Eesti Patsientide Liit Teie 16.04.2026 /
[email protected] Meie 09.06.2026 nr 5.2-2/1027-2
Vastus Patsientide Liidule
Täname Teid muret väljendamast patsiendikindlustuse pärast. Minister on Teie kirjaga
tutvunud ning edastanud selle vastamiseks tervise valdkonnale.
Vastuseks küsimustele patsiendikindlustuse teemal selgitame esmalt, et patsiendikindlustuse
süsteemi loomise eesmärk oli parandada patsiendi õiguskaitset, võimaldades välditava
tervisekahju korral taotleda hüvitist kohtuvälises menetluses ilma vajaduseta tõendada
tervishoiutöötaja süüd või pöörduda esmalt kohtusse. Süsteemi eesmärk ei olnud piirata
patsiendi seniseid õigusi ega välistada kohtulikku õiguskaitset juhtudel, kus selleks on alust.
Kas peame praegust süsteemi õnnestunuks?
Patsiendikindlustus on Eestis rakendunud alles hiljuti ning lõplikke järeldusi selle pikaajalise
mõju kohta on veel vara teha. Esialgsed andmed näitavad siiski, et patsiendid kasutavad uut
süsteemi aktiivselt ning kahju hüvitamise taotluste arv ületab märkimisväärselt varasema
tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole pöördumiste arvu. See näitab, et
patsientidel on tekkinud täiendav võimalus oma õiguste kaitseks.
Samas nõustume, et süsteemi rakendamise esimestel aastatel on ilmnenud mitmeid
probleeme, eelkõige kindlustusturu vähene konkurents ja sellest tulenevad küsimused
kindlustusmaksete suuruse kohta. Neid küsimusi analüüsitakse koostöös asjaomaste
osapooltega.
Kas süsteemi muutmine on prioriteet?
Ministeerium tegeleb jooksvalt süsteemi rakendamisel ilmnenud probleemide
lahendamisega. Töös on mitmed tehnilised ja õiguslikud täpsustused, sealhulgas
lahendused, mis lihtsustavad menetlust ja vähendavad osapoolte halduskoormust. Samas
peame oluliseks säilitada õiguskindluse ning vältida süsteemi põhialuste sagedast muutmist
vahetult pärast selle käivitamist.
Miks ei ole süsteemi korrigeeritud ja kui kaua peavad patsiendid ootama toimivat kohtuvälist
hüvitusmehhanismi?
Patsiendikindlustuse süsteem ongi loodud kohtuvälise hüvitusmehhanismina ning see toimib
juba täna. See ei tähenda, et süsteem oleks täiuslik või et kõik probleemid oleksid
lahendatud. Uue regulatsiooni rakendamisel ilmnevate kitsaskohtade lahendamine on
tavapärane osa süsteemi arendamisest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Kas patsient kannab jätkuvalt märkimisväärset isiklikku riski?
Patsiendikindlustuse süsteemis peab patsient esitama kahjunõude ja kirjeldama tekkinud
kahju. Seejärel hindab juhtumit kindlustusandja, kaasates vajaduse korral sõltumatuid
eksperte. Patsient ei pea tõendama tervishoiutöötaja süüd. Samuti ei ole süsteemi eesmärk
hüvitada kõiki ebasoodsaid ravitulemusi, vaid välditava tervisekahju juhtumeid.
Millisele analüüsile tugineb seisukoht erialata arstide pädevuse hindamise kohta?
Küsimus puudutab tervishoiuteenuse korraldamise seaduse regulatsiooni ning ei ole otseselt
seotud patsiendikindlustusega. Ministeerium on saanud selle regulatsiooni kohta tagasisidet
ülikoolidelt, erialaseltsidelt ja teistelt osapooltelt ning viinud läbi eelnõus vastavate sätete
täpsustamise enne selle edastamist Riigikogu menetlusse. Tegemist ei ole muudatusega,
mille eesmärk oleks kvaliteedinõuete vähendamine.
Kuidas põhjendame kindlustusmaksete kasvu olukorras, kus osa tervishoiurahast
suunatakse kindlustusse?
Patsiendikindlustuse süsteemi toimimisega kaasnevad kulud, nagu iga kindlustussüsteemi
puhul. Samal ajal tuleb arvestada, et nende vahendite arvelt hüvitatakse patsientidele
tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud välditavaid tervisekahjusid. Esimeste tegevusaastate
kulusid mõjutavad lisaks süsteemi käivitamisega seotud kulud, reservide moodustamine ning
varasema kahjustatistika puudumine.
Milliseid samme on astutud, et süsteem ei kujuneks üksnes kindlustusandja huve teenivaks?
Ministeerium jälgib süsteemi toimimist, kindlustusturu arengut ja rahalisi näitajaid. Samuti
tehakse koostööd Rahandusministeeriumi, Terviseameti, tervishoiuteenuse osutajate ja
kindlustussektoriga, et parandada konkurentsiolukorda ja tagada süsteemi eesmärkide
täitmine. Me ei pea põhjendatuks teha kaugeleulatuvaid järeldusi süsteemi kasumlikkuse või
pikaajalise mõju kohta esimeste tegevusaastate põhjal.
Kas vajalik on sõltumatu mõju hindamine?
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus näeb ette süsteemi mõju
ja tulemuslikkuse järelhindamise. Hindamise käigus analüüsitakse muu hulgas süsteemi
mõju patsientide õiguskaitsele, tervishoiuteenuse osutajatele ning rahastamisele. Vajaduse
korral tehakse selle tulemusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
Kokkuvõttes nõustume Teie seisukohaga, et patsiendikindlustuse keskne eesmärk peab
olema patsiendi kaitse. Samal ajal leiame, et hinnang süsteemi toimimisele peab põhinema
kogutud andmetel, tegelikel tulemustel ning põhjalikul mõjuanalüüsil. Ministeerium jätkab
süsteemi toimimise jälgimist ja vajadusel selle edasiarendamist koostöös kõigi asjaomaste
osapooltega.
Vabandame ühtlasi vastuse viibimise pärast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heli Paluste
tervishoiuvõrgu ekspert