesmärgist ja sisukirjelduse, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest; 4.2.3.Meeskonnaliikmete rollide jaotuse vabas sõnastuses, nende CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu. 4.2.4.Vabas sõnastuses selgituse pakkuja vastavusest lepingupartnerile esitatud nõuetele juhul kui pakkuja kaasab alltöövõtja(d) (vt punkti 3. „Pakkujale meeskonnale esitatavad nõuded“). Kui analüüs viiakse läbi eri osapoolte koostöös, tuleb pakkumuses selgitada nendevahelist pädevus- ja tööjaotust. Juurde tuleb lisada CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu. 4.2.5.Analüüsi läbiviimise detailse aja- ja tegevuskava nädala täpsusega koos peamiste vastutajatega ja iga olulisema tegevuse eelarvega. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma. 4.2.6.Analüüsi metodoloogia kirjelduse koos ülevaatega allikatest, mida analüüsis minimaalselt hõlmatakse. 4.2.7.Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjelduse. 4.2.8.Koostöö ja ootused hankijale, võimalusel kajastatuna nädala täpsusega ka tegevuskavas. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 26.06.2026 kell 12.00. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikehanke dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikehanke dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud lõplikke pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 5.9. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes Lisas 3 esitatud hindamiskriteeriumitest. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Väikehanke dokumendi lisad: Lisa 1. Hanke objekti tehniline kirjeldus Lisa 2. Pakkumuse vorm Lisa 3. Hindamiskriteeriumid Lisa 4. Töövõtulepingu eritingimused  Lisa 1 väikehankele Tehniline kirjeldus 1. Olukorra kirjeldus Enesetappude ja suitsiidikäitumise ennetamine on oluline rahvatervise ning vaimse tervise valdkonna eesmärk. Euroopa Liidu riikides on enesetapud endiselt märkimisväärne rahvatervise probleem. Kuigi suitsiidide hulk on 20 aasta jooksul Euroopa Liidu (EL) kõigis riikides üldiselt vähenenud, on Eestis suitsiidikordaja EL-i keskmisest jätkuvalt kõrgem. Kui EL üldine standarditud suitsiidikordaja (suitsiidide hulk 100 000 inimese kohta) 2022. aasta seisuga oli 10,6, siis Eestis oli 2024. aastal vastav kordaja 12,6. Soolised erinevused on suured ning meeste ja naiste standarditud suitsiidikordajad on väga erinevad – EL-is vastavalt 17,22 ja 4,77 ning Eestis 23,0 ja 4,3. Suitsiidiennetuse tegevuste tõhusamaks kavandamiseks ja elluviimiseks on vajalik parandada teadmisi riskiteguritest, sealhulgas füüsilistest ja keskkondlikest teguritest, mis võivad mõjutada suitsiidikäitumist või hõlbustada suitsiidi sooritamist. Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028 rõhutab tõenduspõhiste ennetusmeetmete arendamise, andmepõhise otsustamise ning eri sektorite koostöö olulisust. Tegevuskava üheks eesmärgiks on riskide varasem tuvastamine ning süsteemsete sekkumiste rakendamine, sealhulgas keskkondlike ja struktuursete riskitegurite vähendamine. Ligipääs suitsiidivahenditele on potentsiaalselt muudetav riskitegur. Vahenditele ligipääsu piiramiseks on Eestis kehtestatud relvaohutuse nõuded ning eeskirjad retseptiravimite reguleerimiseks, samuti mõned piirangud alkoholimüügile. Kõrgelt kukkumise ärahoidmiseks on mõnda kohta rajatud kaitsepiirded, kuid seda tüüpi meetmeid ei ole veel süsteemselt kasutusele võetud. Rahvusvahelised uuringud ja praktikad osutavad, et teatud geograafilised asukohad on seotud kõrgema suitsiidiriskiga ning sealsete tingimuste sihipärane muutmine (nt ligipääsupiirangud, keskkonnalahendused, märgistused, järelevalve) võib oluliselt vähendada suitsiidide ja suitsiidikatsete arvu. Teaduskirjanduses defineeritakse kõrge riskiga asukoht (ingl high-risk place, varasemalt ka suicide hotspot) järgmiselt: konkreetne, tavaliselt avalik ja ligipääsetav paik, kus esineb aja jooksul statistiliselt märkimisväärselt rohkem suitsiide või enesetapukatseid, kui oleks samas populatsioonis juhuslikult oodata, ning kus asukoha füüsilised, sotsiaalsed või sümboolsed omadused soodustavad suitsiidikäitumist. Kaasaegsetes ruumilistes uuringutes kasutatakse sageli määratlust, kus kõrge suitsiidiriskiga asukoht on paik, mis kuulub statistiliselt olulisse suitsiidijuhtumite ruumilisse klastrisse ning kus esineb vähemalt minimaalne aastane sagedus (nt ≥0,5 juhtumit aastas), võrreldes taustpopulatsiooniga. Sellist lähenemist kasutatakse ennetustöö planeerimisel, mitte asukohtade “nimekirjade” loomiseks avalikkusele. Eestis puudub praegu terviklik ja ajakohane ülevaade kõrge riskiga asukohtadest ning ühtne lähenemine nende süsteemseks tuvastamiseks, jälgimiseks ja riskide maandamiseks. Samuti ei ole välja töötatud selgeid põhimõtteid, kuidas selliseid asukohti tulevikus rutiinselt regulaarselt tuvastada ning kuidas saadud teadmisi praktilistes ennetustegevustes kasutada. Võimalike suure riskiga asukohtade väljaselgitamiseks Eestis on vajalik leppida kokku hinnangute andmise kriteeriumid ja teha analüüs, mille põhjal rajada nt takistavaid kaitsepiirdeid kõrgehitistele või looduslikele järsakutele jm. Suitsiidivahenditele ligipääsu piiramine on üldine ennetusstrateegia, mille eesmärk on jõuda kogu elanikkonnani. Käesolev hange on suunatud eeltoodud lünkade täitmisele ning toetab Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028 eesmärkide elluviimist, pakkudes teadmispõhist alust kõrge suitsiidiriskiga asukohtadega seotud sekkumiste kavandamiseks ja rakendamiseks. Viited: 1. Usberg K, Laido Z, Värnik P, Lepnurm M. Suitsiidide statistika Eestis: 2024. aasta ülevaade. Tallinn: Tervise Arengu Instituut (2025). 2. Laido, Z., Randväli, A., Sisask, M., Mikiver, K., Täht, T, Kleinberg, A, Oidermaa, A.-K. Koženevski, E., Tall, K., Laidoja, R., Konstabel, K., Pertel, T., Rull, M., Talussaar, T., Köhler, K., & Otsak, L. Suitsiidiennetuse tegevuskava 2025-2028. Sotsiaalministeerium (2024). 3. Pirkis J, Too LS, Spittal MJ, Krysinska K, Robinson J, Cheung YTD. Interventions to reduce suicides at suicide hotspots: a systematic review and meta-analysis. Lancet Psychiatry. 2015;2(11):994-1001. 4. Owens C. „Hotspots” and “copycats”: a plea for more thoughtful language about suicide. Lancet Psychiatry, 3, 19-20 (2016). 5. Too LS, Shin S, Mavoa S, Law PCF, Clapperton A, Roberts L, Arensman E, Spittal MJ, Pirkis J. High- Risk Suicide Locations in Australia. JAMA Netw Open. 2024 Jun 3;7(6):e2417770. 6. SuicideHotspotsGuidance-PDF.pdf 2. Analüüsi eesmärgid Käesoleva hanke eesmärk on saada terviklik ja tõenduspõhine ülevaade kõrge riskiga asukohtadest Eestis ning töötada välja praktilised ja rakendatavad soovitused nende asukohtadega seotud riskide vähendamiseks. Uuringu eesmärk on toetada Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028 elluviimist, eelkõige andmepõhise ennetustöö ning keskkondlike riskitegurite maandamise valdkonnas. Hanke tulemusena peab valmima teadmispõhine alus, mis võimaldab nii olemasolevate kõrge riskiga asukohtade sihipärast käsitlemist kui ka tulevikus uute kõrge riskiga asukohtade varasemat tuvastamist regulaarselt kogutavate andmete kaudu igapäevase töö osana. Hanke tulemused on mõeldud kasutamiseks ennetustöö planeerimisel, mitte asukohtade “nimekirjade” loomiseks avalikkusele. Tegu on tundliku informatsiooniga ning informatsiooni tuleb vastavalt käsitleda. Analüüsi alaeesmärgid on järgmised: 1. Kaardistada kõrge riskiga asukohad Eestis, tuginedes varasematele uuringutele, administratiivandmetele, esmareageerijate ja suitsiidiuurijate intervjueerimisele ja/või muudele asjakohastele allikatele, ning kirjeldada nende asukohtade põhilisi riskiprofiile. 2. Analüüsida kõrge riskiga asukohtadele iseloomulikke tegureid (sh füüsilisi, keskkondlikke, süsteemseid), et tuvastada süsteemseid puudujääke või kavandada uusi terviklikke ennetusmeetmeid. 3. Koostada ettepanekud sekkumismeetmeteks, mis on suunatud kõrge riskiga asukohtade riskide maandamisele, arvestades rahvusvahelisi häid praktikaid, tõenduspõhisust ning Eesti konteksti. 4. Töötada välja põhimõtted ja soovitused, kuidas kõrge riskiga asukohti oleks võimalik tulevikus tuvastada ja jälgida regulaarselt kogutavate andmete abil, et toetada regulaarset ennetustööd ja varajast sekkumist. Hanke raames oodatakse eesmärkide saavutamiseks pakkujalt järgmiste tööde teostamist: 1. Tööplaani ja metoodika täpsustamine o detailse tööplaani esitamine, sealhulgas ajakava ja peamiste tegevuste kirjeldus; o metoodika täpsustamine vastavalt hanke eesmärkidele ja tellija tagasisidele töö algfaasis. 2. Kõrge riskiga asukohtade kaardistamine o olemasolevate regulaarselt kogutavate andmete ja muude asjakohaste allikate analüüs; o Eesti kõrge riskiga asukohtade tuvastamine ning nende ruumiline ja sisuline kirjeldus; o asukohtade klassifitseerimine või grupeerimine riskiprofiilide alusel (sõltuvalt kogunenud andmestikust). 3. Riskitegurite ja -mustrite analüüs  o kaardistatud asukohtadega seotud keskkondlike, struktuursete ja muude oluliste tegurite analüüs, toetudes sarnase keskkonnaga välisriikide riskitegurite ja -mustrite analüüsidele ja/või uuringutele; o analüüsi piirangute kirjeldamine. 4. Sekkumismeetmete väljatöötamine o tõenduspõhiste ja Eesti konteksti arvestavate sekkumis- ja riskimaandamissoovituste koostamine; o soovituste struktureerimine vastavalt erinevatele rakendustasanditele, osapooltele ning prioriteetsusele. 5. Tulevikku suunatud soovitused rutiinseks tuvastamiseks o põhimõtete ja lähtealuste kirjeldamine, kuidas kõrge riskiga asukohti oleks võimalik edaspidi tuvastada ja jälgida regulaarselt kogutavate andmete abil; o praktilised ettepanekud, mis toetavad igapäevast ennetustööd olemasolevate ressursside raamides. 6. Koostöö tellijaga o vahekohtumised ja vaheülevaated tellijale töö edenemisest; o tellija sisendi arvestamine lõpptulemuse kujundamisel. Analüüsi tulemusena peab valmima vähemalt järgmine tulemus:  Lõpparuanne, mis sisaldab: o ülevaadet kasutatud andmetest ja metoodikast; o Eesti kõrge riskiga asukohtade kaardistuse tulemusi; o analüütilisi järeldusi ja riskiprofiilide kirjeldusi; o praktilisi ja tõenduspõhiseid sekkumis- ja riskimaandamissoovitusi; o soovitusi kõrge riskiga asukohtade tulevikus tuvastamiseks regulaarselt kogutavate andmete abil; o käsitletud metoodiliste piirangute ja edasiste uurimisvajaduste kirjeldust. Lõpparuande vorm ja maht peavad olema suunatud tulemuste praktilisele kasutatavusele suitsiidiennetuse planeerimisel ja rakendamisel. 3. Andmed ja metoodika Tellija hinnangul eeldab uuring nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete andmete kogumist, lõpliku meetodite valiku ja tegevuskava koostab uuringu eesmärgist lähtuvalt pakkuja. Igal juhul tuleb uuringumeeskonnas arvestada mõlemat laadi andmete analüüsimise ja sünteesimise pädevuste olemasolu ja vajadusega ning seega on vaja nii vastava kogemusega kvantitatiiv- kui kvalitatiivanalüütiku panust. Hange hõlmab olemasolevate andmete ja teabe analüüsi, vajadusel rahvusvahelise teadus- ja praktikakirjanduse ülevaadet ning sünteesi, mille tulemusena valmivad analüütilised järeldused, praktilised soovitused ja ettepanekud püsiseire loomiseks. Hanke objekt ei hõlma uute infosüsteemide arendamist, tehniliste seirelahenduste loomist ega püsiva monitoorimissüsteemi rakendamist. Hange sisaldab järgmisi tegevusi: 1. Kaardistada kõrge riskiga asukohad Eestis, tuginedes kättesaadavatele andmetele, varasematele uuringutele ning muudele asjakohastele allikatele, ning kirjeldada nende asukohtade põhilisi riskiprofiile. 2. Analüüsida kaardistatud kõrge riskiga asukohtadega seotud tegureid/tunnuseid, sealhulgas füüsilisi, keskkondlikke ja süsteemseid aspekte, mis võivad mõjutada suitsiidikäitumise riski. 3. Koostada ettepanekud sekkumismeetmeteks, mis on suunatud kõrge riskiga asukohtade riskide maandamisele, arvestades rahvusvahelisi häid praktikaid, tõenduspõhisust ning Eesti konteksti. 4. Töötada välja põhimõtted ja soovitused, kuidas kõrge riskiga asukohti oleks võimalik tulevikus tuvastada ja jälgida regulaarselt kogutavate andmete abil igapäevatöö osana, et toetada regulaarset ennetustööd ja varajast sekkumist. Uuringu tulemusena valmib koondaruanne koos praktiliste järelduste ja soovitustega. Töö hõlmab piiratud mahus kohtumisi huvirühmadega ja arutelusid tellijaga töö vahetulemuste tutvustamiseks ja täpsustamiseks. Töö teostatakse ja antakse tellijale üle kahes etapis: esimeses etapis esitatakse tegevuste 1 ja 2 tulemused, mis tagasisidestatakse tellija poolt. Teises etapis esitatakse tegevuste 3 ja 4 tulemused, mis tagasisidestatakse tellija poolt. Töö eest tasutakse kahes etapis – 90% peale tööde esimese ja teise etapi esitamist ning 10% peale lõppraporti esitamist. Hanke tulemusi peab olema võimalik kasutada Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028 elluviimise toetamiseks. 3.1 Analüüsi andmete allikad Hanke raames on suure riskiga asukohtade asjus oluline konsulteerida huvirühmadega, eeskätt asutustega, kes omavad juba täna infot kõrge riskiga asukohtade kohta:  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (riiklik raudteeohutusasutus)  MTÜ Operation Lifesaver Estonia  Politsei- ja Piirivalveamet  Kiirabid  Valdkondlikud eksperdid Vajadusel kohtub töö teostaja ka Siseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Päästeameti, Transpordiameti, raudteetaristuettevõtjate, haiglate kvaliteedijuhtidega. Ligipääsu andmetele vahendab tellija. Töö hõlmab arutelusid Sotsiaalministeeriumi kui tellijaga töö vahetulemuste tutvustamiseks ja täpsustamiseks. 3.2 Andmete kogumine ja analüüs Uuringu elluviimisel eeldatakse tõenduspõhist, läbipaistvat ja eetiliselt vastutustundlikku lähenemist, arvestades suitsiidikäitumise käsitlemise tundlikkust ning andmete kaitsega seotud nõudeid. Tellija ei edasta pakkujale isikuandmeid ning pakkuja peab töö korraldama nii, et võimalusel väldib isikuandmete töötlemist või – väga põhjendatud vajadusel – töötleb neid minimaalselt. Seejuures kohustub töö teostaja lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Konfidentsiaalse teabena käsitletakse eelkõige lepingu täitmise käigus loodud teavet, mis on sisult tundlik (sh kõrge riskiga asukohtade paiknemine, nende kirjeldused, riskiprofiilid, järelevalve- ja sekkumisvõimaluste analüüs, turvameetmete kirjeldused jms) ning mille avalikustamine võib põhjustada kahju (nt soodustada riskikäitumist, kahjustada ennetustööd või turvalisust). Töövõtja kohustub käsitlema sellist teavet ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabena ning kasutama seda üksnes lepingu täitmiseks. Teabe edastamine kolmandatele isikutele (sh avalikustamine, avaldamine, esitlemine, koolitamine, artiklid/ettekanded) on lubatud üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. 3.2.1 Metoodilised põhimõtted  Pakkuja peab kirjeldama selget ja põhjendatud metoodilist lähenemist kõrge riskiga asukohtade tuvastamiseks ja analüüsimiseks, tuginedes teaduskirjandusele, rahvusvahelistele headele praktikatele ning Eesti konteksti eripäradele.  Analüüs peab põhinema eeskätt kättesaadavatel regulaarselt kogutavatel andmetel ning muudel asjakohastel allikatel (nt registriandmed, statistika, varasemad uuringud), kusjuures kasutatavad andmeallikad ja nende piirangud peavad olema läbipaistvalt kirjeldatud.  Meetodid peavad olema proportsionaalsed hanke mahule ning realistlikult teostatavad väikehanke raamides. 3.2.2 Andmete käsitlemine ja analüüs   Uuringus kasutatavate andmete töötlemisel tuleb järgida kehtivaid andmekaitse- ja privaatsusnõudeid ning vältida isikute või väikeste kogukondade stigmatiseerimist.  Kõrge riskiga asukohtade määratlemisel tuleb rakendada piisavat analüütilist ettevaatust, vältides põhjendamatute järelduste tegemist või asukohtade lihtsustatud sildistamist.  Analüüs peab arvestama võimalike metodoloogiliste piirangutega ning kajastama neid lõpparuandes. 3.2.3 Sisulised ootused ja tõlgendus  Kaardistamise tulemused peavad olema esitatud viisil, mis toetab praktilist ennetustööd ning otsustamist eri tasanditel (nt riiklik, regionaalne, kohaliku omavalitsuse tasand).  Sekkumissoovitused peavad olema: o tõenduspõhised, o Eesti olusid arvestavad, o erineva rakendustasemega (nt keskkondlikud, organisatsioonilised, koostööpõhised).  Soovitustes tuleb arvestada koostöövõimalusi eri sektorite vahel (nt tervishoid, sotsiaalvaldkond, kohalik omavalitsus, taristu haldajad). 3.2.4 Tulevikku suunatus ja rakendatavus  Pakkuja peab esitama selged põhimõtted selle kohta, kuidas kõrge riskiga asukohtade tuvastamist oleks võimalik tulevikus toetada regulaarselt kogutavate andmete rutiinse kasutamise kaudu.  Soovitused peavad olema rakendatavad ilma täiendavate suuremahuliste arenduste või süsteemide loomise eelduseta, toetades igapäevast ennetustööd olemasolevate ressursside raamides. 4. Nõuded pakkujale ja uuringumeeskonnale 4.1 Nõuded pakkujale Pakkujal peab olema varasem kogemus analüüsi-, uuringu- või hindamistegevuste läbiviimisel sotsiaal-, tervise- või rahvatervise valdkonnas või sellega seonduvates teemades ning suitsiiditemaatika käsitlemisel. Pakkujal peab olema võimekus täita hankeleping nõutud mahus ja kvaliteediga ning tagada tööde elluviimine kokkulepitud ajakava jooksul. Pakkuja peab pakkumuses põhjalikult kirjeldama võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti käigus ette tulla ning nende maandamise plaani, lisades iga riski puhul selle maandamise eest vastutavad isikud. 4.2 Nõuded uuringumeeskonnale Pakkuja peab analüüsi läbiviimiseks kaasama tööde teostamisse sobiva kvalifikatsiooni ja kogemusega meeskonna. Tööde mahtu, erinevaid metoodikaid ja ajakava arvestades peab meeskonda kuuluma minimaalselt 3 inimest: projektijuht, kvantitatiivmetoodika analüütik, kvalitatiivmetoodika analüütik. Kõik uuringumeeskonna liikmed peavad omama terviklikku sisulist ülevaadet projekti eesmärkidest, metoodikatest ja soovitud tulemustest. Projektijuht koordineerib uuringumeeskonna tööd, suhtleb hankija, projekti meeskonnaga ja andmete allikatega ning vastutab projekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht vahendab hankija ja analüütiku(te) vahel informatsiooni, korraldades mh nii esmakohtumise kui kõik järgnevad vajalikud vahekohtumised uuringumeeskonna ja tellija vahel ning osaledes neis ise aktiivselt. Projektijuht korraldab ka kõigi kohtumiste protokollide või memode koostamise uuringumeeskonna mõne liikme poolt ning selle, et neis kajastatud info jõuaks kõigi vajalike osapoolteni. Projektijuht jälgib, et ette nähtud tööde tulemuseks oleks kõigi meeskonnaliikmete panusena loodud ühtne ja loogiline tervik. Nõuded: Projektijuhilt nõutakse vähemalt kahe tellitava analüüsiga samaväärse uuringu juhtimiskogemust (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid, mis korraga või eraldi sisaldavad vähemalt ühte kvalitatiivuuringu ja ühte kvantitatiivuuringu juhtimise kogemust) viimase viie aasta jooksul. Kvantitatiivanalüütik vastutab uuringus hõlmatud kvantitatiivandmete sisulise analüüsi ja lõppraportis esitamise ning esitlemise eest. Kokkuleppel esitleb kvantitatiivanalüütik eesti keeles uuringu peamisi tulemusi. Vajadusel osaleb analüütik ka esma- ja vahekohtumistel tellijaga. Nõuded: Kvantitatiivanalüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe tervise-, sotsiaal- või sellega lähedalt seotud valdkonna kvantitatiivuuringu läbiviimise ja analüüsi kogemus viimase viie aasta jooksul. Kvalitatiivanalüütik vastutab uuringu kvalitatiivandmete sisulise analüüsi ja lõppraportis esitamise ning esitlemise eest. Kokkuleppel esitleb analüütik eesti keeles uuringu peamisi tulemusi. Vajadusel osaleb analüütik ka esma- ja vahekohtumistel tellijaga. Nõuded: Kvalitatiivanalüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe tervise-, sotsiaal- või sellega lähedalt seotud valdkonna kvalitatiivuuringu läbiviimise ja analüüsi kogemus viimase viie aasta jooksul. Meeskonnas peavad lisaks olema kaetud vähemalt järgmised pädevused: 1) Andmetöötluse alased pädevused  Arusaam ja varasemad laialdased kogemused kvalitatiiv- ja kvantitatiivandmete töötlemisega, sh: o uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalike andmete (sh registri- ja muude riigi infosüsteemide andmete) kasutamise võimalustest ja piirangutest, sh andmete kättesaadavuse, taotlemise ja tähtaegade, kasutustingimuste (turvaline säilitamine, hävitamine jms), kvaliteedi jm olulisega seotud aspektidest. Kõikidel uuringumeeskonna liikmetel peab olema piisav arusaam andmetöötluse põhimõtetest. Vähemalt ühel uuringumeeskonna liikmel peab olema põhjalikum ja praktiliselt rakendatud kogemus andmetöötluses, sealhulgas suutlikkus kavandada uuringuks vajalikud andmetega seotud tegevused, hinnata nendega kaasnevaid riske ning määratleda asjakohased maandamismeetmed. 2) Valdkondlikud pädevused  Teadmised suitsiidiennetusest, vaimse tervise poliitikast, rahvatervisest või nendega seotud teemadest  Suutlikkus tõlgendada analüüsi tulemusi viisil, mis arvestab teema tundlikkust ning ennetustöö põhimõtteid. See tähendab, et vähemalt üks uuringumeeskonna liige (v.a projektijuht) peab lisaks omama põhjalikumat kogemust vaimse tervise, suitsiidiennetuse või muu tundliku rahvatervise teemaga vähemalt ühe vastava teadustöö, poliitikakujundamise tegevuse, teenusearenduse või rakendusuuringu kaudu. Soovitavalt võiks kogemus olla kas vastava valdkonna eksperdi või analüütiku tasemel, kuna lisaks analüüsi-sünteesi võimekusele on oluline ka meeskonna suutlikkus hinnata analüüsi tulemuste võimalikke tõlgendusriske (sh stigmatiseerimine, lihtsustamine, valed järeldused). See tähendab oskust mitte ainult tulemustele keskenduda, vaid ka läbi mõelda, kas ja kuidas saadud tulemusi võib valesti mõista, liigselt lihtsustada või isegi kahjulikult kasutada, ning kirjeldada pakkumuses, millisel viisil nende riskidega analüüsis ja soovituste koostamisel arvestatakse. Nimetatud pädevustega meeskonnaliikmed peavad olema pakkumuses selgelt tuvastatavad ning nende pädevus peab olema kirjeldatud viisil, mis võimaldab hinnata selle asjakohasust käesoleva uuringu teemaga. 3) Eetilised ja professionaalsed ootused meeskonnale  Meeskonnaliikmed peavad järgima uurimistöö ja andmeanalüüsi häid tavasid ning käsitlema suitsiidikäitumisega seotud teemasid vastutustundlikult ja eetiliselt.  Pakkujal peab olema valmisolek arvestada tellija tagasisidet ning teha koostööd töö vahe- ja lõpptulemuste täpsustamisel. 4.2 Uuringumeeskonna kirjeldamine pakkumuses Uuringumeeskonna miinimumnõuetele vastavus koos nõutud pädevuste olemasoluga on eelduseks pakkumuse kvalifitseerumiseks edasisele hindamisele. Meeskonda on lubatud ja soovitatav kaasata täiendavaid liikmeid kas analüütikutena, ekspertidena või muudes rollides, kelle panus on pakkuja arvates põhjendatud uuringu eesmärkide parimaks saavutamiseks. Pakkuja esitab pakkumuses uuringumeeskonna täieliku nimekirja koos rollide, pädevuste ja tegevustega, sh iga liikme täpsete vastutusvaldkondadega uuringus. Iga uuringumeeskonna liikme kohta tuleb pakkumusse lisada ka isiku enda poolt allkirjastatud CV, kus tuleb mh loetleda kõik nõudeid ja pädevusi tõendavad projektid (vähemalt: pealkiri, teostamise aasta, uuringu täpne teema ja kasutatud meetod(id), valimite suurused, isiku rollid projektis). Seega CV-s toodud projektikirjeldused peavad võimaldama hinnata isiku tegelikku rolli ja panust ning selle vastavust käesolevas dokumendis kirjeldatud pädevusnõuetele. Nende juurde tuleb pakkumuses lisada lühike kirjeldus, kuidas pakkuja tagab uuringumeeskonna liikmete vastamise tellija eetilistele ja professionaalsetele ootustele. Eeltoodu peab võimaldama tellijal hinnata iga kavandatud liikme vastavust, pädevusi ning nende asjakohasust käesoleva uuringu eesmärkide saavutamiseks. Koos muu infoga, mida pakkuja ise peab vajalikuks varasemate kogemuste ja pädevuste osas lisada, peab meeskonna kirjeldus pakkumuse olulise osana andma tellijale kindlusetunde, et kavandatud uuringumeeskond on asjatundlik, koostöövõimeline ning suuteline ette nähtud ajaraamis uuringu professionaalselt teostama. Pakkumuses esitatud kõigil uuringumeeskonna liikmetel tuleb väikehanke võitmise korral arvestada uuringu perioodil vajadusel kohtumistega Sotsiaalministeeriumi kontaktisiku jt ekspertidega. Tellijal on õigus sisuliste küsimustega pöörduda otse tegevus- ja ajakavas näidatud meeskonnaliikmete poole või nõuda nende osalemist kohtumistel, kui vaatamata tellija suhtlemisele projektijuhiga tekib projektiga ajalisi tõrkeid, vastamata küsimusi või kvaliteediprobleeme tegevustes, milles nad on peamisteks vastutajateks või läbiviijateks. 5. Ootused pakkumusele Uuringu eesmärk peab pakkumuses olema lahti mõtestatud selgelt ning põhjendatult. Pakkuja võib välja pakkuda täiendusi metoodikates ja/või andmete allikates tingimusel, et kõik tellija poolt minimaalselt vajalikuks peetud allikad on tehnilises kirjelduses ette nähtud ulatuses kaasatud. Pakkuja esitab pakkumuse selliselt, et see võimaldab tellijal hinnata, et pakkumuse esitamiseks on pakkuja läbi mõelnud kõik olulised etapid, nende teostamiseks vajalikud metoodilised ja organisatoorsed meetmed ning pakkujal on võimekus alustada pärast lepingu sõlmimist tellitud töödega. Kõigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb eraldi välja tuua uuringu võimalikud riskid ja uuringu käigus ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske ennetavalt maandada, samuti tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks ning konkreetsed isikud, kes erinevate probleemide tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad.  Lisa 2 väikehankele Pakkumuse vorm 1.9-7.1/1505-1 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Kõrge riskiga asukohtade 1 1 kaardistus Eestis ja nende asukohtade põhiliste riskiprofiilide kirjeldus Kõrge riskiga asukohtadega 1 1 seotud tegurite analüüs Sekkumismeetmete 1 1 ettepanekud kõrge riskiga asukohtade riskide maandamisele, sh arvestades rahvusvahelisi häid praktikaid, tõenduspõhisust ning Eesti konteksti Põhimõtted ja soovitused kõrge 1 1 riskiga asukohtade tuvastamiseks tulevikus Lõppraport 1 1 Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi. 5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte- diskrimineerimise põhimõtteid. 6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.  Lisa 3 väikehankele Hindamiskriteeriumid Väikehanke „Kõrge riskiga asukohtade kaardistus ning jälgimis- ja sekkumissoovitused“ hindamiskriteeriumite kirjeldus. Pakkumuste hindamine 1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 40 ja tehnilise lahenduse eest 60 punkti. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 1.1. Maksumus (km-ta) (40 punkti): 1.2. Tehniline lahendus (60 punkti): i. Pakkuja tõlgendus analüüsi eesmärgist ja sisukirjeldus – 15 punkti ii. Metoodiline lähenemine – 25 punkti iii. Analüüsi eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – 10 punkti iv. Analüüsiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan – 10 punkti 2. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt kollektiivselt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde (pakkumuse väärtuspunktid) kohta lühikese kirjaliku põhjenduse kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. 3. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „2.2. Metoodiline lähenemine“ eest suurim arv väärtuspunkte. Kui hindamiskriteeriumi 2.2. punktisummad on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi „2.1. Pakkuja tõlgendus analüüsi eesmärgist ja sisust“ eest. Kui ka siis on pakkumuste punktisummad võrdsed, korraldab hankija eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 1. Pakkumuse maksumus – 40 punkti Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: 1. Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (40); 2. Kõrgema maksumusega pakkumuste maksumuse osa punktisumma arvutatakse valemiga: "osakaal (40)" – ("pakkumuse maksumus" – madalaim maksumus") / "suurim maksumus" * "osakaal (40)". Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 2. Tehniline lahendus – 60 punkti Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse nelja alakriteeriumi abil. Hindamisel eelistatakse pakkumust, mis vastab kõige paremini hanke eesmärkidele ning tagab kvaliteetse, tõenduspõhise ja praktiliselt kasutatava tulemuse. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1-2.4 kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel hindajate arvuga. Maksimaalne punktide arv on 60. 2.1. Pakkuja tõlgendus analüüsi eesmärgist ja sisust – max 15 punkti Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks 15 punkti pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida hankija ei osanud algsesse ülesande püstitusse lisada. Esitatu ületab hankija ootusi. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning 10 punkti vastab hankija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna hankija hinnangul olulist lisaväärtust. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes hankija 5 punkti ootustele. Hankijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud 1 punkt uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa hankija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega. 2.2. Metoodiline lähenemine – max 25 punkti Analüüsi teostamise kavad on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. 25 punkti Metoodika valik on põhjendatud, selge ja loogiline ning arvestab teema tundlikkust, olles sobiv kõrge riskiga asukohtade kaardistamiseks ja sellele järgnevatele tegevustele. Meeskonna pädevused toetavad veenvalt kavandatud metoodikat ja tööde kvaliteetset elluviimist. Sealhulgas on: a) antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse kasutada; b) kirjeldatud andmekogumise meetodid; c) kirjeldatud andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted; Kõik punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uuringu teostamiseks. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida hankija ei nõudnud. Pakutu ületab hankija ootuseid. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Meeskonna 18 punkti pädevused toetavad kavandatud metoodikat ja tööde kvaliteetset elluviimist. Punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet analüüsi teostamiseks. Pakutu vastab hankija ootustele neid ületamata. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Meeskonna 10 punkti pädevused toetavad kavandatud metoodikat ja tööde kvaliteetset elluviimist. Punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet analüüsi teostamiseks, kuid pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Pakutu vastab põhiosas hankija ootustele. Analüüsi teostamise kavades esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi puudujääke või 1 punkt küsitavusi selles osas, kuidas punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning annavad töö läbiviijale piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Hankija hinnangul on oht,  et projekti eesmärke ei saavutata. Meeskonna pädevused ei anna tellijale täit kindlust, et uuringu eesmärgid õnnestub ette nähtud ajakavas täita. 2.3. Analüüsi eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava2 – max 10 punkti Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 10 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d) koos detailse tegevuste eelarvega. Suuremate tegevuste juures on välja toodud hinnad koos ja ilma käibemaksuta. Ajakava on realistlik ja teostatav ning kooskõlas hanke mahu ja ajaraamidega. Kavas on märgitud ära olulisemad vahekohtumised hankija ja uuringu juhtrühmaga ning nende kohtumiste eesmärgid. Pakutud kava veenab hankijat, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt. Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 6 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused pole aga põhimõttelised. Kava on esitatud üldisel ja läbipaistmatul kujul. Hankijal pole seetõttu võimalik veenduda 1 punkt kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine. 2.4. Analüüsiga seotud riskide (k.a. elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan3 – max 10 punkti Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis 10 punkti võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad isikud). Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti 6 punkti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani. Hankijal tekivad üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised. Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt 1 punkt pole hankijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud. 2 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis „Projekti orienteeruv ajakava“ toodust. 3 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimismeeskonna liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest.  Lisa 4 väikehankele Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR … ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Anniki Lai (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “ Kõrge riskiga asukohtade kaardistus ning jälgimis- ja sekkumissoovitused” läbiviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija (kuupäev) pakkumuskutses ja töövõtja (kuupäev) pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd vastavalt väikehanke dokumendis toodud indikatiivsele ajakavale hiljemalt kuue kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Tööd teostatakse ja antakse üle kahes etapis vastavalt tehnilisele kirjeldusele, tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele kahe osamaksena etappide kaupa järgmiselt: 3.4.1.I ja II etapi tööde vastuvõtmise järel 90% lepingu hinnast; 3.4.2.Tööde lõpliku vastuvõtmise järel 10% lepingu hinnast. 3.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.2. Pooled lepivad kokku punktis 7.1 viidatud Töövõtulepingute üldtingimuste kohaldamises järgmiste erisustega: 4.2.1. ; üldtingimuste punktides 9.1.5 ja 12 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda; 4.2.2. üldtingimuste punkt 12.1. sõnastatakse järgmiselt:  Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel) või mille konfidentsiaalsusest on tellija teavitanud suuliselt, kui see teabe avaldamise asjaolusid silmas pidades on asjakohane. Pooled käsitlevad konfidentsiaalse teabena eelkõige lepingu täitmise käigus loodud teavet, mis on sisult tundlik (sh kõrge riskiga asukohtade paiknemine, nende kirjeldused, riskiprofiilid, järelevalve- ja sekkumisvõimaluste analüüs, turvameetmete kirjeldused jms) ning mille avalikustamine võib põhjustada kahju (nt soodustada riskikäitumist, kahjustada ennetustööd või turvalisust). 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Katrin Aarma, tel 59138587, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus 6.2. Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: Töövõtulepingute üldtingimused.pdf ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]